Põhiprobleem on tulevikukütused

Põhiprobleem on tuleviku

Madli Vitismann

Tänavuse rahvusvahelise laevanduskonverentsi pealkiri oli „Roheinnovatsioon merenduses“. Selle teema all oli peale ettekannete kaks arutelu, esimeses osalesid asjatundjad, teises poliitikud ja ametnikud.

Toetused riigieelarvest

Konverentsi avakõnes osutas Riigikogu esimees Jüri Ratas viiele merendussuunale, mida tuleks riigieelarvest toetada. „Estonia“ huku aastapäeva puhul meenutas ta ühist leina lääneriikidega ja oma peaministriajal algatatud laevahuku uurimise eelhindamist: „Siiani on ühiskonnas üleval palju küsimusi, mis on taas tekkinud, kus soovitakse leida vastuseid. Ei saa ju öelda, et see peatükk on lõpuni kirjutatud, enne kui täiendavaid vastuseid antakse läbi ka olemasoleva uurimise koostöös Soome ja Rootsiga.“ (Esimene täiendava rahastamise taotlus jäi rahuldamata – Toim.) „Meie meremajandusel on palju lahendust vajavaid küsimusi. Olgu selleks Euroopa mastaabis suure mahuga reisiliikluse teenindamine, rahvusvahelise kaubalaevanduse konkurentsivõime tõstmine, aga ka suur energeetikaobjektide ehitamine või nende teenindamine. Kaasajastamist vajab merendusseadusandlus ja selleks vajalikud vahendid peab riik kindlasti leidma.“ „Eesti kõrgtasemel olev reisilaevandus on läbi teinud raske ja pika langusperioodi seoses pandeemiaga, millele lisavad keerukust kõrged energiakandjate hinnad, jätkuv infl atsioon, Vene agressioon ja sõda Ukrainas ning loomulikult majandusseis. Eesti riik on reisilaevandust aidanud meremeeste maksusoodustuste ja teiste toetusmeetmetega, kuid on oluline, et see jätkuks, et julgetaks teha erisusi ega pöördutaks neist tagasi. Arvan, et on riigimehelik arusaam, et millegi tagasikeeramine ja kaotamine on väga lihtne, aga millegi taastamine või ellukutsumine väga keerukas ja sageli pole enam võimalik.“

„Eesti kesk- ja kõrgmereharidus on kogu Eesti merenduse alus. On vaja laiendada rahastusmeetmeid tulevikukompetentse õpetavate erialade juurutamiseks, milleks on vaja tugevdada teadus- ja haridusasutuste, eraettevõtete, aga ka riigisektori koostööd.“

Peatunud Läänemere keskkonnakaitsel, jätkas Jüri Ratas: „Valitsus, aga ka parlament peab Euroopa Liidus seisma merendusele võrdsete konkurentsitingimuste loomise eest, mis meie puhul tähendab ka arvestamist talviste jääoludega ja kindlasti käib siia ka küsimus uue jäämurdja soetusest.“

Osutanud meretuuleparkide ehitusele ja teenindusele ning meenutanud kalureid, väikesadamaid ja -laevnikke, soovis Jüri Ratas kindlat tulevikku meie riigi merendusele.

Rohepööret teevad inimesed

Eesti Laevaomanike Liidu president Vahur Ausmees soovitas roheinnovatsiooni edendamiseks suhelda konverentsil omavahel, huvituda teiste ettevõtjate tegemistest ja jagada kogemusi.

Konverents „Estonia“ huku 28. aastapäeval tekitas korraldajais kõhklusi, kuid nad leidsid üksmeeles, et õnnetuses hukkunud elavad edasi, kuni neid mäletame ja nende lugusid räägime – nende lood on muutnud meresõitu ohutumaks. Rahvusvahelise konverentsiga tähistati maailma merepäeva, mille tänavune teema oli „Uued tehnoloogiad rohelisemaks laevanduseks“. IMO on valinud tänavuse merepäeva teema jätkusuutliku ja heitmevaba laevanduse arendamiseks.

