Ajakiri "Märka Last" november 2018

MTÜ Lastekaitse Liit ajakiri november 2018

30 aastat – vähe või palju? • Lastekaitse Liit on 30-aastane! • Vabatahtlike suvekool Türil • Mõtteid varajasest märkamisest • Eesti laste ja perede probleemid Soomes. Mida teha?

Kelle poole pöörduda? • „Kiusamisest vabaks!“ helkurid säravad üle Eestimaa • Tehingud lapse

(tasku)rahaga • Kui suur peaks olema väikelapse toiduportsjon? • Olla lapsevanem tänases Eestis

SISUKORD 30 aastat – vähe või palju?

3

Lastekaitse Liit on 30-aastane!

Vabatahtlike suvekool Türil

Väljaandja: MTÜ Lastekaitse Liit

4

6

Mõtteid varajasest märkamisest

Toimetaja: Grete Landson grete@lastekaitseliit.ee

10

Eesti laste ja perede probleemid Soomes.

Mida teha? Kelle poole pöörduda?

14

„Kiusamisest vabaks!“ helkurid säravad üle Eestimaa Tehingud lapse (tasku)rahaga

20

Kui suur peaks olema väikelapse toiduportsjon?

Olla lapsevanem tänases Eestis

22

17 Ajakirja kontakt: ajakiri@lastekaitseliit.ee ajakiri.lastekaitseliit.ee

24

Kasutatud pildid: autorite fotod, www.freepik.com

Kujundus: Siiri Timmerman siiri@iap.ee

Aga Mina sõnumit edastavad erinevate valdkondade eestkõnelejad nii avalikust kui ka erasektorist. Ühistegevuste eesmärgiks on väikeste laste ja nende tugivõrgustike väärtustamine, tervise hoidmine, väärtuspõhiste otsuste tegemine ja turvalise keskkonna loomine.

30 aastat – vähe või palju?

Ene Tomberg Lastekaitse Liidu president Lastearstide initsiatiivgrupi algatusel taas­ loodi 02. oktoobril 1998 Ugala teatris Lastekait­ se Liit. Sellel 259 osalejaga üritusel nõuti esma­ kordselt üle pikkade aastate lastele nende õigust. Juba esimesel üldkogul otsustati asuda ellu viima ÜRO lapse õiguste konventsiooni põhimõtteid.

Leelo Tungla ja Kirke Kangro sulest ilmus esimene „Mul on õigus“ raamatuke lastele nende oma õiguste selgitamiseks alates eelkoolieast. Viisime läbi õpilaste küsitluse nende vägivallakogemusest, millele järgnesid kolm väga populaarset kampaaniat „Ära löö last“.

Koos Mannerheimi Lastekaitseliiduga andsime välja raamatukese „Nutikas kasvatus“, millele järgnes nõuanderaamat vanematele „Mida teha siis, kui su laps ….“. Aastate jooksul on koostöös Taani lastekaitsjatega muutunud eriti populaar-

Meie tõlgenduses kõlasid need nii: • lapsele tuleb seaduste ja kõigi teiste vahenditega kindlustada eriline kaitse ning tagada võimalused tema igakülgseks füüsiliseks, vaimseks, kõlbeliseks ning sotsiaalseks arenguks; • laps peab igas olukorras olema nende hulgas, kellele esmajärjekorras kindlustatakse kaitse ja abi.

Regionaalsed keskused moodustati Viljandis, Tartus, Pärnus, Valgas, Kohtla-Järvel, Raplas ja Tallinnas. Kohe algas koostöö naaberriikidega, eeskätt Soome Lastekaitse Liidu ja Mannerheimi Liiduga, sest pidime kiirelt hakkama tegutsema lapse õiguste kaitsel. Meie esimese ühisprojekti „Sovitan“ eesmärgiks oli leida lepituse kaudu teed kannatanu ja noore õigusrikkuja lepitamiseks.

Juba siis sai alguse projekt „Laps ja vägivald“, mis erinevate rõhuasetustega on kestnud senini. „Lapsele oma kodu“ projekt toetas lastekodulaste tagasipöördumist oma bioloogiliste vanemate juurde. Hiiumaa Lastekaitse Ühingu algatatud projektist „Laste suvepuhkus“ koorus välja lastelaagrite tegevus Pivarootsis ja Remnikul.

seks „Kiusamisest vabaks“ programm, millega on tänaseks ühinenud 472 lasteaeda ja 143 kooli. „Meie lapse mure“ konverents kaasab igal aastal palju mõttekaaslasi.

Lastekaitse Liit peab oluliseks lapsevanemate koolitamist. Koostöös Eesti Advokatuuriga nõustatakse peresid läbi projekti „Hea nõu lastega peredele“ ning viiakse läbi populaarseid koolitusi lastega tegelevatele spetsialistidele.

30-aastasena teame laste ja ühiskonna vajadusi, omame kogemusi probleemide ja vajaduste rahuldamiseks. Lastekaitse Liit on kujunenud arvestatavaks koostööpartneriks nii ministeeriumitele, rahvusvahelistele lastekaitse organisatsioonidele, kui ka erinevatele ühendustele. Täname kõiki partnereid, kes on nende pikkade aastate jooksul olnud meiega!

Lastekaitse ei kao kunagi, sest alati on vähemalt üks väike silmapaar, kes vajab märkamist ja abi.

Niisiis – märkame ja aitame!

3

Lastekaitse Liit on 30-aastane!

4

Sünnipäeva tähistati 26. oktoobril Maarjamäe lossis ühes organisatsiooni aumärkide jagamisega.

Vaata kokkuvõtet ka siit: https://www.lastekaitseliit.ee/lastekaitse-liit-30/

5

Vabatahtlike suvekool Türil Erika Teras

Türi Lastekaitse Ühing, Türi Noortekeskus

6

Vabatahtlik töö on lihtsalt üks haridusaste — iseenda tundmaõppimine. /Loesje/ Vabatahtlik tegevus on oma aja, energia või

üheks õppekava osaks on vabatahtlik töö: nii

oskuste pakkumine vabast tahtest ja tasu

teooria kui praktika. Sealt tuli idee koostada

saamata. Vabatahtlikud aitavad teisi või te­

vabatahtliku tegevuse sissejuhatav programm

gutsevad peamiselt avalikes huvides ja ühis­

Eestis katsetamiseks. Seda mitte kooliprog-

konna heaks.

rammi osana, vaid kasutamiseks noorsootöös,

26.- 29.juunini toimus Türi Noortekeskuses

3–4- päevase laagrina.

vabatahtlike suvekool vol2.

Esimene vabatahtlike suvekool toimuski 2015.

Teema on ajendatud 2014- 2015 aastal toimu-

aasta suvel Samlikul. Tegevuse sisuks olid eri-

nud Erasmus+ projektist “Aktiivne noor- võti tu-

nevad rühmatööd, videote ja plakatite tegemine

levikku” Soome Vabariigi Kaarina ja Türi Laste-

ning ka praktiline töö laagripaiga heaks.

kaitse ühingu koostööst. Kaasatud said ka Saue

Kuna tegemist oli eksperimentaalprogrammi

Noortekeskuse noored. Projekti toetas ka laste-

LEVEL UP praktika tööga, siis esmakordselt Ees-

kaitse Liit.

tis said osalenud noored ka Noortepassi (osale-

2015 aastal külastasime Rovaniemi kooli, kus

mine noorsootöös).

7

Teine vabatahtlike suvekool toimus 4-päevase laagrina Türi Noortekeskuses. Osales 13 noort vanuses 10–14 eluaastat. Tehti erinevaid rühmatöid, korrastati Noortekeskuse ümbrust, osaleti Paberi­ vabriku talgutel, tehti reklaami rulluisupargile.

Kohtuti Annika Nõuliku, Dmitri Onegini, Georg Siemanni ning Martin Kaschaniga, kes jagasid oma kogemusi vabatahtlikuna ning rääkisid sellest, kuidas vabatahtlik töö on neid karjääriteel aidanud. Peamine valmistati ette Noorte Kohviku menüü ning õnneloos. Laager lõppes Õpilasmalevaga ühise väljasõiduga Tallinna Skyparki.

2. juulil, Türi linna sünnipäeval korraldatakse meie linnas aedlinna kohvikute päev. Seda juba 7 aastat. Tänu vabatahtlikele sai Noortekeskuse Noorte Kohvik mitmekülgse menüü, muusika, mängud ja tegevused nii sees kui Noortekeskuse hoovil. Kohvik oli avatud 12.00- 20.00. Abiks oli 9 noort.

8

Vabatahtlik annab endast palju välja ühiskonnale: panustab aega, teadmisi, oskusi, vahel ka asju ja toitu. Mida kõike, ei oskagi öelda, palju sõltub olukorrast ja tegevusest.

Mida aga vabatahtlik selle eest vastu saab?

Uusi oskusi ja kogemusi; tutvusi; tunda end tähtsa ja väärtuslikuna; osaleda erilistel sündmustel, koolitustel. Vabatahtlikku kaasatakse erinevatesse projektidesse, mis avardab noorte silmaringi.

Usaldatakse ning võimaldatakse seeläbi saada veelgi uusi ja huvitavaid kogemusi. Tehes vabatahtlikku tööd, õpib noor ennast paremini tundma, oma oskusi, võimeid, iseloomu ja sageli ka ennast ületama. Pakutakse reisimise võimalust, kutsutakse pannkooki sööma.

Väga oluline on töökogemus, mida vabatahtlikuna saadakse. Selle ära märkimine oma CV- s (elulookirjelduses) on juba konkurentsieelis võrrel­des nende noortega, kellel seda ei ole. Seega võime väita, et vabatahtlik töö on üks haridus­ aste – iseenda tundmaõppimine. Aktiivne noor on tuleviku­võti: nii endale kui ühiskonnale.

