Page 1

TÜRI RAHVALEHT 7. juuli 2016

TÜRI VALLA AJALEHT

1

Loe lehte veebis: www.tyrirahvaleht.ee

7. juuli 2016 nr 7 (847)

SÕNUMID

Talude uksed avanevad Tänavu 24. juulil toimuval teisel üle-eestilisel avatud talude päeval avab oma uksed üle 230 talu ja põllumajandustootmise. Järvamaalt on osalejaid 12, neist neli asub Türi vallas. Karjakülas perekond Kuutokile kuuluvas Takkasaare talus saab tutvuda masinapargiga ning laudas lehmi uudistada. Takkasaare on osalenud avatud talude päevadel algusest peale. Algselt Järvamaalt tuule tiibadesse saanud ettevõtmine on nüüdseks kasvanud üle-eestiliseks. Esmakordselt avab uudistamiseks uksed ka kohalik suurtootja OÜ Estonia. Avatud talude päeval saab tutvuda Taikses asuva Piibu suurfarmiga. Kolmandat korda on külastajatele avatud Retla külas Rehe talus asuv Elise Aia puukool. Seal toimuvad ringkäigud kasvuhoones ja puukoolis ning saab kelgukoertele pai teha. Uksed avab ka Põikval asuv Põllemaa-Saare talu, kus tegeletakse piimatootmise ja lihaloomade kasvatusega. Huvilistel on võimalus ratsutada ning proovida lehmalüpsi. Rohkem teavet: www.avatudtalud.e

• Sünnipäevalapses elavad õnnelikud inimesed lk 2 • Türi vedurid saavad värske välimuse lk 3 • Rahvusvaheline projekt “No Child Left Behind” lk 4

• René Viljat: pildiline jalutuskäik läbi Türi ajaloo lk 5 • Torm sundis Järvamaa külade päeva tuppa lk 8 • Järgmine Türi Rahvaleht ilmub 4. augustil

tr

Avatud talude päeva raames saab tänavu külastada ka Taikses asuvat Piibu suurfarmi. Eelmisel aastal said sealset tootmist kaeda valla kogupere rattaretkel osalejad. Teet Reier

Tšellofestival tuleb taas 17.–21. augustini toimub Türi kultuurikeskuses, järve ääres ja ümbruskonna mõisates C-JAM CELLOFEST 2016. Festivali korraldajateks on MTÜ EMSO ning kunstilised juhid on Helen Ott ja Pärt Tarvas. Tänavuse C-JAM CELLOFESTi raames toimub kokku kuus kontserti, kaks õpituba ja III tšellistide suvekool. Kontserdid toimuvad Laupa, Tori ja Kirna mõisates ning Türi tehisjärve ääres, kultuurikeskuse sisehoovis ja suures saalis. Õpitubasid juhendavad pillimeister Peeter Altpere ja helitehnik Andris Avamere. Tšellistide suvekoolist võtab osa 30 õpilast kõikjalt Eestist. Suvekooli juhendajad on ansambel C-JAM liikmed Pärt Tarvas, Tõnu Jõesaar, Margus Uus ja Levi-Danel Mägila ning Helen Ott (Türi muusikakool), Heli Ilumets (Ülenurme muusikakool), Lauri Sõõro (Vanemuise SO, Tartu I muusikakool) ja Egmont Välja (Keila muusikakool). Suvekooli kontsertmeister on Siret Heinaste (Türi muusikakool). Kontsertide kava leiab kodulehelt www.emso.ee ja pääsmed on juba saadaval Piletilevis ning neid saab soetada ka tund enne kontserte kohapeal.

Helen Ott

Igakevadise Türi-Tori kiirlaskumise parimad ja ärevamad hetked leiavad aset Jändja paisul. Kui tamm lammutatakse, muutub võistlus ühe takistuse võrra igavamaks, kuid see-eest pääsevad kalad kudema. Teet Reier

Riik ostis Jändja paisu Eelmise aasta lõpus ostis riik osaühingult Generaator Jändja paisu, et avada lähiaastatel kaladele tee Pärnu jõe ülemjooksule. Kui varem oli riik ostnud 1 000 000 eurot maksnud Sindi paisu, siis Jändja paisu ostuhinnaks kujunes 130 000 eurot. teet reier

teet.reier@tyri.ee

korraldaja

7. juunil avati Türi muuseumis näitus “Meie linna lood”, mis annab ülevaate kohalikust elust-olust viimase sajandi vältel. Näitus jääb avatuks vähemalt septembri lõpuni. Teet Reier

„Tõepoolest ostis riik sügisel Jändja paisu, täpsemalt Jändja puumassivabriku kinnistu, mille asuvad nii pais kui kahe kunagise veskihoone varemed,“ selgitas keskkonnaagentuuri projektijuht Tauno Jürgenstein. Jürgensteini sõnul on plaanis teha pais kaladele ületatavaks sõltumata veeseisust. „Kuna lisaks hoonevaremetele, millest üks on vähemalt teataval määral konserveeritud, on muinsuskaitse all ka jões asuv betoonpais, tuleb lahendus kavandada koostöös muinsuskaitseametiga. Hoonetega riigil

esialgu plaane pole,“ lisas ta. 2006. aastal on koostatud eelprojekt, mis näeb ette betoonkünnise lammutamise. „Milline saab aga olema lõplik lahendus, on hetkel veel vara öelda. Töö selles osas käib. Praegu võib öelda, et suure tõenäosusega jõe paisutus ei säili. „Elektritootmisel tänapäevasel tasemel polnud Jändjas juba enne riigile müümist enam perspektiivi. Seda nappide hüdrotehniliste eelduste ja paisukompleksi ülesehitamiseks vajalike suurte investeeringute ning samuti jõe olulisuse tõttu Natura elupaigana,“ ütles Jürgenstein. „Ajaliselt loodame järgmise aasta alguseks läbi viia projekteerimise, millest selgub ka ehituse kestvus. Eeldatavasti võiks ehitus alata kas 2017. või 2018. aasta suvel ja kesta ühe madalveeperioodi ehk sügiseks valmis,“ täpsustas ta. Jürgensteini ütlust mööda on paisu avamine on vajalik kalade vaba liikumise tagamiseks, mis on peamine eeldus jõe ülemjooksu elurikkuse suurene-

teave

Jändja veskikompleks on rajatud 20. sajandi alguses, kui tõenäoliselt mõnevõrra varasema (umbes aastast 1841) jahuveski kõrvale rajati uus puumassivabrik koos betoonist tammiga, mis valmis 1912. aastal. Jõe vasakul asusid varem ka kompleksi kuulunud elamu ja kuur, ehitatud tõenäoliselt 1920. aastatel, mis on hävinud. Veskikompleks jäi kasutuseta 1960nendatel aastatel. Allikas: muinsuskaitseamet miseks ja ökoloogilise seisundi paranemiseks. „Sindi paisu probleemi lahendamisega praegu tegeleme ja selle järel on Jändja viimaseks oluliseks takistuseks kalade rännetele Pärnu jões. Ülemjooksul asub küll veel Tarbja pais, kuid sellel on mõju peamiselt lokaalselt ülemjooksu elustikule. Siirdeliikide rännetele ja populatsioonidele on Tarbja mõju väiksem.“ Muinsuskaitseameti Järvamaa vaneminspektor Karen Klandorfi sõnul asub riigi poolt ostetud kinnistul kolm katsealust mälestist: veskipais, vana veskihoone jõe ühel ja puumas-

sivabriku hoone teisel kaldal. „Paisu saatus ei ole hetkel veel teada, arutelud ootavad alles ees,“ ütles Klandorf. Taustaks veel niipalju, et viisteist aastat tagasi ostis toonaselt Türi vallalt Jändja paisu ja hooned OÜ Generaator, kes lootis hakata seal elektrienergiat tootma. Puumassivabriku hoone sai uue katuse ja rohkem uus omanik objekti ei investeerinud. Kompleks müüdi sümboolse hinnaga ja kogus aastatepikkuse seismisega omanikule lõpuks korraliku tulu. Jändja pais osteti riigile 130 000 euro eest ja raha saadi selleks EL Ühtekuuluvusfondist.


TÜRI RAHVALEHT 7. juuli 2016

2

arvamus

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Pole põhjust olla kiitusega kitsi Hea lugeja, ära nüüd veel paanitse selle pärast, et ülejäänud suvega enam midagi peale pole hakata. On ikka. Vaatamata sellele, et jaanipäev on möödas ja linna sünnipäev peetud. Tulekul on päikeseloojangu kontserdid Türil, Kabala laulu- ja tantsupidu ning C-JAM Cellofest augustis. Rääkimata sellest, et väljaspool valla piire on suveüritusi veel kümneid ja kümneid. Leia ainult see õige. Ja kes üritust ei leia, saab iga kell kodus peenravahes külitada ning vaadata, kuidas porgand sirgub ja sõstar punetama hakkab. Metsas pidavat tänavu maasikaid jaguma ja rabas murakaid. Poodidest leiab muidugi juba ammu ka murelit ja arbuusi. Miks ma seda marjajuttu siin räägin? Eks ikka ilmselt selle pärast, et viimasel nädalavahetusel nähtud kookide pildid keerlevad endiselt silme ees nagu üks korralik sünnipäeva virvarr. Vaikselt on peokorraldajatele suunatud kiitust ka kuulda olnud. Niipalju, kui eestlaslik ülevoolav kiitmisoskus seda lubab. Aga pole ühtegi pidu külalisteta. Tegelikult oli tore vaadata, kuidas Türi laululava oli laupäevase tantsumuusika mängimise ajal jalgakeerutavaid inimesi täis ja niimoodi peo lõpuni. Külastajaid jagus kõigile ettevõtmistele, olgu selleks siis ajalooline jalutuskäik või pargikontsert. Suur aitäh teile, head inimesed, kes te võtsite vaevaks meie kodulinna pidupäeva külastada ja aitäh ka kõigile omadele inimestele, kes aitasid seda pidu korraldada, etteastetega sisustada või siis lihtsalt niisama rõõmsalt kaasa plaksutasid! Tänu teile kõigile!

teet reier

klõps

Sünnipäevalapses elavad õnnelikud inimesed 2. juuli õhtul toimus Türi lauluväljakul rahvamuusikute kontsert, millele järgnes pidu, mis lõppes südaööl ilutulestikuga. Sellega oli joon alla tõmmatud Türi 90. sünnipäeva pidustustele. Kingitused olid käes ja kõik linna külalised olid saanud samal päeval toimunud aedlinnakohvikute päeval ka kõhud täis süüa. Teet Reier

teet.reier@tyri.ee

Nii mõnigi külaline on tänanud sooja vastuvõtu eest. Üks tuttav, kellega sõitsime linna sisse - tõsi küll, juba sünnipäevajärgsel päeval - ei saanud mainimata jätta, et Türi on ilus linn ja siin elavad kindlasti õnnelikud inimesed. See oli lihtne, südamlik kiitus. Sünnipäevanädala korraldusmeeskond töötas usinasti juba aasta algusest peale. Aset leidsid mitmed huvitavad ning toredad sündmused.

