04.03.2021 Türi Rahvaleht

Türi valla ajaleht 4. märts 2021 nr 3 / 903

Türi Vabriku puiestee rekonstrueerimine

www.tyrirahvaleht.ee

lk 3

Koroonast päästab meid reeglite järgimine ja vaktsiin lk 4

Kümme küsimust Anu Pingile

Liikumissari alustab taas

lk 5

lk 6

lühidalt

Türi-Tori on jätkuvalt kavas Mullu ära jäänud Türi-Tori kiirlaskumine on peakorraldaja Märt Maipuu sõnul hetkeseisuga toimumas. „10. aprillil toimuv Eesti pikim veesõidumaraton sai veebruaris terviseametil loa toimumiseks.

Kuna aga olud ja piirangud on pidevas muutumises, siis täpset teavet, mismoodi üritus korraldatakse ja teoks saab, hetkel ei ole.

Eks me vaatame, milline on olukord aprilli alguses,“ ütles Maipuu. Ta lisas, et värske info võistluse kohta on kõige paremini leitav kodulehelt tyritori.ee.

Mulluste tegijate ja tegude tunnustamine algas Türi kultuurikeskuses Eesti hümni ühilaulmisega. Ülemisel pildil Türi valla 2020 tegijad: Tuuli Org ja Reimo Lilienthal Kirna mõisast võtavad vallavanemalt vastu autasu.

Alumisel pildil on aasta küla Taikse esindajad Aime Linke ja Ene Rannik.

Fotod: Teet Reier

Käsitöö aastapreemia tuli Türi valda Veebruari alguses selgusid kultuurkapitali elutöö- ja aastapreemiate saajad. Rahvakultuuri sihtkapitali käsitöö aastapreemia – Kudujate Koopiaklubi ellukutsumise ja maailma suurima Muhu sukkade näituse „Meie argipäeva vidussepidamise aeg“ korraldamise eest, sai üks Saara kirjastuse asutajatest, pärandtehnoloog Anu Pink.

Uued auastmed Vabariigi president Kersti Kaljulaid allkirjastas käskkirja, millega said uue ohvitseriauastme 171 tegev- ja 80 reservväelast. Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Heremi ettepanekul sai leitnandi auastme Türi abivallavanem Elari Hiis ja nooremleitnandi auastme Türi põhikooli õpetaja Märt Hallasoo.

Leerikool alustab EELK Türi Püha Martini kogudus alustab leerikooliga pühapäeval, 7. märtsil 2021 kell 12.30 koguduse majas Türil Kevade tn 13. Liituda võib märtsikuu jooksul. Soovijail palume võimaluse korral registreerud telefonil 387 8330 või 514 6590.

Avalik arutelu toimub veebis 10. märtsil 2021 kell 17 toimub Türi valla üldplaneeringu eelnõu avalik arutelu varem välja kuulutatud Käru rahvamaja asemel veebikeskkonnas Zoom. Link koosolekuga liitumiseks on avaldatud Türi valla kodulehe avalehel ning valdkonna Ehitus, planeerimine alajaotuses Üldplaneeringud ja Türi valla üldplaneeringu koostamine.

Kellel puudub võimalus (tehnika, oskused) koosolekul veebi kaudu osaleda, palun võtke ühendust telefonil 5333 0476 või e-posti aadressil marje.parn@tyri.ee.

Tegijad said tunnustatud Türi vald tunnustas konkursi Türi valla aasta tegu, aasta tegija ja aasta küla 2020 konkursi võitjaid Merle Rüütel Teet Reier

22. veebruaril toimus Türi kultuurikeskuses konkursi Türi valla aasta tegu, aasta tegija ja aasta küla 2020 võitjate tunnustamine.

Aasta tegu 2020 laureaat - MTÜ Türi Spordiklubide Liit/ liikumisürituste sari - liikumisürituste sari, mis tõi liikuma tuhandeid inimesi ning aitas erakordselt keerulisel COVID-19 pandeemia aastal hoida nii vaimset kui füüsilist tervist.

Ajavahemikul 22. märts–27. september 2020 toimus Türi vallas „Liigume koos“ liikumissari. Liikumissarja eesmärgiks oli suunata inimesi rohkem liikuma ja värsket õhku nautima. Sarja mahtusid erinevad matkad, jooksmised, jalgrattasõidud, kettagolfi- ja petangimängud, orienteerumised ja palju muid liikumist soosivad organiseeritud üritused.

Spordisündmusi toimus selles sarjas kokku 80, millest võttis osa 1347 inimest. Osaluskordi tuli kokku 4809. Liikumisürituste sari tõi liikuma pea poolteist tuhat inimest ning aitas erakordselt keerulisel COVID-19 pandeemia aastal hoida inimeste vaimset ja füüsilist tervist.

Aasta tegija 2020 laureaat - Tuuli Org ja Reimo Lilienthal - kogukonnale avatud ning lisaväärtust loova Kirna mõisakompleksi arendamise ning Türi valla kui külastuskoha üle-eestilise tutvustamise eest.

2020. a korraldas Kirna mõisa pere-

rahvas 50 talgulisega tulbisibulate muldapanemise, mille tulemusena käis 2000 ruutmeetril olevaid tulbipeenraid imetlemas ligi 10 000 inimest üle terve Eesti. Möödunud septembrikuus istutati Kirna mõisa tagaaeda 11 000 nartsissisibulat, mille tärkamist paari kuu pärast oodata võime.

Kirna mõisakohvik on alati oma hubasuse ja maitsvate roogadega tervitamas. Seal toimuvad erinevad luulekultuuri- ja muusikaõhtud. Kirna pererahva poolt pakutud joogatundidesse, heli- ja hüpnoosirännaku töötubadesse, keha ja vaimu tasakaalu leidmise loengutesse, muusikateraapia-, andestamise ja väemaalimise töötubadesse tullakse osalema üle Eesti. Oma terviseedendusele suunatud tegevuste eest on Kirna mõisaomanikud ka varem silma jäänud 2018. a Järvamaa terviseauhind läks just nimelt neile.

Aasta küla 2020 laureaat - Taikse - Türi valla küla, kus korraldatakse omanäolisi ja „kiiksuga“ ettevõtmisi, panustatakse külaelu elavdamisse ning külaelanikele turvatunde loomisesse.

Türi linnast umbes 5 km kaugusel on üks küla, kus 1. jaanuari seisuga oli 165 elanikku. See on küla, kus on aktiivne külaselts, kus korraldatakse omanäolisi ja „kiiksuga“ ettevõtmisi, panustatakse külaelu elavdamisse ning külaelanikele turvatunde loomisesse.

See on küla, kus jõulude ajal võib näha kaunistatud vaateaknaid ja suvel sadat külgkorviga mootorratast. Selles külas on valvekaamerad ja päikesepaneelidega LED-valgustused. Selle küla elanikud on ka ise justkui „valguseks“ osaledes

k o mme n t a a r i d Türi spordiklubide liit tänab, et meie tegemisi ja üritusi on märgatud. Iga tunnustus annab indu juurde, et mõelda välja uusi ja põnevaid lahendusi kogukonna liikuma suunamisel. Me täname kõiki, kes meie üritusel osalesid, sest just tänu teie rohkele osalemisele see tiitel meile omistati. Seega, jagame võidetud auhinda kõigi osalejatega, et üheskoos veelgi paremaid üritusi teha. Suur tänu selle suure tunnustuse eest!

Liisa Gritšenko Türi spordiklubide liit

Taikse külavanemana on mul väga hea meel Türi valla aasta küla 2020 aunimetuse määramise üle. Aunimetuse võitmisse on kahtlemata suurim panus MTÜl Taikse Külaselts ja seltsi juhatusel (Kristina Gudinas, Jaanus Teppo ja Kaisa Teppo), kes oli kõikide eriliste ja huvitavate sündmuste korraldajateks Taikse külas 2020. aastal. Samuti soovin Taikse küla poolt tänada Türi vallavalitsust, kes on toetanud erinevate tegevuste korraldamist Taikse külas.

Aasta küla aunimetusega kaasneb ka 500 eurone preemia Türi vallavalitsuselt, mille kasutamise osas ootame kõikide külaelanike ja Taikse küla sõprade ettepanekuid, kuidas preemiaraha küla heaks kasutada.

Aime Linke Taikse külavanem

Oleme südamest tänulikud suure tunnustuse eest! On erakordselt soe tunne, et meie toimetamisi on märgatud ja need lähevad Türi valla rahvale korda. Kirna mõis on kogukondlik algatus ja killuke aasta tegija tiitlist kuulub igaühele neist kümnetest vabatahtlikest abilistest, tänu kellele kõiki suuri projekte läbi viia suudame. Loodame, et Kirna tulbimeri ei jää ainult ühe aasta teoks ja rõõmustab veel pikki aastaid kõiki inimesi!

Tuuli Org ja Reimo Lilienthal Kirna mõis

annetustalgutel ja kogudes laste restoranile raha köögitarvikute soetamiseks.

Külaseltsi eestvedajad on tublid projektikirjutajad ja julged unistajad.

Koroonaviiruse leviku hoogustumise tõttu Eestis, viirusesse nakatunud inimeste arvu kiire kasvu tõttu Järvamaal ja viiruse leviku tõkestamise soo-

vist lähtuvalt, otsustasid Türi vallavalitsus ja Türi kultuurikeskus tunnustamise korraldada väga piiratud osalejatega.

Kohal olid nominendid ja laureaadid.

Teistel oli sündmust võimalik jälgida Eest Vabariigi 103. aastapäeval veebist ja see on ka praegu valla veebilehel järele vaadatav.

TÜRI RAHVALEHT 4. MÄRTS 2021

2

t o i me t a j a l t

Kevad tuleb Kas tuleb selline nagu mullu? Et kõik lukku ja asi vask. Ei tea.

Ilmselt keegi ei tea. Ei kipu teadma tavainimene ja tundub, et ei tea ka valitsus. Aga edasi tuleb rühkida ja edasi tuleb elada ja kõikide hädade-murede kiuste ka hakkama saada. Ei ole ikka päris nii nagu Rock Hoteli laulus, et tõstan käed ja annan alla.

Ei anna ikka küll!

Eks kevad lisab oma tulekuga natuke lootust ka. Valgemad hommikud, vähemalt kord nädalas päikest ja linnukeste rõõmus laul. Eelmise nädala soojakraadid võtsid enamiku lumest ja tõstsid veed jõgedes-kraavides kõrgele. Vaid paar soojemat päeva ja juba punnitas lumikelluke oma õisi kevadet kuulutama.

Tuleb-tuleb!

Aga kõik see, millega oleme vähemalt märtsis kevadpealinnas harjunud, et rohkelt üritusi alates kevade vastuvõtuga, jääb juba teist aastat traditsioonilisel viisil tegemata. Kõik on võimalik kolida kontaktivabasse andmeedastuskeskkonda ja sinna ta ilmselt suundubki, aga see vahetu kontakt on ikka midagi muud.

Olgu selleks siis talveunest ärganud Murumoor, keda mudilased saavad kevade esimesel päeval kallistada või bensulõhnaline muruniiduk, mida kohati kesk hangesid on kevade tuleku puhul käivitatud, kõik see jääb ära. Ei tule ka vallavanemat mootorrattal ega Murumoori vana Volgaga. Tahaks öelda, et sellel kevadel on kõik teistmoodi, kuid pigem on samamoodi kui mullu.

Aga kevad tuleb kõigele vaatamata. Nagu ka kevadpealinna hooaeg, seekord juba 22. korda. Kena number ju. Ja suvel saab Türi linn tähistada oma 95. sünnipäeva. Väike viisaastak veel ja ongi sada täis. Kui palju on see sajand muutnud Türi linnapilti ja eluolu, on õnneks juba tänu usinatele kogujatele ja kunagistele pildistajatele kenasti näha ja võrrelda.

Kahjuks ei ole teadaolevalt säilinud fotosid Türi paberivabriku ja Viljandi-Tallinna raudteeliini ehitusest. Sealt see linn omale juured ju alla sai ja ennast veerandsajandiga linnaks kasvatas.

Loodetavasti saame ka oma lehes selle nii-öelda sünnipäevaaasta jooksul avaldada põnevaid ajalookilde Türi minevikust.

Ja nagu öeldud, ta tuleb, see kevad. Tuleb talve ja kõigi tõbede kiuste ikka ja uuesti.

Teet Reier

nädala pilt

Ka Eesti Vabariigi aastapäeva tähistati Türi kultuurikeskuses kõiki ohutuse reegleid arvestades: kohal olid ainult tunnustuse saajad ning osalejad kandsid maske. Foto: TEET REIER

Aita koroonaviiruse levikule piir panna!

Koroonaviirusesse nakatumine on viimastel nädalatel nii Eestis kui kahjuks ka Järvamaal ja Türi vallas järjest tõusnud. Tänu meie Türi tervisekeskuse tublidele tohtritele, õdedele ja kooliõdedele said väga kiiresti ja sujuvalt esimese vaktsiinisüsti kõik meie üldharidusasutuste töötajad, samuti koduhooldustöötajad, sotsiaaltöö- ja lastekaitsespetsialistid ning lasteaiatöötajad. Loodan, et kaitsva süsti saavad vaktsiini olemasolul lähiajal ka kõik meie eakad ja inimesed, kes igapäevaselt meile vajalikke teenuseid korraldavad ja käigus hoiavad.

Seni aga tuleb siiski rakendada kõikvõimalikke ettevaatusabinõusid viiruse takistamiseks. Pöördun palvega kõigi Türi valla elanike poole: aita panna piir koroonaviiruse levikule! Igaühest sõltub see, kas anname võimaluse viiruse edasikandumisele või hoiame tõepoolest distantsi, kanname maski ning vähendame kokkupuuteid teiste inimestega.

Kõik, kel võimalik oma tööd teha distantsilt, peaksid seda tegema; kõik tööandjad, palun korraldage töö selliselt, et inimestel oleks võimalus kas kodus tööd teha või siis töökohal omavahel minimaalselt kokku puutuda. Näen kahjuks sageli, et just kollektiivides ei kanta

maske „sest oleme üks pere“. Ka sellises sõbralikus peres on võimalus, et viirus tuleb teie sekka, liigub edasi teie enda lähedasteni, eakateni ja nõrga tervisega inimesteni. Piirangud ei ole tegelikult ju ülejõukäivad kellelegi ning soov oma õigusi rõhutada ei peaks käima kellegi teise tervise arvel.

Türi valla asutused tegutsevad vastavalt riiklikele juhistele ning piirangutele. Need muutuvad hetkel kiiresti ning soovitan kõigil jälgida Vabariigi Valitsuse ja terviseameti teateid. Alati on võimalik küsida nõu vallavalitsuse ametnikelt, kontaktid on leitavad kodulehel, alati võib helistada ka kriisitelefonil 512 5423 või saata kiri e-posti aadressile kriis@tyri.ee. Türi vallavalitsus on avatud, kuid ametnikud on reeglina kaugtööl ning kõik vallaelanikud saavad endale vajaliku kohtumise eelnevalt telefoni teel kokku leppida või oma murest teada anda.

Oleme hoolivad oma kaaslaste vastu, käitume kõik vastutustundlikult oma kogukonna tervise heaks ning koroonaviiruse leviku takistamiseks!

