Türi valla ajaleht 5. august 2021 nr 8 / 907 www.tyrirahvaleht.ee
lühidalt
Kaasav eelarve tuleb jälle Juba kuuendat korda tuleb Türi vallas kaasav eelarve. Kaasava eelarve suurus on 50 000 eurot ning rahastatakse vähemalt 2 objekti, mille minimaalne kulu on 5000 eurot ning maksimaalne kulu 25 000 eurot. Kõik ülejäänud tingimused on samad: 1. Ettepanekuid oodatakse 1.–18. septembrini postiaadressile vallavalitsus@tyri.ee märgusõnaga „kaasav eelarve“; 2. Ajutine vallavalitsuse komisjon, kuhu kuulub vallavolikogu igast alalistest komisjonist kuni 2 liiget ja 2 vallavalitsuse esindajat, analüüsib esitatud ettepanekuid; 3. Analüüsi tulemused avaldatakse hiljemalt 5. oktoobril 2021 valla veebilehel; 4. Hääletamine toimub 10.–21. oktoobrini 2021 elektrooniliselt Türi valla veebilehe kaudu või Türi raamatukogu struktuuriüksustes, st Türi linnas, Oisu, Käru ja Väätsa alevikes ning Laupa, Kabala ja Kahala külades asuvates raamatukogudes; 5. Hääletustulemused selgitatakse välja hiljemalt 3. novembril 2021. Seoses sellega toimub 12. augustil kell 17.15 Käru rahvamajas ja 16. augustil kell 17.30 Türil Hariduse 3 II korruse saalis teabekoosolek, kus tutvustatakse kaasava eelarve põhimõtteid. Rohkem infot saab valla kodulehelt https://www.tyri.ee/ kaasav-eelarve-2022 Ootame vallarahva aktiivset osavõttu! Türi vallavalitsus
Türi kirikus tuleb hõbeleer Pühapäeval, 22. augustil tähistab EELK Türi Püha Martini kogudus oma 701. aastapäeva. Samal päeval kell 11 algaval pidulikul jumalateenistusel on kavas pidada ka hõbeleeripüha. See tähendab, et kõik need, kelle leeripäevast Türi kirikus on möödund 25 aastat, on oodatud seda päeva tähistama. Oodatud on muidugi ka need, kelle leeripäevast on möödunud mõni aasta rohkem, kuid ta pole seni seda tähistama jõudnud. Sellega seoses palume eelnevalt oma osavõtust teada anda kas telefonil 387 8330 või 507 3982 (koguduse sekretär) või meiliaadressil turi@eelk.ee. Teet Hanschmidt EEKLK Türi koguduse õpetaja
Vaktsineerimine aitab liikuda julgema sammuga sügisele vastu lk 2
Türi ujula kasutab suve uuenduskuuriks
Lauri Lina: võttis kätte ja tegi garaažist klubi
Türi põhikoolil uus juht
lk 3
lk 5
lk 6
Suveaega kasutati remontimiseks Türi valla koolides ja lasteaedades on olnud tegus suvi: on tehtud või veel tehakse suuremaid ja väiksemaid remonditöid alates siseviimistluse värskendamisest ja lõpetades võimla rekonstrueerimisega Retla-Kabala kooli Oisu õppekohas ning fuajee elektrisüsteemide uuendamisega Türi ühisgümnaasiumis.
komme n t a a r
Teet Reier
Retla-Kabala kooli direktor Jaanus Roosilehe sõnul on kauaoodatud remont lõpuks ometi alanud. „Lootsime alustada varem, aga kahjuks esimene hange ehitaja leidmiseks ebaõnnestus ja tuli korraldada uus. Teisel korral tegi parima pakkumise Vekmari OÜ. Algselt kavandasime võimla rekonstrueerimise kuludeks 100 000 eurot. Hankevõitja pakkumine töödele on 117 791 eurot.“ „Oleme rõõmsad, et töödega on algust tehtud,“ lisas Roosileht. Tema sõnul peaks ehitaja vahetama tänase katusekatte, paigaldama saalilaele uue soojustuse, uued valgustid ja viimistlema lae. Samuti värskendatakse saali seinad ja põranda viimistlust. „Esialgse kava kohaselt peaksid remonditööd kestma 15. oktoobrini. Loodame, et lapsed saavad sisetreeningutega alustada siis, kui õues seda väga enam teha ei saa.“ Lisaks Oisu õppekoha võimlaremondile teeb kool väiksemaid remonditöid ka Kabala õppekohas. Ka Türi ühisgümnaasiumi majas on sel suvel ette võetud erinevad ehitustööd. Ühisgümnaasiumi majandusjuhataja Urmas Saluste sõnul on selle suve tööde põhirõhk suunatud läbi kahe korruse ulatuvale fuajeele. „Seal uuendatakse elektrisüsteemid ja valgustus ning paigaldatakse ripplagi. Lisaks jääb peasissekäigule alles ainult välisuks, vanad siseuksed eemaldatakse.“ „Lisaks eelpool nimetatule uuendatakse fuajee mõlemal korrus tualettruumid. Loodame töödega õppe-
Laupa põhikooli 3. klass kontrollib, kas Skone Restauraatori mehed tegid töö ikka hästi. Foto: Kaarel Aluoja
aasta alguseks kenasti valmis saada,“ lisas Saluste. Remonttööde maksumus on umbes 160 000–170 000 eurot. Türi lasteaia majandusjuhi Liina Vaba sõnul uuendati sellel suvel Lokuta lasteaia katust. „Samuti teeme iseseisvalt pisikesi uuendustöid, näiteks saime vanast põhikoolist rattahoidikuid, mida puhastasime ja ise üle värvisime. Veel plaanime teha värvimistöid kesklinna maja ühe rühmaruumi garderoobis. Kuna eelmisel aastal saime nii palju tänuväärseid töid tehtud (kesklinna mänguala, õuevalgustus, keldri torutööd ja võimlemissaal ning Türi-Alliku õuevalgustus), siis rohkemat me sellesse suvesse ei planeerinud. Türi lasteaia direktor Angela Lõhmus rõõmustab ka selle üle, et lõpuks on kohal Lokuta lasteaia sünnipäevakingitus - madalseiklusrada. „Suur tänu kõigile toetajatele ning Lokuta Mõisakohviku külastajatele! Te täitsite Lokuta laste ning meeskonna unistuse,“ sõnas Lõhmus.
Väätsa lasteaias Paikäpp leidsid sel aastal katkised ja kukkumisohtlikud põrandakatted tee prügilasse ja kolme rühmaruumi garderoobide põrandad vahetati uute kaasaegsete põrandakatete vastu. Töid teostas Vekmari OÜ. „Rühmade garderoobi seinad said samuti uue kuue, meie oma valla ehitusmees Mihkel Puntso pahteldas ja värvis need. Kuigi Väätsa lasteaia maja on väljastpoolt renoveeritud, siis rühmaruumid, trepikojad, abiruumid, kelder vajavad uut ja värsket ilmet,“ ütles Väätsa lasteaia direktor Ulvi Hantson. Hantsoni sõnul on tulevikuplaanid sellised, et kui valmib Väätsa kogukonnamaja, siis soovitakse sõimerühmaruumid ehitada esimesele korrusele, vabanenud raamatukogu ruumidesse. „Nagu möödakäijad näha võivad, on Türi uue põhikooli ja spordihoone ümber liikumas töömehi ja muruplatsidele on laotatud eemaldatud laudise jupid. Laudise vahetamine on garantiitöö, mille vajadus sai selgeks juba enne maja val-
Türi koolides ja lasteaedades on heaperemehelikud meeskonnad. Õigel ajal tehtud väiksemad parandused ja värskendused, sageli oma maja jõududega, hoiavad õpikeskkonna korras ja õpetavad ka lapsi ümbritsevaga hoolivalt ümber käima. See tagab selle, et investeeringuraha saab kasutada suuremate muutuste peale. Ilmatargad lubavad karmi talve, mis sel aastal enam Oisu võimlasse sisse ei pääse. Gümnaasiumis on lisaks tualettide ja elektrisüsteemi ümberehitusele oodata ka hoopis värskemat ilmet. Usun, et uuendustest ja korras majadest on rõõmu nii lastel kui töötajatel. Kaia Iva haridus-, kultuuri- ja sotsiaalosakonna juhataja
mimist eelmisel aastal,“ selgitas Türi abivallavanem Elari Hiis. „Mullitav laudis vahetatakse uue vastu, mis on värvitud pisut teise tehnoloogiaga, kui seda oli eemaldatav materjal. Garantiitöid tuleb teha ka koolimajas sees, kus uuele betoonehitisele omaselt vajavad mõned seintesse tekkinud praod pahteldamist ja värvimist,“ lisas Hiis. Väätsa põhikooli majandusjuhataja Tõnis Berg andis teada et käimas on Väätsa mõisa lõunapoolse sissekäigu, trepi ja välisseina remonttööd. „Plaanis on ka mõningased põranda ja seinte korrastused mõisa siseruumides. Kooli fuajee sai ka hiljuti uue epoksiidkatte,“ ütles Berg. Laupa kooli direktor Kaarel Aluoja sõnul lõppes kevadel majas suuremahuline teise korruse rõdude remont. Väikeseid parandustöid majas sees tehakse suvel oma jõududega.
TÜRI RAHVALEHT 5. AUGUST 2021
2
t o i me t a j a l t
Sellist suve me ju ootasimegi Kui eelmises lehes lubasime, et Türi linn saab sünnipäevakingiks suvesooja ilma, siis seda kingitust on suures plaanis jagunud terveks juuliks. Kas ka alanud august soojaga rõõmustab ja september vananaistesuvega kostitab, seda hetkel ennustama ei hakka. Eks see paistab. Kui ühiskond avanes suurematest piirangutest alles juulis, siis tundub, et augustis hakkab kõik taas sulguma. Numbrid, ikka need pahad numbrid, mis soojaga kahanesid, hakkasid taas kerkima. Kas see võiks olla hea või halb, aga hulk paisu tagant valla pääsenud suveüritusi on ära peetud, sealhulgas ka Türi linna sünnipäev, millel tänavu osales rekordarv kohvikud. Kui tavaliselt jookseb osalejate arv kusagil paarikümne piiril, siis seekord oli neid, uskuge või mitte, topelt! Ütlen ausalt, oli lausa tegu, et pooledki läbi joosta ja mõned pildiklõpsud teha. Ei hakka siinkohal mainimagi, millised hõrgutised maha jäid. Kõhu sai täis alles õhtul kodus diivanile maandudes. Pole lihtne ja kui ühte tuntud Puškini muinasjuttu tsiteerida, siis sõin ja jõin seal minagi, suhu ei saand aga midagi. Kui linna sünnipäevanädal sai läbi, siis kappas rohelisel hobusel kohale ja maandus Konna majas Rohevest. Kaks päeva säästvat elustiili ja palju muid tarkusi saadi sealt kindlasti kaasa. Kes päevastesse töötubadesse ei jõudnud, sai osa ehk vähemalt õhtustest kontsertidest. Ja see vaktsineerimine, see läks paljudel üldse meelest. Isegi ministritel, lihtrahvast rääkimata. Tuleb see siis rannas peesitades meeldegi. Ja siis ühel päeval hoppa, vaktsineeritute arv polegi suvega tõusnud. Appi, kes nüüd süüdi on, keda peab liistule tõmbama ja keda lahti laskma. Ilmselt mitte kedagi. Inimlik eksitus. See inimlik eksitus on võimas värk, sundis lausa vägilase nimelise praami hooga vastu maabumissilda kihutama. Või siis oli meeskond presidendiproua kohalolekust veidi hajevil. Igatahes saavad nüüd Saaremaale suundujad veidi aega Saaremaa laevakompanii aegu meelde tuletada ja vana hea Regulaga saarde või tagasi sõita. Õnneks on kunagine tipp-praam Tehumardi jõutud vanarauaks lammutada. Sellise retroalusega sõidu eest võiks ju lausa topelthinda küsida. Enne arvamuse kirjapanekut jõudsin korraks külastada ka seekordset Kabala laulu- ja tantsupidu ja vähemalt rongkäigule kaasa lehvitada. Kes tahab saada väikese ülevaate sellest, millised olid Kabala peod üle viiekümne aasta tagasi ja millised täna, see võib vaadata eelviimasel leheküljel olevat uue ja vana rubriiki. Pildilt näeb. Aga alati on targem kohal käia. Ja veel üks viide. Vaevalt oli eelmine leht trükki läinud, kui tuli uudis, et Türi-Allikul avab uksed kontsertklubi Garaas. Kunagistes Kirna kolhoosi garaažides on nüüd moodne peokoht. Loodan siiralt, et neid avapeole järgnevaid tuleb seal veel palju. Seniks kaunis suve jätkumist! Teet Reier
nädala pilt
Suvi kestab veel! Käru vabatahtlike tuletõrjujate seltsi liikmed parandasid ära Liivaranna ujumiskoha silla. Materjalikulu kattis Türi haldus ja töö tegid tublid vabatahtlikud. Kogukonnal on rõõmu kuhjaga.