9

Mõtteid varajasest märkamisest Marlen Utsar ja Marina Kuuseoja, Põhja-Eesti Rajaleidja keskuse eripedagoogid Varajane märkamine on märksõna, mida võib

ning varajase diagnoosimiseni, mis teeb lapsele ja

reeglina leida (haridusliku) erivajadustega lap­

lapsevanemale pigem kahju kui kasu.

si puudutavatest kirjutistest ja aruteludest ning

Paneme rõhku lapse individuaalsele arengule

seetõttu tundubki vahel nagu antud teemal po­ legi enam uusi mõtteid välja käia. Teemat on nii erialases kirjanduses kui ka meedias käsitletud

Vaatamata arengulistele verstapostidele on iga lapse

pikalt ja palju.

areng individuaalne ning kui see ei kattugi üks-ühele õpikus esitatud üldteada normidega, siis enne rutlike

Varajasest märkamisest on saanud tõusev trend

hinnangute andmist tuleks välja selgitada lapse isik-

eelkõige ühiskonna parema teadlikkuse toel: peda-

lik arengupotentsiaal ning teda abistavad meetmed.

googid on paremini kursis võimalike arenguliste või

Tihtilugu võidakse lapsi, kes ei vasta arengulistele

käitumuslike eripäradega, mis võivad viidata teatud

normidele, tembeldada erivajadusega lapseks enne

liiki psüühilistele või arengulistele häiretele ning

sobivate tugiteenuste ning -meetmete rakendamist,

vanematel on rohkem võimalusi, kasutamaks erine-

mis tooksid positiivseid tulemusi. Nende meetmete

vaid otsingukanaleid ja materjale.

ja kohanduste plaanimisel tuleks keskmes hoida lap-

Ühiskond on küll orienteeritud märkama lapse

se individuaalsed vajadused ning anda lastele aega

vajadusi, kuid paraku näib hüppeliselt tõusnud tead-

kasvamiseks ja arenemiseks.

likkuse valguses, et tihti on fookus vajadustelt kan-

Lapse individuaalne areng asetatakse tähelepanu

dunud üle (eri)vajaduste ülemääraseks diagnoosimi-

keskpunkti näiteks enne koolikohustuse täitmise al-

seks.

gust, sest siis tuleb välja selgitada, kas laps on saavutanud kooliküpsuse. Lapse akadeemilised oskused

Kelle ülesandeks on last märgata?

võivad olla eakohased, ent lapse tähelepanu- ja kes-

Esmased eripärade märkajad on lapsevanemad, pe-

kendumisvõime grupis võib olla nõrk. Sellisel juhul

dagoogid ning perearstid, sest erisused võivad ilm-

ei saa last lugeda kooliküpseks lapseks, kellele tuleks

neda nii lasteaias, kodus, mänguväljakul kui ka ars-

auto­maatselt soovitada õpet väiksemas klassikollek-

tivisiidil. Esmaste signaalide märkamine on oluline,

tiivis. Ka ei saa talle koheselt omistada aktiivsus- ja

aitamaks last ning teda ümbritsevat võrgustikku

tähele­ panuhäiret. Koolikohustuse täitmise alguse

võimalikult vara, ent seejuures tuleks vältida ennat-

edasi lükkamine on lihtsalt lapse võimalus küpseda

likku sildistamist. Erivajaduste diagnoosimisel ning

ning areneda omas tempos, olemaks tubli koolilaps

väljaselgitamisel on oluline, et eripärad esineksid

nt aasta pärast, kui ta selleks valmis on.

nii kodus, õppe­asutuses kui ka teistes olukordades,

Tihtilugu võib lapse probleemide põhjuseks ollagi

et välistada asjaolu justkui lapse probleemne käitu-

teatud arenguline eripära, mis võrreldes eakaaslaste-

mine võiks olla tingitud teda ümbritsevast keskkon-

ga takistab tal samaväärselt toime tulla. Vahel võib

nast. Mustvalge mõttelaad ning seisukohavõtt võib

lapsest aru saamiseks abi olla diagnoosist, et mõista,

viia fookuse lapse abistamiselt hoopiski ebapädeva

mis põhjusel teatud eripärad esinevad ja milline oleks

10

lapse jaoks sobiv abistamise viis. Vaatamata diagnoo-

ja võtteid saab nt lasteaia õpetaja käest, kelle eriala-

simise vajalikkusele tuleks põhitähelepanu jätkuvalt

ne ettevalmistus võimaldab anda nõu kõne arenda-

hoida lapse abistamisel, õppetöö individualiseerimi-

mise teemal. Vajadusel tuleks laps suunata lasteaia

sel ja vajalike tugiteenuste osutamisel, et mitte last

tugi­ spetsialisti, nagu logopeedi või eripedagoogi,

ja lapsevanemat mööda raviasutusi jooksutada, leid-

juurde. Varajane märkamine annab niisiis võima-

maks kinnitust hüpoteesile justkui esineksid lapsel

luse korrigeerida lapse kõne- ja keelealaseid oskusi,

arengulised eripärad. Arenguline eripära võib olla

mis omakorda aitab ennetada prognoositavate õpi-

nii miinus- kui ka plussmärgiga, sest osa lapsi võivad

raskuste süvenemist. Õigeaegne ning süsteemne abi

areneda, võrreldes eakaaslastega, kiiremini ning sel-

toetab lapse arengut.

lest võib olla tingitud olukord, kus kasvukeskkond ei

Mõtteid kõne ja keele arengu toetamiseks

toeta lapse andekust.

Võtteid arengulise eripäraga lapse abistami­ seks:

• Reageeri lapse sõnumile, mitte selle edasiandmise

• Leia üles lapse tugevused. Anna positiivset tagasi­

viisile.

sidet.

• Anna lapsele rääkimiseks aega, väldi võistlus­

• Tugevustele toetudes planeeri uue oskuse õpeta-

olukordi.

mine osaoskuste kaupa.

• Ära lõpeta lapse lauseid.

• Anna selgeid signaale käitumismudelite kinnista-

• Korda või sõnasta ümber lapse öeldud lauseid.

miseks.

Näita, et sa mõistsid last.

• Väljenda end lühidalt.

• Ära palu aeglasemalt kõneleda, sellest pole olulist

• Järjekindlus ja kordamine on tõhus meede.

abi.

Andeka lapse toetamiseks:

Juhul kui koolis on märgatud lapsel esinevaid ajuti-

• Toeta erinevaid võimeid, tõstes ülesannete rasku-

si või püsivaid õpiraskuseid, tuleks esmalt tagada lap-

sastet, et säiliks õpihuvi ja motivatsioon. Korduste

sele esmatasandi abi nagu tugispetsialistide teenuse

arv ei toeta arengut vaid tõstab vilumust.

osutamine, individuaalse õppekava alusel õppe jõu-

• Teadmistega peab saama midagi teha – selleks

kohastamine ja individualiseerimine. Lapse arengu­

õpeta last looma seoseid.

potentsiaali saab toetada eelkõige lapse erisustega

• Intellektuaalsed võimed peavad arenema koosk­

arvestades, õppe diferentseerimises. Esmane mär-

õlas emotsionaalse ja sotsiaalse arenguga.

kaja õppetöös peaks olema õpetaja, kes oskab lapse

• Pidagem meeles, et andekas laps on eelkõige laps.

arengutaset ülejäänud klassikollektiiviga võrrelda.

• Diferentseeritud õppematerjal hoiab sidet kaas­

Juhul kui esmastasandi abi ei taga lapsele piisavalt

õppijatega.

tuge, tuleks lapsevanem suunata erialaspetsialistide

Kui lapse individuaalne areng osutub takistuseks

poole, et paremini sekkumisplaani kavandada.

noositav. Kui lapsevanem kuuleb oma lapse kõnet ja

Temperamenditüübid pärinevad teadusliku psüh-

Kõigest kuumavereline või tõepoolest hüpik?

Kõne ja keelearengu häire põhjal on õpiraskus progvõrdleb seda tahtmatult eakaaslaste kõnega, siis ta

holoogia eelsest isiksuseteooriast. Temperamentsed

võib selles märgata erinevusi. Oluline on valmisolek

inimesed ehk koleerikud on iseseisvad, ambitsioo-

oma lapse kõne toetamiseks. Asjakohaseid mõtteid

nikad, otsustavad ja eesmärgile orienteeritud, kuid

11

Tähelepanu ja keskendumis­ raskusega, kuid ülienergilise lapse abistamiseks:

lapseeas koleerikuid eristab teistest temperamenditüüpidest asjaolu, et nad on tihtilugu rahutud, agressiivsed, ärrituvad, aktiivsed ning impulsiivsed.

Võttes aluseks koleeriku temperamenditüübi, saa-

• Hoia keelud, käsud, juhised lühidad.

me me iseloomu kirjelduse, mis viitab aktiivsus- ja

• Pilt on selgitusele toeks.

tähelepanuhäire (ATH) esinemisele. Seetõttu võib

• Luba energilisel lapsel liikuda, seista, tuua, viia,

ekslikult või ennatlikult eeldada, et lapse käitumus-

jagada.

likud eripärad on tingitud häirunud psüühikast või

• Paku kohest tagasiside protsessi, aga mitte tulemu-

aju biokeemilistest eripäradest, mitte isikuomadus-

se kohta.

test.

• Väldi paha lapse maine kujundamisele kaasa aita-

Erinevalt koleerikust võivad flegmaatikud olla

mist.

passiivsed, oma tegevustes aeglased, vahel madala pingutusvõimega, omas maailmas elada eelistavad.