Avatud uksed viisid tutvuma kiriku ja kunagise politseimajaga

Salapärane hall merekonteiner seisab Türi raudteejaama juurde värskelt rajatud parkimisplatsi servas, Vabaduse 5a maja lähistel. Majaelaniku sõnul on ta püüdnud uurida, kellele see kuulub, aga vastust pole saanud. Tõsi, Türi vallavalisuse ametimees, kes asja kohapeal uurimas käinud, oli kinnitanud, et see kuulub nende majale. Tühja ja avatud ustega konteinerit kasutavat nädalavahetustel noored, kes seal muusika saatel napsitamas käivad. Kui asjal ikkagi kusagil ka omanik olemas, võiks ta oma varale järgi tulla. Teet Reier

Kogu avatud uste nädala jooksul võõrustas külalisi Resa Tiitsmaa nukutuba, kus sai vaadata Ülle Kuldkepi, Ülle Järve, Anne Reinbergi ja Resa tööde näitust ning võimalus oli osaleda töötubades. Pühapäeval, 26. juunil esitles koostaja Kaarel Aluoja Türi muuseumis trükivärsket Türi ajalooraamatut, järjekorras juba kuuendat. Eelmine raamat ilmus viis aastat tagasi, siis kui linn tähistas 85. sünnipäeva. Kordustrükis ja osaliselt uuenenud piltidega ilmus ka valda tutvustav

90aastased Türi kodanikud olid kutsutud vallavanem Pipi-Liis Siemanni vastuvõtule Türi kultuurikeskuse kohvikusse. Teet Reier „Türi – roheline vald“. Esmaspäeval, 27. juunil toimus Türil õhtune jalutuskäik Türi muuseumi töötajate eestvedamisel. Käidi vaatamas kunagisi pangaruume Viljandi tänav 7 asuvas hoones. Paljud türilased tõenäoliselt ei teagi, et teisel korrusel asub kunagi Saksamaalt tellitud tonne kaaluv hoiuruum. Edasi käidi uudistamas Jaama tänaval asunud politseimaja: 1990. aastate alguses väikesest puumajast suuremaks ehitatud politseimajas valitseb hetkel vaikus. Kunagi töötas siin paarkümmend inimest, täna aga seisab hoone tühjana. Kohaliku konstaabli Alo Allemanni tööruumid asuvad vallamajas. Riigile kuuluva hoone saatuse kohta ei oska keegi hetkel midagi öelda.

Türilaste vanad rattad pandi näitusele välja Veel sai külastada naabruses asuvat võõrastemaja ning Türi reisikeskust, kus on välja pandud ja Urmas Lükki poolt koostatud näitus raudtee ja Türi jaama ajaloost.

Teisipäeval, 28. juunil avanes Türi galeriis Ultra põnev väljapanek, mis kannab pealkirja „Türilase vana ratas“. Saab uudistada palju erinevaid versioone inimese rattalistest sõpradest, olgu selleks siis retrohõnguline punnvõrr või tänapäevane elek-triratas. Tasub kindlasti külastada, sest uksed on etteteatamisega avatud 10. juulini. Samal päeval sai külastada ka Aia tänaval asuvat õigeusu pühakoda. Kolmapäeval, 29. juunil sai käia Türi päästekomando ruumides ja kaunites koduaedades. Neljapäev, 30. juuni tõi Türile õppelaagrisse rahvamuusikud üle Eesti ja kolm suveõhtut linnas olid täis mõnusat muusikat. Terveks päevaks avas uksed Türi Kodu, kus sai majadega tutvuda ja töötubades osaleda. Filmiõhtul sai vaadata Järvamaa muuseumi teadur Ründo Mültsi valitud vanu dokumentaalfilme - lillelaat, rahvajooks, kultuurimaja, Edelaraudtee ...Huvi ajalooõhtute vastu oli üllatavalt suur ja sarja võiks sü-

gisel jätkata. Reede, 1. juuli tõi kohviku Türi vallamajja ja pidulised ning mitmed kohvikud koolimaja parki, kus pidu kestis südaööni. Kesklinna parki loodi linnarahva toodud kimpudest lillenäitus ja maalinäitus Türi ning Põltsamaa harrastuskunstnike töödest. Päris õige sünnipäev algas orkester Türi äratusmänguga ja linn täitus kohvikutega, mida oli tänavu paarkümmend. Türi käsitöömajas sai luua heegeldatud lilleilu, kultuurikeskuse terrassil koos lauluklubiga kaasa lauda, tutvuda Türi kiriku ja advendikogudusega ning aiakohvikutes melu ja head-paremat nautida. Lisaks kohvikukülastajatele viibisid siin sportlased, kes tulid Türile Eesti linnade spordimänge pidama. Just nendel kahel viimasel päeval valitses suurepärane ilm, vihma hakkas sadama siis, kui pidu läbi sai. Suur tänu kõigile sünnipäevalistele, pidulistele, korraldajatele! Olgem rõõmsad oma rohelise kodulinna üle, ta on ka siis ilus, kui parasjagu pidu ei ole.


TÜRI RAHVALEHT 7. juuli 2016

3

uudised Rotaryd tunnustasid parimaid

Galeriis näeb maalinäitust „Kokkupuuted 2“

Türi Rotary klubi tunnustas juba seitsmeteistkümnendat korda koolilõpetajaid, kes on edukalt esinenud olümpiaadidel. Klubi liikme Kalev Auna sõnul pälvisid klubipoolse rahalise toetuse tänavu 26 Türi õpilast. „Koolid esitavad meile kandidaatide nimekirja ja meie valime sealt parimad. Tänavu esitati 71 kandidaati. Seda on uskumatult palju, kui võrrelda eelmiste aastatega,“ selgitas Aun. Auna selgitusel tuleb raha õppurite toetuseks iga kuu makstavatest liikmemaksudest, millest üks osa kantakse nii-öelda projektide rahastuse fondi. “Fondi suurusest oleneb, kui palju ja milliseid projekte klubi arendada saab, teisi rahastusallikaid meil ei ole,” ütles Aun.

3. juulil avati Türi kultuurikeskuse galeriis näitus „Kokkupuuted 2“, mis on koostatud Andres Eilarti kunstikogu põhjal ning on mõtteliseks jätkuks tema paari aasta tagusele näitusele “Kokkupuuted”. „Toonase näituse tagasiside oli selline, et sooviti veel mu kogust pilte näha. Ja miks mitte - eks näitused ole ka piltidele pidupäev,“ selgitas Andres Eilart. Tema sõnul on seekordse näituse otseseks tõukeks Türi juubel. „Pühendan selle oma vastsündinud tüdrukutirtsule ja tema emale. Olgu see näitus sillaks ilusate hetkede ja oluliste sündmuste vahel.“ „Sedakorda on näitusel väljas üksnes maalid. Näituse nurgakiviks olen asetanud maagilised kuuekümnendad, kuid muidugi on vaadata pilte teistestki märgilistest aegadest. Olen tahtnud välja panna nimekate autorite loomingut alates 1950. aastate lõpust kuni käesoleva kümnendini,“ selgitas Eilart. „Kesksel kohal on seekord legendaarse Kaljo Põllu rariteetsed maalid aastatest 1966-1967, millest osa oli hiljuti võimalik vaadata ka Kumu seintelt.“ Näha saab Jüri Arraku, Tiit Pääsukese, Olav Marani, Andres Toltsi, Enno Halleki, Ilmar Kruusamäe, Raul Meele, Peeter Alliku, Marko Mäetamme, August Künnapu, Tiit Jaansoni, Elmar Kitse, Endel Kõksi, Eerik Haameri ja mitmete teiste nimekate autorte töid. Näituse ettevalmistamisel ja trükise väljaandmisel abistas ka Eesti Kultuurkapital. Näitus jääb Türi kultuurikeskuses avatuks augusti lõpuni.

TR

lugeja kiri

Elurõõm tutvus Türiga Kohtusime Kevade kohvikus. Sõime maitsvat lõunasööki ja meenutasime möödunut. Meil on vahvaid eakaid, kes peale võimlemise käivad talvel jääaugus suplemas, tegelevad joogaga, tantsivad ja teevad kepikõndi. Otsustasime teha jalutuskäigu ümber Türi tehisjärve. Päev oli ilus, suviselt soe. Järve ääres õngitses meie tuttav Sirje kala, eemal liuglesid kaunitar luik ja pardipaar. Hüppetorni juures tegeles rühm poisse vettehüpetega. Seal vist ongi järve kõige sügavam koht. Vanasti oli see väga kuulus koht – Kellahaud. Sellest on ka legend. Sõja ajal olevat Türi kirikukellad maha võetud ja kiriku all olevasse jõkke ühes rahakastiga vaenlase eest ära peidetud. Kellad ja rahakast olevat tõotusega jõe põhja lastud, et neid ainult seitse venda kahe paari mustade härgade ja villase köiega sealt välja võivad tõmmata. Suurte pühade öödel olevat Kellahauas kellalöömist kuulda, ent kellasid ei ole õnnestunud sealt välja tõmmata. Jalutuskäik jõudiski lõpule. Eemal kalda ääres seisis ühel jalal valge toonekurg. Miks toonekurg seisab ühel jalal? Lugupeetud lehelugeja, kui teate, palun kirjutage Türi Rahvalehele, ootame huviga. Olge terved, selleks huvitavaid toimetusi, sooje suvepäevi! Kohtume sügisel!

