Merendusuudised

 27. oktoobril tähistas Eesti Mereakadeemia 103. aastapäeva, mispuhul anti üle akadeemia teenetemärgid. Endine akadeemia arendusdirektor Madli Kopti sai teenetemärgi pikaajalise silmapaistva töö ja pühendumuse eest akadeemia teadus- ja arendustegevuse eestvedamisel, uute teadussuundade käivitamisel ja Eesti merenduspoliitika kujundamisel.

Merendusajakirjanik Madli Vitismann sai teenetemärgi Eesti merekultuuri ja -keele pikaajalise ja silmapaistva talletamise, edendamise ning vankumatu kaitsmise eest.

 Septembris lõppes Rukki kanalis tavapärane hooldussüvendus. Iselossiv imursüvendaja (TSHD) „Vlieree“ eemaldas kanali põhja kogunenud setted, misjärel on taas tagatud kanali minimaalne sügavus 5,2 m EH2000 kõrgussüsteemis. Insenerehituse ASi tehtud süvendus maksis 400 000 eurot.  Euroopa Liidu Nõukogu võttis seoses Venemaa sõjategevusega Ukrainas tänavu 7. oktoobril vastu määruse (EL) 2022/1904, millega kehtestatakse täiendavad piiravad meetmed Vene Mereregistri (RMRS) sertifitseeritud alustele.  Transpordiameti meremeeste diplomeerimise üksus läks 1. novembrist laevaohvitseride teadmiste hindamisel üle Ocean Technologies Groupi (Seagull) loodud tarkvarale. Laevajuhtide COLREG-i teadmiste hindamisel kasutatakse tarkvara RulesMaster Pro 4.  Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut kinnitas Riigikantselei valikukomisjoni ettepanekul Transpordiameti uueks peadirektoriks Priit Sauki, kes astus ametisse 21. novembril. Priit Sauk on endine Maanteeameti peadirektor, kes muuhulgas valmistas ette Transpordiameti loomist.  Septembri algusest novembri lõpuni kontrollisid Transpordiameti laevade järelevalve inspektorid Pariisi MOU iga-aastase kontsentreeritud kontrolli kampaania (CIC) raames meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse korraldamist Eesti sadamaid külastavail välislipuga laevadel. Kontrolliti 48 laeva, kinni ei peetud ühtki.

 30. septembril saabus Tallinnasse plaanitud visiidile Saksa fregatt „Sachsen“, mis enne Vanasadamasse jõudmist viis läbi koostööharjutuse Eesti mereväega. Huvilistel oli võimalik nädalavahetusel fregatti külastada.  1.-27. oktoobrini toimus Eestis Saksamaa relvajõudude, Eesti õhuväe ja mereväe kombineeritud väekaitse koostööõppus, milles harjutati olulise taristu kaitsmist. Õppuses osalesid Saksa õhujõudude rügement Friesland, Saksa merejalaväelased, Eesti ja Saksamaa miinituukrid ning Eesti rannikukaitsedivisjon ja Ämari lennubaas, kokku umbes 400 kaitseväelast.  4. novembril sildusid Miinisadamas plaanitud visiidile tulnud NATO 1. alalise miinitõrjegrupi laevad, mida juhib Eesti mereväe ohvitser kaptenleitnant Ott Laanemets.  17. novembril kohtus Soome mereväe ülem kontradmiral Jori Harju Miinisadamas Eesti mereväe ülema kommodoor Jüri Saskaga, et arutada praegusi koostööprojekte ja seada raamid ühistegevustele tulevikus.  18. novembril saabusid Vanasadamasse plaanitud sadamakülastusele NATO 1. alalise mereväegrupi laevad: Hollandi fregatt ja grupi lipulaev „Tromp“, Taani fregatt „Esbern Snare“ ja Norra tanker „Maud“.  21. novembril tähistasid mereväelased väeliigi 104. aastapäeva piduliku rivistusega Miinisadamas. „Käesoleva aasta murrangulisemaid sündmusi mereväes on Vabariigi Valitsuse otsus, millega liitub meiega uuel aastal Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) koosseisust 4 laeva, kaldaradarisüsteem ja ligi 80 inimest,“ ütles aastapäevakõnes mereväe ülem kommodoor Jüri Saska. Mereväe suurimad väljakutsed on tänavu olnud uuele struktuurile üleminek ja ettevalmistused järgmiseks aastaks, mil liituvad uued laevad, kohale jõuavad esimesed laevatõrje raketisüsteemid ning hakatakse vastu võtma varasemast ligi kolm korda rohkem ajateenijaid.

