TÜRI RAHVALEHT 7. juuli 2016
TÜRI VALLA AJALEHT
1
Loe lehte veebis: www.tyrirahvaleht.ee
7. juuli 2016 nr 7 (847)
SÕNUMID
Talude uksed avanevad Tänavu 24. juulil toimuval teisel üle-eestilisel avatud talude päeval avab oma uksed üle 230 talu ja põllumajandustootmise. Järvamaalt on osalejaid 12, neist neli asub Türi vallas. Karjakülas perekond Kuutokile kuuluvas Takkasaare talus saab tutvuda masinapargiga ning laudas lehmi uudistada. Takkasaare on osalenud avatud talude päevadel algusest peale. Algselt Järvamaalt tuule tiibadesse saanud ettevõtmine on nüüdseks kasvanud üle-eestiliseks. Esmakordselt avab uudistamiseks uksed ka kohalik suurtootja OÜ Estonia. Avatud talude päeval saab tutvuda Taikses asuva Piibu suurfarmiga. Kolmandat korda on külastajatele avatud Retla külas Rehe talus asuv Elise Aia puukool. Seal toimuvad ringkäigud kasvuhoones ja puukoolis ning saab kelgukoertele pai teha. Uksed avab ka Põikval asuv Põllemaa-Saare talu, kus tegeletakse piimatootmise ja lihaloomade kasvatusega. Huvilistel on võimalus ratsutada ning proovida lehmalüpsi. Rohkem teavet: www.avatudtalud.e
• Sünnipäevalapses elavad õnnelikud inimesed lk 2 • Türi vedurid saavad värske välimuse lk 3 • Rahvusvaheline projekt “No Child Left Behind” lk 4
• René Viljat: pildiline jalutuskäik läbi Türi ajaloo lk 5 • Torm sundis Järvamaa külade päeva tuppa lk 8 • Järgmine Türi Rahvaleht ilmub 4. augustil
tr
Avatud talude päeva raames saab tänavu külastada ka Taikses asuvat Piibu suurfarmi. Eelmisel aastal said sealset tootmist kaeda valla kogupere rattaretkel osalejad. Teet Reier
Tšellofestival tuleb taas 17.–21. augustini toimub Türi kultuurikeskuses, järve ääres ja ümbruskonna mõisates C-JAM CELLOFEST 2016. Festivali korraldajateks on MTÜ EMSO ning kunstilised juhid on Helen Ott ja Pärt Tarvas. Tänavuse C-JAM CELLOFESTi raames toimub kokku kuus kontserti, kaks õpituba ja III tšellistide suvekool. Kontserdid toimuvad Laupa, Tori ja Kirna mõisates ning Türi tehisjärve ääres, kultuurikeskuse sisehoovis ja suures saalis. Õpitubasid juhendavad pillimeister Peeter Altpere ja helitehnik Andris Avamere. Tšellistide suvekoolist võtab osa 30 õpilast kõikjalt Eestist. Suvekooli juhendajad on ansambel C-JAM liikmed Pärt Tarvas, Tõnu Jõesaar, Margus Uus ja Levi-Danel Mägila ning Helen Ott (Türi muusikakool), Heli Ilumets (Ülenurme muusikakool), Lauri Sõõro (Vanemuise SO, Tartu I muusikakool) ja Egmont Välja (Keila muusikakool). Suvekooli kontsertmeister on Siret Heinaste (Türi muusikakool). Kontsertide kava leiab kodulehelt www.emso.ee ja pääsmed on juba saadaval Piletilevis ning neid saab soetada ka tund enne kontserte kohapeal.