Pipi-Liis Siemann vallavanem

Türi linna 95. sünnipäev ja aedlinnakohvikute päev Oleme praegu suures kevade ootuses, aga kaugel see suvigi enam on.

2. juulil tähistab Türi linn oma 95. sünnipäeva traditsiooniks saanud aedlinnakohvikute päevaga.

Koroonaviiruse leviku tõttu on kõik palju keerulisem, ent tegutseme usus, et sünnipäev tuleb koos kohvikutega. Esimesed sooviavaldused oma kohvikut avada, on juba valda jõudnud.

Kui Sa tunned, et Sina tahad samuti Türi linna 95. sünnipäeval inimesi oma ühepäevase kohvikuga rõõmustada, siis

palun anna sellest hiljemalt 25. maiks teada aadressil merle. ryytel@tyri.ee. Ühe mõttena viskame õhku eelmisel aastal kohvikutepäeval üles kerkinud mõtte/ soovi/ igatsuse, et kohvikutes võiks olla ka valikud veganitoidu armastajaile. Või miks mitte päris veganikohvik?!

Head sünnipäevaootust ja kaunist saabuvat kevadet!

Merle Rüütel Türi vallavalitsuse avalike suhete juht

a rv a mus

Aasta alguses saame väsket statistikat

Saabumine nimetusse linna. Nõnda võis mõnda aega nimetada sissesõitu Türile. Veebruari viimastel päevadel aga said uuenenud linnasildid KÜ Kujunduse abiga oma vanale kohale tagasi. Rõõmsalt Türi kihelkonna rahvariide seelikutriibuga kirjatud ja annavad kenasti teada ka linna tänavusest tähtpäevast. FOTOD: TEET REIER

TÜRI VALLA I NOORTEVOLIKOGU VALIMISED Loodame kõikide lootuste abil valimised korraldada 6.–9. aprillil 2021. 26. veebruari seisuga oli kandidaate juba 11 (3 poissi ja 8 tüdrukut).

Valimiste ajakava: Türi põhikoolis 6. aprillil kell 8–12 Türi ühisgümnaasiumis 6. aprillil kell 13–15 Kabala koolihoones 7. aprillil kell 8.30–9.30 Oisu õppehoones 7. aprillil kell 10–12 Laupa põhikoolis 7. aprillil kell 13–15 Väätsa põhikoolis 8. aprillil kell 9–12 Türi noortekeskuses 8. aprillil kell 14–18 Käru põhikoolis 29. aprillil kell 9–11 Valimiseks tuleb esitada õpilaspilet või ID-kaart, e-hääletust ei toimu.

Kandideerida saavad 12–26aastased Türi valla noored.

Valida saavad 7–26aastased Türi valla noored.

Info: Aili Avi – valimiskomisjoni juht, aili.avi76@gmail.com

Iga päev või vähemalt iga nädal tuleb meile värsket statistikat eelmise aasta kohta. Saame teada, kuidas majandusel läks – kas kasvas või langes. Saame teada, kuidas tarbijahinnad muutusid.

Tähtis info meie jaoks on palganäitajad. Kõige levinum on keskmine palk. Selle arvutamiseks jagatakse kõikide palkade summa palgasaajate arvuga. Keskmine palk tähendab brutopalka, mis sisaldab tulumaksu.

Palganäitajate arvestus Aga räägitakse ka mediaanpalgast. Mis see veel on? See on arvestus, keskmine väljamakse, kus sellest piirist suuremad maksed ja sellest piirist väiksemad maksed on pooleks. Seega väljamakse tähendaks nagu neid makseid, mida raamatupidaja teeb palgasaajale iga kuu palgapäeval. Kui on väljamakse, siis see on juba ilma tulumaksuta.

2020 aastal on esialgsete arvestuste järgi mediaanpalk Eestis 1100 eurot. Samas brutopalk ca 1500 eurot. Põhiliselt räägitakse siiski bruto- ja netopalgast. Kui keegi kandideerib kuskile riigi- või kohalikku oma-

valitsusse ametisse, siis küsitakse avalduses ka palgasoovi. See peaks olema brutopalga soov.

Aga kui kuskile eraettevõttesse, siis seal suheldakse otsekohasemalt – mis on palga soov kätte ehk siis ilma maksudeta. Rahandusministeerium kasutab veel mõistet keskmine brutosissetulek. RM peab arvestust iga Eesti valla/linna kohta, kui suur on seal keskmine brutosissetulek.

See annab kõige advekaatsema info laekuva tulumaksu kohta konkreetses omavalitsuses.

Kõige suurem osa keskmisest brutosissetulekust moodustab keskmine palk – ca 85–90%. Mis siis ülejäänud on? Lisanduvad veel emapalk, koondamised, juhtimise tasud (need tulevad ettevõtete juhatuse, nõukogude tasudest), muud erakorralised tasud.

Keskmine brutosissetulek on alati kõrgem kui keskmine palk.

Keskmine palk on alati kõrgem kui mediaanpalk või netopalk.

Mis tegelikult inimeste sissetulek on?

Et asja veel keerulisemaks teha, tuleb sisse selline mõiste nagu tegelik sissetulek. Näiteks

saame välja arvutada ühe palgasaaja kuusissetuleku, kui eelnevalt teame tema brutopalka, tulumaksu vabastust ja tulumaksu protsenti. Aga keegi võib saada veel tulu, mis ei kajastu maksuarvutamisel.

Näiteks teame me, et kuskil kellelegi makstakse ametlikule palgale lisaks „ümbrikupalka“.

Seda makstakse kõige rohkem ehitussektoris.

Aga on kindlasti veel valdkondi, kus seda tehakse.

Legendid pajatavad, et tööandjad lubavad juba ette töötajatele väiksemat palka (ametlikku), teades, et nad saavad sellele lisa.

Näiteks ettekandjad, mõned teenuse sektorid. Ettekandjatele lisa „tipi“ maksmine on peaaegu päris legaalne tegevus.

Kui palju toimub näiteks maal mitmesuguseid tehinguid, kus ka nagu makstakse töötasu.

Viiakse koju koorem sõnnikut ja selle eest visatakse eelnevalt kokkulepitud summa. Mõlemad on rahul, aga sissetuleku arvutamisel see raha ei kajastu.

Siis veel üks täiesti teine situatsioon sissetuleku suurendamisel. Meil on küllalt inimesi, kes on ettevõtte omanikud või osanikud. Iga aasta maksavad

nad endale välja ettevõt telt saadud tulu – dividende.

Dividendide maksmine on täiesti seaduspärane tegevus, millelt arvutatakse küll tulumaks (ettevõtte tulumaks), kuid mitte sotsiaalkindluste makse.

Aga saadud raha kasutavad paljud analoogselt palgaga – ostavad asju, söövad, reisivad jne. See keskmises palgas ega sissetuleku üheski statistikas ei figureeri.

Kui palju toimub meil igasuguseid varade müüke, millelt saadud raha kasutatakse täpselt samamoodi – elamiseks. On veel tüüpe, kes oma sissetuleku saavad päris illegaalsest tegevusest ja palgasaajate nimekirjas üldse ei figureeri.

Seega tahan öelda seda, et meie inimeste käes oleva raha hulk on alati suurem, kui keskmise palga arvestusest eeldaks. Üheski riigis ei ole saavutatud 100% ülevaadet inimeste tegelikest sissetulekutest.

Eesti riik on näidanud selget arengut selles suunas, et see number läheneks tõele. Kui meenutada, missugune oli see pilt 90ndate alguses, siis progress on silmaga nähtav.

Tähve Milt

3

TÜRI RAHVALEHT 4. MÄRTS 2021

Kevadlillede näitus

uu d i se d

Türi Vabriku puiestee rekonstrueerimine Vabariigi Valitsuse 2021. aasta eraldusena kohalike omavalitsuste teede ja tänavate korrashoiu projektideks on 17,2 miljonit eurot.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul parandab kohalike teede korrashoid vahetult inimeste elutingimusi, soodustab ettevõtlust ning turgutab ehitussektorit.

Taotluse sellest summast osa saamiseks tegi ka Türi vallavalitsus ning aasta alguse meeldiva üllatusena on nimekirja lülitatud Türi linnas asuva Vabriku puiestee rekonstrueerimise toetus summas 238 000 eurot.

Kuna hetkel puudub ehitatava teelõigu projekt ja sellest tulenev kalkulatsioon võimalikeks kuludeks, siis lähtuvalt samalaadsetest töödest on planeeritud projekti kogumaksumuseks 340 000 eurot, kus siis toetusest puudu jääv summa on valla omaosalus.

Vabriku puiestee rekonstrueerimise käigus on vaja arvestada, et tegemist on miljööväärtusliku alaga, kus on toimiv ettevõtlus ja intensiivne liiklusvahendite liiklus ning samas vajalik tagada inimeste ohutu liiklemine.

Plaanis on rekonstrueerimise käigus muuta tänav laiemaks ning jalakäijatele rajada eraldi kõnnitee.

Suhelnud piirkonda jää-

Suur oli eelmise kevade ehmatus, kui tuli päevapealt tühistada kõik kokkulepped kohe-kohe toimuvaks TULBIpäevade juubeliks.

Nüüd on olnud aasta aega kohaneda uute oludega ja sel kevadel me Türi rahvast enam tulpide krudina ja lõhnata ei jäta. Veelgi enam, toome särtsu juurde ka teiste kevadõitega.

Kevade alguse päeval avame kevadlillede näituse Türi kultuurikeskuse suures saalis. Paigutame lauad suuremate vahemaadega, imetlejatele jääb rohkem õhku ja ruumi eksponaatide vahel laveerimiseks. Lisaks tulpidele on näitusel väljas ka nartsisse, iiriseid, hüatsinte nii lõikeõitena kui potis. Näitus jääb avatuks mitmeks päevaks, täpsem info vahetult enne kevade algust kevadpealinna Facebooki lehel ja Türi kultuurikeskuse sündmustekavas.

Alates mai keskpaigast saame tulbimerd nautida Kirna mõisapargis, kus kevadel läheb õitsema 50 erinevat sorti. Kui sel ajal Eesti rahva tervisenäidud üle keskmise korras, siis ehk õnnestub TULBIpäevade melu tuua koos floristide ja erinevate lilleliste töötubadega hoopis Kirnasse.

Reelika Marrandi, lillepäeva korraldaja

Türi muusikakooli õpilased olid edukad

Tänane vaade Vabriku puiesteele. Et tänavat laiemaks teha, tuleb osa puid maha võtta, lisatakse ka kõnnitee osa. Foto: Teet Reier

vate kinnistute omanikega, muinsuskaitseametiga ning miljööväärtuse säilimisest huvitatud Türi linna elanikega, tekkis mõte, et võimalike lähtetingimustena projekteerijale on olemasoleva kõrghaljastuse kui suhteliselt vanade puude maha võtmine, tee laiendamine võimalusel kaherealiseks puiesteeks ja miljööväärtusena püüda istutada tekkiva jalakäi-

jate tee mõlemasse äärde uued puud alleepuudena.

Kuna tegemist omanäolise piirkonnaga ja tahtmine seda rekonstrueerimisel säilitada, siis on plaan tegeleda käesoleval aastal projekteerimistöödega ning hea ja sobiva projekti valmimisel alustada rekonstrueerimistöödega 2022. aasta kevadperioodil.

Usun, et paljud on huvitatud

Vabriku puiestee edasisest käekäigust ja nõus toetama kasulike nõuannetega. Oleme avatud ettepanekutele, et tellida projekteerimistööd ja järgmise aasta lõpus nautida tööde tulemust.

Türi vald hoiab oma infokanalite kaudu huvitatuid kursis Türi linnas Vabriku puiestee rekonstrueerimistöödega.

Urmas Kupp majandusosakonna juhataja

Konn vaatab tagasi ja teeb plaane 2020. aasta oli seltsi jaoks edukas ja toimekas hoolimata külastuskitsendustest. Kogukonnaüritustest õnnestus korraldada teine Rohevest - kestliku elustiili festival. Osalejaid jagus igale tegevusele, eriti rahvarohked olid kontserdid (Kristiina Ehin ja Silver Sepp, Nedsaja Küla Bänd).

Sügisel toimus armeenia muusikaõhtu ja seltsi arengu arutelud, tegime ka talguid maja arendamiseks. Konna maja pakkus eelmisel aastal noortele õpilasmaleva töövõimalusi, loovtöö tegemise võimalust ja aasta lõpus sai paika ka kogukonnapraktika kokkulepe Türi ühisgümnaasiumiga.

2020. aasta kevadeks sai tasutud lõplikult pangalaen

Hea Maja Pangale, seltsil ei ole võlgnevusi. Järvamaa kogukonnafond määras seltsile preemia 200 eurot pärandehituse teemalise töö eest. Muidu toimetame valla, annetajate, seltsiliikmete ja projektide toel.

Aasta suurimad märksõnad olid - Eesti Vabariigi presidendi külaskäik ja saade „Maahommik”. 1. septembril külastas president Konna maja. 12. detsembril läks eetrisse saade „Maahommik”, kus tutvustati meie tegemisi pika saatelõiguga.

Pärast saadet võeti meiega palju ühendust ning annetati esemeid maja tarvis (nt Kuusalust tuli meie majja ajalooline harmoonium). Ka kinkis üks kollektsionäär meile nõukaaegse kostüümikogu.

Maja arendamisel tegutsesime koolitusruumi projekti elluviimisega. Selts käis Värskast toomas ka annetatud materjali, millest jagus kogukonnaköögi arendamiseks. Samuti saadi sealt valgusteid ja mööblit.

Selts korrastas nõudeladu ja muid ruume. 2020. aasta lõpus esitati taotlus korstnate korrastamiseks, rahastus sellele saadi KOPist 4000 euro ulatuses. Teostamine jääb 2021. a kevadesse.

Aga me teeme ka plaane.

Kevadkuudel läheb talgutamiseks, suviseks kolmandaks Rohevestiks lööme maja ja hoovi jälle lille. Ootame kõiki kohvikutepäeval (2. juulil). Ka ootame huvilisi, kes lisaks praegusele kahele sooviks Konna

K

Käesoleva aasta jaanuaris ja veebruaris osalesid Türi muusikakooli õpilased väga edukalt kahel rahvusvahelisel konkursil, milleks valmistuti juba sügisperioodil, tehes lisaks tavapärasele õppetööle palju lisatööd. Rahvusvahelisel klaverikonkursil „Franz Liszt Center International Piano Competition 2021“ osales kolmes vanuserühmas rohkem kui 360 noort pianisti üle kogu maailma.

Türi muusikakooli esindas 7–13-aastaste vanuserühmas õp Anne Toome klaveriklassi õpilane Maria Palling, kes saavutas III koha.

Konkursi korraldajaks oli Franz Liszti keskus Hispaaniast, La Nucíast ja üritus toimus videokonkursina. XII S. I. Savšinski nimelisel rahvusvahelisel konkursil solistidele ja kammeransamblitele osales ligi 200 solisti klaveri, keelpillide, puhkpillide, harfi ja laulu erialal ning 15 erineva koosseisuga ansamblit.

