Studioosus Veebruar 2018

STUDIOOSUS T TÜ TUDENGIA JAKIRI . VEEBRUAR 2018 . T TÜ STUDENT MAGA ZINE

T T Ü Õ HT U - B MW JA D IPLO MITÖ Ö - C A N YO U M A K E IT ?

K E E K S - N E W Y E A R , N E W S P O R T Y M E - O L G E M K U LT U U R S E D

NOHIKU MEESKOND OTSIB LISAJÕUDE! SEOSES LAIENEMISEGA OTSIME NOHIKUSSE TÖÖLE NII BARISTASID KUI ABITÖÖTAJAID.

TÖÖAEG 0,5 KOHTA. SOBIB TÖÖTAMISEKS ÜLIKOOLI KÕRVALT. VÄLJAÕPE KOHAPEAL. KANDIDEERIMISEKS SAADA CV HELLO@KOHVIKNOHIK.EE TÄHTAEG 15.02.2018

NOHIK ON INSPIREERIVA ATMOSFÄÄRIGA KOHVIK TTÜ LINNAKUS, ENDISES VÄÄRIKA AJALOOGA RAAMATUKOGUHOONES - TTÜ TUDNGIMAJAS. PEAME OLULISEKS TÄISVÄÄRTUSLIKKU ELUVIISI, MILLE KESKMES ON KVALITEETNE KOHV JA TERVISLIKUD SMUUTID, PEAGI KA MAITSEV JA TERVISLIK TÄNAVATOIT!

TOIMETUS

P E AT O I M E TA J A

Doris Abe doris.abe@tipikas.ee

TRÜKK

PEAK A ANE FOTO

VÄ L JA A N DJA

Sten-Ander Ojakallas Joosep Kapsta

KÜLJENDA JA

Kadi Sigus

TOIMETUS :

K E E L E T O I M E TA J A

Evelin Arak TÕLKIJA

Siret Laasner FOTOGR A AF

FOTOGR A AF 2

Marko Vilberg (TTÜ Fotoklubi)

Kristen Rattasepp, Paula Johanna Adamson, Riina Potter, Kerli Roosima,Laurent Läheb, Taavi Simson, Lilian Valge, Anna-Grete Juchnewitsch, Dr Gonzo, Hanno, Anastassia Nerobova

OÜ Koopia Niini & Rauam TTÜ Üliõpilasesindus AADRESS

Ehitajate tee 5, Tallinn K I R J U TA

studioosus@tipikas.ee

H T T P : // W W W . T T U . E E / S T U D I O O S U S

Studioosus (ladina keeles üliõpilane) on kord kuus ilmuv ajakiri, mille koostajateks on TTÜ tudengid. Studioosus ilmub iga kuu esimesel esmaspäeval ja toob lugejani uudised, persoonilood, reportaažid, intervjuud jpm. Lehe tiraaž on 1000 eksemplari ning seda jaotatakse TTÜ peahoones, IT majas ja ka kolledžites tasuta.

@S T UD I O OSUS 2018 | KÕ IK Õ I G US ED K A ITS T UD

STUDIOOSUS

3

Armas lugeja!

Selja taha on jäänud aastavahetus ja eksamisessioon. Loodan, et kõik elasid mõlemad vaimselt ja füüsiliselt kenasti üle. Kuivõrd jaanuaris on sobiv kuulutada end uuel aastal uueks minaks, potsatas mu kirjakasti hiljuti ootamatult uudiskiri, mis selgitas, kuidas oma uusaastalubadusi päriselt hoida. Jagan õpitut ka Sinuga. Vahet ei ole, kas Sinu lubadus oli joosta maratoni, korraldada päris oma kunstinäitus või see aasta päriselt ülikool ära lõpetada, peaks eesmärk saama vähemalt mingiks ajaks osaks eluviisist. Kindlasti ei tohi see tunduda tüütu kohustusena, vaid pigem millegi põneva ja meeldivana. Kasuks võib tulla ka oma lubaduse jaotamine väiksemateks eesmärkideks, mis saavad siis toimida nagu trepiastmed või toetava julgustava sõbra leidmine, kes ehk isegi sama eesmärki jagab. Palju edu kõigile, kes midagi lubasid!

