Märka Last august 2016 Arvamusfestivali erinumber

MTÜ Lastekaitse Liidu ajakiri Arvamusfestivali erinumber 2016

Lastekaitse Liidu leiab Arvamusfestivali väärtuspõhise hariduse lavalt Peaksime teineteiselt õppima, kuidas üksteise seisukohti paremini mõista Europarlamendi liige Kaja Kallas: Julgus sekkuda väärib tunnustust Õpiorg – väärtuspõhine ja tulevikku vaatav haridus 93 arutleja silmade läbi Alaealise õigused ja kohustused

z “Meil kõigil on ühiskonnas oma roll. Lastele saame olla eeskujuks ise mitte kedagi kiusates ja väetimaid kiusamise eest kaitstes. Samuti lastele selgitustööd tehes, et nad oskaksid selliseid olukordi ära tunda ja ise mitte kiusamises kaasa lüüa. Tean omast käest, et kiusamisele vastu hakkamine (isegi kui sind ennast ei kiusata) nõuab palju julgust, seega tuleks lapsi selle eest ka tunnustada, kui nad seda teha julgevad.”

Kaja Kallas

Europarlamendi liige, Lastekaitse Liidu arutelu moderaator Arvamusfestivalil

SISUKORD

Väljaandja: MTÜ Lastekaitse Liit

3

Lastekaitse Liidu leiab Arvamusfestivali väärtuspõhise hariduse lavalt

6

Peaksime teineteiselt õppima, kuidas üksteise seisukohti paremini mõista

10

Europarlamendi liige Kaja Kallas: Julgus sekkuda väärib tunnustust

12

Õpiorg – väärtuspõhine ja tulevikku vaatav haridus 93 arutleja silmade läbi

21

Lastekaitse Liit uuris suveüritustel külastajate mõtteid kiusamisvaba elutee kohta

24

10 soovitust lapsevanemale oma lapse interneti ja nutivahendite heaks kasutamiseks

26

Alaealise õigused ja kohustused

Toimetaja: Kadi Hainas

Ajakirja kontakt: ajakiri@lastekaitseliit.ee ajakiri.lastekaitseliit.ee

Kasutatud pildid: https://pixabay.com http://www.freepik.com Kujundus: Katrin Nõu

Lastekaitse Liidu leiab Arvamusfestivali väärtuspõhise hariduse lavalt Reedel, 12. augustil 17.00 – 18.30 toob Lastekaitse Liit Arvamusfestivali Õpioru väärtuspõhise hariduse laval väärtuskasvatuse lasteaedade ja koolide seinte vahelt välja ning näitab igaühe võimalusi ja vastutust osaleda kiusamisvaba elutee loomisel. Teema kannab pealkirja „Kellest algab kiusamisvaba elutee?“.

Lastekaitse Liit peab väga oluliseks, et Lastekaitse Liidu kiusamist ennetava metoodika “Kiusamisest vabaks!” väärtuseid – austust, sallivust, hoolivust ja julgust – ei käsitletaks ainult lasteaedades ja koolides üksnes lastevahelistele suhetele keskendudes.

Kui üldiselt räägitakse kiusamisest peamiselt koolikeskselt, siis Lastekaitse Liidu soov on, et seda tehtaks ühiskonnas laiemalt ning et igaüks leiaks sellega kokkupuutepunkti ja mõistaks, et ka tema saab omalt poolt kiusamisvaba elutee loomisse panuse anda. Otseselt või kaudselt mõjutab aga laste eluteed iga teda ümbritsev inimene. Koolist saadavad teadmised ja koolis tekkivad suhted

on otseses seoses enne ja pärast kooli ning kooli kõrval saadavate elutarkustega, sest õppimine kestab ju kogu elutee. Mida vahetum on kokkupuude lapsega, seda tugevam on mõju, kuid oma roll ühiskonnas on iga selle liikmel ja seda tuleb mõista.

Oma kogemusi ja mõtteid jagavad inimesed, kes mõjutavad lapsi ja nende eluteid erinevatel tasanditel ja erinevatel viisidel ning kellel on kogemused ühiskonna kõnetamisest.

Meiega on peresid nõustav ja toetav psühholoog Kadri Järv-Mändoja perekeskusest Sina ja Mina, kõige lähedasemaid suhteid suunav ämmaemand Kristi Sims, autospordi järelkasvu eest hoolitsev Martin Harak ja mitme lapse isa Rain Tamm. Vestlust juhib Kaja Kallas.

Asume siin!

Peaksime teineteiselt õppima, kuidas üksteise seisukohti paremini mõista Martin Harak, Eesti noorte autospordi eestvedaja

On selge, et peaksime tahtma saama paremaks kõiges, mida me teeme. Peaksime kõik kord saama paremateks kokkadeks, autojuhtideks ning kaugushüppajateks.

Miks mitte ka joonistajateks. Kuid samamoodi nagu me ülemäära palju ei suuda muuta näiteks oma välimust, ei suuda me ka kõigis muudes valdkonnas saavutada alati oodatavat maksimumi.

Ja seda ei olegi tarvis. Iga inimene ja tema eeldused on millekski head ning täpselt nõnda me peaksimegi suhtuma.

Iga inimene nagu ka iga inimese kujunemistee on erinev ning me peame sellega igapäevaselt arvestama.

Me ei peaks püüdma igal sammul inimesi enda ümber muuta. Vastasel juhul loome illusiooni, millega aitame nihutada ootusi ja reaalsust teineteise suhtes. Näiteks - sa ei ole selline, aga peaksid olema. Pigem peaksime teineteiselt õppima, kuidas saaksime üksteise seisukohti paremini mõista.

Me ei või ealeski teada, mis on need põhjused, miks üks või teine inimene parajasti kehvasti käitus või miks ta selline välja näeb nagu ta näeb. On oluline, et me seda endile igapäevaselt meelde tuletaks. Vastasel juhul võime me endale teadvustamata keelata kellelegi õnnelikuks olemist. Mis tahes kiusamisest hoidumine ei tohi aga olla valikuline. Seega pole õigustatud tegevus ka kiusaja kiusamine. Kellelgi ei peaks olema õigust käituda sobimatult kellegi suhtes, kes seda juba kellegi kolmanda suhtes teeb.