t e a ve Covid viiruse vastu saab vaktsineerida eelregistreerimisega 1. üleriigilises digiregistratuuris www.digilugu.ee 2. telefonil 1247 (iga päev 8-20) 3. Järvamaa haigla polikliiniku telefonil 384 8132 (tööpäevadel kella 8-16). Vaktsineerimine toimub AS Järvamaa Haigla polikliinikus, Tiigi tn 8, Paide Paide Arst OÜ vaktsineerimispunktis Pärnu tn 67, Paide. Arvamusfestivalil toimub vaktsineerimine elava järjekorra alusel Paides, Tallinna tänav 9 reedel, 13. augustil kell 10-18 ja laupäeval, 14. augustil kell 9-17. Vaktsineerimisele on oodatud kõik Eesti elanikud alates 12. eluaastast, kaasa isikuttõendav dokument
a rv a m u s
Olümpiamängud on tähelepanu all Tokyos käivad olümpiamängud. Kuni viimase hetkeni oli veel kahtlane, kas OM ikka toimuvad. Jaapanis on nakatumine tõusuteel ja sealt see ettevaatlikkus. Toimuma oleksid need mängud pidanud juba 2020. Kui olete tähele pannud, siis igal pool võistluspaikades on üleval kirjad aastast 2020 ja ka medalitel on peal aastaarv 2020! Eestile on juba võidetud kaks medalit, nende hulgas ka kuldmedal. Vehklemiskuld (ka pronks) on ühe väga pika ja sihipärase tegevuse väärikas kulminatsioon. Kes ja mis on selle võidu taga? Konkreetse kuldmedali üks märksaõna on Haapsalu. Haapsalus alustati vehklemisega juba 50ndate aastate alguses. Linna on vahel nimetatud ka „vehklemispealinnaks“. Alustas seda tegevust seal legendaarne vehklemistreener Endel Nelis. Sellest on tehtud ka film „Vehkleja“, mis jõudis saada isegi Oscari nominendiks. Endel Nelis ajas oma asja vaatamata tagasilöökidele väga kindlakäeliselt. 60ndateks oli Haapsalus juba nii kõva vehklemistase, et Haapsalu noored olid parimad koolinoorte spartakiaadidel. Vehklemisega tegeleti Haapsalu vene keskkoolis ja eesti keskkoolis. Süsteem oli arenenud nii kaugele, et pea kõik lapsed käisid vehklemistrennis. Paremad sõeluti välja ja need jätkasid treenimist, kuni kooli lõpuni. Paika oli pandud ka vehklemise
erialade jaotus koolide vahel. Teatavasti on vehklemises kolm erisust: florett, espadron ja epee. Haapsalus tegelesid espadroniga peamiselt vene kooli poisid, eesti koolis tegelesid tüdrukud floretiga ja poisid algselt floretiga, hiljem läks enamik üle epeesse. Epeed ei peetud siis veel naistele sobivaks, kuna relv oli raskem ja mõjus pikemal tegelemisel käele. Mõlemas koolis oli hea materiaalne baas. Oli piisavalt palju vehklemiskostüüme, maske ja piisavalt palju mõõku, et igaühele jätkuks. Need, kes olid pikemalt tegelenud ja olid tipus, neil olid nimelised kostüümid, maskid ja ka nimelised mõõgad. Sobiva relva - mõõga leidmine võttis aega. Sobima pidi relva käepide, et see hästi käes istuks. Spordikooli süsteem töötas Haapsalus nii hästi, et praktiliselt üksi potentsiaalselt hea noor vehkleja ei jäänud kaasamata. Materiaalne baas tähendas seda, et koolidel olid olemas ka vehklemisrajad. Need olid spetsiifilised, mis olid ühendatud vooluvõrku, et fikseerida torkeid. Nii floretis kui epees fikseeriti torkeid ainult elektriliselt. See tähendas, et pidi olema ka muu aparatuur. Koolide võimlates olid ajad pandud nii paika, et eelistatud oli vehklemise treeningute ajad. See kõik toimus Endel Nelise pideva juhtimise all. Võib öelda, et spordi juhtimine Haapsalus oli täielikult tema käe all. Eesmärk oli kaasata võimalikult palju lapsi vehklemisse ja
selle pealt saavutada häid kohti võistlustel. Haapsalu noored võistlesid võrdselt Tallinna, Tartu, Narva ja Pärnu noortega. Eesti noortekoondis omakorda koosnes suuresti Haapsalu noortest vehklejatest. Tasapisi hakkasid võidud tulema ka vanemates klassides – juuniorite ja täiskasvanute võistlustel. Eriti head saavutused olid poiste epees. Seega hea epee tase algas juba 60ndate lõpus. 70ndate alguseks oli vehklemine Haapsalus jõudnud sellisele tasemel, et oli palju heal tasemel noori, oli olemas heal tasemel materiaalne baas, toimusid suuremad võistlused, Eesti koondiselaagrid toimusid Haapsalus. Kogu spordiliikumine Haapsalus liikus kindla mudeli alusel, kus eelisalaks oli vehklemine. 1968. aastal otsustati Haapsalu I keskkoolis laiendada vehklemise taset sellega, et ehitati ümber kooli riietehoidla keldris. Haapsalu I keskkooli hoone oli tüüpprojekt, mille taolisi oli Eestis kümneid. Selles hoones olid keldris kommunikatsioonid, söökla ja riieteruum lastele. 1968 vähendati riieteruumi poole võrra ja keldrisse rajati uued vehklemisrajad. Endel Nelis enam otseselt vehkemistrenni ei andnud, vaid juhatas kogu seda masinavärki. Järjekindla tegevuse tulemusel on loodud Haapsallu ideaalsed tingimused treenimiseks. Mis on loo tuum? Miks ma seda kõike nii põhjli-
kult kajastan? See eellugu näitab, kui kindla süsteemi alusel algas ühe spordiala tee tippu. Kogu aeg kuni tänase päevani on Haapsalust tulnud häid vehklejaid, palju on saadud medaleid nii maailmameistrivõistlustelt, Euroopa meistrivõistlustelt, kuid seni polnud ühtegi olümpia kuldmedalit. Nüüd on see naiskondlikult saadud. Tegelikult on see kokku suur võit Haapsalule, sest peatreenerina pani sellele aluse just Haapsalu oma mees Kaid Kaabermaa. Suuresti aitas kaasa teine haapsalulane Nikolai Novosjolov ja kindlasti veel haapsalulasi. Kuidas see kõik on seotud majandusega? See Tokyo kuldmedal on väga hea näide ühest pikaajalisest, kindlatel alustel püstitatud eesmärgi täitumisest. Sama kehtib ka majanduses ja eelkõige äritegevuses. Hea tulemuse taga äritegevuses on pidev pikajaline sihipärane tegevus! Kullavõit on ka õnnestunud majandusprojekt. Kindlasti muutuvad heldemaks sponsorid, õigustatult saab küsida suuremat toetust riigilt, EOK-lt. Suurema rahaga saab korraldada paremaid laagreid, osta juurde vajalikku kraami, motiveerida sportlasi, treenereid jt funktsionääre. Ja lõpuks saavad premeeritud kõik asjaosalised. Ühtlasi on konkreetselt see kuldmedal ka hea näide lõimumisest. Tähve Milt
Vaktsineerimine aitab liikuda julgema sammuga sügisele vastu Kolmas koroonaviiruse laine tabas meid keset suve juulis, kui viirusesse nakatumise numbrid taas tõusu alustasid. Ehkki juba eelmise aasta lõpust on alustatud Covid-19 vastase vaktsineerimisega, on selle tempo olnud loodetust aeglasem ning kuna ka piirangud said suve alguses pea täies ulatuses kaotatud, võimaldas olukord viirusel taas jõudsalt levima hakata. Vaktsineerimine on praegu teadaolevalt kõige paremini toimiv lahendus haiguse tõkestamiseks, kui vaktsineeritud inimene siiski haigestub, on tema haiguse kulg oluliselt kergem. Samuti on teada, et Covid-19 vaktsiinid kaitsevad ka viiruse edasikandumise eest. Türi valla vaates on meie olukord kaitsepookimisega päris hea. Meie valla inimeste hõlmatus vaktsineerimisega (s.t. saadud on vähemalt 1 vaktsiinidoos) oli 28. juuli seisuga 59,87% (Järvamaa keskmine 56,61%). Vanuserühmas 60+ on Türi vallas vaktsineerimisega hõlmatus väga hea - 80,03% (Järvamaa keskmine 77,39%), vanuserühmades 18–59 on hõlmatus 51,45% (Järvamaa keskmine 48,74%) ja noorte vanuserühmast 12–17, kelle vaktsineerimisega tehti
algust juunis, on jõudnud vähemalt esimese vaktsiinidoosi kätte saada 20,73% (Järvamaa keskmine 17,59%). Need numbrid näitavad, et Türi valla inimesed on mõistnud vaktsineerimise olulisust ning soovivad sellega kaitsta ennast, oma lähedasi ning naasta võimalikult kiirelt tavapärase ja normaalse eluviisi juurde. Kiitus kõigile, et hoolite! Rühime oma vaktsineerimisnumbritega küll Järvamaal esirinnas ja järjest ülespoole, aga selleks, et saavutada piisav kaitse, on minna veel omajagu. Praegu saab vaktsineerimiseks aja panna digiregistratuuris www.digilugu. ee või helistades numbril 1247 (iga päev 8–20), kasutades elava järjekorraga vaktsineerimispunkte või vaktsineerimisbusse, mis Eestimaal ringi tiirutavad. Digiregistratuuri lisatakse uusi aegu jooksvalt, nii näiteks lisatakse uusi aegu Paide Arsti vaktsineerimispunkti (Pärnu tn 67, teine korrus) igal esmaspäeval. Järvamaa haigla teavitab uutest aegadest ka oma pressiteadete kaudu, registreerida saab nii digiregistratuuris kui ka helistades haigla infonumbrile 384 8132. Kui juulis Järvamaal aegu nappis, siis augustiks on neid
oluliselt rohkem. Ainuüksi Järvamaa haigla plaanib teha augustis 3000 esmavaktsineerimist (polikliinikumajas Tiigi tn 8, kabinet 207). Lisaks plaanitakse teha Arvamusfestivalil kuni tuhat süsti, mil haigla avab 13. ja 14. augustil ajutise vaktsineerimiskeskuse. Elava järjekorra alusel toimub vaktsineerimine Paides Tallinna tänav 9 reedel, 13. augustil kell 10–18 ja laupäeval, 14. augustil kell 9–17. Vaktsineerima minnes peab olema kaasas isikut tõendav dokument, alaealine peab minema koos vanemaga. Täpseimat ja värskeimat infot leiab internetilehelt www. vaktsineeri.ee. Sellelt lehelt leiab infot ka vaktsiinide ja nende toimete kohta. Arsti nõuannet seoses vaktsineerimisega jagavad perearstid. Suve algul asuti riigi tasandil seisukohale, et kui perearstid on riskigrupid vaktsineerinud, siis edasine kaitsesüstimise põhiraskus jääb vaktsineerimiskeskustele ja perearstid vaktsiine tellida ei saanud. Ka Türi perearstid tegid oma puhkusegraafikud selle järgi ja olid planeerinud uusi esmavaktsineerimisi hakata tegema septembris. Kuna keskuste põhine vaktsineerimine
pole olnud piisav, on riik oma poliitikat muutnud. Seetõttu on nüüd oodatud kõigi perearstide panus ja ka Türi perearstid hindavad oma võimalused üle, et uute vaktsineerimistega juba augustis jätkata. Võimalusi vaktsineerimiseks veel suvel, enne uue kooliaasta algust, kutsun üles kasutama kõiki, kel seni veel kaitsepookimine tegemata. Sellega lihtsalt ei tasu oodata. Olukord paraneb vaid siis, kui me ise sellele võimaluse loome. Kindlasti ei tasuks ära unustada ka tulemuslikku kätehügieeni ja desinfitseerimist ning distantsihoidmist. Selleks, et lapsed saaksid alustada kooliaastat tavapäraselt kontaktõppes, et vanemad saaksid keskenduda taas rahulikumalt oma töistele tegemistele ja toimetamistele, et vanavanemad saaksid rõõmustada laste ja lastelaste külaskäikude ning eakaaslastega kohtumiste üle, et me saaksime ka sügisel nautida vahvaid kultuurisündmusi, käia teatris ja kinos ning meie ettevõtted saaksid teha oma igapäevast tööd - just selleks tuleb ennast vaktsineerida ja teha seda esimesel võimalusel. Eva Seera terviseedenduse spetsialist
3
TÜRI RAHVALEHT 5. AUGUST 2021
u u d i se d
Päevakeskusel uus juht 19. juulil asus Türi Päevakeskuse juhatajana tööle Kaidi Ehamäe. Tal on bakalaureusekraad noorsootöötajana ning magistrikraad sotsiaaltöö alal. Kaidi Ehamäe on aastaid tagasi töötanud Türi ja Väätsa vallas külaliikumise ja kultuuritööspetsialistina ning arendusnõunikuna, samuti MTÜs Kodukant Järvamaa koordinaatorina, kuid viimased kuus aastat sotsiaalkindlustusametis juhtumikorraldaja ja teenuste koordinaatori-juhtivspetsialistina. Tema tööülesandeks oli seal rehabilitatsiooni teenusele ja erihoolekandeteenusele suunamine, hiljem nende teenuste kvaliteetse ja nõuetekohase osutamise tagamine kaasates võrgustiku- ja koostööpartnereid. Ta toetas ja nõustas teenuseid osutavaid asutusi. Kaidi Ehamäe soovib anda oma panuse psüühikahäirega inimestele kvaliteetsete teenuste pakkumisel ja uute teenuste loomisel Türi Päevakeskuses. Mõelda, kuidas teha tõhusamat koostööd erinevate osapooltega ja luua ühtne arusaam erihoolekandeteenuse olemusest, milles on tähtis roll inimesel endal. Kaidi ise on rõhutanud, et peab töös väga tähtsaks luua keskkond, kus inimene tunneks ennast turvaliselt: „Olen veendunud, et koos tegemises ja ühtsuses peitub jõud. Inimestega suhtlemise aluseks on vastastikune hoolimine ja austus.“
Türi ujula kasutab suve uuenduskuuriks Suvine paus Türi ujula lahtiolekus ei tähenda sugugi seda, et sel ajal ujulas miskit ei toimuks. Otse vastupidi. Kui eelmisel suvel oldi ametis lastebasseini ehitusega siis tänavu on käes aeg pesuruumide uuendamiseks. Türi ujula haldamisega tegeleva Türi arengu sihtasutuse juhatuse liikme Asko Pärli sõnul algasid tööd pesuruumide uuendamiseks juba paar nädalalt tagasi ja valmis loodetakse olla järgmise kuu lõpuks ehk siis hooaja alguseks. „Täielikult saavadki uuendatud pesuruumide viimistlus ja tehniline pool. Seinad ja põrandad plaaditakse ja värvitoonide valikul saime inspiratsiooni riietusruumide kappide värvidest. Nii saab naiste poole pesuruum valge ja oranži värvilahenduse, meeste oma tuleb aga sinivalge,“ selgitas Pärl.
