Page 11

Tekst: Ott Laanemets, kaptenmajor

K

a it se väe Ühen da tud Õppeasutuste rakendusuuringute keskusel ilmus 2016. aasta lõpus uuring „Eesti merejulgeolek“, mis tuvastas hulga võimelün ki merelises riigikaitses ja pakkus nende kõrvalda miseks la hendu si. Õi gu sak tidest ja poliiti kadoku mentidest tuvastati riigi ülesanded merel, need tõlgiti n-ö operatsioonide keelde, mille najal omakorda kirjutati võimeprofiilid leitud operatsiooniliste ülesannete täitmiseks. Suu ri maks puu du jää giks võib pidada sõja list riigikaitset merel. Kuna meresõjapida mise aluseks on tu vastatud merepilt, püüab käesolev kirjutis seletada sõjalise mereseire olemust, terminoloogiat ja probleeme.

FOTO: Tauri Roosipuu

Mereolukorrateadlikkus Kõigi merel julgeoleku ja korra tagamise tegevuste aluseks on tead mi ne, mis merea ladel toimub. Keskkonnakaitsjad tahavad teada, kes lasi pilsivett üle parda, merepäästjaid huvitab, kes ja kus on merehädas, piirivalvureid huvitab, kas mõni laev on piirirežiimi rikkunud, meresõiduohutuse eest vastutajaid huvitab, kas laevade va hel on kok kupõrkeoht või on mõni madalale jooksmas, ning riigikaitsjaid huvitab „vaenlase puri”.

MEREMEES 2/4 (296) 2017

Merejulgeolek

Mereluure, mereseire ja mereolukorrateadlikkus Kokkuvõttes peaks riiki ter viklikult huvita ma, mis Eesti merea ladel toimub. Sellist kõikehõlmavat ja laiapindset teadmist nimetatakse mereolukor rateadlik kuseks, mis tähendab arusaama kõigest merekesk konnas toimuvast, mis võib mõjutada riigi julgeolekut, meresõiduohutust, majandust ja keskkonda. Riigi mereolu kor ratead lik kus saab tekkida vaid kõigi merel toimijate koostöös ja selle osad on kõik nii sõjalised kui ka mittesõjalised seiresüsteemid, nii sõja- kui ka riigilaevad merel, eri andmebaasid, sadamad, radar- ja vaatluspostid kaldal, vabatahtlikud merepäästjad, saarevahid, kaitseliitlased jpt. Mereolukorrateadlikkus on kihiline, s.t kõik amet konnad ei pea ilmtingimata nä gema kõiki andmeid. Nt keskkonnakaitsjail pole vaja teada sa lastatud luureandmeid vastase sõjalaevadest, sõjaväelastel pole vaja teada seadusi eiranud kalamehe isikuandmeid jne. Küll aga on sõjaväelaste teabemaht teistest amet kondadest mõnevõrra suurem, et juba varakult tuvastada tsiviilelumustritesse varjunud sõjalist ohtu. Tava keeles on levi nud sõna „mereseire“, mille tähendus sõltub aga kasutajast. Mereväelase jaoks tuleneb sõna „mereseire“ tähendus üsna selgelt NATO doktriinist, keskkonnakaitsjale tähendab see

11

Profile for Ajakiri Meremees

Meremees. VA Teataja. 2017 2/4  

Meremees. VA Teataja. 2017 2/4  

Advertisement