“Me ei või ealeski teada, mis on need põhjused, miks üks või teine inimene parajasti kehvasti käitus või miks ta selline välja näeb nagu ta näeb. On oluline, et me seda endile igapäevaselt meelde tuletaks. Vastasel juhul võime me endale teadvustamata keelata kellelegi õnnelikuks olemist.”

Kiusamisvaba elutee tähendab minu jaoks võimalust olla tingimusteta õnnelik. Õnnelik olemine tähendab aga laias plaanis seda, kui ootused elule reaalsusega võrreldes parasjagu ühtivad. Tihtipeale on aga ka ootused

8

ja reaalsus teineteise suhtes pisut nihkes. Olgu see siis põhjustatud kas välistest või sisemistest teguritest.

“Kõik ei pea ka kõigiga sõbrad olema, kuid elementaarne viisakus ning vastastikune aktsepteerimine peab olemas olema. Igal ühiskonna liikmel peaks olema võimalus rakendada end võimalikult efektiivselt vastavalt oma eeldustele. Samal ajal peaks ühiskond hoiduma ise mitterelevantsete piirangute kehtestamisest.“

Kõik ei pea ka kõigiga sõbrad olema, kuid elementaarne viisakus ning vastastikune aktsepteerimine peab olemas olema. Igal ühiskonna liikmel peaks olema võimalus rakendada end võimalikult efektiivselt vastavalt oma eeldustele. Samal ajal peaks ühiskond hoiduma ise mitterelevantsete piirangute kehtestamisest.

Kuidas selle kõigeni aga jõuda nõnda, et iga viimane kui liige ühiskonnas seda tunnetaks? Vaevalt on olemas efektiivsemat moodust järjepidevast kampaaniast. Mingil põhjusel kanname me kõik täna autoga sõites turvavööd, ehkki veel 15 aastat tagasi me seda alati ei teinud. Samamoodi anname vöötrajal teed jalakäijale ning täname klienditeenindajat.

Kuivõrd kiusamisvaba ühiskond ei pruugi olla kuigivõrd populaarne teema, on seda olulisem, et igasuguse kampaania eesotsas esineks noorsugu kõnetav persoon, sest kahtlemata on lisaks vanematele noore inimese elu kujundajaks iidolid. Ilmselt on võimatu vähendada ühe rolli teise ees.

9

Europarlamendi liige Kaja Kallas: Julgus sekkuda väärib tunnustust Küsis: Kadi Hainas Uurisime Arvamusfestivalil toimuva Lastekaitse Liidu arutelu „Kellest algab kiusamisvaba elutee?“ moderaatorilt, Kaja Kallaselt, missugused on tema mõtted kiusamise ning selle ennetamise kohta.

Mida tähendab sinu jaoks kiusamisvaba elutee?

Kiusamisvaba elutee tähendab minu jaoks, et inimene ise ei satu kiusamise sihtmärgiks ega osale kiusamises.

Paraku on mõlemat keeruline saavutada, sest on palju faktoreid, mis ei sõltu meist endast. Küll aga saame nendest teemadest rääkida ja tõsta inimeste teadlikkust sellest, et nad ei satuks kiusamise kaasaaitajateks ega ka pealtvaatajateks.

Kes on olnud lisaks vanematele suureks mõjutajaks sinu elutee kujunemisel ning miks?

Olen lugenud palju selle kohta, et isegi rohkem, kui vanemad, mõjutab meie arengut see keskkond, kuhu satume ehk siis sõbrad, kaaslased ja nende väärtushinnangud. Terve koolitee

käisin tantsimas, mis andis mulle oskuse teistega arvestada ja meeskonda hoida. Peale põhikooli vahetasin kooli ja nende kahe kooli väärtusruumid olid täiesti erinevad. See väljendus väikestes asjades, millest aimasid hoolivust lisaks endale ja lähedasele ka oma ümbritseva keskkonna suhtes.

Mul on hea meel, et mul on see võrdlusmoment. Nii oskan erinevusi rohkem tähele panna ja hinnata.

Kuidas jõuda selleni, et iga ühiskonna liige tunnetaks veelgi rohkem oma rolli ja mõju kiusamisvaba elutee loomisel?

Meil kõigil on ühiskonnas oma roll.

Lastele saame olla eeskujuks ise mitte kedagi kiusates ja väetimaid kiusamise eest kaitstes. Samuti neid olukordi selgitades, et lapsed oskaksid selliseid olukordi ära tunda ja ise mitte kiusamises kaasa lüüa. Tean omast käest, et kiusamisele vastu hakkamine (isegi kui sind ennast ei kiusata) nõuab palju julgust, seega tuleks lapsi selle eest ka tunnustada, kui nad seda teha julgevad.

10

Head suhted perekonnas vähendavad lapse kiusamissoovi Kristi Sims, ämmaemand Niipalju kui ennast lapsepõlves mäletan, köitsid mind alati beebid.

Kasvasin peres ,kus lähedastest ja sugulastest ei ole teada ühtegi meditsiiniharidusega inimest. Lugesin sel teemal palju raamatuid ja vaatasin nooruspõlves lastearst Anne Ormissoniga tehtud dokumentaalsarja, mille nimi võis olla „Terve laps“ või „Terve beebi“.

Seal räägiti beebi kasvamisest. Väga sügav huvi oli mul ka astronoomia ja eksisteerimise müstika vastu.

Lapsepõlves külastasin palju muuseume ning eriti tihedalt Tervishoiumuuseumi. Ilmselt on kõigil nendel asjadel olnud oluline roll minu erialavalikus.

Sünd on väga tundeküllane sündmus. Ämmaemanda roll aitab sünnitusjärgselt luua ja lähendada ema-lapse-isa vahelist sooja suhet. Armastav, rahulik ja stimuleeriv keskkond on lapse arengule väga vajalikud ning aluseks kõigile järgnevatele lapse elus loodud suhetele. Head suhted ja kogemused perekonnas annavad lapsele turvalisuse ja vähendavad oluliselt kiusamissoovi.

11

Kindlasti on vaja kiusamisest rääkida, rääkida ja veel kord rääkida. Mida r o h ke m m e ü h i s ko n n a s s e l l e s t kõneleme, seda rohkem jõuab see inimesteni ja nende teadvuseni.