Euroopa Liidu rohepöörde merenduselementidest ehk 2055. a-ks (Fit for 55) kavandatavast rääkides tõdes Euroopa Komisjoni mobiilsuse ja transpordi peadirektoraadi meretranspordi ja logistika üksuse juht Annika Kroon, et merendus peab tublisti heitmeemissiooni vähendama: kulutama vähem kütust ja kasutama puhtamaid kütuseid.

EL püüab jõuda omaenda nõueteni laevakütuste kohta (FuelEU maritime regulation), kuid peavad olema ka nende kütuste tarnijad ja tehnoloogiad.

Konverentsi ajal polnud veel teada, kui palju võib loota veeldatud maagaasi peale, sest parasjagu siis võitlesid riigid kergesti kättesaadava maagaasi pärast, aga keegi ei teadnud, mis edasi saab. Kõneks on olnud merendussektori toetamine, ent tahtjaid on palju ja rahastamisvõimalused piiratud.

IMO meresõiduohutuse osakonna merehariduse ja inimeste üksuse juht Ismael Cobos Delgado juhtis tähelepanu, et alati on olnud esiplaanil tehnika, ent koostöös Rahvusvahelise Tööorganisatsiooniga ILO jt organisatsioonidega on tegeldud elamisoludega laevadel, et muuta need atraktiivseks töökohaks.

Pandeemia näitas, et meremehed tuleb muuta võtmetöötajaiks, sest muidu lahkuvad meremehed laevadelt. Laevanduse digiteerimine toob kaasa muutusi meremeeste väljaõppes ja vajaduse vaadata uuesti läbi ka STCW konventsioon.

Rahvusvahelist Transpordifoorumit (ITF-OECD) esindanud peasekretäri büroo juhataja Jari Kauppila osutas, et alternatiivkütused on traditsioonilistest palju kallimad. Kaubaveo süsihappegaasiemissioon on jäänud aastaid samaks.

Põhjamaade valitsused ja laevakompaniide aktsionärid on rohelisuses teistest palju ees, kuid kui tahetakse merendust dekarboniseerida, peavad olema odavad alternatiivkütused. Niigi on iga laevaomaniku võtmesõna just tõhusus.

Projekti SkillSea tehniline koordinaator Alco Evert Weeks Hollandist juhtis tähelepanu meremeeste digiõppele ja vajadusele küberhügieeni õpetada. Aga ka probleemile: kui on vaja kütuse tõttu uus õppekava koostada, siis millise kütuse jaoks.

Alternatiivseid kütuseid tutvustas DNV Põhja-Euroopa dekarboniseerimisekspert Adam Niklewski. TS Shippingu juht Ülo Eero tutvustas „Botnicaga“ saadud kogemusi Saksamaa

kütused

Poliitikute ja ametnike arutelu juhtis Urmas Vaino. Vasakult: Ülo Eero (TS Shipping), Sven Sester (Isamaa), Reeli Rand (SDE), Rene Kokk (EKRE), Taavi Aas (KE), Ele Reiljan (Transpordiamet) ja Kaupo Läänerand (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium).

Foto: Oleg Hartsenko

meretuulepargis ning ümberkorraldusi sadamais ja laevatüüpe, mida läheks vaja Eesti vetesse rajatavais meretuuleparkides tuulikute ehitamiseks ja nende hooldamiseks.

Roheteadlikkus

Vestlusringi „Roheinnovatsioon ja inimene“ mõtte võttis kokku Marek Kotsulim Tschudi Ship Managementist: „Rohepöörde ajal teeb inimene sedasama, mida ikka, aga mõtleb juba ka rohelise külje peale. Meremehed alati valmis ootamatusteks ja on seetõttu ka selleks valmis.“

Tähelepanekuid argitööst esitas Suvi-Tuuli Lappalainen HaminaKotka Sadamast ning selgitas, millist taaskasutust on laevadelt vastuvõetud heitmetel. Näiteks äraantavast jääkmudast valmistatakse biogaasi ja on neilgi üks biogaasi kasutav laev. Oluline on, et ettevõtete juhid seletaksid töötajaile, miks seda või teist tehakse. Sealt tuleb nii heitmekäitluse mõistmine kui ka uhkus oma kompanii üle ning keskkonnaõpe peaks olema sama loomulik kui ohutusõpe.

