Merearheoloogide suvi: purjelaevadest lennukiteni

Priit Lätti, Eesti Meremuuseumi teadur merearheoloogia alal

Lõppeva aasta suvi oli Eesti Meremuuseumi arheoloogide jaoks teistmoodi – üle hulga aja oli võimalik merel oma alusega välitöid teha. Meremuuseumi uurimislaev „Lood“ viis suvel sukeldujaid kahele vrakile, tehti sonaritöid ning sõidutati nii muuseumi töötajaid kui ka huviklubi lapsi. Nüüd, kui „Lood“ on selleks korraks talvekorterisse pandud, on paras aeg lõppevale hooajale tagasi vaadata ja esimesi kokkuvõtteid teha.

Välitööde plaanimine algab tavaliselt aastavahetuse paiku. Uuritavad objektid valitakse, lähtuvalt muuseumi teadurite uurimishuvist ja merearheoloogia tööplaanist. Lõppeval hooajal olid nendeks vrakk nimega „Nargen-1“ Naissaare lähedal ja Uusmadala lähedal asuv laevavrakk töönimega „Nimetu-45“. Uurimisplaani koostades proovime arvestada ka võimalike üllatustega – senine kogemus näitab, et pea igal aastal tuleb ette uusi leide, mille esialgse uurimisega peame tegelema.

Valiti uurimisobjektid Tallinna lahel. Ühelt poolt on põhjus, et tegu on lähemat uurimist vajavate vrakkidega, teisalt aga võtsime arvesse tõsiasja, et uut laeva ja tehnikat on hea tundma õppida n-ö koduukse ees.

Vrakilt „Nimetu-45“ on leitud muuhulgas ilmselt laeva kaunistamiseks kasutatud kuju.

Foto: Harri Laakso

„Loodi“ uskumatud lood

Uurimislaev „Lood“ ehitati 2000. a Saaremaal Veeteede Ameti hüdrograafi alaevaks. Laev tegutses peamiselt sisevetel, 2012. a sai sellest mereväe tuukrikaater ning 2019. a otsustati laev üle anda meremuuseumile. Muuseumil oli uut uurimislaeva hädasti vaja – senine staažikas ja teenekas „Mare“ oli selleks ajaks juba kaile tõstetud ning muuseumlaevaks saanud. Lennusadamasse saabunud „Loodil“ algas remont, kuid paraku puhkes laeval elektrilühise tõttu tulekahju, milles said kannatada nii tekiehitis, tekk kui ka kogu seadmestik. Laev tuli kaile tõsta ja täielikult remontida. Ehkki laeva peamasin tules kannatada ei saanud, läbis ka see kapitaalremondi.

Roolimaja sai uue sisustuse ja navigatsioonitehnika, välja tuli vahetada pea kogu elektrisüsteem; ahtritekile paigaldati külgvaatesonari vints. Juba esimestel välitöödel selgus, et laev vajab paremat tuukriredelit ja käetugesid, samuti on vaja tekile pinke, kus sukeldujad saaksid varustust hoida ja istuda. Suve jooksul need paigaldati ning laev muutus märksa ohutumaks ja mugavamaks.

 Eesti Meremuuseumi merearheoloogiameeskonnas töötavad Isabella Glušauskaite, Priit Lätti, Lisette Reinvars ja Ivar Treffner.

Sõjalennuki Junkers Ju-52/3 MS

vrakk. Allikas: Eesti Meremuuseum

Esimesed välitööd vrakil „Nargen-1“

Esimesi välitöid uue laevaga tehti Naissaare lähedal asuval vrakil „Nargen-1“. Tegu on ilmselt 16. saj teisest poolest pärineva kaubalaeva vrakiga, mis avastati 2015. a miinitõrjeoperatsiooni käigus. Toonaste välitööde ajal toodi laevalt üles ligikaudu 50 leidu, samuti koostas fi rma SubZone vrakiala mosaiikfoto. Toonaseid välitöid juhtinud Vello Mäss esitas hüpoteesi laeva tüübi kohta ja vrakk dateeriti leiumaterjali järgi, kuid siiamaani

polnud meil andmeid laeva tüübi, täpse dateeringu ega päritolu kohta. Seega oligi tänavuste välitööde eesmärk koguda niipalju täiendavat teavet kui vähegi võimalik.

Tööd vrakil algasid filmimisega, et teha vrakist fotogramm-meetriline mudel. Et saaksime vrakist võimalikult täpse 3D-mudeli, sukeldusime sinna üsna mitu korda. Valminud mudeli abil saame vaadelda laevadetailide omavahelist paiknemist, otsida iseloomulikke detaile, mis võiksid anda aimu laeva tüübist, ning plaanida edasisi töid. Uut mudelit ja varasemat fotomosaiiki võrreldes on võimalik tuvastada aja jooksul vrakil toimunud muutusi. Lisaks sukeldumistele tegime vrakil ka sonaritöid.

