Pingviinid ja kaelkirjakud lahkusid liinilt

Madli Vitismann

Tallink Grupp teatas 28. juulil napis pressiteates, et on sõlminud lepingu Slaapschepen Public BV-ga kahe reisilaeva prahtimiseks seitsmeks kuuks Hollandisse, et pakkuda lühiajalist majutust. „Silja Europa“ alustab 20. augustist ja „Galaxy“ 20. septembrist ning mõlema laeva sealviibimist võib pikendada kolme kuu võrra. Laevad prahitakse koos tehnilise meeskonnaga.

Varemnägemata pardamaaling

Niisugune teade, mis laseb Eestis rõõmustada leidliku laevakompanii üle, et leiab ka raskel ajal laevadele rakenduse, tõstis teisel pool Läänemerd aga tormi. Kahju on muidugi, et Navitrolla kujundatud enneolematu pardamaalinguga „Galaxy“ Läänemerelt lahkus ja mööda kaelkirjakutreppe käivad inimesed, kes välis- ega sisekujunduse päritolu ei tea.

Kevadel 2006, kui taevasinine maalingutega üleni kaetud laev Rauma laevatehasest Tallinna jõudis, oli imestamist palju ja kohe tekkisid selle kohta ka esimesed naljad. Nüüdseks on see mood jõudnud eeskätt kruisilaevadeni ja näiteks musisuid Aida laevade vööris on Tallinnas pidevalt näha. Algul Tallinna-Helsingi liinil sõitnud „Galaxy“ pandi 2008. a Turu-Stockholmi liinile ning sai sellega seoses ka Rootsi lipu ja uue laevapere. Küljele maaliti Tallinki kaubamärgi asemel Silja Line.

Kütusehind oli peamine

14 aastaga sai „Galaxy“ omaseks nii kaubamärgi kodumaal Soomes kui ka lipuriigis Rootsis. Järelehüüetest laevandusajakirjas Sjöfartstidningen ning ametiühingu-uudistest laevajuhtide ja mehaanikute ajakirjas Sjöbefälen või meremeeste ametiühingu ajakirjas Sjömannen saab aimu, missuguseid hingekeeli selle laeva liinilt lahkumine puudutas. Ühtlasi saab teada, kui palju erinevad Rootsi tööseadused ja -tavad Eesti omadest.

Intervjuus Sjöfartstidningenile selgitas Tallink Silja tegevjuht Ats Joorits, et laevapere töötas väga hästi, kuid „Galaxy“ liiniliiklusele andis lõpliku hoobi sõja tõttu kolmekordseks tõusnud kütusehind. Äri peab end ära tasuma, ütles ta, ning et ta selgitas laevaperele, et suur koondamine on tingitud asjaoludest ning see pole personali viga. (Turu-liinil oli varem tavapärane üks edasi-tagasi reis ööpäevas, mis tähendab, et laevad olid pea terve ööpäeva merel.) Ats Jooritsa sõnul ei ole nii raskes olukorras see liin majanduslikult jätkusuutlik.

Neli kuud lõpparveni

Mõlemad ametiühinguajakirjad kirjeldasid laevaperet tabanud šokki esialgse teate peale, et „Galaxy“ prahtimine tähendab 265 töötaja koondamist. Augustis alanud läbirääkimised reederiga kestsid kaua. Lepiti kokku, et koondamisteate saavad töötajad 29. septembril ja tööleping lõpeb 29. jaanuaril. Laevajuhtide ja mehaanikute ametiühing saavutas, et neile lühemat aega töötanuile, kellele etteteatamise aeg on kaks kuud, saadi veel kaks kuud lisaaega. Osa töötajaid paigutati ümber „Silja Symphonyle“, millel on samuti Rootsi lipp, sh neid, kes on Turu-liinil töötanud 30-35 aastat ja tunnevad seal iga pööret.

265 asemel 175 lahkujat

„Galaxyga“ läks Amsterdami sõidumeeskond ja Eesti lipu heiskamine on prahilepingu lõpuni edasi lükatud. Laevajuhtide ja mehaanikute esialgu teatatud 63,5 ametikohast koondati 51.

Meremeeste ametiühing Seko Sjöfolk teatas, et esialgu kavandatud 200 asemel kaob nii tehnilisel kui ka teenindaval laevaperel 124 töökohta. Ametiühinguliikmeile lepiti kokku eelis tööle tagasisaamisel. Kuigi tööturg näeb parasjagu välja üsna hea ja arvatakse, et ka Siljas võib varsti häid töövõimalusi olla, on kollektiivselt kokku lepitud töölesaamise eelis ametiühingujuhtide arvates siiski oluline. Läbirääkimised olnud rasked, aga siiski suhteliselt konstruktiivsed.

Navitrolla kaelkirjakute kaelad venisid mit-

mele tekile. Foto: Madli Vitismann

Tallink Silja tegevjuht Ats Joorits, kas läbirääkimised olid rasked, aga konstruktiivsed?

Niimoodi võibki öelda. Tööd saab plaanida kindlatest oludest lähtudes, nii on „Galaxy“ Amsterdami läinud laevapereliikmetel töölepingud prahilepingu ajaks, s.t 7 kuuks. Töölt lahkujatega on meie personaliosakond kontaktis ja aitab tööd leida.