Kas kõik on autistid?

Nimetatud tunnusjooned on samuti sarnased ATH alatüübile, mis esinevad ilma impulsikontrollihäire-

Statistika alusel on autismispektri häire (edaspidi

ta. On üpriski keeruline välja selgitada täpset määra,

ASH) diagnoosimine ülemaailmselt, võrreldes eelmi-

kui palju lapsi kannatab ATH all, aga erinevate and-

se sajandiga, hüppeliselt kasvanud. Seda on seostatud

mete põhjal jääb see protsentuaalselt umbes viie kuni

nii paremate diagnostiliste vahendite olemasoluga,

kümne protsendi vahele.

ASH laste osakaalu suurenemisega ning pedagoogide ja lapsevanemate parema teadlikkusega.

Varajase märkamise aspektist vaadatuna on oluline lapse eripärade jälgimine ning väljaselgitami-

Vaatamata autistlike laste osakaalu suurenemise-

ne, ent taaskord tuleks sildi kleepimisega ettevaat-

le võib ekslikult eeldada, et lapse ülitundlikkus ker-

lik olla. Üldine suund on ATH-d enne koolimineku

gele või mitteoodatud puudutustele, kõrgele ja sa-

iga mitte diagnoosida. Erandiks on juhud, mil lapse

gedasele häälele, visuaalsele stiimulile või kindlale

käitumine on iseendale ohtlik, mistõttu vajab käitu-

maitsele või lõhnale, sarnaneb ASH sümptomaati-

mise korrigeerimine ravimipõhist sekkumist. Juhul

kale. ASH lastel ilmneb samuti sensoorseid eripära-

kui laps pole iseendale ohtlik, on olulisel kohal peda-

sid, ent popu­latsioonis esineb ka indiviide, kes on

googilis-psühholoogilised võtted ning nn kastist välja

ülitundlikud ilma pervasiivse arenguhäire muude

mõtlemine.

tunnusteta.

Mõtteis tuleks hoida, et esmatähtis ei ole, mis lapsel

Sensoorne integratsioon on meeleelunditest (nä-

viga on, tähtis on see, kuidas saame teda aidata. Abis-

gemine, kuulmine, haistmine, kompimine jne) saa-

tamist saab kindlasti võtta ka kui õpetaja või lapseva-

detava informatsiooni töötlemisprotsess ajus. See

nemana kasvamise võimalust – tundkem uudishimu

protsess toimub erinevates sensoorsetes süsteemi-

ja küsigem endalt, mida saan mina lapse jaoks ära

des ja tähendab närvide koostööd informatsiooni

teha, kuidas aidata, kas õppida ehk uusi võtteid, me-

koordineerimisel ja õigesti suunamisel. Sensoorselt

toodikaid. Tähtsal kohal on esmalt eneseregulatsioo-

ülitundlik laps võib sarnaselt ASH-ga olla eripärase

nivõtete arendamine, käitumise tugikava koostamine

suhtlusstiiliga, toidu suhtes valiv, kergesti ärrituv,

ja rakendamine, võimalusel vaikuseminutite jt sekku-

tundlik teatud helidele, reageerides ärritusele va-

mismeetodite rakendamine. Kui nende meetmete õi-

lutundega nt kiljudes, ja olla häiritud teatud lõhna-

gepärasest rakendamisest pole kasu, peaks pöörduma

dest. Lapse reageering valuaistingule lähtub tema

erialaspetsialistide poole.

temperamenditüübist, ent ülitundliku lapse reakt-

12

sioonid võivad olla sarnased nii aktiivsus- ja tähe-

biv moment, et lapsega privaatselt suhelda ja vest-

lepanu kui ka autismispektri häirega lapse omale.

luse käigus jõuda probleemideni, millele soovime

Piltlikult öeldes teeb sensoorselt ülitundlikele

lahendust leida. Tõsisemate probleemide korral

lastele välispidine maailm haiget. Lapse käitumine

tuleks laps (ja vajadusel ka pere) suunata psühho-

eristub lastekollektiivis ja tema käitumine võib tei-

loogi või lastekaitse poole, et lapsele oleks tagatud

si, nii lapsi kui ka täiskasvanuid, häirida. Varajasi

vajalik abi või tugi, ent vahel piisab ka sellest, kui

märkajaid on sel juhul mitmeid. Paraku ei ole võlu-

keegi lihtsalt last tähele paneb, märkab ning annab

kepikest ega –rohtu, mis teeks ülitundlike laste elu

lapsele signaali, et ta pole oma murega üksi.

kergemaks ja talutavamaks. Lapsi aitavad ainult

Kuigi mure märkamise järgselt on tegutsemine

pedagoogilis-psühholoogilised võtted, keskkonna

ülioluline, pole alati ilmtingimata vajalik intensiiv-

kohandamine ning avatud mõtlemine. Varajane

ne sekkumine - lapsele võib anda võimaluse elada

diagnoosimine antud juhul kasu ei too, küll aga eri-

läbi oma emotsioone, olla pisut kurb või hajevil, kui

pärade märkamine ning sekkumine.

ta end nii sisimas tunneb. Emotsioonid annavad lapsele reaalsustaju, et kõik ei olegi alati laitmatult

Kohanemisraskustega ülitundliku lapse abistamiseks:

hästi ning see on igati normaalne.

Kuidas teha end kuuldavaks?

• Anna talle vajaminev aeg kohanemiseks.

• Jälgi, et õpipaik oleks võimalikult turvaline

Kui ilmneb, et lapsel esinevad teatud eripärad, mis ei

• Ära tee ootamatuid ümberkorraldusi päeva­

võimalda tal tegutseda ja õppida teiste lastega võrdväärsetel alustel, tuleks sellest lapsevanemat teavita-

plaanis.

da. Esimese info vastu võtmine võib lapsevanema-

• Hoiata muutustest piisava ajavaruga.

le mõjuda ka šokina: esineda võib leinaprotsessile

• Kinnita sõnum üle piltmaterjaliga.

omaseid sümptomeid nagu pettumus, vastupanu ja

Laps on kodu peegel

teiste süüdistamine, mis päädivad olukorraga leppimises ja abi otsimises. Lapsevanemale info taktitun-

Osa käitumuslikke probleeme võivad olla tingitud

deline edasi andmine on omamoodi peen kunst ning

lapse kodusest keskkonnast ning sealsest heaolust.

esmase info vahetamiseks tuleks leida lapsevanema-

Tihtilugu võib lapsevanema impulsiivne käitumine

ga privaatsem hetk, nt arenguvestluse ajal, kui kõne-

üle kanduda lapsele: laps õpib matkimise teel. Nõn-

alune laps ega teised lapsed pole kuuldeulatuses.

da võivadki teised täiskasvanud ekslikult eeldada,

Ühiskonna ja pedagoogide kasvanud teadlikkus on

et laps on impulsiivne ja hädas eneseregulatsiooni-

mõistagi positiivne nähe, kuid samal ajal tuleks mee-

ga, kuigi probleemi juured on mujal.

les hoida, et diagnostilised vahendid ning diagnoo-

Keskendumis- ja tähelepanuraskused võivad olla

simise õigus on jätkuvalt kliinilistel meeskondadel.

tingitud sellest, et lapsel on mure, mistõttu on tema

Pedagoogilise personali eesmärk on lapse märka-

mõtted mujal ja olek hajevil. Tihtilugu võivad kur-

mine, tema käitumise ja eripära kirjeldamine, mitte

bustunde tekitajaks olla perekondlikud või sõprus-

seostamine konkreetsete diagnoosidega. Lähtuvalt

suhted. Keskendumisvõimet mõjutab oluliselt ka

lapse individuaalse arengu printsiibist, ei tohiks lap-

toitumus - kas laps on söönud hommikusööki või ta

sevanemaga suheldes võrrelda tema lapse arengut

on vahetunnis puhvetist soetatud kommipaki sisu

teiste laste omaga, vaid kasutada nn pehmemat kee-

ühe ampsuga alla neelanud.

lekasutust nagu „Mulle tundub, et... Mulle on jäänud

Antud kontekstis on varajase märkamise võtteks

selline mulje, et...“. Pedagoogilise personali ülesanne

lapsega rääkimine: märkaja ülesandeks on leida so-

13

ÕU N A HE TEGA LAS EDELE PER

Eesti laste ja perede probleemid Soomes.

Mida teha?

Kelle poole pöörduda?

Riina Mattila juhtiv sotsiaaltöötaja, Espoo

Eesti laste ja perede probleemid Soomes on

Ka näpistamine, tutistamine, käte pigistamine, tõu-

viimastel aastatel mõnevõrra muutunud. Soome

kamine, pähe nipsu andmine jne. on füüsiline vägi-

laste­kaitse klientideks on lapsed, kelle vanema­

vald ja see on karistatav.

tel või lastel on selliseid probleeme, mida pere­

Pöördumiste põhjustest

ringis lahendada pole suudetud.