Laeva päritolu selgitamiseks tuli võtta laeva detailidest puiduproovid. Selleks valisime 3D-mudelilt sobivad laevaelemendid, märgistasime need vee all ära ning vedasime nende vahele liinid, et proovide võtmine võimalikult hästi sujuks. Proovid laeva mastist, kaartest ja kniist saagis Tuukritööde OÜ tuuker ning novembri alguseks olid need üsnagi suured puitdetailid Tartusse dendrokronoloogia laborisse jõudnud. Selle teksti kirjutamise ajal proove alles uuritakse, mistõttu ei ole veel võimalik lõplikke uurimistulemusi esitleda.

Vrakk „Nargen-1“ paistab silma erakordselt põneva leiumaterjali poolest. Salvitopsid, metallist süstal ning kummalised, tundmatu otstarbega keraamilised ümarnõud lubavad arvata, et tegemist on arstile või apteekrile mõeldud lastiga. Keraamika päritolu selgitamiseks toodi vrakilt üles üks keraamiline nõu ning sellelt ja ühelt ümarnõult lõigatud väikesed savitükid saadeti Rootsi laborisse lootusega, et seal õnnestub määrata savi päritolu. Needki uuringud on veel pooleli.

Vraki „Nimetu-45“ detailide fi lmimine ja pildistamine.

Foto: Harri Laakso Vrakk „Nargen-1“ sonaripildil. Allikas: Eesti Meremuuseum

17. sajandi kaubalaev Naissaare lähedal

„Nargeni“ uuringutega paralleelselt toimusid välitööd Uusmadala lähedal 62 m sügavuses asuval laevavrakil, mille töönimi on „Nimetu-45“. Seegi vrakk on teada juba varasemast, kuid seda pole põhjalikumalt uuritud. „Nimetu-45“ on hästi säilinud, ilmselt 17. sajandist pärinev kaubalaev, mille tekil on näha nii piipe, keraamilisi nõusid kui ka muud leiumaterjali. Omal ajal oli laev rikkalikult dekoreeritud kõiksugu kaunistuste ja nikerdustega – need on detailid, mis võivad anda meile vihjeid laeva päritolu kohta.

Välitöödel sukeldusime ka sellele vrakile mitu korda: fi lmisime-pildistasime vraki detaile, kaunistusi ja vrakis olevaid esemeid. Samuti mõõdistasime osa vraki detaile, et tulemused 3D-mudelile lisada ja seeläbi juba mudelilt ülejäänud vajalikud mõõdud võtta. Suure tõenäosusega on tegemist flöidiga, 17. sajandil Lääne- ja Põhjamerel ülimalt levinud kaubalaevatüübiga.

Laeva päritolu selgitamiseks tõime vrakilt üles ühe tellise kambüüsi ahjust ja saatsime sellest Rootsi laborisse proovi päritolu määramiseks. Võib arvata, et laev ehitati samas piirkonnas, kust on pärit tellise valmistamiseks kasutatud savi. Ka selle vraki ümbrust kontrollisime külgvaatesonari abil, et leida vraki lähiümbruses paikneda võivaid laevadetaile.

Ja muud üllatused

Nagu eespool mainitud, arvestasime tööplaane koostades võimalikke üllatusi ja ka sel aastal ei tulnud pettuda. Juba kevadel tuli teade kahe lennukivraki leidmisest Hiiumaa vetest. Meremuuseumi, Muinsuskaitseameti ja Hiiumaa Militaarmuuseumi ühised välitööd kinnitasid, et tegu on Teise maailmasõja aegsete Saksa Junkersi Ju-52/3 MS marki lennukitega. Eriliseks teeb selle leiu asjaolu, et teadaolevalt ei ole mitte kusagil maailmas ühtki terviklikku MS-versiooni säilinud.

Tõsiselt suur üllatus tuli seekord aga kuivalt maalt. Märtsi lõpus leiti ehitustöödel Vanasadama lähedalt hästi säilinud keskaegse kaubalaeva vrakk koos hulgalise ja põneva leiumaterjaliga. Pärast väljakaevamist toodi vrakk Lennusadamasse ning ootab nüüd spetsiaalse hoone rajamist, kus seda saab konserveerida ja uurida.

Kokkuvõtteks võib öelda, et välitööde hooaeg oli kõigiti edukas. Tegime 13 sukeldumist ja sonaritöid, kaevasime välja keskaegset kaubalaeva ning tutvustasime merearheoloogiat muuseumi huviklubis osalejaile. Hooaeg andis hea ülevaate „Loodi“ meresõiduomadustest ja vajaminevatest täiendustest. Talvel jätkub andmete analüüs, arhiiviuuringud ja aruannete kirjutamine.