Helen Ott
Igakevadise Türi-Tori kiirlaskumise parimad ja ärevamad hetked leiavad aset Jändja paisul. Kui tamm lammutatakse, muutub võistlus ühe takistuse võrra igavamaks, kuid see-eest pääsevad kalad kudema. Teet Reier
Riik ostis Jändja paisu Eelmise aasta lõpus ostis riik osaühingult Generaator Jändja paisu, et avada lähiaastatel kaladele tee Pärnu jõe ülemjooksule. Kui varem oli riik ostnud 1 000 000 eurot maksnud Sindi paisu, siis Jändja paisu ostuhinnaks kujunes 130 000 eurot. teet reier
teet.reier@tyri.ee
korraldaja
7. juunil avati Türi muuseumis näitus “Meie linna lood”, mis annab ülevaate kohalikust elust-olust viimase sajandi vältel. Näitus jääb avatuks vähemalt septembri lõpuni. Teet Reier
„Tõepoolest ostis riik sügisel Jändja paisu, täpsemalt Jändja puumassivabriku kinnistu, mille asuvad nii pais kui kahe kunagise veskihoone varemed,“ selgitas keskkonnaagentuuri projektijuht Tauno Jürgenstein. Jürgensteini sõnul on plaanis teha pais kaladele ületatavaks sõltumata veeseisust. „Kuna lisaks hoonevaremetele, millest üks on vähemalt teataval määral konserveeritud, on muinsuskaitse all ka jões asuv betoonpais, tuleb lahendus kavandada koostöös muinsuskaitseametiga. Hoonetega riigil
esialgu plaane pole,“ lisas ta. 2006. aastal on koostatud eelprojekt, mis näeb ette betoonkünnise lammutamise. „Milline saab aga olema lõplik lahendus, on hetkel veel vara öelda. Töö selles osas käib. Praegu võib öelda, et suure tõenäosusega jõe paisutus ei säili. „Elektritootmisel tänapäevasel tasemel polnud Jändjas juba enne riigile müümist enam perspektiivi. Seda nappide hüdrotehniliste eelduste ja paisukompleksi ülesehitamiseks vajalike suurte investeeringute ning samuti jõe olulisuse tõttu Natura elupaigana,“ ütles Jürgenstein. „Ajaliselt loodame järgmise aasta alguseks läbi viia projekteerimise, millest selgub ka ehituse kestvus. Eeldatavasti võiks ehitus alata kas 2017. või 2018. aasta suvel ja kesta ühe madalveeperioodi ehk sügiseks valmis,“ täpsustas ta. Jürgensteini ütlust mööda on paisu avamine on vajalik kalade vaba liikumise tagamiseks, mis on peamine eeldus jõe ülemjooksu elurikkuse suurene-
teave
Jändja veskikompleks on rajatud 20. sajandi alguses, kui tõenäoliselt mõnevõrra varasema (umbes aastast 1841) jahuveski kõrvale rajati uus puumassivabrik koos betoonist tammiga, mis valmis 1912. aastal. Jõe vasakul asusid varem ka kompleksi kuulunud elamu ja kuur, ehitatud tõenäoliselt 1920. aastatel, mis on hävinud. Veskikompleks jäi kasutuseta 1960nendatel aastatel. Allikas: muinsuskaitseamet miseks ja ökoloogilise seisundi paranemiseks. „Sindi paisu probleemi lahendamisega praegu tegeleme ja selle järel on Jändja viimaseks oluliseks takistuseks kalade rännetele Pärnu jões. Ülemjooksul asub küll veel Tarbja pais, kuid sellel on mõju peamiselt lokaalselt ülemjooksu elustikule. Siirdeliikide rännetele ja populatsioonidele on Tarbja mõju väiksem.“ Muinsuskaitseameti Järvamaa vaneminspektor Karen Klandorfi sõnul asub riigi poolt ostetud kinnistul kolm katsealust mälestist: veskipais, vana veskihoone jõe ühel ja puumas-
sivabriku hoone teisel kaldal. „Paisu saatus ei ole hetkel veel teada, arutelud ootavad alles ees,“ ütles Klandorf. Taustaks veel niipalju, et viisteist aastat tagasi ostis toonaselt Türi vallalt Jändja paisu ja hooned OÜ Generaator, kes lootis hakata seal elektrienergiat tootma. Puumassivabriku hoone sai uue katuse ja rohkem uus omanik objekti ei investeerinud. Kompleks müüdi sümboolse hinnaga ja kogus aastatepikkuse seismisega omanikule lõpuks korraliku tulu. Jändja pais osteti riigile 130 000 euro eest ja raha saadi selleks EL Ühtekuuluvusfondist.