Väikelastega peredes ja ühe vanemaga peredes

Viimasel ajal on lisandunud lapse hoolduse, eluko-

on sageli probleemiks lähivõrgustiku puudumine.

ha ja teise vanemaga kohtumise probleemid. Kui

Pered, sugulased ja sõbrad elavad Eestis või prae-

vanemad on lahutanud, hakatakse segeli otsima

gusest elukohast kaugel. Soomes ei ole tavaks ”läbi

”süüdlast” ja makstakse teisele vanemale kätte lapse

hüpata” - külla kutsutakse ja minnakse kokkulepi-

kaudu. Vanemate omavahelised riiud mõjuvad lapsi

tud ajal. Paljudel eestlastel puudub oma võrgustik ja

kahjustavalt ja lastekaitsetöötajad kohtavad järjest

uute tuttavate leidmine ei ole kõigile lihtne.

rohkem masendunud, närvilisi ja enesetapumõtete-

Vahel on mureks ka majanduslikud raskused, kui-

ga lapsi ja noori, kelle probleemide tegelik põhjus on

gi Soome sotsiaalhoolekande süsteem tagab kõigile

vanemate lõputu riidlemine ja lapsega manipulee-

piisava toimetuleku. Toetused on viimastel aastatel

rimine. Võõral maal, võõras kultuuris ja ilma lähi-

vähenenud ja nende saamine vahel keeruline.

võrgustiku toeta lapsele ja noorele, on olukord ehk

Igas eas lastega peredes on tihti probleemiks sõltu-

veelgi raskem kui kohalikele lastele. Sellised lapsed

vusainete kasutamine ja perevägivald. Probleemiks

ei jaksa või ei taha käia koolis. Nad loobuvad ka

on eelkõige alkohol, aga järjest enam ka narkootili-

vaba aja harrastustest. Neil ei ole enam sõpru või

sed ained ja ravimid. Sõltuvusaineid kasutavad ka

on ainult internetisõbrad. Nad satuvad sagedamini

lapsed ise. Noorimad neist on 10-12aastased.

sõltuvusaineid kasutavate noorte hulka ja muutu-

Füüsilise vägivalla juhtumid on peamiselt seotud

vad ka ise sõltlasteks. Sageli ei märka egoistlikud va-

liigse alkoholi või muu uimasti kasutamisega. Psüü-

nemad ka neid ohu märke vaid jätkavad oma võit-

hilist ja seksuaalset vägivalda esineb samuti. Ohv-

lust, kus kõik osapooled on kaotajad. Kõige rohkem

riteks on üldjuhul täiskasvanud, harvem ka lapsed.

kaotab olukorras laps, kellele tagajärjed võivad olla

Endiselt on osale vanematest üllatuseks, et Soomes

katastroofilised. Lapsepõlve ja head ettevalmistust

on igasugune lapse füüsiline karistamine keelatud.

tulevikuks ei ole võimalik taastada.

14

Endiselt on osale vanematest üllatuseks, et Soomes on igasugune lapse füüsiline karistamine keelatud.

Ka näpistamine, tutistamine, käte pigistamine, tõukamine, pähe nipsu andmine jne. on füüsiline vägivald ja see on karistatav.

Kuidas ja kelle poole pöörduda?

Soome lastekaitse poole on pöördunud järjest rohkem laste Eestis elavad vanemad, sugulased või tut-

Kui te ei tea lapse täpselt aadressi, siis võite teatise

tavad, kes on mures laste olukorra pärast Soomes.

saata kohaliku omavalitsuse (valla või linna) laste-

Lapsed on kolinud vanemaga või vanematega Soo-

kaitse aadressil. Kohalikud töötajad uurivad rahvas-

me. Enne kolimist tehtud kokkulepetest ei peeta kin-

tikuregistrist järgi, kus laps elab ja teatis edastatak-

ni. Vanemad ja sugulased või tuttavad on mures lap-

se ”õigele” töötajale. Teatises on soovitav kirjutada

se pärast ega tea, mida teha ja kelle poole pöörduda.

olukorrast, mitte tunnetest probleemi tekitaja suh-

Suhtlemine Soome ametnikega on raske keelebar-

tes, kuigi see on inimlik. Töötajale on lausest: ”ema

jääri tõttu ja samuti kardetakse pöörduda lastekait-

või isa on idioot” vähe kasu.

se poole hirmus, et lastekaitse teeb asjale rohkem

Kui teie laps(ed) on kolinud teise vanemaga Soo-

halba kui saab aidata.

me ja teil palutakse loobuda lapse hooldusõigusest, siis peate arvesse võtma, et see tähendab, et loobute

Mida siis ikkagi teha?

peaaegu kõigist õigustest lapse suhtes. Teil ei ole õi-

Kui teil on mure Soomes elava lapse pärast, siis soo-

gust saada lapse kohta andmeid ega mõjutada otsu-

vitan teha kohalikule lastekaitsele teatis. Ei ole vaja

seid, mis tehakse lapse suhtes (välja arvatud lapse

teada, kas kõik, mida olete kuulnud või mille pärast

suunamine lastekaitseasutusse).

olete mures, on õige. Piisab sellest, et teil on mure

Kui teie laps(ed) elavad Soomes ja teil on problee-

lapse pärast. Kui te ei oska soome keelt, siis kirjutage

me lapse hoolduse, elamise või kohtumiste asjus, siis

inglise keeles või eesti keeles. Kohaliku omavalitsuse

tuleb teil pöörduda ”lastenvalvoja” poole. Lasten-

sotsiaaltöötajad oskavad inglise keelt. Väga paljude

valvoja on sotsiaaltöötaja, kes kinnitab hooldajate

valdade töötajate hulgas on eestlasi, kes võivad tee-

või vanemate vahelised kokkulepped antud asjade

nindada teid emakeeles. Helsingis, Espoos ja Vantaal

osas. Kui asjades ei suudeta kokku leppida, siis tu-

on mitmeid eesti ja vene keelt valdavaid töötajaid.

leb pöörduda kohtu poole (käräjä-oikeus). Kohtus on

Teatisesse tuleb kirjutada täpselt, milles teie prob-

abiks advokaat, aga tema teenuste kasutamine pole

leem seisneb? Miks olete mures lapse pärast? Kas

kohustuslik.

olete proovinud seda lahendada? Miks see ei ole õn-

Vanavanemate ja muu võrgustiku kohtumised las-

nestunud? Kas teatis on anonüümne? Kui teete teati-

tega on lahkhelide korral keerulisemad. Antud juhul

se oma andmetega, siis tuleks kirjutada täpselt tele-

on määravaks lapse enda soov. Lapsel on õigus pida-

foninumber, kuhu ja millal võib helistada.

da sidet lapsele tähtsate inimestega. Õiguse tegelik

15

Igal juhul on hooldajal õigus avaldada oma ar-

rakendamine on keeruline. Näiteks kui laps on väike ega oska oma soovi väljendada.

vamus kohtumisel sotsiaaltöötajaga (kuuleminen).

Kui teile tuleb kutse sotsiaaltöötaja vastuvõtule, siis

Soome lastekaitsesüsteemi erisusi

peate minema kohale või teatama, teile sobiva aja.

Oma arvamuse võite kokkuleppel teatada ka telefoni teel. Kui hooldaja kutsele ei reageeri, siis tähedab

Kui laps on Soome lastekaitsesüsteemi klient, siis on

see, et hooldaja on nõus lapse suunamisega. Kohtu-

ka välismaal elaval hooldajal õigus sellest teada. On

misel on Teil õigus kasutada tasuta tõlki ja esitada

tähtis, et Eestis elava hooldaja andmed on korrekt-

soov, et protsessi dokumentatsioon tõlgitakse eesti

selt vormistatud. Näiteks edastatud lapse lasteaeda ja kooli. Nende asutuste kaudu saavad ka sotsiaal-

keelde.

töötajad ühenduse hooldajaga. Kui vanemal on tea-

Kuidas lõpetada lastekaitseasutusse suunamist?

ve selle kohta, et laps on Soome lastekaitse klient, siis võite ka ise oma andmed lastekaitsesse saata.

Lastekaitse peamine üleanne on selgitada lapse

Kui teie laps on suunatud lastekaitseasutusse, siis

olukord ja pakkuda selliseid teenuseid, mis last ja

võite alati esitada avalduse suunamise lõpetamiseks

perekonda toetavad. Kõik avahoolduse teenused

ja lapse elama asumiseks enda juurde (hooldaja või

(näiteks peretöö, tugiisik, tugipere, rehabilitatsioon

lähivõrgustiku) juurde.

on jt) on vabatahtlikud ja kliendid võivad nendest

Eesti elanikele ja Soome eestlastele on alati abiks

loobuda (on siiski soovitav põhjendada, miks) või

ka Eesti Suursaatkond Helsingis. Eestis võib pöör-

teha ettepanek, milliseid teenuseid vajatakse.

duda Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonna

Kui Soome lastekaitse on suunanud või soovib

spetsialistide poole.

suunata lapse lastekaitseasutusse, siis on tööta-

Ja lõpuks veel selline soovitus – olge ausad, valus

jad kohustatud võtma ühendust ka välismaal ela-

tõde on palju parem kui valed, mis varem või hiljem

va hooldajaga. Laps tuleb suunata võimalusel teise

välja tulevad. Probleemidega tuleb tegeleda ja abi

hooldaja või lähivõrgustiku juurde ja kui see ei ole

pakutakse alati.

võimalik, alles siis lastekaitseasutusse. Takistuseks võib olukord, et laps ei soovi Eestisse tagasi kolida.

Kuhu pöörduda rahvusvaheliste lastekaitse juhtumitega?

Eestis võib rahvusvaheliste lastekaitse juhtumite vahendamiseks pöörduda Sotsiaalkindlustusameti poole.

Sealsed kontaktid rahvusvaheliste lastekaitse juhtumite vahendamiseks on peaspetsialistid Katrin Malm ja Merli Laur.