Edda Külasalu

Paar nädalat tagasi pesti vedur Kasparilt suurem mustus maha, nüüd ootab ta, millal tulevad vabatahtlikud ja talle värske välimuse annavad.

Teet Reier

Türi vedurid saavad värske välimuse Türi linnas raudteeülesõidu ja raudteejaama juures paiknevad vanad auruvedurid on kujunenud aastate jooksul Türi sümboliteks. Aeg ja rooste on teinud oma töö ja vedurid vajavad värskendamist. MTÜ Türi-Tamsalu Matkatee sai kohaliku omaalgatuse programmist toetust vedurite roostest puhastamiseks ja värvimiseks. Partneriteks selles projektis on Edelaraudtee ja Türi vallavalitsus. Projekti viiakse läbi vabatahtlike abiga. Hetkel käivad veel ettevalmistustööd roostetanud kohtade lappimiseks ja suurema rooste ja lahtise värvi eemaldamiseks. Kutsume üles vabatahtlikke andma oma panus vedurite korrastamisse. Plaanis on korraldada 2–3 talgupäeva. Esimesel

TR

teave

Vedurid tulid Türi linnapilti aastal 2000 Edelaraudtee on suutnud lühikese ajaga muuta Türi kaunimaks kui linnavalitsus ja ülejäänud ettevõtted kokku. Juba mõni päev köidab mööda aedlinnakese põhitänavat Viljandi suunas kulgejate tähelepanu raudteeülesõidukoha lähedale paigutatud vana auruvedur. Teine raudruun püüab möödujate pilke Türi reisikeskuse ees.

Järva Teataja 21. november 2000

päeval on kavas vedurid puhastada ning võimalusel kruntvärviga katta. Peale kruntvärvi kuivamist saab vedurid katta uue värviga. Talgulistele pakume päeva keskel kehakinnitust. Talgute paremaks korraldamiseks on vajalik talguliste eelregistreerimine. Palun vabatahtlikel huvilistel registreeruda kuni 10. juulini 2016 e-posti aadressil yllar.vahtra-

mae@tyri.ee või telefonil 504 0112. Seejärel anname teada võimalikud talgupäevade kuupäevad, arvestame ka ilmaprognoose. Kõigil huvilistel on suurepärane võimalus anda oma panus Türi linna sümbolite korrastamisse. Teie abiga muudame Türi linna ilusamaks!

Tiit Jaanson (vasakul) tutvustab näitust, Andres Eilart kuulab, taustaks Kalju Põllu maal.

Üllar Vahtramäe

Türi vallavalitsuse arendusjuht

Türi külad said sildid Ajalooraamatu „Türi. Kilde kihelkonna ja linna arengust” III osa Edith Ruisu artiklist „Elavad ja unustusse vajuvad nimed” saab lugeda, et Türi linn kasvas välja küladest. „Algul oli Türi küla, mida on esimest korda kirjalikult mainitud 1560. aastal. 1753. aasta kaardile on küla kantud Turgeli nimega. Igal nimel on oma tekkelugu ja tagamaa. Kaob nimi, kaob ka teadmine. Türi nimi elab,” kirjutas Ruisu artiklis. Türi linna 90. sünnipäeva tähistamist korraldav toimkond otsustas juubeli puhul jäädvustada kunagiste külade asukohad linnas. Töömehed paigaldasid linna Tankaküla, Konnaküla, Kringliküla, Pilpaküla, Näljaküla, Nopsaküla ja

Näituse avamist külastas Looduse omnibussi reisiseltskond eesotsas Jaan Riisiga (vasakul).

Vabrikuküla tähistavad sildid. Et teada saada, millises linna piirkonnas mingi küla asub ja miks tal selline nimi on, tasub sirvida Türi ajalooraamatuid, külastada Türi muuseumi

ja teha ringkäik linnas. 1917. aastal kinnitati Türi asula aleviks ja 2. juulil 1926. aastal sai Türi linnaks.

katrin soomets

avalike suhete ja kultuurispetsialist

Türi kultuurikeskuse teise korruse klaasgaleriis saab vaadata Salme ja Aivar Andre loodusfotode näitust. 3x Teet Reier


TÜRI RAHVALEHT 7. juuli 2016

4

haridus Türi lasteaia lapsed teevad tervislikke valikuid Türi lasteaias oleme sel poolaastal palju tähelepanu pööranud tervislikule toitumisele ja töökasvatusele. Laste toitumisharjumused pole alati kõige paremad ja ka vanemad on murelikud, sest üsna keeruline on last suunata tervislike valikute poole. Arvame, et ka lasteaial on oluline roll lapse harjumuste kujundamisel. Oleme vaadanud üle lasteaia menüü ja tasapisi lisanud uusi toite, menüüs on nüüd aedviljapüreesupid, smuutid, rikkam on magustoitude valik, köögivilju pakume mitmel moel. Vähendanud oleme saia ja sepiku osakaalu. Oleme ühtlustanud eri majade menüüd, võttes iga maja kogemustest parima. Lapsed õpivad kõige paremini oma kogemuse järgi. Seepärast viisid õpetajad rühmades läbi salati- ja smuutipäevad, kus lapsed valmistasid aedviljasalateid ja smuutisid. Enda valmistatu maitses ülihästi. Sama moodi tegid lapsed kokatädidega koos püreesuppi. See oli algul laste jaoks üsna võõras toit. Kui aga üheskoos sai keedetud köögivilju saumikseriga püreestada, oli supil hoopis teine minek. Andsime toidutegemisest teada ka vanematele, et nad oskaks õhtul uurida ja laseksid end ka õpetada, kuidas seda uut suppi kodus võiks teha. Püreesupipäevale eelneval õpetajate abide ja kokkade ühisel tervisepäeval mõeldi toitudele uusi ja ahvatlevaid nimesid. Nüüd keedetakse köögis Jänesepoisi suppi – suppi, mida sööb jänku, kes tahab olla kiire ja osav. Lapsed said uusi teadmisi ja kogemusi ka selle kohta, kuidas tervislik aedvili meie toidulauale jõuab. Lapsed kasvatasid ise taimi, neid kingiti emadepäevaks emadele, müüdi lasteaia kevadlaadal ja istutati õue kasvama. Lokutal ja Türi-Allikul istutasid lapsed aeda maguskirsi- ja pirnipuud. Koolieelikud külastasid Mägise Aed OÜ ja Eistvere Aiandi ettevõtteid, said ise proovida pikeerimist, sõita kurgitõstukiga, maitsta värskelt korjatud kurki. Need lapsed teavad nüüd hästi, kust köögivili poodi jõuab. Nende tegevuste jaoks saime toetust projektiga põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametilt (PRIA). Ostsime istutuskastid, seemned ja istikud, kvaliteetsed töövahendid aiatöödeks nii lastele kui ka juhendajatele. Samuti rahastati selle projektiga õppekäigud aianditesse ning salati- ja smuutipäevade toiduained. Ostsime projekti rahast igasse majja kannmikseri, et lapsed saaksid ise smuutisid valmistada ja degusteerides otsida kõige paremaid kooslusi. Türi valla eelarvest soetasime iga maja kööki suurköögi saumikseri, millega on võimalik, lisaks smuutile ja püreesupile, valmistada näiteks ka tervele lasteaiale kartulipuder või vahustada magusroog. Sel nädalal sai Kesklinna majas paika kartulikoorija, peagi saabub sama abimees Lokuta majja. Nii jääb kokkadel rohkem aega, et laste toidulauda rikastada. Kindlasti jätkame uuel õppeaastal laste tervislike harjumuste kujundamist. Oleme kokku leppinud, et töökasvatus on uuel õppeaastal läbiv teema kõigis Järvamaa lasteaedades. Loodan, et saame nii toetada vanemate püüdlusi, et lapsed oleksid terved, töökad ja laia silmaringiga.

Rahvusvaheline projekt “No Child Left Behind” Kahe aasta jooksul osales Türi põhikool rahvusvahelises projektis, mille partnerriikideks olid Inglismaa, Türgi, Hispaania, Itaalia, Rumeenia ja Poola. Projekti põhiteemad olid sport ja teater. Erinevates riikides toimunud projektikohtumistel osales 17 meie kooli õpilast. Üheskoos tehti sporti: võisteldi mitmesugustes teatevõistlustes, orienteerumises, jooksus ja mängiti palli. Viimastel kohtumistel Türgis ja Poolas tutvustati partneritele oma kodukoha legende ja lugusid erinevate dramatiseeringute kaudu. Kaks projektiaastat olid meile väga töised, huvitavad, kiired, täis reisimist ning toredaid kogemusi ja mälestusi.

kaia iva

Türi lasteaia juhataja kohusetäitja

Õpilased projektist Eleen Kindlasti sain juurde kõvasti julgust, õppisin iseseisvust, et tulla võõras peres kõigega toime. Arendasin oskust välismaalastega suhelda. Praktiseerisin inglise keelt. Kindlasti leidsin reisil väga palju uusi sõpru! Reisi juures meeldis mulle väga meie humoorikas seltskond, kellega autoreisi ette võt-

17-21.08 C-JAMI III SUVEKOOL 17.08 kl 18.30–20.00 kultuurikeskuse väikeses saalis. Õpituba pillide hooldusest. Peeter Altpere (pillimeister)

19.08 kl 20.00 Kirna mõisa pargis TŠELLOL AINULT TÜDRUKUD tšellokvartett HEKÄRMARIAN ja THE ILVES SISTERS. Vihma korral mõisas sees. Piletid 10/12 €, avatud kohvik www.c-j.am

Kelly

See oli nii, nii, nii võimas! Kogu see reis, seltskond, söök, jook! Ma ei suuda seda isegi sõnadesse panna. Nüüd, kui meie reisist Barcelonasse on natuke aega möödas, igatsen kõiki ja kõike tohutult. Seal koolis olid niivõrd lahked ja toredad inime-

Ma sain väga palju uusi kogemusi. Kahju, et enam ei saa minna sinna kooli (Barcelona) ja näha neid toredaid inimesi. Mulle meeldis, et meile oli mõeldud palju tegevusi. Oli palju seiklemist ja liikumist, nädala jooksul saime näha palju uusi ja

tseli

20.08 kl 21 Türi tehisjärvel DRUM ´N´CELLO PEETER JÕGIOJA TULE- JA TRUMMISHOW (löökpillid) ja VANEMUISE TŠELLODUO Lauri Sõõro ja Enno Lepnurm. Tasuta

www.emso.ee

va

Ma

Looritsa Saekoda

i

l

huvitavaid paiku. Reis oli väga tore ja vahva.