„Lisaks pesuruumidele on juba plaaditud eesruumid ja lisame ühe dušinurga vahetult basseini serva, kunagise inventari hoiuruumi asemele. Siis ei pea need, kes tulevad aurusaunast, pesuruumi
tagasi minema, vaid saavad kerge pesu teha teel ujuma.“ Pärli sõnul on ettevõetud ehitustööde maksumus umbes 25 000 eurot ja see tehakse ära oma vahenditega. Töid teostab VAL disain. Teet Reier
Osa Ravila tänavast saab uueks „Türi linna Ravila tänava Wiedemanni ja Kohtu tänavate vahelise lõigu rekonstrueerimine on järjekordseks etapiks 2008. a alustatud Türi linna Kohtu, Wiedemanni ja Ravila tänavate piirkonna rekonstrueerimise projektist,“ ütles Türi halduse juhataja Enn Mäger. Mägeri sõnul on antud projekti raames varasematel aastatel rajatud Türi kultuurimaja parkla ja rekonstrueeritud Wiedemanni tänav. „Lisaks tänavate korrastamise vajadusele on võtmeküsimuseks piirkonna
sadevete kogumine ja ärajuhtimine lõpuks Pärnu jõkke. Probleem teravnes Türi põhikooli ja spordihoone valmimisega. Vajavad ju need samuti nii korralikku ligipääsu kui ka hästi toimivaid kommunikatsioone, selhulgas sadevete ärajuhtimist. Seni rekonstrueeritud teedelt ja platsidelt sadevesi juba kogutakse kokku, kuid see immutatakse maasse ning suurte sadude ajal uputab see tänavaid. Vajalik on sadeveekollektori ehitamine kuni Vanemuise tänava olemasoleva kollektorini,“ lisas Mäger. Käesoleva etapiga rekonst-
rueeritakse kompleksselt Ravila tn lõik Wiedemanni ja Kohtu tn vahel. Sõidutee ja kõnnitee saavad uued alused ja katted, tänava alla rajatakse sadeveesüsteem (lõpeb küll Kohtu tn ristmikul), ehitatakse uus tänavavalgustus. Samaaegselt paigaldab Elektrilevi ka uued kaablid tänava alla. Tööde teostaja on AS Tariston, põhiline alltöövõtja on Rarex Ehitus OÜ. Lepingu kogumaksumus on umbes 225 000 eurot ning tööd peavad olema lõpetatud hiljemalt tänavu 10. oktoobriks.
Esimene Türi PEREFESTIVAL sai peetud Ilmataat soosis meid ja kõik osalenud pered said lustida pika põneva päeva. Korraldajad said kinnitust ja igati positiivset tagasisidet festivali külastajatelt, et selline koguperefestival peaks toimuma meie väikses, kuid tegusas aedlinnas ka edaspidi. Festivali formaat näeb ette soodsat piletit ka suurperedele, kombineeritud on spordi- ja kultuuriprogramm ning õpitoad ja loengud nii lastele kui lapsevanematele. Lisaks atraktsioonid, mis on piletihinna sees ja boonusena turg (lasteasjade turg, OTT (otse tootjalt tarbijale), taaskasutuslaat). Osalenud pered kiitsid just piisavalt tempokat ja atraktiivset programmi, kus igas vanuses lapsed said osaleda. Korraldusmeeskond tänab: Türi vallavalitsust, Türi kultuurikeskust, Konnamaja, LõunaJärvamaa koostöökogu, Türi Perepesa, Türi raamatukogu, Eesti konservatiivset rahvaerakonda, Türi noortekeskust, Türi vabatahtlikku tuletõrje ühingut, Türi noortevolikogu noori ja Türi noortemalevat abi, toetuse ja panuse eest. Suur-suur AITÄH! Täname ka tublisid korraldajaid: Triin Pärna, kes leidis aega kauplejatega tegeleda ja hilistel õhtutundidel valmis õmmelda oma pere kõrvalt suurepärase festivalinimelise sissepääsubänneri. Madli Liiva, kes koos malevlastega meisterdas ja lõi ilu festivali alale erinevate dekoratsioonide näol. Türi Perepesa töötajad Evelin Metsis, Tiia Tõlgu, Marika Toots, kes aitasid koostada lasteala programmi, töötubasid ja kujundada lasteala telgid huvitavaks ja lastele põnevaks mängukohaks. Kogukonnaselts Türi KONN - Aili Avi, kes aitas läbi viia taaskasutuslaata ja on mitmete rohepöörde teemade eestvedaja. Piparkoogimaja - Maarja Brause, kes aitas korraldada OTTi turgu. Täname päevajuhte Eli Sukles ja Georg Martin Siemann. Täname helitehnikuid Silver-Taavi Kaljulat ja Sulev Liivat, kes olid artistidele kogu päeva olemas ja muutsid nad külastajatele kuuldavaks. Täname fotograaf Kelly Jõesood. Täname kõiki maskottide „sisusid” - te olite nii ägedad ja lastele meeldisite väga. Täname kõiki külastajaid ja kauplejaid ning loodame teid järgmisel aastal taas näha. Lõpuks tänan oma abikaasat Katrin Särkineni, kes ka mulle igati abiks ja toeks oli kogu korraldusprotsessis. Õnnelikul lapsel on õnnelik lapsepõlv. Loome selle kõik koos. Kohtumiseni järgmise aasta perefestivalil Türil. Sulo Särkinen.
Teet Reier
Pipi-Liis Siemann
rek l a a m
Türi vallavanem, Järvamaa vapimärgi laureaat
„Kohalik elu ja selle edenemine on meile kõigile tähtis. Läheme valimistele vastu uuenenud ja veelgi tugevama meeskonnana - valimisliiduna Koduvald Türi. Me armastame oma kodu ning soovime oma koduvalda hea sõna ja järjepideva tööga paremaks muuta! Ootame endaga koos mõtlema ja tegutsema kõiki ärksaid inimesi, teeme plaanid järgmisteks aastateks ning viime jälle lubatu ellu!“
Sulo Särkinen noorsootöötaja, uute algatuste elluviija
„Sel suvel toimus Türil esimene perefestival, sügisel käivitame Loomemaja töö. Türi vallas peab alati olema piisavalt võimalusi laste arenguks ja turvaliseks kasvamiseks.“
Kaarel Aluoja koolidirektor ja koduloolane, Valgetähe IV klassi teenetemärgi omanik
„Nii nagu Laupa kool sai tänavu Rohelise lipu, peaks see mõtteviis saama omaseks igale Türi valla elanikule.“
Martin Kaschan Türi spordihoone tegevjuht, spordientusiast
„Pean oluliseks uute terviseradade loomist, tahan muuta ka Pärnu jõe äärse ala atraktiivseks liikumisteeks.“
Unistusi jagades ja koos tegutsedes loome Türi vallale parima tuleviku!
Heili Burmeister Käru Südamekodu juhataja, koostöö ja kogukonnatöö hing
„Elukeskkond on kui meekärg, milles iga kärjekann eraldi toimides loob kannudest toimiva terviku. Nii ka valla piirkonnad toetavad valla terviklikku arengut ja vastupidi.“
Imre Heinsaar talupidaja, kes koos alpakadega on Türi vallale head mainet loonud.
„Pean oluliseks, et elu maal oleks endiselt võimalik, nauditav ja jätkusuutlik.“
TÜRI RAHVALEHT 5. AUGUST 2021
4
rek l a a m
Futura Medium
Futura
VÕIME OLLA MIDAGI ENAMAT
Usume, et me kõik üheskoos, Türi
6/0/100/0 vallana, võime olla midagi enamat. 175/36Selleks tuleb teha midagi rohkemat kui ainult see, mis seaduses kirjas. af24 Valda tuleb juhtida koos inimeste
ja ettevõtjatega, ei tohi karta erinevat arvamust, vaid hoopis sellele toetuda. Tuleb julgeda unistada suurelt ja neid unistusi ellu viia. Vaja on uut energiat valla juhtimisse ja tahet avada ministeeriumite uksi; mitte kunagi ei tohi ennast imetlema jääda. Türi vallavalitsus on teinud kõike seda, mida iga Eesti vallavalitsus teeb: renoveerinud teid, korrastanud koolimaja, rajanud tervisekeskuse, kirjutanud mõne europrojekti. Eesti mõistes edulugusid meil pole. Kuna raha on vähem kui Rae või Tartu vallal, ei anna kitsalt seadusest tulenevate kohustuste täitmine säravat tulemust. Pealegi on Türi valla kohustuste täitmisel tehtud kaks valikut, mis takistab edu saavutamist. Viimase kümne aasta suured ehitusprojektid on valminud hiljuti ehk odavad ehitusperioodid lasti mööda – hinnanguline kallinemine võib ulatuda miljoni euroni. Kallimate ehitushindade ja ühekorraga ehitamise tulemusel on valla rahaline seis kriitiline. Teiseks ei ole suudetud kõiki võrdselt kohelda, mis toob kaasa käegalöömist ja inimeste vabal tahtel põhinev potentsiaal jääb kasutamata. On aktiivsed kodanikud, keda tunnustatakse, ning need, kellest ei räägita. On piirkonnad, kuhu panustatakse, ja need, kellest mööda vaadatakse.
Inimesi tuleb päriselt kuulata Kevadel kaitses Helena Veldre Tallinna Ülikoolis magistritööd, mis keskendus Türi linna elujõu taastamisele – kuidas anda uus hoog olukorras, kus inimesi ja töökohti jääb vähemaks. Põhjalikku uurimistööd sobib laiendada kogu vallale. Veldre kirjutab: „Linna eluleäratamise all mõistetakse teadlikku tegevust, kohaliku omavalitsuse, kogukonna ja teiste osaliste, näiteks ettevõtjate ja ülikoolide koostööd, kui linn vajab uut suunda, elavdamist, elujõu taastamist. Ettevõtmine õnnestub kohalike elanike soovi ja eestvedamise korral.“ Tuginedes kogu maailma koge-
MIDA TULEB MUUTA
1. Ettevõtlus ja töökohad polnud olulised Töökohade loomiseks pole Türi vallavalitsus suurt midagi ära teinud. Rahvalehes ilmunud „tehtud“-templi all oli vaid kirjas ettevõtjate tunnustamine. Meie teada on tehtud ka üks kohvihommik. Vaja oleks aga tuge tööjõu koolitamisel või näiteks kümme aastat lubatud Lokuta etteMedium võtlusala ära teha, nii nagu see naabrite juures Põhja-Sakala vallas on juba ammu teostatud.
CMYK 18/100/61/8 RGB 188/25/66 HEX #bc1942
2. Hariduse tulevik on läbimõtlemata Koolidest on panustatud eelkõige Türi Põhikooli ja tulemus on hea. Väiksematelt koolidelt on aga ainult võetud. Näiteks Väätsa Põhikooli eelarveridasid on aasta-aastalt vähendatud, kokku on kuivanud huvihariduse raha, loobuti arvutipargi kaasaegsena hoidmisest jne. Retla-Kabala ja Käru kooli 7.–9. klassi sulgemist on teostatud aga selliselt, et esimesse klassi enam lapsi kooli lõpliku sulgemise hirmus ei panda. See aga tähendab nende koolide väljasuremist, kui midagi ei muutu. 3. Valla arengu asemel omade eelistamine Kõlavaks näiteks on pärast valimisi kiirkorras Türi ujula ostmine Isamaa nimekirjas kandideerinud inimese käest. Valik oleks olnud see pool miljonit eurot suunata uue ujula ehitamiseks, nagu tegid naabrid Paides ja Põhja-Sakala vallas. Uus ujula tuleb meil kümne aasta pärast nagunii ehitada. 4. Rahvast ei usaldata Türi võimuerakonnad hääletasid maha Türi linna elanike esindajatele külavanematega sarnaste õiguste andmise – raha, hääleõigus volikogus jne. Põhjuseks toodi, et pole vaja – vallamajast linnas piisavat. Arengukavasse oldi nõus toetama kogukonnakogude loomise lisamist igale poole vallas alles siis, kui ära jäid kõik õigused inimestel midagi kohapeal otsustada. 5. Kõik müügiks Ei müüda mitte sellepärast, et vaja pole või nii oleks parem, vaid sellepärast, et planeerimisvigade tõttu on ehitustegevus valla eelarve kriitilise piirini viinud. Näited: Väätsa Prügila, Käru Hooldusravikeskus, Kirna Seltsimaja. Väätsa eakate kodu müügist suure protesti tõttu ajutiselt loobuti.
Pildil valimisliidu eestvedajad (vasakult) Kati Nõlvak, Lauri Läänemets ja Ele Enn Türi aedlinna kohvikutepäeval 2. juulil. Pildil olijate seast valitakse ka vallavanema kandidaat. mustele, toob Veldre esile kõige olulisema: valda tuleb juhtida koos inimeste ja ettevõtjatega, neid võimestades ja toetades. Eluleäratamiseks on vaja visiooni, julget ja aktiivset tegevust. Osa lahendusi peitub seal, mis pole seaduse järgi omavalitsuse ülesanne, nagu töökohtade loomine, seega ei anna kuivalt seaduse täitmine ka tulemust. Retla-Kabala ja Käru kooli kolmanda kooliastme sulgemine käis näiteks vastupidi. Kogukondlikel koosolekutel lubati arutelu, kuid tegelikult püüdis vallavõim läbi suruda vaid üht – enda nägemust. Positiivset näidet pole kaugelt otsida: Järva vallavalitsus pakkus kohalikele haridusvõrgu analüüsi alusel edasiminekuks kolme varianti.