 17. septembril korraldati Viinistul Eesti seitsmendad merepäästeoskuste võistlused 15 võistkonna osavõtul. Võitis PPA laeva „Kindral Kurvits“ meeskond, teise koha teenisid Kuressaare vabatahtlikud ja kolmanda Pärnu politseijaoskonna meeskond.  10. novembril viibis Tallinna lahel USA rannavalvelaev „Hamilton“, mille meeskonnaliikmed tutvusid Eesti mereväe miinijahtijaga „Sakala“.

Sama päeva õhtul harjutas „Hamilton“ koostöös PPA kaatriga „Pikne“ ning mootorpaadiga „M-15“ merepääste- ja otsingutöid. Ameerika rannavalve laevadest külastas Eestit viimati „Tahoma“ 1998. aastal.

 Roomassaare sadamas valmis lõunamuuli laiendus, mis võimaldab selle sisekaid nüüd kaubakaina kasutada. Lisandus üks kaubalaeva koht ja ca 4000 m² kauba eelladustamiseks, nii muutus paindlikumaks sadamasisene logistika ja kaubalaevade teenindus.  Sviby sadamas rekonstrueeriti väikelaevade osa, varasema 22 asemel mahub pärast akvatooriumi süvendamist sadamasse ligi 50 väikelaeva.

 Vastavalt riigi ja Tallinna Sadama tütarettevõtete vahel sõlmitud lepingule suursaarte parvlaevaliinidel teavitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM), et riik kui veo tellija ei soovi kasutada parvlaevade väljaostu optsiooni, mille kohaselt oli riigil õigus TS Laevad OÜ omanduses olevaid lepingu tarbeks ehitatud laevu lepinguperioodi lõpus fi kseeritud hinnaga välja osta.  Tallinna Sadam avas oktoobris D-terminali esise linnaväljaku.

 Tallink ja Sotsiaalkindlustusamet sõlmisid lühiajalise prahilepingu Ukraina põgenike ajutiseks majutamiseks laeval alates 8. detsembrist kuueks kuuks võimalustega prahilepingut pikendada ühe kuu kaupa maksimaalselt kahe kuu võrra.  Rauma laevatehas Rauma Marine Constructions (RMC) andis Tallink Grupi uue kiire parvlaeva „MyStar“ kontsernile üle 7. detsembril, üleandmistseremoonial heisati laeval pidulikult Eesti lipp. „MyStari“ ehitus algas 6. aprillil 2020 ja laev pidi esialgse plaani kohaselt valmima 2022. aasta algul, kuid koroonaviirusest põhjustatud töökatkestuste ja käigukatsetuste järgse seadistamise tõttu lükkus tähtaeg mitmel korral edasi. Laev väljus Rauma laevatehasest 9. detsembril kell 21.30 ja jõudis Alfons Håkansi pukseri „Poseidon“ veekahurite saatel Vanasadama 1. kai äärde 10. detsembril kell 12.45. „MyStari“ laevapere on 208-liikmeline, kaptenid on Vahur Ausmees, Aivar Moorus ja Ain Aksalu. Laeva maksumus on 247 miljonit eurot.  Tallink Grupi fi nantsjuhina alustab 9. jaanuarist tööd Anna-Liisa Sisask. Kontserni senine fi nantsjuht Joonas Joost lahkus ettevõttest kinnisvarasektorisse uuele ametikohale oktoobris.

 Viking Line Abp omandas 18. novembril 17,1% Rederiaktiebolaget Eckerö aktsiatest kogusummas 10,2 miljoni euro eest.  Viking Line Abp on otsustanud registreerida reisilaeva „Viking XPRS“ Eesti asemel Soome laevaregistris 2023. aasta I kvartalis. 2008. a liiniliiklust alustanud laev registreeriti Eesti laevaregistris 2014. a.

 Eesti Vabariigi president Alar Karis külastas 20. oktoobril BLRT Gruppi.  Teraselõikamise tseremooniaga algas BLRT Grupi Tallinna laevaremonditehase uue ujuvdoki ehitus Hat-San Shipyardi laevatehases Türgis. 180 m pikk, 30 m lai ja 10 000-tonnise kandevõimega HS10 klassi ujuvdokk valmib kava kohaselt kevadel 2024. Ehitatav dokk vahetab välja senise 155 m pika ja 27 m laia ujuvdoki ning sellega saab dokkida ka Handysize-suuruses laevu. Ehitusleping sõlmiti tänavu suve lõpus.

