KEELENURK Kuidas akadeemiliselt lühendada?

Keelenurgas on lühenditest juba kaks korda juttu olnud. Vaatluse all on olnud nende ladinakeelne kuju ja suurtähtlühendite käänamine. Ülikooli eesti terminite komisjoni koosolekutel on aga mitu korda arutatud ka seda, kuidas lühendada eestikeelseid akadeemilisi ametinimetusi. Kas Prof või prof? Kas dekaanil on lühend? Mil viisil peaks lühenema nooremlektor: kas n.lektor või n-lektor?

Kirjutamise üldpõhimõte on see, et jooksvas tekstis võiks lühendeid vältida. Tervete sõnadega teksti haarab silm paremini ja seda on mõnusam lugeda. Ent vahel on vaja mahutada sõna mingisse piiratud ruumi, näiteks tabelilahtrisse, või kasutada lühendit ökonoomsuse huvides, näiteks koosoleku protokollis, kus mõni ametinimetus kordub väga palju. Nii võivad lühendid teinekord osutuda otstarbekaks.

Osa akadeemilisi ameti ja muid nimetusi ei ole aga kombeks lühendada. Näiteks arst-resident, audoktor, dekaan, lektor, prodekaan, programmijuht, prorektor, rektor, teadlane, teadur, õppejõud, õppekorralduse spetsialist ja üliõpilane kirjutatakse enamasti ka tabelites välja.

Tuntumate lühendite kirjapilt on keeles enamasti kokku lepitud. Samamoodi on akadeemiliste nimetustega – osa neist on hakatud lühendama oma kindlal viisil. Tartu Ülikoolis võib vaja minna näiteks järgmises tabelis olevat lühendivara. Sõna

Lühend akadeemik akad akadeemiline töötaja ak töötaja assistent ass doktor dr dotsent dots kaasprofessor kaasprof nooremlektor nlektor nooremteadur nteadur professor prof õpetaja õp

Põhjus, miks nii lühikest sõna nagu doktor lühendatakse, aga nii pikka ametinimetust nagu õppekorralduse spetsialist mitte, võib olla kasutussageduses – doktor on akadeemilises keeles ajast aega olnud väga tavaline ja see ongi tinginud lühendi tekke. Samal ajal on sagedased ja lühikesed ka rektor, dekaan ja lektor, ent neid lühendina ei pruugita. Otsus, kas mõnda sõna lühendada või mitte, taandub keelekasutajate hulgas välja kujunenud kokkuleppele, milles ei pruugi olla alati loogilist põhjust. Seepärast ei ole ülal esitatud lühendite loend kindlasti lõplik. Aja jooksul võib neid lisanduda, nad võivad muutuda või käibelt kaduda.

Keelenurka kirjutab Tartu Ülikooli keelenõunik Helika Mäekivi

Facebook.com/universitastartuensis Instagram: @unitartuajakiri Spotify: Universitas Tartuensise taskuhääling

UNIVERSITAS TARTUENSIS on Tartu Ülikooli ajakiri. Tiraaž 2800 •Peatoimetaja Merilyn Merisalu •Tegevtoimetaja Tiia Kõnnussaar • Keeletoimetajad ja korrektorid Karet Eesmäe, Helika Mäekivi ja Külli Pärtel • Kujundaja Margus Evert • Kaanefoto Peeter Paasmäe • Trükk Paar • Väljaandja Tartu Ülikooli kirjastus • Kontakt W. Struve 1–168, 50091 Tartu, tel 737 5686 • Universitas Tartuensise kujunduslahendused ning kõik ajakirjas avaldatud tekstid ja illustratsioonid on autoriõigustega kaitstud. Tekste võib kasutada täismahus, muutmata kujul ja maksumüürita, lisades viite Universitas Tartuensisele ja artikli autorile. Enne ajakirjas avaldatud fotode kasutamist palume pöörduda toimetuse poole. • Kolleegium Marju Himma-Kadakas (esimees), Sven Anderson, Krista Aru, Uku Haljasorg, Aime Jõgi, Toivo Maimets, Mari-Liis Pintson, Tõnu Runnel ja Virve-Anneli Vihman.