30
PORTREE
Urmas Nõmmik uurib sõnumeid aastatuhandete tagant Teoloogi ja piibliteadlase Urmas Nõmmiku sõnul on Vana Testament tüvitekstide tüvitekst. „Raske on leida inimpsühholoogia, sotsioloogia ja filosoofia vallast asju, mida see ligikaudu kahe ja poole aastatuhande tagune teos ei puudutaks,“ ütleb ta. TIIA KÕNNUSSAAR tiia.konnussaar@ut.ee
A
astal 1993, mil Urmas Nõmmik Rakveres keskkooli lõpetas ja Tartu Ülikooli taasavatud usuteaduskonda astus, erines Emajõe Atee na väljanägemine praegusest kirevast ja rahvus vahelisest linnapildist märkimisväärselt. Luitunud, lagunevate hoonetega kesklinn, auklikud kõnni teed. Ei mingeid jõulutulesid talviselt pimedatel tänavatel, kõledalt tühi Raekoja plats suviti. Ent suletud linna staatusest vabanenuna oldi haka tud üles ehitama euroopalikku u niversitast. Vaim ülikoolis pulbitses taasleitud vabaduse energiast. „Ühest küljest oli 1990-ndate algus vaene, kirjanduse puudus oli suur. Teisest k üljest olid kõik hoogu täis ja raha polnud veel nii tähtis,“ meenutab Nõmmik. Mis õigupoolest ajendab üht noort inimest usuteadust õppima? „Meie peres ei ole seost usu või kirikuga olnud,“ mõtiskleb 2021. aastal Vana Testamendi ja semitis tika professoriks valitud Urmas Nõmmik. „Ema ja isa on mõlemad ajalooõpetajad. Aga ilmselt mängis rolli see, et lapsepõlvest sain kaasa eksootiliste keel te ja vana ajaga tegelemise pisiku. Ja küllap otsisin vastuseid ka elu ja olemasoluga seotud küsimustele.“
Avara maailmapildiga eeskujud
Toonast värsket tudengit inspireerisid laia silma ringiga õppejõud, näiteks Kalle Kasemaa. „Teda oli ülikooli peal tihti näha ja alati oli tal varuks mõni anekdoot,“ meenutab Nõmmik. „Loengutes
jäi mulje, et ta ei olnud väga valmistunud, sest ta tuli kohale ainult sõnaraamatu ja heebrea keelse piiblitekstiga,“ ütleb teoloog muheldes. „Ja neid me siis lugesime ja analüüsisime.“ Erialavaliku liisk langes, kui dekaan Kasemaa kutsus Saksamaalt loenguid pidama Vana Testa mendi uurija Otto Kaiseri. Õppejõu ja teadlasena suutis Kaiser kõnetada nii neid üliõpilasi, kes otsi sid vastust religioossetele küsimustele, kui ka neid, kes vaevasid end eksistentsiaalsete probleemidega.
Lapsepõlvest sain kaasa eksootiliste keelte ja vana ajaga tegelemise pisiku. „Otto Kaiseril oli Vanale Testamendile avar v aade,“ ütleb Nõmmik. „Piibel on inimkonna kultuuriline varasalv. Sel on suur taustsüsteem: vana Lähis-Ida kirjandus ja religioonilugu, mis läheb üsna sujuvalt üle hellenistlikku ning Rooma-aegsesse kultuuri. Juba Vanas Testamendis endas on 39 raamatut, koos apokrüüfidega veel rohkem. Lisaks on see Uue Testamendi tüvitekst ning nii läänemaailmas kui ka ida kiriku mõjupiir konnas kultuuri, kunsti ja kirjanduse alustekst.“ Kaiseril oli suurepärane ettevalmistus ka klassi kaliste keelte alal. Et loenguid kuulata, tuli tuden gitel ära õppida saksa keel, lisaks piibliheebrea keel, Uue Testamendi kreeka keel ja ladina keel. Otto Kaiser oli ka Urmas Nõmmiku magistri- ja doktoritöö juhendaja, viimase teemaks sai Iiobi raamat. Igapäevase töö tarvis Vana Testamendiga