Kui seda ei kuule täiskasvanud, siis ehk kuulevad seda lapsed, mistõttu peame igal võimalikul moel näitama täiskasvanutena ja lapsevanematena head eeskuju. Kui perekonnas sellest ei räägita, siis lasteaed ja kool võiksid olla need kohad, kus väärtuskasvatust edasi anda ja jagada. Laps on nagu käsn, kes endasse kõik imeb. Seega meie, täiskasvanud, oleme nende suured eeskujud, õpetajad ja suunajad.

“Armastav, rahulik ja stimuleeriv keskkond on lapse arengule väga vajalikud ning aluseks kõigile järgnevatele lapse elus loodud suhetele.”

Õpiorg – väärtuspõhine ja tulevikku vaatav haridus 93 arutleja silmade läbi Helena Tamm,

Haridus- ja Teadusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna konsultant

Maria Ruubas,

Õpetajate Liidu kutsekoordinaator

Õpioru ehk haridusala kava on kokku pannud 17 organisatsiooni. Esmasel vaatusel võib nimekiri segadust tekitada, kuid tegelikult pole keeruline arvata, miks just need inimesed kokku on saanud. Artikli lõpust leiate kogu nimekirja, kuid olgu öeldud, et tegemist ei ole pelgalt igapäevaselt haridusküsimustega tegelevate asutustega.

Märkimisväärne on seegi, et kõikide ühiste koosolekute ja kohtumiste jooksul on kogu selles kompotis erimeelsusi esinenud minimaalselt.

Miks? Meid kannustab teadmatus, aga sealsamas soov sündmuste kulgu ette ennustada – siiras soov, et lapsed elaksid ka tulevikus väärtuspõhises maailmas ja käiksid nii lasteaias kui ka koolis, mis on turvaline ja huvitav, teadmistepõhine ning kus nad tuntakse end hoituna. Eesmärk on täiesti saavutatav, kui ületame mõned võimalikud komistuskohad ja nendest tulebki rääkida, sest ennetamine on parim probleemide lahendus. Õpiorus aruteludes keskendume küll koolielule, kuid mõtleme laiemalt.

Oleme lähtunud sellest, et teemad oleksid kõnekad olenemata sellest, kas kuulaja on kooliga otseselt seotud või mitte. Haridusalal ehk Õpiorus on kaks lava: väärtuspõhise hariduse ja 22. sajandi hariduse lava ning mõlemal jagub programmi kaheks päevaks.

“Väärtuspõhise hariduse lava reede, 12. aug märksõna on väärtuskasvatus”

Väärtuspõhise hariduse lava reede, 12. augustil, märksõna on väärtuskasvatus. Päeva alustame küsides, kuidas teha nii, et kõik ühiskonna liikmed tunneksid iga inimese põhiõigusi nagu ehtsat Eesti asja ning oleksid üksteise õiguste kaitsmisel solidaarsed. Ühtlasi, milline roll on siin haridusel. Sealt edasi saabki küsida, kas väärtuspõhine juhtimine haridusasutustes ja Eestis laiemalt on üldse võimalik?

Millist mõju see omab, sellest räägivad nii juhid ettevõtluses kui ka hariduses.

Liikudes üha konkreetsemaks võtab päeva kokku küsimus, kelle võimuses ja vastutusel on lapse kiustamisvaba elutee peale lasteaia- ja kooliõpetaja?

Oma rollist räägivad lapsevanem, psühholoog, ämmaemand ja Eesti noorte autospordi eestvedaja.

Kuigi võib tunduda, et Õpioru teise lava nimetuses „22. sajandi hariduse lava“ on sisse juhtunud trükiviga, siis nii see pole ning samuti pole meie eesmärgiks Arvamusfestivalil kahe päeva jooksul osavõtjatele maalida pilti järgmise sajandi haridusest.

Aruteludes peame silmas tulevikku ja just sellepärast arutleme kitsaskohtade ning rõõmude üle, millega seisame silmitsi tänasel päeval.

14

22. sajandi hariduse laval räägime festivali esimesel päeval noorte praktilistest oskustest, mis on vajalikud n-ö päris elus ning arutame, kuidas kool saab toetada õpilaste ettevõtlikkust. Kuna tuleviku mõiste tundub tihti meile liiga kauge ning abstraktsena ning nendel hetkedel on hea meelde tuletada, et homse loomine saab alguse just täna.

Samuti ootame huvilisi reedel juturingi, et arutada 22. sajandi hariduse loomise võimalustest ning võimekusest. Ilma minevikuta pole tulevikku.

Päeva teises pooles suundume Priit Kruusi juhtimisel koolimütoloogia radadele, et uurida, kas koos saame hariduse müüdid murtud või kinnistuvad need lõplikult. Päeva viimases arutelus küsime, kuidas nautides vabadust mitte unustada vastutust ja miks on tähtis saavutada tasakaal nii, et ühe osapoole heaolu ei tuleks kellegi teise arvelt.

Laupäeval, 13. augustil keskendub väärtuspõhise hariduse lava kooli ja kogukonna omavahelisele suhtele ning multikultuurse taustaga õpilase klassikollektiivist osaks saamisele.

Päev algab vara ja kujundliku küsimusega, kas Mustamäe kool on kogukonnakool? Siin peame silmas suurt 15

“Kuigi võib tunduda, et Õpioru teise lava nimetuses „22. sajandi hariduse lava“ on sisse juhtunud trükiviga, siis nii see pole ning samuti pole meie eesmärgiks Arvamusfestivalil kahe päeva jooksul osavõtjatele maalida pilti järgmise sajandi haridusest. Aruteludes peame silmas tulevikku ja just sellepärast arutleme kitsaskohtade ning rõõmude üle, millega seisame silmitsi tänasel päeval.”

kooli. Milline potentsiaal on sellel ümberkaudseid inimesi oma tegevustesse kaasata ning kas see on üldse eesmärk omaette? Teemat lahkavad 14 koolijuhti, 10 haridussõpra ja -eksperti, mitmed õpetajad, õpilased ja lapsevanemad. Edasi läheb paneeldiskussiooniks teemal “Kas Kristjan on parem pinginaaber kui Mohammed? - muukultuuriline laps koolis”. Kuidas on läinud muu kultuuritaustaga laste lõimimine Eesti koolisüsteemi ja mida võiksime õppida oma naabritelt soomlastelt?

