Märka Last - programmi "Kiusamisest vaba lasteaed ja kool" erinumber september 2019 by Ajakirjad

MTÜ Lastekaitse Liit ajakiri 09/2019 Programmi “Kiusamisest vabaks!” erinumber Uus õppeaasta ja koolirahu • Vanusegrupi 0-3 pilootaasta • “Kiusamisest vabaks!” erivajadustega laste koolides • Uuringud ja magistritööd • Rat Race • Lastekaitse Liidu fond • Hooldusõigusest

SISUKORD

Väljaandja: MTÜ Lastekaitse Liit

Iga päev natuke teeb kokku palju 3 Koolid teel kiusamisest vaba ühiskonna poole 4 Koolirahu 6

Fotod: autorid ja Anna Markova

„Kiusamisest vabaks!“ metoodika lasteaias 10 «Kiusamisest vabaks!» vanusegrupi 0-3 pilootaasta õpetajate ootused ja arvamused 14 Soovitusi lapsevanema koolivalmiduseks 18 “Kiusamisest vabaks!” programmi juhtimine lapsehoius ja lasteaedades 19

Ajakirja kontakt: ajakiri@lastekaitseliit.ee ajakiri.lastekaitseliit.ee

Lastekirjanduse olulisus väikelapse arengus 24 Koostööna valmiv muinasjuturaamat 26 Erivajadusega laps ja kiusamise ennetamise programmid 28 Kõik lapsed saavad võimaluse õnnestuda „Kiusamisest vabaks!“ programmi rakendamisest Valga Jaanikese Kooli koolipere liikmete silme läbi 29 Kontorirotid toetasid joostes Sõber Karu 32 Memoriin 33 Hooldusõigusest ja vanema õigusest otsustada lapsega seotud küsimusi 34 Kandideeri Lastekaitse Liidu stipendiumile! 38

Esikaas Marko Pikkat

Kujundus: Siiri Timmerman

Iga päev natuke teeb kokku palju Varje Ojala Lastekaitse Liidu juhataja Sel suvel pöördus Lastekaitse Liidu poole Võru initsiatiivgrupp, kes küsis nõu ja abi, et mõelda koos välja erinevaid variante, kuidas ühiselt toetada ja koolitada vabatahtlikke, kes soovivad olla mentoriteks koolikiusamise all kannatavatele noortele. Seesuguse pöördumise valguses toimuski septembri alguses Võrus noorte mentorite teabepäev. “Kiusamisest vabaks!” koolide koordinaator Aleksandra Munts-Avajõe rääkis koolivägivalla ja kiusamise olemusest ning kuidas seda ära tunda. Loughborough ülikooli õppejõud ja psühholoog Merle Parmak andis ülevaate nõustamise protsessist ja selle ülesehitusest. Last toetava võrgustiku ja koostöö teemadel jagasid oma teadmisi PPA Lõuna Prefektuuri Kagu Politseiosakonna juht Helmer Hallik ja Võru Linnavalitsuse lastekaitsespetsialist Hannela Teaste. Ah, mis nüüd mina? Miks peatusin niivõrd pikalt sellel üheainsal näitel? Põhjus on väga lihtne. Nimelt on see suurepärane näide proaktiivsest käitumisest ja rohujuuretasandilt tulnud algatusest, millest on meil kõigil palju õppida ja mida eeskujuks võtta. On ju tegelik reaalsus üldjuhul vastupidine, nimelt et enne peab mingi dramaatiline sündmus meid kõiki raputama, seejärel toimub süüdlaste otsimine ja näpuga näitamine ning alles siis jõutakse (kui üldse jõutakse) võimalike lahenduste otsimiseni. Mis saaks aga siis, kui see protsess oleks vastupidine? Kui igaüks meist peatuks ning mõtleks hetkeks, kas ja mida mina selle teemaga seoses teha saan? Usun, et nõustute, kui väidan, et kiusamise ennetamine ei saa olla ühekordne südametunnistusele koputamise aktsioon. Pigem

saab see olla kindla sihiga järjekindel protsess, millesse on kaasatud nii kogu koolipere - õpilased, õpetaja, koolitöötajad, lapsevanemad - kui ka lapse perekond ja sõbrad ning miks mitte terve kogukond, kus märgatakse. Jagatud vastutuse suurim murekoht on sageli see, et palju jäävad ootama ja lootma, et küll keegi teine ikka millalgi sekkub. Nagu mõned kurvad juhtumid aga näitavad, võib abivajaja sedasi kokkuvõttes vajalikul hetkel siiski abita jääda. Jah, just Sina! Kui räägime ükskõik millisest kiusamisest kas laste või täiskasvanute hulgas, ei saa ma üle ega ümber vastutuse võtmisest ja kodanikujulgusest. Nimelt usun ma siiralt ja südamest seda, et igaüks meist saab märgata, päriselt ja teadlikult märgata, ning enda ümber toimuvat tähele panna. Sellised väärtused nagu sallivus, austus, hoolivus, tolerantsus ja julgus on oma olemuselt vaat et sama olulised kui õhk, mida hingame ja toit, mida sööme. Nende väärtuste olulisus kehtib ühtviisi nii väikeste kui suurte kohta. Jah, olen enam kui teadlik, et väärtuskasvatus ja teadlik märkamine on miski, mida pole võimalik üleöö esile kutsuda. Küll aga on võimalik iga päev teha midagi, et selles suunas liikuda. Seda enam, et absoluutselt igaüks meist on kellegi jaoks eeskuju. Igaühest sõltub, millised käitumis- ja suhtlemismustrid on meie juuresolekul aktsepteeritud ning millised mitte. Igaüks meist saab ja suudab anda endapoolse panuse, mille tulemusel saab kokku palju ning esile kutsutud põhimõtteline muutus. Seega, jah, just Sina! Igaühe tähelepanu on oluline!

Koolid teel kiusamisest vaba ühiskonna poole Aleksandra Munts-Avajõe „Kiusamisest vabaks!“ koolide koordinaator Õnnitlen iga kooliperet Eestis 2019/2020 õppeaasta alguse puhul ja soovin, et koolirahu valitseks igas Eesti koolis! Lisaks soovin sära õpetajate silmadesse, et vältida läbipõlemist. Õpetaja on eeskujuks nii lastele, lapsevanematele kui kogukonnale. Lapsevanematele soovin algaval õppeaastal enam vaba aega, veetmaks seda kvaliteetselt koos lastega. Lastele soovin aga õnnelikku lapsepõlve ja turvalist, kiusamisvaba haridusteed. Kiusamisvaba haridustee loomisel otsitakse nii kohaliku kui riigi tasemel võimalusi koolikiusamise ennetamiseks. See oleks justkui hästipeidetud saladus. Kõige suurem saladus peitub aga selles, et mingit saladust ei ole. Kus asuvad koolikiusamise juured? Ideaalses maailmas võiks iga täiskasvanu täita oma sotsiaalset rolli õigesti - olla hooliv, salliv ja aus lapse suhtes ning arendada lapse sotsiaalseid oskuseid ja ühiskondlikke väärtusi. Selline eesmärk ei ole saavutamise mõttes lihtsaim. Lastesse süstitakse juba varases eas vajadus olla teistest parem. Kahjuks jääb mõni laps sootuks ilma vanemlikust tähelepanust, teine aga kannatab koduvägivalla all. Lastel on palju muresid ja nad peegeldavad enda ümber toimuvat. Laste kasvatamisel peaksid hoopis neid ümbritsevad täiskasvanud alustama esmalt iseenesest. „Kiusamisest vabaks!“ metoodika on paindlik ja võimaldab igal koolil arendada oma eripära ja potentsiaali. Iga kool on eriline suuruse, keskkonna, personali ja traditsioonide poolest. Seetõttu tuleb ka igal

koolil tegutseda enesest lähtudes. „Kiusamisest vabaks!“ kohaselt tuleb kiusamise ennetamiseks koolis arendada probleemidele keskenduvate tegevuste asemel hoopis koolipingete maandamisele ja positiivse ning sõbraliku koolikeskkonna kujundamisele suunatud tegevusi kogu koolipere seas.

„Kiusamisest vabaks!“ on sihikindlate koolide programm Programm nõuab kooli personali sihikindlat tööd, õpetamaks nii lastele kui ka täiskasvanutele kiusamiskäitumise märkamist. Nii tekib üksteise suhtes salliv, hooliv, austav ja julge käitumiskultuur. Väga oluline on õpetajate ja kooli tugiisikute sihikindel ja regulaarne töö kiusamisjuhtumite passiivsete pealtvaatajatega – just nende käes on võimalus olukorda muuta. Olukordade analüüsimisse ja lahendamisse tuleb kaasata kogu klass, sest kiusamise näol on tegemist grupifenomeniga. Väärtuskasvatusega seotud tegevused ja üldinimlikud ühiskondlikud väärtused peaksid soovituslikult olema kajastatud nii kooli tegutsemispõhimõtetes, arengukavas, kodukorras, õppekavades kui ka üldtööplaanides. Kui kool tegeleb kiusamise ennetamise ja põhiväärtustest juhindumisega regulaarselt, süstemaatiliselt ja terviklikult nii õppetöö kui huvitegevuste ajal, ka vahetundides ja koolivälistel üritustel, võidab sellest mitte ainult haridusasutus vaid terve kogukond. „Kiusamisest vabaks!“ programmi foo-

kuses on käitumismudelid ja nende muutmine. Kiusamine nõuab kindlasti täiskasvanute märkamist ja sekkumist. Juhtumite lahendamise kandvaks ideeks on olukorra selgitamine, käitumisseoste ja uute käitumismudelite leidmine ning kõiki osapooli rahuldavate kokkulepete sõlmimine. Lapse käitumis- ja suhtlemismudelite teket erinevates olukordades toimetulekuks mõjutab eeskujuna iga täiskasvanu – nii õpetaja kui kooli kokk ja garderoobitöötaja. Laste käitumismudeleid määravad kogu kooli kollektiivi edasi kantavad väärtused. Ülimalt oluline ka igapäevane vastastikune salliv on hooliv suhe õpetaja ja õpilase vahel. Just õpetaja tugevdab klassi meeskonnatunnet ja loob sõbraliku õhkkonna. „Kiusamisest vabaks!“ programmis osaleb terve kogukond - lapsed, kooli personal aga ka lapsevanemad. Koostöös vanematega tuleb leida ühised väärtused täiskasvanute ja laste tasandil. Just lapsevanemad ja kooli personal peavad suhtuma kiuslikku käitumisse tõsiselt, sest laste sotsiaalsed oskused ei ole piisavalt arenenud kõikide probleemide lahendamiseks iseseisvalt ja täiskasvanu toetuseta. Nii kiusaja kui ohver ja pealtvaatajad vajavad täiskasvanute tähelepanu ja juhiseid käitumismudelite muutmisel.

väärtustega, tähtsustab üldinimlikke ja ühiskondlikke väärtusi ning õpilaste üldpädevuste kujunemist. 2019. aasta augusti seisuga on „Kiusamisest vabaks!“ programmi kasutamise õigus 145 koolil Eestis. Alates 2019/2020 õppeaastast võtame Lastekaitse Liidus eesmärgiks sõlmida nii varem liitunud kui tulevaste „Kiusamisest vabaks!“ koolidega koostöökokkulepped, milles lepitakse koolijuhiga kokku programmi elluviimise põhimõtetes, kooli töörühma moodustamises ja noorte mentorite rollis koolikiusamise ennetamisel. Algaval õppeaastal pakub „Kiusamisest vabaks!“ koolidele lisaks metoodika koolitustele ja teabepäevadele ka praktilisi materjale kiusamise ennetamiseks, sh kiusamise ennetamisega seotud tähtpäevade tähistamiseks, näitlikke temaatilisi tunnikavasid, tuge temaatiliste ürituste korraldamiseks ja kiusamisjuhtumite lahendamist toetavat teavet koostöös kohalike omavalitsuste ja teiste asutustega. Programmiga liitumise või teiste kooli puutuvate küsimuste korral võtke minuga ühendust e-maili teel aleksandra.munts@ lastekaitseliit.ee. Loodan igakülgsele koostööle, et saavutada kiusamist tõrjuv suhtumine kõigis kogukondades, toetades seeläbi laste õigust turvalisusele nende haridusteel.

„Kiusamisest vabaks!“ programm 2019/2020 õppeaastast Tegelemaks väärtuskasvatusega süsteemselt, soovitan veel kiusamisvastaste programmidega liitumata koolidel leida endale meelepärane. „Kiusamisest vabaks!“ on välja töötatud Roskilde Ülikooli teadlaste poolt. See kaubamärk pärineb taanikeelest lühendist „Fri for Mobberi“ ja tegutseb Taani Kroonprintsessi Mary Fondi ja Save the Children Denmark eestvedamisel aastast 2007. MTÜ Lastekaitse Liit eestvedamisel kasutatakse programmi Eesti koolides juba kuuendat aastat. Väärtuspõhine programm on kooskõlas Eesti riikliku õppekava alus-

Koolirahu on kokkulepe, mille eesmärgiks on, et kool on kogu koolipere jaoks koht, kus kõik tunnevad end füüsiliselt, vaimselt ja sotsiaalselt turvaliselt iga päev terve kooliaasta jooksul. Koolirahu valitseb koolis, kus

Koolirahu tähendab, et • mitte kedagi ei kiusataks – nii vaimselt kui füüsiliselt, nii igapäevaelus kui veebikeskkondades, nii kooli ajal kui väljaspool, • mitte keegi ei jääks üksi – koos oleme rohkem, • iga koolipere liige tunneks end koolikogukonna olulise liikmena – igaühel on midagi, mille poolest on tema eriline ja iga erilisus on hinnaline.

• • • • • • •

õpitakse tundma end ja oma kaaslasi, on sõbralik, salliv ja austav õhkkond, erinevused on rikkuseks, saab avaldada oma mõtteid ja tundeid, on ühtekuuluvus, keegi pole tõrjutud, arusaamatustesse suhtutakse rahulikult ja lahendusi otsivalt, • hinnatakse õpilaste omaalgatust, • kaasatakse õpilasi kooli igapäevategemistesse, • õpilaste ja õpetajate koolimotivatsioon on kõrge.

Igal õppeaastal valitakse üks koolirahu-linn, kus toimub õppeaasta alguses 1. septembril koolirahu väljakuulutamise tseremoonia. Selleks, et koolirahu valitseks kogu kooliaasta vältel, on koolides planeeritud aasta läbi koolirahu-tegevusi. Koolirahu tegevuste elluviimist ja mõtteviisi propageerimist toetavad mitmed lapse heaolu eest seisvad organisatsioonid, sh kohalikud omavalitsused, Politsei- ja Piirivalveamet, Sotsiaalkindlustusamet. Koostöö toetab vaimselt ja füüsiliselt turvalist koolikeskkonda ja ennetab koolikiusamist. Milline kool on liitunud koolirahu kokkuleppega, saab vaadata koolirahu kodulehelt: koolirahu. lastekaitseliit.ee Kool, kus valitseb koolirahu, on paik, kus kõigil on hea olla!