Kuidas peatada valla kahanemist Tsiteerime veel Veldre tööd: „Tihtipeale tahetakse linna elavdada ruumist lähtuvate lahendustega, ent üksnes füüsilise keskkonna parandamisega kahanemist ei peata ega pööra seda protsessi ka ümber. Kuni ei leita lahendust kahanemist tingivale tööpuudusele ega suudeta majandust elavdada, olukord ei parane.“ Veldre rõhutab tõsiasja, et lihtsalt kogukonna aktivistidest ei piisa. Eluleäratamine toimub ainult koostöös ja see eeldab vallavalitsuselt sihikindlat eestvedamist, võimaluste loomist, oma inimeste usaldamist. Teha midagi rohkemat, kui seadus ette näeb,
pole kümme aastat valda juhtinud Isamaa inimesed aga suutnud. Inimlikult on see arusaadav: kõik väsivad ja ideed saavad otsa. Kas meil on nii palju aega, et veel neli aastat raisku lasta, või peaks Logo uued, valla juhtimise juurde tulema põhiversioon teotahtelised ning julgete ideedega inimesed? „Türi linna üleüldise uuendamise aluseks saab olla vaid ühine soov midagi julgelt muuta. Ainult kodanikuaktivistidest ei pruugi suurema mõjuga muutuse esilekutsumiseks piisata. Kui koostööst on huvitatud ettevõtjad ja kogukonnaaktivistid ning ka KOVil on huvi ning oskused muutuste elluviimiseks olemas, siis saab üheskoos edasi liikuda.“ Valimisliit Tulevikuvald Türi
Valimisliit Tulevikuvald Türi tulevikuvald.ee info@tulevikuvald.ee Kontakt: Ele Enn, tel 5562 4419 Facebook: Tulevikuvald Türi
Futura M
Futura M
5
TÜRI RAHVALEHT 5. AUGUST 2021
PERSOON
Lauri Lina: võttis kätte ja tegi garaažist klubi Autoremontijast ettevõtja Lauri Lina on tuntust kogunud kui mootoriga diivani ja robotbaarmeni väljamõtleja. Suursaavutuseks võib aga pidada juulis Türi-Allikul käivitunud kontsertklubi Garaas, kuhu avaüritus tõi kohale ligi tuhatkond pidulist.
komme n t a a r Viisin alguses Laurile enda autosid remontida, jäime aga pikemalt jutustama ja selgus, et tagasihoidliku lukksepa sees on peidus väga laia silmaringi ja mitmekülgsete huvidega inimene. Lauriga on tore ja lihtne koostööd teha. Imre Heinsaar
Teet Reier
Eks me kõik teame laulusõnu, kus peedist tehti pesumasinale trummel. Ja teame Jaan Tatikat, kes leiutas nii maal, vees kui ka õhus sõitmise masina. Kahjuks jäi tal valmis ehitamata masin, mis pidi paekividest sulaselget hakkliha tegema. Lauri Lina on aga kõik sissejuhatuses nimetatud leiutised valmis meisterdanud ja ilmselt on nad veel tänasel päevalgi töökorras.
Kas hull või “hullult” ettevõtlik Selleks aga, et võtta ette kunagise Kirna kolhoosi töökojale kuulunud garaažid ja ehitada sinna ligi kuuesaja ruutmeetrine kontsertklubi, no selleks peab olema kas hull või hullult ettevõtlik. Lauriga sellel teemal rääkides kahtlustan viimast. Ühe juulikuise tööpäeva hilisõhtul pargin on auto garaažiklubi ette, muide pikast garaažibokside reast eristavad klubi vaid ehitusplaadiga kaetud uksed ja valgussilt kirjaga „Sissepääs“. Vilkuvaid neoontulesid ja vilesid siit ei leia. Ja ka nimi pole mitte Garaaž, vaid suupärasemaks lihtsustatud Garaas. Klubiruumide tagaotsast pehmelt diivanilt leian hämaruses istumas nii omaniku Lauri kui ka teda PR tegemistega abistava kohaliku ettevõtja Imre Heinsaare. Olgu kohe ära mainitud, et klubi käivitamisel ja plaanide seadmisel olid abiks ka kaksikvendadest meelelahutajad Virgo ja Veigo Kaaret. Alustame oma jutuajamist kaheksa paiku ja kui Lauri klubiukse lukku keerab ja autosse istub, kisub kell juba südaöö pole. Ka Imrel jääb poeskäik tegemata, sest juttu jätkus sedakorda kauemaks. Elust, inimestest ja tegemistest on alati tore rääkida. Lauri sõnul on ta täiesti
rep l i i k
Selleks aga, et võtta ette kunagise Kirna kolhoosi töökojale kuulunud garaažid ja ehitada sinna ligi kuuesaja ruutmeetrine kontsertklubi, no selleks peab olema kas hull või hullult ettevõtlik kohalik kraade. „Ema on pärit Roosna-Allikult, isa kohalik. Ema töötas õmbluses, isa pidas Kirna kolhoosis erinevaid ameteid. Oli siinsamas Veskisillal veskimees, jahvatas loomadele söödaks jahu. Kui jahvatus tehtud, sain temaga kaasa sõita laialiveoringile.“
„Algul elasime siinsamas Allikul, Veskisillast üle tee Kelmikülas. Pärast ehitasid vanemad Türile maja. Täna on mul oma maja Alliku-Mäeküla tee ääres. Lasteaias käisin Türil Nurmenuku lasteaias, täna on see maja erakätes ja kasutusel tootmishoonena. Kord käi-
sime rühmaga Kõrgessaares matkal, vaatasime loodust ja lilli. Mul hakkas igav ja läksin üksi lasteaeda tagasi. Kujutan ette, kui mures kasvataja oli, polnud ju mobiili ka, millega kuhugi helistada. Igatahes kui teised tagasi jõudsid ja mu eest leidsid, ei rääkinud kasvataja minuga sõnakestki.
Družba ja Taiga mootorid sobivad ka sõidukile „Tehnika meeldis mulle juba lapsena. Ega siis isa oma rataste kallale lubanud, ikka tuli esimesed sõiduriistad endal valmis putitada. Eks esimene võrr nägi
ikka väga arhailine välja, ilma mingite mugavusteta. Selleks, et talvel saaks sõita, pidi kümme paari käpikuid käes olema. Hiljem juhtisin heitgaasid läbi lenksutoru, need soojendasid, mul oli siis lenksusoojendusega Soome kelk,“ muheleb Lauri. „Küll sai neid sõiduvahendeid ehitatud mootorsaagide Družba ja Taiga mootoritega, neid mootoreid sai sätitud nii ratastele, aga ka tõukekelgule. Viimane saavutas mootori abil sellise kiiruse, et raske oli juhtida. Tõuksil ju rooli pole, on ainult jalased.“ „Kui Türil kool läbi sai, läksin edasi tudeerima Tallinna ehituskõrgkooli. Eks selle lõpetamisega sai parasjagu vaeva nähtud, aga tehtud ta sai. Siis tulin jälle kodukohta tagasi. Aitasin esimese hooga teistel autosid ja tehnikat putitada, hiljem oli selge, et tuleb oma firma asutada.“ „Sõber aitas mul firmat registreerida. Küsib, et mis nimeks paneme. Midagi lihtsat, näiteks LL Autoremont. Ei lähe ju meelest, et need ellid seal minu ees- ja perekonnanime tähistavad. Hea endalgi meeles pidada. Ja mida panna nimeks klubile, mis garaažides tegutseb, otse loomulikult Garaas,“ naerab Lauri. Viis aastat tagasi kogus Lauri nii kodus kui ka kaugemal tuntust sellega, et ehitas ühe kihlveo tulemusel valmis mootoriga diivani. Diivan liigub sinna, kuhu sõitja soovib, samaaegselt saab ka grillida. Veel meisterdas ta roboti, mis suuremat sorti peol on abiks kokteilide segamisel. „Mul oli sõbraga kihlvedu, et ehitan mootoriga diivani, tema aga kutsub diivanile esinema Erich Kriegeri. Diivan sai valmis, aga Erich seal seni esinenud pole. Küll on see leidnud endal muud kasutust.“ „Klubi mõte veeres tegelikult juba ammu mööda pead ringi,“ tunnistab Lauri. Enne sai mõned korrad paariaastase vahega ka Veskisillal suuremaid pidusid
Kinnisvara müümine ja hindamine Järvamaal kiirelt ning professionaalselt! Võta ühendust!
Lea Kerma 512 4236 lea.kerma@arcovara.ee
korraldatud. Et miks mitte siis ära kasutada tühjana seisvate garaažide potentsiaali. Ühes otsas on mul töökoda, kus päeval autosid remondin, teises otsas klubi. Käin viis korda edasi-tagasi ja ongi päevane liikumisnorm täis.“
Klubi kolme päevaga ei ehita Lauri arvutab veidi ning arvab, et klubi ehituseks kulus tal umbes poolteist aastat. Seda siis peamiselt oma aega ja käsi kasutades. „Aga tulemus on nüüd näha. Kuussada ruutmeetrit pinda, kus saab maha pidada peo tuhande inimesega või siis nautida veidi privaatsemat seltskonda. No selline rahulik klubiõhtu oma sõpruskonnaga. Kõik on võimalik. Ja kui sees ruumist puudu tuleb, saab garaažiukse avada ja osa peomelust õuele üle kanda. Miski pole võimatu.“ Lauri tunnistab, et õues ongi veel pisut nokitsemist. „Aga eks me tasapisi toimetame. Esialgu olema plaaninud teha ühe suurema ürituse kuus, järgmine oleks siis kavas peaesineja Shanoniga 14. augustil. Kuna piirangud tõstavad jällegi pead, siis pole täna seda kindlust, et mismoodi ja kui suurele seltskonnale tulevikus midagi korraldada saab. Aga elame-näeme, olen ikka positiivne. Kui saab, siis teeme.“ Lõpetuseks lisan Lauri ja Imre täpsustuse, et kui meedias on Garaasile omistatud nimetus ööklubi, siis nemad jäävad ikkagi kontsertklubi juurde. „Ööklubi on avatud tihedalt, meil on aga olemas tore koht ehk siis klubi, kus saab kontserte korraldada.“ „Sobiva aja ja esineja leidmine ongi meie töö. Kui see osa tööst tehtud, tuleb kohale tulla ja nautida. Esinejat, klubimelu ning seda kõike saab teha oma kodukohas, koduses Türi vallas, ilma et peaks kuhugi kaugemale või suuremasse linna kihutama,“ arvavad mehed.
TÜRI RAHVALEHT 5. AUGUST 2021
6
Türi põhikoolil uus juht 2. augustil asus Türi põhikooli direktorina tööle Janika Gedvil, kes on viimased kuus aastat vastutanud abilinnapeana haridusvaldkonna eest Viljandis. Enne seda on ta töötanud õppealajuhatajana Paalalinna koolis ning õppeosakonna juhatajana Olustvere teenindus- ja maamajanduskoolis. Ta on omandanud magistrikraadi Tartu ülikoolis vene filoloogina ning täiendanud end koolikorralduse alal. Direktori valimist reguleerib kord, mille alusel moodustati komisjon, kuhu kuulusid õppenõukogu ning kaks hoolekogu esindajat, lisaks vallavanem, osakonna juht ja haridusspetsialist. Konkurss kuulutati välja 18. juunil ja kuna järgnesid pühad, siis anti kandideerimiseks korras ettenähtud 14 päeva asemel aega 18 päeva. Komisjoni rõõmustas, et kuigi kandidaate oli vaid kaks, oli konkurss kõrgel tasemel ja mõlemad kandidaadid olid sobilikud koolijuhi ametisse. See, et mõlemad kandidaadid olid nii tugevad, kõneleb ilmselt nii sellest, et Türi põhikoolil on ahvatlev tööpaik kui ka sellest, et on piisav aukartus, sest mütsiga lööma ei tuldud. Mõlemad kandidaadid olid väljastpoolt Türi valda, nad olid põhjalikult tutvunud kooli arengudokumentidega. Seitsmeliikmeline komisjon viis valiku läbi kahes voorus ja oli kandidaadi kasuks otsustamisel üksmeelne. Valiku põhjuseks oli Janika Gedvili pikaajaline kogemus nii koolijuhi kui haridusjuhina, uuendusmeelsus ning haridusvaldkonna suurepärane tundmine. Janika Gedvili sõnul meeldib talle olla eestvedaja ja arengu eest vastutaja ning ta on valmis pühenduma Türi põhikooli arendamisele. Tema hinnangul eeldab direktori ametikoht terviku ehk kogu piirkonna haridussüsteemi alusharidusest huvihariduseni tundmist. Koolijuhina peab ta mõistlikuks toetada õpetajaskonna arenguplaane ja innovaatilisust ning väga oluline on kooli ja hoolekogu hea koostöö. Uus direktor leiab, et koostöös hoolekogu ja vilistlaskoguga saab kool olla ka tõeliseks kogukonna hingeks. Soovime Türi põhikooli uuele direktorile ja kooliperele innustavat ja edukat koostööd! Janika Gedvil FOTO: ERAKOGU
Õppida või mitte õppida, siin pole küsimust Mõte koolitee jätkamisest ei tulnud järsku, ei sündinud hetkeemotsioonist, see plaan oli mul pikka aega – tulla välja rutiinist ja mugavustsoonist ning anda endale võimalus edasi õppida, kuid tegudeni jõudsin 2020. aasta sügisel. Otsuse taga gümnaasiumisse tulla oli omajagu hirme. Kõige rohkem pelgasin, kas saan hakkama. Oli ju põhikooli lõpetamisest möödas väga pikk aeg. Samuti pidin oma töö korraldama nii, et saaksin tundides osaleda. Kuna õppimisele tuleb pühenduda, jääb perega koos veedetud aega vähemaks ja seetõttu on väga oluline pere toetus ja julgustus. Ka sõpruskonna tugi on tähtis, mina kuulsin õppimisvõimalusest Türil oma tuttavalt. Türi ühisgümnaasium, kus saavad õppida ka täiskasvanud, asub minu kodu lähedal, samuti lootsin, et õpilaste hulk klassis ei ole väga suur ja õpetajal on aega iga õpilasega personaalselt tegeleda. Astunud esimest korda koolimaja uksest sisse, olin üllatunud, kui sõbralik ja meeldiv on siinne koolipere. Õpetajad on abivalmis ja kui tunnis on midagi arusaamatuks jäänud, siis selgitatakse teemat kannatlikult. See hirm, mida tundsin enne kooli tulekut, kadus kiiresti. Üks põhjus on muidugi head õpetajad, teine põhjus kindlasti see, et õpitu on väga huvitav. Erinevus 25 aastat tagasi lõpetatud põhikooli ja praeguse õppe vahel ongi see, et põhikoolis õppisin vanematele ja õpetajatele. Nüüd suhtun õppimisse palju püüdlikumalt ja tõsisemalt – õpin endale. Minu kooli õppetöö on korraldatud töölkäiva inimese vajadusi ja võimalusi arvestades. Mul on seljataga 10. klass. Ma pole kordagi kahetsenud gümnaasiumis õppima asumist ega mõelnud selle katkestamisele. Pigem mõtlen, miks ma varem ei tulnud. Kindlasti soovitan neil, kellel on küsimus, kas omandada keskharidus või jätkata kunagi pooleli jäänud õpinguid, see tee ette võtta. Kaotada pole midagi, aga võita väga palju. Kalle Klemmer Türi ühisgümnaasiumi mittestatsionaarse õppe 11. klassi õpilane
Türi linn sai 95 2. juulil tähistas Türi linn oma 95. sünnipäeva. Juubelinädalasse mahtus omajagu tegemisi ja toimetamisi: Kaarel Aluoja eestvedamisel toimus ajalooõhtu „Linna loomise lugu“, kus sai ammutada teadmisi Türi linna saamisloost. Eva Seera eestvedamisel toimus Türi kesklinna pargis võimlemisõhtupoolik „Idla kutsub õue“, kus kõik kohaletulnud said Kärust ja Türilt pärit naiste võimlemisrühmaga koos Idla harjutusi teha. Haldi Välimäe ja Vaiko Eplik andsid Türi järve ääres kirsialleel imeilusa kontserdi, mida olid kuulama tulnud sajad ja sajad inimesed. Türi kultuurikeskuses sai näha 1930ndate aastate pila- ja pilkelauludega pikitud kontsertetendust „Agulihärrad“ ja sisehoovis leidis aset kinopuhvet „Türi filmilindil“.