Arvestataval osal tipikatest on just läbi saanud elu esimene sess. Nii nemad kui ka kõik selles vallas kogenumad võivad end nüüd kiituseks õlale patsutada ja hakata mõtlema uue semestri peale ning sellele, kuidas maikuuks veel paremini valmistuda, et ei tuleks allnighter’eid ega pettumustvalmistavaid tulemusi ÕISis. Loomulikult ei tasu end üle pingutada ning ka taastumine on väga oluline. Tee oma lemmiktoitu, mine vanni või sooja duši alla või hoopis trenni; tee seda, mis on just Sinu jaoks lõõgastav ja ära lükka puhkust tulevikku, mõeldes, et küll siis jõuab, kui rohkem aega on.

Tõenäoliselt oleme kõik juba täheldanud, et see aasta on natuke eriline ka: meie oma riik saab 100aastaseks. Tähtpäevaga seoses tahan meelde tuletada meie traditsioonilist tipikate marssi Toompeale, millest peaks kindlasti eriti sel aastal kõik osa võtma, et tipikad saaks tunda end ühtsena ja tähistada midagi eriti vägevat, sest võib-olla hea sõbra sünnipäevapidu ongi just see, mida vajad aja maha võtmiseks. Kui aga mitte, siis proovi, kas Studioosuse lugemine aitab.

Veebruarikuu numbris kuuleme Filmiklubi tegemistest, ühe agara tütarlapse bakatööst, välismaal vahetusaastal käinud tudengite kogemustest ning saame motivatsiooni seiklustest osa võtta. Taavi õpetab, kuidas aeg maha võtta ja maitsemeeltele pai teha, Lilian räägib rahvaspordiüritustest, Anna-Grete soovitab uueks aastaks kirjandust, Hanno luuletab ja loomulikult ei puudu ka pisut kunsti, huumorit ja loogikamänge.

Head lugemist!

Doris Abe Peatoimetaja

4

SEC TION TITLE

SISUKORD 1

TTÜ PULSS

TTÜ Õhtu - küsitavalt Eesti parim

2

TUDENG TEGUTSEB

Adolf. Ei, mitte see Adolf.

3

TUDENG TEGUTSEB

Vaheta ülikooli, ajutiselt palun

4

TUDENG TEGUTSEB

Can you make it?

5

GNOSIS

Keeks

6

SPORDISEKTOR

Uus aasta, uus imeline lubadus liikuda

7

K U LT U R N I K

Kukeseente kuulamine

8

K U LT U R N I K

Luulenurk

9

K U LT U R N I K

Keegi teeb kunsti

STUDIOOSUS

5

TTÜ PULSS KRISTEN RATTASEPP ERAKOGU

1

6

STUDIOOSUS

T TÜ ÕHTU – K A S TÕESTI PA R I M J U T U S A A D E E E S T I S ?

TTÜ Õhtu on USA „Late-night talk show” (Jay Leno, Jimmy Fallon, Stephen Colbert, David Letterman jne) formaadist inspireeritud stuudiopublikuga show. Eestis esindab ainsana taolist formaati „Nädalalõpp Kanal 2ga”.

Salvestame igal semestrisisesel kuul mitu lühisaadet, mis koosnevad intervjuudest ning vaheklippidest. Saatekülalised on huvitavad isikud peamiselt TTÜst: õppejõud, töötajad, juhtkond, organisatsioonide liikmed ja tudengid. Intervjuudes proovime kombineerida informatiivset poolt huumoriga. Näiteks, kui külla tuleb õppejõud, räägime nii naljakatest kokkupuudetest tudengitega kui ka teadustööst. Saate vaataja saab intervjuu põhjal meeleoluka ülevaate TTÜ elust.

Külaliste kõrval on saate teine osa, vaheklipid: sketšid, eksperimendid, tänavaintervjuud ” “ TTÜ koridorides. Saate loomisel oleme seadnud eesmärgi, et oleks huvitav vaadata võimalikult paljudele. Kindlasti on saade sobilik vaatamiseks igale eestikeelsele TTÜ tudengile ning töötajale.

Lisaks peame silmas ka laiemat publikut, kellele suuname saatest välja lõigatud lühemaid katkendeid ja “best of ” klippe. Nii saab igaüks saatekatkendeid vaadates ülevaate elust TTÜs, mis ei ole ainult kuiv laborantide igapäevatöö ega ka tudengite öine läbu. Tõde on kusagil vahepeal ning seda me saatega vaatajateni toome. Tulekul on ka erinevaid challenge’id, kuhu kaasame ka saatekülalised: nii publiku kui ka saate järelvaatajad. TTÜ Õhtu jutusaates rääkime asjadest nii, nagu nad on ning seda täiesti ilma süütundeta.

iga lips seotud erineva ainega, mida ta õpetab.