Paneelis arutlevad eksperdid Soomest ja Eestist, aga ka rahvusvahelise kaitse saanud pere Süüriast ning endine välisõpilane Saksamaalt, ning endine välisõpilane Saksamaalt, kes on tänaseks jõudnud õpingutega Tartu Ülikooli.

Päeva kokkuvõtteks on väljakutse asetada end teiste kingadesse, et mõista, mida võib tunda võõrasse keskkonda sattunud pere ning püüda leida parimaid lahendusi nende kohanemiseks Eestis. Toimub osalusdraama „Kuidas õpetada armastama pagulast?“, kus kõigil on võimalus kaasa lüüa. See on vahend, et ühiselt arutada, kas üldse ja milliseid võimalusi on õpetajal mõjutada noorte meelsust ja hoiakuid.

22. sajandi hariduse laval uuritakse festivali teisel päeval, mida teha, et rohkem noori reaalainete õpetajaks õpiks. Lisaks esinevad mängulise matemaatika-füüsikatunniga kohalikud Paide Gümnaasiumi õpetajad Lorina Kukk ja Silva Jürisoo. Õpilaste rollis saavad olla kõik, kes on arutelust osa saama tulnud.

Tihti räägime koolirõõmust ning teadmistele orienteeritusest üksteist välistavalt. Miks on tähtis, et koolis oleks hea kõigil osapooltel ning milliseid samme saab igaüks meist astuda, et seda saavutada?

Laupäeval kogume inglisekeelses arutelus kokku ideed, kuid enne veel ootame kõigi mõtteid, mida peaks muutma, et koolirõõmu jaguks enam.

Kirjuta oma ideed siia: www.bit.ly/Qhappyschool

16

Päeva teises pooles otsime vastust küsimusele, kuidas targalt koonerdada, et oleks mida teadlikult laristada? Rahatarkuse arutelul lahkub osaline vähemalt ühe hea praktilise võttega, kuidas alustada säästmist ja investeerimist. Õpioru viimases arutelus mõtleme ning arutame, kus on kultuuri ning kooli kohtumispaik, kuidas kujuneb kultuurne inimene ning mis moel saab kool noort sel teel toetada.

Ootame Arvamusfestivali mõlema päeva jooksul kõiki kaasa mõtlema ja arutama hariduse teemadel Õpiorus – mõeldes laiemalt meie väärtuste ja tuleviku peale!

Aruteludest täpsemalt: http://bit.ly/6pioruprogramm

Arutelusid korraldavad: Huvitav Kool, Tartu Ülikooli eetikakeskus, MTÜ Mondo, YFU Eesti, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, Lastekaitse Liit, TLÜ Euroopa rändevõrgustik, Õpetajate Liit, Eesti Haridusfoorum, Tallinna Reaalkool, Eesti Kaubandus ja Tööstuskoda, Ettevõtlik Kool, Soome Instituut, Audentese kool, Rahandusministeerium, Kultuurikoda

Õpiorg Facebookis: http://bit.ly/6piorg

Arikkel ilmus esimest korda Arvamusfestivali blogis.

17

Arutlevad: Ott Maidre, Liisa Pakosta, Mariann Rikka, Kristi Paron, Ivo Visak, Riina Müürsepp, Andre Rain Tamm, Kaja Kallas, Irene Käosaar, Tiiu Leibur, Vladimir Svet, Egle Käärats, Kaspar Kuus, Lau Habicht, Margit Timakof, Ilmar Kaur, Tuuli Roosma, Kristi Klaasmägi, Taavo Lumiste, Krista Saadoja, Kaljurand, Liina Hirv, Raino Liblik, Marit Otsing, Priit Jõe, Karmen Paul, Liina Tamm, Mehis Pever, I Masikas, Maarja Hallik, Urmo Reitav, Lauri Läänemets, Pavel Alanov, Laura Komp, Kerttu Sepp, A Nielsen, Kristi Ockba, Aurika Komsaare, Auli Auväärt, Martin Saar, Sandra Schumann, Mailis Reps, Oidermaa, Mario Mäeots, Tuuli Helind, Toomas Kruusimägi, Kristi Saare, Ruta Pärnpuu, Jaak Roos

es Juur, Alvar Lumberg, Margit Sutrop, Kati Tikenberg, Kadri Järv-Mändoja, Kristi Sims, Martin Harak, ura Mallene, Priit Kruus, Heidi Uustalu, Triin Noormets, Kristiina Vaikmets, Stella Polikarpus, Anneli Maris Hellrand, Kaido Kreintaal, Heidi Paabort, Maarja Merigan, Helen Sabrak, Rita Juhanson, Kersti Imbi Viisma, Hendrik Agur, Mare Räis, Pauliine Põldmaa, Anna-Liisa Merilind, Kristiina Paju, Maarika Astrid Kauber, Juhan Saharov, Mailis Ostra, Ahmed ja Mohammed Hanafi, Henriette Christel, Katrin Jüri Kurvits, Katariina Päts, Hanna Britt Soots, Lorina Kukk, Silva Jürisoo, Olli Vesterinen, Anna-Kaisa saare, Tõnis-Denis Merkuljev, Anu Olvik, Aet Raudsepp, Katriin Fish Uibopuu, Egge Kulbok-Lattik

Lisaks Õpioru lavadel toimuvatele aruteludele soovitab Lastekaitse Liit külastada ka järgnevaid: Reede, 12. august: 12.00 – 13.30 Piirideta maailma lapsed: millised nad on ja kelle omad?

Eesti Vabariik 100 ala 14.00 – 15.30 Kus elab sinu laps – kas kindluses või surmalõksus?

laste ja perede ala 16.00 – 17.30 Vati sees kasvavad lapsed – kas on veel mänguruumi?

laste ja perede ala

Laupäev, 13. august: 12.00 – 13.30 Vägivald koduseinte vahel pole ühe pere probleem

laste ja perede ala 14.00 – 15.30 Vanemlus peale lahkuminekut

laste ja perede ala 14.30 – 15.45 Kas kogukonnas märgatud noor on õnnelikum noor?