Sanna Luisa Reis Barcelonasse oli väga tore. Käisime palju ringi ning nägime huvitavaid kohti. Mulle meeldis, et oli väga soe ja värviline. Koolis olid kõik inimesed lahked ja hästi sõbralikud. Kui Erasmus+ projekt veel korduks ja Hispaaniasse saaks minna, tahaks ma kindlasti kaasa minna. See oli kõige suurepärasem reis, kus ma käinud olen.

21.08 kl 15.00 Türi kultuurikeskuses C-JAM CELLOFEST 2016 LÕPPKONTSERT – C-JAM, SUVEKOOLI ANSAMBLID, ORKESTER JA BÄND – Priit Sootla (klahvpillid), Indrek Mällo (bass) ja Margus Tammemägi (löökpillid). Piletid 5/8 €

Kunstilised juhid Helen Ott ja Pärt Tarvas Kontakt ja teave: Helen Ott, 5558 4969 • helen.ott@gmail.com Piletid müügil Piletilevis ja tund enne kontserte kohapeal

t

är

J

TÜRI VALD

ai

Lisette

20.08 kl 14.00 Laupa mõis – C-JAMI III SUVEKOOLI MÕISAKONTSERT esinevad suvekooli solistid, ansamblid, õpetajad ja C-JAM. Piletid 5/8 €

18.08 kl 20.00 Türi kultuurikeskuse sisehoov C-JAMi kontsert CRAZY CELLOS Vihma korral kultuurikeskuses. Piletid 10/12 €

K

17.08 kl 20.00 Tori mõis CELLO ´N ´WINE ALEN VEZIKO (kitarr, vokaal) ja PÄRT TARVAS (tšello). Pilet 18 €, hinnas sisalduvad suupisted ja vein. Prantsuse veine pakub Veinimaja

18.08 kl 18.30–20.00 kultuurikeskuse suures saalis. Helitehnika õpituba, Andris Avamere (Protone).

sed, nii õpetajad kui õpilased. Elasime kahekesi peres ning pere tegi kõik, et meil oleks hea ja tore ning lõpuks külvas meid üle igasuguste kingitustega. See oli enneolematu kogemus.

ev

17.08 kl 12.00 Türi kultuurikeskuse väikeses saalis C-JAM CELLOFEST 2016 avamine

sime. Lisaks sellele meeldis mulle väga mu Poola perekond, kelle juures ööbisin. Kui esimest korda vastuvõtvat perekonda nägin, mõistsin, et nad on väga abivalmid ja rõõmsad. Mulle meeldis Poola riigiga tutvuda, eriti tore oli minu jaoks käik Krakowisse, mis sellest, et ilm oli vihmane ja külm. Meeldisid ühistegevused teiste riikide lastega ning ekskursioon võrratutesse soolakaevandustesse. Mulle meeldis kogu reis, sest see andis mulle nii hea kogemuse ja ma sain kõvasti julgust juurde! Kindlasti võiks selliseid projekte veel tulla, kus õpilastel oleks võimalus välismaale minna. Enne seda reisi kartsin ma väga minna, aga nüüd läheks ma kindlasti ja ilma igasuguse hirmuta.

Kesk-Eesti 101,0


TÜRI RAHVALEHT 7. juuli 2016

5

persoon

René Viljat: pildiline jalutuskäik läbi Türi ajaloo Juba üle kolmekümne aasta on türilane René Viljat ikka midagi kogunud: küll vanu fotosid, küll koolilõpumärke ja vanu fotoaparaate. Kogumistöö üheks tulemuseks on üle kümne raamatu, mis tema eestvedamisel või osalusel valminud, nende seas ka „Türi vanadel fotodel“. Ajaloo talletamise eest on teda tunnustatud Türi linna väikese vapimärgi ja Türi valla kuldse aumärgiga. Teet Reier

teet.reier@tyri.ee

Vähe on meie seas ilmselt neid, kes saavad öelda, et on sündinud ja lapsepõlve veetnud Rabasaarel. Rene puhul aga see täpselt nõnda ongi. Esimesed kümme aastat oma elust veetis ta Lehtse lähistel asuvas Rabasaare asunduses. „Ilmavalgust nägin ma ikka Tapal, Rabasaarel sellist luksust nagu sünnitusmaja ei olnud,“ täpsustab ta. „1936. aastal rajati Rabasaarele turbatööstus, seal olid elamud töölistele, töökoda, tootmishooned ja loomulikult ka klubi, mis asus täpselt meie maja vastas. Sinna oli hea kinno lipata. Televiisorit meie peres tollal polnud, seda sai klubis vaatamas käidud.“

Liivakastiks koduõu „Tippaegadel elas Rabasaarel umbes kuussada inimest, tänaseks on püsielanikke alles vaid üks. Juhtusin seal alles hiljuti käima, nii-öelda nostalgitsesin lapsepõlveradadel. Kui lapsena tundus kõik nii suur, siis täiskasvanu pilgule on see vaatepilt üsna ahtake. Kurb, et kõik see on hääbumas, lagunemas ja kinni kasvamas.“ „Rabasaare oli tegelikult suur liivane küngas keset raba. Mängimisega polnud muret: kaevasid koduõuel augu ja oligi liivakast olemas. Kui olin kuuene, öeldi lasteaiast, et olen liiga suur, pole vaja enam käia siin, oodaku ma kodus kooli. Eks ma siis ootasin, vanemad olid päeval tööl, meie aga püüdsime kala, käisime ujumas. Praegu ei julge vanemad lapsi koduaiastki välja lubada. Meie mängumaa oli keset tegutsevat turbatootmist ja veega täidetud turbakarjääre,“ meenutab René. „ See õpetas elus vee peal püsimist - ja ma ei mõtle selle all üksnes ujumisoskust.“ „Kui olin kümnene, sai meie pere uue korteri Lehtse asulasse ja kolisimegi Rabasaarelt ära. Esimesed kooliaastad tuli muidugi käia Pruuna mõisas asunud Lehtse koolis. Sinna sõidutati lapsi väikese veduri sabas olevates vagonettides, mida oli pi-

sut kohandatud ka inimeste veoks. Tee peal tegime loomulikult ka lollusi, kui lollustest vedurijuhil kõrini sai, tõstis ta meid maha ning meil tuli jala koju kõmpida.“

Eeskuju innustas treenima René sõnul oli Lehtse koolis kehalise kasvatuse õpetajaks legendaarne Totti Kasekamp, kes veel vanuigi osales ja võitis tiitleid seenioride maailmameistrivõistlustelt. „Tema soovitaski mul minna õppima Tallinna spordiinternaatkooli. Seda ma pärast seitsmenda klassi lõpetamist tegingi. Tallinna kooli lõpetasin 1977. aastal.“ René sportlaseteed jäävad ilmestama Eesti noorte meistritiitel tõkkejooksus ja mõned teisedki toredad tulemused. „Siis tuli vahepeal Nõukogude armees aega teenida. Väeosas oli meil fotolabor, kus tegutses ka fotograaf. Käisin aeg-ajalt tema tegemisi vaatamas, sealt see huvi pildistamise vastu ilmselt alguse sai.“ „Tagasi kodumaale tulles otsustasingi minna fotograafiat õppima, seda sai teha Tallinnas, kutsekoolis number 2. Tahtjate hulk sellele erialale oli suur, pärast sisseastumiskatse tegemist selgus, et ma ei pääsenudki kooli. Minu õnneks jäi üks poiss kohe õppetöö alguses napsutamisega vahele ja visati koolist välja. Toona oli kombeks kohe sügisel saata noored majanditesse appi kartuleid noppima, seal tal see apsakas juhtuski. Pärast seda sain kirja, kus paluti ilmuda õppetööle.“

Töö tõi huvi vanade fotode vastu „Tollal koolitati fotograafiks aastaga. Koolil ühiselamut polnud, pidin sõitma iga päev Lehtsest rongiga kooli ja õhtul tagasi. Praktikale juhtusin Paidesse ja kuna siin oli vaba üks välifotograafi koht, siis täiesti juhuslikult, ilma et oleksin kavatsenud ennast pikemalt Paidega siduda, pakuti mulle siia tööd. Nii ma siis töötasingi kümmekond aastat Paide teeninduskombinaadis.“ Millal siis ikkagi sai alguse huvi vanade fotode vastu? „See kõik sai alguse seoses tööga. Inimesed tõid tihti fotograafile vanu fotosid, et neist koopia tehtaks. Eks nii oli minuga ka. Vanad fotod, klaasnegatiivid - see kõik äratas huvi.