Taara taaskasutusest vestlesime koos KerttuLiina Urkega Eesti Pandipakendist. Uurisime, kuidas saab plastikpudeli taarasse viimisest uus pudel ning millised on vaheetapid, millest pudel läbi käib. Lisaks tegime TTÜ kampuses taarakorjamistesti, mille eesmärk oli üritada ellu jääda ainult taarat korjates. Saates käisid ka tudengid Robotiklubist ning Robotexi välissuhete eest vastutaja, kes näitasid meile erinevaid roboteid, mis nende ülesanded on ning kuidas nad toimivad. Rääkisime ka Robotexil toimuvatest võistlustest. Neljandas saates käis külas TTÜ vilistlane Tanel Aus, kes jutustas enda kogemusest pidude korraldamisega TTÜs. Lisaks jagas ta muljeid kohvikute Nohik ja Pööning tegemisest.

Küberneetika instituudi direktor Andrus Salupere jagas enda vingeid tudengiaegseid kogemusi: kuidas tema viienda korruse aknale käidi koputamas, et juua saada ning jagas elutarkust, kuidas eluga hakkama saada ja samaaegselt ülikooli nautida.

TTÜ Õhtu otseülekandes tuletasime meelde, kuidas käisime koos Lapikutega jõuluheategu tegemas. Katsetasime ka piparkookide erinevaid küpsetamisvõimalusi ehk tegime võistluse, millisel viisil valmivad parimad piparkoogid – kas kaasaskantavas ahjus, mikrolaineahjus või hoopis saunakividel. Loomulikult käis meil külas ka jõuluvana koos oma noore päkapikuabilisest neiuga, kes aitas tudengitele kingitusi jagada läbi “Tudengite Jõulud” projekti, kus võitjaks osutusid mitmed õnnelikud TTÜ tudengeid.

Mis on toimunud varasemalt?

TTÜ Õhtu tulevikukülalised ja teemad

Varasemalt on toimunud kolm saatesalvestust, millest üks oli otsesaade. Saatesse oleme külla kutsunud õppejõu Alar Leibak, kes tutvustas oma suurt lipsukollektsiooni ning selgitas, kuidas on

Järgmine saatesalvestus, kuhu kõigil on võimalus saatepublikuks tulla ning õiget salvestusõhkkonda tunda, toimub juba veebruari alguses. Salvestuse käigus on võimalik näha kolme saate salvestamist.

TTÜ PULSS

Esimesel salvestusel räägime trenni tegemisest ehk kuidas saavutada ülikiirelt “ kuuspakki ” ning erinevatest toitudest ja lisanditest, mis aitavad kaasa tervislikule eluviisile. Merilin Taimre, sotsiaalmeedias tuntud kui Paljasporgand, tuleb saatesse ning räägib oma elust Austraalias, õpetab meid õigesti toituma ja trenni tegema ning räägib, mis tegelikkuses peitub tema õnneliku elu sügavamates kambrites. Räägime uusaasta lubadustest ning nende täitumisest. Seadsime ka ise uueks aastaks endale sportlikud eesmärgid ning analüüsime, kas ka praeguseks mingeid muutuseid on juba näha ja tunda. Saatesse tuleb külla artist ja meelelahutaja Marco Tasane, kes on Eestis naiste meelt hullutanud juba 15 aastat.

Uurime Marcolt, kui kaua kulus aega temal oma figuuri saavutamiseks ning uurime, milliseid salanippe ta kasutab, et end noorena hoida. Lisaks vestleme tema peagi ilmuvast muusikavideost, mille kohta on teada, et video jaoks kümbles ta jääkülmas Emajões. Valentinipäeva erisaate jaoks on külalisteks kutsutud koomikud Ari Matti Mustonen ning Mikael Meema. Neile esitatakse ka väga eriline väljakutse, mis vajab laialdasi valentinipäeva teadmisi, käteosavust ning mehelikku taju. Saatesse on oodatud ka saatepublik, kelle jaoks on välja pandud palju erinevat toidu- ja joogipoolist. Nii veebruaris kui järgnevatel kuudel on saatesse tulemas veel külalisi, kelle kohta leiab informatsiooni TTÜ Filmiklubi Facebooki lehelt. Saatesalvestused toimuvad igakuiselt ning neid on võimalus järele vaadata TTÜ Filmiklubi YouTube’ist, kuhu salvestused ilmuvad iganädalaselt.