Katrin Malm

Peaspetsialist

664 0164, 513 8850

Katrin.Malm@sotsiaalkindlustusamet.ee

Merli Laur

Peaspetsialist

53451792

Merli.Laur@sotsiaalkindlustusamet.ee

Eesti keeles saab lastekaitsealast infot Soome kohta: https://www.lastensuojelu.info/et/

16

Kadrioru Saksa Gümnaasium

„Kiusamisest vabaks!“ helkurid säravad üle Eestimaa

„Kiusamisest vabaks!“ kutsus oktoobrikuus üles

maid juba aastaid ehtinud. Kõik said innustust sel aas-

andma panust Eestimaa laste ja perede turvali­

tal helkuripuid luua. Mõni lasteaiaõu sai ühe võimsa

susesse, pakkudes jagamiseks Sõber Karu pildiga

ja särava puu (Kehtna lasteaed Siller), mõnes aidati

helkureid. Meieni jõudis aga info lausa pea terve­

särama pisemad puukesed ja lapsed rühmakaupa.

test lasterühmadest, kes aasta pimedaima aja ha­

Mitmes paigas üle Eesti on helkuripuud kohalikul las-

kul helkurita kõnnivad ning „Kiusamisest vabaks!“

teaial ja koolil ühiselt – taas kena koostöökoht! Mõned

ei näinud võimalust sellega leppida. Meil on hea

helkurid paluti saata lasteaeda anonüümse üllatuse-

meel, et ka paljud Eestimaa inimesed ei leppinud

na, mõned olid lapsevanemad valmis ise puudele pai-

saabunud pimedusega ning ja sellest tulenevate

ka seadma ja ka teisi lapsevanemaid üles kutsuma,

ohtudega ning soovisid laste turvalisust silmas pi­

et nemadki helkureid teeksid või otsiksid ning kõiki

dades täita helkuripuid oma kodukohtades. Eba­

neid kandma kutsuksid. Kui puid ei olnud, said hel-

turvalisust meie ei salli, me hoolime ja me julgeme

kuriehtesse põõsad ja stendid ja Sõber Karud. https://

selle vastu astuda!

www.facebook.com/Palliponn/photos/a.80334110980 6096/1318902191583316/?type=3&theater . Valga las-

Ideest haarasid nii õpetajad, õpetajate abid, direk-

teaias Walko toodi helkurite jagamise jaoks kohale

torid kui lapsevanemad. Helkuripuude idee jõudis nii

koguni uus männipuu (Valga Lasteaed Walko) ja Kad-

nendeni, kes neist varem ei teadnudki kui ka neile,

rioru Saksa Gümnaasium lõi plaani viia lausa terve

kes olid oma puid ja sealtkaudu lapsi ning lapsevane-

kuu kestev turvalisuse kampaania.

17

Läkitasime kampaania korras üle kogu Eestimaa kokku ligi 1000 helkurit ja nägime, kuidas neid lisandus veel ja veel – algselt väiksest mõttest sai suur ja igas mõttes särav. Näiteks kirjutas Tallinna Kristiine Lasteaia õpetaja Liis Leppmaa meile lasteaia helkuripuust pilte saates - „Täname 10 saadetud helkuri eest. Ise lisasime veel 90, et kokku tuleks 100, nagu ka meie riigi vanus J Helkureid aitasid koguda kogu maja õpetajad. Andsime võimaluse, et 100 lapse või täiskasvanu teekond koju muutuks turvalisemaks.“ (LISA Kristiine Lasteaed) Kadrioru Saksa Gümnaasium

Nüüd saab Sõber Karuga helkureid osta komplektidena ka Lastekaitse Liidu e-poest. Helkurid on müügil 10 kaupa, et ostja saaks panustada ka oma heade kaaslaste turvalisusesse – üheskoos suudame palju!

Jagame teiega ka kahte saabunud artiklit ja loodame, et leiate meie kampaaniast ideid helkuripuude loomiseks või täitmiseks ka oma kodukohtades.

Liiklusnädal Meelespea Lasteaia Sipsikute rühmas Kätlin Valge

Jaanika Reinik

Tallinna Meelespea Lasteaia Sipsikute rühmas toi­ mus liiklusnädal, mille jooksul on põhitähelepanu suunatud liiklusreeglite ja liiklusohutusega seon­ duva õppimisele ja kinnistamisele.

Et teadmised liiklusohutusest ei jääks vaid teooriaks rühmaruumis, tulid Sipsikute rühmale appi Lastekaitse Liit, Sõber Karu ja Lõvi Leo, et iga laps saaks end Tallinna Meelespea Lasteaia Sipsikute rühm

liikluses veelgi turvalisemalt tunda.

Loodame näha helkureid kandmas kõiki lapsi ning kutsume ka kõiki lapsevanemaid üles selles eeskuju näitama. Lisaks märkama ka lähedasi enda ümber, sest helkur võib päästa elu!

Sipsikute rühma lapsed ja õpetajad soovivad ka kõigile teistele suurtele ja väikestele ohutut liiklemist saabunud pimedal ajal.

18

Liikluskampaania Kadrioru Saksa Gümnaasiumis Triinu Orumaa Kadrioru Saksa Gümnaasiumi koolipere jälgib murelikult üha pimenevaid päevi ja kutsub oma tervisenõukogu eestvedamisel kandma pimeda ajal helkurit. Juba mõnda aega tuletame meelde helkuri kandmise olulisust ning kogume kõigilt „annetushelkureid“, mida jagada neile, kelle see tähtis turvaelement puudub.

Hommikuti tuletavad helkuri kandmise vajalikust ja nõustavad kõiki meie kooli noorsoopolitseinikud oma kolleegidega. Helkureid saab jätkuvalt tuua mõlema õppehoone sissepääsu juurde olevatesse kogumiskarpidesse. Oma osa on andnud perede ja koolitöötajate kõrval ka meie vahvad koostööpartnerid. Päris mitmed Kadrioru koolipere liikmed liiguvad nüüd ringi näiteks Lastekaitse Liidu programmi „Kiusamisest vabaks!“ sümboli Sõber Karu toel. ​ Ilusat üha pimenevat sügist - eeldan, et kõigil teil on

Fotod: Kadrioru Saksa Gümnaasium

helendavad Sõber karud koti küljes!

19

ÕU N A HE TEGA LAS EDELE PER

Tehingud lapse (tasku)rahaga Liis Mäeker

vandeadvokaat

Eesti majandusel läheb hästi ning ühes sellega

7) pesumasin; 8) värviteler; 9) telefon.

kasvavad eestlaste elujärg ja majanduslikud või­

Materiaalset ilmajäetust kogevate lastega leib-

malused. See peegeldub hästi bensiinihinnas, mis

kondadest nappis 37%-l raha ettenägematuteks ku-

on rekordkõrgusel, kuid millele vaatamata ei vä­

ludeks. Sellistes olukordades võivad lapsevanemad

henda inimesed tarbimist. Vastupidi, kasvab uute

tihti soovida kasutada igapäevasteks kulutusteks

autode pealetulek, kasvab ka ummikute arv ja

lapse (tasku)raha, mille laps on ise kogunud, saanud

kestvus. Hea elujärg on aga vaid näiline. Statis­

kingituseks näiteks vanaemalt, vanaisalt või hoopis

tikaameti andmetel oli 0–17-aastaste materiaal­

päranduseks. Põhimõtteliselt on see keelatud tege-

se ilmajäetuse määr 2017. aastal 10,7% ja seda

vus, kuid teatud erandjuhtudel on see lubatud.

koges ligi 26 600 last. Materiaalse ilmajäetuse

Vanemad peavad perekonnaseaduse (PKS) § 118 lg

korral on tegemist selliste inimestega, kes ei saa

1 järgi hoolitsema lapse eest ühiselt ja täitma hooldus-

endale lubada vähemalt kolme komponenti järg­

kohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades sil-

mistest: 1) üüri- ja kommunaalkulude tasumine;

mas lapse igakülgset heaolu. Seejuures vara, mille laps

2) kodu piisavalt soojana hoidmine; 3) ettenäge­

on omandanud pärimise teel või kinketehingu alusel,

matud kulutused; 4) üle päeva liha, kala või nen­

peavad vanemad valitsema vara andnud isiku juhiste

dega samaväärseid valke sisaldava toidu söömine;

kohaselt. Vanemad võivad juhistest kõrvale kalduda,

5) nädalane puhkus kodust eemal; 6) auto;

kui nende järgimine võib kahjustada lapse huve (PKS

20

§ 128 lg 2). Kui lapse raha ei tule kulutada lapse ülal-

mõttes)? Kõrgema astme kohtud ei ole seda küsimust

pidamiseks, peavad vanemad valitsema lapse raha ja

lahendanud, mistõttu annab artikli autor siinkohal

vara heaperemeheliku valitsemise põhimõtete koha-

oma isikliku arvamuse selle kohta, kuidas antud olu-

selt, mis eeldab ka selle hoiustamist krediidiasutuses

korras käituda, kuivõrd vale käitumise korral võib

enda varast eraldi (PKS § 130 ja § 186 lg 1).

lapsel tekkida nõue lapsevanema vastu. Kui teatud te-

Mis on aga see erand – vajalik lapse ülalpidami-

hingute tegemiseks peab olema kohtu luba, siis lapse

seks – ehk millisel juhul võib lapse raha ikkagi kasu-

(tasku)raha, mille kingivad näiteks vanavanemad, ka-

tada? On üldreegel, et esmajoones peavad PKS § 96

sutamise üle otsustamine seda ei nõua. Artikli autor

järgi lapsele ülalpidamist andma tema vanemad. See

on seisukohal, et ka sellise eesmärgipärase kinke pu-

tähendab, et vanemad peavad alati endast maksimu-

hul peab lapsevanem siiski arvestama lapse parima-

mi andma, et last oma allikate ja vahenditega ülal

te ja igakülgsete huvidega ning võimalusel lapse vara

pidada. Kui see ei ole lapsevanemal siiski võimalik,

pigem säilitama kui ebamõistlikult kulutama, nagu on

siis tuleb meeles pidada, et lapse raha võib kasutada

öelnud ka Riigikohus ülalnimetatud lahendis. See tä-

vaid raha omaniku – lapse – vajaduste rahuldamiseks

hendab, et kui laps ei ela rikkuses ja talle kingitakse

ning seda ei tohi kasutada lapsevanema enda või lap-

tavapärasest suurem summa, siis ei peaks seda raha

se õdede või vendade vajaduste rahuldamiseks.

kulutama ühekordsele elamusele või lühiajalisele elukvaliteedi tõstmisele. Kui seda raha oleks vaja kulu-

Õigustatud kulutused

tada ülalpidamiseks ja lapsevanem seda ise pakkuda

Veelgi enam, enne lapse raha või muu vara kasuta-

ei saa, siis võib seda teha isegi siis, kui see on vastuolus

mist peab lapsevanem hindama, kas see on vajalik

kinkija korraldusega.

lapse ülalpidamiseks. Riigikohus on selgitanud enda

Millised on lapsevanema kohustused?

