Kool keelas
lõpueksamitel osalemise Minu 16aastane poeg on lõpetamas väikelinna gümnaasiumi 9. klassi. Viimased aastad on toonud kaasa probleeme nii ainetundide külastamise kui ka edasijõudmisega. Poisil on võimed, et õppida, kuid puudub soov selleks. Ta on nn probleemne õpilane. Olen oma lapse pärast siiralt mures ning tihedalt kooliuksi kulutanud. Kahjuks ei ole kool soovinud minuga koostööd teha, rääkides ainult ähvarduste keeles. Koolis valitseb suhtumine: ei ole last, ei ole probleemi. Soovisin, et poeg lõpetaks kooli kas või puudulike hinnetega – nn valge tunnistusega, mis tõendaks üheksa-aastase programmi läbimist. Siis avaneks tal võimalus minna ametikooli õppima. Mulle tuli šokina klassijuhataja avaldus lastevanemate koosolekul, et minu poega lõpueksamitele ei lubata. Kui küsisin põhjust, siis vastati, et koolil on see õigus ning direktsioon on niimoodi otsustanud. Kas koolil on õigus keelata põhikooli lõpueksamitel osalemine?
Aeri S. Kruusmägi, jurist:
Õppetöö korraldust Eesti Vabariigi üldhariduskoolides reglementeerib põhikooli- ja gümnaasiumiseadus koos mitmete sellele tuginevate haridusministri määrustega. Seadus sätestab kõike õppetööga seotut, õpilaste, õpetajate ja lastevanemate kohustusi ja vastutust. Õpilaste hindamist, järgmisse klassi üleviimist, eksamite korraldamist ning õpingute jätkamist või kooli lõpetamist käsitlevad eelpool nimetatud õigusaktid. Haridusministri poolt välja antud määrus nr 40 “Õpitulemuste välishindamise põhimõtted, riigieksamitööde, põhikooli lõpueksamitööde ja üleriigiliste tasemetööde koostamise, hindamise ja nende tulemuste analüüsimise tingimused ja kord ning üleriigiliste tasemetööde korraldamise tingimused ja kord” (16.11.2006) määratleb, kuidas põhikooli eksameid läbi viia ja hinnata. Seda, kes pääseb eksamile või kes ei pääse, määrus ei puuduta. Haridusministri määrus nr 41 “Õpilase hindamise, järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord” (16.11.2006) ei anna samuti vastust, sest seal pole juttu, kes ja kas saab keelata lõpueksamitel osalemise. On ka määrus “Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksa-
mite korraldamise ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja kord” – aga jälle ei sõnagi eksamile pääsemisest. Ilmselt lähtus direktsioon otsuse tegemisel juhisest “Kooli õppenõukogu pädevus ja tegutsemise kord” (RTL 2008, 98, 1384) § 5 lg 10, mille järgi õppenõukogu otsustab põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise ning lõputunnistuste väljaandmise. Aga pole juttu õigusest osaleda eksamitel või 9. klassi tunnistuse saamisest. Sellest tulenevalt ei ole koolil õigust keelata õpilasel osalemast põhikooli lõpueksamitel, küll aga on õigus keelduda väljastamast põhikooli lõputunnistust, kui õpilase hinded selleks aluse annavad. Sel juhul väljastatakse klassitunnistus, millega on võimalik ametikoolis haridusteed jätkata. Julgustan vanemaid seisma oma lapse õiguste eest, kuigi tihti unustab laps ise oma kohustused. Järjest rohkem langeb põhikoolist välja 17aastaseid (selle vanusega lõpeb kohustuslik kooliiga) puuduliku haridusega noormehi, kellel ei ole “tänu” 6- või 7klassilisele haridusele võimalik ka ametikoolis õpinguid jätkata. Lapse küpsemine on pikk ja aeganõudev protsess. Viljadeni jõuab mõni varem, teine hiljem, aga igal lapsel on õigus haridusele, haritusele ja väärikale elule. ■
märka last / kevad 2009 21
juristi nõuanne
Foto Scanpix