Esialgu ei saanudki seda väga kogumiseks nimetada, süsteem hakkas tekkima umbes 1983. aastal, kui kohtusin kunagise Ambla fotograafi Jakob Pokmanni vennapoja Villem Pokmanniga. Jakobi ateljee pööningut olen ma samuti korduvalt külastanud.“ „Koos kolleeg Aksel Kuusnaga käisime Paides Rüütli tänavas asunud fotograaf Jaan Eelnurme ateljee pööningul. See oli tõeline kullaauk. Seal olid põlvini ulatuvad klaasnegatiivide virnad, kusjuures suur osa neist oli ka korralikult arhiveeritud, paberis ja peal nimed ja pildistamise aeg. Kogu materjal jõudis lõpuks Järvamaa muuseumisse.“ „Kaheksakümnendad oli tegelikult lausa kuldaeg. Piltepostkaarte pakuti lausa albumi-

te kaupa, tagantjärgi mõeldes oleks pidanud kõik kokku korjama, tollal aga võtsin ainult mõne huvitavama kaardi Paidest või Järvamaalt, seal aga oli kindlasti tuntud ja ka tundmatuid kohti kogu Eestist. Aga eks ta nii olegi, et aegamööda õpid. Alustasin Paide piltidega, siis tulid Türi omad, seejärel Järvamaa ja kogu Eesti.“

Kogub kokku ajalookilde „Huvi Vabadussõja ausammaste vastu tekkis ka osaliselt tänu sellele, et toona liikus neid pilte vähe, oli see ju veidike ka tabuteema. See omakorda innustas koguma. Kogujatest rääkides on tihti oluline ka teada, mida teised ihkavad oma kogudesse, palju asju liigub just vahetuse teel – raha eest neid ei osta.“

Aastate jooksul on Renél valminud hulk ajalooraamatuid, mitmed tema enda koostatud, mõnede puhul on ta olnud kaasautoriks. Aastal 2004 valmis näiteks „Türi vanadel fotodel“. Hetkel on tal käsil Lehtse turbatööstuse ajalugu käsitlev raamat. Autor ise leiab, et üks talv tuleb veel arhiivides istuda ja siis peaks materjal koos olema. Raamat peaks ilmavavalgust nägema Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks. „Raamat, mis sisaldab ainult vanu fotosid, on kindlasti põnev, aga tihtilugu ei pruugi sajanditagused ülesvõtted tänasele vaatajale enam midagi öelda. Olen kasutanud paari viimase raamatu juures natuke teistsugust formaati ehk siis vana pildi kõrvale seadnud selle

René Viljat 19. mai 1958 Tapal Abielus, 2 poega Haridus: 1965–1972 Lehtse 8-klassiline kool 19721–977 Tallinna spordiinternaatkool, kergejõustiku eriala 1980–1981 Tallinna tehnikakool nr 2, fotograafia eriala Töö: 1981–1982 teeninduskombinaat Järva 1982–1991 Paide teenindustootmisvalitsus 1991–1993 AS Fookus 1993. aastast alates FIE 2002–2005 fotokunsti õpetaja Türi majandusgümnaasiumis Koostatud raamatud: 2003 „Paide vanadel fotodel“ 2004 „Türi vanadel fotodel“ 2005 „Albu vald. Fotosid läbi sajandite“ 2006 „Ambla vanadel fotodel“ 2008 „Järvamaa vanadel fotodel“ 2008 „Eesti Vabadussõja mälestusmärgid“ 2011 „Paide muutuste keerises“ 2012 „Tapa vald vanadel ja uutel fotodel“ 2015 „Järva-Jaani vald vanadel ja uutel piltidel“ Kaasautor raamatule: 2002 „Vabadussõja mälestusmärgid I“ 2005 „Vabadussõja mälestusmärgid II“ 2008 „Kaitseliidu Järva malev 1925–1940“ Tunnustus: 1966 1. klassi lõpetamine kiituskirjaga 1983 ENSV parim noor teenindaja 2002 Eesti Muinsuskaitse Seltsi teenetemedal 2003 Järvamaa aasta kultuurihoidja 2004 Türi linna väike vapimärk 2006 Järvamaa kultuuripärl 2012 Türi valla kuldne aumärk Hobid: kalapüük noorusmail turbakarjääridel ajaloo jäädvustamine fotodel koha tänase vaate. See tekitab huvitava võrdlusmomendi ning loomulikult salvestab ka hetkeolukorra, mis tänapäeval on tihti kiire muutuma.“ Nii on Renél valminud raamatud Tapa ja Järva-Jaani vallast. „Aastaid olen teinud seda uue-vana sarja ka Türi Rahvalehe jaoks. Tore, kui see õnnestuks ühel momendil ka raamatuks vormistada. Meil on suur ja paljude võimalustega vald, linnast rääkimata, ja põnevaid pilte saaks ilmselt mitu raamatutäit.“


TÜRI RAHVALEHT 7. juuli 2016

6

Türi vald pildis

Kaitseliidu noorkotkad olid oma pirukaletile kaalukuse andmiseks keskväljakule kohale toonud ka soomuk Haraldi.

Kuni 10. juulini saab Türi vanarattaseltsi galeriis Ultra vaadata näitust “Türi linnakodaniku vana ratas”.

Maasikatüdruk Katrin Saarsalu Türi lasteaia kohvikust.

Türi linna sünnipäevapeo kõige stiilsemad osalejad. 10 punkti ajastutruu vä

Türi Pritsumehed pakkusid kohvikutepäeval põrsaliha lisanditega.

Juba hommikul sai külastada Vana maja sõprade kohvikut.


TÜRI RAHVALEHT 7. juuli 2016

7

Vallamaja kohvikus pakuti vallavanema esinduskooki, loomulikult punaste maasikatega.

älimuse eest!

Linna sünnipäevapeaol jagati külalistele 1200 kauni kujundusega muffinit.

9x Teet Reier


TÜRI RAHVALEHT 7. juuli 2016

8

Türi vald

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Türil saab eterniiti tasuta ära anda

Torm sundis Järvamaa küladepäeva tuppa

Änaris on müüa ridaelamuboks

Vihma ja tormituule tõttu toimus Järvamaa külade päev laupäeval, 18. juunil esmakordselt siseruumides – Kabala rahvamajas. Sündmuse üks korraldaja Riina Trumm ütles, et otsuse sündmuse rahvamajja ümberkolimiseks tegid kohalikud korraldustoimkonna liikmed keskpäeval, kui selgus, et tugev tuul ei võimalda telke püstitada ja tänavune teema „Meri põlvini” on sõna-sõnalt tegelikkus. „Kiiresti leiti rahvamajas ja spordihoones sobivad paigad kõigile planeeritud tegevustele. Loobuda tuli siiski rongkäigust, batuudist, alpakadest ning ka õhtusest lõkkest. Kella 14st oldi valmis külalisi vastu võtma,” lisas ta. Hoolimata tormisest ilmast kogunes XIV Järvamaa külade päevale hulk rõõmsat rahvast, kes aktiivselt osales kõiges pakutavas. Registreerimislehtede järgi osales küladepäeval 149 inimest 25st Järvamaa külast

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus rahastas MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse projekti, mille raames võetakse Türi jäätmejaamas eraisikutelt eterniidijäätmeid vastu tasuta. Projekt kestab järgmise aasta juunini või kuni projektivahendeid jätkub. Türi jäätmejaam teenindab ainult Türi valla elanikke. Kõik jäätmetoojad registreeritakse.

Türi Vallavalitsus võõrandab kirjaliku enampakkumise korras Türi vallas Änari külas Rea tee 6 asuva kinnisasja, millel paikneb ridaelamu üks sektsioon (pildil). Pakkumise korra ja tingimustega on võimalik tutvuda Türi valla veebilehel www.tyri.ee ja Türi vallavalitsuse kantseleis. Täiendavat infot saab telefonidel 384 8250 või 5333 0476.

türi vallavalitsus

Türil saab juhiseid ohutu rattasõidu kohta 8. juulil stardib Türilt suur rattaretk „Tahan sõita ohutult“. Ettevõtmise raames on Konsumi vastas parklas kõigil rattaomanikel võimalus kell 9–10.30 lasta tasuta üle vaadata oma jalgratas Falck Autoabi mehaanikute poolt. Samuti jagavad maanteeamet ja politsei rattaohutusalast infot. Kõigile huvilistele on avatud jalgratta vigursõidurada, auhinnad paneb välja Thule. Kõik soovijad saavad tasuta BikeID turvakleebise, mille abil saab oma jalgratta spetsiaalsesse andmebaasi kanda ning mis võimaldab politseil kiiresti ratta omanikku tuvastada. Olete oodatud osalema! Rattaretk „Tahan sõita ohutult“ toimub 2016. aastal juba 16. korda. Koostööd teevad Omniva, G4S Eesti, Regio, Falck Autoabi, politsei- ja piirivalveamet ning maanteeamet. Retke eesmärgiks on juhtida autojuhtide ja meedia tähelepanu jalgratturite ohutule liiklemisele suurematel maanteedel.

Indrek Raig

korraldaja

Päevale lisasid vürtsi mustlastantsurühma Khamoro tantsijad. ning Türi ja Paide linnast, lisaks veel külalisi Harjumaalt, Pärnumaalt ning Lääne-Virumaalt. „Kõik tegevused toimusid ning maja oli melu ja saginat täis. Eriti huvilisterohked olid töötoad ning suur nõudlus oli ka näomaalingute ja punupatside järele,” kinnitas Trumm. Päeva lõpetamisel anti küladepäeva sümbol - külaratas - üle

järgmisele korraldajale, Ambla vallale. Kangrumäe külakultuuri edendamise seltsi juht Marta Kondas lubas külaratast vastu võttes, et 2018. aastal toimub Järvamaa XV külade päev Kangrumäel hoolimata sellest, missugust nime kannab sel ajal sealne omavalitsus. Järvamaa XIV külade päeva korraldasid vabatahtlikud Türi

Teet Reier

vallavalitsusest, Türi kultuurikeskusest, Türi noortekeskusest, Retla-Kabala koolist, Kabala kultuuri ja spordi seltsist ning Türi vallavolikogu maaelu komisjonist. Ettevõtmist toetasid Eesti Kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupp, kohaliku omaalgatuse programm ja Türi vald.

Katrin Soomets

Lokuta lasteaed saab suurema saali 9. juunil allkirjastati leping Türi lasteaia Lokuta maja saali, kabinettide ja koridori remondiks. Lasteaia lapsed ja töötajaid on aastakümneid unistanud lasteaia saali suuremaks ehitamisest, sest nii liikumistundide kui ka pidude jaoks on olnud

ruumi väga vähe. Nüüd võetakse maha fuajee ja saali vaheline sein, mille tulemusena põrandapind kahekordistub ja laste käsutusse saab 87 m² saal. Samuti remonditakse esimese korruse kabinetid, mille tulemusena

luuakse ka tervisetuba, kus toetavat lisaõpet vajavatega lastega individuaalset tööd teha. Samuti remonditakse koridorid, trepikoda ja riietusruumid. Tööde kogusumma koos käibemaksuga on 36400 eurot,

töid teostab Meris OÜ. Remont peab valmis olema 25. juuliks. Raha ehitustöödeks saadi riigieelarvest Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ettepanekul.