„Koolirahu on enamat kui 1. septembril koolirahu väljakuulutamise tseremoonia või leping, mis sõlmitakse kooliperes. Koolirahu on mõtteviis, hoiak. Rahu tähendab, et üksteisesse suhtutakse sallivalt, erimeelsustesse lugupidavalt ja rikastavalt, koos otsitakse lahendusi, mitte nende eest ei põgeneta. Rahu inimeste vahel tähendab hoolivust, sõbralikkust ja toetavat suhtumist oma kaaslastesse igapäevaselt koolis ja väljaspool. Olen ise julge ja vastutan enda öeldud sõnade eest – nii saab igaüks meist anda oma panuse koolirahu jaoks!“ Varje Ojala, MTÜ Lastekaitse Liit juhataja

„Koolirahu - on kompott kokkulepetest, suunahoiust ja täiusepüüdlusest selle nimel, et meil oleks hea olla ja kooliaeg oleks tore aeg.“ Marju Jaanimäe, MTÜ NÜ TORE juhatuse esimees

„Koolirahu on hea võimalus näidata, kui tähtis on, et õppimist ja õpetamist toetab koostöö ja sõbralik suhtumine. Samas ei ole töine, konstruktiivne ja sõbralik õhkkond midagi iseenesestmõistetavat, vaid eeldab meie kõigi igapäevast panustamist ja pidevat tuge. Narva Koolirahu ei piirdu 1. septembril toimuva piduliku kokkuleppe allkirjastamise tseremoonia ja kontserdiga – Koolirahu üritused on kavandatud Narvas terveks õppeaastaks. Tutvu Koolirahukalendriga ja ole meiega koos!“

Mida õpilased arvavad? Mis on koolirahu? „Õpilastele on koolirahu teadmine, et igal hommikul kooli tulles tunneb ta ennast turvaliselt ja hoitult. Ning koolist lahkudes tahab ta sama tundega sinna uuel hommikul tagasi tulla. Koolirahu sümboliseerib mulle ühiselt kokkulepitud põhimõtteid, kus esikohal on kindlasti turvatunne, märkamine ja koostöö. Ühiselt õpilaste, õpetajate , juhtkonna ja lapsevanematega saab igast koolist “mõnus paik, kus on hea olla”.“

Larissa Degel, Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakonna juhataja asetäitja haridusalal

Koolirahu eestvedaja on alates 2008. aastast Lastekaitse Liit.

„Koolirahu õpilaste jaoks on esiteks siis, kui ei ole mingeid alandavaid ja üleolevaid rolle. Selle all ma mõtlen seda, et õpetaja ei peaks suhtuma õpilastesse alandavalt, sest ta on noor ja kõigest õpilane. Samuti ka vastupidi, kus õpilane ei saa käituda õpetajaga halvasti, sest õpetaja “ei tohi” midagi teha õpilasele. Rahu õpilaste omavahelises suhtluses. Õpilane tahab kooli tulla, sest ta teab, et see ei ole ohtlik koht (võiks olla), kus viibida. Võimalus olla selline nagu sa oled.“

Lastekaitse Liit on ühendus, mis aitab kaasa lapse õiguste tagamisele ja lapsesõbraliku ühiskonna kujundamisele Koolirahu koostööpartnerid on Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Õpilasesinduste Liit, MTÜ NÜ TORE ja Integratsiooni Sihtasutus.

MEIE KOOLIS VALITSEB Õppeaasta jooksul on meie koolis töine ja sõbralik õhkkond ning kogu koolipere koostöö tugineb üksteise mõistmisele ja usaldusele.

Oleme kokku leppinud järgnevas: • märkame, kuulame ja tunnustame üksteist; • oleme sallivad, hoiame kokku ja aitame üksteist; • teeme koostööd ja osaleme aktiivselt koolielus, armastame õppimist ja õpetamist; • hoidume vaimsest ja füüsilisest vägivallast ja meelemürkidest ‒ kool peab olema turvaline ja mõnus paik!

Oleme üksteisele heaks eeskujuks muutused algavad meist endist! 2019/20 Koolirahu plakat

Fotod Koolirahu 2019/2020 väljakuulutamise tseremoonialt Narvas 1. septembril. Autor Anna Markova

„Kiusamisest vabaks!“ metoodika lasteaias: kas ja kuidas toetab see laste arengut ja kiusamise ennetamist

Pirko Tõugu, Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi arengupsühholoogia külalisprofessor Kati Aus, Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi teadur Grete Arro, Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi teadur Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi teadlased viisid Lastekaitse Liidu tellimusel 2018.-2019. aastal Eesti lasteaedades läbi „Kiusamisest vabaks!“ metoodika tõhususe pilootuuringu. Uuringu eesmärgiks oli välja selgitada, kas ja kuivõrd toetab „Kiusamisest vabaks!“ metoodika laste sotsiaal-emotsionaalset arengut ning mõjutab õpetajate, lastevanemate ja lasteaia juhtide hoiakuid kiusamise suhtes. Uuringusse oli kaasatud 29 5- kuni 6-aastaste laste lasteaiarühma üle Eesti; 16 rühma kasutas „Kiusamisest vabaks!“ metoodikat ja oli seda kasutanud vähemalt aasta jooksul. Laste sotsiaal-emotsionaalseid oskusi uuriti lastega läbi viidud intervjuude ja vanematelt saadud hinnangute abil; lapsevanemad, õpetajad ja lasteaedade juhid täitsid kirjaliku küsimustiku; osade lasteaia juhtidega viidi läbi ka intervjuu. Laste oskused. Mujal maailmas teostatud uuringutes on näidatud, et kiusamist esineb ka juba lasteaias ning kiusamise lõpetamiseks ja ennetamiseks on olulisel kohal laste sotsiaal-emotsionaalsed oskused (emotsioonide äratundmine, empaatia jms). Ka „Kiusa misest vabaks!“ programmis on mitmeid tegevusi, mis toetavad laste sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arengut. Selleks, et laste sotsiaal-emotsionaalseid oskusi uurida, töötati

välja kiusamisolukordi kujutavad pildid. Piltidel olid esitatud nii väga selged (mänguasja äravõtmine) kui ka varjatud (tõrjumine) kiusamisolukorrad. Kõigil piltidel oli kujutatud nii kiusaja, kiusatav kui ka kõrvalseisja / potentsiaalne sekkuja. Intervjuud viidi läbi 300 lapsega. Lastelt küsiti, kas pildil leiab aset kiusamine või on kõik korras. Samuti paluti lastel nimetada, mis emotsioone pildil kujutatud lapsed kogevad. Selgus, et varjatud kiusamisolukordi tunnevad „Kiusamisest vabaks!“ metoodikat kasutavates rühmades käivad lapsed ära paremini kui lapsed, kes metoodikaga kokku ei ole puutunud. Samuti oskavad „Kiusamisest vabaks!“ metoodikat kasutavate rühmade lapsed täpsemini nimetada kiusamisolukorras osalevate laste emotsioone. See tähendab, et „Kiusamisest vabaks!“ metoodika võib toetada laste oskust kiusamist märgata ning emotsioone ära tunda. Need oskused on kindlasti vajalikud, et sõbralikku ja kaasavat rühmakliimat luua ning kiusamist ennetada. Laste sotsiaal-emotsionaalseid oskusi hinnati ka eestindatud rahvusvaheliste sotsiaal-emotsionaalsete oskuste mõõtvahenditega, millele vastasid lapsevanemad. Lapsevanemate hinnangute alusel „Kiusamisest vabaks!“ metoodikat kasutavates rühmades ja metoodikat mitte kasutatavates rühmades käivate laste sotsiaal-emotsio-

naalsed oskused ei erinenud. See tähendab, et programmiga liitunud rühmas käivate laste vanemad ei hinnanud oma lapsi nt prosotsiaalsemaks või paremat eneseregulatsiooni omavateks kui programmiga mitte liitunud laste vanemad. Samas näitas taustaandmete analüüs, et vanemate hinnangud laste sotsiaal-emotsionaalsetele oskustele on ennekõike seotud lapsevanema haridustasemega ning seetõttu võib mistahes programmi mõju jääda vanema haridustaseme kui olulise lapse arengut ennustava teguri varju. Teisalt on võimalik, et vanemad ei pruugi omada täielikku infot selle kohta, kuidas laps omaealiste grupis käitub. Kuna kiusamise ja kiusamise ennetamisega seotud spetsiifilised sotsiaal-emotsionaalsed oskused (vastavate olukordade äratundmine jms) on jälgitavad ennekõike grupis, võib vanema pilk siinkohal jääda ahtaks. Kolmandaks erinevuste mitteilmnemise põhjuseks võib olla tõsiasi, et ehkki laste oskused on programmiga tegeledes muutunud paremaks konkreetsete kiusamisolukordade märkamisel ja emotsioonide äratundmisel,

ei pruugi need oskused olla niivõrd üldistunud, et väljenduda märgatavates erinevustes laste kogu käitumisrepertuaaris. Arenguliselt on selge, et kiusamist ennetav töö peaks jätkuma ka koolis, et muutused (nt prosotsiaalsuses) võiksid lastes piisavalt üldistuda. Lapsevanemate, õpetajate ja lasteaia juhtide kiusamist puudutavad hoiakud ja uskumused. Üldiselt on uuringutes leitud, et toimivad kiusamise ennetamise programmid kaasavad ka lapsevanemaid. „Kiusamisest vabaks!“ metoodika oluline osa on lapsevanemate kaasamine sõbraliku ja kõiki kaasava rühmakliima loomisesse ja kiusamise ennetamisesse. Rühmakliima loomisel ja laste suunamisel on kriitiline roll õpetajatel; üldise kliima loomisel on olulised ka lasteaia juhid. Seetõttu hinnati uurimuses nii lapsevanemate kui ka õpetajate ja lasteaia juhtide hoiakud kiusamise suhtes. Vastavate hoiakute uurimiseks eestindati Troop-Gordon ja Gerardi (2012) loodud test, mis hindab, kuivõrd peetakse kiusamist normaalseks lapsepõlve osaks

Varjatud kiusamisolukordi tunnevad „Kiusamisest vabaks!“ metoodikat kasutavates rühmades käivad lapsed ära paremini kui lapsed, kes metoodikaga kokku ei ole puutunud. (normaliseerimine) ja mil määral peetakse kiusamisolukordade vältimist või enesekehtestamist headeks strateegiateks kiusamisega toimetulekul. Testis hinnatakse hoiakuid eraldi poiste ja tüdrukute kiusamise suhtes. Vaatamata ootusele, et „Kiusamisest vabaks!“ metoodikat kasutavates rühmades käivate laste vanemad normaliseerivad kiusamist vähem ning peavad vältimist halvemaks kiusamisega toimetuleku strateegiaks kui metoodikat mitte kasutavates rühmades käivate laste vanemad, ei näidanud test erinevust vanemate hinnangute vahel. Samuti ei olnud erinevusi programmi kasutavate ja mitte kasutavate õpetajate hinnangutes. See tähendab, et vähemalt praegu ei saa öelda, et „Kiusamisest vabaks!“ metoodika mõjutaks üldiselt õpetajate ja lapsevanemate kiusamist puudutavaid hoiakuid. Ilmselt oleks siinkohal oluline mõelda, mil moel lapsevanemaid kiusamise ennetamisesse kaasatakse ning kuivõrd tegeldakse ühistegevuste käigus käitumist kujundavate hoiakute teadvustamise ja mõjutamisega. Samuti tuleb märkida, et praeguses uuringus osales vaid 38 õpetajat, mistõttu õpetajate kiusamisteemalisi hoiakuid ning hoiakute tagamaid tasuks edaspidi kindlasti täpsemalt uurida. Tulemusi uurides leidsime uskumuste puhul, et üldiselt peetakse kiusamist poiste puhul sagedamini tavapäraseks lapsepõlve osaks kui tüdrukute puhul. See tähendab, et nii lapsevanemad, õpetajad kui ka lasteaia juhid ei pea poistevahelisi kaklusi, norimist ja narrimist sama suureks probleemiks kui tüdrukutevahelisi kaklusi, norimist ja narrimist. Kiusamise ennetamisel võib selline suhtumine saada oluliseks takistuseks; samuti võib see tähendada, et poiste sotsiaalsete oskuste arendamisega kiusamis-

olukordade vältimiseks, lahendamiseks ja ennetamiseks ei tegeleta või tegeletakse vähem kui tüdrukute puhul. Igal juhul annab ka see tulemus märku vajadusest pöörata enam tähelepanu kiusamisteemaliste hoiakute ja arusaamade teadvustamisele. Selleks, et inimene oleks valmis iseenda või teiste arengut suunama ning toetama, peaks ta olema kindel, et vastavad muutused on üldse võimalikud. Selleks, et õpetaja või lapsevanem oleks valmis laste arengut suunama, võiks ta evida uskumust, et areng on alati võimalik ning sageli sünnipäraseks peetavad isikuomadused (nt tähelepanu suunamise oskus, emotsioonide reguleerimise oskus ja käitumuslik kontroll) on siiski arendatavad. On näidatud, et vanemad või õpetajad, kes peavad isikuomadusi pigem sünnipäraseks, reageerivad laste ebakohasele käitumisele või ebaõnnestumisele pigem kontrollivalt ja mittekonstruktiivselt. Kui isikuomadusi peetakse aga arendatavateks, suudetakse tõlgendada keerulistes olukordades ilmnevaid ebaõnnestumisi (nt impulsikontrolliraskusi) arenguvõimalustena, suunates lapsi otsima ja katsetama erinevaid strateegiaid. Jäävususkumused isikuomaduste arendatavuse osas võiksid seega mängida olulist rolli selles, kas lastega tegelevad täiskasvanud on valmis sekkumisprogrammide raames ette nähtud tegevusi tõhusalt rakendama. Seetõttu hinnati ka praeguses uurimuses, kas lapsevanemad ja õpetajad peavad laste omadusi (nt sotsiaalsus) sünnipärasteks (e omavad jäävususkumusi) või arendatavateks (e omavad juurdekasvu-uskumusi). Selgus, et “Kiusamisest vabaks!” metoodikat kasutavatel õpetajatel on võrreldes metoodikat mitte kasutavate õpetajatega tugevamad juurdekasvu-uskumused ehk nad arvavad teistest enam, et laste omadused on arenda-

tavad. Varasemad uurimused on näidanud, et õpetajate juurdekasvu-uskumused käivad käsikäes laste paremate tulemuste ja kiirema arenguga. Seega võivad sellised uskumused olla metoodika eduka rakendamise alustalaks. Õpetajate tõlgendus kiusamisolukordadele. Selleks, et kiusamise ennetamise ja vältimisega seotud oskusi õpetada, on esmalt hea mõista, mis on kiusamise põhjused või taustategurid. Seepärast uuriti, kuidas õpetajad konkreetseid kiusamisolukordi tõlgendavad. Samad kiusamisolukordade pildid, mis esitati lastele, esitati ka õpetajatele, küsides neilt, miks sellised olukorrad tekivad ning mida nad soovitaksid noorele kolleegile sellises olukorras. Ilmnes, et õpetajate arusaamad kiusamisolukordade tekkepõhjustest olid varieeruvad, peegeldades põhjusena niihästi oskuse puudumist (empaatia vms), kiusaja enda halba enesetunnet kui ka kiusaja pahatahtlikkust, kadedust või domineerimisvajadust. Seega võib väita, et ühene arusaam kiusamise põhjustest, millele peaks toetuma efektiivne igapäevane ennetustegevus, on õpetajate puhul sageli veel kujunemisjärgus. Uurides vastuste erinevusi “Kiusamisest vabaks!” rakendavate ja mitte rakendavate lasteaedade vahel, ilmnes, et vaid esimestes esines kiusamise põhjusena mingi (eneseregulatsiooni)oskuse puudumise väljatoomist, mis võiks osutada sellele, et programmi võiks iseloomustada valmidus suunata enam mõtlema kiusamisest kui pädevuste toetamise teel muudeta-

vast nähtusest. Soovitustes noorele kolleegile keskenduti peamiselt kiusaja ning mitte kiusatava ning kõrvalseisja oskustele või tunnetele. Vastused suunasid kas lapsi olukorrast rääkima, teise tundeid mõistma, lahendust otsima; aga ka nn “tagasi tegema” või kiusajat (sh ennetavalt) isoleerima. Programmi “Kiusamisest vabaks!” kasutavate ja mitte kasutavate õpetajate vastused sisuliselt ei erinenud, viidates sellele, et kiusamise ja eneseregulatsiooni temaatikas on veel dimensioone, mida saaks õpetajahariduses sügavamalt käsitleda. Läbi viidud uurimuse näol on tegemist esimese “”Kiusamisest vabaks!” metoodika rakendumist hindava uurimusega Eestis, milles kõrvutatakse metoodikat kasutavaid lasteaiarühmi metoodikat mitte kasutavate rühmadega ning kasutatakse lisaks ka rahvusvaheliselt valideeritud mõõdikuid. Uuringu tulemused lubavad arvata, et metoodika on tõhus teatud konkreetsetes kiusamisolukordades olulist rolli mängivate oskuste toetamisel, kuid tulemused viitavad ka valdkondadele, millele tasuks edaspidi rohkem tähelepanu pöörata. Nii näiteks tasuks edaspidi veelgi enam keskenduda nii juhtide, õpetajate kui lapsevanemate ühise arusaama kujunemisele kiusamisolukordade olemuse, põhjuste ning võimalike lahenduste kohta ning kiusamisteemaliste hoiakute reflekteerimisele, et hoiduda soostereotüüpidel põhinevast kiusamise normaliseerimisest. Ka õpetajate üldised taustateadmised eneseregulatsiooni arengust ning selle toetamise võimalustest võiksid olla paremad, mis tõenäoliselt omakorda toetaks “Kiusamisest vabaks!” programmi tõhusamat rakendamist. Samuti võiks programmi senisest tõhusamale omaksvõtmisele ning ka lapsevanemate paremale kaasamisele aidata kaasa programmi rakendamise tõenduspõhine juhtimine. Usume, et uuring andis arvestatava sisendi nii programmi edasiarendusteks kui ka edasisteks uurimistegevusteks.