Vaidluses, kas rohelisem on noorem või vanem põlvkond, vastas Lappalainen diplomaatiliselt, et see sõltub inimesest. Vanem põlvkond võib tegevust aeglustada, aga võib ka just vaadata, et see läheks õiges suunas.

Poliitikud meremeeste ees

Tänavu puudus Riigikogus esindatud erakondadest Reformierakonna esindaja. Järelejäänud nelja erakonna esindajad vaidlustesse ei laskunud, seda enam, et rivi täiendasid kolm ametnikku ja ka erakonnad olid saatnud merendustegelaste ette kolm eksministrit ja mereäärse endise vallavanema. Et viimane oli olnud ettekanne tuuleparkidest, kasutasid kõik sedagi motiivi, ja kellegi ei olnud midagi laevade Eesti lipu alla tulemise, merehariduse edendamise või üldisemalt merenduse toetamise vastu.

Eelmine majandus- ja taristuminister Taavi Aas (KE) nentis, et kuigi merendus oli koalitsioonilepingus markeeritud, tõmmati jäämurdja ikkagi riigieelarvest maha. Ent õhinapõhine tormamine samuti kuhugi ei vii, näiteks otsivad erialainimesed alles lahendusi, milline on tuleviku [laeva]kütus.

Endine Hiiumaa vallvanem Reeli Rand (SDE) rõhutas hiidlasena tuuleparke kui niihästi vajadust kui ka võimalust, ent ka laevandust ja mitte ainult saarte parvlaevu. Samuti sadamaid ja eriti väikesadamate võrgustikku, aga ta asetas rõhu ka vesiviljeluse arengule kui merest toidu tootmisele: vikerforell, lõhe, karbid, vetikad jm.

Endine keskkonnaminister Rene Kokk (EKRE) osutas, et kui riik ei võta juhtida laevade moderniseerimist uutele energialiikidele, nt vesinikule, siis on väga raske seda käima saada. Kui riik ütleb, et viime mingis piirkonnas ühistranspordi üle vesinikule ja riigile [kuuluvad] laevad viiakse üle vesinikule, siis näitab see samm tervele ühiskonnale, et riik peab seda prioriteetseks.

Endine rahandusminister Sven Sester (Isamaa) eelistaks parempoolsena, mida vähem riiki, seda parem. Aga lähema kümne aasta perspektiivis peab ta oluliseks, kui palju riik merendusklastris osaleb, kas teeb näiteks samme innovatsiooni soodustamiseks. Ta märkis, et erakonnad saavad järjest rohkem aru, et merendus vajab rohkem tähelepanu.

Mida me ise teeme

Lõppsõnas võttis räägitu tabavalt kokku konverentsi juhtinud Eesti Mereakadeemia direktor Roomet Leiger. Ta sõnas: „Päeva kokku võttes esitasin endale mõne küsimuse:

Kas me saime täna rohelisemaks? Arvan, et otseselt mitte.

Kas me saime targemaks? Julgeksin öelda, et saime kõvasti targemaks.

Kas me saime uusi kontakte? Usun, et jah, saime.“

Pärast tänu esinejaile ja korraldaile lisas ta: „Ilmselt istume mõne aja pärast oma mugavatesse autodesse (mõni sõidab ka jalgrattaga), läheme oma soojadesse, valgetesse ja hubastesse kodudesse. Mõned meist võtavad Lõuna-Aafrikast siia jõudnud veini, mõni võib-olla Uruguayst siia saabunud loomaliha, mõni võib-olla näiteks Prantsuse juustu. Kui rohelised me tegelikult oleme? Kõik suured muudatused saavad alguse väikestest asjadest.“

Asjatundjate arutelu juhtinud Vahur Ausmees sõnas, et koju minnes mõeldaks neile kolmele asjale, mida teha, et maailm ja kogu merendussektor rohelisemaks saaks. Marek Kotsulim aga rõhutas, et roheline ei tähenda üksnes keskkonnasõbralikkust, vaid ka tõhusust.