 Septembri lõpus ristis Belgia laevaoperaator DAB Vloot kaks Baltic Workboatsi tarnitud laeva. Üks neist oli PATROL 21 WP SAR klassi laev ja teine Ferry 22 Electric klassi täiselektriline reisilaev.  13. oktoobril tunnustati auhindamisüritusel „Eesti parimad ettevõtted 2022“ aasta ettevõtte tiitliga ASi Baltic Workboats.  Baltic Workboats osales USA-Balti kaitsetööstuse päeval, kus arutati ettevõtete ja valitsuste eri koostöövõimalusi.

Muud uudised

 22. septembril kiitis valitsus heaks majandus- ja taristuminister Riina Sikkuti ettepaneku luua 1. jaanuarist 2023 MKMi haldusalas uus riigiasutus nimega Riigilaevastik, mis hakkab haldama ja arendama riigile kuuluvaid veesõidukeid. Riigilaevastikku koondub ka ujuvnavigatsioonimärgistuse haldus ja korrashoid ning lootsiteenuse osutamine.

Riigilaevastikku koondatakse Transpordiameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti, Keskkonnaameti ja ASi Eesti Loots käsutuses olevad alused. Järelevalve- ja korrakaitsefunktsioonid jäävad vastavate asutuste kohustuseks. Minister kinnitas asutuse põhimääruse ja eelarve 30. novembril. Riigilaevastikus tuleb neli teenistust: arendus-, lootsindus-, planeerimis- ning tehnilise halduse ja tugiteenuste teenistus. 18. oktoobril kuulutati välja asutuse 6 võtmetöötaja konkurss.  Viimasel septembripäeval lahkus Sjöfartstidningeni peatoimetaja kapten Rolf Petrén Nilsson (1958-2022). Ta oli 1905. aastal Göteborgis asutatud laevandusajakirja peatoimetajana alles neljas aastail 1999-2011.  HELCOMi merenduse töörühm vaatas läbi laevanduse keskkonnamõju uuringud eelmise aasta kohta. Võrreldes 2020. a-ga heitmemaht veidi suurenes, kuid merre lasti vähem reovett ja veealuse müra tase alanes.  14. oktoobril tähistas Tartu Ülikooli mereinstituut 30. aastapäeva konverentsiga „Eesti mereteadus 2022“.  27. oktoobril kinnitas valitsus Eesti ja Läti meretuuleenergia ühisprojekti ELWIND asukoha Sõrve säärest läände jääval merealal.  27. oktoobril selgusid Eesti Sõjamuuseumi ja Kaitseministeeriumi väljaantava Hendrik Sepa nimelise sõjaajaloo preemia laureaadid. 2021. a Eesti parimad sõjaajaloost kirjutajad on Arto Oll ja Reet Naber, kes pälvisid raamatupreemia kaptenmajor Bruno Linnebergi biograafi a eest.  MKM ning Norra juhtiv merendusanalüütika ettevõte Menon Economics sõlmisid lepingu Eesti laevanduse konkurentsivõime uurimiseks.  Valitsuse kabinetinõupidamisel novembris otsustasid ministrid anda ASile Eesti Varude Keskus suunise võtta vastu Pakrineeme Sadam OÜ müügipakkumine ja rääkida läbi Paldiskisse rajatud veeldatud maagaasi vastuvõtukai omandamine koos selle kinnistuga. Otsustati ka loobuda osaluse omandamisest Soome LNG terminali opereerivas ettevõttes. Oktoobri keskel otsustasid Eesti ja Soome majandusministrid, et piirkonna maagaasi varustuskindlust suurendav LNG ujuvterminal sildub Soomes Inkoo sadamas.  21. novembril algas kohtuprotsess Vjatšeslav Leedo ja teiste süüdistatavate üle Saaremaa Laevakompanii asjus.  7. detsembril tutvustas MKM meremajanduse valget raamatut, mis seab Eesti kui mereriigi kursi aastani 2035. Meremajanduspoliitika elluviimises osalevad ministeeriumid, ametid ja teised asutused koostavad igal aastal ülevaate meetmete ja tegevuste kohta.  Kõrgkoolide vilistlased, kelle lõputöö käsitleb Eesti merenduse ajalugu, on oodatud taotlema Eesti Meremuuseumi rahalist preemiat 5. veebruarini 2023 kestval konkursil.