“Kiusamisest vabaks!” metoodikat kasutavatel õpetajatel on võrreldes metoodikat mitte kasutavate õpetajatega tugevamad juurdekasvu-uskumused ehk nad arvavad teistest enam, et laste omadused on arendatavad.

«Kiusamisest vabaks!» vanusegrupi 0-3 pilootaasta õpetajate ootused ja arvamused Kätlin Valge Tallinna Lasteaed Meelespea õpetaja, «Kiusamisest vabaks!» koolitaja Programmi „Kiusamisest vabaks!” rakendamisel keskenduti kuni 2018. aastani Eestis kiusamise ennetamisele 3–10-aastaste laste seas. Möödunud õppeaasta novembrikuus startis kaua oodatud programmiosa tööks alla kolmeaastaste lastega. Toimusid põhi- ja jätkukoolitus ja samaaegselt programmi piloteerimisega ka õpetaja ootuste ning arvamuste uurimine, mille põhjal valmis minu magistritöö. Häälestudes aiarühmaõpetajana ja laste aedadele suunatud programmiosa koolitajana ümber sõimerühma vanuseklassile, andis mulle entusiasmi ja julgust teadmine, et olen Sõber Karu usku ja kiusamisvaba käitumiskultuuri eestseisja. „Kiusamisest vabaks!“ on midagi enamat kui programm, mida oma lasteaiarühmas igapäevatöö hõlbustamiseks kasutan. See on elustiil ja mõtteviis – meie rühmas ei ole kiusamist, vaid on head kaaslased ja ühised väärtushinnangud, millest peavad lugu nii lapsed kui ka täiskasvanud.

programmi alla kolme aastaste laste rühmas rakendada. Lastega seoses ootasid õpetajad, et programmi kasutusele võtmine aitaks kaasa laste kohanemisele lasteaiaga: lapsed muutuksid julgemaks ja tekiks grupitunnetus. Samas pelgasid õpetajad, et paljudel lastel puudub kõne, nad on muukeelsed või vähese püsivusega, mis võib olla programmi rakendamisel takistuseks. Lapsevanematelt ootasid õpetajad eelkõige seda, et nad võtaksid informatsiooni vastu ja oleksid valmis koostööd tegema. Seejuures tõid õpetajad välja, et nad vajavad rohkem teadmisi, kuidas lapsevanematega rasketel teemadel rääkida. Mõned õpetajad tundsid muret, et lapsevanemad ei pea kiusamise temaatika käsitlemist lasteaias oluliseks, peredel on erinevad kasvatusstiilid, mõned pered eiravad probleeme ja neil võivad olla arusaamad normaalsest käitumisest, mis ei pruugi ühtida lasteaia arusaamadega. Kolleegidega seoses soovisid õpetajad toetust ja kogemuste jagamist, sh sõimeja aiarühma. Perspektiivis nägid õpetajad ohukohana rühmapersonali muutust ja

Õpetajate ootused enne pilootkoolitust Uurija rollis olemine magistritöö kirjutamise raames oli suureks abiks koolituste planeerimisel. Enne koolitust viisin kümne õpetajaga läbi intervjuu, et uurida nende ootuseid koolitusele ja programmile. Enim ootasid õpetajad praktilisi näiteid, kuidas

Õpetajad tajusid pärast koolitust varasemast rohkem täiskasvanu rolli tähtsust.

Tallinna Meelespea Lasteaia Sipsikute rühma õpetajad Kätlin Valge (vasakul) ja Jaanika Reinik.

võimalust, et uus meeskonna liige ei pruugi olla motiveeritud programmi ellu viima. Juhtkonnalt oodati eelkõige informatsiooni jagamist, et õpetaja teaks, mida temalt seoses programmi rakendamisega oodatakse. Oluline on juhtkonnapoolne usaldus ja vabadus lubada õpetajal teha valikud, kuidas hakata programmi oma rühmas rakendama. Õpetajad tõid välja kolm võimalikku takistust, mis võivad esineda seoses programmi rakendamisega: juhtkonnapoolne paindumatus lubada planeeritud tegevustes muudatusi, üleüldine passiivne suhtumine programmi läbiviimisesse või finantsressursside puudulikkusest tulenev õpetajate jätkukoolituste mittevõimaldamine. Õpetajatel olid programmi suhtes suured ootused ja koolitust oodati põnevusega.

pärast koolitust enesekindlalt ja asus õhinal tööle. Õpetajate arvates jagati neile piisavalt teavet, nad said vastused oma küsimustele ja positiivset innustust, kuidas hakata programmiga tööle alla kolme aastaste laste rühmas. Enim huvi pakkus võimalus avastada kohvri sisu omal käel, lugeda käsiraamatut ja tegevusvihikut ning hakata loovalt planeerima programmi elluviimist. Neli õpetajat üheksast kinnitas, et tundis ennast peale pilootkoolitust endiselt ebakindlalt, kuidas täpselt programmiga tööd alustada, mida neilt oodatakse või kuidas programmi sõimerühmades rakendada. Enamik mõistis, et pilootaasta võluks ja valuks ongi teerajamine tulevastele programmiga tööle hakkavatele spetsialistidele. Seitse õpetajat üheksast kinnitasid, et programm on vastanud nende ootustele. Seejuures leidsid nad, et oma ootused tuleb ise realiseerida, mitte jääda lootma kellegi teise peale. Õpetajad tajusid pärast koolitust varasemast rohkem täiskasvanu rolli tähtsust. Nad leidsid, et programmi saab edukalt

Õpetajate tagasiside programmi kasutamisele Nelja kuu möödudes põhikoolitusest andsid õpetajad programmi rakendamisele tagasisidet. Viis õpetajat üheksast tundis ennast

rakendada siis, kui lasteaed ja kodu teevad koostööd. Edu võtmeks on nende enda loovus ja sisemine motivatsioon programmi omanäoliselt rakendada. Õpetajad olid rahul, et lapsed on karud omaks võtnud ja nad märkavad rühmas positiivseid mikromuutusi. Näiteks ühe lapse puhul, kes enne tuli lasteaeda nutuga, on õpetaja märganud, et karust on saanud lapse jaoks turvaelement. Pärast programmiga töölehakkamist ja beebimärkide rakendamist oma rühmas on üks õpetaja märganud, et laps, kellele on kaks teist last tihtipeale haiget teinud, kasutab beebimärki „stopp”. Laps on õppinud ennast kaitsma ja kehtestama – kui agressivsed kaaslased lähenevad, tõstab ta oma käe nende ette. Selgus ka, et paljud õpetajad tundsid, et neil pole piisavalt teadmisi ja kogemusi, et viia läbi lapsevanematele programmi tutvustavat koosolekut. Toodi välja hirme, mis oli seotud massaaži tegemisega, vanemate küsimustele vastamisega, nende kaasamisega ja nendega usaldusliku suhte loomisega. Mõned õpetajad tunnistasid, et

kolleegidega seoses on esinenud konflikte ja kommunikatsiooniprobleeme. Seejuures kinnitasid õpetajad, et omavahel suheldes saab kõik takistused ületatud. Juhtkonnalt oodati jätkuvalt enam toetavat suhtumist ja vajaduse korral ka abi. Mõne õpetaja arvates jääb juhtkonnapoolsest toetusest ja huvist programmi vastu väheks, seevastu teised õpetajad, et vajaduse korral ja ise abipalvega juhtkonna poole pöördudes saab nendelt vajalikku tuge. Mitmed õpetajad leidsid, et kiusamise ennetamisega on vajalik alustada võimalikult varakult, kuna juba sõimerühmas käituvad lapsed kiuslikult ja teevad kaaslastele tahtlikult haiget. Kiusamise ennetamine algab väikestest tähelepanekutest ja märkamistest. Õpetaja loov lähenemine lapse jaoks igapäevastest suhtlussituatsioonidest rääkides teeb positiivse käitumismudeli selgemini mõistetavamaks. Mõned õpetajad leidsid, et programmist on isegi rohkem kasu täiskasvanutele ja nende omavahelisele koostööle.

Pilootkoolituse läbinud rühmameeskondade nägemus eesootavast

Kiusamise ennetamine algab väikestest tähelepanekutest ja märkamistest.

Tulemustest selgus, et pooled õpetajatest arvavad, et programm aitab kaasa kiusamise ennetamisele, aga teine pool arvab, et seda on alla kolme aastaste laste puhul raske hinnata. See võib tuleneda asjaolust, et programmi on rühmades rakendatud eri mahus (vastavalt kas mitu kuud või ainult paar nädalat), mistõttu on vara muutusi hinnata. Mitmed õpetajad leidsid, et programmi mõju avaldub alles aiarühmas, kuid nemad panevad sellele tugeva aluse. Pool aastat pärast pilootkoolituse toimunud jätkukoolitusel oli hästi näha, kuidas iga lastega töötav spetsialist on programmi rakendanud omanäoliselt, inspireerivalt ja pühendumusega.

olek teadliku kiusamise ennetustööga tegelemiseks ja ühiste väärtusnormide seadmiseks laste rühmades, seda helgem on meie kasvandike lapsepõlv. Soovin tänada õpetajaid ja assistenti, kes osalesid magistritöö intervjuudes. Teie ausad ja vahetud mõtted on oluliseks väärtuseks tulevikus uue programmiosaga tööle hakkavatele spetsialistidele. Tänan ka oma paarilist ning kõiki teisi häid kaaslasi, kellega „Kiusamisest vabaks!“ teekonnal koos liigume. Soovi korral on võimalik lugeda rohkem pilootaasta uuringus osalevate spetsialistide mõtteid ja magistritöö „Õpetajate ootused ja arvamused seoses programmi „Kiusamisest vabaks!” rakendamisega 0–3-aastaste lastega enne programmi pilootkoolitust ja tagasiside programmi rakendamisele“ tulemusi siit: http://kiusamisestvabaks.ee/uuringu-ja-teadustegevus/magistritood

Koos Sõber Karuga sõimerühmast aiarühma Sügisel võtan oma rühmas vastu uue generatsiooni Sipsikuid, kes tulevad sõimerühmast, kust lastele ja vanematele on Sõber Karu juba tuttav tegelane. Olen väga tänulik õpetajatele, kes on võtnud oma südameasjaks olla osa laste kiusamisvabast eluteest. Mida kõrgem on õpetaja teadlikkus, valmis-

Soovitusi lapsevanema koolivalmiduseks Auli Andersalu-Targo

Tallinna 32. Keskkooli koolipsühholoog, „Kiusamisest vabaks!“ programmi, Gordoni Perekooli ja PREP-koolitaja • Kas ma usaldan õpetajaid nende tegevustes? Kas ma usun nende professionaalsusesse? Kas minus on piisavalt julgust rääkida avatult õpetajaga oma lapse eripäradest ja vajadustest? • Kas ma olen valmis võtma rahulikult aega uueks elumuutuseks? Kas ma suudan olla kannatlik, kui lapsel võtab lasteaia või kooliga kohanemine aega? Kas terve pere suhtub rahulikult uude olukorda ja ei kiirusta kohanemisega? • Kas ma olen valmis suhtlema teiste vanematega sellistel teemadel nagu kokkulepped, kuidas lapsed aia- või koolivälisel ajal suhtlevad, kuidas osalevad vanemad laste aia- või koolielus ja kuidas tähistatakse sünnipäevi? • Kui mul on raske iseenda tunnetega toime tulla, kas ma leian siis endas piisavalt tarkust jääda rahulikuks ja öelda endale, et erinevad tunded on lubatud ning need mööduvad? Kui vanem tunneb, et tema valmidus lapse lasteaia- või kooliaasta eel võiks tunduvalt parem olla, siis on just täna ja praegu parim aeg ennast toetada. Sõltuvalt küsimusest võiks vanem mõelda, kes lähedastest saaks talle toeks olla. Mõne mure lahendamisel võib vanemale abi ja tuge olla hoopis spetsialistist või raamatute-veebilehtede lugemisest. Nüüdisajal pakutakse ka erinevaid vanemale uusi teadmisi pakkuvaid kursusi. On selge, et luues lapsele lasteaeda või kooli minekuks rahuliku raamistiku, sujub ka lapsel muutustega kohanemine ja ise hakkama saamine kergemini.

Septembrikuus alustavad lapsed lasteaiaja kooliteed. Paljud vanemad kogevad uue õppeaasta algusega kaasnevaid rõõme aga ka muresid esmakordselt. Sügisel last lasteaeda või kooli saates mõtlevad lapsevanemad sageli esmalt lapsele ja tema toetamisele ning alles seejärel või sootuks üldse mitte iseenese tunnetele ja nendega toimetulekule. Kui lapse lasteaiaja kooli valmiduse osas saab nõu küsida õpetajatelt ja nende abidelt, siis tegelikult on oluline ka vanema ettevalmistus suureks elumuutuseks. Lapsevanemad peaks kindlasti eneselt küsima tema enda koolivalmiduse kohta - just vanemast sõltub lapse valmisolek uue elukorraldusega kohanemisel ja toimetulekul. Jagan mõned abistavad küsimused, millele iga vanem võiks lapse kooli või lasteaeda minekul leida eneses vastused. • Kas ma suudan tulla toime iseenda ärevuse, hirmude ja ebakindlusega? Millise teise täiskasvanuga saan jagada eneses olevaid kooli või lasteaiaga seotud muresid? Missugused tegevused aitavad mul ennast rahustada? • Kas ma suudan tagada lapsele kodus head tingimused puhkamiseks, liikumiseks, toitumiseks? Kuidas ma selles oma lapsele eeskujuks olen? Kas minu elu on lapsele eeskujuks enese eest hästi hoolitsemisel? • Kas ma usun, et minu laps saab ise hakkama uues kohas uute inimestega, uue keskkonnaga, uue elukorraldusega ja õppimisega?