2. juulil toimus ka traditsiooniks saanud kohvikutepäev. Sel korral avas üheks päevaks oma uksed 36 kohvikut. Kohvikumelu olid nautima tulnud ka inimesed Türi valla piiridest kaugemalt ja külastajaid jagus neisse kõigisse omajagu. Kohvikud olid nii eripalgelised, kuid oli üks läbiv joon – kõigis võttis külalisi vastu rõõmsameelne pererahvas. Pakuti maitsvaid roogasid, kooke, pirukaid, muusikalisi etteasteid, üllatusi ja tegevust lastele. Pidu kestis varahommikust hilisõhtuni. Siinkohal tänan kogu südamest igat teie kohviku meeskonnaliiget: Hommikukohvik, kohvik Ilupank, Perepesa Lastepesa, Turu kohvik, kohvik Herbilind, Orava kohvik, „K“-kohvik, Manni Köök, Süüria kohvik „Alaa“, Marvi kohvik, Konna Kohvi ja Jututuba, kohvik Aloha,
kohvik Salaaed, Lastekohvik, Kolme Õe Kohvik, kohvik Noortemaagia, Türi Pritsumeeste Rändkohvik, kohvik Segasummasuvila, Osta Kaasa Hoov, Raamatukogu Kirjanduskohvik, Raamatukohvik, Toidupäeviku kohvik, Kogupere Mõisakohvik, Piparkoogimaja kohvik, Kirikukohv, Roosikohvik, Kohvik Tinctura Amara, Puusepa Taluõue Kohvik, Türi Ujula Kohvik, Hea Hoo kohvik, kohvik „Kella4klubi pesuköök“, kohvik Läti Lipp – Grand Finale!, kohvik Kuum Uba, Alempoisi kohvik ja Türi valla kohvik. Sünnipäevanädala raames korraldati kõigi spordilembeliste perede rõõmuks ka perespordipäev, esmakordselt esitleti Kaarel Aluoja koostatud VIII raamatut sarjast „Türi. Kilde kihelkonna ja linna ajaloost“ ja toimus retrohõnguline videodisko.
Sünnipäevanädala kulminatsiooniks oli Türi lauluväljakul toimunud kontsert „Tagasi koju“, kus esines suur sünnipäevaorkester Ants Oidekivi juhatamisel, Türilt pärit solistid Mirjam Dede, Kaarel Orumägi, Heino Seljamaa, Eva-Britta Simson, Margus Jaanovitš, Andris Avamere ja teised. Tantsisid Kati spordiklubi ja Türi tantsustuudio tublid tantsijad ning kontserdi lõpus sai lavalaudadel laulmas näha ka vallavanem Pipi-Liis Siemanni, kes Kaarel Orumägi toetusega rahva meeleolukalt kaasa laulma tõmbas. Aitäh kõigile, kes moel või teisel Türi linna 95. sünnipäevanädala nii toredaks tegite – nii sündmuste korraldusmeeskondadele kui ka kõigile osalejatele! Merle Rüütel avalike suhete juht
Türi vald esines tublilt Türi valla sportlased on hämmastavad! 10.–11. juulil toimusid Eestimaa omavalitsuste võistlused, kus osales 56 erinevat Eestimaa omavalitsust. Türi vallast oli kohal üle 60 sportlase, tänu kellele Türi vald võitis üldarvestuses suurepärase kolmanda koha, kaotades teisel kohal olevale Tartu vallale vaid 0,5 punktiga. See näitab, et oleme suutelised veel paremaid tulemusi tegema. Järva vald oli üldarvestuses üheteistkümnes ja Paide linn seitsmeteistkümnes. Suurimaks üllatajaks olid ja ainsa alavõidu tõid meile petangimängijad 32 võistkonna seast. Neile ei piisanud vaid võidust ja Türi valla teine petangivõistkond võitis kolmanda koha. Kuldmeda-
lid riputati kaela Anne Sillamaale, Vallo Sillamaale ja Mati Tapole ning pronksmedalid võitsid Triin Randväli, Erki Valdmaa ja Kalev Lillepea. Samuti suurepärase tulemuse tegid trikitõukeratturid, kes võitsid kokuvõttes teise koha. Individuaalse teise koha medali võitis naistearvestuses Roosi Gansen ja Liisa Gritšenko oli kolmas. Kevin Org sai finaali ja lõpetas seitsmendana. Meeste võrkpallis mängiti häid mänge, kuid piisas vaid ühes kaotusest, mis ei võimaldanud enam esimestele kohtadele mängida ja mehed pidid leppima kuuenda kohaga. Sama koha võitsid üldarvestuses ka orienteerujad. Individuaalselt tulid medalile M35 klassis Tiit
Tähnas, kes võitis pronksmedali ja N55 klassis Siiri Poopuu, kes võitis kuldmedali. Segateatejooksudes võideti põhiklassis pronksmedal: Sigrid Ruul, Tiit Tähnas, Raiko Marrandi ja Helle Hallik. Kettagolfis võideti samuti kuues koht ja medaliga tuli koju vaid Terje Sangernebo, kes võitis naiste arvestuses kolmanda koha. Kuuendad olime me ka kergejõustikus, kus suurimaks punktitoojaks oli Jaanus Suvi. Ta võitis esimese koha kaugushüppes ja odaviskes ning kolmas oli 100 m jooksus, kuulitõukes ja kettaheites. Suurepärane! Vello Lillipuu võitis veteranide klassis 3000 m jooksus kolmanda koha. Andreas Kase võitis noorte klassis 100 m jooksus teise koha ja Dea
Lepik naiste klassis kolmanda koha. Mälumängijad lõpetasid võistluse jagades 6.–7. kohta. Jalgratturid olid kolmeteistkümnendad ja korvpalli naised viieteistkümnendad. Juhtkonna mitmevõistluses tegi tubli tulemuse Pipi-Liis Siemann ja spordijuhtide mitmevõistluses Paul Poopuu, kes tõid meile maksimaalsed punktid. Aitäh kõigile osalejatele. Eriti neile, kes olid valmis viimasel minuti välja tulema ja võistluse ära tegema, et teatud aladel võistkond kokku saada. Olete suurepärased! Uuel aastal püüame hoida kohta ja tõusta veelgi kõrgemale. Liisa Gritšenko Türi spordiklubide liit
Ujujad ületasid rekordeid 13.–15. juulil toimusid Tallinnas Sõle spordikeskuses Eesti lühiraja meistrivõistlused ujumises. Tegemist oli absoluutklassivõistlustega. Türi spordikooli esindasid edukalt Mariette Villems ja Sandra Tänna. Võstluskorraldus oli tavapärane: hommikul eelujumised, õhtul finaalid. Lühe-
matel distantsidel (50 m, 100 m) A ja B finaal, alates 200 m ainult A finaal. Mariette Villems tegi kaasa kuues eelujumises. Neist edukamad olid rinnuliujumise alad: 50, 100 ja 200 m. Kõigis kolmes kindlustas koha ka A finaalis. Lõplikud kohad ja tulemused: 100 m rinnuli 5. koht ajaga 1.16,40,
200 m rinnuli 6. koht ajaga 2.47,94 ja 50 m rinnuli 6. koht ajaga 34,88. Mariette startis veel 100 m ja 200 m kompleksujumises, kus ajad 1.10,25 ja 2.34,10. Kõik rinnuli- ja kompleksujumise tulemused on uued JÄRVAMAA REKORDID. Sandra Tänna startis kokku viiel alal. Neist edukamad olid
liblikujumise distantsid. 100 m liblikat B finaalis 1.09,70 ja 200 m liblikat A finaalis 4. koht väga hea ajaga 2.33,47. Mõlemad tulemused on uued JÄRVAMAA REKORDID. Järgmised tiitlivõistlused toimuvad juba augusti algul. Otto Männa ujumistreener
7
TÜRI RAHVALEHT 5. AUGUST 2021
AS Profab Houses on puitelementmaju tootev ettevõte. Omame valdkonnas pikaajalist kogemust ning oleme suunanud oma tegevuse ekspordile. Otsime oma kollektiivi pühendunud ja positiivseid töötajaid. MAJAELEMENTIDE KOOSTAJA Töö kirjeldus: – Töökäsule ja projektdokumentatsioonile vastava toote efektiivne valmistamine, järgides tööjuhiseid, tootmisplaani ning tehnoloogilisija kvaliteedinõudeid.
Tööülesanded: – toote valmimistähtaegadest kinnipidamine; – toodangu kõrge kvaliteedi tagamine; – töökäsu vormide täitmine – materjali kulu- ja oma tööaja arvestuse pidamine.
Nõudmised kandidaadile: – – – – –
kohuse- ja vastutustundlikkus; täpsus, korrektsus ja töötahe; meeskonnatöö oskus; kvaliteedile ja tulemusele orienteeritus; vähemalt põhiharidus;
Kasuks tuleb: – töökogemus puitkonstruktsioone valmistavas või paigaldavas ettevõttes; – töökogemus tootmisettevõttes; – ehituslike jooniste lugemise oskus; – tehniline taip; – õppimisvõime ja oskus õpitut rakendada; – positiivne ellusuhtumine ja aktiivsus; – kesk- või keskeriharidus; – soovituskiri; – kutsetunnistus (ehitaja, puusepp, tõstukijuht, tuletööd).
ETTEVÕTE PAKUB: – – – – –
häid töötingimusi; püsivat ja pikaajalist töösuhet; tööks vajalikku koolitust ja väljaõpet; sporditoetust; konkurentsivõimelist töötasu vastavalt oskustele ja võimetele.
TÄIENDAV INFO: Asukoht: Vabriku pst 10, Türi linn Tööle asumise aeg: esimesel võimalusel Tööaeg: täistööaeg Kandideerimisavaldus koos CV-ga saata aadressile rait@profab.ee. Vastame meeleldi täiendavatele küsimustele telefonil +372 5400 5360.