17. novembri 2015 lahendis nr 32-1-127-15, et lapse vara heaperemeheliku valitsemise põhimõttest tuleneb, et vanemad peavad lapse vara võimaluse korral

Kõik ei ole kuld, mis hiilgab. Nii ei ole Eesti inimeste

kuni lapse täisealiseks saamiseni säilitama ja pigem

pealtnäha hea elujärg kõikide perekondade saatus.

kasu saamise teel suurendama kui vähendama. Loo-

Olukorras, kus lapsel on (tasku)raha või muud vara,

mulikult ei tohi laps olla näljas või vajalike riieteta,

peavad vanemad sellega hoolsalt ümber käima. Lapse

kuid kindlasti ei ole materiaalses ilmajäetuses või

nimele avatud arvelduskontolt ei või raha välja võtta

selle ohus oleva lapse ülalpidamiseks vajalikud disai-

või lapse hoiupõrsas olevat sularaha kasutada igaks

nerrõivad, tuntud kaubamärgiga tooted või ekstra-

üksikjuhtumiks. Lapsevanemal on esmajärjekorras

vagantne toidulaud. See tähendab, et kulutusi ei tohi

kohustus last ülal pidada ja tema eest hoolitseda, kui

teha asjadele, mis jäävad lapse harjumuspärasest ja

aga lapsevanem seda ei suuda, siis võib lapse raha lap-

igapäevasest heaolust väljapoole.

se ülalpidamiseks kasutada. Kulutus peab olema aga põhjendatud ning seda ei tohi teha pillavalt. Nii, nagu

Kuidas kulutada lapsele kingitud raha?

kõik inimesed peaksid võimalusel mõtlema säästmisele, et halbadel aegadel toime tulla, peab lapsevanem

Mida võib teha aga lapse rahaga, mille on kinkinud

mõistma, et mingil hetkel võib ka lapsel olla vaja kasu-

lapsele keegi kolmas isik, kes annab kingitud rahaga

tada eelnevalt kogutud sääste. Lapsevanema esmane

ümberkäimiseks konkreetse juhise, ning millises olu-

ülesanne on lapse vara hoidmine ja pigem selle kasva-

korras võib juhisest kõrvale kalduda (PKS § 128 lg 2

tamine kui vähendamine.

21

Kui suur peaks olema väikelapse toiduportsjon?

Dr. Mai Maser

Toitumisteadlane ja Tartu Ülikooli emeriitdotsent

Teisest eluaastast on väikelaps toidulauas koos

ta ei taju oma portsjoni suurust. Kindlasti ei tohi last

kogu perega. Küll aga ei anna me väikelapsele kõiki

sööma sundida, sest laps tunneb oma isu kõige pare-

toite nagu soolased ja vürtsitatud toidud, närimist

mini. Kui tundub, et laps on väga isutu ja kehakaal ei

vajavad grillitud toidud, peenestamata liha või luu­

lisandu eakohaselt, võib talle sagedamini pakkuda va-

dega kala, ka ürtidega tuleb olla ettevaatlik – nende

hepalasid.

maitse on võõras ja lapse õrna magu ärritav. Samas

Meeles tuleks pidada, et kuigi aastasel lapsel on suus

on põhiline toiduvalik toidugruppide osas ühesu­

tavaliselt juba 8 lõikehammast, ilmuvad esimesed pu-

gune ja peab olema mitmekülgne.

rihambad alles teise eluaasta teises pooles. See aga tä-

Kuna väikelapse magu on väike, siis tema toiduports-

hendab, et isegi kaheaastane laps ei suuda veel kõiki

jonid (taldrikutäied) peavad olema väiksemad, kui

toiduaineid peeneks närida. Sellepärast tuleb väike-

täiskasvanul – kas veerand või kolmandik täiskasva-

lapsele teha teistsuguseid menüüsid. Lihakraamist so-

nu omast. Kindlasti tuleb arvestada lapse isuga, mis ei

bib lapsele pakkuda hakkliha, hästi peeneks lõigatud

ole iga päev ühesugune. Kui ta üks päev sööb vähem,

ja hautatud liha või luudest hoolikalt puhastatud kala,

siis teisel päeval teeb ta selle tasa ja sööb rohkem. See-

ka toored aedviljad tuleks peenestada, mitte aga pü-

pärast peaks taldrikule panema alati väiksema toidu-

reerida! Lapse seedeorganid vajavad tükikestega har-

portsjoni, kuhu saab vajadusel toitu juurde lisada. Ka-

jutamist ning hoiduda tuleb pidevalt püreeritud purgi-

heaastane laps ei oska ise veel hästi toitu valida ning

toidu pakkumisest!

22

Enda tehtud valikuid ja toidu tõstmist taldrikule tu-

Piimatoodetest võiks väikelaps veel lisaks süüa 1 - 2 sl

leb kindlasti hakata õpetama hetkest, kui lapsel hak-

kodujuustu või hapukoort.

Juust sisaldab küll rohkesti kaltsiumi, kuid kuna see

kavad kujunema haaramisoskus ja koordinatsioon.

on soolane, siis võiks seda väikelapsele anda harva.

Oskused tulevad tasahaaval.

Igal söögikorral peaks lapse menüüs olema tera-

Hästi sobib ju kodujuust ja kohupiim. Magusaid piima-

viljatooted, puder, kartul või leib-sepik. Üks leivaviil

tooteid nagu kohupiimakreemid, kohukesed jm tuleks

või kaks sepikuviilu on üks portsjon. Väikelaps võiks

anda piiratult ja kindlasti juurde arvestada nendes si-

süüa päevas 2-3 viilu leiba. Peenleiba ja nisujahust

salduva suhkru kogus. Sellest toidust tuleb oht liigse-

saia võiks süüa harva ning parem on väikelast mit-

le lisatud suhkrute saamisele ja parem on neid anda

te harjutada neid sööma. Putrude soovitustes on ta-

harva.

valiselt mõõduühikuna antud detsiliiter. Erinevatel

Liha, kala ja muna on väikelastele vajalik ehitusma-

putrudel on 1 dl kas 100 g (teraviljapudrud) või 80 g

terjal ja asendamatu raua, B12 vitamiini, oomega-ras-

(keedetud riis). Kartulit aga arvestame tüki järgi – üks

vhapete ja teiste vitamiinide, eriti aga valgu allikas.

suur kartul on 100 grammi. Kartuleid saame lugeda,

Liha kogused ei pea olema kuigi suured. Üks portsjon

kuid putru tõstetakse ikka kas lusika või kulbiga. Ta-

päevas võiks olla liha või lihatooteid, milleks on kas

valiselt 1 supilusikatäis on 20 grammi. Need kogused

30–35 grammi küpsetatud looma-või sealiha või hakk-

on antud üldiseks orienteerumiseks. Kartulit ning

liha. Taise linnuliha kogused on suuremad – 1 portsjon

teraviljatooteid on soovituslik anda väikelapsele 1-2

on 60 g linnuliha. Kala võiks olla laual sagedamini, kuid

portsjonit päevas. Loomulikult tuleb arvestada lapse

lapsele tuleks valida kalafilee või hoolikalt luudest pu-

isu ning kõige tähtsam on pakkuda vaheldusrikast

hastatav kala, mille üks portsjon on 60-75 grammi. Ras-

toiduvalikut. Märksõnadeks on mitmekesisus ja ter-

vase (punase) kalaga võiks väikelast harjutada ja anda

vislikkus!

seda esialgu maitsta mõnel korral kuus.