Türi muusikakooli esindasid solistide kategoorias õp Viia Ivaski flöödiklassi õpilane Annaliisa Aren, kes osales kuni 9-aastaste vanusegrupis ja saavutas I koha ning Kristiina Theresa Miller, kes osales 10–12-aastaste vanusegrupis ja kellele omistati III koht. Õp Helen Oti tšelloklassi õpilane Teele Lotte Trug osales 13–15-aastaste grupis ja tema head esitust hinnati tänukirja vääriliseks. Kõikide mängijate kontsertmeister on Siret Heinaste.

Esmakordselt osaleti ka kammeransambli kategoorias, kus kuni 13-aastaste vanuserühmas astus üles õp Viia Ivaski juhendatav trio koosseisus Kristiina Theresa Miller (flööt), Karola Lee Aasavelt (tšello) ja Maria Palling (klaver). Ansambel saavutas III koha.

Tavapärases olukorras oleks konkurss toimunud Sankt-Peterburgis Venemaal, aga oludest lähtuvalt korraldati üritus videokonkursina.

Silja Aavik Türi muusikakooli direktor

majas teha sel päeval mõnd töötuba või ühiskohvikut (esinejad, nõude kasutamise võimalus jm tugi Konna poolt). Kolmas Rohevest (16.–17. juulil) toimub. Kava võid piiluda kodulehelt (tyri. vabakond.ee). Paigas on Mari Kalkuni kontsert (16. juulil) ja ka teise päeva kontsert - Rändaja.

Tulevad ka õpitoad, ajalooklubi, loengud ja tegevused lastele.

Rohelise valla visioonidokumendi loomisse panustame seltsiga koostöös vallaga ning kutsume üles huvilistel mõttegrupiga liituma (tyrikonn@ gmail.com).

Oleme Konna maja rahvaga ikka olemas ja ootame pikisilmi võimalusi kohtuda.

Roheline vald rohepöördesse?!

Aili Avi Türi kogukonnaselts

Aili Avi (töögrupi algataja), tel 5395 7115

Maailm on tore paik, mis oli enne meie, inimeste, tulekut küll rahulikum ja puhtam. Aga meil on võimalus endast alustada ja teha julgemaid muudatusi ka oma kogukonnas ja koduvallas. Roheline ei tähenda ainult puid, metsa, muru ja hekke. Ka mõtteviis ja elustiil saab olla roheline või rohelisem.

Kutsume kokku vabatahtlike töörühma, kellega koos luua Türi valla kui rohelise valla visiooni sisend. Valla arengukavas on ka selline plaan juba mõnda aega.

Kui arvad, et saaksid meie aruteludes selle aasta jooksul osaleda (reaalselt või veebi vahendusel), palun anna endast märku meiliaadressil tyrikonn@gmail.com (Türi kogukonnaselts). Alustame ideekorjest ja olemasoleva ning võimaluste kaardistamisest ning soovime jõuda visioonidokumendi ja tegevuskavani, mis kutsuks meie kogukonnas esile rohepöörde.

Arutelud toimuvad ka 16. juulil Rohevestil (Konna majas) ja 11. augustil rohepöörde vabariikliku seminarina (Konna majas). Saad need kuupäevad endale ära märkida.

Roheliselt ja oma kodukohta armastades

oolitus FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJALE äes on FIE-del aeg 2020.a tulude deklareerimiseks. ui on vajalik end täiendada FIE raamatupidamise ja maksudega seotud teemadel, tekkinud on küsimused ettevõtluse tulude deklareerimisel või on soov alustada FIE ettevõtlust, on meie koolitus mõeldud Sulle.

Koolitus toimub 09.03.2021 kl 10.00-16.00 Lai 1 Paides (Café & Konverents koolitusruumi).

Täiendav teave kodulehel: http://mkkoolitus.com/koolitused Koolitusel käsitletakse FIE raamatupidamist ja makse.

Koolituse läbiviija on kogenud lektor Maret Güldenkoh.

Registreerimine ja täpsem informatsioon e-postilt: marikakaselo@gmail.com või mkkoolitus@outlook.com; tel 555 476 22.

Täiendkoolituse piirangute jätkumisel toimub koolitus veebikeskkonnas.

TÜRI RAHVALEHT 4. MÄRTS 2021

4

h a r i d us

Veel üks epideemia laste ülekaal Tõenäoliselt on veel üksikutele üllatuseks, et praegusel ajal on laste hulgas ülekaalulisi rohkem, kui oli nende vanemate ja vanavanemate lapsepõlve ajal. Kuigi üleliigset kaalu võib koguneda ka täiskasvanueas, on lapseea ülekaalulisus märkimisväärne riskitegur nii luu- ja lihaskonna vaevustesse, südame ja veresoonkonna haigustesse kui ka diabeeti haigestumisel.

Lisaks sellele on ülekaalulisel lapsel võrreldes normaalkaalulise lapsega ka üleüldine kehvem enesetunne. Arvukates uuringutes on leitud, et lapseea ülekaalulisus kandub üle ka täiskasvanuikka ehk need, kes lapsena on normaalkaalulised, on seda suurema tõenäosusega ka täiskasvanuna.

Euroopa laste rasvumise seire uuringu järgi on Järvamaal 31% 1. klassi lastest ülekaalulised või rasvunud, Eestis keskmiselt on see näitaja 25%. Teismeliste hulgas on ülekaalulisi või rasvunuid 17%. Osakaale kõrvutades võib küll paista, et koolialustajate ülekaalulisuse probleem laheneb ajaga vähemalt osalt ise, ent ainuüksi sellele lootma jääda ei tasu.

Türi valla haridusasutused panustavad laste tervise hoidmisesse igapäevaselt. Kõik valla lasteaiad on tervist edendavate lasteaedade võrgustiku liikmed, pea kõik koolid kuuluvad tervist edendavate koolide võrgustikku. Laupa põhikool ja Türi põhikool on liitunud liikuma kutsuva kooli programmiga, milles kasutatakse mitmekülgseid vahendeid selleks, et lapsed koolipäeva vältel nii aine- kui ka vahetundides vähem istuksid ja rohkem liiguksid.

Lisaks hõlmavad tervise valdkonda ka mitmed teised koolides ja lasteaedades rakendatavad programmid ning võrgustikud.

Lapsevanematel oli eelmisel aastal võimalus osaleda Türi Perepesas kohtunud ülekaaluliste laste vanemate tugigrupis, kus sai enda muret teistega jagada ning üheskoos mõtiskleda lahenduste üle. Huvi korral on see võimalus olemas ka sellel aastal. Lisaks pakub Türi Perepesa uue teenusena toitumisnõustamise teenust. Mitmekülgsete teadmistega toitumisterapeudi juurde võib pöörduda kõigi toitumisega seotud murede korral. Samuti võib alati nõu küsida perearstilt, ka tema oskab toitumist puudutavatele küsimustele vastuseid leida.

Koolide, lasteaedade ja teiste asutuste kõrval ei saa tähelepanuta jätta ka keskkonda, kus laps veedab märkimisväärse osa oma päevast - kodu. See tähendab, et ka kodus tehtavad söögivalikud peavad lapse tervist toetama. Teada on, et kiiresti kättesaadavad poolfabrikaadid seda ei tee. Selleks, et laps ei peaks koolist koju tulles endale soojendama üksnes külmutatud pihve või sööma saiakesi, on Järvamaal koostatud lastepärane retseptivihik, kuhu on koondatud tervislikud ja lihtsad toidud, mille valmistamisega laps üksinda hakkama saab. Vihikud saavad kõik 1. klassis käivad lapsed.

Nii nagu COVID-19 leviku tõkestamiseks, nii ka laste ülekaalulisuse epideemia peatamiseks peavad panustama kõik - koolid, lasteaiad ja pered üheskoos.

Säsil Rammo Türi vallavalitsuse tervisedenduse spetsialist

Oisu ja Retla vahele tekkis sõbrapäevasild Retla-Kabala kooli Oisu ja Kabala lasteaia lapsed on traditsiooniliselt koos pidanud sõbrapäeva. Kordamööda on käidud teineteisel külas. Sel aastal on aga kõik koroona pärast teisiti ja sõpradele külla minna polnud mõistlik.

Mul tekkis mõte kasutada videosilla abi, et sõbrapäevaüritust ikkagi koos tähistada.

Prooviühenduse tegime Skype´iga ja see sobis hästi. Kui ettevalmistused tehtud, saigi peetud koos vahva sõbrapäevapidu, saime näha sõpru Kabala lasteaiast, laulsime, tantsisime ja võistlesime koos. Sõbrapäeva kingitusi ja kaarte jagasime küll iga lasteaed oma majas, aga ühiselt tehtud kaardid sai n-ö kulleri abiga teineteisele kätte toimetatud, sest kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab!

Anneli Raitar Oisu Lasteaia õpetaja

Koroonast päästab meid reeglite järgimine ja vaktsiin Koroonaviiruse levik on olnud viimastel nädalatel kiire üle Eesti. Õnneks pole Türi vallas olnud ühtki suuremat kollet ning meie nakatumisnäitajad pole omavalitsuste esirinnas.

Ometigi on see haigus paljusid raskelt tabanud, samuti on häirinud paljude asutuste töö. Eriti oluline on silmas pidada, et me ei ela suletud süsteemis, kolded ja suurem levik mõnes muus piirkonnas mõjutab üsna pea ka teisi. Tänan kõiki meie inimesi ja asutusi, kes piiranguid ja ettevaatusabinõusid kiiresti ja tõhusalt on rakendanud.

Oluliseks abinõuks viiruse leviku tõkestamisel on vaktsineerimine. Vanemad inimesed mäletavad väga raskete tagajärgedega lastehalvatuse puhangut 1958. aastal. 1959. aastal alustati lastehalvatuse vastast lausvaktsineerimist, mis kestis kaks aastat ning tänu pidevale vaktsineerimisele on Eesti olnud senini lastehalvatuse vaba.

Koroonavastases võitluses on võtmeküsimuseks samuti kiire ja massiline vaktsineerimine. Nüüdisaegsete ja tõhusate koroonavaktsiinide tootmine on seekord olnud tavapärasest erinev, see pole toimunud harilikus ajagraafikus ega ainult ravimifirmade enda vahenditega, vaid sellesse on suuri summasid panustanud mitmed riigid. See lisaraha

on teinud võimalikuks vaktsiinide väljatöötamise ja ohutuse kontrollimise erakordselt kiiresti.

Nüüd on meie kõigi ülesanne esimesel võimalusel ennast vaktsineerida lasta. Teadaolevalt on riiklikus vaktsineerimiskavas omad eelistused. Juba on vaktsineeritud tervishoiutöötajad ning hoolekandeasutuste kliendid ja töötajad.

Jaanuari keskel kogus Türi valla terviseedenduse spetsialist Säsil Rammo valla asutuste kaupa vaktsineerimist vajavate töötajate arvud, mis edastati sotsiaalministeeriumisse, et valla haridus- ning sotsiaalvaldkonna töötajatele oleks vajalikud vaktsiinikogused õigeaegselt tagatud.

Täpsed nimekirjad vaktsineerimise soovijatest edastasid haridusasutused haridusministeeriumile. Seega oli vajalik eeltöö aegsasti tehtud ning tänu kiirele reageerimisele alustasid Türi piirkonna perearstid oma meditsiinipersonaliga meie valla haridustöötajate ja sotsiaalvaldkonna töötajate koroonaviiruse vastast vaktsineerimist 16. veebruaril ja said esimese ringi tehtud nädala jooksul.

Eelmisel nädalal olid perearstidel käed-jalad tööd täis riskirühmade, kaasuvate haigustega ja eakate inimeste vaktsineerimisega.

Türi põhikoolis said vaktsiinisüsti nii õpetaja Marika Roosileht kui ka Torevant, viimane palus süsti kohale panna ka korraliku plaastri.

Inimestes on palju küsimusi tekitanud vaktsiini kõrvaltoimed. Paari päeva jooksul võib olla halb enesetunne, palavik, lihasvalu vms nähud. See on märk tekkivatest antikehadest, sellest, et inimese immuunsüsteem äratatakse üles, et ta oskaks võidelda uue viiruse vastu. On ka teada, et noorematel inimestel on kõrvalnähud tugevamad kui eakatel. Samas hoiab vaktsiin tulevikus ära raske haigestumise, selle kõrval on paaripäevane kehv enesetunne siiski imeväike hind. Ühtegi teist võimalust vabas ühiskonnas tõhusalt piirata viiruse levikut ei ole. Kui mingil

ajaperioodil on võimalik külmutada asutuste tegevus või kehtestada inimestele olulisi liikumispiiranguid, siis pikka aega seda teha pole võimalik.

Seda ei kannataks välja ei meie majandus, haridus- ja sotsiaalelu ega ka inimeste vaimne tervis.

Seepärast soovitan, kui teile pakutakse vaktsineerimisvõimalust, palun võtke see vastu, kui teil pole otseseid tervisest tulenevaid takistusi. Parimaks nõuandjaks on teie perearst, kuid kindlasti mitte need viimasel aastal tekkinud „meditsiiniprofessorid“, kes oma teadmised on omandanud internetiavarustest.

KAIA IVA

Türi Perepesa alustab kevadise perekooliga Lapseootele jäämine ning lapse sünd on alati pere jaoks eriline aeg, eriti kui oodatakse oma esimest beebit. Selles olukorras võib tekkida mitmeid küsimusi ja on soov saada rohkem teadmisi ning kindlustunnet eesootavaks elumuutuseks.

Türi Perepesas algab 10. märtsil PEREKOOL, kuhu on oodatud Türi valla lapseootel pered. Perekool toimub kaheksal järjestikusel kolmapäeval. Oma teadmisi ja kogemusi jagavad ämmaemand Asta Olonen, toitumisterapeut Külli Holsting ja pereterapeut Margit Miller.

Hea on kindlasti osaleda kogu loengusarjas, kuid võib osaleda ka üksikutes loengutes või liituda koolitusperioodi

jooksul. Hea meelega näeksime koolitusel ka teist või enamat last ootavaid naisi. Ämmaemanda sõnul on see lisaväärtus perekoolile, kuna sünnitanud naised on oma isikliku kogemuse jagamisega headeks nõuandjateks ja toetajateks esmasünnitajatele.

Soovitame perekooli tulla koos kaaslasega. Partneri armastus ja hoolitsus loovad lapseootel olijale turvatunde, vähendavad pinget ja mõjuvad soodsalt raseduse ja sünnituse arengule ning imetamisele.

Samuti annab koolituse läbimine mehele teadmisi naisega toimuva paremaks mõistmiseks ning kindlustunnet tema toetamisel. Nii kasvab peretunne ja

ühtsus, saadud teadmised annavad enesekindlust uus eluetapp julgelt vastu võtta. See on koos pereks kasvamise aeg!

Käsitletavad teemad: 10.03 Rasedus - muutused kehas, raseduse jälgimine.

17.03 Toitumine raseduse ajal ja pärast sünnitust.

24.03 Sünnitus, enese abistamine, tugiisik sünnitusel.

31.03 Muutused paarisuhtes raseduse ajal ja sünnitusjärgselt.

Kuidas hoida paarisuhet väikeste lastega peredes?

07.04 Sünnitusjärgne periood.

14.04 Imetamine.

21.04 Lapse elu algus. Mida märgata ja tähele panna?

28.04 Emotsionaalse tasakaalu hoidmine ja enda toetamine.

Olukorrast tulenevalt alustab Perekool loengutega veebikeskkonnas. Perekool on Türi valla elanikele tasuta.

