AKTUAALNE Tartus on uuritud loodusteadusi juba 220 aastat

6. aprillil 220-aastaseks saanud Tartu Ülikooli loodusmuuseum tähistab oma tähtsat sünnipäeva koos loodus- ja täppisteaduste valdkonnaga maikuus, mil teemanädala jooksul saab osa võtta mitmest loodusega seotud piduüritusest.

TÜ loodusmuuseumi ja botaanikaaia turundus- ja kommunikatsioonijuht

Sünnipäevaüritustel, mis toimuvad 9.–14. maini, põimitakse loodus muusika, kunsti, kirjanduse, rändamise ja filmiga. Kavas on kohtumine kirjanik Tõnu Õnnepalu ja näitleja Pääru Ojaga, koos loetakse muusika saatel luulet. Admiral Bellingshauseni Arktika ekspeditsiooni muljetest ja koostööst loodusmuuseumiga räägib rännumees Tiit Pruuli.

Loodushäälte üle muusikas mõtiskletakse koos helilooja MärtMatis Lillega, samal õhtul tuleb esitlusele tema teos „Lindudele“, millega jätkatakse Linnu jämmi sarja. Samuti kohtutakse filmi „Fred Jüssi. Olemise ilu“ autori Jaan Tootseni ja loodushäälte salvestaja Veljo Runneliga. Kitarrist Robert Jürjendali esituses saab kuulata loodushäälte improvisatsioone. Rahvusvahelise teemakonverentsiga „Elurikkuse digi teenused“ tähistatakse Eesti kolmandat taksonoomiapäeva.

Kogu aasta jooksul korraldatavate juubeliürituste kõrval leiavad aset ka loodusmuuseumi ja botaanikaaia traditsioonilised ettevõtmised: juunis on tulemas kaheksas Loodusfestival ja viies loodusvaatluste maraton, septembris seenenädal. Sügisel jätkub juubeliaasta loodusteaduste konverentsi ja orienteerumisnädalaga.

Eesti vanim muuseum ning loodus ja täppisteaduste valdkond on omavahel tihedalt põimunud. Mõlemale pandi alus aastal 1802, mil ülikoolis loodi loodus teaduste professuur koos selle juurde kuuluva loodusloo kabinetiga. Sama aasta 6. aprillil sai kabinet ja hilisem loodusmuuseum esimese loodusloolise kollektsiooni.

Esialgu mitmel üüripinnal ja direktori korteris paiknenud loodusmuuseum sai ülikooli peahoone valmimise järel 1809. aastal uued ruumid aula kõrval teisel korrusel, kuhu pandi välja geoloogilised kogud. Veidi hiljem koliti peahoonesse ka zooloogilised kogud. Loodusteaduslike kogude ja professuuride arv kasvas kiiresti, mistõttu jagunes muuseum peagi osadeks: botaanilised kogud anti 1811. aastal üle botaanikaaiale, geoloogilised kogud 1820. aastal mineraloogiakabinetile ja zooloogilised kogud 1822. aastal zooloogiakabinetile. 1915. aastal valminud maja aadressil Vanemuise 46 oli Eestis esimene spetsiaalselt muuseumi jaoks projekteeritud hoone näitusesaalide, hoidlate ning tööja õpperuumidega. Samas kohas tegutsevad tänapäevani loodusmuuseum ning loodus ja täppisteaduste valdkond.