“Kiusamisest vabaks!” programmi juhtimine lapsehoius ja lasteaedades Signe Laar, Triibu & Liine Päevahoid, tegevjuht kiusamis olukordade vähendamisel. Need on peamised oskused, mida haridusprogramm “Kiusamisest vabaks!” aitab lastes kujundada ning mille omaks võtmisele saab kindlasti kaasa aidata lasteasutuse juht. Programmiga alustamiseks lähtusin kolmest etapist: 1) personaliga dialoogi pidamine – tutvustasin programmi, kuulasin personali mõtteid ja ideid ning koos sõnastasime programmiga liitumise vajalikkuse ja eesmärgi, kinnitasime töörühma; 2) tähenduslikkuse leidmine – osalesime programmiga alustamise koolitusel, kirjutasime programmi tegevused sisse rühmade tegevuskavadesse ja arutlesime koos, mida rühmas märgata / tähele panna, millised olukorrad vajavad sekkumist ja kuidas raskeid olukordi lahendada; 3) omanditundele keskendumine – kasvatajate autonoomne programmi juhtimine rühmas, lapsevanemate kaasamine, üksteiselt õppimine ja pidev kogemuste jagamine. Juhina oli mul kartus, kas suudan personali kaasata nii, et see pakuks huvi ja tegevusrõõmu, oleks võimetekohane ning ei tekitaks meeskonnas lisapingeid. Rõõm oli suur, kui sai selgeks, et uus programm tõi asutusse elevust ja põnevust ning inspireeris kokku kutsuma ka personali omavahelise nn karukoosoleku, mille teemadeks olid programmi väärtused – sallivus, austus, julgus ja hoolivus, töökeskkond ja personali omavahelised suhted. Tõdesin ka seda, et juhil on alati vastutus, ükskõik kui autonoomne on programmiga tegevus rühmas. Samuti panin tähele, et juhi initsiatiiv ja positiivsus on eeskujuks – kui juhil see langeb,

Juhi kogemus alla kolmeaastaste laste rühmadele loodud programmi piloteerimisel eralapsehoius Minu tee MTÜ Lastekaitse Liidu poolt koordineeritud programmini “Kiusamisest vabaks!” sai alguse Tallinna Ülikoolis hariduse juhtimise erialal magistriõpingutel olles. Soovisin ülikoolis omandatud teadmisi kasutada lõputöös, mille väärtuseks oleks uudsus ja praktilisus. Eralapsehoiu juhina soovisin arendada oma asutuses pakutavat teenust ning juhtida see veel rohkem lapsest lähtuvaks ja väärtust kandvaks. Praktikaplaani ja lõputöö teema otsingute ajal oli MTÜ Lastekaitse Liit alustamas “Kiusamisest vabaks!” 0-3 aastaste laste programmiosa piloteerimisega. Samas vanusegrupis lastele pakub hoiuteenust ka minu juhitav lapsehoiuasutus, mis liitus lasteaedades uudset programmiosa piloteerivate sõimerühmadega. See kogemus andis suurepärase võimaluse kasvatada lapsehoiu personali teadlikkust kiusamisest, kuidas seda märgata ja ära tunda, samuti saime head näpunäited, kuidas hoida positiivset ja head suhtlemis- ja käitumiskultuuri nii lastekoosluses kui ka personali omavahelistes suhetes. Maimikueas lapsele on esmatähtis omandada kõne ning olulised väärtused ja hoiakud, õpetada iseseisvumist läbi turvalise sotsiaalse ja emotsionaalse suhtlemise. Toetusime teadmisele, et toetav kasvukeskkond, positiivsete sotsiaalsete oskuste õpetamine ja tunnete reguleerimise võimete juhendamine on tähtsad tegurid heaks kaaslaseks olemisel ja

siis tajub seda ka personal ja motivatsioon ongi läinud. Kuid meie suutsime seda aasta jooksul hoida nii, et 2018. aastal septembrist - detsembrini toimusid eeltegevused (koolituste läbimine, töökoosolekud, nn karupesade valmistamine jne) ja jaanuarist 2019 alustasime programmiga tööd kolmes rühmas. Viie kuuga (jaanuarist- maini) puges väike Sõber Karu meie ja meie laste südamesse, aitas meid rühmatöö tegemistes, õpetas olema hea kaaslane ja mänguseltsiline, peletas nutused hommikud ja oli kindel osaleja lastega koos hommikuringides. Sõber Karu kaasas ja lähendas nii lapsi, meeskonda kui lapsevanemaid. Seetõttu loen suurimaks õnnestumiseks, et minu algatusega tulid kaasa nii personal kui lapsevanemad. Lapsevanematega toimus hea koostöö, näiteks kasvatajate koolituspäevadel toodi lapsehoidu vähem lapsi, et osa personalist saaks osaleda koolitusel. Taani teadlaste poolt tehtud uuring (Knudsen; Lindberg & Kampmann, 2008) toob samuti välja, et lastevanemate aktiivne kaasamine mõjutab programmi tulemusi. Ka meie saime tõepoolest tunda oma suhteliselt lühikese töö vilju. Kevadeks oli paljudel meie las-

tel juba kõne suus ja lapsed rääkisid siiralt oma tunnetest nii hoius kui kodudes. Olen kindel, et selle taga on koostöö lapsehoiu ja kodu vahel. Kevadel võtsime osa jätkukoolitusest, kuhu kasvatajad valmistasid ettekanded programmiga töötamise tegevustest, tähelepanekutest ja omapoolsetest ettepanekutest - lapsed märkavad, kui teisel lapsel on mure ja julgevad seda ütlema tulla kasvatajale; väikese Sõber Karu olemasolu vähendab üksteisele haiget tegemist; massaaž õpetab teise lapsega hellalt käituma; lasterühm tunneb end kui “üks pere” - lapsed tahavad koos tegutseda ja mängida; oleme õppinud ütlema “ei” ja “stop”; märkame üksteise tundeid; rütmikaprogramm arendas lastevahelist koostööd. Samuti tegime programmi arendamiseks ettepanekuid - oodatud on programmiga liitunud rühmade vahelised kokkusaamised, külastusvisiidid, infopäevad erinevates rühmades (ise oleme valmis võõrustama teisi kasvatajaid/ õpetajaid oma hoius); abiks on positiivse sõnumiga vestluskaardid (näiteks olemasolev vestluskaart “Ai sa hammustad!” pani lapsed järgi proovima, mis see hammusta-

Triibu & Liine Lastehoiu meeskond

mine on); reaalsed näited keeruliste olukordade lahendamisest. Koolitusel teistega kogemuste ja mõtete jagamine oli väga vajalik ja inspireeriv. Juhina olen kasvanud ja õppinud kogu protsessi käigus. Olen arvamusel, et juhi roll on protsessid juhtida nii, et personal nõustuks nendega ja järgiks neid, kuid tegevustes oleks tagatud lapsest lähtuv printsiip. Et iga laps tunneks, et ta on oodatud ja hoitud. Arvan, et meie lapsehoius sai “Kiusamisest vabaks!” programm edukalt alguse just seetõttu, et minule kui juhile oli teekonnal toeks samal ajal toimuv õppe protsess, samuti innustunud huvi programmi vastu ja pidev tagasiside personalile nende enda arengu kohta. Teen tööd selle nimel, et olla juht laste heaolule pühendunud organisatsioonis, et tööpäevades oleks põnevust ja mängulisust, et keskenduda iga lapse individuaalse arengu toetamisele ja sotsiaalsete oskuste arendamisele. Väärtustan, kui lasteasutuse personal oskab toetada laste sõprussuhteid, ennetada ja lahendada lastevahelisi erimeelsusi ning olla heaks eeskujuks. Samas on õppiva organisatsiooni mudeli (Senge, 1990) järgi oluline toetada uut mõtteviisi, olla ühistele püüdlustele avatud ja arendada koos tegutsemist ja õppimist. Meie hoius vahetub suur hulk lapsi iga aasta, seetõttu pean oluliseks luua rühmades ühtset vaimu ja positiivset heaolu erinevate perede vahel ning toetada laste kohanemist ja ealist arengut.

Juhil on alati vastutus, ükskõik kui autonoomne on programmiga tegevus rühmas rakendamine sõltub väga palju juhi hoiakust nii kiusamise valdkonda üldiselt kui kiusamisvaba programmi metoodikasse, selle tegevustesse ja mõjusse. Uurimistöö kirjutamisel puutusin kokku lasteaia juhtidega, kelle arvates sõimeealiste laste rühmades ei saa veel nimetatud programmiga töötada ning kes viitavad arusaamale, et lapsed ei mõista veel väärtuste tähendusi ja tegevuste sisu. Siiski on oluline meeles pidada, et kui õpetame lastele varasest east alates olema hea kaaslane ning pöörame järjepidevalt tähelepanu sallivale ja üksteist austavale suhtlemis- ja käitumiskultuurile ja meil on selleks olemas abivahend väike Sõber Karu, siis ennetame hilisemat negatiivset käitumismustrit ja kiusamist. Varasemad uuringud, mis on seotud programmiga “Kiusamisest vabaks!” (Tärk, 2015; Kangro & Talts, 2016) osundavad, et õpetajad vajavad juhtkonna poolt metoodikasse süvenemist ning rohkem lisaabi, et programmi sõnum jõuaks iga õpetajani. Seepärast soovitab ka üks muutuste juhtimise mudeli looja Jeff Hiatt (2006) igal juhil jõuda esialgu protsessi tuumani ja iga inimeseni oma organisatsioonis, seejärel nende mõtteviisi ja käitumise muutumiseni, lubades samal ajal inimestel tunnetada oma osalemist muutuses ning alles seejärel saab fookusesse võtta programmid ja tegevuste strateegiad. Paljud lasteaiad kasutavad õppe- ja kasvatustöö elluviimisel erinevaid haridus- ja sekkumisprogramme samaaegselt. Seoses programmide rakendamisega on aga juhtimisuuringuid teostatud vähe ning seetõttu on juhtide vaatenurk jäänud fookusest välja. Kuna olin õpingute ajal tutvunud juhtimi-

Magistritöö “Koolieelse lasteasutuse juhi roll haridusprogrammi “Kiusamisest vabaks!” rakendamisel” Samaaegselt “Kiusamisest vabaks!” programmi juhtimisega kolmes lastehoiurühmas algas minu magistritöö kirjutamise protsess. Kogemusele tuginedes saan rõhutada, et lasteasutuses sekkumisprogrammi

suuringute teoreetilise taustaga ja praktika teostamise raames kiusamisvastase haridusprogrammiga “Kiusamisest vabaks!” ning mind huvitas lasteaia juhtide hinnang oma rollile, siis võtsin uurida, milline on “Koolieelse lasteasutuse juhi roll haridusprogrammi “Kiusamisest vabaks!” rakendamisel”. Eesti elukestva õppe strateegia 2020 (2014) juhib tähelepanu haridusasutuse juhi rollile õppeasutuse kultuuri kujundamisel ja väärtuste edasikandmisel ning näeb vajalike tegevustena spetsialistide koostööd käitumis- ja konfliktprobleemide lahendamisel. Lasteasutuse juhil on kindel roll selles, et programmide algatamine oleks õigetest hoiakutest lähtuvalt juhitud ning väärtused ei oleks pelgalt loosungid. Lasteaia kontekstis on juhil ja personalil vajalik omada kiusamise suhtes hoiakut, mis tagab probleemolukordade märkamise, sekkumise või ärahoidmise. Uurimistöös osales kuusteist lasteasutuse juhti, kellest üheksa juhi arvates nende lasteaias kiusamisprobleeme ei esine. Samas kiusamiskäitumisele viitavaid ilmin guid nimetasid siiski kõik juhid. Siit järelduvadki enamiku juhtide hoiakud, mis põhinevad teadmisel, et kiusamisele viitavaid käitumisvorme laste vahel küll esineb, kuid kiusamiseks juhid seda ei nimeta. Võib oletada, et koolieelses lasteasutuses on tegu lastevahelise kiusamiskäitumise mõningase normaliseerimisega ning kiusamisele iseloomuliku teguviisi raskusastme pisendamisega, mis võib soodustada kiusamiskäitumist. Samas võib ka spekuleerida, et koolieelses lasteasutuses võideldakse kiusamise vastu niivõrd tõhusa ennetustööga, et kiusamiskäitumist neis tõepoolest ei esine.

Uurimistööst selgub veel, et lasteaiad kasutavad erinevaid haridusprogramme samaaegselt ning enim kasutatakse väärtuskasvatusele suunatud haridusprogramme, seejuures enamikes lasteaedades vaid osaliselt. Liitunud on rühmad vastavalt õpetajate huvile ja tahtele ning kedagi programmiga liituma ei ole sunnitud. Samas osalesid uuringus ka lasteaiad, kelle juhid märkisid, et väärtustavad just “Kiusamisest vabaks!” programmiga tööd ja “siin ei olegi valikut” või “teha võib kõike, aga Karu peab ka olema”. Sarnast lähenemist toetab haridusjuhile järgida ka uuenenud õpikäsitus, mis märgib, et uusi õpetajaid värvates tuleb nad asetada sobima õppeasutuse kultuuriga (Õpikäsitus: teooriad, uurimused, mõõtmine. Analüütiline ülevaade. Tallinn, 2017). Nii mõnigi uuringus osalenud juht oli arvamusel, et talle meeldiks, kui tema lasteaiast kiusamisvaba programmiga oleks liitunud rohkem rühmasid ja oli nõutu, kuidas seda saavutada. Neile juhtidele on soovitav liikuda koostöise koolikultuuri kujundamise poole, milles võtmekohal on inimesed koos oma hoiakute ja väärtustega, kes vajavad muutusi ja professionaalset arengut. Koostöises organisatsiooni kultuuris on loodud arengut toetav töökeskkond, õpetajad teevad koostööd, arendavad koos protsesse ja annavad üksteisele tagasisidet (Õpikäsitus: teooriad, uurimused, mõõtmine. Analüütiline ülevaade. 2017). Kiusamisvastase programmi mõju koosolemise viisidele hindasid kõik juhid positiivseks ning välja toodi näiteid kõigi nelja põhiväärtuse kaupa. Juhtide sõnul on sallivuse rõhutamine pannud aluse üksteise mängu kaasamisele ja üksteise märkamisele; austuse tähtsustamine on aidanud kaasa üksteise

Juhina väärtustan, kui lasteasutuse personal oskab toetada laste sõprussuhteid, ennetada ja lahendada lastevahelisi erimeelsusi ning olla heaks eeskujuks.