Registreerimine: tyri@perepesa. ee, tel 5301 5313 (Türi Perepesa, Tallinna 1a,Türi noortekeskuse II korrus) Täpsem jooksev info: FB Türi Perepesa ja www.perepesa. ee/turi-perepesa MARIKA TOOTS Türi Perepesa juhataja

Loovtöö tõi Laupa koolile siseterviseraja Eesti Terviserajad korraldas sügisel koostöös Swedbankiga lasteasutustele mõeldud loovtööde konkursi „Hakkame liikuma“. Parimal 50 lasteasutusel oli võimalus võita enda koolile/ lasteaiale siseterviserada. Kuu aja jooksul laekus konkursile ligi 400 loovtööd üle Eesti, nende hulgas ka Laupa kooli kolm loovtööd.

Suur rõõmusõnum saabus Laupa koolile detsembri algul - ka meie loovtööde videod kõnetasid žüriid ja võitsime koolile siseterviseraja. Peale meie oli Järvamaalt õnne veel Imavere

koolil ja Paide Sookure lasteaial.

Raja elemendid jõudsid kohale veebruari alguseks ja nüüdseks oleme õpilaste abiga kõik k o r i d o r i d m u u t n u d värvilisemaks ning lõbusamaks. Vahetundides saab mängida erinevaid kekse, trips-traps-trulli, „Twisterit“, liikuda mööda käte ja jalgade jälgi, venitada end venitusseina juures jne. Võimlasse sai üles mõõdupuu, kus saab mõõta ennast ja võrrelda ka Eesti sportlaste pikkustega. Seni pole Martin Müürsepa 2.07ni veel keegi küündinud, kuid Kelly Sildarust (170

cm) on paljud juba pikemad.

Lisaks on õpilastel koridorides silma all mall oma erinevate nurkadega, samuti m², milles erinevad mõõdustikud ja loomulikult ei puudu mööda treppi kihutav tähestik.

Kära, naeru ja kilkamist said igal juhul koridorid täis ning keksud meelitavad kõiki keksima sõltumata vanusest. Oleme ka sisevahetundides nüüd kindlasti liikuvamad, et ainetundides olla terasemad ja tähelepanelikumad.

Deivi Šadeiko Laupa põhikooli kehalise kasvatuse õpetaja

5

TÜRI RAHVALEHT 4. MÄRTS 2021

usu t l us

Kümme küsimust Anu Pingile Pärandtehnoloog ja Saara kirjastuse üks omanikke Anu Pink sai veebruarikuus Kudujate Koopiaklubi ellukutsumise ja maailma suurima Muhu sukkade näituse „Meie argipäeva vidussepidamise aeg“ korraldamise eest rahvakultuuri sihtkapitali käsitöö aastapreemia.

Kuidas on Anul läinud käsitöömaailmas ja mida on viimase pea paarikümne aasta jooksul tehtud Saara kirjastuses, seda aitavad ehk paremini mõista järgnevad kümme küsimust.

Teet Reier teet.reier@tyri.ee

Mis tekitas sellise käsitööhuvi? Kas meenub mõni tore mälestus lapsepõlvest?

Ma olin väike Saaremaa laps, keda ei pandud lasteaeda, sest mul oli kodus vanaema. Ja neid pikki päevi, kui lasteaias olevaid sõpru ootasin, sisustasin siis enamasti nukuriiete õmblemise ja meisterdamisega.

Isegi oma esimese Muhu tikandi tegin juba enne kooli, sest Orissaares kasvades olid ümberringi ikka muhulased koos oma värvika käsitööga.

Kui palju peab inimene ise huvituma käsitööst ja seda oskama, et seda ka teistele õpetada? Milliseid väljakutseid pakub õpetajaamet koolis?

Käsitöö kohta ei saa muidugi kunagi öelda, et ma oskan kõike. Lõputult võib inimene selles vallas õppida ja luua. Ja alustamiseks pole mingeid vanusepiiranguid, leidub küll inimesi, kes hakkavad käsitööga tegelema alles kõrges eas.

Aga ma olen seda meelt, et käsitöö õpetamiseks pead ise seda väga vaimustunult tegema, siis ehk suudad ka teisi käsitööpisikuga sütitada. Koolitöös pole muidugi mõtet loota, et kõik lapsed just käsitööd armastavad, ühtviisi ei meeldi ju kõigile ka keemia või muusika.

Aga kui sa näed, et sinu töö tulemusena tuleb kasvõi mõni laps juurde, kes avastab, kui tore on oma kätega midagi valmis teha, siis oled juba midagi saavutanud.

Need 25 aastat Türi majandusgümnaasiumis olid minu jaoks väga vahvad aastad – palju toredaid õpilasi, laupäevased õmblustunnid, moesõud ja näitused, koos tegutsemine ja loomine. Ühel päeval sai õpetajaameti aeg otsa ja tuli kirjastuse aeg.

Millest selline suur muutus?

Neil kahel ajal pole minu jaoks selget piiripunkti, üks kasvas lihtsalt teiseks üle. Kui 2002. aastal koos Anneli Kengiga Saara kirjastuse lõime, siis alustasimegi just kooli käsitööraamatute kirjastamisega. Kuigi kahte tööd paralleelselt teha oli üsna pingeline, sündisid need õpikud just

tänu koolitööle, mõeldes oma õpilastele.

Teisalt olen ma ju „igavene“ kahtleja, kes ei suuda emmakumma kasuks otsustada ja siis üritab igaks juhuks mõlemaid teha. Anneli on seevastu olnud kohe algusest peale palju kindlam Saara tugisammas, pühendunud esimestest hetkedest üksnes Saarale.

Oled kirjutanud ise hulga raamatuid ja teise hulga toimetanud. Milliseks hindad meie inimeste lugemishuvi just eelkõige käsitööraamatute vastu?

Vaevalt leidub palju inimesi, kes käsitööraamatut nagu jutukat otsast lõpuni loevad, eks need ole ikka rohkem sellised raamatud, mida siit ja sealt sirvitakse.

Tänasel päeval on ilmuvate käsitööraamatute valik õige suur ja ammu ei jõua huvilised enam kõike osta. Raamatu tegemine on kirjastuse jaoks suur investeering, ühte raamatusse mahub mitmete inimeste pikaajaline, vahel aastatepikkune töö, lisaks veel kujundamisele ja trükile tehtavad kulutused.

See kõik saab jupikaupa tasutud üksnes siis, kui inimesed seda raamatut ostavad. Seetõttu mõtleme iga raamatu tegemisel juba algusest peale, et sellest saaks maailma parim käsitööraamat, mida inimesed vajaksid.

Meie jaoks on väga oluline, et raamatu abiga saaks midagi uut selgeks õppida, et seal leiduks mustreid ja juhendeid, et need poleks pelgalt pildiraamatud.

Teie kirjastatud raamatud pole populaarsed mitte ainult Eestis, vaid on jõudnud erinevatesse maailma nurkadesse, kuhu ja milline on olnud tagasiside?

Kuigi oleme üks väike Türi ettevõte, on meie tegevus sageli seotud hoopis teiste Eesti piirkondadega. On võimalik, et kodumaakonnast rohkemgi oleme tuntud hoopis Haapsalus või Muhus, sest oleme üle kümne aasta üsna suurejooneliselt kaante vahele aidanud sealset käsitöökultuuri.

Suure osa oma raamatutest oleme välja andnud ka ingliskeelsena. Seda on õnnestunud meil teha küll tänu suurepärasele tõlketiimile (enamiku Saara raamatutest on tõlkinud Türilt pärit Kait Sepp ja tõlked toimetanud Daniel Edward Allen).

Vahel imestame isegi, et Eesti moodi käsitöö tegemise huvilisi leidub ka väga-väga kaugel, näiteks Taiwanis, USAs või Uus-Meremaal. Maailmas on üsna vähe riike, kuhu me oma veebipoest raamatupakki saatnud ei ole.

Mõnikord avastame

rep l i i k

Aga kui sa näed, et sinu töö tulemusena tuleb kasvõi mõni laps juurde, kes avastab, kui tore on oma kätega midagi valmis teha, siis oled juba midagi saavutanud. internetiavarustest ka positiivseid retsensioone oma raamatutele ja siis saame tagantjärele aru, miks mõnest maailma kaugest paigast järjest tellimusi tuleb.

Mis tingis otsuse asuda kümmekond aastat tagasi taas koolipinki?

Eks see oli asjaolude kokkulangevus. Koolide ümberkorraldamise tõttu kadus ära mu armas töökoht Türi majandusgümnaasiumis. Otsustasin siis pühenduda põhiliselt Saara kirjastusele, kuid kirjutasin ka oma elus esimesed (seni ka viimased) tööotsimise kirjad.

Mõtlesin, et ehk võiksin kirjastuse kõrvalt aeg-ajalt käsitööd õpetada Olustvere maamajanduskoolis või Viljandis.

Mõlemast sain tookord eitava vastuse, neil polnud õpetajat vaja.

Ja siis otsustasin hoopis tudengiks hakata, minust sai Viljandi kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia esimese lennu magistrant. (Elu teeb vahel ka korrektiive – nüüd kümme aastat hiljem käin õpetamas just nendes koolides).

Kultuuriakadeemia lõpetamine andis pärandtehnoloogi kutse, mida selle elukutse esindaja teeb? Õigupoolest teeb pärandtehnoloog kõike seda, mida ma juba enne õppima asumist tegin, ehk siis uurib käsitööoskuste arengut, vanu töövõtteid, materjalide kasutust, ka seda, kuidas käelist pärandit säilitada ja tänapäeva tuua.

Mitmed selle eriala lõpetajad töötavad muuseumites.

Eriti väärtuslik on aga õppimise ajal välja kujunenud sõpruskond. TÜ Viljandi kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia õppejõud, tudengid ja vilistlased moodustavad toreda koolkonna, kes meie käelise pärandi eest seisab ja käsitööteaduse vankrit veab.

Oled teinud ja teed ka edaspidi palju meie pärandkultuuri säilitamisel ja tutvustamisel. Mis on Sinu käsitööalased lemmikteemad?

Minu lemmikteemaks on kujunenud silmuskudumine ja just Eesti moodi kudumine. Kuna kahesaja aasta taguste inimeste käest enam kudumisnippe

küsida ei saa, siis on uurimisallikaks enamasti esemed, mille kaudu püüan vanu töövõtteid taastada.

Mõnikord tähendab see päevade viisi istumist Eesti Rahva Muusuemi uurimissaalis koos vanade kinnaste, sukkade ja kampsunitega ning sealsamas lõputuid katseid varrastega, et taastada vanad võtted.

Se l l e s t k õ i g e s t p o l e k s kasu, kui need taasleitud tehnikad üksnes endale hoida, selleks et pärandit säilitada, on parim viis leitud oskused edasi anda. Enamasti teengi seda raamatute kaudu, aga ka koolitustel või tudengeid juhendades, mõnikord ka sotsiaalmeedias.

Naudin väga koos kudumist ja lõbusat suhtlemist inimestega, kes on koondunud Kudujate Koopiaklubisse. Need on ühiste huvidega inimesed, kes mõnikord ilmvõimatuna näiva tiheduse ja täpsusega koovad uusi asju muuseumiesemete eeskujul.

2013. aastal seda klubi luues polnud mul kindlaid eesmärke ja see klubi on tänagi oma 245 liikme nägu.

Ka ERMis toimunud Muhu sukkade näitus oli väga paljude inimeste võimas koostöö.

Sellisena sai näitus sündida üksnes tänu Kudujate Koopiaklubile, Saara kirjastusele, Eesti Rahva Muuseumile ja loomulikult ka kunagi Muhu saarel elanud ilujanulistele naistele.

Me oleme oma käsitööoskuslikku pärandit edastanud põlvest põlve. Kui suur on eilsete ja tänaste noorte huvi vanavanemate oskuste ja teadmiste vastu tänasel päeval?

Mulle tundub, et huvi käsitööpärandi vastu on järjest suurenev. See on valdkond, kus tajutakse nähatamatut, kuid tugevat sidet oma esivanematega, oma isamaaga. Järjest rohkem on inimesi, kes tahavad proovida, mis tunne on midagi teha nii, nagu seda tegi näiteks vaarema.

Tegija käed leiavad tööd, magaja magu näeb nälga.

Eesti vanasõna

Auga kantakse oma kodukoha mustritega kindaid ja see on ju tore. Enamasti on aga nii, et käsitööpärandi väärtustamine ei ole verinoorte inimeste teema.

Eks noorena vaatame ikka ettepoole, mingis vanuses aga tekib huvi ka tahapoole vaadata.

Mida toob tulevik? Millised on need projektid või unistused mille teostumist võib lähiaastatel loota?

Tulevik toob ikka raamatuid.

Praegu on minu töölaual Eesti silmuskudumise raamatu III osa „Labakindad“ toimetamine.

Ja teise ringiga olen tagasi alguses – Saara kirjastus on täiesti uuena välja andmas oma esimest raamatut ehk silmuskudumise õpikut koolilastele ja algajatele.

20 aastat on teinud õpetamise viisides muutusi, uus õpik tuleb koos videotoega, ikka nii, et tänapäeva noorel oleks mõnusam käsitöömaailmaga sõbraks saada.

TÜRI RAHVALEHT 4. MÄRTS 2021

6 E K LAA M R

Värske Türi linn vajab ellujäämiseks restarti!

ENERGIA

Sten Perillus Türi valla noor

Eestis on 47 linna, nende seas Türi. Selleks, et teistele silma jääda, peame millegagi eristuma. Miks ei võiks Türi linna restarti alustada linna avaliku ruumiga?

Tänapäevase linnaruumi üks olulisemaid aspekte on mitmekesisus, kuna koos peaksid saama eksisteerida erinevad inimesed, väärtused ja väljendusvormid. Hea avalik ruum on kergesti ligipääsetav, seal saab teha erinevaid asju, inimestel on võimalik ennast teostada ja teistega suhelda nii juhuslikult kui ka kohtuda planeeritult.

Minu hinnangul on Türi linna Kujutan vaimusilmas avalik ruum eri ühiskonnarühette, milliseks made vahel ära jagatud: põhiannaks muuta pabekooliealised noored veedavad rivabriku hooneid aega noortekeskuses, noorukid – meie oma Türi ja keskealised kohtuvad mõnes kultuurikatel, aga spordiringis ning eakad tegelevad miks mitte moodne seltsitegevusega, mis pakub neile start-up’i-kontor, vaheldust ja meelelahutust näiteks kuhu noored ihkaksid reisimise või rahvatantsuga. Küll tööle tulla. aga puudub meil ühine avalik ruum, kus saavad kokku inimesed olenemata vanusest. Enamikus Eesti linnades on selleks keskväljakud ning minu arvates võiks see olla nii ka Türi linnas.

Kui vaatame Türi avalikku ruumi, siis see on väga laialivalguv.

Puudub see linna keskus, kus koguneda tähtsatel päevadel, aga miks mitte ka soojadel suvepäevadel, et oma sõpradega üheskoos mõnusalt aega veeta. Paide linna ruumieksperiment näitas selgelt, et sellisel ideel võiks olla jumet ka Türil. Katsetame!