Järvamaa ala 15.30-17.00

Mis tooks koolirõõmu tagasi? avalikult haridusest ala

16.00 – 17.00 Kärgpered – kas kirjandus aitab?

Rahva Raamatu aed 16.00 – 17.30 Lapsed liikuma!

Terve elu ala 17.00 – 18.30 Nutimaailm ja lapsed – kuidas sellega toime tulla?

VUNK inoovatsiooniala

Lastekaitse Liit uuris suveüritustel külastajate mõtteid kiusamisvaba elutee kohta Marie Tammsaar, „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ koordinaator Kadi Hainas, Lastekaitse Liidu kommunikatsioonijuht

Suve alguses olime Lastekaitse Liiduga esindatud nii Tallinna loomaaias kui ka Hiiumaa lastefestivalil. Meie telgi juurest käis läbi palju emasid, isasid, lapsi, vanavanemaid, õdesid, vendi. Läheneva Arvamusfestivali valguses palusime neil vastata paarile küsimusele kiusamisvaba elutee ning kiusamise ennetamise kohta. Kokku oli vastajaid just sama palju nagu liikmeid riigikogus ning järgnevalt on välja toodud mõned mõtted, mis jäid vastustest kõlama. Lisaks huvitavatele vastustele loodame, et saime küsitluse täitjaid taas vähemalt korraks mõtlema panna sellele, ku i d a s i g a ü h e v õ i m u s e s o n panustada kiusamisvaba elutee kujunemisele!

Kellest algab sinu arvates kiusamisvaba elutee?

Peamiselt nimetati kodu, perekonda, samuti „igaühte“.

Last ümbritsevast keskkonnast (k.a lapsevanemad) - ema See on teema, millega peavad tegelema vanemad, pedagoogid ja kogu ühiskond - ema 33 Vanematest, kodust, kasvatusest ning pereväärtustest - ema 26 Kõik algab ikka iseendast - isa 37 Inimestest endast, igaüks peab selle nimel panuse andma - ei ole lapsevanem, 15 Eelkõige kodust - isa 27 Kiusamisvaba elutee algab kodust.

Edasi teed kujundab lasteaed, kool ja ühiskond - ei ole lapsevanem 26

Vanematest, sest vanematelt võtavad lapsed eeskuju - ema 30 Kodusest kasvatusest ja sallivusest - ema 28 Igaühest endast, eelkõige lapse kodust kui laps sünnib - ema 30

Mida saad Sina teha, et kiusamise tekkimist ennetada?

Peamiselt nimetati lapsega rääkimist, kodus eeskujuks olemist, selgitustööd, sekkumist. Õpetan oma last, et tema ei tohi kiusata ja tema ei tohi lubada ennast kiusata - ema 23 Ikka seletada ja rääkida - ema 33 Rohkem suhelda oma lapsega - isa 35 Lastega rääkida, et kõik ei ole ühesugused ja ühtemoodi ja et teistmoodi pole halb - ema 28

22

Loeb väga palju minu enda käitumine.

Ka minu kasvatus loeb - isa 56

Rääkima lapsega ja vanematega, kelle laps kiusab teise last - ema

Kontrollida oma käitumist ja aru saada, et laps on ikkagi laps ja vajab kannatust - ema 32

Kui näed midagi sellist, siis sekkuda ja rääkida sellest - 22

Mitte taga rääkida, kuulujutte levitada - ei ole lapsevanem, 15

Hea eeskuju - ema 39

Mina saan oma lapsele rääkida kiusamisest ja õpetada teda pidama teistest lugu.

Saan armastada teda nii palju, et ei tuleks isegi pähe minna pahasena teisi kiusama - ema 27

Kodus sellest võimalikult palju rääkida - ema 24

Kui näed, et kedagi kiusatakse, siis astu vahele või teata kiiresti lähedasele inimesele - 15

Suhelda (alustades nt sellest, et kõik lapsed ja lapsevanemad teavad üksteise nimesid - ema Eeskuju anda - isa 33

Tuleb ise mitte kiusata, anda head eeskuju ning vajadusel ka sekkuda - isa 37

Selgitada lapsele, mis on kiusamine ja kuidas see mõjub nii kiusajale kui kannatajale - ema 26

Hoolida oma kaaslasest, lähedasest.

Märgata enda ümber toimuvat - ema 38 Teha juba väga varakult lastele selgitustööd, et kõik inimesed on erinevad ning teisi tuleb kohelda nii nagu sa tahad, et sind koheldakse - isa 32 23

10 soovitust lapsevanemale oma lapse interneti ja nutivahendite heaks kasutamiseks ࿷࿷ Pidage meeles, et see, mida olete õpetanud lapsele heaks inimeseks olemisest, kehtib ka digitaalses maailmas. Selgitage oma lapsele, et internetis tuleb samamoodi viisakalt käituda nagu kodus, lasteaias või koolis.

veebilehti, mis pakuvad võimalusi õppimiseks ja mängimiseks.

࿷࿷ Eeskuju kasvatab rohkem kui õpetussõnad. Arvestage, et laps jäljendab teie käitumist – jälgige, kuidas ja kui sageli ise internetis olete, mida seal teete, millist eeskuju annate.

࿷࿷ Leppige lapsega kokku reeglid interneti ja nutiseadmete kasutamises ning jälgige ka nende mõlemapoolset täitmist. Kui ostate või annate lapsele kasutada uue nutiseadme, siis leppige kohe kokku ka selle kasutamise reeglites. Kokkulepitud reeglid tuleks koostada vastavalt lapse vanusele ning ajakohastada lapse kasvades ja tema oskuste ja teadmiste suurenedes.

࿷࿷ Oskus ise digimaailmas hakkama saada on hädavajalik ja eeldab õppimist. Hoidke ennast digimaailma arengutega kursis. Harige ennast selles, millised võimalused ja riskid interneti ja nutiseadmete kasutamisega võivad kaasneda ja rääkige neist oma lapsega.

࿷࿷ Tegutsege lapsega koos ka digitaalmaailmas. Tundke huvi lapse tegemiste vastu internetis – külastage koos samu veebilehti, sotsiaalvõrgustikke, mängige talle meeldivaid mänge. Vestelge temaga, miks talle mingi keskkond või tegevus võrgus meeldib.