Uuringus osalenud lasteaedade juhid leiavad, et nende roll sekkumisprogrammi rakendamisel on võtmetähtsusega. suhtes tähelepanelikum olemisele; julguse toonitamine on toonud kaasa oma tunnetest avatult rääkimise, grupis arutlemise; hoolivuse esile tõstmine tähendab rühmakoosluses kiusamise olukordade märkamist ning üksteise hoidmist. Ilmnes, et kui lasteaed on kasvõi ühe rühmaga liitunud programmiga “Kiusamisest vabaks!”, siis juhtide sõnul on metoodikast tulenevatel väärtustel mõju ja heade suhete kultuuriga on kursis kogu õppeasutus. Samas on hea teada, et programmi mõju süsteemne ja tõenduspõhine hindamine annab juhile teavet selle kohta, millised hoiakud on organisatsioonis kujunemas, millisel määral on programmiga tegelemine reaalselt tõhus ning milline valdkond vajab veel parendamist. Uuringus osalenud lasteaedade juhid leiavad, et nende roll sekkumisprogrammi rakendamisel on võtmetähtsusega. Kõik uuringus osalenud juhid teadvustavad oma rolli nii personali kui programmi juhtimisel, samuti suhtlemis- ja käitumiskultuuri parendamisel. Olulise aspektina võib välja tuua, et need juhid, kes ise on programmi tegevustest innustunud ning panustavad organisatsiooni arenguvajadustele, on saavutanud kogu õppeasutuse kiusamisvaba

programmiga liitumise ja töötamise. Keskendudes personalile peavad juhid programmi rakendamise raames oluliseks oma õpetajaid toetada, motiveerida ja julgustada ning programmi tegevustele keskendudes on juhtide sõnul tähtis olla programmist ise huvitunud ja tagada programmi rakendamise järjepidevus. Kiusamisvaba haridustee kontseptsioon (Haridus- ja teadusministeerium, 2017) on seadnud eesmärgiks, et aastaks 2020 viiakse kõikidesse alusharidust pakkuvatesse asutustesse sisse teadus- ja tõenduspõhised väärtuskasvatuse programmid. Et see eesmärk oleks saavutatav, on oluline suunata juba täna lasteasutuse personal mõtlema ja tegutsema väärtuskasvatuse ja väärtusarenduse teemadel. Just on alanud uus õppeaasta ja paljudes lasteasutustes alustavad uued lapsed, kelle argipäev möödub lastekollektiivis. “Kiusamisest vabaks!” programmi metoodika on lasterühmades suureks abiks suhtlemis- ja käitumiskultuuri kujundamisel ning seda on kindlasti hea lõimida õppekavaga. Loe magistritööd: http://kiusamisestvabaks.ee/uuringu-ja-teadustegevus/magistritood

Järgmised koolitused

Järgmised «Kiusamisest vabaks!» pilootkoolitused alla kolme aastaste laste rühmades töötavatele spetsialistidele toimuvad juba 2019. aasta novembrikuus. Palume huvilistel registreeruda kuni 11. oktoobrini e-posti aadressil viive.rull@lastekaitseliit.ee. „Kiusami-

sest vabaks!“ põhikoolitus kestab kaks päeva ja sisaldab toitlustust. Põhikoolitusele järgneb ühepäevane jätkukoolitus 2020. aastal. Koolitus ja metoodilised kohvrid on 2019. aastal osalejatele tasuta, programmi toetab Haridus- ja teadusministeerium.

Lastekirjanduse olulisus väikelapse arengus Kerstin Kööp, Tallinna Ülikooli Haridusteaduste Instituudi alushariduse lektor Lastekirjandusest rääkides mõtleme eeskätt konkreetselt lastele kirjutatud raamatutele. Silme ette kangastuvad ohtrate värviliste illustratsioonidega teosed, milledes muinasjutud, fantaasialood või tõsielul põhinevad jutukesed, mis on olnud meie lapsepõlve lahutamatu osa. Kui küsida, siis enamus inimesi mäletab oma lemmikuid lasteraamatuid. Isegi kui pealkiri ja autor on ununenud, osatakse meenutada loo sisu, kirjeldada illustratsioone ja raamatu (ette)lugemisega kaasnenud positiivset emotsiooni. Just see emotsioon, mida kogeti ja mis hoiab lapsi raamatute juures, on see, mida nii lapsevanemad kui õpetajad saavad kasutada raamatute kaudu õpetamisel, sest algselt loodi lastekirjandus pigem pedagoogiliseks kirjanduseks ja sel on siiani oluline roll lapse arengus ja õppimises (Minguez, 2014). Esimene kokkupuude raamatuga toimub tavaliselt lapse esimesel eluaastal. Tänapäevased väikelaste raamatud on tähelepanuäratavalt värvikirevad ja tekitavad erinevaid helisid. Nad võivad olla papist, kangast, kummist, puidust või muust vastupidavamast materjalist. Ikka lapses raamatu vastu huvi tekitamises ühes lootusega, et huvi jätkub ka edaspidi. Väikelaps õpib raamatute kaudu

nii värve, numbreid, kujundeid ja esemeid esimesi sõnu. Vanemaks saades hakkab last huvitama lisaks piltidele ka raamatu sisu, pildiraamatud asenduvad kindla süžee ja tegelaskujudega juturaamatutega. Mõistmaks raamatus toimuvat, palub laps vanemalt, et see talle loeks. Lastekirjanduse tarbimisel ongi suur osakaal just ettelugemisel. Esmalt on see igapäevane, sest laps ei oska veel ise. Kui ta juba lugema õpib, leiavad vanemad tihti, et nüüd võib laps ise raamatumaailma sukelduda. Samas võib lugemisoskus olla veel tasemel, kus sõnad ja laused kokku veeritakse, kuid sisu jääb arusaamatuks. See vähendab raamatuhuvi. Ka unustatakse, et ettelugemisel on lisaks sisu mõistmisele oluliseks teguriks ka ettelugemise ajal kogetav emotsioon. Laps saab olla koos talle olulise ja turvalise inimesega, kellel on tema jaoks aega. Koos saavad nad loetu üle arutleda ja veeta mõnusalt aega. Ühendades mõnusa koosolemise pedagoogilise / väärtuskasvatusliku mõtlemisega saame lapsega koos olles õpetada talle raamatu lugemise kaudu ka vajalikke teadmisi ja paneme ta mõtlema ja arutlema talle muidu keeruliste teemade üle. Erineva sisuga raamatud saavad aidata lastel maailma asjadest paremini aru saada, vajadusel ka tema mure või probleemi toe-

Ettelugemisel on lisaks sisu mõistmisele oluliseks teguriks ka ettelugemise ajal kogetav emotsioon. Laps saab olla koos talle olulise ja turvalise inimesega, kellel on tema jaoks aega.

või lugusid lapse toetamiseks nende probleemidele lahenduste leidmiseks. On leitud, et biblioteraapia kaudu saab mõjutada nii laste käitumist kui suhtumist (Rozalski, Stewart & Miller, 2010). Nii leitakse raamat või jutt, kus kuulajast lapsel on tegelasega samasugune mure. Sellise lähenemise kaudu samastub laps raamatu tegelasega ja võib lahendada olukorra loetud jutu järelduste põhjal. Ta ei ole enam üksi. See annab ka võimaluse rahulikult ja umbisikuliselt arutleda erinevate situatsioonide ja käitumisvõimaluste üle last süüdistamata või hukka mõistmata. Siiski tuleb olla veidi ettevaatlik. Kuusing (2019) toob välja, et biblioteraapia ei pruugi kõikidele sobida, sest selle toime on väga individuaalne. Ei saa jätta tähelepanuta, et mida enam ja varajasemast east lapsele ette loetakse, seda suurem on tema sõnavara. See omakorda hõlbustab tulevikus lugema ja kirjutama õppimist (Fox, 2001). Soovitan vanematel leida igapäevaselt aega lastega koos lugemiseks. See laiendab fantaasiamaailma, paneb nad mõtlema ja arutlema ning neile jäävad lapsepõlvest armsad mälestused koos kalliks saanud raamatutega. Jagage seda üleskutset kõigi lapsevanematega, et nad mõistaksid ette- ja kooslugemise mitmekülgset positiivset mõju.

tada ja leevendada. Seega kujundab lastekirjandus oluliselt laste väärtuseid ja maailmavaadet. Traditsiooniliselt on siinkohal abiks muinasjutud. Neis on tegelaskujudel üks kindel roll ja üldiselt võidab hea kurja. Samas ei ole moodne maailm enam must-valge. Lastel on nii muresid kui rõõme, mida nad ei oska välja näidata ega jagada. Seetõttu ilmub üha enam raamatuid laste endi ja teiste tunnete mõistmiseks mõne keerulisema murega, näiteks leinaga, toime tulekuks. Programmi „Kiusamisest vabaks!“ põhiväärtuste õpetamisel on oluline roll ka lasteraamatutel. Õpetajad ja vanemad saavad erinevaid programmi väärtustega seotud raamatuid kasutada nii laste sotsiaalse arengu kui emotsioonidega hakkama saamise toetamisel. Programmis kasutusel oleva õpetaja käsiraamatu lõpus on loetelu soovituslikust kirjandusest. Lastekaitse Liit jagab soovitusi uuema kirjanduse kasutamiseks ka kodulehel: http://kiusamisestvabaks.ee/huvitavat-lugemist-spetsialistile/ raamatud-ja-vanasonad-mis-toetavad-sallivust-austust-hoolivust-ja-n288

Kasutatud allikad: Biblioteraapia. (2018). Eesti õigekeelsussõnaraamat. ÕS 2018. Fox, M. (2001). Reading Magic: Why Reading Aloud to Our Children Will Change Their Lives Forever. Sydney: Pan MacMillian. Kuusing, K. (2019). 6-7-aastaste laste vanemate teadlikkus, arvamused ja kogemused lapse toetamisest fantaasiavõtmes probleemlugude abil. [Bakalaureusetöö]. Tallinna Ülikool. Minguez, X. (2014). Exploring Education and Children’s Literature. Reyes-Torres, A., Villacanos-deCastro, L., Soler-Pardo, B. (Eds.) Thinking through Children’s Literature in the Classroom. Lk.26-42.

Biblioteraapia lapse mure lahendajana Seoses laste murede ja probleemide lahendamisega võib mainida ka biblioteraapiat, mis otsetõlkes tähendab „kirjandusravi“. Biblioteraapia abil kasutatakse raamatuid

Rozalski, M., Stewart, A. & Miller, J. (2010). Bibliotherapy: Helping Children Cope with Life’s Challanges, Kappa Delta Pi Record, 47:1, 33-37, DOI: 10.1080/00228958.2010.10516558

Koostööna valmiv muinasjuturaamat Mai Pärt

Kehtna lasteaia Siller Karikakra rühma vanemõpetaja

Meie rühma lastel valmib peatselt päris oma muinasjuturaamat kui õppematerjal heade suhete loomisest ja hoidmisest. Selle loomiseks saime inspiratsiooni programmist “Kiusamisest vabaks!”. Iga ema soovib oma lapsele täiuslikku lapsepõlve. Unistuste maailmas ei ole õnnetuid lapsi, seal sallitakse, austatakse, hoolitakse ja ollakse julged. “Kiusamisest vabaks!” koolitus puudutas meie rühma meeskonda. Koolituse lõpuks oli muinasjuturaamatu projekt juba hoo sisse saanud ja tutvustasime seda teistelegi osalejatele. Loodame raamatuideest kasvavat välja midagi suuremat, et ka teised õpetajad viiksid oma ideed ellu. Nii saame vahetada kogemusi ja jagada loodud õppematerjali.

Meie rühma laste kohtumine väikeste Sõber Karudega Ühel hämaral detsembrihommikul ootas lapsi rühmas üllatus: päkapikud olid kuuse alla jätnud kirja ülesannetega. Koos asuti lahendama ja liiguti meisterdades, võimeldes ja mõistatusi ära arvates lasteaias. Kõige viimases punktis ootasid lapsi karud. Suur lillat värvi Sõber Karu koos väikeste kaaslastega oli end mõnusalt korvi seadnud. Iga laps sai väikesest karust uue sõbra ja teadmise, et karu kuulub ainult talle. Kiindumus tekkis kohe ja rühmas valitses karudega tutvumisel täielik vaikus. Nagu võluväel ilmus rühma seinale vaip, mille enim meeldivasse pesakesse asetas iga laps oma karu. Vanemate abiga said karud

riidedki selga – iga laps eristab eksimatult oma sõbra. Karud saadavad lapsi igal pool: basseinis, muusikasaalis, matkal ja aitavad tuua ka lõunaune. Igal nädalal toimub karude koosolek nädala jooksul tehtu arutamiseks. Lapsed räägivad rõõmudest ja unistustest, aga ka muredest. Ühel hetkel tajusin, et laste lugudes ja mõtetes peitub sõnum. Õpetajana tundsin neid jutukesi end puudutavat - ka lapse öeldud paar nappi lauset sisaldab rõõmsat või pisut kurvemat mõtet. Mõnesid lugusid räägivad lapsed vaiksemalt, mõnesid sosinal ja mõni lugu jääb vaid karu ja lapse omavaheliseks saladuseks.

nasjutu või loo. Oma muinasjutud lisasid ka õpetajad ning palusime seda teha veel mõnedel tuntud inimestel. Meie raamatukeses kirjutavad maadleja Heiki Nabi, muusikud Maia Vahtramäe ja Daniel Levi Viinalass. Muinasjuturaamat valmib koostöös lapsevanemate ja lasteaia juhtkonnaga. Oleme liigutatud kui paljud inimesed ja ettevõtted peavad heade suhete teemat oluliseks ja meie raamatu kirjastamist toetamisväärseks. Just lasteaias pannakse alus lapse põhiväärtuste kujundamisele ja kogu eluks kinnistamisele. Tõenäoliselt ei kao kiusamine ühiskonnast veel niipea. Meie, õpetajad, koostöös lastevanematega aga õpetame ja julgustame last sekkuma ja abi kutsuma. See on suur samm edasi kiusamisest vaba lapsepõlve poole. Hoolime ja hoiame, sest koos suudame palju!