Meil pole küll suurejoonelist vanalinna, mida potentsiaalsetele turistidele eksponeerida, aga kasutagem ära seda, mis meil on. Türi linna ääres seisab tühjalt väärtuslik hoonekompleks – ajalooline Türi paberivabrik. Täpselt sarnases seisus, nagu on praegu Türi paberivabriku hooned, olid kunagi ka Tallinna kultuurikatel või näiteks Noblessneri sadama kant.

Kujutan vaimusilmas juba ette, milliseks annaks muuta paberivabriku hooneid – meie oma Türi kultuurikatel, aga miks mitte moodne start-up’i-kontor, kuhu noored ihkaksid juba ainuüksi töökeskkonna pärast tööle tulla. Meile on antud potentsiaali küllaga, kasutagem seda ära!

Uuenduste juures tasuks mõelda ka transpordile tulevikus.

Juba praegu on näha Tallinnas, kuidas iseliikuvad bussid vuravad ringi, miks ei võiks see toimuda ka Türil?

Peaksime üheskoos nägema vaeva selle nimel, et innovatsioon jõuaks esimesena meieni. Praegu tundub kahjuks, et oleme järelsörkijad.

Kogu see jutt võib jääda vaid unistuseks, kui me iga päev nende eesmärkide nimel ei tööta. Minu seatud eesmärgid on lennukad ning sellised ideed vajavad pilooti. Türi valla sotsiaaldemokraadid on valimistel teie piloodiks!

Kati Nõlvak: Türi võiks olla muutuste algataja

Türi vallavolikogu liige ja Raukla külavanem Kati Nõlvak on majandus- ja haridusinnovatsiooni haridusega juht, kes näeb ainult võimalusi ja on väljakutseteks avatud. Kohtume Katiga tema kodukülas, et rääkida sellest, mis võiks Türi inimestel hingel olla.

KATI NÕLVAK

2020–… peaekspert Haridus- ja Noorteametis 2017–… Türi vallavolikogu liige 2015 –... MTÜ Oisu Kultuuri ja Arengu Seltsi juhatuse liige Lõpetanud Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia erialal Lõpetanud Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor ärijuhtimise erialal Türi Gümnaasiumi vilistlane Abielus, 1 lapse ema

Küsis Egle Heinsar

Sa ei ole just tüüpiline ema – lisaks pereelule, valla juhtimises osalemisele ja Eesti noorsootöö uute süsteemide loomisele oled kirglik romuringi sõitja. Miks sa seda teed?

Erinevus rikastab. Ma võin peale rallisõidu rääkida kirglikult digilahendustest, ehitamisest, õmblemisest ja investeerimisest (muheleb). Romuringil osalemine on nagu börsil kauplemine, kuid pelgalt mõistuse kasutamise ja klikkimise asemel pead sa mängu panema kõik, nii oma füüsilise kui vaimse oleku. Romuringi sõitmine nõuab julgust, osavust ja õnne. Lastevanematele on ilmselt tuttav multifilm “Autod 3”, kus ralliäss McQueen annab teatepulga edasi järgmisele põlvkonnale, noorele Cruzile. Õppuste käigus pidid Cruz ja McQueen leidma traktorite vahel aknaid, et vastastest ette jõuda. Nõnda on ka romuringis, sa pead olema julge, natuke kaval, suutma hinnata riske ning veidikene ka lootma, kuid ainult nii on sul võimalik saavutada tulemusi, mida saad hingest nautida. Ühed peavad Türi uut koolimaja tohutuks saavutuseks, teised aga ütlevad, et see on miinimum, mida vald amortiseerunud koolimaja puhul tegema peab. Kuidas sina kangelastegudesse hariduses suhtud?

Pigem on kangelastegu miskit sellist, kui teha midagi ekstra ja uutmoodi, võime ennetada probleeme ja näha lahendusi seal, kus teised löövad tavaliselt käega. Ma mõtlen, et kui oleks juba mitu aastat tagasi panustatud Käru ja Retla-Kabala koolide inimestele ekstra positiivse tõuke andmise ja võimestamisega, siis ei peaks täna rääkima kergema vastupanu teed minekust ja debateerima nende koolide kärpimise üle. Ühtpidi jääb õpetajaid ja õpilasi vähemaks, ruumid muutuvad kulukamaks, aga teisalt on hariduse peamiseks ees-

märgiks saamas keskendumine järjest rohkem igale õpilasele, milleks parim on just väikeklass, avanevad uued eurorahavõimalused, ülikoolid otsivad võimalusi teistsuguseks õpetamiseks ning ka erasektoris on üha rohkem ägedate võimaluste pakkujaid. Käegalöömise asemel võiks proovida hoopis uut koolimudelit välja mõelda. See on keeruline, kuid terve Eesti vajab seda, miks me ei võiks olla siin teerajajad?

Türi valla finantsolukord pidavat olema väga keeruline. Enne 2024. aastat midagi ehitada ei saa, laenukoormus on maksimumini täis võetud.

Raske olukord tähendab, et edasiminekuks on vaja täiesti uut lähenemist, tahet ja võimekust teha teistmoodi. Väikse rahaga saab teha suuri asju, aga need ei sünni vallamajas, vaid seda teeb kogukond, inimesed vabast tahtest. Heaks näiteks on siin Oisukandi hoovipäev, Taikse seltsimaja, Türi Konna maja ja Rohevest, Väätsa lumememmede paraad ja Väätsa kosmosekool. Valla ülesanne on neid võimestada, uskuda ja usaldada ning tunnustust väärivad kõik, ka need, kes vallajuhtidega alati ühtemoodi ei arva.

Tähelepanu vajavad ka teemad, mis ei ole seaduse järgi valla ülesanded, kuid mõjutavad eluolu. Kui töökoht on peamine põhjus siit lahkumiseks, siis tuleb keskenduda töökohtade loo-

Valla ülesanne on algatusi võimestada, inimesi uskuda ja usaldada ning tunnustust väärivad kõik, ka need, kes vallajuhtidega alati ühtemoodi ei arva. misele. Samal põhjusel otsustas volikogu sotside ettepanekul toetada kortermajade renoveerimist, millel pole valla juhtimisega mingit seost, kuid madalamad elamiskulud on perede toimetulekuks väga olulised.

Sa oled üks enim sõnavõtte teinud vallavolikogu liige. Mis on sinu ja teiste rahva teenrite tegelik ülesanne?

Vald, volikogu ja vallavalitsus peab olema inimeste teenistuses, see tähendab ka nende tahte ja soovidega arvestamist, mitte oma tarkuse peale surumist. Kui ehitame Kahala–Võhma kergliiklustee valla piirini, lõpeb see keset tühja põldu. Ei nähta inimest, kes peab ühest kohast teise jõudma, vaid tee ehitatakse justkui linnukese pärast, et meie oleme oma osa täitnud, ülejäänu ei huvita.

See juhtub aastal 2021 Türi vallas.

Türi linnas on uus tervisekeskus, kuid see ehitati linnaosasse, kus elanikke kõige vähem ehk sobib ligipääsetavuselt eelkõige autoga inimestele.

Oleme jalgrattalinna ideest rääkinud sellepärast, et lahendada väikelinna liikumisproblee-

mid eakatele, väikelastele. Meil võiks vabalt mööda linna sõita ka pisikesed golfikärutaolised elektrisõidukid, et arsti juurde ja poodi ei jääks tervise tõttu minemata. See on väärikuse ja inimlikkuse küsimus. Teisalt oleks see Eesti mõttes innovatsioon ja tooks meile palju positiivset tähelepanu.

Kuigi Türi on saanud mitu uut hoonet, liigub valla areng aeglasel käigul, pikalt võimul olemine puhtinimlikult väsitab ja ideed saavad otsa. Mis hetkel see kriitiliseks muutub?

Olen nõus, et juhtimisse on vaja värskust, laiemat vaadet ja kindlasti ei tohi teistsugust arvamust tembeldada pahatahtlikuks, muidu loobuvad inimesed kaasa mõtlemast ja see on ühe kogukonna jaoks kõige hullem, mis juhtuda võib.

Me oleme praegu pigem sabassörkijad, sest innovatsioon ja uuendused leiavad aset suurlinnades, siia Eesti keskele jõuavad need alles aastate pärast.

See aga ei pea nii olema. Mitte miski ei takista meil teha ülikoolidega koostööd või algatada rahvusvahelisi projekte, kaasata oma ettevõtteid ja eurorahaga ise esimesed sammud teha. Paljud muutused, mida tahame näha riigis, võiks alguse saada just Türilt, sest väiksus tähendab kiiremat reageerimisvõimet.

Selline iduettevõtete stiili ja maailma siia toomine eeldab muidugi kardinaalselt teistsugust juhtimist: julgust riske võtta, kontaktide otsimist, vallamaja või kohalike ettevõtjate baasil teatud kompetentside loomist ja arendamist.

Meie nimekirjas on selliseid inimesi palju – kui meile antakse võimalus vallale uut hoogu anda, siis ka teeme seda.

7

TÜRI RAHVALEHT 4. MÄRTS 2021

R E K LAA M

Kui sa arvad samamoodi nagu meie, tule meile appi!

Peame pingutama, et Türi vallas oleks rohkem tööd ja kõrgem palk Lauri Läänemets Türi vallavolikogu liige,

Riigikogu liige

Kui Järvamaalt lahkumise peamine põhjus on tööga seonduv, siis peaks Türi vald ka nende küsimuste lahendamisega tegelema, mitte lootma siin ainult riigile. Täpsemalt on probleemiks madal palk, töökohtade puudumine või oskustele mittevastav töö.

See kehtib kõigi meie puhul, kes me siin elame, ja kehtib ka nende puhul, kes võiks meie valda elama tulla. Kui vald siin vastuseid anda ei suuda, siis kahaneme jätkuvalt edasi, ükskõik kui head on meie koolid või milliseid toetuseid siin elamiseks jagame. Võimalus õiglasele sissetulekule määrab lõpuks kõik, sest pole mitte ainult valla kestmise, vaid meie perede toimetuleku küsimus – saada oma pingutuse eest õiglast tasu!

Töökohtadega tegelemine pole seaduse järgi valla või linna ülesanne, sellepärast enamik nende küsimustega ka ei tegele. Küll aga on see väga oluline inimeste jaoks, sest sissetulekute puudumine sunnib kodukohast lahkuma ja jätab kogukonna ilma suurepärastest inimestest ja oskustest, mis omakorda võiks uusi töökohti või lahendusi luua.

Eeldus tööküsimustega

Sotsiaaldemokraadid on valmis, meil on oskused ja hea meeskond, et panna Türi vald tegutsema töökohtade loomise ja palkade tõstmise nimel. tegelemiseks on teadmiste olemasolu ehk valla juhtimine tuleb üles ehitada teadlikult selliselt, et oleks ametnikke ja rahvaesindajaid, kes peavad oma igapäevatöös nende küsimustega tegelema ja teadmisi koguma.

See puudutab majandusanalüüsi, hariduse ja innovatsiooni teemasid, tugevaid suhteid kõrgkoolide, ministeeriumite ja töötukassaga. Kui puuduvad teadmised, ei osata ka võimalusi märgata, töökohti loovate ettevõtjate meelitamisest rääkimata.

Kõige rohkem muudab töö olemust tehnoloogia ülikiire areng, see eeldab inimestelt aga pidevat oskuste täiendamist.

Täiskasvanuharidus, võimalus kasvõi jupi kaupa midagi juurde õppida ei ole lihtsalt sõnakõlks, sest tööle ei saa võtta inimest, kui ta ei oska muutunud tööd teha.

Kutsehariduskeskus ja koos-

Ka riigikogu liikmena on Lauri Läänemets jäänud kodukohale truuks. Pildil ette valmistamas Väätsa vaateaknaid. FOTO: KIUR KAASIK

töö kõrgkoolidega on väga suur võimalus meie oma inimesi võimestada, aga see ei juhtu niisama.

Teine töökohti loov ja palkasid tõstev võimalus on investeeringud. Kõigi Eesti valdade ja linnade eelarved on nõnda õhukesed, et toetamist välja ei kannata, kuid riigil on miljardites euroraha, mida oskusliku planeerimise ja ettevõtjate nõustamisega võiksime koduvalda meelitada. Eriti puudutab see kliimarahasid, mida on ligi kaks miljardit järgmiseks seitsmeks aastaks.

Perede toimetuleku tõstmiseks on oluline: • kõrgem palk • uute töökohtade loomine • rohkem oskustele vastavat tööd Kõrgema palga ja töökohtade loomise küsimusega tegelemine ei ole nii enesestmõistetav, kui esmapilgul tundub. Paljud poliitikud peavad seda ettevõtjate ülesandeks, kuid ei taha märgata, et ilma riigi või kohaliku omavalitsuse sekkumiseta koonduvad töökohad endist viisi Tallinna.

Sest seal, kus on rohkem teadmisi ja raha, on ka ettevõ-

Eesti parimad ja haridusinnovaatilisemad koolid võiksid olla Türil Ele Enn

haridusentusiast, lapsevanem

Meie koolid on armsad ja koduvallale omased, kuid mitte keegi ei saa öelda, et meie Türi valla koolide hulgas ei võiks olla Eesti parimad ja kõige haridusinnovaatilisemad koolid.

Mida suurem toetus ja koostöö valitseb valla koolide võrgustiku ja valla juhtimise vahel, seda suuremad on ka edasimineku võimalused. Innovatsiooni saab ja tuleb vahendada ja aidata ka nõrgemad järele.

Iga pere eesmärk on elus toime tulevad ja hea hariduse saanud lapsed. Seda eesmärki aitab täita kodulähedane kool, kus on olemas vajalikud tugiteenused, et õppida saaksid nii andekad kui ka erilist tähelepanu vajavad lapsed. Kodulähedases koolis peab olema toetav ühtehoidmise tunne ja võimalus leida lapsevanemale vajalik tugi, et osata ka teismeliste suurenenud eneseteadlikkust edendada. Mida tugevam on kõige nõrgem lüli, seda tugevam on kogu süsteem.

Koolide valikul on oluline hariduse sisu, millele tuleb tähelepanu pöörata. Sisulist arengut saab teha aga alles siis, kui me tunneme tuleviku suhtes optimismi ja võimalust, et muudatused teevad elu paremaks, mitte ei takista välja suremast. Koolide arengut toetab enim selgus, teadmine ja usaldus.

Haridusteekond peaks olema igale perele kättesaadav.

See tähendab terviklikku haridussüsteemi, alustades taskukohasest lasteaiakohast, perede kaasatusest ja erivajaduste toetamisest kuni kooli põhi- ja huvihariduseni.

Haridus peaks vastama võimetele, mitte sõltuma pere varalisest seisust. Ka lasteaia töörütm peaks arvestama lapse vajaduste ja pere võimalustega.

Tahame vanematena pakkuda oma lastele head valikuvõimalust ja vabadust.

Seega on oluline hea põhiharidus, millega saab elus teha valikuid. Igal sammul peab julgema unistada ja leida tugi,

et unistused täide viia. Suurel vallal on äärealad, seega on tähtis, et äärealadel ja maapiirkonnas toimuks elu, jätkuks areng ja rahvastik säiliks. Lapsi ja tulevasi noori on oluline oma kodukohaga rohkem siduda.

Lisaks kooli akadeemilisele põhiharidusele on tähtis laste huvide arendamine, mis võib

saada ka tulevase elukutsevaliku aluseks.