Lapsevanemad tegid jalgpalliväravad korda Juuli algul said Oisu jalgpalliväljaku väravad värske ilme. Jalgpalliväravatele uued võrgud ja postide värvimiseks värvi aitas muretseda Dmitri Grigorik. Postide värvimist ja võrkude vahetamist organiseeris ja teostas Silver Lehtmets. Värvimistöödel lõid kaasa ka pallimängust huvitatud poisid. Tänu ja kiitus kogu koolipere poolt! Jaanus Roosileht Retla-Kabala kooli direktor
TÜRI RAHVALEHT 5. AUGUST 2021
8
t e a ve Türi vald võõrandab avalikul elektroonilisel enampakkumisel Kabala külas asuva Pargi tänav 1 kinnisasja Järva maakonnas Türi vallas Kabala külas asuva Pargi tänav 1 kinnisasja (katastritunnus 83401:001:1105) suurus on 8794 m² ning kinnisasjal asub kahekordse hoone (ehitisregistri kood 107012458). Enampakkumise alghind on 30 000 eurot. Enampakkumise tähtaeg: 24. august 2021 kell 12. Enampakkumise täpsemad tingimused on toodud Türi vallavalitsuse 7. juuni 2021 korralduses nr 179. Enampakkumine toimub osta.ee keskkonnas: https://www.osta.ee/index.php?fuseaction=item. info&id=158016303 Kinnistul asuva hoonega tutvumiseks ja lisainfo saamiseks palun ühendust võtta: Annely Grazer, 5886 3255 või Annely.Grazer@tyri.ee Türi vallavalitsus annab alates 17. september 2021 rendile Türi linnas Koidula tänava ja Viljandi tänava ristumispaigas asuva kolmepoolse reklaamtulba. Türi vallavalitsus algatas kirjaliku enampakkumise Türi linnas Koidula tänav L2 kinnisasjal asuva kolmepoolse reklaamtulba rendile andmiseks alates 17. septembrist 2021 kuni kolmeks aastaks. Reklaamtulba rendile andmisel on enampakkumise alghind 400 (nelisada) eurot aastas. Rentnik haldab reklaamtulpa ning rentnikul on õigus otsustada, millise sisuga reklaami reklaamtulbale paigaldatakse (v.a poliitiline reklaam, mille paigaldamiseks ei ole rentnikul õigust reklaamtulpa üürile anda) ning millise tasu eest reklaamtulba pinda välja üüritakse. Enampakkumise täpsemad tingimused on toodud Türi vallavalitsuse 29. juuni 2021 korralduses nr 215. Enampakkumisel osalemiseks tuleb pakkumine esitada Türi vallavalitsusele kui ametiasutusele hiljemalt 18. augustil 2021 kella 12ks, korralduses etteantud vormil. Pakkumise võib esitada kirjalikult aadressil Järva maakond, Türi vald, Türi linn, Hariduse tänav 3 või digitaalselt allkirjastatult e-posti aadressil vallavalitsus@tyri.ee. Enampakkumise võitjate selgitamisel arvestab Türi vallavalitsus pakutud rendihinda. Hindamisel eelistatakse kõrgeimat rendihinda. Täiendavat infot saab e-posti aadressil Annely.Grazer@tyri. ee või telefonil 5886 3255 Annely Grazer, Türi vallavalitsuse varahaldusspetsialist
Vallavalitsus tegeleb aktiivselt oma võlglastega Türi vallavalitsus saatis juunikuu alguses välja võlateateid ligi 150 inimesele, kes vallvalitsusele 31. mai seisuga võlgu olid. Kogemused näitavad, et enne suve võlgnevused alati suurenevad, kuid sellel aastal oli suurenemine hüppeline ning oli maikuu lõpuks juba üle 70 000 euro. Vallavalitsuse rahandusosakond hakkas aktiivselt tegelema võlglastele korduvarvete saatmisega ning varahaldusspetsialist saatis meeldetuletuskirju. Kui tavaliselt saadetakse teateid kui võlgnevus üle 100 euro, siis seekord saadeti teated neile, kelle summa üle 50 euro või siis üle 2 kuu võlgnevus. Tavaline on ka esimene reaktsioon, et olen kõik arved tasunud. Kui hakata aga küsima maksekorraldusi, siis need küll saadetakse, kuid mitte nende arvete kohta, mis võlas. Nii ka seekord – maksekorraldusi saime hulgaliselt, kuid ülekandeid paraku vähe. Võlgnikud, kes ei reageerinud saadetud meilidele ega sõlminud kokkuleppeid võlgnevuste tasumiseks, said juulikuus viimased hoiatused. Juulis on vallavalitsus algatanud kümmekond maksekäsu kiirmenetlust. See aga tähendab, et võlgnik peab võla väljamõistmisel lisaks võlale tasuma ka riigilõivu 45 eurot ja 20 eurot menetluskulusid. Juhul, kui võlgnik ka siis võlga ei tasu, annab vallavalitsus kuu aja jooksul nõude üle kohtutäiturile. Ja jällegi suurenevad kulud võlgnikule, sest kohtutäiturid võtavad oma töö eest samuti tasu. Näiteks 100 eurone võlg võib niimoodi kasvada 226 eurole. Maksekäsu kiirmenetlusse annab vallavalitsus võlgnikud alles siis, kui muud mõjutusvahendid ei ole tulemusi andnud. Juhul, kui on juhtunud midagi ootamatut ning ei ole võimalik arveid tasuda, saab pöörduda vallavalitsuse sotsiaalosakonda, et küsida abi. Juhul, kui tekib võlgnevus, siis tasub alati võlateatele vastata ning anda teada, millal võla tasute. Võlgnevuse tekkimisel pöörduge: aime.roosioja@tyri.ee, telefon 5344 7843. Aime roosioja
t e a ve
Hea seltsi Pihlapuu pere! Kohtume teisipäeval, 17. augustil alates kella 10. Teave Eha Pehk 504 7330
Eakad on Türi vallas kogukonna väärtuslik ja hoitud osa Eesti on vananev ühiskond, pakkudes nii ühiskonda rikastavat eakate kogemust, kuid lisades vahel ka muresid. Kui vaadata elanikkonna rühmi, kes eeldatavalt võivad rohkem tuge vajada, need on eakad ja puudega inimesed, siis on omavalitsused väga erinevas olukorras. Näiteks Mustvee vallas on puudega ja üle 65aastaste elanike osakaal 41%, seevastu Rae vallas 10%. 2020. aastal oli Türi vallas kehtiva puuderaskusastmega ja üle 65aastaseid elanikke 32%, oleme sellega Eesti omavalitsustest 25. kohal. Mõistagi on Türi vallas alatine hool pakkuda meie eakatele võimalust olla aktiivne igas eluvaldkonnas, võimalust hoida ja turgutada tervist ning tunda end hästi ja väärtuslikuna ka siis, kui iseseisvalt enam päris kõigega hakkama ei saa. Samas toetame seeläbi peresid, kel vastutus oma eakate ja abivajavate pereliikmete ees. Omavalitsuste ühinemise järel oli eriti oluline, et kogu vallas oleks sotsiaalteenused kõigile kättesaadavad ning kvaliteetsed, sellele oleme viimastel aastatel palju tähelepanu pööranud. Türi vald korraldab ise suuremat osa eakatele vajalikest sotsiaalteenustest: valla palgal on sotsiaalhooldajad, kes pakuvad koduteenust, tugiisiku teenust ja sellest aastast ka lõimitud sotsiaalteenust. Sotsiaaltransporditeenus on samuti korraldatud valla ametiasutuse kaudu, vaid korraga suurema nõudluse rahuldamiseks või eritranspordi puhul kasutame ettevõtja teenuseid. Projektidega loome uusi võimalusi Sel aastal sai Türi vald Euroopa sotsiaalfondist valla ajaloos suurima teenusteprojekti toetuse, ligi 300 tuhat eurot kaheks aastaks. Sellega arendasime välja lõimitud sotsiaalteenuse, mille osutamisel nõustame isikut või perekonda kodus turvalisuse tagamise ja hoolduskoormuse vähendamise meetmetest, korraldame tehniliste vahenditega abivajaduse täiendava jälgimise, abistame
isikut toimingutes, mida ta ei suuda kõrvalabita sooritada, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks, korraldame või tagame transpordi. Lõimitud sotsiaalteenus võib sisaldada teisi teenuste osiseid, mis tulenevad konkreetse isiku abivajadusest. Abivajadust hindab ning lõimitud sotsiaalteenuse komponendid ja mahu selgitab menetluse käigus välja valla sotsiaaltööspetsialist. Uudse lähenemisena kasutame abivajaduse täiendavaks hindamiseks veebipõhist andursüsteemi. See registreerib olulised kõrvalekalded isiku aktiivsuses (näiteks tavapärasest erinevalt pole inimene mitme tunni jooksul päeval toas liikunud) või ruumi temperatuuris ja annab vastava teavituse, et sellele reageerida. Iga kliendi kohta on oma seadistus vastavalt tema tavapärasele käitumisele. Kliendile vahetult teenust osutaval töötajal on nutitelefonis vastav äpp, mille kaudu saab ta teavituse kõrvalekallete kohta, tal on võimalik jälgida kõrvalekalde detaile ja vastavalt vajadusele sekkuda. Andursüsteemid ei riku inimese privaatsust, need ei filmi, lindista ega pildista. Praegu kasutab lõimitud sotsiaalteenust 30 Türi valla inimest. Andursüsteem tahtis esimestel päevadel küll harjumist, kuid saab nüüd head tagasisidet nii klientidelt, nende lähedastelt kui ka meie töötajatelt. Sama projekti raames avasime Väätsa eakatekodus päevahoiuteenuse Valla teenuste valikut analüüsides sai selgeks, et seni rakendatavad meetmed pole siiski piisavad, et tagada abivajaduse tekkimisel võimalikult kaua kodus elamise võimalus, samal ajal mitte pannes lähedastele veelgi suuremat hoolduskoormust. Türi vallas ja ka lähipiirkonnas puudus üldhooldusteenuse osutamine päevahoiuteenusena. Eriti vajalik on see dementsusega inimestele, et tagada füüsiliselt isegi hästi hakkamasaava inimeses ohutus,
järelevalve ja sobivad tegevused päeva jooksul. Projekti toel sisustasime Väätsa eakate kodus neli päevahoiu teenuskohta ja palkasime täiendava tööjõu. Aasta alguses ei saanud inimesi teenusele suunata, kuna vaktsineerimised polnud veel tehtud, kuid nüüd on esimene klient päevahoiuteenusel ja loodame, et sügisel tuleb huvilisi juurde. Teenus sobib nii neile, kes seavad esikohale suhtlemise, näputöö ja muud tegevused, kui ka neile, kes veedavad suurema osa päevast voodis ja vajavad abi näiteks enesehooldusel või söömisel. Tänu projekti toele on Türi valla poolt teenusele suunatud inimesele selle hind 10 eurot päevas kogu projekti perioodil st kuni 2022. aasta lõpuni. Hinna sees on ka toitlustamine kolm korda päevas. Võrdluseks, et tavapärasel ööpäevaringsel hooldusel Väätsal on kuu maksumus alates 915 eurost. Hooldekoduteenus on Türi vallakodanikule kättesaadav Kui inimese hooldusvajadus on suur, tulebki sageli leida koht hooldekodus. Teame, et mahukal teenusel on ka kõrge hind. Tänapäeval on kõikides hooldekodudes teenusel üldjuhul turuhind ja selle suurus ei sõltu omandivormist. Töötajate palgad, toit ja korras eluruumid tuleb tagada alati. Näiteks on eraettevõttena töötavas Käru hooldekodus kohatasu pisut madalam kui vallale kuuluvas Väätsa hooldekodus, sest Kärus on kaks korda rohkem teenuskohti, mis aitab üldkulusid paremini jagada. Kui aga pere sissetulekud ei võimalda seda maksta, tuleb omavalitsus appi ja mitte keegi vajaliku teenuseta ei jää. Türi valla toel on hooldekodudes praegu 56 inimest, kokku viieteistkümnes hooldekodus. Türi vald kulutas 2020. aastal väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse eest tasumise toetamiseks ligi 230 tuhat eurot, mis on iga üle 70aastase vallaelaniku kohta 120 eurot aastas. Seda on kaudsete arvutuste
põhjal ligikaudu kaks korda rohkem Eesti keskmisest näitajast. Seega on Türi valla eakad ja nende pered hästi kaitstud, seda on esile tõstetud ka riigi tasandil. Küll on aga oluline, et abivajadusest teada antaks. Uuest aastast muutub sünnipäevatoetuse maksmise kord Volikogu liikmed tegid tänuväärse ettepaneku muuta sünnipäevatoetuse maksmist, et see jõuaks lihtsamini juubilarini (80., 85. ja 90. juubelil ja sealt edasi igal sünnipäeval). Kahjuks volinike esmased ettepanekud ise olid kas seadustega vastuolus või oleksid toonud eakale kaasa maksukohustuse. Pakkusime välja teistsuguse lahenduse ja pärast tuliseid vaidlusi komisjonis ja põhjalikku veenmistööd olid kõik volinikud vallavalitsuse pakutud lahendusega nõus. Ühtlasi lepiti volikogus kokku, et muudatus jõustub uue aasta algusest. Alates jaanuarist saadab vald juubilarile sünnipäevakaardi koos eeltäidetud taotlusega, kus inimene märgib ära, millisele kontole raha kanda või soovib ta seda kätte saada sularahas vallamajast. Täidetud taotluse võib tuua vallamajja, võib saata postiga, e-kirjaga või inimesel on võimalus see info ka telefoni teel edastada. Võimalus oma taotlus vajadusel esitada telefoni teel on inimesel tegelikult juba praegu olemas kõigi sotsiaalteenuste osas, kirjutasime selle meie korda sisse juba eelmise aasta lõpus, et tagada parimal moel abi jõudmine inimesteni. Eriti vajalik oli see pandeemia ajal ja see on inimeste poolt hästi vastu võetud, teeb see ju asjaajamise paindlikumaks. Mõistagi, võimalusel tuleks eelistada ikka kirjalikku taotlust, et oleks selgelt „märk maas“. Seega, Türi vald on riigi tasandil oma sotsiaalteenustega olnud eeskujuks, kuid püüame leida ka uusi ja paremaid lahendusi. Kõige tähtsam, et abivajadusest teada antakse ja siin võib abiks olla iga kogukonna liige. Kaia Iva haridus-, kultuuri- ja sotsiaalosakonna juhataja
PÄEVAHOIUTEENUST osutatakse Väätsa eakate kodus
• Päevahoiuteenus on üldhooldusteenus, mida osutatakse vastavalt kliendi vajadusele ajavahemikul 7.00–19.00, üldjuhul tööpäevadel. • Teenust võib kasutada pidevalt, mingil perioodil või üksikutel päevadel. • Türi valla poolt teenusele suunatud inimestele maksab teenus projekti perioodil 10 eurot päevas, see sisaldab toitlustamist 3 korda päevas. Hind ei sisalda isiku personaalsetest vajadustest lähtuvaid lisateenuseid (retseptiravimid, hooldusvahendid jm). • Vajadusel abistatakse transpordiga. Teenusele suunamiseks pöörduda Türi vallavalitsuse sotsiaaltööspetsialist Astrit Ujoki poole: Astrit.Ujok@tyri, telefon 5322 5674. Päevahoiuteenus Väätsa eakate kodus on mõeldud inimestele, kes vajavad hooldust ja järelevalvet või soovivad eakaaslastega suhelda ja olla aktiivselt tegevustes. Päevahoiuteenusel olevatele eakatele tagatakse vastavalt vajadu-
sele päevane hooldus, abi hügieenitoimingutes, võimalus puhkamiseks ja suhtlemiseks. Kliendid osalevad vastavalt oma soovile ja võimekusele kõikides Väätsa eakate kodus toimuvates tegevustes: võimlemine, lauamängude mängimine, käsitöö, lugemine, vestlusringid jm. Olulisel kohal on eakaaslastega suhtlemine ja seltskonnas olemine. Räägitakse elust ja maailmaasjadest, loetakse põnevaid ajakirju, tähistatakse tähtpäevi ja tehakse palju muud toredat. Päevahoidu saab minna esialgu tutvuma. Takistuseks ei ole ratastooli või rulaatori kasutamine. Vajalikud abivahendid on eakatekodus olemas. Päevahoiuteenust osutatakse Euroopa sotsiaalfondi rahastatud projekti „Hoolekandeteenuste laiendamine Türi vallas“ abil. Projekti kestvus 1. jaanuar 2021–31. jaanuar 2022.