Muinasjuturaamatu sünd Tundsin vajadust siduda lood raamatuks, mälestuseks lastele ja inspiratsiooniks õpetajatele. Iga laps kirjutas oma perega ühe mui-

Lastekaitse Liit valib iga aasta märtsikuus uudiskirjanduse hulgast välja hea lasteraamatu ja hea noorteraamatu. Raamatuid hindavad lastekirjandusega igapäevaselt kokku puutuvad inimesed Eesti Lastekirjanduse Keskusest, Eesti Lugemisühingust ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühendusest. Vaata ka: https://www.lastekaitseliit.ee/lapse6igused/hea-lasteraamat/

HEA LASTERAAMAT

HEA NOORTERAAMAT Tänukiri

www.lastekaitseliit.ee/lapse6igused/ hea-lasteraamat/2018-aastal-ilmunud-head-lasteraamatud/

www.lastekaitseliit.ee/lapse6igused/ hea-lasteraamat/2018-aastalKirjastusele Varrak ilmunud-head-noorteraamatud/ noor te lugemisvara rikastamise eest raamatuga

• on kaunilt kujundatud

• pakub lugemiselamust

• arendab kujutlusvõimet

• näitab maailma selle mitmekülgsuses

• inspireerib

• sisendab elujulgust ja –rõõmu

• äratab uudishimu

• arendab empaatiat

• näitab, kui mitmekülgne on maailm

• kutsub kaasa mõtlema ja arutlema

Maria Turtschaninoff

• pakub lugemisel huvi ja innustab last edasi lugema

Maresi

Koostööpartnerid: Lastekaitse Liit, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Lugemisühing, Eesti Raamatukoguhoidjate Loone Ots Lastekaitse Liidu president Ühendus, Rahva Raamat. 1. märts 2018

• ei sea ealisi piiranguid, on huvitav nii lapsele kui vanemale

Erivajadusega laps ja kiusamise ennetamise programmid Kasvamiseks ja õppimiseks turvalist keskkonda saab luua erinevate vahendite ja programmide toel. Kiusamise ennetamiseks ja sellesse sekkumiseks on igal asutusel oluline leida tegutsemisviis, mis sobib just sealsetele lastele ja personalile. Nagu kõik lastesse puutuvad otsused ja tegevused, peavad ka kiusamisega seotud ennetustöö ja sekkumised lähtuma lapse huvidest. Lapse huvides on kasvada üles ja õppida keskkonnas, mis arvestab tema eripärade ja võimetega. „Kiusamisest vabaks!“ programmiga on soovinud liituda mitmed erivajadustega laste koolid, nende seas Valga Jaanikese Kool ja Tallinna Tondi Põhikool. Mõlemad koolid on teinud oma otsuse teadlikult ja koolis õppivate laste eripäradest lähtuvalt ning nende eesmärgiks on kasutada programmi asutuseterviklikult. Selleks osaleb juba sel sügisel „Kiusamisest vabaks!“ koolitusel kogu Tallinna Tondi Põhikooli pere. Tallinna Tondi Põhikoolis moodustatud käitumise mõjutamise töörühma liikmete hinnangul vastab „Kiusamisest vabaks!“ olemasolevate võimaluste seast kõige paremini selle kooli õpilaste vajadustele. Otsust põhjendades tõid nad esile, et programm pakub arutelude pildilise toetamise võimalusi. See hõlbustab situatsioonide mõistmist ja aitab kaasa õpitud käitumise päriselt kasutama hakkamisele. Programmi teemad ja materjalid sobivad hästi ka erivajadustega laste kooli vanematele õpilastele. „Kuna meie õpilaste käitumise suunamine on edukas ainult koostöös perega, on meile vajalikud programmi lastevanemate kaasamiseks mõeldud tegevused ja materjalid. Meie õpilaste vanemad vajavad ka rohkem tuge

lapse käitumise ja sotsiaalsete suhete kujundamisel kui tavakooli lapsevanemad“, pidas töörühm vajalikuks ka vanemate kaasamise võimalusi. Valga Jaanikese Kool liitus „Kiusamisest vabaks!“ programmiga 2016. aastal. Selles kakskeelses koolis õpivad, elavad õpilaskodus, osalevad huviringides ja saavad erinevaid teraapiaid nii kerge, mõõduka kui ka sügava ja raske intellektipuudega erituge vajavad 50 õpilast. Kooli personali hulka kuulub 30 erinevat spetsialisti alates õpetajatest – kasvatajatest ja nende abidest logopeed-eripedagoogide ja ravivõimlemise instruktorini. Kool kuulub EO Eesti Ühendus liikmete nimekirja ja õpilastel on ette näidata saavutusi ja kogemusi spordivõistlustelt.

Märksõnad, mis seostuvad Valga Jaanikese Kooli koolipere liikmetel programmiga „Kiusamisest vabaks!“

Kõik lapsed saavad võimaluse õnnestuda „Kiusamisest vabaks!“ programmi rakendamisest

Valga Jaanikese Kooli koolipere liikmete silme läbi Jelena Pribylski, „Kiusamisest vabaks!“ koolitaja

Valga Jaanikese Kooli juhtmõtteks on „Kõik lapsed saavad võimaluse õnnestuda“. Oluliseks peetakse häid suhteid – seda nii koolipere hulgas kui ka koostöös hoolekoguga, lastevanematega, Valga vallaga, Valgamaa Kutseõppekeskusega, politseiametnikega, tugiisikutega, asenduskodudega ja lastekaitsespetsialistidega. Valga Jaanikese Kool on hea näide toimivast kogukonnast, kus igaühele hoolimata tema eripärast on antud võimalus toime tulla just neidsamu eripärasid arvestades. Tänaseks on „Kiusamisest vabaks!“ programmi väärtused ja tegevused kindlustanud koha kooli igapäevaelus. Eesmärgiga saada rohkem teada kuidas kool lõimib tegevusi riikliku õppekavaga, ennetab kiusamist, loob ühtsuse tunnet, pöördusin koolipere liikmete poole.

septeerivad.“ Sama mõtet väljendab õpetaja Liina Velitško ning lisab, et programm on õpetlik ja praktiline, pidevalt arenev ja laienev. Õpetaja Jelena Sljusartšuki sõnul on programmi plussiks just selle terviklikkus ja läbimõeldus, kuna on kaasatud kõik sihtrühmad. Jelena on veendunud, et programm on lihtsasti kohandatav kasutamiseks erituge vajavate lastega. Ta hindab väga selle paindlikkust. Kolmanda klassi lapsevanem Kristina Novikova näeb, et programm „Kiusamisest vabaks!“ on klassis kasvatustöö tuum. „Kõik klassiüritused, projektid, ülekoolilised üritused on koondatud ühise teema alla“. „Meie koolis on kohvrid õppematerjalidega lasteaia lastele ja algklassidele. Seega saame me valida, mis sobib toimetulekuklassi lastele ja mis sobib lihtsustatud õppel olevatele õpilastele. Ükski asi ei hakka liikuma iseenesest – see on omapärane ajurünnak,“ jagab oma mõtteid ja kogemusi õpetaja Liina Velitško.

Eriline, lastepärane programm Õppealajuhataja Mai Talu kirjeldab programmi „Kiusamisest vabaks!“ kui lastepäraselt üles ehitatud, lasteaia- algklassi- ja intellektipuuetega lastele sobivat. Tema arvates on programmi väärtustel keskne koht kooli visiooni elluviimisel. „Meie koolis õpivad erilised ja erituge vajavad lapsed. Kõik lapsed saavad end õnnestununa tunda vaid siis, kui neil on koolis turvaline olla ning nad tunnevad, et kaaslased ja õpetajad neist lugu peavad, nende eripära akt-

„Sallivus, austus, hoolivus, julgus – need väärtused rajavad pinnase edukaks kooliteeks ja kogu eluks.“ Jaanika Käst, direktor.

Koostöö erinevatel tasanditel

Vajadus koosolemiseks Õpetaja Liina Velitško kommenteerib: „Meie

Programmi on kaasatud õpilased nii eestikui vene õppekeelega klassidest, lapsevanemad, õpetajad ja juhtkond ehk teisisõnu kogu koolipere, seda nii otseselt, kui kaudselt. Lisaks on koolil hea koostööpartner – Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts, kellega koos korraldati projekt „Kaisuloomahaigla“ algklassidele ning viidi läbi esmaabitunnid vanematele õpilastele. „Meil kõigil on üks ja ühine eesmärk – iga lapse heaolu tagamine,“ kinnitab kooli direktor Jaanika Käst. Muuhulgas peab ta oluliseks koostööd lasteaedadega, kuna tema sõnul sellised mõisted nagu hea ja halb, ema ja isa, kodu ja kodumaa, tohib ja ei tohi, ilus ja inetu, valus ja tore, aitäh ja palun peavad selgeks saama enne koole, see programm aitab neid väärtuseid selgeks saada. „Igasugune koostöö muudab meie kooli avatumaks,“ toob esile õppealajuhataja Mai Talu.

väike koolipere vajab koosolemist, see ühendab meid kõiki. Lapsed õpivad üksteist tundma, õpivad koostööd, õpivad hoolima ja aitama vajadusel, õpivad suhtlema eesti ja vene keeles.“ Kolleeg Oksana Kalugina lisab, et iga õpilane peab olema vajalik, tundma end enesekindla ja hoituna, isegi kui lahkub koolist. „Õppeaasta jooksul teeme mitmeid teematilisi üritusi ja klassidevahelisi projekte teemal „Me oleme erinevad, aga oleme koos“ eesmärgiga näidata õpilastele, et igaüks meist kuidagi erineb teistest, kui me võime koos olla ja mis kõige olulisem – meil on hea koos olla!“ „Oleme kogenud, et just ühiste ettevõtmiste käigus kujunevadki soovitud väärtused nagu sallivus, hoolivus jne. Näiteks mängisid poisid laagris kabet tüdrukuga, kellest nad seni pisut eemale hoidsid,“ tõi esile õppealajuhataja

Vanemad kui partnerid Õpetaja Jelena Sljusartšuk

Programm kooli igapäevaelus

peab vanemaid aktiivseteks programmi osalejateks. Programmi põhiõtteid tutvustatati vanematele üldkoosolekul, kus räägiti ootustest vanemate suhtes. Põhikooliõpilase lapsevanem Svetlana Baranova meenutab, et programmi tutvustati juba esimese septembri aktusel, lisaks hiljem toimunud koosolekule jagati vanemaid väikestesse töögruppidesse, kus lahendati probleemolukordi. Kolmanda klassi õpilase vanem Kristina Novikova lisab, et ka klassijuhataja tutvustas programmi lapsevanematele. „Meil on väga tihedad ja sõbralikud suhted klassijuhataja ja lapsevanematega. Toimub pidev infovahetus, vajadusel aitame üksteist nõuga“. Programm on väga huvitav, see annab mitu võimalust vanemale siduda kooli ja kodu“, kirjeldab Kristina Novikova oma kogemust programmiga.

Õpetaja Kersti Veltri kasutab mänge netileheküljelt, massaažiraamatut, situatsioonipilte, numbreid, karusid - materjali on tema sõnul kohvris piisavalt erinevate olukordade lahendamiseks ja aruteludeks. „Väärtusõpetuse teemadega ja igapäevaste laste lugude lahendamisel on programmi väärtused tihedalt seotud, kõik programmi elemendid saab kasutusele võtta, eriti kui võimalusi pakutakse kuhjaga,“ lisab õpetaja Liina Velitško. Oluline roll on õppetöös PCS piltidel (alternatiivse kommunikatsiooni vahend – toim). Õppealajuhataja Mai Talu täpsustab, et PCS pildid toetavad suhtlemist, aitavad tegevusi visualiseerida ja struktureerida. Õpetaja Jelena Sljusartšuk kinnitab, et õppimine, areng programmi raames ning alternatiivse kommunikatsiooni kasutamine käivad käsikäes. „Iga hommik toimub klassis hommikuring ning Sõber Karu, väikeste karude ja õpilaste tervitamise rituaal, millele järgneb päevaka-

Kaisuloomahaigla päev Valga Jaanikese Koolis. va koostamine PCS kaartide abil. Sõber Karu kontrollib üle, vajadusel palub teist last appi. Meil toimub õppimine läbi visuaalse pildi, modelleerimise, kordamise. Sõber Karule määratakse koordinaatori, õpetaja abi roll.“ Ka väärtusi kujundatakse toimetulekuklassides pildisüsteemi abil. Õpetaja Jelena Sljusartšuk toob programmi rakendamise näitena, et kogu kooli interjööri kujundus on kooliõpilaste temaatiliste tundide tulemus. Lisaks viib ta läbi muinas jututeraapia ringi, kus lapsed kuulavad, mängivad läbi, voolivad ning joonistavad muinasjutte. „Tundides on eriline muinasjutuline atmosfäär, meie tundidest võtab osa Sõber Karu. Vanem sõber julgustab lapsi mõtisklema, räägib millestki olulisest, jagab oma tundeid ning õpetab seda oma väikestele sõpradele. Siin saab Sõber Karu olla vahendaja, kelle abil lapsele seletada ning näidata sobivaid käitumismudeleid, modelleerida olukordi jne. Minu kogemus näitab, et lapsed ei väljenda agressiivset käitumist, kui töö käib sellises formaadis.“ Õpetaja Sljusartšuk toob veel ühe näite programmi sidumisest õppetööga: „Õppeaasta alguses koos kunstiringi õpetajaga tuli idee teha lõimitud tundi ohutu liikumise teemal. Tund oli ühine eestikeelse lihtsustatud õppekava algklassile ning venekeelsele toimetule-

kuõppe klassile. Põhieesmärkideks olid teel ohutu liikumise reeglite, sallivuse, austuse, vastastiku abi ja julguse õpetamine. Tund toimus kahes keeles mõistmise ja aktsepteerimise atmosfääris, lastel oli huvitav vaadata, kuulata ning olla koos. Sõber Karu seletas ja näitas käitumisreegleid, vanemad lapsed näitasid õpetlikku lavastust.“

Sõnum teistele Direktor Jaanika Käst sõnum programmiga mitteliitunutele on järgmine: „Leidke oma koolile sobiv programm, kaaluge, uurige ja kindlasti on järjepidevus programmi rakendamisel oluline, iga millimeeter õnnestumist, väärib rõõmu, vahepeal tuleb hoo raugemist, siis jälle paisumist. On oluline, et koolil on selge tegevuskava, et koolis poleks kiusamist, et keegi ei teeks hingele, vaimule ega füüsiliselt haiget ja et lapsed selle all ei kannataks. Sama täiskasvanutega.“ Darja Sotnikova (Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts) koostööst Valga Jaanikese Kooliga „Kaisuloomahaigla“ projekti raames: „Õpetajatepoolset hoolivust oli väga tunda. Ürituse käigus, kui õpilased tegid grupitöid, näitasid nad kannatlikust ning austust üksteise suhtes.Vaatamata sellele, et lapsed on koolis väga erinevad, oli näha nende toetust ja häid suhteid kollektiivis.“

Kontorirotid toetasid joostes Sõber Karu Kristin Annask

Tartu Rat Race projektijuht 2019 Rat Race on New Yorkist alguse saanud kontoritöötajate heategevuslik jooksuüritus. Eestis kinnitas Rat Race´i traditsioon kanda 2002. aastal, jõudes Tartusse kolm aastat hiljem. Jooksuga toetatakse igal aastal korraldajate poolt välja valitud organisatsiooni. Nii saavad osalejad lisaks liikuva elustiili propageerimisele ka teha head. Varasematel aastatel on Rat Race toetanud on MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogrammi poolt läbiviidavat leinalaagrit, orbude ja lastekodulaste ülikooliõpingute jätkamist, Eesti Lasterikaste Perede Liidu kaudu laste huvihariduses osalemist ning kuni 18–aastaseid Tartu ja Tartumaa andekaid noori toetavat JCI Toomemäe heategevusfondi Ats & Anne. Traditsiooniliselt toimub Rat Race lastekaitsepäeval, 1. juunil. Käesoleval aastal toimus üritus küll päev varem, sest 1. juuni oli laupäev, mil kontorirotid puhkasid. Soovisime sellel aastal luua Rat Race

heategevusjooksuga väärtust lastele ehk teisisõnu toetada meie tuleviku ühiskonda, muutes seda üheskoos paremaks. Sobiva organisatsiooni otsingul jõudsime üsna kiiresti „Kiusamisest vabaks!“ programmini. Kuna kiusamise vastu võitlemine on väga aktuaalne teema, millele õnneks pööratakse järjest rohkem tähelepanu, otsustasime ka omalt poolt kaasa aidata. Juba esimeses kõnes selgus, et Lastekaitse Liidu programmi „Kiusamisest vabaks!“ koordineerijatel leidub sahtli põhjas põnevaid ideid, mida toetuse abil lasteni viia

Igaüks meist on olnud seotud kiusamisega kui mitte just kiusatava või kiusajana, siis kindlasti kas pealtvaataja või sekkuja rollis.

saaks. Valisime nende hulgast välja lauamängu, mis sai endale nimeks „Sõber Karu memoriin“. Rat Race jooksudel on iga-aastaselt ka patroon. Käesoleval aastal valisime selleks Inga Lunge, kellega koos valmistasime ka Tartu Rat Race 2019 promoklipi. See on leitav kodulehelt www.ratrace.ee/tartu. Inga vaatab klipis tagasi ka enda lapsepõlvele ja meenutab kooliaegset kiusamist. Videoklipi mõtteks on meenutada, et igaüks meist on olnud seotud kiusamisega kui mitte just kiu-

satava või kiusajana, siis kindlasti kas pealtvaataja või sekkuja rollis. Peame oma lapsi kiusamiskäitumisega toimetuleku osas suunama ja õpetama. Heategevuslikul jooksuüritusel ergutasid osalejaid tantsukooli Error andekad noored, maitsvaid ja kosutavaid kokteile pakkus ööklubi Maasikas ning soojendust viis läbi noor ja energiline FitLife Tartu treener EvaLiisa Edela. Järgmine RatRace toimub juba järgmisel lastekaitsepäeval!