࿷࿷ Tuvastage veebilehed, mida soovite, et teie laps külastaks. Internetis on palju lapsele eakohaseid ja harivaid

࿷࿷ Olge ka ise sotsiaalmeedias pädev.

Tundke huvi, milliseid rakendusi (äppe) ja teenuseid teie pere24

liikmed, sugulased ja tuttavad kasutavad. Võib juhtuda, et nii mõnegi veebikeskkonna või rakenduse proovimisel hakkate paremini mõistma nii sotsiaalmeediat kui ka põhjust, miks teie laps seda naudib. ࿷࿷ Olge oma lapsega seotud sotsiaalmeedias, kuid austage tema privaatsust ka seal. Arutage lapsega, millisel viisil tema sooviks teie ja teiste pereliikmetega olla seotud sotsiaalmeedias ja millist informatsiooni, sealhulgas fotosid ja videoid, lapsel endast ja oma pereliikmetest on mõistlik jagada. Ka ise fotode ja videote üleslaadimisel arvestage lapse huvidega ning küsige lapselt enne luba, kui foto temast internetti üles riputate. ࿷࿷ Alati proovige enne mõista, kui hakkate hukka mõistma. Lapsel peab olema teadmine, et ükskõik, mis ka ei juhtuks, ta saab sellest rääkida oma lähedastele. Kui teil ei ole olemas kohe kõiki vastuseid, saate need välja selgitada. ࿷࿷ Pidage alati meeles, et arvuti ega nutivahend ei asenda lapsevanemat!

25

Kasulikku infot interneti ja nutivahendite kasutamisest leiate veebilehelt www.targaltinternetis.ee.

Nõu ja abi saab ka tasuta lasteabitelefonilt 116111, veebileht www.lasteabi.ee .

Nõu ja infot jagavad ka veebikonstaablid https:// www.politsei.ee/et/nouanded/ veebikonstaabel/

ALAEALISE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED Helen Tomberg, advokaat, Advokaadibüroo Tibar & Partnerid

Iga inimese õigusvõime algab elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. See on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on olenemata tema vanusest ühetaoline ja piiramatu õigusvõime, see tähendab, et iga inimene, sealhulgas laps, võib olla pärijaks, omada vara, olla lepingup o o l e ks , kanda lepingust tulenevaid kohustusi.

Alaealisel on piiratud teovõime Seevastu isiku teovõime veel sünniga ei alga. Isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid.

See tähendab, et kui lapsele võib küll kuuluda vara ja ta võib olla näiteks selle vara üürileandjaks üüripingu järgi, siis see ei tähenda, et ta võiks vara omandamiseks või üürileandmiseks lepingu sõlmida iseseisvalt.

Eestis kehtiva õiguse järgi saab laps täieliku teovõime 18-aastaseks (s.t täisealiseks) saamisel. Seega alates 18-aastaseks saamisest saab isik käsutada oma vara iseseisvalt ja sõlmida lepinguid iseseisvalt ning kohustust vanemate nõusoleku järele enam ei ole. See muidugi ei tähenda, et kogenud vanema inimese hea nõu 18-aastasele noorele ära ei kulu, sest orienteerumine õigussuhetes on keerukas.

Tehingud saavad olla kas ühepoolsed või mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus, lepingud aga on alati mitmepoolsed tehingud, sest vajavad kahe või enama isiku tahteavaldust. Ehkki seadus räägib alaealiste puhul ka ühepoolsetest tehingutest ja nende tühisusest, ei ole sellel ulatuslikku praktilist tähtsust,

sest ühepoolseid tehinguid (testament, lepingust taganemine) alaealised ei tee. Küll aga on praktiline tähtsus seadusesätetel, mis puudutavad kahepoolseid tehinguid. Ehkki me sellele oma igapäevaelus ei mõtle, on suurel osal meie tavatoimetustest lepinguõiguslik sisu. Nii osalevad ka alaealised igapäevaselt kahepoolsetes tehingutes, seda ise märkamata, mistõttu on tähtis teada, milliseid neist nad teha tohivad, s.t. millistel tingimustel on nende tehingud kehtivad ja millistel mitte.

Millal on alaealise tehtud mitmepoolne tehing tühine?

Eesti õiguse järgi on alla 7-aastase alaealise tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhul, kui alaealine täitis tehingu vahenditega, mille selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks andsid talle tema vanemad (vanema puudumisel kohtu määratud eestkostja) või nende nõusolekul kolmas isik. Seega näiteks juhul, kui 6-aastane Jaan on oma hommikul lasteaeda kaasa võetud mänguauto rühmakaaslasele Juhanile „kinkinud“,

28

ei saa Juhan asja endale jätta, sest tehing on tühine ja auto tuleb tagasi anda. Juhul aga, kui vanemad andsid hommikul Jaaniga kaasa mänguauto Juhanile kinkimiseks, sest Juhanil on sünnipäev, on kinge kehtiv. Samuti on kinge kehtiv, kui Jaanile andsid mänguauto kinkimiseks kaasa Jaani vanemate nõusolekul näiteks tema vanavanemad. Kui Jaani vanemad või vanavanemad andsid 6-aastasele Jaanile raha, mille eest Jaan tohtis ise poodi minna, on ka toidupoes Jaani sõlmitud müügileping kehtiv. Kui aga 6-aastane Jaan leiab kodust kapi pealt 50-eurose ja sellega poodi läheb, on poes tehtud ost - sõlmitud müügileping - tühine, sest seda raha ei ole ei vanemad ega kolmandad isikud talle poes kulutamiseks andnud ja vanematel oleks õigus poodi jäetud raha lapse nimel tagasi nõuda. Kui ostetud asi on alles, tuleb ostetud asi poodi tagastada. Kui ostetud asja ei ole alles hävimise, tarvitamise, kahjustumise vms põhjusel, ei pea alaealine saadut tagastama ega ka vanemad seda hüvitama, sest tehing oli tühine ühe poole piiratud teovõime tõttu. Praktikas ei tule selliseid vaidlusi kuigi tihti ette, aga välistatud need ei ole.

29

Isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid.