Noorte kõrval tuleks pöörata tähelepanu ka täiskasvanute haridusele. Aktiivsete inimeste hoidmine ühiskonnas nõuab ressurssi. Aktiivsed inimesed tahavad üldiselt edasi areneda ja leida uusi väljundeid. Saame seda kohaliku

tetel arengueelised. Kinnitan, et sotsiaaldemokraadid on valmis, meil on oskused ja hea meeskond, et panna Türi vald tegutsema töökohtade loomise ja palkade tõstmise nimel.

Ennekõike on see meie perede toimetuleku küsimus, sissetulekud mõjutavad aga laste võimalusi oskuste arendamisel ja vähendavad ebavõrdsust.

Me tahame arengut, julget pealehakkamist ja võimalust iga hea idee käima lükata. huvihariduse kaudu edendada, pakkudes kohapealseid võimalusi huvitegevuseks ja uute oskuste arenguks. Kohalikud koolid ei peaks olema mitte üksnes haridusasutused, vaid palju enamat. Väikesed kogukonnakoolid võiksid olla arengumootorid, mis käivitavad innovatsiooni kogu suurvallas ja selle inimestes, olgu need siis eakad või hoopis lastevanemad.

Me tahame arengut, julget pealehakkamist ja võimalust iga hea idee käima lükata. Ka maapiirkonnad peaksid saama näha innovatsiooni, arengut ja olla kindlad, et elu ei seisa paigal, vaid uueneb igal sammul.

Koolivõrgustik peab olema tugev ka maapiirkonnas. Seda tänu tugevale koostööle ja selgetele otsustele.

Eakate väärikast kohtlemisest Veiko Valang, Türi vallavolikogu liige

Miks on nii, et Türi vald toetab 50 euroga oma eakaid 80. ja 85. sünnipäeval, alates üheksakümneseks saamisest igal aastal, aga selleks peab inimene kirjutama valda avalduse? Kui toetuse eesmärk on meeles pidada neid, kes meie kogukonda on aastate jooksul andnud väärika panuse, ning kõrges vanuses parandada nende toimetulekut, peaks vald seda kui tunnustust inimesele andma, mitte ootama anumist.

Toetuse taotlemine, selle õigel ajal tegemine, blanketi väljaprintimine, vallamajja kohale toimetamine on omaette katsumus. Mõnel jääb 50 eurot saamata, kuna oli õigel ajal haige või näiteks unustas küsida. Kas tema panus ja väärikus on siis kuidagi kehvem, et ta seda saama ei peaks? Pigem jääb mulje, et vald narritab vanemaid inimesi. Tegu on nagu tehtud, kuigi tegelikult hoitakse väärikate inimeste pealt raha kõvasti kokku, sest paljudel jääb taotlus erinevate takistuste tõttu tegemata.

Väärikas vanus nõuab väärikat kohtlemist ja seetõttu tuleb toetuse jagamine ümber korraldada. Kui saabub sünnipäev, siis on valla teha, kuidas sünnipäevakink inimeseni jõuab. Vastu võetud otsused, mis teevad sünnipäevalapsest almuse paluja, ei kõlba kuskile!

Usaldame Türi linnaelanikke Piret Lai, Türi vallavolikogu liige

Külal võib olla külavanem, aga suures linnas ei usaldata inimesi oma heaolu ja kultuuritegevuse eest seisma.

Nimelt saab iga küla valida omale külavanema, kes on oma kogukonna eestvedaja, saab osaleda sõnaõigusega vallavolikogu istungitel ning vald hüvitab tema tegevuskulud 300 euroga aastas.

Kas linn on siis kuidagi teistmoodi, et siin ei usuta inimesi tahtvat oma kogukonna asju ajada? Tallinn ja Tartu toetavad sadade tuhandetega tegevusi oma linnaosades, meil aga ei anta niipaljutki, et nad omale ametliku esindaja võiks valida. Vallavalitsus on selle tõestuseks väga imelikke põhjendusi toonud, millest kõige veidram on see, et vallamaja ise asub linnas. Kuidas see küll korterelamute muusikapidu või ühised filmivaatamised ära korraldab, jääb mõistetamatuks.

Kui on tahet, siis inimesed teevad ja teevad paremini kui ükski valla asutus või komisjon. Vallajuhtide ülesanne on neid usaldada ja selleks võimalused luua. Ei tohi karta, et äkki tekivad uued kogukonna liidrid, kes valimistel mõnes teises nimekirjas kandideerivad või valusa tõe välja ütlevad. Elu selline ongi, et kõik ei pea ühtemoodi mõtlema, kuid oma mõtteid ja soove peab olema võimalik igal inimesel ja kogukonnal teostada võrdselt teistega.

Muudame lõpuks selle korra ära ja usaldame linnainimesi sama palju oma elu sättima ja paremaks looma, kui seda külades teeme!

TÜRI RAHVALEHT 4. MÄRTS 2021

8

Teeme koos Türi linnale 95. sünnipäevaks kingituse – „Türi kirsiõitesse“ Igal kevadel maikuus puhkeb kevadpealinna järve ääres õitsele imeilus kirsiallee, tuues justkui jaapani aia ilu ja võlu koju kätte.

Kirsiallee rajati Türi linna 80. sünnipäevaks 2006. aastal. Vabatahtlike abiga istutati järve äärde 155 dekoratiivkirsipuud “Accolade”.

Kirsside õitsemise tippajal käib igal aastal roosamannalist õite merd imetlemas inimesi üle terve Eesti. Kirsialleel on pingid, kus saab lihtsalt istuda, imetleda vaadet Türi kiriku torni harukordsele värvitud kukele, jälgida sinikaelpartide tasast liuglemist peegelsiledal järveveel, kuulata lindude vaheldusrikast lauluviisi ning lihtsalt nautida seda justkui teraapiana mõjuvat hetke looduse rüpes.

Türi linna õitsev kirsiallee on saanud positiivset tähelepanu ka üleriigilises meedias. Õite merd on pildistatud ja filmitud mitmekümneid tuhandeid (kui mitte sadu tuhandeid) kordi. Igal kevadel oodatakse kirsside õide puhkemist suure ärevusega hinges kuna päris igal aastal kirsipuud ühtmoodi võimsalt ei õitse ja kunagi ei tea, mida just konkreetne aasta endaga kaasa toob.

Tähelepanelik silm märkab, et pea 15 aastat tagasi istutatud 155st kirsipuudest osad on kuivanud ja vajavad välja vahetamist.

Nii nagu allee rajamisel olid abiks vabatahtlikud, soovime seda traditsiooni jätkata - kevadpealinna toimkond kutsub üles nii kevadpealinlasi, ettevõtteid kui ka kõiki Türi linna sõpru ning kirsiallee ilu armastajaid ja nautlejaid, tegema Türil linnale kingituse. Türi linn saab 2. juulil 95. aastaseks ja soovime sel puhul asendada kirsialleel kuivanud puud uute istikutega ja lisaks järveäärsele kirsialleele tuua seda ilu ka linna südamesse inimestele lähemale.

Kuidas SINA saad aidata?

Kevadpealinna toimkond lükkab märtsikuu alguses käima Hooandja (hooandja.ee) projekti „Türi kirsiõitesse“, kus igaüks, kes vähegi soovib kirsipuude istikute soetamisele õla alla panna, saavad seal teha ülekandega annetuse alates 5 eurost.

Neile, kes eelistavad istikute ostmist toetada sularahas, on loodud võimalus oma annetus tuua Türi kultuurikeskuse infolauas asuva „Türi kirsiõitesse“ projekti kogumiskasti. Iga euro aitab sammukese eesmärgile lähemale. Kokku soovime soetada vähemalt 30 uut istikut ja vajame selleks vähemalt 2200 eurot.

Näiteks, kui 440 inimest annetaks igaüks vähemalt 5 eurot, siis olekski summa koos. Iga euro, mis üle laekub, läheb samuti kirsipuu istikute fondi.

Annetada saab ajavahemikul 8. märts – 2. juuli. 2020. Jälgige jooksvalt infot Türi valla veebilehelt www.tyri.ee/Külalisele/ Kevadpealinn/uudised jaotisest, Kevadpealinn Türi ja Türi vald Facebooki lehelt.

Merle Rüütel

Türi vallavalitsuse avalike suhete juht

Külad nautisid talisporti 21. veebruaril toimusid IX Türi valla külade talimängud Oisus.

Tegemist on üritusega, mis pakub rõõmu igas vanuses inimesele.

Esimesel etapil, kus osales 97 inimest, oli kavas suusasprint 500 m, kelgutamine, reesõit, orienteerumine ja üllatusalana käepärane kurling.

Alavõidud viisid koju suusatamises Käru, orienteerumises Oisu ja kurlingus Särevere. Põikva näitas, et tema on parim nii kelgutamises kui ka reesõidus. Välja jagati 84 medalit.

Esimese etapi järel juhib viie ala kokkuvõttes Käru 138 punktiga, teine on Põikva 133 punktiga, kolmas on Särevere 127 punktiga, neljas on Oisu 122 punktiga ja viiendal kohal on Kabala 115 punktiga, kellele järgneb Tankaküla.

Söödi vastlakukleid, joodi teed ja kuulutati välja, et teine etapp toimub 7. märtsil kell 11 Laupa mõisa juures, kus on kavas mälumäng, kabe, nips, täpsusvisked, kettagolf ja üllatusala. Julgustame kõiki osalema, sest tegemist ei ole võistluspordiga, vaid pigem võimalusega koos kogukonna ja sõpradega sportlikult aega veeta ja end proovile panna. Tegevusi jagub lasteaialastele, noortele, täiskasvanutele ja vanaemadele-vanaisadele.

Liikumissari alustab taas Eelmisel aastal väga populaarseks osutunud liikumissari „Liigume koos“ tuleb taas. Sedapuhku aga veidi uues kuues.

Anname võimaluse liikuda terve 2021. aasta, proovida erinevaid spordialasid ja osaleda erinevatel spordiüritustel.

Selle aasta alguses on kiiremad kogunud omale osalused suusatamise seeriavõistluselt, matkarajalt, suusatades Käomäele ja Türi valla külade talimängudelt. Nende väheste ürituste peale on osalejaid olnud juba 200 inimest.

Järgmise üritusena toimub 7. märtsil kell 11 Türi valla

külade talimängude teine etapp Laupa mõisa juures.

Kavas on mälumäng, nips, täpsusvisked, kettagolf ja üllatusala. 20. märtsil algusega kell 11.37 saabub kevad ja üheskoos sellega kutsume teid osalema kevadpealinna matkal, mis viib sel korral matkalised tutvuma ajalooliste Türi linna küladega.

Rada on avatud kuni 21. märtsi südaööni. 27. märtsil toimub Türi valla külade talimängude kolmas etapp Türi spordihoones, kus on kavas sulgpall, lauatennis ja rohkel üllatusalasid.

Tegevust jagub nii pere pise-

lad Järvamaa valdades asuvatele mälestusmärkidele. Anname siinkohal teada, mis kellaajal kuskile jõutakse, kuid vanematel inimestel palume järgida koroona ohutusreegleid, sest suuri kogunemisi me ei plaani.

9.30 Järva-Jaani vabadussõja ausamba pargis, kus mälestatakse Võhmuta vallast küüditatuid 10.30 Öötla mõisapargis, kus asub endise Kareda valla mälestusmärk 11.30 Koerus küüditatute kivialtari juures, kus mälestatakse Väinjärve vallast küüditatuid 13.00 Paides murtud rukkilille kivi juures endise raudteejaama taga.

14.00 Türi kesklinna kalmistul küüditatute kivi juures Memento Järvamaa ühenduse juhatuse nimel

Traditsiooniliselt on toimunud Eesti Vabariigi aastapäeval ikka jalgsimatkad, kuid sel aastal otsustasime talvist ilma ära kasutada ja korraldada suusamatka Käomäele. Võimalus oli sõita Paidest, Türilt ja Väätsalt, kus ühiseks kohtumispaigaks oli Käomägi, mis asus keskmiselt 6 km kaugusel linnapiiridest.

Samuti toimus sel kaunil päeval „Türi suusatalv 2021“ suusaseeria viimane etapp, kus oli kavas 200 m–9 km. Võistlus koosnes neljast etapist ja kokku osales üritusel 88 suusatajat.

Põnevus säilis viimase etapini, kui alles lõpusirgel selgusid võitjad.

Kuni kuueaastaste seas, kes sõitsid 200 m distantsidel, võitis tüdrukute arvestuses Teili Gritšenko ja poiste arvestuses Gregor Gritšenko. 7–10aastased sõitsid igal etapil ühe kilomeetri, tüdrukute parimaks tunnistati Annaliisa Aren ja poistest Jürgen Surva. Kolm kilomeetrit pidid läbima 11–14aastased, kellest kiireim tüdruk oli Kadi Puu ja kiireim poiss Vallo Marten Lillipuu.

Vanematel vanuseklassidel oli võimalik igal etapil sõita erineval distantsil – 1 km, 3 km, 6 km ja 9 km. 15–18aastaste poiste arvestuses oli parim Oskar Kontus, 19–39 a meeste seas aga Andres Kaaver. Veteranidest 40–49 a meeste klassis oli kiireim Jan Raudsepp ja 50+ vanuseklassis Vello Lillipuu. Naiste põhiklassis oli kiireim Kadri Ehamäe ja veteranide klassis Tiia Riis.

Jätkame suusaradade hooldust ja püüame pakkuda võimalikult häid tingimusi, et suusarõõmu jaguks veel mõneks ajaks enne, kui saabub kevad.

Silva Kärner

Liisa Gritšenko

matele kui täiskasvanutele.

Liikumissari „Liigume koos“ keskendub 2021. aastal alade mitmekesisusele ehk detsembris jagame loosiauhindu kõigile, kes on osalenud aasta jooksul kaheteistkümnel üritusel ehk leidnud justkui igas kuus omale sobiva tegevuse.

Samuti tuleb etteantud perioodi jooksul proovida vähemalt nelja erinevat spordiala: jooksmine, orienteerumine, petank, kettagolf, ratsutamine, matkamine, pallimängud, perespordiüritused jne.

Liisa Gritšenko Türi spordiklubide liit

Läheneb märtsiküüditamise 72. aastapäev On aja lugu me tõde, kuid tõde kaob aastate loos, jääb kurblik ja ähmane lugu sellele, kes alles noor…

t e a ve Märtsikuus ei toimu Türi vallamajas eakatele õigusabi osutamist.

Pöörduda võib kas tel 504 7330 või e-posti aadressile ehale23@ gmail.com. Aprillikuu kohta tuleb teade aprillikuu Türi Rahvalehes.

ratienergia@gmail.com Tel 518 3495 • www.rati.ee

Õhksoojuspumpade kalorifeeride ning kliimaseadmete survepesu ja desinfitseerimine õhk-vesi soojuspumbad • õhk-soojuspumbad

Meie ajalikus elus on lugusid, mis ulatuvad aastakümnete taha.

Paraku jääb inimesi, kes küüditati Venemaa avarustesse, aina vähemaks. Seda enam on oluline mõelda sellele, et veel viimasedki mälestused saaksid kirja pandud ja talletatud ajaloo tarvis.