Puu- ja köögiviljade päevased kogused võivad väi-

Üks suurepäraseim toit lastele on muna ning muna-

kelastel olla orienteeruvalt samasugused kui täiskas-

roogade valik võiks olla mitmel korral nädalal laste toi-

vanutel, st viis peotäit päevas. Lapse peod on väiksema

dulaual. Üks muna on üks portsjon. Loomulikult tuleb

ning kokku tulebki just lapsele vastav kogus. Arvuliselt

arvestada lapse isuga, vahel sööb ta mõnda toitu poole

on köögivilja 1 portsjon 100 grammi, tükeldatult umbes

või veerand portsjoni suuruses koguses. Siis on lapse-

2 dl. Puuviljad ja marjad on tavaliselt mahlakamad ja

vanematel võimalus juurde anda mõnd teist toitu ning

pehmemad ning mahuliselt võib olla 2 dl raskem (120

vahetada erinevaid tooteid.

g). Hea on, kui laps sööks päevas 2 portsjonit köögivilju

Leivamäärdeks ja pudrule võiks väikelastele panna

ja samapalju puuvilju või marju. Umbes pool köögivil-

võid. Väikelaste rasvavajadus on suurem kui täiskas-

jadest tuleks valmistada sooja toiduna.

vanutel ning või portsjon võiks päevas olla 1 spl – 15

Väikelapsed peavad kindlasti iga päev sööma ja joo-

grammi. Toiduvalmistamisel võiks kasutada taimseid

ma piimatooteid. Piima võiks laps juua koguseliselt

õlisid, 1 tl õli, mis kaalub 5 grammi, on samuti üks

1,5–2 klaasi päevas, kuid piimatoodetega ei tasu kind-

portsjon. Õli on väga hea ka salatitel. Lisatavaid toidu-

lasti üle pingutada, paljud neist sisaldavad rohkelt lisa-

rasvu võiks väikelaps päevas saada kokku kolm ports-

tud suhkrut ja rasva, mis võivad olla kaalutõusu põh-

jonit.

justajateks. Meeldetuletuseks, et 1 klaas on 250 ml ehk

Tasub mõelda, et kõige parem toiduportsjonite regu-

2,5 dl. Lastel, kelle seedimine ei talu piima, sobib kogu-

leerija on terve väikelaps ise. Täiskasvanu roll on anda

seliselt juua 120-200 ml väikelaste piimasegu, mis si-

erinevaid võimalusi, vältida toidu ühekülgsust ja hoi-

saldab väikelastele olulisi vitamiine ja mineraalained.

da kogused lapsele sobivates piirides.

23

Foto: senivpetro / Freepik

Olla lapsevanem tänases Eestis Mari Sarv Kuidas tunneb ennast tänane lapsevanem Eestis,

kasvatamise teemasid ja vanemluse toetamise vaja-

milline on ühiskondlik hoiak lapsevanemate ja las­

dust. Uuringu tulemused ja raport avaldati 2. novemb-

te kasvatamise suhtes ning kas lapsed ja lapsevane­

ril, kogu uuringu aruandega on võimalik tutvuda sot-

mad leiavad üksteise jaoks kiires elutempos aega?

siaalministeeriumi kodulehelt (http://www.sm.ee/et/

Nendele küsimustele üritame leida vastuse vast­

uuringud-ja-analuusid)*.

valminud "lapse õiguste ja vanemluse uuringu"

Üldiselt eeldatakse enamasti lapsevanematelt tead-

tulemuste põhjal.

likkust ja oskusi last kasvatada ja lapse kasvatamisega seotud probleemidega ise toime tulla ning sellist

Käesoleval aastal läbi viidud Lapse õiguste ja va-

mõtteviisi toetavad enim just alaealiste lasteta täis-

nemluse uuringu raames küsitleti üle Eesti 1110 last

kasvanud. Kaks kolmandikku Eesti täiskasvanutest

(4.-11. klass) ja 1248 täiskasvanut (18-74-aastast) sh

leiab, et iga lapsevanem peaks ise teadma, milline on

596 tänast lapsevanemat (0-17-aastaste lastega). Vee-

õige viis lapsi kasvatada (76% pigem või täiesti nõus),

biankeetidele vastasid lapsed ja täiskasvanud endale * Uuringu tellis Sotsiaalministeerium. Uuring on valminud Euroopa Regionaalarengufondist Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise programmi (RITA) tegevus 2 „Teadmistepõhise poliitikakujundamise toetamine“ rahastamisel. Uuringu tööd teostas Poliitikauuringute Keskus Praxis.

sobivamalt, kas eesti või vene keeles. Küsitluses käsitleti lapse kuvandi, õiguste, ajakasutuse, abivajaduse, aga ka lapse ja vanema omavaheliste suhete ja lapse

24

lemused laste ja vanemate ühisest ajaveetmisest, siis

Rõõm on tõdeda, et valdav enamik lapsevanematest rõõmustab oma laste üle ning on rahul oma pereeluga (91%).

Ilmselt on see ka põhjuseks, miks naised tunnetavad nii rõõmu oma laste üle kui ka vanemlusest tulenevat stressi oluliselt sagedamini kui mehed. Nii rõõmustab 94% emadest sageli oma laste üle, samal ajal kui isadest tunneb nii 86%. Üle poole emadest tunnistab, et on viimase aasta jooksul tundnud sageli või mõnikord stressi ja/või masendust (53%), samas kui isade puhul on sama tundnud vähem kui iga kolmas (31%). Samu-

veidi rohkem kui pooled, et iga lapsevanem peaks ise

ti tunnevad emad palju tihemini, et vajaksid rohkem

oma laste kasvatamisega seotud probleemidega toi-

aega iseenda jaoks (57%) kui isad (39%). Naised on

me tulema (58% pigem või täiesti nõus) ning et sõ-

meestest sagedamini tundnud ka vajadust abi ja toe jä-

nakuulmatu laps näitab, et lapsevanem ei tule oma

rele ning seda, et lapsevanemaks olemine käib üle jõu.

tööga toime (51% pigem või täiesti nõus). Sealjuures

Lapsevanemaks olemisega seonduv stress väheneb va-

on lapsevanemate endi hoiakud võrreldes lasteta

nusega. Näiteks kui 18-24-aastastest lapsevanematest

täiskasvanutega tagasihoidlikumad. Näiteks arusaa-

on viimase aasta jooksul sageli või mõnikord tunneta-

maga, et sõnakuulmatu laps näitab, et lapsevanem ei

nud stressi ja/või masendust 74%, siis 25-49-aastastest

tule oma tööga toime, ei nõustu 51% lapsevanematest,

on nii vastanud 44% ja 50-74-aastastest 31%. Noore-

samas kui alaealiste lasteta vastajate hulgas on mitte-

mad lapsevanemad, kellel on enamasti ka nooremas

nõustunuid oluliselt vähem (31%). Samuti ei nõustu

eas lapsed, tunnevad sagedamini, et vajaksid iseenda-

42% lapsevanematest väitega „Iga lapsevanem peaks

le rohkem aega ning abi ja tuge. Veidi üle poole (53%)

ise oma laste kasvatamisega seotud probleemidega

Eesti lapsevanematest on uuringule eelnenud aasta

toime tulema“, ilma alaealiste lasteta täiskasvanute

jooksul tundnud, et vajaksid lapsevanemana nõu ja

hulgas on mittenõustunuid 10 protsendipunkti võrra

abi, kuid pole teadnud, kuhu abi saamiseks pöörduda

vähem. Ühtlasi ilmneb hoiakutes sooline erinevus:

või pole söandanud seda küsida. Siingi ilmneb, et kõi-

mehed on naistest oluliselt sagedamini nõus väidete-

ge enam vajavad laste kasvatamisel abi ja nõu noored

ga, et iga lapsevanem peaks ise oma laste kasvatami-

emad.

sega seotud probleemidega toime tulema (pigem või

Uuringu tulemuste kohaselt lapsevanemad hin-

täiesti nõus 66% meestest vs 49% naistest) ning et sõ-

davad oma teadmisi kesisemaks konfliktide lahen-

nakuulmatu laps näitab, et lapsevanem ei tule oma

damise osas pereliikmete vahel (28% hindab oma

tööga toime (pigem või täiesti nõus 59% meestest vs

teadmisi väheseks või puuduvaks), laste interne-

44% naistest).

tiohutuse osas (27%) ja jonniva lapse rahustamises

Rõõm on tõdeda, et valdav enamik lapsevanematest

(26%). Sealjuures hindavad laste internetiohutuse

rõõmustab oma laste üle ning on rahul oma pereelu-

juures oma teadmisi erinevalt eesti ja muud keelt

ga (91%). Samas tunneb arvestatav hulk vanematest

koduse keelena kasutavad ning erinevas vanuses

aeg-ajalt vajadust saada rohkem aega iseendale (49%

lapsevanemad. Näiteks hindab umbes kolmandik

on seda sageli või mõnikord viimase aasta jooksul

(35%) muu koduse keelega lapsevanematest oma

tundnud), on stressis või masenduses (43%), vajab abi

teadmisi puuduvaks või väheseks, samas kui eesti ko-

ja tuge (30%) või tunneb, et lapsevanemaks olemise

duse keelega lapsevanematest arvab nii 23%. Teistest

roll käib üle jõu (16%). Kuivõrd lastega tegelemine on

eristuvad ka 50-74aastased lapsevanemad, kellest sa-

enam emade kanda, seda näitavad ka selle uuringu tu-

muti 35% hindab oma teadmisi internetiohutuse osas

25

Enamus lastest ja vanematest leiavad üksteise jaoks aega ja ligi pooled lastest võtavad vähemalt kord nädalas koos oma vanematega midagi toredat ette.

puuduvaks või väheseks, samas kui 18-49aastastest lapsevanematest arvab nii 23%.

Ootuspäraselt küsivad vanemad lapse kasvatamisega seotud küsimuste puhul nõu esmajärjekorras oma lähedaste käest (73%), loevad ka temaatilist kirjandust ajakirjadest - raamatutest (59%) või külastavad internetifoorumeid (63%). Samas ütleb umbes kolmandik lapsevanemaid, et pole seda kunagi teinud (27-36%).