älumäng a vahva m sobib g e reegliteg on lihtsat tega. Män Memoriin ks koos las teaias ja koolis mängimise las lastele ja gevustes ks õppete kasutamise iseks kodus. kesken lepanu ja ning mängim alusi mälu, tähe annab võim ks. dab lapse Mäng aren , keelt ja kõne ning amise et ude algat dumisvõim ga seotud arutel netami hete usamise en heade su tajatele, tuttavad ki pildid on baks!“ kasu Kaartide samisest va olemise olulisust mmi „Kiu kaaslaseks se progra tuseid – esil heaks ks!“ väär mäng hoiab „Kiusamisest vaba ab lgust. ja kinnist stust ja ju olivust, au sallivust, ho

ed lapse ja nõuand st va iin” mäng „Kiusamise ru Memor toot töötatud “Sõber Ka e on välja ajate poolt. Mängu liku vanematel evus algat äe, heateg ogrammi baks!“ pr I Toomem luga. etanud JC tu mist on to tu Rat Race 2019” de jooks, ar ntorirotti projekti “T evuslik ko rraldajate poolt on heateg teha l aastal ko Rat Race et iga etatakse satsiooni, millega to ku organi . ategevuslik valitud he e abiga midagi head ioon jat organisats ja kõigi osale le las Mary Fond 9aastaste nprintsess mark on 0 rammi „Kiusa Taani Kroo ildren Den og Save the Ch kiusamisvastase pr ud tele suunat !“ algatajad. ks misest vaba

ORIIN ARU MEM SÕBER K

Sõber Karu memoriin

Memoriin on lihtsate reeglitega vahva mälumäng lastele ja mängimiseks koos lastega. Mäng sobib kasutamiseks õppetegevustes lasteaias ja koolis ning mängimiseks kodus.

abaks! v t s e s i m Kiusa Free of Bullying

ARU K R E B Õ S N MEMORII

Mäng arendab lapse mälu, tähelepanu ja keskendumisvõimet, keelt ja kõne ning annab võimalusi heade suhetega seotud arutelude algatamiseks. Kaartide pildid on tuttavad kiusamise ennetamise programmi „Kiusamisest vabaks!“ kasutajatele, mäng hoiab esil heaks kaaslaseks olemise olulisust ja kinnistab „Kiusamisest vabaks!“ väärtuseid – sallivust, hoolivust, austust ja julgust.

Mängu kirjeldus: 24 papist mängukaarti, mis erinevad üksteisest piltide (12 erinevat stseeni) poolest, kartongist karbis koos juhendlehega, mille pöördel nõuanded kiusamise ennetamiseks lapsevanemale.

Mängu käik: Pildikaardid asetatakse segatuna lauale tagurpidi. Mängija võtab korraga kaks kaarti ja pöörab need ümber. Kui võetud kaartidel on ühesugused pildid, kirjeldab mängija kaartidel kujutatud olukorda ja tegevust ja asetab need kõrvale. Kui mängijaid on mitu, võivad teised mängijad küsida piltide kohta küsimusi ja mängijad võivad arendada piltide abil vestlust heaks kaaslaseks olemise teemadel. Kui kaartidel on erinevad pildid, asetab mängija need lauale tagurpidi oma kohale tagasi. Mäng lõppeb, kui leitud on kõik paariskaardid ja mängijad on arutanud piltidel kujutatud olukorrad läbi. Mäng ei sobi alla 3-aastastele lastele.

“Kiusamisest vabaks!” on kiusamist ennetav programm, mida kasutatakse lapsehoidudes, lasteaedades ja koolides sotsiaalsete oskuste õpetamiseks. Programmi eesmärk on kujundada positiivseid, kiusamisolukordi ennetavaid sotsiaalseid suhteid, pannes erilist rõhku selliste väärtuste nagu hoolivus, austus, sallivus ja julgus kujundamisele. Olulisel kohal on koostöö peredega. „Kiusamisest vabaks!“ on vastavuses riiklike õppekavadega, seda toetab Haridus- ja Teadusministeerium. Programmiga liitunud rühmades ja klassides on kohvrid kiusamise ennetamist toetavate käsiraamatute, vestluskaartidega, vahendid tööks laste, lapsevanemate ja kolleegidega. Õpetajal on suur Sõber Karu ja õppetegevustesse on kaasatud laste väikesed Sõber Karud, kelle toel heaks kaaslaseks olemise tähtsust õppida ja harjutada. „Kiusamisest vabaks!“ suunab lapsi kasvatama tundeid ja suhtlemist kirjeldavat sõnavara ja seda aktiivsemalt kasutama. Suurem sõnavara ning enda ja teiste tunnete mõistmise oskus annab lapsele võimaluse probleemolukordi paremini ennetada ja konfliktidesse tasakaalukalt sekkuda. Memoriinile nime andnud Sõber Karu on programmi sümbol, ta on läbivalt kõigil materjalidel ja väikesed lillad karud on jõudnud Eestimaal juba 50 000 lapseni. „Kiusamisest vabaks!“ keskendub kiusamise ennetamisele kuni 10-aastaste laste seas, programmi kasutamise õigus on Eestis u 85% lasteaedadest ja u 25% koolidest. Programm on välja töötatud Taanis Kroonprintsess Mary Fondi ja Save the Children Denmark koostöös, programmi eestvedajaks Eestis on MTÜ Lastekaitse Liit. Koduleht www.kiusamisestvabaks.ee sisaldab materjale nii õpetajale, lapsevanemale kui lapsele.

Memoriin

Memoriin on lihtsate reeglitega vahva mälumäng lastele ja mängimiseks koos lastega. Mäng sobib kasutamiseks õppetegevustes lasteaias ja koolis ning mängimiseks kodus. Mäng arendab lapse mälu, tähelepanu ja keskendumisvõimet, keelt ja kõne ning annab võimalusi heade suhetega seotud arutelude algatamiseks. Kaartide pildid on tuttavad programmi „Kiusamisest vabaks!“ kasutajatele, mäng hoiab esil heaks kaaslaseks olemise olulisust ja kinnistab „Kiusamisest vabaks!“ väärtuseid – sallivust, hoolivust, austust ja julgust.

“Sõber Karu Memoriin” mäng ja nõuanded lapsevanematele on välja töötatud „Kiusamisest vabaks!“ programmi algatajate poolt. Mängu tootmist on toetanud JCI Toomemäe, heategevusliku projekti “Tartu Rat Race 2019” tuluga. Rat Race on heategevuslik kontorirottide jooks, millega toetatakse igal aastal korraldajate poolt valitud heategevuslikku organisatsiooni, et teha kõigi osalejate abiga midagi head. Selle mängu loomise ja levitamise eesmärgiks on jõuda lastevanemateni, kes mõjutavad väga suures osas oma väikese lapse käitumismustreid ja suhtumist (ea)kaaslastesse. Üheskoos astume kiusamisele vastu!

Taani Kroonprintsess Mary Fond ja organisatsioon Save the Children Denmark on 0-9-aastastele lastele suunatud kiusamisvastase programmi „Kiusamisest vabaks!“ algatajad.

“Sõber Karu memoriin” mäng ja nõuanded lapse vanematele on välja töötatud „Kiusamisest vabaks!“ programmi algatajate poolt. Mängu tootmist on toetanud JCI Toomemäe, heategevusliku projekti “Tartu Rat Race 2019” tuluga.

Free of Bullying

U NÕ A A G HE STE ELE LA RED PE

Hooldusõigusest ja vanema õigusest otsustada lapsega seotud küsimusi Karina Lõhmus-Ein vandeadvokaat

Vanema ja lapse õigustest olulisima osa moodustab hooldusõigus.1 Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 116 lg 2 määratleb vanema hooldusõiguse vanema kohustuse ja õigusena hoolitseda oma alaealise lapse eest. Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Hooldusõiguslik vanem on tavaliselt ka lapse esindaja (PKS § 120 lg 1). Hooldusõiguseg hõlmab muuhulgas vanema õigust ja kohustust hoolitseda lapse tervise ja hariduse eest ning teha lapse tervist ja haridust puudutavaid otsuseid. Üldjuhul on vanematel lapse suhtes ühine hooldusõigus (PKS § 117). Seejuures ei mõjuta ühise hooldusõiguse olemasolu ega ulatust see, kas vanemad elavad koos või mitte. Ühine hooldusõigus ei lõpe vanemate kooselu lõppemisega ega lapse elama jäämisega ühe vanema juurde. Ühist hooldusõigust saab lõpetada üksnes kohus vanema avalduse alusel (PKS § 137 lg 1). Ühise hooldusõiguse lõpetamine vanemate kokkuleppega ei ole võimalik.

Küll on vanematel võimalik kokku leppida selles, kuidas nad ühise hooldusõigusega seotud küsimuste otsustamise korraldavad.2 Tulenevalt PKS § 118 lg 1 teostavad vanemad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Vanemad, sõltumata sellest, kas nad elavad koos või mitte, ja sõltumata sellest, kas lapsel on vahelduv elukoht või elab laps peamiselt ühe vanema juures, peavad teostama hooldusõigust ühiselt. Mõlemal vanemal peab olema võimalus last puudutavates küsimustes kaasa rääkida.3 Lapsega seotud olulisi asju peavad vanemad otsustama ühiselt.4 Ainuisikuliselt võib vanem ajal, mil laps tema juures viibib, otsustada üksnes lapse igapäevaelu (tavahooldamise) asju. Igapäevaelu asjade otsustamisena mõistetakse üldjuhul sellise tavaotsustuse tegemist, mis esineb sageli ja mis lapse arengut püsivalt ei mõjuta (PKS § 145 lg 2). See, millised ot2 Riigikohtu 22.11.2017.a määrus tsiviilasjas nr 2-16-5794. 3 Riigikohtu 22.11.2017.a määrus tsiviilasjas nr 2-16-5794. 4 Riigikohtu 25.05.2016.a määrus tsiviilasjas nr 3-21-35-16

1 Riigikohtu 12.02.2016.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15.

sustused on tavapärased, sõltub sageli vanema ja lapse tavapärasest elukorraldusest.5 Kohustus teostada ühist hooldusõigust ühiselt lasub vanematel ka lapse tervist ja haridust puudutavate valikute ja otsuste tegemisel. Ühise hooldusõiguse korral peavad vanemad ühiselt otsustama, millises koolis laps õpib, kas ja millistes huvikoolides või trennides laps käib, kas ja milliseid tervishoiuteenuseid lapsele osutatakse jne. Kui vanem peab või soovib osundatud asju otsustada (näiteks panna lapse ratsutamise trenni või vaktsineerida last puukentsefaliidi vastu), siis peab ta tulenevalt ühise hooldusõiguse regulatsioonist andma sellest teisele vanemale teada ning vanemad peavad otsustamist vajava küsimuse ühiselt lahendama. Lapsega koos elavale vanemale tuleb sageli üllatusena, et tal ei ole õigust otsustada lapsesse puutuvaid küsimusi üksi, vaid ta peab need teise vanemaga läbi arutama ja koos teise vanemaga ühiste otsusteni jõudma. Seda eriti siis, kui lahuselava vanema osalemine lapse elus on pärast vanemate kooselu lõppemist vähene. Olukorras, kus vanemad on lahku läinud või ei ole kunagi koos elanud, ei ole vanemal, kelle juures laps elab, nö automaatselt suuremaid õigusi lapsesse puutuvate otsuste vastuvõtmisel kui teisel vanemal. Last puudutavate otsuste tegemisel ei või vanemad lähtuda enda soovidest ja huvidest, vaid lapse heaolust ja huvidest. Riigikohus on rõhutanud, et vanem peab oma vanema õigusi teostades pidama alati silmas lapse parimaid huve ja teostama vanema õigusi heas usus.6 Vanematel võib küll olla unistus, et tema lapsest saab viiulimängija või baleriin, kuid lapsele huvitegevuse valimisel tuleb lapsele leida lapsest

endast lähtuv sobivaim huvitegevus. Kui lapse arengutase seda võimaldab, siis tuleb otsuste tegemisse kaasata ka laps (PKS § 116 lg 3). Mida teha kui vanemate vahel puudub üksmeel? Vanemad, eriti lahuselavad vanemad, ei pruugi hooldusõiguse teostamisel alati üksmeelele jõuda. Vanemate ühine otsus last puudutavas olulises küsimuses võib saavutamata jääda. Näiteks on jõudnud kohtusse vaidlused, kus üks vanematest on arsti poolt lapsele määratud raviga nõus ja soovib, et laps seda saaks. Teine vanem seevastu ei nõustu lapsele määratud raviga. Samuti on esinenud olukordi, kus käes on aeg, mil tuleb kinnitada lapse koolivalik, kuid vanemad ei suuda leppida kokku, millises koolis laps õppima hakkab. Lahendamist on nõudnud ka lapse lasteaia valikut või vahetust, huviringides käimist, kooli vahetust ja muid sarnaseid küsimusi puudutavad erimeelsused. Nagu eelpool juba märgitud, ei saa vanem ühise hooldusõiguse korral lahendada last puudutavaid olulisi asju ainuisikuliselt. Mida siis teha, kui ühist otsust ei tule? Riigikohus on asunud seisukohale, et ühise hooldusõiguse kuulumine mõlemale vanemale ei tohiks takistada lapsega seotud hooldusõiguslike küsimuste otsustamist.7 Lapse huvides on, et teda puudutavad olulised asjad saavad talle sobivaimal viisil otsustatud. Vanemate vahelised olulised erimeelsused last puudutavate otsuste tegemisel võivad tingida vajaduse anda ainuotsustusõigus last puudutava asja otsustamiseks (näiteks lapse koolivaliku otsustamiseks) või ainuhooldusõiguse teatud valdkonnas (näiteks lapse haridust või tervist puudutavas osas) ühele vanemale, so lõpetada olukord, kus mõlemad vanemad saavad last puudutava asja otsustamisel

5 Riigikohtu 7.12.2018.a määrus tsiviilasjas nr 2-173347. 6 Riigikohtu 30. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-11.