Kaia Iva

Türi lasteaia direktori kt

Eakad pääsevad Koeru peole Tänavune rattaretk kulgeb Türilt läbi Suure-Jaani ja Vändra Torisse. Erakogu

9. juulil Koerus toimuvale Järvamaa eakate kokkutulekule väljuvad bussid eelnevalt registreerunutele Villeverest ja Türilt. Busside väljumisajad on orienteeruvad, palume valmis olla

varem. Villeverest väljuv buss 9.00 Villevere bussijaam 9.10 Kahala 9.25 Kabala

9.30 Retla 9.35 Oisu 9.45 Särevere Türilt väljuv buss 9.30 Türi kultuurikeskus

9.35 Türi-Alliku 9.40 Kirna Lisainfo: Triin Pärna, 512 5423, 384 8233

TR

30. juunil vallavolikogu: • tunnistas Türi Raamatukogu 2015. aasta tegevuse ja eelarve täitmise nõuetekohaseks ja heaks; • muutis Türi Lasteaia põhimäärust ja täpsustas lasteaiarühmade moodustamise põhimõtteid; • muutis Türi valla arengukava ja eelarvestrateegia koostamise korda nii, et kõik esitatud ettepanekud hääletatakse läbi volikogus; • võttis vastu Türi valla arengukava ja eelarvestrateegia aastateks 2017–2020; • otsustas võõrandada Järva maakonnas Türi vallas Türi linnas Paide tänav 16 asuv Türi vallale kuuluva kinnisasja läbi avaliku kirjaliku enampakkumise; • otsustas võõrandada Järva maakonnas Türi vallas Oisu ale-

vikus Tehnika tänav 2 asuva Türi vallale kuuluv kinnisasja läbi avaliku kirjaliku enampakkumise; • otsustas võõrandada Järva maakonnas Türi vallas Änari külas Rea tee 6 asuv Türi vallale kuuluva kinnisasja läbi avaliku kirjaliku enampakkumise; • arvas 1. oktoobrist 2016 sotsiaalelamute nimekirjast välja Türi linnas Viljandi tänav 60 asuva sotsiaalelamu; • otsustas taotleda Eesti Vabariigilt maareformi seaduse alusel Türi valla omandisse mitmed Säreveres, Oisus, Kabalas, Vilital asuvad maaüksused (teed, tänavad, avalikult kasutatavad alad); • kinnitas Türi valla 2015. aasta konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande; • kinnitas Türi valla 2017. aasta

eelarve liigenduse; • arvas Türi vallavolikogu III koosseisu kultuuri- ja spordikomisjoni koosseisust välja Reinika Tatteri ja kinnitas koosseisu 14-liikmelisena; • otsustas alustada läbirääkimisi Kaitseliidu Järva Malevaga Viljandi 13b hoone võõrandamiseks Kaitseliidule; • kuulas informatsiooni Türi vallavolikogu alaliste komisjonide tööst, ühinemisläbirääkimistest Käru ja Väätsa vallaga, vallaeelarve täitumisest ja tulumaksu laekumisest; • volikogule Türi valla konsolideerimisgrupi 2015. majandusaasta auditeeritud aruande. Järgmine volikogu istung toimub 25. augustil 2016 kell 13.

türi vallavolikogu


TÜRI RAHVALEHT 7. juuli 2016

9

Türi vald Tervisekeskuse detailplaneeringu eelnõu avaliku arutelu teade

Saalitäiele huvilistele rääkis raamatu koostaja Kaarel Aluoja trükise saamisloost ja autoritest.

2x Teet Reier

Türi ajalooraamat sai kauaoodatud järje Türi ajalooraamatu „Türi. Kilde kihelkonna ja linna arengust” VI osa esitlus toimus pühapäeval, 26. juunil kell 18 Türi muuseumis. teet reier

teet.reier@tyri.ee

Raamatus on 17 artiklit kokku 16 autorilt. Lugusid illustreerivad arvukad vanad fotod ning dokumendid. „Autorite ring on lai: Kalju Anton, Elvi Bluum, Erika Jaanhold, Meelis Karmo, Olev Kenk, Kristjan Männa, Heli Petrovits, Aleksander Johannes Rammul, Teet Reier, Laine Sinikas, Tõnu Tannberg, Virve Tensing, Lea Urb, Enn Vaigur, Vello Vare, Anni Viirmets,” nimetas raamatu toimetanud Kaarel Aluoja. „Eelmise

osa ilmumisest on möödunud viis aastat ja linna 90. sünnipäevaks sai valmis Türi ajalooraamatu VI osa, mille küljendas ja trükkis kirjastus Kuma. Raamatu väljaandmist toetasid Eesti Kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupp ja Türi vallavalitsus,” lisas ta. Suurimaks töövõiduks värskelt ilmunud ajalooraamatu juures peab Aluoja Tartu Ülikooli professori Tõnu Tannbergi 34-leheküljelist ülevaadet kunagisest Türi rajoonist ja sellest, et Türi linn oli rajoonikeskus. Raamatu esitlusel tegi Aluoja ka statistikat: kuue raamatu kogumahuks on täpselt 1100 lehekülge ja kokku on raamatute ilmumisele andnud oma panuse 60 autorit, neist viljakaim on Edith Ruiso.

Türi põhikooli ja spordihoone detailplaneeringu algatamine

Raamatut uurivad Mati Sadam (vasakul) ja Tarmo Thomson. Raamatut hinnaga kuus eurot on võimalik osta Türi muuseumist, seal on müügil ka raa-

matu esimesed viis osa. Kuuest raamatust koosnev komplekt maksab 30 eurot.

Stuttgarti noored musitseerivad Türil 27. juulist kuni 3. augustini külastab Eestit Stuttgarti muusikakooli Sümfooniline Noorte Puhkpilliorkester, kes viibib siin esmakordselt. Kontakt tekkis läbi Euroopa muusikakoolide liidu, mille presiidiumi koosseisu kuulub ka Stuttgarti muusikakooli direktor ja Saksamaa muusikakoolide liidu asepresident Friedrich-Koh Dolge, kes avaldas soovi oma orkestriga Eestit külastada. Orkester asutati 1980. aasta

septembris ja selle tavapärases koosseisus on 50-60 ning täiskoosseisus 74 mängijat vanuses 14-26 aastat. Orkestri peadirigent on alates 2009. aastast Alexander Beer (s.1978), kes omab nii trompetiõpetaja kui dirigendi kutset ning töötab samast aastast Stuttgarti muusikakoolis puupuhkpillide osakonna juhataja ja dirigendina. Lisaks regulaarsetele kontsertidele Stuttgarti peamistes

kontserdisaalides on orkester esinenud Strasbourgis, Zürichis, Mannheimis, Münchenis ja Saksamaa ning Hispaania televisioonis ning raadios. Orkester peatub Türil 28. juulist kuni 3. augustini ja selle aja jooksul tutvutakse erinevate Eesti paikade- ning vaatamisväärsustega ja antakse kontserte Pühajärve puhkpillipäevade raames Lõuna-Eestis 29. ja 30. juulil ning 1. augustil Pärnus.

Türi Vallavalitsus korraldab Türi Vallavolikogu 29.10.2015 otsusega nr 51 algatatud Türi tervisekeskuse detailplaneeringu eelnõu ja selle avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu 11. juulil 2016 kell 16.00 Türi vallavalitsuse hoone teise korruse saalis. Türi tervisekeskuse detailplaneering koostatakse Türi vallas Türi linnas Viljandi tänav 26 (kü 83701:009:0950) ja Viljandi tänav 28 (kü 83701:009:0014) katastriüksustele ning nendega vahetult piirnevale Pärna tänava lõigule. Planeeringuala pindala on ligikaudu 7000 m². Planeeringuala ja selle mõjuala suurus kokku on ligikaudu 1 ha. Detailplaneeringuga kavandatakse ligikaudu 5930 m² suurune krunt uue Türi tervisekeskuse hoonete ja rajatiste ehitamiseks. Avalikustatud eelnõu kohaselt lubatakse krundile ehitada maksimaalselt kaks kuni 11 meetri kõrgust hoonet maksimaalse ehitusaluse pindalaga 2000 m². Krundile on planeeritud haljastus ja autoliikluse ala, sh parkla. Juurdepääs krundile on planeeritud Pärna tänavalt. Maakasutuse otstarbeks kavandatakse ühiskondlike ehitiste maa senise elamumaa otstarbe asemel. Maakasutuse otstarbe muutmine toob kaasa Türi valla üldplaneeringu muutmise. Detailplaneeringu eelnõu ei ole lõplik planeeringulahendus ning see võib planeeringu koostamise edasises menetluses muutuda. Türi tervisekeskuse detailplaneeringu eelnõu avalik väljapanek toimus 3. juunist kuni 3. juulini 2016 (vastav teade avaldati 19.05.2016 Järva Teatajas ja Türi valla veebilehel). Detailplaneeringu eelnõu on digitaalselt kättesaadav Türi valla veebilehel www.tyri.ee kataloogis “Detailplaneeringud” ning paberkandjal Türi vallavalitsuse majandusosakonnas (asukoht Türi vald, Türi linn, Kohtu tn 2, II korrus) selle tööajal.