Nüüd, kui Covid-19 sunnib meid paigale, on aega ehk sirvida vanades paberitesdokumentides… Võibolla on veel kellelgi alles kirjad, mis kodu-Eestisse saadetud ja kirjeldavad elu Siberis. Memento Järvamaa ühendus on tänulik, kui saadate koopiad meie ühenduse aadressile Lai 1, JärvaJaani 73301, Järva vald või Järvamaa muuseumisse aadressil Lembitu 5, Paide 72702.

Järvamaalt küüditati märtsis nimekirjade järgi 1501 inimest, kellest 587 olid alla 21-aastased noored. Tegelikult on tuvastatud 1486 inimese saatmine Siberisse.

Piirkondade lõikes võiks vaadelda numbreid kihelkondade järgi, sest tänasel Järvamaal ei ole enam Vajangu valla, Rakke valla, Lehtse valla kodusid.

Ja kuigi enamik küüditatutest on juba ajalikust elust lahkunud, on veel alles neid, kes küüditati lastena või kes Siberis sündinud. Tänane Memento Järvamaa ühendus ongi koondanud enda ridadesse just küüditatute järeltulijaid ning püüab hoida oma esivanemate mälestust ning killukest Eesti inimsaatustest. Kui on veel kedagi, kes soovib meiega ühineda, siis võtke ühendust.

25. märtsil 2021 asetavad Memento Järvamaa ühenduse liikmed mälestuskimbud ja küün-

Suusamatk Käomäele

9

TÜRI RAHVALEHT 4. MÄRTS 2021

Päevahoiuteenus on Türi valla uus sotsiaalteenus Päevahoiuteenus Väätsa eakate kodus on mõeldud inimestele, kes vajavad hooldust ja järelevalvet päevasel ajal. Põhjuseks võib olla kukkumisoht, mäluhäired, algav dementsus, hirm üksiolemise ees, soov suhelda jne.

Päevahoiuteenus aitab eaka inimese perekonnal säilitada nii eaka enda kui tema lähedaste elukvaliteeti. Teenus soodustab inimeste kodus elamist, lükkab edasi ööpäevaringsele hooldusele paigutamist ja võimaldab tema lähedastel jätkata töötamist ning saada puhkust.

Päevahoiuteenusel olevatele eakatele tagatakse vastavalt vajadusele päevane hooldus, abi hügieenitoimingutes, võimalus puhkamiseks ja suhtlemiseks.

Kliendid osalevad vastavalt oma soovile ja võimekusele kõikides Väätsa eakate kodus toimuvates tegevustes: võimlemine, lauamängude mängimine, käsitöö, lugemine, vestlusringid

jm. Kindlasti on oluline oma eakaaslastega suhtlemine ja seltskonnas olemine. Räägime elust ja maailmaasjadest, loeme põnevaid ajakirju, tähistame tähtpäevi ja teeme palju muud toredat. Päevahoidu võib tulla ka esialgu tutvuma. Takistuseks ei ole ratastooli või rulaatori kasutamine. Vajalikud abivahendid on meil olemas.

Teenus sobib nii neile, kes seavad esikohale suhtlemise, näputöö ja muud tegevused kui ka neile, kes veedavad suurema osa päevast voodis ja vajavad abi näiteks enesehooldusel või söömisel. Väätsa eakate kodus on avar õu ja varjualusega terrassid, nii saab värsket õhku hingata iga ilmaga.

Teenust pakutakse vastavalt kliendi vajadustele ajavahemikul 7.00–19.00, üldjuhul tööpäevadel. Soovime pakkuda paindlikku ja perekondade vajadusest lähtuvat teenust. Päevahoidu saab tulla igapäevaselt või kind-

latel nädalapäevadel, üksikutel päevadel või mingil perioodil, kus tervis kehvem või lähedased tööga rohkem hõivatud või vajavad pereliikme ise hooldusest pisut puhkust.

Päevahoiuteenus on Türi piirkonnas ja Järvamaal uus teenus ja osaliselt rahastab seda Euroopa sotsiaalfond. Tänu sellele on Türi valla poolt teenusele suunatud inimesele selle hind 10 eurot päevas kogu projekti perioodil st kuni 2022. aasta lõpuni. Võrdluseks, et tavapärasel ööpäevaringsel hooldusel on kuu maksumus alates 915 eurost. Vajadusel on võimalik abistada transpordiga. Hinna sees on ka toitlustamine kolm korda päevas. Väga maitsvad

toidud tuuakse Väätsa põhikoolist.

Teenuse saamiseks pöörduda Türi vallavalitsuse sotsiaaltööspetsialist Astrit Ujoki poole, tel 5322 5674, Astrit.

Ujok@tyri.ee.

Tiia Mettus Väätsa eakate kodu juhataja

25. veebruari 2021 istungil Türi vallavolikogu:

a rv a mus

Türi arengu võti peitub ettevõtluse arengus JAANUS MARRANDI Türi valla ettevõtja ja vallavolikogu liige

Iga inimese jaoks on oluline tema kodukoha areng, aga loomulikult ka selle hea maine ja tunnustamine väärt elukohana.

Elukoha muudavad väärtuslikumaks mitmed asjad, mille muutmine pole meie võimuses.

Samas on väga palju seda, mis on muudetav ja kogu piirkonna ühiste pingutustega saavutatav.

Pingutada aga on vaja, sest Türi vallas on täpselt samad mured, mis mujalgi Eestis: inimesed kolivad mujale elama, noored ei tule tagasi.

Mis siis teha, et seniseid trende muuta, kinnistada seniseid vallakodanikke ja tuua ehk uusi inimesi juurdegi? Türi on teinud panused kahele asjale: Türi linnas on viimastel aastatel valminud uus põhikool, spordihoone, tervisekeskus ja teisalt kinnisvara soetamise toetus, kuhu viimasel paaril aastal on kulutatud üle 400 000 euro.

Muidugi on tegemist toredate asjadega ja Türi linn kui vallakeskus on saanud juurde oluliselt elukeskkonda muutvad ja uusi võimalusi loovad hooned.

Maksumaksjate arvu vähenemine on olnud kokkuvõttes väiksem. Kui aga vaadata täpsemalt konkurentsis teiste, kasvõi naaberomavalitsustega Paides või Põhja-Sakala vallas, siis tegelikult on kõikjal tehtud sama ja lisandunud on uued

tervisemajad, spordihooned ja koolihooned. 2021. aastal peavad inimesed loomulikuks, et nende koduomavalitsus loob head tingimused ja seda pole mõtet enam vaadelda mingi eelisena.

Naabritega võrreldes on erinevuseks, et Türi investeeringud on kokku surutud paarile viimasele aastale ja seetõttu on järgneval 3–4 aastal vallaeelarve üheks pingelisemaks ka terve Eesti ulatuses. Siit tekib paratamatult küsimus, kas mõnekümne uue maksumaksja lisandumine 400 000 euro eest on olnud meile jõukohane?

Tekib ka küsimus maksumaksjate võrdse kohtlemise kohta, sest ilmselgelt võib aastate jooksul küladesse tegemata jäänud investeeringute põhjusel mõni n-ö ammune maksumaksja kolida hoopis ära.

„Raha kohe kätte“ asemel ettevõtluse areng Tegelik areng ei saa peituda hoonetes ja asjades, vaid inimestes, ideedes ja sünergias nende vahel. Piirkonna arengusse lisandub raha ja võimalusi inimestele ettevõtluse arengu kaudu. Kui inimestel on läheduses võtta sobivaid töökohti, arengut soodustav õhkkond, siis kolivad nad siia ise.

Meile ei anna elukohana eeliseid tegutsemine „nii nagu kõik teevad“ ja teisalt ei suuda me uusi maksumaksjaid piisavalt „juurde osta“.

Hiljuti vastu võetud valla arengukava on ettevõtluse arendamise seisukohalt kidakeelne. Valitud on vallavalitsuse passiivne-vaatlev roll eestve-

dava, ideid genereeriva rolli asemel. Loomulikult ei pea vald ise olema ettevõtja, aga ta peaks tahtma kaasata uusi ideid, inimesi ja motiveerima inimeste ettevõtlikkust, et ära kasutada kohalikke arengueeldusi.

Lähimate aastate üks peamisi ettevõtlusvaldkondi, kus toimuvad suured arengud ja liigub ka palju raha, seostub kogu maailmas rohepöördega.

Türi vallal on terve Eesti ulatuses ühed paremad eeldused olla selles üheks maapiirkondade veduriks. Ma ei eksi, kui ütlen, et Türi on ainukene vald terves Eestis, kus saab olema vähemalt kaks rohegaasi tootvat tehast. Siiani ei ole Türi vald erilist huvi tundnud, kuidas võiks rohepöörde võimalusi enda kasuks pöörata.

Tean Türiga võrreldavaid omavalitsusi, kus juba praegu tegutsetakse reaalsete kavade nimel nii biometaani kui vesiniku kohalikuks kasutuselevõtuks. Aga meie? Rohepööre seab hoopis teise valgusesse ka Türi valla kui ühe efektiivsema põllumajandustootmisega piirkonna. Ühelt poolt kaasneb sellega nõudlikkus keskkonnaressursside säästlikuks kasutamiseks, aga teisalt lisandub seoses sellega seni veel teadmata võimalusi. Kohalike ressursside tervikliku kasutamise ümber annab üles ehitada koostöövõrgustiku, mis looks omakorda uusi võimalusi. Ükskord ometi peaks suutma kännu tagant välja tuua vist juba 15 aastat teosammul plaanitud Lokuta ettevõtlusala arengu, mis miskipärast edasi ei liigu ega liigu. Samal ajal on kasvõi näiteks meie naabrite juures

Põhja-Sakala vallas valmis saanud Suure-Jaani tööstusala.

Türi vald on logistiliselt hoopis soodsama koha peal ja ka olemasoleva ettevõtluse poolest on arengueeldused paremad.

Kohaliku ressursi parema ärakasutamise ja kohaliku algatuse toetuseks annaks mitmepoolse tahte olemasolul võtta senisest aktiivsemalt toetavam positsioon OTT-i suhtes.

Ma ei usu, et see maksaks väga palju, aga kõigile tuleks kasuks, kui paljud mikroettevõtjad leiaksid Türil või külades senisest parema võimaluse oma toodangu valmistamiseks.

Mulle ja usun, et väga paljudele türilastele meeldiks, kui turule ilmuks kohalik käsitööjuust, mis valminud kasvõi tibatillukesest osast Türi vallast väljamüüdud 60 miljonist liitrist piimast. Sama kehtiks kindlasti mitmete toidugruppide kohta.

Selleks, et Türi muutuks eriliseks kohaks, kus tahetakse elada, on vaja avatud ja aktiivset senisest raamist välja mõtlemist. Arengut ei soodusta 100 aastat tagasi Kitzbergi kirjutatud „Libahundi“ tragöödiast tuntud mõtteviis, kus metsatalust aeti Tiina välja, sest ta oli teistsugune ega sobinud tasase metsatalu arusaamaga. Vaja on kõiki inimesi, kellel on midagi öelda ja tahe kaasa lüüa.

Takistuseks ei tohiks olla soov hoida kohalikku võimu väikese kildkonna käes üksnes sel põhjusel, et nad on „omad“.

Arengu võti on head või minu pärast erilised mõtted, mis kujundavad mitmekesisemat ettevõtlus- ja elukeskkonda.

Ainult nii saab Türist ihaldatud elukoht.

• otsustas kultuuritraditsioonide hoidmise ja arendamise, rahvamajade tegevuse koordineerimise ning Türi kultuurikeskuse töötajate ettevalmistamise ja enesetäiendamise võimaluste tagamise eesmärgil osaleda liikmena mittetulundusühingus Eesti Rahvamajade Ühing; • muutis Türi vallavolikogu 30. augusti 2018 määrust nr 38 „Türi valla eelarvest sporditoetuste taotlemise ja eraldamise kord“; • lõpetas määruse „Türi vallas kaugküttepiirkondade määramine ja kaugkütteseadusest tulenevate õiguste ja kohustuste kord“ I lugemise ning otsustas eelnõu avalikustada; • otsustas osta Türi vallale kuuluvalt äriühingult OÜ Türi Linnavara Türi vallale bussi Ford Transit 430LEF, reg-nr 595AVJ, maksumusega 1 euro; • kehtestas määrusega Türi valla noortevolikogu valimise korra ja tegutsemise alused; • kuulas ära Türi vallavalitsuse vastused esitatud arupärimistele; • võttis teadmiseks info vallavolikogu alaliste komisjonide tööst, COVID-19 levikuga seotud hetkeolukorrast Türi vallas, AS Väätsa Prügila majandustulemustest ja arengust ning piirkonnapolitseinike saadetud statistikast 2020. aastal ning 2021. aasta kahe esimese kuu jooksul Türi vallas registreeritud kuritegudest ja väärtegudest.

Järvamaa omavalitsuste liidu esimees Priit Värk andis 15. veebruaril Türi vallavanem Pipi-Liis Siemannile üle Järvamaa vapimärgi, mis on Järvamaa kõrgeim tunnustus. Siemann ise oli otsusest sõnatu ja arvamusel, et ta ei ole teinud midagi, mis nii suurt tunnustust vääriks. „Eks see tunnustus sunnib mind nüüd veelgi enam pingutama ja veelgi rohkem häid tegusid tegema. See on suur vastutus,“ ütles Siemann.

FOTO: MERLE RÜÜTEL

10

TÜRI RAHVALEHT 4. MÄRTS 2021

ku h u m i n n a ku l t uur Vastavalt valitsuse kehtestatud piirangutele hakkavad alates 1. märtsist üle Eesti kehtima täiendavad meetmed, mis toovad kaasa ka muudatused Türi kultuurikeskuse töös. Mitmed planeeritud sündmused lükkuvad edasi. Edasi lükatud sündmustel kehtivad juba ostetud piletid.

Jälgige reklaami ja infot Türi kultuurikeskuse Facebooki lehel ning kodulehel www.tyrikultuurikeskus.ee .

N 4.03 kell 19 Jazzliit ja Türi kultuurikeskus LIVE | Matiss Cudars Trio (LV/ EST) - lükkub edasi!

K 10.03 kell 19 Kaunimate Aastate Vennaskond „Kaunimad 70ndad me elus“ Türi kultuurikeskuses- uus kuupäev 8.09.2021!

L 20.03 kell 11.37 Saabub kevad! Kevadpealinna lipu heiskamine ja kevade tervitamine kultuurikeskuse ees kell 11.30. Kevadlillede näitus.

T 30.03 kell 19 „Kolm meest, naine ja 90ndad” Türi kultuurikeskuses - (toimumise osas võib tulla muudatus, palume jälgida reklaami)!

MÄRT AVANDI, LAURI LIIV, JOHAN RANDVERE ja NELE-LIIS VAIKSOO tulevad taas, et tuua teieni enda tutikas KONTSERT. Taaselustuvad 90ndate kodumaised hitid. Kogu seda muusikalist tulevärki vürtsitavad meie humoorika neliku lood ja isiklikud mälestused sellest veidrast, pöörasest ajast, mis ometi oli nii ilus. Sest sinna jäid meie ühine noorus ja lapsepõlv.

Piletid eelmüügist 22 eurot, müügil kohapeal, Fientas, Piletilevis ja Piletimaailmas. Info 505 9625, www.kontsertkorraldus.ee

sp o r d i s ü n d muse d MÄRTSIKUU 5. märtsi Lõuna-Järvamaa lahtine mälumängusari Türi kultuurikeskuses JÄÄB ÄRA!