7 Riigikohtu 22.11.2017.a määrus tsiviilasjas nr 2-16-5794.

kaasa rääkida. Vanemal, kellele kohus on andnud ainuhooldusõiguse või ainuotsustusõiguse teatud asjade otsustamiseks, saab ulatuses, milles talle ainuhooldusõigus või ainuotsustusõigus on antud, teha otsuseid ainuisikuliselt.8 Kui kohus on andnud vanemale ainuotsustusõiguse lapse koolivaliku osas, siis saab see vanem üksi otsustada, millises koolis laps õppima hakkab. Vanem, kellele on antud ainuhooldusõigus lapse tervise osas, saab ainuisikuliselt otsustada lapse tervist puudutavaid asju. Näiteks otsustada, kas last vaktsineerida või mitte. Ainuotsustusõiguse või ainuhooldusõiguse saamiseks tuleb vanemal esitada kohtule avaldus vanemate vahel erimeelsusi põhjustanud küsimuses ainuotsustusõiguse või teatud valdkonnas ainuhooldusõiguse saamiseks. Riigikohtu praktika kohaselt ei saa ühist hooldusõigust osaliselt või täielikult lõpetada üksnes seetõttu, et üks vanematest ei soovi teist vanemat last puudutavate asjade otsustamisse kaasata ja tahab teha otsuseid ainuisikuliselt. Vanemale ainuhooldusõiguse või ainuotsustusõiguse andmise eelduseks on eelkõige vanemate erimeelsused ja/või koostöö puudumine ning sellest tulenev ühiste otsuste tegemise ja ühise hooldusõiguse teostamise suutmatus. Segadusi on tekitanud otsustusõiguse ja hooldusõiguse eristamine. Millal nõuda ainuotsustusõigust ja millal ainuhooldusõigust? Riigikohus on selgitanud, et otsustusõiguse saamiseks (PKS § 119) saab vanem esitada avalduse eelkõige siis, kui vanemad vaidlevad last puudutava olulise küsimuse lahendamise üle ja soovivad konkreetse küsimuse või olukorra lahendada ega soovi ühist hooldusõigust nimetatud küsimuses lõpetada. Seevastu on ühise hooldusõiguse osalise või täieliku lõpetamise ja lõpetatud osas ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmise (PKS § 137 lg 1)

avalduse eesmärk üldjuhul ulatuslikumate muudatuste tegemine vanemate hooldusõiguses, mille tulemusena saab üks vanem otsustada üksi tulevikus tekkida võivate last puudutavate oluliste küsimuste üle ning teine vanem kaotab selles osas hooldusõiguse (vt Riigikohtu 12. veebruari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p 25).9 Kohus lähtub ainuotsustusõiguse või ainuhooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel lapse huvidest (PKS § 123). Samuti kaalub kohus, kas vanem kas vanem suudab ja soovib vaidlusalust küsimust lapse huvidest lähtudes otsustada.10 Kohtuvaidluste lahendamine nõuab teatud aega. Seetõttu tuleks vanematel, kellel on ühine hooldusõigus, varakult läbi arutada last puudutavad küsimused, mille puhul on pikalt ette teada, et need tuleb teatud ajal lahendada (näiteks lasteaia- või koolivalik). Kui on ilmne, et ühise otsuse või otsuste langetamine ei ole võimalik, on vanematel võimalik astuda aegsasti samme, et erimeelsused lahendada (näiteks kasutada perelepitaja, perenõustaja vms sarnaseid teenuseid) või pöörduda kohtusse selleks, et taotleda ainuotsustusõigust või ainuhooldusõigust. Siiski võib ette tulla olukordi, kus erimeelsused ilmnevad ootamatult ja lapsesse puutuvaid küsimusi on vaja otsustada kiireloomuliselt. On juhtunud, et käes on suvi ja vanemad pole suutnud kokku leppida, millise kooli esimeses klassis laps õppima sügisest õppima hakkab ja on ilmne, et kohtuvaidlus ei lõpe enne õppeaasta algust. Sellisel juhul on vanemal võimalik esitada kohtule taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks nii, et vanem saab koheselt, so enne vaidluse lõplikku lahendamist vastava otsuse ära teha. 9 Riigikohtu 25.05.2016.a määrus tsiviilasjas nr 3-21-35-16 ja Riigikohtu 6.04.2018.a määrus tsiviil asjas nr 2-15-16111. 10 Riigikohtu 29.10.2014.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-96-14.

8 Riigikohtu 7.12.2018.a määrus tsiviilasjas nr 2-17-3347.

Kuidas puudutab vanemate hooldus õigus haridusasutust ja tervishoiuteenuse osutajat? Kuna last saab esindada ja last puudutavaid otsuseid teha üksnes hooldusõiguslik vanem, siis omab see, kas vanematel on ühine hooldusõigus või on ühel vanemal ainuhooldusõigus või ainuotsustusõigus, tähtsust nii haridusasutuse kui tervishoiuteenuse osutaja jaoks. Olukorras, kus haridusasutusel või tervishoiuteenuse osutajal on vaja lapsevanema nõusolekut, avaldust vms taheavaldust, on oluline, et see oleks antud või tehtud hooldusõigusliku vanema poolt. Vanema õigus last esindada ulatub sama kaugele kui hooldusõigus. Kui hooldusõigus on piiratud, on samapalju piiratud ka esindusõigus.11 Vanem esindab last üksi, kui tal on lapse suhtes ainuhooldusõigus või kui talle on antud ainuotsustusõigus vastava asja otsustamiseks (PKS § 120 lg 2). Teistsuguse info puudumisel on nii haridusasutusel kui tervishoiuteenuse osutajal põhjust lähtuda eeldusest, et vanematel on ühine hooldusõigus ning et lapse haridust ja tervist puudutavaid otsuseid saavad teha mõlemad vanemad. Kui vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus, siis puudub haridusasutusel või tervishoiuteenuse osutajal alust eelistada üht vanemat teisele või ühe vanema otsuseid teise vanema otsustele. Vanemaid tuleb kohelda võrdselt. Tulenevalt PKS § 120 lg 7 on siis, kui vanem esindab last iseseisvalt, õigus eeldada ka teise vanema nõusolekut. Näiteks kui vanem annab perearstile nõusoleku lapse vaktsineerimiseks, on perearstil õigus eeldada, et lapse vaktsineerimiseks on olemas ka teise vanema nõusolek. Sellisest eeldusest saab lähtuda aga üksnes siis, kui perearstil ei ole teistsugust infot, sest PKS § 120 lg 7 sisalduv eeldus on ümberlükatav.12 Näi-

teks esitab lapse ema koolile avalduse lapse kooli nimekirjast väljaarvamiseks. Lapse isa annab aga enne vastava avalduse esitamist või enne selle avalduse lahendamist koolile teada, et tema soovib, et laps jätkaks selles koolis õpinguid ja ta ei ole nõus lapse väljaarvamisega kooli nimekirjast. Kui nii emal kui isal on hooldusõigus lapse haridust puudutavate otsuste tegemiseks, ei saa kool kirjeldatud juhul lapse ema avaldust rahuldada, sest teine hooldusõiguslik vanem pole sellega nõus. Kui haridusasutusele või tervishoiuteenuse osutajal on kontrollitud info selle kohta, et vanemate ühine hooldusõigus on valdkonnas, milles nemad vajavad vanema otsust lapse suhtes, lõpetatud, tuleb vastava otsuse tegemist (nõusoleku andmist) küsida vanemalt, kellel on asjakohases valdkonnas ainuhooldusõigus. Näiteks on vanemal, kelle on ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha määramise osas, õigus ainuisikuliselt otsustada, kas lubada laps klassiekskursioonile, matkale või laagrisse. Selles, et vanemal on ainuhooldusõigus või ainuotsustusõigus, on võimalik veenduda kohtulahendi alusel. Kui vanem väidab, et ta võib last puudutavat küsimust üksi otsustada ja teisel vanemal vastav õigus puudub, on alust küsida vanemalt kohtulahendit, mis talle sellise õiguse annab.

Loe ka teisi perekonnaõigusega seotud artikleid www.lastekaitseliit.ee/vajadabi/hea-nou-lastega-peredele/ temaatilisi-materjale/

11 T. Uusen-Nacke, Perekonnaõiguse seosed teiste tsiviilõiguse valdkondadega. Juridica 2010/2. 12 Riigikohtu 22. novembri 2017.a määrus tsiviilasjas nr 3-21-127-15.

Kandideeri Lastekaitse Liidu stipendiumile! MTÜ Lastekaitse Liit ootab soovi avaldusi Lastekaitse Liidu fondi stipendiumikonkursile. Personaalset stipendiumit jagatakse välja alates 2003. aastast, osalemiseks aineolümpiaadidel, konkurssidel või spordivõistlustel, aga ka huvi-, spordi- või keeltekooli (ringi) õppemaksu tasumiseks. Stipendiumi peamiseks eesmärgiks on toetada last ning laiendada tema võimalusi oma ande edasiarendamiseks. Stipendium on personaalne ning see on ette nähtud: • osalemiseks aineolümpiaadidel, konkurssidel või spordivõistlustel; • huvi-, spordi- või keeltekooli (ringi) õppemaksu tasumiseks. Loe kandideerimisest lähemalt Lastekaitse Liidu kodulehelt: www. lastekaitseliit.ee/lastekaitse-liidu-fond/ stipendiaadid-aastate-loikes/ankeet-stipendiumi-taotluse-taitmiseks/

Stipendiumitaotlusi võetakse vastu igal aastal 1. septembrist kuni 15. oktoobrini SA Eesti Rahvuskultuuri Fond taotluse ankeedil, mille saab Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond koduleheküljelt. Taotluse ankeedile lisatakse trükitud taotluse põhjendus, vähemalt ühe soovitaja põhjendus ja tõend vastavast õppeasutusest, huvi- või spordikoolist. Stipendiume jagatakse kord aastas, novembrikuus. MTÜ Lastekaitse Liit tänab ACE Logistics Estonia AS meeskonda ja kliente, kelle toetusel tuleb 2019. aasta stipendiumiteks jagamisele 10 000 eurot. Eraisikud ja firmad, kes soovivad samuti toetada noori andekaid õppureid, saavad teha annetusi Lastekaitse Liidu fondile. Saaja: Eesti Rahvuskultuuri Fond Swedbank EE672200221001101347 Selgitus: “Lastekaitse Liidu Fond”

Valemivihikute kaantel seikleb taas Sõber Karu Käesoleva õppeaasta algklassidele mõeldud valemivihikute kaantel tegutseb ka sel aastal Sõber Karu koos oma heade kaaslastega. Valemivihikud algklassidele on ruudulised matemaatika, 20-joonega eesti keele ja inglise keele ning abijoonega eesti keele tarbeks. Iga vihik sisaldab kolm lehe-

külge vastava õppeaine valemeid ja reegleid, lisaks ka huvitavat lugemist ja muidugi „Kiusamisest vabaks!“ töölehe, mille on loonud programmi koolitaja, Kadrioru Saksa Gümnaasiumi sotsiaalpedagoog ja HEV õppe koordineerija Triinu Orumaa.

Tööleht 2019/2020 õppeaasta algklasside valemivihikukomplektist.

Free of Bullying

MILLISED SÕNAD TÄHENDAVAD KA HEAD KAASLAST? Jooni need alla! SÕBER TÜDRUK KOMPANJON ÕPILANE SELTSIMEES KAIM SEMU ONU SELTSILINE VENNAS NAABER POISS KAMBAJÕMM ÕPETAJA SÕBRAPOISS ABILINE BUSSIJUHT SÕBER KARU Kirjuta siia, mida Sulle meeldib oma parima kaaslasega koos teha! ................................................................... ...................................................................

VAATA KA!

Loe ajakirja “Märka last” varasemaid “Kiusamisest vabaks!” erinumbreid aadressil http://kiusamisestvabaks.ee/huvitavat-lugemist-spetsialistile/ marka-last-kiusamisest-vabaks-erinumbrid

MTÜ Lastekaitse Liidu ajakiri Kiusamisest vabaks erinumber 4/ 2015

“Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ kinnitab kanda koolides Liitrühma karud liidavad lapsi, vanemaid ja õpetajaid Mida Sa vanemana tead ja kuidas oled kaasatud oma lapse rühma “lillade karude” projektiga? Taani metoodikaga Eestis edasi Lilla karu taktis kokkuhoidva ning teotahtelise lasteaiarühmani Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ 2015. aasta esimese kvartali tegemised

MTÜ Lastekaitse Liidu ajakiri 6/ 2015

MTÜ Lastekaitse Liidu ajakiri 9/ 2015

Kasvukeskkond kui väärtushoiakute ja iseloomuomaduste kujundaja Põlva lasteaias Lepatriinu Kuidas kaasata „Kiusamisest vabaks!“ metoodikasse terve koolipere? Innovaatilise ja kogukonda kaasava lasteaia loomiseks on vaja kannatust “Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ 2015. aasta neljanda kvartali tegemised

Põnev mäng paneb sügavalt mõtlema

Gertha seiklused ÜRO pagulaslaagris OSA II

Hoolekogu kui lasteaia käivitav jõud Mida näitab „Kiusamisest vabaks!“ metoodika tulemusuuring?

HEA NÕU LASTEGA PEREDELE: ”Kes on isa” advokaadi pilgu läbi

“Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ 2015. aasta teise kvartali tegemised Muljeid noortekonverentsilt CATS

MTÜ Lastekaitse Liidu ajakiri Projekti “Kiusamisest vaba lasteaed ja kool” erinumber 4/ 2016

Programmi “Kiusamisest vaba lasteaed ja kool” erinumber 09/2016

Kui lapsevanem kaasa ei tule, jääb kannatajaks laps

Õpetaja ja lapsed, kes hingavad Sõber Karuga samas rütmis

„Kiusamisest vabaks!“ metoodikaga uued liitujad

Suure südame ja hingega õpetajad on lastele kingituseks

MTÜ Lastekaitse Liit ajakiri Programmi “Kiusamisest vaba lasteaed ja kool” erinumber 04/2017

Headus teeb elu huvitavaks

“Kiusamisest vaba lasteaed ja kool” programm pakub lõputuid võimalusi heade suhete õpetamiseks

Mida saime teada „Kiusamisest vabaks!“ tulemusuuringutest?

Koolirahu aasta Türil loob kevadhõngu terveks õppeaastaks 1

Vanemate mõju lapse sõprussuhetele „Kiusamisest vabaks!“ olulisus ja mõju koolile

Varajase märkamise oskuste suurendamine ja lapse väärkohtlemise ennetamine

Täiendkoolitus metoodika rakendamise toetuseks

„Kiusamisest vabaks!“ metoodika sotsiaalpedagoogi „tööriistana“

Lasteaedade ja koolide paremad praktikad pildis ja sõnas Prisma Peremarketi lastehommikud Heade suhete loomine ja hoidmine Hiiumaal Sõbrapäeva-nädalal lasteaias ja koolis Hea Lasteraamat 2016: “Lõvi ja Lind” Uuring „Laste osaluse toetamine ja kaasamine otsustusprotsessides!”

Tükike kiusamisest vaba Eestimaad Helsingi südames

Projekt “Targalt internetis” pälvis tunnustuse

“Kiusamisest vabaks!” metoodika uues kuues

ProgeTiigri võistlus “Mängumaraton”

Hiiumaa 2016: Koolirahu iseenda sees igaveseks!

Lapsega suhtlemine suhtluskorra täitemenetluses 1

MTÜ Lastekaitse Liit ajakiri 09/2018 Programmi “Kiusamisest vabaks!” erinumber

Mitmekesine maailm on üksteiselt õppimise, mitte kiusamise koht • Kas Sina oled kaasas? • Karu ärkab ellu vaid siis, kui kõik temasse usuvad • Mida arvestada programmiga “Kiusamisest vabaks!” liitumisel? • Mõtteid programmi „Kiusamisest vabaks!“ täiendkoolitusest • Lastekaitse Liidu traditsiooniline konverents toimub novembrikuus • „Paremad sõbrad“ Tallinna Inglise Kolledžis • Koolirahu leping sõlmiti Pärnus • “Kiusamisest vabaks!” Islandil • Arvamusfestivalil arutleti heade suhete vajadusest koolikeskkonnas • Võimalikud põhjused lapse halva käekirja taga • Mul on suur mure • Hoolin ja märkan • Kandideeri Lastekaitse Liidu stipendiumile!