Lapsevanemad on küsinud nõu ka (pere)arstilt ja õpetajalt (58-59% on teinud seda ja 41-42% ei ole mitte kunagi). Harvem on õpitud tele- või raadiosaadetest

lastest oma ema või isaga rohkem koos aega veeta ja

(45% on ja 55% ei ole). Kõige harvem on abi saamiseks

toredaid asju ette võtta (58% emaga ja 56% isaga).

esitatud küsimusi internetinõustamise portaalides,

Kokkuvõtvalt võib öelda, et arvatavasti on uurin-

kus vastavad küsimustele erialaspetsialistid (20%),

gu tulemustest ilmnenud erinevused naiste ja meeste

samuti on pöördutud harvem psühholoogi või psüh-

hoiakutes lapsevanema rolli osas, emade ja isade abi

hiaatri poole (23%) ning osaletud lapse kasvatamisega

ja nõu küsimise kogemustes ja lastega koostegemis-

seotud koolitustel (27%). Lapse kasvatamisega seotud

tes, selgitatavad suuresti Eesti peredes valdava lap-

teemadel nõu või abi küsimise puhul on selge erinevus

sevanemate rollide jaotusega. Näib, et sagedamini on

emade ja isade vahel: enamus viisidel on nõu või abi

n.ö põhilapsevanemaks ikkagi naine ja nii on emadel

küsinud isad oluliselt harvem kui emad. Nii on erine-

kanda ka sagedamini laste kasvatamise ja hoolitsuse

vus emade-isade vahel nii lähedastelt nõu küsimises

koormus, ühtlasi on emadel siis ka enam nõu ja abi kü-

(emadest on teinud seda 79%, isadest 66%), temaatilise

simise kogemust ja vajadust. Uuringu tulemused näi-

kirjanduse lugemises ajakirjadest - raamatutest (emad

tavad ka, et mehed on naistest enam seda meelt, et iga

76%, isad 62%) kui ka teemakohaste internetifooru-

lapsevanem peaks ise oma laste kasvatamisega seotud

mite külastamises (emad 70%, isad 56%) või nõu kü-

probleemidega toime tulema. Selline hoiak mõnevõr-

simises (pere)arstilt (emad 64%, isad 53%) või õpeta-

ra põhjendab, miks isad ei otsi nõu ja abi lapse kasva-

jalt (emad 60%, isad 55%). Vaid tele- ja raadiosaadete

tamise teemadel. See aga ei tähenda, et isad ei vajaks

kaudu õppimist on isad nimetanud natuke enam kui

lapsevanemaks olemisel tuge või nõu, enamus isasid

emad (emad 43%, isad 47%) ja harvem esinenud nõu

ju ikka tegeleb oma lastega: matkab, meisterdab, õpib

küsimist internetinõustamise portaalidest, kus vasta-

koolitükke jne. Kui võrrelda 2012. aasta küsitluse tule-

vad küsimustele eriala spetsialistid, on isad nimeta-

musi 2018. aastaga, siis on märgatavalt kasvanud laste

nud seda viisi protsendipunkti võrra enam kui emad

ja isade koos aja veetmine. Nii oli 2012. aastal vähemalt

(emad 19%, isad 20%).

kord nädalas või sagedamini võtnud koos isaga mida-

Enamus lastest ja vanematest leiavad üksteise jaoks

gi toredat ette 35% lastest ja 2018. aastal 46%. Ühtla-

aega ja ligi pooled lastest võtavad vähemalt kord nä-

si oli kahanenud nende laste osa, kes ütlevad, et isal

dalas koos oma vanematega midagi toredat ette. Nii

pole pea kunagi nende jaoks aega (2012. aastal arvas

lapsed kui ka vanemad ise hindavad, et emadega on

nii 22% lastest, 2018 aga 13%). Seega ka isasid peaks ja

lastel ühiseid ettevõtmisi sagedamini kui isadega. Sa-

üha enam toetama lapsevanemarolli täitmisel, et veel-

mas tajub iga kümnes laps, et emal ei ole pea kunagi

gi paremini tagada lapsevanemaks olemise koormuse

tema jaoks aega, kui laps teda vajab ning 13% lastest

jaotust emade-isade vahel võrdsemalt.

tunnevad samamoodi isa suhtes. Ka tahaks üle poole

26

Kommenteerib Ly Kasvandik vanemahariduse ekspert

seadmisel ja nendega kokkulepete sõlmimisel.

Siinkohal ei piisa ainult teadmiste arendamisest, vaid vajalik on ka tõhusamata oskuste õppimine ja selleks on vanemluse koolitused hea võimalus.

Eelpool välja toodud lapse õiguste ja vanemluse

Kokkuvõtteks saab öelda, et nii emad kui ka isad

uuringu tulemused lähevad hästi kokku erinevate

vajavad esmalt mõningaid täiendavaid teadmisi

vanemlusprogrammide pakkumise kogemusega.

lapse arengust ja seejärel ka tõhusamaid oskusi, et

Näiteks on 2-8. aastaste laste vanematele mõeldud

suuta paremini hakkama saada lapse tähelepanu

„Imelised aastad“ vanemlusprogrammi osalejatest

probleemide, jonnihoogude jt käitumisprobleemi-

ligi 80 % emad ja 20 % isad.

dega. Kõik algab lapsega heas kontaktis olemisest

Samas on oluline, et võimalusel osaleksid prog-

ja suutlikkusest head suhet lapsega tema kasvades

rammis mõlemad vanemad, sest nii on kasu iga-

ka hoida. Kui on hea kontakt, siis on ka kergem

päevaste lapsekasvatuse olukordade muutmiseks

sõlmida kokkuleppeid ja ennetada lapse sobima-

peres

Vanemlusprogrammid

tut käitumist. Kergemini õnnestuv piiride seadmi-

pakuvad probleemidega toimetulekuks tõhusaid

ne ja lapse arengu toetamine võimaldab lapseva-

meetodeid ja kui lapsevanemad neid koos raken-

nemal veelgi rohkem nautida vanemaks olemist ja

davad, üksteisele tuge pakuvad, on muutus kind-

vähem tunda vanemlikku stressi.

oluliselt

suurem.

lasti suurem. Programmis osalevad vanemad saa-

Ühe võimalusena saavad vanemad teadmisi juur-

vad tuge ka teistelt osalejatelt. Üheskoos teiste

de ammutada vanemlust käsitlevalt internetilehelt

vanematega murede läbi arutamine ja lahenduste

www.tarkvanem.ee, kus vanemale oluline info on

otsimine saab nii tavapäraseks pereelu osaks. Va-

jagatud nii lapse vanuse järgi, kui ka oluliste teema-

nemluse koolitustel esitatavad küsimused puudu-

de järgi. Tänaseks on tarkvanem lehekülg avatud

tavad sageli konflikte, mis tekivad lastele piiride

nii eesti kui vene keeles.

Vaata ja tutvu: TARK VANEM veebileht: www.tarkvanem.ee Vanemlusprogramm „IMELISED AASTAD“ www.terviseinfo.ee/imelisedaastad

Käesoleva artikli koostamisel on kasutatud Lapse

tega. Ühtlasi koordineeris ta Lapse õiguste ja va-

õiguste ja vanemluse 2018 ja 2012 uuringute tule­

nemluse uuringu läbiviimist 2018. aastal ja osales

musi ja 2018 avaldatud uuringu raportit. Raporti

selle läbiviimisel ka 2012. aastal.

viide: Anniste, K., Biin, H., Osila, L., Koppel, K. ja

Ly Kasvandik töötab Tervise Arengu Instituu-

Aaben, L. (2018). Lapse õiguste ja vanemluse uu­

dis perede ja vanemahariduse valdkonna juhina

ring 2018. Uuringu aruanne. Tallinn: Poliitikauu­

ja on oma töös spetsialiseerunud lapsevanematele

ringute Keskus Praxis.

suunatud teenuste rakendamisele. Samuti tegeleb

Mari Sarv on Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja

Ly lapsevanemate koolitamisega ja on vanemlus­

statistikaoskonna analüütik, tegeleb peamiselt las-

programmi „Imelised aastad“ grupijuht.

tekaitse ja hoolekandealaste andmete ja uuringu­

27

MTÜ LASTEKAITSE LIIT MTÜ Lastekaitse Liit on katusorganisatsioon, mis aitab kaasa lapse õiguste tagamisele ja lapsesõbraliku ühiskonna kujundamisele.

MTÜ Lastekaitse Liit, mis on asutatud 2. oktoobril 1988, tegutseb aktiivselt paljudes siseriiklikes ja rahvusvahelistes võrgustikes. Liikmesorganisatsioonid tegutsevad üle Eesti.

MEIE VÄÄRTUSED

MEIE TEGEVUSED:

• Kasvame koos!

• tegeleme aktiivselt huvikaitsega lapse õiguste edendamisel

• Samal poolel – lapse poolel!

• mõjutame ühiskonda, sh osaledes õigusloomeprotsessis

• Lapse hääl!

• teavitame ja nõustame • korraldame koolitusi ja teavitusüritusi • anname välja infomaterjale ja trükiseid

Meie väärtused on õnneliku lapse silmades!

MEIE MÄRKSÕNAD • Märka last!

• Ära löö last – ka sõnadega!

• Targalt internetis!

• Kiusamisest vabaks!

• viime läbi erinevaid programme ja projekte (sh rahvusvaheliselt) • koostame ülevaateid ja analüüsime laste olukorda ning arvamusi

MTÜ Lastekaitse Liit lähtub oma tegevuses ÜRO lapse õiguste konventsiooni neljast üldpõhimõttest: ebavõrdse kohtlemise keeld, lapse huvide esikohale seadmine, lapse ellujäämise ja arengu tagamine ning lapse seisukohtadega arvestamine.

KASULIK TEADA Külasta kodulehte: www.lastekaitseliit.ee Vaata kasulikku infot: www.targaltinternetis.ee www.kiusamisestvabaks.ee Loe veebiajakirja „Märka Last“: http://ajakiri.lastekaitseliit.ee/ Liitu ja ole kursis: www.facebook.com/Lastekaitseliit Tutvu lastelaagritega: www.lastelaagrid.eu

MTÜ Lastekaitse Liit Aadress: Endla 6-18 Tallinn 10142 Telefon: 631 1128 Kodulehekülg: www.lastekaitseliit.ee Toeta meie tegevusi: EE652200221001192369 Swedbank