See tähendab, et kui lapsele võib küll kuuluda vara ja ta võib olla näiteks selle vara üürileandjaks üüripingu järgi, siis see ei tähenda, et ta võiks vara omandamiseks või üürileandmiseks lepingu sõlmida iseseisvalt. Eestis kehtiva õiguse järgi saab laps täieliku teovõime 18-aastaseks (s.t täisealiseks) saamisel. Seega alates 18-aastaseks saamisest saab isik käsutada oma vara iseseisvalt ja sõlmida lepinguid iseseisvalt ning kohustust vanemate nõusoleku järele enam ei ole.

Teise poole heakskiit tuleb saada kahe nädala jooksul

7- kuni 18-aastase tehtud mitmepoolne tehing on kehtiv, kui tehingust ei teki alaealisele otseseid tsiviilkohustusi või kui alaealine täitis tehingu analoogselt eespool märgituga vahenditega, mille andsid talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema vanemad, eestkostja või nende nõusolekul kolmas isik. Seega näiteks kui alaealine võtab täisealiselt vastu eseme, millega ei kaasne kohustust hiljem raha maksta, on tehing kehtiv.

Küll aga on tühine 7- kuni 18-aastase tehtud mitmepoolne tehing, kui see tehti ilma vanemate või eestkostja eelneva nõusolekuta. Seega on reeglina tühised koolilaste vahel sõlmitud asjade müügilepingud, vahetuslepingud, kinkelepingud, kui selleks ei olnud mõlema alaealise vanemate või eestkostja eelnevat nõusolekut. Samas võib selline tehing muutuda kehtivaks, kui mõlema alaealise vanemad või eestkostja tehingu hiljem heaks kiidavad. Kui isik on muutunud pärast tehingu tegemist teovõimeliseks, võib ta tehingu ka ise heaks kiita. Teise poole heakskiit tuleb saada 2 nädala jooksul vastava ettepaneku tegemisest, vastasel juhul loetakse, et teine pool ei ole tehingut heaks kiitnud ja tehing on siiski tühine.

Alaealise teovõime laiendamine – miks ja kuidas?

Elu on mitmepalgeline, ja küll väga harva, ent siiski tuleb ette, et alaealise elu korraldamiseks on objektiivsetel põhjustel vaja enne täisealiseks saamist tema teovõimet laiendada.

Seda saab teha üksnes kohus. Seadus 30

annab kohtule võimaluse laiendada vähemalt 15-aastase alaealise piiratud teovõimet, kui see on alaealise huvides ja alaealise arengutase seda võimaldab. Mõistetavalt saab seda teha üksnes alaealise enda algatusel, kuid selleks on vajalik ka alaealise seadusliku esindaja (s.t. tema vanemate või vanemate puudumisel kohtu määratud eestkostja) nõusolek. Kui vanemad või eestkostja sellist nõusolekut ei anna ja on näha, et nõusoleku andmisest keeldumine on ilmselt vastuolus alaealise huvidega, võib kohus alaealise teovõimet laiendada ka seadusliku esindaja nõusolekuta. Alaealise teovõime laiendamisel otsustab kohus, milliseid tehinguid võib alaealine teha iseseisvalt.

Praktikas on enim ette tulnud, et kohtud on laiendanud alaealise teovõimet seoses abiellumisega.

Perekonnaseaduse kohaselt võivad Eestis abielluda täisealised isikud, kuid kohus võib laiendada vähemalt 15-aastaseks saanud isiku teovõimet nende toimingute tegemiseks, mis on vajalikud abielu sõlmimiseks ning abieluga seotud õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. Kohtupraktika kohaselt võib olla alaealise huvides lubada tal sõlmida abielu, kui kooselav paar on lapseootel.

31

Teovõime küsimus kohaldub ka isaduse omaksvõtule. Alaealine isik võib isaduse omaks võtta üksnes seadusliku esindaja nõusolekul ja kui alaealiseks on lapse ema, võib ta anda nõusoleku isaduse omaksvõtuks üksnes oma seadusliku esindaja nõusolekul. Selliste nõusolekute põhjendamatu mittesaamise korral võib olla kohane taotleda alaealise teovõime laiendamist.

Alaealise seaduslikul esindajal ei ole alati õigus alaealist esindada Kuigi laps õigusvõimelise isikuna võib omada vara ja kanda tsiviilõigusi ja kohustusi, ei saa ta eespool märgitult teovõime piiratuse tõttu teha seda iseseisvalt, vaid selleks peab tal olema teovõimeline esindaja. Alaealise seadusjärgse esindamise õigus on tema hooldusõiguslikul vanemal või vanemate puudumisel kohtu määratud eestkostjal. See aga ei tähenda, et esindajal on õigus omatahtsi otsustada lapse vara üle. Vanemad peavad

“Vanemad peavad lapse varahooldusõigust teostades ilmutama samasugust hoolt nagu nad tavaliselt rakendavad oma asjades, kusjuures kui lapsele kahju tekkimise on põhjustanud mõlemad vanemad, vastutavad nad solidaarvõlgnikena ja peavad kahju ka hüvitama.“

lapse varahooldusõigust teostades ilmutama samasugust hoolt nagu nad tavaliselt rakendavad oma asjades, kusjuures kui lapsele kahju tekkimise on põhjustanud mõlemad vanemad, vastutavad nad solidaarvõlgnikena ja peavad kahju ka hüvitama. Enamus tehingutest lapse varaga on kehtivad üksnes juhul, kui on saadud kohtu eelnev nõusolek tehingu tegemiseks, nõusoleku puudumisel on tehing tühine. Kuid ka alaealise seaduslikul esindajal ei ole alati õigust alaealist esindada, näiteks on välistatud vanema õigus esindada last tehingus vanema endaga või tema lähedasega.

Sellisteks tehinguteks määrab kohus alaealisele erieestkostja. Erieestkostjat valides arvestatakse kindlasti ka tema suhet alaealisega, eriti alaealise usaldust taotletava erieestkostja vastu.