31. juulil kell 15 on kõik oodatud kontserdile Türi kultuurikeskusesse, kus koos külalistega astub üles ka orkester TÜRI. 2017. aastal on orkester TÜRI Stuttgarti muusikakooli Sümfoonilise Noorte Puhkpilliorkestri kutsel oodatud vastukülaskäigule. Orkestri koduleht http:// www.sjbo-stuttgart.de/

Silja Aavik

Türi muusikakooli direktor

Türi Vallavalitsus algatas 31. mai 2016 korraldusega nr 221 “Detailplaneeringu koostamise algatamine” Türi põhikooli ja spordihoone detailplaneeringu koostamise Türi vallas Türi linnas F.J. Wiedemanni tänav 3a asuvale kinnisasjale (katastritunnus 83701:004:0990) ja sellega piirnevale alale. Planeeringuala suurus kokku on ligikaudu 6,9 ha. Detailplaneeringu eesmärk on kavandada Türi linnas F. J. Wiedemanni tänav 3a asuvale kinnisasjale krunt ning määrata krundi hoonestusala, ehitusõigus ja muud tingimused koolihoone laiendamiseks või uue hoone ehitamiseks, uue spordihoone ehitamiseks ning kooli tegevuseks ja hoonete funktsioneerimiseks vajalike rajatiste rajamiseks. Detailplaneeringu eesmärk on kooskõlas Türi valla üldplaneeringuga. Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis tingiksid keskkonnamõju strateegilise hindamise või selle eelhinnangu andmise vajaduse KeHJS tähenduses. Detailplaneeringu koostamiseks on vajalik topo-geodeetiline uuring. Muude uuringute vajadust ei ole ette näha. Detailplaneeringu dokumentidega saab tutvuda Türi vallavalitsuse majandusosakonnas selle tööajal (Türi vald, Türi linn, Kohtu tänav 2) ning digitaalselt Türi valla veebilehel www.tyri.ee kataloogis “Detailplaneeringud”.

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku korraldamine Türi Vallavalitus võttis 21.06.2016 korraldusega nr 257 vastu Türi vallas Türi linnas Tolli tänav 21 kinnisasja (katastriüksus 83701:002:1860) detailplaneeringu (K. Enno Arhitektuuribüroo OÜ töö nr A362-1513). Detailplaneeringuga on kavandatud Türi linnas Tolli tn 21 asuva kinnisasja (suurus 5200 m²) jagamine neljaks elamumaa krundiks ning määratud nende kruntide ehitusõigus (sihtotstarve, lubatud hoonete arv, kõrgus ja ehitusalune pind), olulisemad arhitektuurinõuded, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutus, juurdepääsude asukohad, liikluskorraldus, ehitistevahelised kujad ning täidetud muud detailplaneeringu ülesanded. Detailplaneering on kooskõlas Türi valla üldplaneeringuga. Detailplaneeringu avalik väljapanek toimub 22. juulist 4. augustini 2016 Türi vallavalitsuse majandusosakonnas (asukoht Türi vald, Türi linn, Kohtu tn 2, II korrus) selle tööajal ning digitaalselt Türi valla veebilehel www.tyri.ee kataloogis “Detailplaneeringud”.

türi vallavalitsus


TÜRI RAHVALEHT 7. juuli 2016

10

sündmused ja reklaam lugejaküsimus Tänases Türi Rahvalehes on juttu sellest, et 17.–21. augustini toimub Türil ja selle ümbruses C-JAM Cellofest 2016. Küsimus on: mitu kontserti toimub tänavuse festivali raames? Järgmise lugejaküsimuse auhinnaks on kaks komplekti C-JAM Cellofesti meenetega, milleks on T-särk, kott, võtmehoidja ja festivali kava. Vastuste saatmise tähtaeg on 1. august, e-post rahvaleht@tyri.ee. Maikuu Türi Rahvalehe lugejamängu võitja on Jane Sääsk. Õnnitleme!

Türi oli suvemängudel edukas

2.–3. juulil toimusid Türil Eestimaa linnade suvemängud, kus tunnistati ka sel aastal nii väikeste kui suurte linnade seast tugevaimaks võistluste korraldaja Türi. Alavõidud tulid meile sellel korral kergejõustikus, mälumängus, meeste võrkpallis. Juhtide mitmevõistluses tüüris võiduni meie tubli vallavanem Pipi-Liis Siemann. Teise koha tõid meile jahilaskjad ja jalgratturid. Kolmanda koha saavutasid aga orienteerujad. Tennisistid olid sel korral neljandad ja petankimängijad üheteistkümnendad. Türi jaoks oli see juba viies üldvõit suvemängudel. Täname kõiki osalejaid ja kaasaelajaid!

Tanel Viljat

Türi spordiklubide liidu projektijuht

Suvemängudel osalejate rongkäik Türi staadionil.

Turi

kuhu minna

TÜRI VALD

tseli

Kevade kodu

i

va

ev

J

är

ai

t

K

Looritsa Saekoda

Ma

l

Kesk-Eesti 101,0

Kontakt ja teave: Helen Ott, 5558 4969 • helen.ott@gmail.com www.emso.ee • www.c-j.am

Silmade kontroll ja prillide müük 24. augustil kella 10st

Türi noortekeskuses Silmade kontroll maksab 15 € Prillitellijale on kontroll 8 €

Info ja etteregistreerimine telefonil 5323 2454

Müüa saetud ja lõhutud küttepuid (lepp) Pikkused 30, 40, 50, 60 Kohaletoomisega Hind alates 27 eurot / m³ Tel 5695 0043

Näitused suvel Türi kultuurikeskuse galeriis: 30. juuni – 26. august Andres Eilarti kunstikogu näitus Türi kultuurikeskuse klaassaalis: 29. juuni – juuli Salme ja Aivar Andre fotonäitus „Looduse ilu ja võlu“ Augustis klaassaalis Siiri Ushakova kollaažpildid. Kuni 31. august Türi muuseumis näitus „Meie linna lood” Kuni 10. juulini näitus „Türilase RATAS” galeriis Ultra (Kohtu tn 4). Külastamise aeg kokku leppida tel 53404752 (Ilmar) või 5683 8148 (Margus). R 08.07 teatripiknik Oisus SEASAARE näitemängutrupi etendusega „SALADUSLIK KÜBAR“ L 9.07 kell 10–14 taaskasutuslaat „Ühe vana, teise uus” ja rohevahetus Türi kultuurikeskuse pargis L 9.07 kell 12 Järvamaa lahtised MV jalgrattakrossis Kõltsi karjääris P 10.07 kell 12–16 perespordi- ja ohutuspäev Türi järve ääres. Tasuta. Päikeseloojangu kontserdid Kooli pargis kolmel järjestikusel juulikuu pühapäeval: P 10.07 kell 19.30 Estonian Voices. Pop-jazzilik muusika, mille hulka kuulub töötlusi nii rahvalauludest, oma originaalloomingust kui ka tuntud hittidest P 17.07 kell 19.30 Silver Sepp. Ta on trubaduur ja fantaasiapillimängija. Kasutab pillidena jalgratast, naelapilli, veega täidetud pesukaussi jne P 24.07 kell 19.30 Itaalia ansambel Volare esituses kõlavad vanad kuulsad hitid nagu “Chi Sara”, “Italiano”, “Felicita” ning meloodilised itaalia ballaadid. Kontserdid on publikule tasuta. Kogutakse annetusi Türi Murumoori lastepargi arendamiseks. K 20.07 kell 19–21 Foorumteater esitab Kati Saara Vatmanni etenduse “Mustrimuutjad” Kirna mõisas. Etenduses osalevad Evald Piirisild, Liina Meta Kuuskman, Heli Vahing, Ele Kõlar, Ivo Lambing, Tenno Alamaa, Indira Murutar, Soone Saara ja teised. Etendusele järgneb vestlusring. Pilet 10 € (sularahas) enne etendust kohapeal. Avatud kohvik. P 24.07 Üle-eestiline avatud talude päev. Türi vallas avatud Elise Aed OÜ, Põllemaa-Saare talu, Takkasaare talu, Estonia OÜ. Www. avatudtalud.ee R 29.07 kell 15 Kabala rahvamaja juures August Pärli mälestuspingi avamine. Kell 16 Kabala mõisas mälestuskontsert, kus esinevad Kabala vilistlaste puhkpilliorkester Kutter Aarne Haasma juhendamisel ja meeskoor Forestalia, dirigeerib Alo Ritsing L 30. juulil kell 11 Kabala rannavõrkpall Kabalas L 30.07 Kabala 50. laulu- ja tantsupidu. Kell 17.30 rongkäik, kell 18 kontsert laululaval, kell 21 simman ansambliga MaMa. Kontserdi ja simmani pääse 3/2 €. Avatud Kabala mõis ja mõisakohvik. Mõisaekskursioonid kell 14, 18 ja 20. Näomaalingud, batuut, karusell, ponid. Müügil jäätis ja suhkruvatt. Toitlustab Avitella OÜ P 31.07 kell 15 Suttgarti (Saksamaa) muusikakooli Sümfoonilise Noorte Puhkpilliorkestri kontsert Türi kultuurikeskuses. Kaastegev orkester Türi. Dirigendid Alexander Beer ja Ants Oidekivi. Tasuta N 4. – L 6.08 Kukemuru Ambient festival Karjakülas Türi vallas. Festivali läbivaks ideeks on ambient-kultuuri (muusika, visuaalne külg) loomulik presenteerimine looduslikus keskkonnas ning seeläbi orgaanilise sidususe tekitamine kaasaegse kultuuri ja looduse vahel. Www. kukemuru.ee N 4.08 kell 18.30 Järvamaa rattakrossi seeriavõistluse IV etapp Käomäel R 5. – P 7. 08 rahvusvaheline balleti suvekool Türi kultuurikeskuses R 5. – P 14.08 kell 11 Järvamaa MV üksik- ja paarismängudes tennises Türi tenniseväljakul