7. märtsil kell 11 toimuvad IX Türi valla külade talimängud Laupal. Teisel etapil on kavas mälumäng, kabe, nips, kettagolf, täpsusvisked, üllatusala.

Info: Liisa Gritšenko 5820 1464.

20. märtsil Järvamaa ujumise seeriavõistlus Türi ujulas. Info: Otto Männa 5349 1012.

20. märtsil kell 10 pööripäeva rogain Türil. Info: MTÜ Seiklushunt www. seiklushunt.ee.

21. märtsil kell 11 kevadpealinna matk kevadesse Türil. Info: Paul Poopuu 505 2240.

28. märtsil kell 11 toimuvad IX Türi valla külade talimängud Türi spordihoones. Kolmandal etapil on kavas lauatennis, sulgpall ja kolm üllatusala.

Info: Liisa Gritšenko 5820 1464.

Märtsis kell 18 Kabala piirkonna mälumängu 5. voor mis toimub Kabala rahvamajas. Info: Heli Martin 523 7398.

Märtsis toimub korvpallivõistlus Käru kooli võimlas. Info: Anne Sillamaa 5801 8974.

n ä i t use d 5.03–31.03 Türi kultuurikeskuse galeriis avatud Kesk-Eesti Kunstnike Liidu näitus „KESK-EESTI“.

Türi kultuurikeskus on avatud E–N kell 11–17, R kell 11–15, L–P suletud Lisainfo: Türi- tel 387 8248 Oisu- tel 387 1241, 5340 3551 Kabala- tel 5300 3987 Väätsa- tel 5556 2601 Käru- tel 506 3573

On otsustamise aeg Igal kevadel peavad üheksandikud langetama väga olulise otsuse – kuhu edasi? Ahvatlevaid, põnevaid ja huvitavaid valikuid on ju palju, igal koolil on omad plussid ja miinused.

Türi valla õpilaste jaoks võiks üheks esimestest valikutest olla oma kool - Türi ühisgümnaasium. Eelmiste aastate sisseastujatega peetud vestlustes on noored välja toonud erinevaid põhjusi, miks just meie koolis oma õpinguid jätkata: see on kodu lähedal; koolis on head õpitingimused ja saab hea ettevalmistuse kõrgkooli astumiseks; olen sellest koolist palju head kuulnud; siin on sobilikud õppesuunad; õde-vend või sõbrad on siin õppinud; õppida saab igas koolis, kui vaid ise tahta; siin koolis pakutakse palju erinevaid valikkursusi.

Türi ühisgümnaasiumis saavad õpilased valida kolme õppesuuna vahel: • reaalsuuna eesmärgiks on süvendada õpilase huvi reaal- ja loodusainete vastu, tõsta loogilise arutlemise, põhjendamise, järeldamise ja tõestamise oskust; • kunstisuund arendab õpilase loovust ja kunstialaseid võimeid; kohustuslikeks õppeaineteks on maalimine, joonistamine, religiooniõpetus ja joonestamine, süvendatult õpitakse kunstiajalugu.

• rakendussuunda iseloomustavad praktilisema suunitlusega valikkursused: majandusõpetuse tundide rikastamiseks kohtutakse ettevõtjatega, projektijuhtimises saadakse oma idee põhjal projekti kirjutamise kogemus, inimese ja õiguse kursuses saadakse alusteadmised erinevatest juriidikavaldkondadest.

Igapäevast õppetööd toetavad Tartu ülikooli õpikodade programmid, teaduskoolis ja õpilasakadeemias osalemine, õppekäigud, ainenädalad, loengud, kontserdid, karjääri- ja töövarjupäev ning laagrid.

Valikkursused on tegelikult need, mis tänapäeval kõige rohkem üht gümnaasiumi teisest eristavad. Oleme püüdnud pakkuda oma õpilastele võimalikult laia valikut, et igaüks leiaks just temale huvipakkuva kursuse või saaks proovida midagi päris uut. Olgu see siis majandus ja ettevõtlus, puutöö, keraamika, filosoofia, kulinaaria, sport, religiooniõpetus, programmeerimine, fotograafia, karjääriõpetus või väitlus. Ka sel juhul, kui õpilane ütleb kursuse lõppedes, et see polnud just tema teema, on ta oma karjäärivalikute suhtes palju targemaks saanud.

Me tunneme suurt heameelt sisuka koostöö üle Järvamaa haiglaga, kelle toel on meie õpilased juba neljal aastal saanud meditsiinialaseid teadmisi. Kaitseliiduga seob meid pikaajalisem koostöö, riigikaitsekursus täitub alati väga kiiresti. Sellel õppeaastal sõlmisime koostöölepingu Türi lasteaiaga lastehoiu valikkursuse pakkumiseks.

Igal aastal täieneb meie valikkursuste nimekiri uute valikutega.

Järgmiseks õppeaastaks on meil ettevalmistamisel näiteks finantskirjaoskuse, avaliku esinemise, ürituskorraldamise ja tervislike eluviiside kursused.

Võtame alati kuulda õpilaste ettepanekuid ja oleme avatud meie kogukonna toredate inimeste pakkumistele, kes on valmis oma teadmisi ja oskusi noortega jagama.

Sel aastal ootame üheksandikke Türi ühisgümnaasiumi sisse-

astumiskatsetele kevadisel koolivaheajal, 20.–22. aprillil. Täpsem info on kättesaadav kooli kodulehelt.

Täiskasvanutele pakume võimalust oma poolelijäänud keskhariduse jätkamiseks. Aastate eest ootasid neid kaugõppekool või õhtukool, täna nimetatakse seda mittestatsionaarseks õppeks ja see tähendab õppuri jaoks kahte koolipäeva nädalas, millele lisandub iseseisev töö. Püüame õppekava koostamisel olla paindlikud ja arvestada õppijate võimalustega töö või pere kõrvalt koolis käia.

Maili Roosme Türi ühisgümnaasiumi õppealajuhataja

Miks tulla Türi ühisgümnaasiumisse õppima?

Seda mõtlesin ka mina 9. klassis hetkel, mil olin valimas oma järgmist õpisuunda.

Pealtnäha võib TÜG tunduda nagu iga teine kool - seda arvasin ka mina. Üks väike maja Tolli metsa ääres. Ma ei teadnud sellest koolist enne siin õppima hakkamist peaaegu mitte kui midagi ega osanud ka oodata, mida põnevat juhtuma hakkab. Juhtus aga see, et ma armusin Türi ühisgümnaasiumisse.

Juba esimestel päevadel tundsin seda soojust ja positiivset atmosfääri läbi meie imeliste koolitöötajate, õpetajate ja õpilaste.

Teadsin kohe, et olen teinud ainuõige valiku - TÜG on MINU KOOL. Iga päevaga armun aina enam sellesse kooli ja tunnen, kui õnnelik ma olen, et saan olla siin.

Olen TÜG-ist leidnud päris nn enda inimesed, kes on muutunud minu jaoks palju kallimaks kui sõnadega kirjeldada oskan. Võin uhkusega öelda, et esimest korda elus tunnen ennast elavana ning olen valmis suurteks väljakutseteks. Minu jaoks on TÜG suurepärane koht, kus saab inimesena kasvada ja areneda, tundes toetavaid inimesi oma selja taga.

Olgu nendeks toetajateks ükskõik, kes meie sõbralikust kooliperest. Olen ülimalt õnnelik, et mind on siia kooli nii hästi vastu võetud ning saan päriselt olla see, kes ma tegelikult olen!

Soovides siduda oma huvid kvaliteetse haridusega, on TÜG-i õppima tulek kindel valik. Õppesuunad on väga eriilmelised, mille hulgast peaksid kõik leidma endale just selle õige sobiva. Lahtisema pea ja kiire mõtlemisega tulevikutegijate jaoks on mõeldud loodusreaalsuund; loova käe ja kunstiloomuga õpilasi ootab kunstisuund; rakendussuunda on aga oodatud sotsiaal- ja humanitaarhuvidega õpilased, kellele pakutakse rohkem valikaineid ja seda just nende suunitlustega.

Lisette Haug Türi ühisgümnaasiumi 10. klassi õpilane

Minu arvates võiks tulla TÜGi õppima eelkõige mõnusa ja vaba õhkkonna tõttu. Meie koolis on sõbralikud koolikaaslased, mugavad kott-toolid mõnusamate vahetundide veetmiseks, üliägedad ja professionaalsed õpetajad ning supervahva juhtkond. Mida veel ühelt koolilt oodata?

Kirke Perillus 10. klass

11

TÜRI RAHVALEHT 4. MÄRTS 2021

v a n a j a uus

UUED KODANIKUD OLIVER, OTTO, FREDI, HANS-CRIS, ALEXANDER, ROMET, LIISE-GABRIELA, LENNA

Türi, Kohtu 2, 72213, Järvamaa Tel: 513 3385 E-post: teet.reier@tyri.ee www.tyrirahvaleht.ee

Palju õnne!

Tegevtoimetaja: Teet Reier Korrektor: Kerli Rhede Küljendaja: Teet Reier Raamatupidaja: Signe Tõõtsu

Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Türil 1936. aastal. Pildile on jäänud raudteelaste kolonn, mis alustasid paraadi raudteejaama juurest ja suundus edasi turuplatsi poole. Päevapiltnik oli ka kohe käepärast võtta selle tähtsa sündmuse jäädvustamiseks, sest tema ametiruumid olid just kõrvalmajas.

Trükkija: AS Kroonpress Levitaja: Omniva Väljaandja: Türi Arengu Sihtasutus www.tyri.ee/tasa

Foto Rene Viljati kogust

Türi Rahvaleht tuleb iga kuu alguses kõikidesse Türi valla postkastidesse tasuta.

Juhul kui leht pole Teie postkasti jõudnud, andke sellest teada toimetuse telefonil 513 3385.

Trükiarv on 5700 ja lugejaid u 11 000.

Kuulutuste ja reklaami vastuvõtt toimetuses või e-posti teel teet.reier@tyri.ee.

Sõjapurustustes sai raudteejaam tugevaid kahjustusi ning hävis ka veetorn. Tänasel päeval kaunistab raudteejaama tagust platsi vanade aegade meenutuseks endisaegne kitsarööpmeline auruvedur.

Foto: Rene Viljat

FEKAALIVEDU VÄLIKÄIMLATE RENT TRANSPORDITEENUS tel. +372 452 2002 e-mail:agri@speq.ee www.fekaaliabi.ee www.speqagri.ee

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ning lühendada.

kuu l u t use d Ale talu müüb nisu ja otra.

Koit Teder 515 3808 Ostan vanemaid sõidukeid.

Tel 512 5827

OSTAN

Ostan garaažiboksi Paidesse või Türile. Tel 512 5827

E-mail: e-grupp@myygipartner. ee

Tervise Kirjastus OÜ otsib müügikonsultanti. Töö asukoht on Türil! Kontakt: müügijuht Antonina Truškova tel 389 1335

OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad.

Tel 504 5215, 514 5215, info@estland.ee.

igasuguseid vanu fotosid ja koolilõpu märke ◆

türi fotograaf renè viljat

Tel 525 8325 reneviljat@gmail.com

TÜRI PÕHIKOOLI ETTEVÕTLIKE RING KUTSUB KOGUKONDA OSALEMA HEATEGEVUSLIKUS ANNETUSKAMPAANIAS (KUNI 1. APRILLINI).

„PEOTÄIS LEGOSID“.

KOOL PEAB OLULISEKS LOOVUST. ANNETA KOOLILE LEGOSID, LEGOALUSEID, PIISAB KA PEOTÄIEST PISIJUPPIDEST – KOOS SAAME KOKKU PARASJAGU, ET KORRALDADA APRILLIS LEGOVÕISTLUS

„LEGOTEGU“.

TULEMAS ON KA „KODUEHITAJATE“ LEGOTÖÖDE NÄITUS. LEGOSID HAKKAVAD KASUTAMA KA PIKAPÄEVARÜHM JA ROBOOTIKARING. ETTE TÄNADES! LISAINFO: AILI AVI, ailiavi@tyripk.ee Annetused palume tuua kooli valvelauda, paneme kirja ka annetajate nimed, et avaldada tänu.

TÜRI RAHVALEHT 4. MÄRTS 2021

12

rek l a a m

Kevad algab 20. märtsil kell 11.37!

Tervitame kevadet kell 11.37 Türi Kultuurikeskuse juures.

Murumoor ärkab ja avab suure kevadlillede näituse!

Kevade algusest kuni 21. märtsi õhtuni KEVADPEALINNA MATK Türi linna külades.

Rada viib matkalised tutvuma Türi linna küladega.

Igas kontrollpunktis on täht, millest saad kokku matka tunnussõna. Vastus saada e-posti aadressile tyrispordiklubi@gmail.com

Viljandi 13, Türi. Tel 5564 2021 e-pood www.jarvarehvid.ee

Krahv Dracula pubi

Käru põhikool ootab oma väikese ja toetava kooliperega liituma

Alati avatud ja nii juba 24 aastat, kaks kuud ja 5 päeva!

Seda kõike tänu Teile, Türi valla rahvas!

Tänu teile oleme ka rasketel aegadel püsima jäänud.

klassiõpetajat 1,0 ametikohta.

Elulookirjeldus, haridust tõendavate dokumentide koopiad ja kandideerimisavaldus saata e-posti aadressil karukool@tyri.ee või aadressil Aia 20, Käru alevik, Türi vald, Järvamaa 79201.

Avalduse esitamise tähtaeg 12. märts 2021.

Tööle asumise aeg: esimesel võimalusel.

Täiendav informatsioon: 5340 6474 (direktor).

Avame pubi kell 11.30

Oleme avatud ja tegutseme vastavalt eriolukorras kehtestatud tingimustele.

Teid tänades Krahv Dracula pubi kollektiiv

PÄEVAHOIUTEENUST osutatakse Väätsa eakate kodus • Päevahoiuteenus on üldhooldusteenus, mida osutatakse vastavalt kliendi vajadusele ajavahemikul 7.00–19.00, üldjuhul tööpäevadel.

• Teenust võib kasutada pidevalt, mingil perioodil või üksikutel päevadel.

• Türi valla poolt teenusele suunatud inimestele maksab teenus projekti perioodil 10 eurot päevas, see sisaldab toitlustamist 3 korda päevas. Hind ei sisalda isiku personaalsetest vajadustest lähtuvaid lisateenuseid (retseptiravimid, hooldusvahendid jm).

Vabariigi Valitsuse määrus „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Teenusele suunamiseks pöörduda Türi vallavalitsuse sotsiaaltöös- Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“ Lisa petsialist Astrit Ujoki poole: Astrit.Ujok@tyri, telefon 5322 5674.

Logo joonised

• Vajadusel abistatakse transpordiga.

Loe lähemalt ajalehest lk 9 Joonis 1

Päevahoiuteenust Euroopaosutatakse Sotsiaalfond Euroopa Sotsiaalfondi rahastatud projekti „Hoolekandeteenuste laiendamine Türi vallas“ abil.

Projekti kestvus 1. jaanuar 2021–31. jaanuar 2022.

Kinnisvara müümine ja hindamine Järvamaal kiirelt ning professionaalselt!

Võta ühendust!

Lea Kerma 512 4236 lea.kerma@arcovara.ee