9
TÜRI RAHVALEHT 5. AUGUST 2021
Taasiseseisvumisel tuleb ümmargune tähtpäev 20. augustil möödub 30 aastat Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega taastatud Eesti riiklikust iseseisvusest. Toonastes sündmustes, mis viisid meie iseseisvuse veretu taastamiseni, oli suur osa ka Türi kandi vapratel inimestel. Heaks eeskujuks olid ja oma üliolulise panuse andsid Türi Eesti Kodanike Komitee ja Särevere abikomitee tehtud tööga Türi komitee esimees Alfons Jakobson, aseesimees Urve Rebane, Särevere abikomitee esimees Virgo Tiitsu ja kirjatoimetaja Eha Mikkola. Viimane oli Tiitsu sõnul kõige suurema töö tegija - süda, kes kogu vereringet töös hoidis. Lisaks esile-
toodud nimedele olid juhtidele asendamatuks abiks Johannes Mikkola, Lembit Ainvere, Jaan Arvola, Kaarel Piik, Juhan Aasamäe, Igor Põld, Hillar Varind, Urve Põld ja Mati Urve. Mõtleme tänutundes kõigile neile (k.a neile, keda kahjuks täna enam meie keskel ei ole), kes kohalikul tasandil Eesti taasiseseisvumise juures olulist rolli mängisid, kui ka kõigile neile, kes käisid Tallinnas Eesti jaoks elutähtsaid objekte kaitsmas, seistes nii vastu toonase Nõukogude Liidu armee regulaarüksusele. Omamata ettekujutust, milline saab olema sündmuste käik, olid nad
Segasummasuvila prügikonteineris
kõigeks valmis. Õnneks ja tänu neile saime 30 aastat tagasi oma iseseisvuse.
Aitäh teile ja ilusat 30. taasiseseisvumise aastapäeva meile kõigile!
Tule külasta Oisukandi hoove 14. augustil 14. augustil toimub Oisukandi hoovipäev, kus Oisu ja selle lähikondade külade inimesed avavad oma hoovid ning pakuvad põnevat uudistamist ja maitsvaid elamusi. „Ühtekokku on avatud 13 erinevat hoovi ja tegevust leiab kella 11st kuni päikese loojumiseni,” tõi välja Kati Nõlvak, üks sündmuse eestvedajatest. Laura Otsus lisas: „Oisu alevikus on kokku viis erinevat hoovi, nende seas Vana aja hoov, Oisu Mõisa Resto, Lasteaed ja Raamatuhoov. Retlas pakub elamusi Üks Amps, Rauklas aga 2 kõrvuti hoovi: Piiripealne ja Lipu hoov. Käreveres näeb eelmise sajandi tehnikat alates köögimasinatest kuni autode ja traktoriteni, Äiamaal pakub Oja talu noorperemees võimalust pidada Nerfilahingut, Kõrtsi Sõnnikuhoovis on võimalik tutvuda biogaasijaamaga, Taikse Keelekohvikus saab miskit nii keele alla kui ka vastuseid küsimustele, mis puudutavad eesti keelt ja keeletoimetust jpm.” Sündmust veab eest Oisu Kultuuri ja Arengu Selts. Vaata lisa Facebookist: https://tinyurl.com/oisukandihoovipaev
Merilyn Valdmaa Türi Roheringi meeskonna liige
KOMMENTAAR
Rohevest tõi Türile rohelise elustiili debatid Konn astus usinasti mööda teed, ja-jaa, ja-jaa… No mis sa juulikuus ikka teed?! Kolmas Rohevest – kestliku elustiili festival tõi seekord Türile ka debatid rohelise elustiili teemadel üldisemalt (Rohetiiger). Elurikkuse ja toidu kasvatamise teemad avasid spetsialistid MTÜst Väike Jalajälg. Muidugi ei puudunud vana maja taastamise teemad (Juho Wärkstuba OÜ), mööbli renoveerimise jututuba Aina Leega, laulutund Tea Saarega lastele ja jooga Madli Tiigirannaga. Alati on Rohevestil ka üks eriline ajalootund – seekord keskendus Kaarel Aluoja Türi majadele. Lisaks sai lustida Konna maja retrokorteris, kus avasime Rohevestiks fotostuudio. Esinejate poolest valime ikka neid muusikuid, kes seotud Türiga või on elustiili poolest ka ise kestliku elustiili esindaja. Seekord õhtukontserdid Mari Kalkuni, Indrek Tammoja ehk
Jäätmete sorteerimisest ja selle vajalikkusest räägitakse põhjusega palju ja pidevalt. Infot ja juhendmaterjale justkui on: need on leitavad nii keskkonnaameti, keskkonnaministeeriumi kui ka Türi valla kodulehtedelt ja sotsiaalmeediast. Aga mis siis ikkagi valesti on? Miks sisaldavad avalikud pakendija paberijäätmete kogumiskonteinerid hulganisti jäätmeid, mis oma väljanägemise ja omaduste poolest sugugi klaasi, plasti, metalli või paberit ei meenuta? Miks käitluskohtades töötavad usinad sorteerijad jätkuvalt toidujäätmete, mähkmete, kassiliiva ja surnud koduloomade seast väärtuslikku ja ringlusse võtmiseks sobivat kraami õngitsevad? Ehk on asi selles, et hetkel paiknevad need konteinerid avalikus ruumis ja jäätmetoojaid ei ole võimalik tuvastada ega ka vastutusele võtta? Jagatud vastutus on teadagi vastutuse puudumine. Kogu tegevus saab toimuda ööpimeduses ja vahelejäämise korral ju vangi ei panda. Leian, et olukorda parandaks kohtkogumise arendamine. Lisaks segaolmejäätmete kogumiskonteinerile peaks olema igal majapidamisel ka oma konteiner biojäätmete ja muu ringlussevõetava materjali kogumiseks: ise tekitan, ise vastutan. Samuti tuleb anda inimestele teavet, kas ja kuidas on nende tegevus kaasa aidanud paljuräägitud sihtarvude täitmisele ja kuidas kokkukogutud materjali väärindatakse. Ehk aitaks see kaasa „pärast mind tulgu või veeuputus” mõttelaadi muutumisele ja meie elukeskkonna säilimisele.
Rändajaga ning päevakontserdi andis Timo Petmanson. Rõõmu tõi hoovile ka kohtumine kirjanik Mika Keräneniga, kes on ka ise usin aiapidaja ning osav jutumeister. Just Mika tõi Rohevestile vihma. Türi Kogukonnaselts tänab kõiki osalejaid ja tulijaid, meie tegutseme ikka edasi ka aasta ringi. Kuidas lubatakse. Rohevesti toimumist toetasid Türi vald, Türi kultuurikeskus, Türi noortekeskus, Eesti kultuurkapital ning seda toetati ka kohaliku omaalgatuse projektist. 11. augustil toimub Konnas Türi valla ja keskkonnaministeeriumi korraldatud rohepöörde seminar ning 18. septembril kõigile avatud tegevuspäev - Retrovest – lõbus päev nõuka-aja toitude, moesõu ja muusikaga. Aili Avi Rohevesti peakorraldaja
TÜRI MUUSIKAKOOL
UUTE ÕPILASTE TÄIENDAV VASTUVÕTT 2021/2022 õppeaastaks
esmaspäeval, 23. augustil kell 16.00-18.00 HUVIALAD: KLAVER, AKORDION, VIIUL, TŠELLO, KONTRABASS, KITARR, MANDOLIIN, KROMAATILINE KANNEL, HARF, PLOKKFLÖÖT, FLÖÖT, KLARNET, SAKSOFON, TROMPET, ALTSARV, TENORSARV, METSASARV, TROMBOON, EUFOONIUM, TUUBA, LÖÖKPILLID Sisseastumiskatse koosneb viiest ülesandest - vabalt valitud laulu esitamine ilma saateta, rütmikatse, helide järelelaulmine, mälukatse ja harmoonilise kuulmise katse. Jooksvalt registreerime õpilasi eelkooli. Katseid ei ole. Rohkem infot kooli kodulehelt https://test.tyrimuusikakool.ee/uute-opilaste-vastuvott
Tüdrukud on valinud uurimustöö teemaks aktuaalse ja kiiret tegutsemist nõudva küsimuse. Uurimustöö järeldus, et iga üksikisiku panust peab tõsiselt võtma, on kahtlemata üks olulisemaid. Koos jõuab kaugemale ja seda ka keskkonnaprobleeme lahendades. On koostatud mitmeid seadusi, määruseid, kavasid ja nendes sätestatud erinevaid numbreid, aga loeb ju see, mida nende poole püüdlemiseks päriselt ära tehakse. Üheks suuremaks eesseisvaks muutuseks on 2023. aastal rakenduv biolagunevate jäätmete eraldi kogumise kohustus. Säästva Eesti instituudi 2020. aasta uuringu järgi moodustavad biolagunevad jäätmed 1/3 segaolmejäätmetest. Biolagunevate jäätmete tekkekohal liigiti kogumise korraldamine on nii tehnilisest kui jäätmetekitajale arusaadavuse aspektist üks lihtsamini korraldatavaid toiminguid, mida saab rakendada kogu Türi valla ulatuses kõikide jäätmetekitajate osas. Seetõttu kutsun kõiki juba praegu kaasa mõtlema, kuidas biolagunevaid jäätmeid eraldi koguda ja neid ka nõuetekohaselt realiseerida. Grete Kaljulaid
Türi valla perede keskkonnasõbralikud valikud Türi põhikooli noored Kirke-Maarja Kallavus ja Lizette Kopolovets tegid 2020. aastal uurimustöö Türi valla perede keskkonnasõbralikest valikutest. Töö eesmärk oli välja selgitada, kui keskkonnateadlikud on Türi valla pered ja pakkuda alternatiive senistele valikutele. Koostati küsimustik Türi põhikooli lastevanematele, et uurida perede käitumistavasid ja harjumusi, samal ajal püüti koostatud küsimustiku kaudu panna vastajaid mõtlema alternatiivsete lahenduste peale. Eelnevalt tutvuti Bea Johnsoni raamatuga „Jäätmeteta kodu”, mis kutsub üles tarbimisharjumusi kriitiliselt üle vaatama, ebavajalikest ja ühekordsetest toodetest loobuma, vajalikke esemeid võimalikult kaua kasutama ja neid parandama ning taaskasutama. Noorte intervjuus Türi jäätmejaama töötaja Ulvi Eskoga selgus, et ligi 80% valla elanikest kasutavad nende pakutavat teenust. Töö autorid võrdlesid praegust lineaarset majandusmudelit üha enam välja pakutava ringmajanduse mudeliga. Selgus, et ringmajandus on küll kestlikum, kuid olukorras, mil taastuvad loodusvarad enam ei taastu ja ressursid on otsakorral, ei piisa selle rakendamisest. Noorte järeldused: Türi valla elanikel on head võimalused elada keskkonnasäästlikumalt, kuid nende teadlikkus keskkonnaprobleemidest on kesine, puudub arusaam olukorra tõsidusest. Oluliselt rohkem on vaja anda elanikele teaduslikult põhjendatud informatsiooni, keskkonnaga arvestamist tuleb taotleda kõikidel tasanditel, alustades süsteemsetest muudatustest ühiskonnas, nõudes vastutamist ettevõtjatelt ja võttes tõsiselt iga üksikisiku panust. Noorte uurimustööst tegi kokkuvõtte õpetaja Jaanika Eik, kes on samuti Türi valla Roheringi liige. PS Rohering on rohelise Türi valla visiooni töögrupp, mis koosneb vabatahtlikest, kelle eesmärk on kogukonda kaasates koostada rohelise valla visioonidokument arengukava juurde Aili Avi, töögrupi juht
Õppetasu pilliõpetusosakonnas 25 eurot, vaba õppekavaga osakonnas ning eelkoolis 21 eurot kuus. *** Registreerime soovijaid
TÄISKASVANUTE OSAKONDA Õpe toimub vaba õppekava järgi 1,5 tundi nädalas valitud huvialal.
Soovi korral on võimalik tundide mahtu jagada mitme erineva huviala vahel.
Ühe õppetunni pikkus on 45 minutit ja õppetasu 65 eurot kuus. Vajalik oma pilli olemasolu. Sisseastumisavalduste blanketid leiate kooli kodulehelt http://test.tyrimuusikakool.ee/uute-opilaste-vastuvott Avaldused palume saata e-posti aadressile tyrilmk@estpak.ee
ratienergia@gmail.com Tel 518 3495 • www.rati.ee
Õhksoojuspumpade kalorifeeride ning kliimaseadmete survepesu ja desinfitseerimine õhk-vesi soojuspumbad • õhk-soojuspumbad
10
TÜRI RAHVALEHT 5. AUGUST 2021
kuhu minna kultuur
Taikse külavanem kutsub kõiki küla elanikke Taikse Seltsimajja küla üldkoosolekule
29. augustil 2021.a kell 16 Koosoleku päevakord: 1. Külavanema aastaaruanne 2. Türi Vallavalitsuse tunnustuse Aasta küla 2020 preemiaraha kasutamine 3. Kaasav eelarve 2022 4. Kohalike omavalitsuste valimised Türi vallas 5. Muud küsimused.