E 8.08 kell 19–21 maailmakuulus latino-legend Fantuzzi Kirna mõisas. Puerto Ricolt pärit jutuvestja ja maailmaklassi muusik Fantuzzi, kes täna elab Hawaiil oma kätega puu otsa ehitatud majas, teab tuhandeid hipiajastu hiilgeaegadest pärit laule ja lugusid ning jagab neid rõõmsalt Eesti publikuga. Temaga koos musitseerib Tom Valsberg. Kontserdi osalustasu on 15 €, kuid teil on võimalus soetada ka “Toetaja pilet” alates 20 € ja “Helde Toetaja pilet” alates 50 €, millega saad anda toekama panuse. Kuni 12 aastastele lastele tasuta. Ostes kontserdipileti aitad realiseerida unistuse saali kordategemisest. K 10., 11., 12. 08 kell 19 ja L 13. 08 kell 15 Üle-eestilise Noorte Muusikaliteatri muusikal „Hammasrataste vahel“ Türi kultuurikeskuses. Helilooja ja lavastaja Kaarel Orumägi, autor ja kunstnik Riin Maide, koreograaf Kee Abel L 13. 08 kell 10–14 Taaskasutuslaat „Ühe vana, teise uus” ja rohevahetus Türi kultuurikeskuse pargis P 14.08 väljasõit Lohusalu - Laulasmaa matkarajale 7km. Lisainfo ja registreerimine Aili Mäger 55693814. 16.08 kell 18 Järvamaa petanki seeriavõistluse V etapp Türi Põhikooli väljakutel K 17. – P 21.08 C-Jam Cellofest 2016 Türil. Kunstilised juhid Helen Ott ja Pärt Tarvas, K 17.08 kell 12 avamine kultuurikeskuse väikeses saalis. K 17. – P 21.08 C-JAMI III SUVEKOOL K 17.08 kell 18.30-20 pillimeister Peeter Altoere õpituba pillide hooldusest kultuurikeskuse väikeses saalis K 17. 08 kell 20 Tori mõis CELLO ´N ´WINE - ALEN VEZIKO (kitarr, vokaal) ja PÄRT TARVAS (tšello). Pilet 18 eurot, hinnas sisalduvad suupisted ja vein. N 18.08 kell 18.30–20 helitehnika õpituba kultuurikeskuse suures saalis N 18.08 kell 20 Türi kultuurikeskuse sisehoovis C-JAMi kontsert CRAZY CELLOS. Vihma korral kultuurikeskuses. Piletid 10/12 eurot R 19.08 kell 20 Kirna mõisa pargis TŠELLOL AINULT TÜDRUKUD tšellokvartett HEKÄRMARIAN - Annika Krais, Marleen Matzstein, Kärt Rannik, Heidy Heleen Trug (Türi muusikakool) ja peaesineja THE ILVES SISTERS - Liidia, Silvia, Aleksandra, Damaris ja Gloria Ilves. Silvia Ilves saavutas hiljuti telekonkursil Klassikatähed 2016 II auhinnalise koha. Vihma korral mõisas sees. Piletid 10/12 eurot, avatud kohvik. L 20.08 kell 14 Laupa mõis - C-Jami III SUVEKOOLI MÕISAKONTSERT- esinevad suvekooli solistid, ansamblid, õpetajad ja CJAM. Piletid 5/8 € P 21.08 kell 15 Türi kultuurikeskuses C-JAM CELLOFEST 2016 LÕPPKONTSERT- C-JAM, SUVEKOOLI ANSAMBLID, ORKESTER JA BÄND- Priit Sootla (klahvpillid), Indrek Mällo (bass) ja Margus Tammemägi (löökpillid). Piletid 5/8 €. Festivali pääsmed müügil Piletilevis ja tund enne kontserte kohapeal L 20.08 kell 21 taasiseseisvumispäevale pühendatud kontsert DRUM ´N´CELLO- PEETER JÕGIOJA TULE- JA TRUMMISHOW (löökpillid) ja Vanemuise tšelloduo Lauri Sõõro ja Enno Lepnurm. Tasuta T 23.08 Balti keti 26. aastapäev T 23.08 kell 20 kinopiknik Oisus N 25.08 kell 13 väärikate ülikool Türi kultuurikeskuses N 25.08 kell 18.30 Järvamaa rattakrossi seeriavõistluse V etapp Türi tehisjärve ääres L 27.08 kell 12 korvikunnide karikasarja etapp Türi motokeskuses L 27. 08 kell 20.30 muinastulede öö kontsert Meossaare kabelis Lisainfo: www.tyri.ee www.tyrikultuurikeskus.ee www.tskl.ee


TÜRI RAHVALEHT 7. juuli 2016

11

vana ja uus

teated

1930

UUED KODANIKUD ILMAR OSKAR SURVA 19.05.2016 DEIVIA SOOSAAR 5.06.2016 LILIAN HARAK 6.06.2016 KERDO RUUL 7.06.2016 AARON URVE 9.06.2016 RON KÄGO 17.06.2016 ANDREAS LAVRINENKO 18.06.2016 MILENA KAARET 25.06.2016 HELEENE PETERSON 25.06.2016 Palju õnne!

Türi, Kohtu 2, 72213, Järvamaa Telefonid: 387 9717, 5333 3152 E-post: rahvaleht@tyri.ee www.tyrirahvaleht.ee Tegevtoimetaja: Teet Reier Korrektor: Eve Laur Küljendaja: Elin Kalda Raamatupidaja: Signe Tõõtsu Trükkija: AS Kroonpress Levitaja: Omniva Väljaandja: Türi Arengu Sihtasutus www.tyri.ee/tasa

Türil Viljandi tänav 9 maja teisel korrusel asus Tallinna Krediit Panga Türi osakond. Maja omanikuks oli doktor Jaan Vooremaa. Fotol vasakul on raamatupidaja Aksel Eensoo (hilisem juhataja). Pankadest oli sel perioodil Türil veel Põhjapank ja Türi Ühispank.

Türi Rahvaleht ilmub iga kuu esimesel neljapäeval (välja arvatud riiklikel pühadel) kõikidesse Türi valla postkastidesse tasuta. Juhul, kui leht pole Teie postkasti jõudnud, andke sellest toimetusele teada, helistades telefonil 387 9717 või 5333 3152. Türi Rahvaleht on tasuta saadaval ka Türi ja Paide infopunktides. Trükiarv on 4800 ja lugejaid 10 000. Kuulutuste ja reklaami vastuvõtt toimetuses või e-posti teel rahvaleht@tyri.ee. Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ning lühendada. Türi Rahvalehes ei avaldata anonüümset reklaami. Samuti on toimetajal õigus teadet/reklaami mitte avaldada, kui ei ole võimalik kontrollida teate sisu õigsust. Kaastöid ei honoreerita. Lehes ilmunud reklaamide ja kuulutuste sisu eest toimetus ei vastuta. Kaastööd ja ettepanekud lehe sisu kohta palume saata tegevtoimetajale.

27.06.2016 Rene Viljat Türi linna juubelipidustuste raames tutvustati linnakodanikele endist pangahoonet, kus pikki aastaid paiknes ka raamatukogu. Säilinud oli ka algne mitmetonnine Saksamaal valmistatud pangaseif, kus võis sees ringi jalutada. Maja kuulub praegu dr Vooremaa Ameerikas elavatele järeltulijatele.

Türi vallavalitsus mälestab lahkunud vallakodanikke

kuulutused Küttesüsteemide ehitus. Tel 513 8314, www.avmterm.ee. OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 504 5215, 514 5215, info@est-land.ee. Müüa saetud ja lõhutud kuivi küttepuid (30 cm, 40 cm, 50 cm). Tel 504 5632. Müüa tooreid küttepuid (lepp, sanglepp, kask, okaspuu). Mõõdud 25–60 cm, vastavalt kliendi soovile. Tel 501 3862. Müüa 3-meetrist küttepuud (lepp). Hind koos veoga 18 eur/ rm. Miinimumkogus 30 rm. Tel 507 4553.

Sõelutud muld, liiv, killustik kohaletoomisega. Tel 528 0179. Takso Türil 24/7. Info tel 5840 5800; kundetakso.ee. Ostan 1–4toal remontivajavaid kortereid Türil. Tel 5695 9106.

Müüa kasutatud konditsioneerid ja õhksoojuspumbad. Tel 515 1065.

LIDIA SIPRIA 21.05.2016 MARTIN JÄRVMANN 30.05.2016 HELMUT TIRMANN 02.06.2016 JÜRI PALL 02.06.2016 ENDLA PADAR 06.06.2016 JUTA JÕEÄÄR 06.06.2016 EVI ISAT 14.06.2016 RIVO NURKMA 16.06.2016 HELGI PRIVITS 22.06.2016 VELLO VAHER 22.06.2016 AVRILJE VALK 27.06.2016 HEINO PERTMANN 26.06.2016 KALJO MIKK 28.06.2016 OSVALD TIISMA 01.07.2016

Ostan vanu fotosid ja igasuguseid spordi- ja koolilõpumärke.

Avaldame kaastunnet omastele

Fekaalivedu. Tel 452 2002. ALRE OÜ pakub transporti raamihaigetele ja liikumispuudega inimestele Eesti piires 24/7. Info 5632 2603; 5392 2345 või alreveod@gmail.com Kalmukujundus, hauapiirete paigaldus, platside hooldus. Tel 551 8717 Hekilõikus, hekkide rajamine. Tel 5565 1954.

Metsakeskus.ee

Ostame kasvavat metsa, põllumaad ja metsakinnistuid hinnaga kuni 10 000 eurot/ha. Kinnistud võivad olla tehtud raietega või asetseda piiranguvööndis. Tel: 56 111 900

Fotograaf René Viljat tel 525 8325 reneviljat@hot.ee


TÜRI RAHVALEHT 7. juuli 2016

12

reklaam

Türi Ärimajas müügil BRÄNDIKAUP. Jalanõud ja riided, saadaval ka suured numbrid. Ehted, maalitud portselan ja palju muud.

Türi kauplusesse võetakse tööle:

KASSAPIDAJA Tööülesanded:

Ÿ ostjate viisakas, kiire ja täpne teenindamine kassas Ÿ kaupade väljapanek

OG Elektra AS pakub:

Ÿ kiiret tööalase karjääri ja enesearengu võimalust jõudsalt

arenevas eestimaises ettevõttes Ÿ paidlikku tööaega, ka osalist tööaega Ÿ väljaõpet Ÿ konkurentsivõimelist palka

Tööaeg: töö toimub vahetustega kuni 13 tundi Töökoht: Viljandi 13a, Türi CV ja sooviavaldus: personal@ogelektra.ee Kontaktisik: Toivo Murakas personalijuht tel: 5334 0040

07.07. 2016 Türi Rahvaleht  

Tere tulemast lugema juulikuu Türi Rahvalehte

07.07. 2016 Türi Rahvaleht  

Tere tulemast lugema juulikuu Türi Rahvalehte