Lisaks tsiviilõigustele on alaealistel ka tsiviilkohustused. Siinjuures ei ole silmas peetud üksnes perekonnaseaduse §-s 113 sätestatut, mille järgi vanem ja laps on kohustatud teineteist toetama ja teineteisest lugu pidama ning arvestama teineteise huve ja õigusi, ega ka sama seaduse

32

§-i 114, mille kohaselt kuni laps elab koos oma vanematega ja need teda kasvatavad või ülal peavad, on ta kohustatud oma võimetele ja võimalustele vastaval viisil vanemaid koduses majapidamises abistama. Samuti ei ole silmas peetud nendest lepingutest, mille pooleks on alaealine, tulenevaid lepingulisi kohustusi, sest nende sisu sõltub konkreetsest lepingust. Vähem on räägitud alaealise tsiviilvastutusest kahju õigusvastasel tekitamisel, mida ka elus ette tuleb. Kahju õigusvastane tekitamine ei pruugi sugugi tähendada alaealises õiguskuulekuse puudumist, vaid kahju võib nii alaealine kui täiskasvanu tekitada ka ettevaatamatusest. Kahju tekitamine on õigusvastane näiteks siis, kui see tekitati kannatanule surma või tervisekahjustuse tekitamisega, kannatanu isikliku õiguse rikkumisega, kannatanu omandi või valduse rikkumisega vms.

33

1 4 - aastane või vanem isik vastutab enda tekitatud kahju eest ise Üldreeglina alla 14-aastane isik ei vastuta enda tekitatud kahju eest.

See aga ei tähenda, et alla 14-aastase tekitatud kahju jääb hüvitamata. Alla 14-aastase isiku poolt teisele isikule õigusvastaselt tekitatud kahju eest vastutavad, sõltumata oma süüst, tema vanemad või eestkostja, seda ka siis, kui lapsel endal on tegelikult vara. Üldreeglina 14-aastane või vanem isik vastutab enda tekitatud kahju eest ise. Kuid ka 14-18 aastane alaealine ei vastuta enda tekitatud kahju eest, kui kahju on tekitatud seisundis, milles isik ei võinud mõista oma tegude tähendust või neid juhtida. Selle seisundi teeb reeglina kindlaks meditsiiniliste, ennekõike psühhiaatriaalaste eriteadmistega ekspert. Alkohoolsest joogist või narkootilise või psühhotroopse toimega ainest tingitud mööduvaid häireid võetakse arvesse üksnes juhul, kui kahju tekitaja sattus sellisesse olukorda muul põhjusel kui oma süül, näiteks kui neid manustati

talle ootamas paigas ja tema teadmata. Samas sätestab seadus, et eespool märgitud isik vastutab siiski enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitaja vanust, arengut, vaimset seisundit, teo liiki, asjaosaliste majanduslikku olukorda ja muid asjaolusid arvestades oleks vastutusest vabastamine kannatanu suhtes ebaõiglane.

Kui aga selgub, et 14-18-aastane isik ise siiski ei vastuta, või ei ole tal piisavalt vara kahju hüvitamiseks, vastutavad tema vanemad või eestkostja, sõltumata oma süüst, tema poolt teisele isikule tekitatud kahju eest, kui nad ei tõenda, et nad on teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist.

Seetõttu on kindlasti otstarbekas juhul, kui kahju tekkimine on toimunud, vanematel anda maksimaalne omapoolne panus, et juba tekkinud kahju ei suureneks, sest Riigikohtu praktika kohaselt ei pruugi väljamõistetav kahjuhüvitis piirduda kahju tekitamise ajal tekkinud kahjuga, vaid võib näiteks vara edasisel kahjustumisel suureneda.

Artikkel ilmus Justiitsministeeriumi toel projekti „Hea nõu lastega peredele“ raames.

Samas sätestab seadus, et kui kahju õigusvastase tekitamise eest vastutab ka laps ise, on lapse ja vanemate (eestkostja) omavahelises suhtes vastutavaks üksnes vanemad (eestkostja). See tähendab, et isegi kui 14-18-aastasel on vara, mille arvelt kahju hüvitada, tuleb kahju lõppkokkuvõttes kanda siiski vanematel.

34

Tutvu erinevate Lastekaitse Liidu projektidega www.lastekaitseliit.ee ajakiri.lastekaitseliit.ee www.targaltinternetis.ee www.kiusamisestvabaks.ee Uuri ka Lastekaitse Liidu lastelaagrite kohta www.lastelaagrid.eu

MTÜ LASTEKAITSE LIIT MTÜ Lastekaitse Liit on katusorganisatsioon, mis aitab kaasa lapse õiguste tagamisele ja lapsesõbraliku ühiskonna kujundamisele.

MTÜ Lastekaitse Liit, mis on asutatud 2. oktoobril 1988, tegutseb aktiivselt paljudes siseriiklikes ja rahvusvahelistes võrgustikes. Liikmesorganisatsioonid tegutsevad üle Eesti.

MEIE VÄÄRTUSED

MEIE TEGEVUSED:

• Kasvame koos!

• tegeleme aktiivselt huvikaitsega lapse õiguste edendamisel

• Samal poolel – lapse poolel!

• mõjutame ühiskonda, sh osaledes õigusloomeprotsessis

• Lapse hääl!

•

viime läbi erinevaid (sh rahvusvaheliselt)

programme

ja

• teavitame ja nõustame • korraldame koolitusi ja teavitusüritusi • anname välja infomaterjale ja trükiseid

Meie väärtused on õnneliku lapse silmades!

MEIE MÄRKSÕNAD • Märka last!

• Ära löö last – ka sõnadega!

• Targalt internetis!

• Kiusamisest vabaks!

projekte

• koostame ülevaateid ja analüüsime laste olukorda ning arvamusi

MTÜ Lastekaitse Liit lähtub oma tegevuses ÜRO lapse õiguste konventsiooni neljast üldpõhimõttest: ebavõrdse kohtlemise keeld, lapse huvide esikohale seadmine, lapse ellujäämise ja arengu tagamine ning lapse seisukohtadega arvestamine.

KASULIK TEADA Külasta kodulehte: www.lastekaitseliit.ee Vaata kasulikku infot: www.targaltinternetis.ee www.kiusamisestvabaks.ee Loe veebiajakirja „Märka Last“: http://ajakiri.lastekaitseliit.ee/ Liitu ja ole kursis: www.facebook.com/Lastekaitseliit Tutvu lastelaagritega: www.lastelaagrid.eu

MTÜ Lastekaitse Liit Aadress: Endla 6-18 Tallinn 10142 Telefon: 631 1128 Kodulehekülg: www.lastekaitseliit.ee Toeta meie tegevusi: EE652200221001192369 Swedbank