P 8.08 kell 18 Türi Püha Martini kiriku suvekontsert - „Lendlevad viisid saksofonile ja orelile“ /Ellington, Adams, Mahler/. Marju Riisikamp (orel), Villu Veski (saksofon). Pääse 5€, soodus 3€ Eesti noorte muusikaliteatri etendus „HIGH SCHOOL MUSICAL. ON STAGE!“ JÄÄB ÄRA JA LÜKKUB JÄRGMISSE SUVESSE! R 13.08 kell 21 Kinopiknik Oisu rahvamaja juures - „Kratt” EST 2020. Pilet eelmüügist 3,50€, samal päeval 5€. Lapsed viiakse maale vanaema juurde kogema sellist lapsepõlve, nagu vanasti oli ja neilt võetakse ära nutitelefonid. Üsna varsti avastavad lapsed viisi, kuidas keeruline elu maal, mis on täis tööd ja muud tüütut, enda jaoks lihtsamaks teha...lapsed meisterdavad krati... Võta kaasa piknikutekk ja korv ning tule naudi sumedas augustiõhtus uut Eesti mängufilmi! L 14.08 Oisukandi hoovipäev 2021. 14. augustil ootavad teid endale külla 12 hoovi. Päev täis põnevaid tegevusi, maitsvaid elamusi, ekskursioone, vanatehnikat, koduloomi, näituseid, muusikat ja palju muud. Täpsem info hoovipäeva Facebooki lehel. K 18.08 kell 19 Vabaõhuetendus „Armastusest mälukaotuseni” Türi laululaval. Lavastaja Eero Spriit. Kunstnik Jaak Vaus. Osades Eero Spriit, Madis Milling, Kaili Närep, Mairi Tikerpalu, Riho Rosberg. Hoolimata romantilisest pealkirjast, on tegemist ühe tõeliselt hullumeelse komöödiaga, sest tegevus toimubki psühhiaatri kabinetis. Etenduse kestus koos vaheajaga 2h. Piletid 20/18€ müügil Piletimaailma, Piletilevi müügikohtades ja kohapeal. R 20.08 kell 20 Taasiseseisvumispäevale pühendatud järvekontsert „Vaiki ei saa olla“ Türi tehisjärve kaldal. Esinevad. Kelly Uustani(laul), Mathei Florea (klaver), Raimond Mägi (kontrabass). Tasuta. R 20.08 Käru JÄRVE PÄEV 2021 kell 11 spordiüritused, meelelahutus ja keemiateatri sõu. Kell 20 päikeseloojangu kontsert. Esinevad Lõõtsavägilased ja Black Velvet. Õhtu finaal on võimas ilutulestik. R 20.08 kell 17 Türi Püha Martini kiriku suvekontsert- „Johannes Hiob taasavastatud geenius“ Marju Riisikamp (orel); Valdo Preema (arranžeeringud, tekst), fotonäitus. Tasuta. K 18.–P 22.08 C-Jam Cellofest 2021! info www.emso.ee P 22.08 kell 15 Festivali lõppkontsert Türi kultuurikeskuses. Esinevad õpilased, õpetajad, C-Jam, tšellistide orkester ja bänd. Pilet 5/8€. Piletid müügil Piletilevis ja tund enne algust kohapeal. L 28.08 kell 20.30 Muinastulede öö kontsert ansambliga Agulipoisid Kabala rahvamaja juures. Kontsert on tasuta. Sindi noormeestest koosnev ansambel mängib rahvalikke laule polkadest valssideni. K 1.09 kell 17 Türi Muusikakooli avaaktus väikeses saalis. N 2.09 kell 18 Tutvustavad Yoko Alender ja Risto Lehiste raamatut „ALENDER“ Türi kultuurikeskuses. Yoko on oma isa raamatu - suurelt elatud elu väärika testamendi koostaja. Risto Lehiste aitas raamatu jaoks koondada arhiivimaterjale muuseumidest. Lisaks näidatakse 2003. aastal Liia Sakkose ja Allfilmi tehtud portreefilmi „Teisel pool vett“. Urmas Alenderi raamat ilmus läinud aasta lõpus keset koroonaaega. Nüüd saab Yoko lõpuks tutvustada teost üle Eesti, külastades kultuuri- ja rahvamaju, nagu tema isa seda omal ajal tuuritades tegi. Kohapeal on raamat müügil 40€ eest. K 8.09 kell 19 Kaunimate Aastate Vennaskond „Kaunimad 70ndad me elus” Türi kultuurikeskuses. Taas on Kaunimate Aastate Vennaskond oma publikut uue kontsertkavaga rõõmustamas! Tegemist on nostalgilise tagasivaatega „sõgedatele seitsmekümnendatele“, mil muru oli rohelisem ja taevas sinisem ning muusika oli midagi enamat, kui lihtsalt meloodia, mida kuulata või mille järgi jalga keerutada. Meenutame aega, mis pakkus võimalust mässata ja tunda end kasvõi hetkekski vabana. Uutel kuupäevadel kehtivad kõik ostetud piletid. Juhul, kui asenduskuupäev teile ei sobi, asendame piletid kinkekaartidega või ostame need tagasi. Oma soovist andke teada e-posti teel aadressil ruta@suveteater.ee. Piletid hinnaga 24/21€ müügil Piletilevis ja Türi kultuurikeskuses. NB! Sõltuvalt valitsuse otsustest piirangute osas võib tulla muudatusi Türi kultuurikeskuse sündmustes. Jälgige reklaami ja infot Türi kultuurikeskuse Facebooki lehel ning kodulehel www.tyrikultuurikeskus.ee, tel 387 8248
n ä i t u se d 2.07 – 27.08 Anne Daniela Rodgersi maalinäitus „Läbi lillede”. Türi kultuurikeskuse kunstigaleriis. 3.08- 23.09 Jaak Kadariku portreenäitus „Silmavaade” Türi kultuurikeskuse klaassaalis
spor d i s ü n d m u se d AUGUSTIKUU 5. augustil kell 18 toimub Pehme sisustus rannvolle 2021 etapp Väätsa rannas. Info: Ilmar Mõttus 507 9149. 8. augustil kell 16 toimuva õhtused rattasõidud Väätsal. Info: Taavi Parts 5302 3400. 10. augustil kell 18 toimuvad õhtused rattasõidud Türil.
Info: Martin Kaschan 550 2206. 10. augustil kell 17–19 toimub Järvamaa orienteerumispäevak Türi Kõrgessaare metsas. Info: Paul Poopuu 505 2240. 12. augustil kell 18 toimub Pehme sisustus rannvolle 2021 etapp Väätsa rannas. Info: Ilmar Mõttus 507 9149. 15. augustil kell 16 toimuva õhtused rattasõidud Väätsal. Info: Taavi Parts 5302 3400. 17. augustil kell 18 toimuvad õhtused rattasõidud Türil. Info: Martin Kaschan 550 2206. 19. augustil kell 18 toimub Pehme sisustus rannvolle 2021 etapp Väätsa rannas. Info: Ilmar Mõttus 507 9149. 20. augustil kell 10 toimub järvespordipäev Käru järve ääres. Info: Anne Sillamaa 5801 8974. 22. augustil kell 16 toimuvad õhtused rattasõidud Väätsal. Info: Taavi Parts 5302 3400. 23.–25. augustil toimub Türi spordikooli suvelaager Türi linnas (kergejõustik, ujumine, maadlus, vibusport, ratsutamine, orienteerumine, võrkpall, jalgpall). Info: Liisa Gritšenko 5820 1464. 23.–25. augustil toimub suvelõpu seiklus- ja spordilaager Lõõlas. Info: Taavi Parts 5302 3400. 24. augustil kell 17–19 toimub Rapla- ja Viljandimaa orienteerumispäevak Kaeraperes. Info: K. Keevend 505 6597. 24. augustil kell 18 toimuvad õhtused rattasõidud Türil. Info: Martin Kaschan 550 2206. 25. augustil kell 18.30 toimub Järvamaa rattakrossi seeriavõistluse V etapp Paides. Info: Tauri Must 5198 5323. 26. augustil kell 18 toimub Pehme sisustus rannvolle 2021 etapp Väätsa rannas. Info: Ilmar Mõttus 507 9149. 29. augustil kell 11 toimub Käru petangiturniir Käru staadionil. Info: Anne Sillamaa 5801 8974. 29. augustil kell 16 toimub õhtune rattasõit Väätsal. Info: Taavi Parts 5302 3400. 31. august kell 18 toimub õhtune rattasõit Türil. Info: Martin Kaschan 550 2206. SEPTEMBRIKUU 2. septembril kell 18 toimub Pehme sisutuse rannavolle 2021 etapp Väätsa rannas. Info: Ilmar Mõttus 507 9149. 7. septembril kell 17–19 toimub Järvamaa orienteerumispäevak Mägede külas. Info: K. Keevend 505 6597. 9. septembril kell 18 toimub Pehme sisutuse rannavolle 2021 etapp Väätsa rannas. Info: Ilmar Mõttus 507 9149. 10. septembril kell 18 toimub Türi BK-Salo (Soome) BK sõpruskohtumine Türil. Info: E.-J. Küttis 527 3132. 11. septembril kell 18 XLV Türi Raadiomasti BK mäng Türil. Info: E.-J. Küttis 527 3132. 11.–12. septembril Türi valla karikavõistlused ratsutamises Särevere ratsaalal. Info: Maie Kukk 5564 2117. 11. septembril toimub vibuvõistlus Türi Kaikas, mis leiab aset vibustaadionil. Info: Maarika Jäätma 5598 5986.
Silmade kontroll ja prillide müük 24. septembril alates kell 10
Türi noortekeskuses
Silmade kontroll maksab 15 € prilliostjale TASUTA kuivasilmatest, silmarõhu mõõtmine optilised päikeseprillid
Info ja etteregistreerimine telefonil 5323 2454
11
TÜRI RAHVALEHT 5. AUGUST 2021
vana ja uus
UUED KODANIKUD AKSEL, MAILO, BRUNO, KRIS, JOKE, MAKSIM, KRISTOFER ROBIN, ELISABETH MARIE, LAURA, KATARIINA
Palju õnne!
Türi, Kohtu 2, 72213, Järvamaa Tel: 513 3385 E-post: teet.reier@tyri.ee www.tyrirahvaleht.ee Tegevtoimetaja: Teet Reier Korrektor: Kerli Rhede Küljendaja: Teet Reier Raamatupidaja: Signe Tõõtsu Trükkija: AS Kroonpress Levitaja: Omniva Väljaandja: Türi Arengu Sihtasutus www.tyri.ee/tasa
Kabala esimene laulu- ja tantsupidu 1951. aastal. Lava ühendkooride tarbeks oli üles seatud mõisa tagaküljele. Ajastule kohaselt oli üles riputatud ka punane loosung, mis aitas lauljatel õiget rütmi hoida ja kutsumata külalistele rahulolu tekitada. Foto: Rene Viljati kogust
Türi Rahvaleht tuleb iga kuu alguses kõikidesse Türi valla postkastidesse tasuta. Juhul kui leht pole Teie postkasti jõudnud, andke sellest teada toimetuse telefonil 513 3385. Trükiarv on 5700 ja lugejaid u 11 000. Kuulutuste ja reklaami vastuvõtt toimetuses või e-posti teel teet.reier@tyri.ee või uudised@tyri.ee Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ning lühendada.
Seekordne Kabala laulu- ja tantsupidu oli juubelihõnguline ja see toimus juba 55. korda. Foto: teet reier
• metsa- ja põllumaa ost • kasvava metsa ost-müük • metsamaterjali transport • metsa ülestöötamine • võsaraie ja kokkuvedu • kallurveod, kopateenus • metsatehnika treilerveod • küttepuude müük
Südamlik kaastunne Meelile ja Liisile
kalli abikaasa ja isa surma puhul
Mälestavad Priit, Johannes, Margus, Janek, Taavi ja teised klassiõed ja -vennad
k u u l u t u se d
OSTAN
igasuguseid vanu fotosid ja koolilõpu märke ◆
türi fotograaf renè viljat
Tel 525 8325 reneviljat@gmail.com
Ale talu müüb nisu ja otra. Koit Teder 515 3808 OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 504 5215, 514 5215, info@est-land.ee. Tervise Kirjastus OÜ otsib telemarketingi konsultante. Töö sisuks on tervisealaste väljaannete tutvustamine aktiivsel kliendisuhtlusel telefoni teel. Töö sobib ka osalise tööajaga, kooli kõrvalt või pensionile lisa teenimiseks. Kontakt: Antonina
Truškova (müügijuht) tel: 389 1335, e-mail: e-grupp@myygipartner.ee Alates 1. septembrist 2021 otsime heakorratöötajat-majahoidjat Türi, Tallinna 1 korteriühistule. Kontakttelefon 5630 4497.
Võtame tööle
TOOTMISTÖÖTAJA Töötasu alates 1200 € kuus (bruto)
Lisainfo: Väljaõpe kohapeal. Töökoht asub Mündi külas Paides Järvamaal. Tel 514 1623
FEKAALIVEDU VÄLIKÄIMLATE RENT TRANSPORDITEENUS tel. +372 452 2002 e-mail:agri@speq.ee www.fekaaliabi.ee www.speqagri.ee
TÜRI RAHVALEHT 5. AUGUST 2021
12
rek l a a m
18.–22.08. VII tšellistide suvekool 18.–19.08. meistrikursused tšellistidele, juhendajad Reet Mets (Elleri-kool) ja Helen Ott (Türi muusikakool) 18.08 kl 22.00 Romantiline öökontsert Anna kirikus esineb C-JAM. Pilet 10/12 eurot
21.08 kl 17.00 Mõisakontsert Väätsa mõisas esinevad õpilased, õpetajad ja C-Jam. Pilet 5/8 eurot 22.08 kl 15.00 Lõppkontsert Türi kultuurikeskuses esinevad õpilased, õpetajad, C-Jam, tšellistide orkester ja bänd. Pilet 5/8 eurot Piletid müügil Piletilevis ja tund enne algust kohapeal
www.emso.ee FB/cjamcellofest www.c-j.am
TÜRI VALD
KVATRO KVATRO