TTÜ FILMIKLUBI

STUDIOOSUS

7

TUDENG TEGUTSEB

B A K A D I P L O M K A R B U R A AT O R I S T PAULA JOHANNA ADAMSON ERAKOGU

Norra keeles on üks vahva sõna – forelsket. See kirjeldab seda tunnet, kui sa millessegi ülepeakaela ära armud, kogu sellesse kompotti koos roosade prillide, nõrkade põlvede, liblikate ja lapsiku eufooriaga. Kui keegi teist aimab, millest ma räägin, siis ilmselt eksib, sest mina armusin ühte neljarattalisse rauahunnikusse aastast 1982.

Kõik algas teisel semestril, kui tunniplaanis leidus veel häirivalt palju teoreetilist matemaatikat ja sessid näisid ületamatult rasked. Tulime kursavend Oscariga mehaanikateaduskonna (uuema aja laste jaoks inseneriteaduskonna) tudengitele omaselt äsja kuuendas majas lõppenud loengust, kui äkki jäi meile silma üks omapärane isend.

Oscarile on alati hatchback’id ja muud naistekad meeldinud, seega mind isegi ei üllatanud, et tema seda autot identifitseerida ei osanud. Küll aga oli mul endal marupiinlik, sest ma arvasin, et kui ma üldse autodest midagi tean, siis BMWdest.

See seal polnud aga ei 2002, E12 ega ka E28.

Peagi selgus, et tegu on BMW kolmanda seeria esikmudeliga E21, mida hakati tootma 70. aastate keskel. Edaspidi ootasime alati pikisilmi tunde kuuendas majas, et jälle tuttavat autot kohata ja mina kasutasin alati võimalust, et oma paar generatsiooni uuem kolmene buumer uunikumi kõrvale parkida. Ühel õhtul saatis Oscar mulle müügikuulutuse.

Long story short – paar päeva hiljem võtsime treila ning asusime teele Lõuna-Eesti põldude vahele, et tuua koju uus projektiauto. Tol hetkel ei osanud ma õieti ühtegi liialt ratsionaalset mõtet mõlgutada. Kõik, mida ma teadsin, oli, et mul on seda BMWd hädasti vaja.

Bemm ise kükitaski kusagil Lõuna-Eestis põlluserval. Omanik teatas, et auto sõitis muidu nagu kellavärk ja oli endalgi plaanis olnud roostetanud keredetailid uute vastu vahetada, kuni ühel hetkel starter üles ütles. Nähtavasti oli see nii suureks takistuseks saanud, et masin oli viimased kaks aastat hoovis vedelenud. Selle ajaga olid võtmed kaotsi läinud ja sellest tulenevalt

8

STUDIOOSUS

2

TUDENG TEGUTSEB laiutas kõrvalistuja akna asemel üks pirakas auk.

Tiivakaarte kuju võis üksnes hea kujutlusvõime korral aimata, siin-seal oli autot pintsliga üle võõbatud, mootoriruumi oli paigutatud autentne Žiguli karburaator ning sellega harmoniseerusid meeletult hästi salongi veetud siksi kellad.

Mitte miski ei suutnud aga vankuma lüüa mu veendumust, et just seda neljarattalist on mul endale garaaži vaja. Sellest ajast saati kükitab mu garaažis üks 1982. aasta BMW E21 1.5liitrise rida4 mootoriga (ja Žiguli karburaatoriga). Nimeks sai ta endale, nagu ühele eakale saksa härrale kohane, Adolf. Emotsiooniost või mitte, tänaseks pean tõdema, et Adolf on olnud tore täiendus mu õpingutele mehhatroonikas.

Esialgu seisis see masin nõutult kuude kaupa garaažis, kuni ühe mehhatroonikute koosviibimiseni, mis minu pool aset pidi leidma, ent kuhu üksnes vaevu kümnendik mehhatroonikuid kohale suvatses tulla. Peo pidamise asemel läksime hoopis garaaži ja hakkasime autot laiali lammutama.

Suur osandamisorgia päädis veidi ilmekama ülevaatega auto seisukorrast. Oli ilmselge, et soetada tuleb keevitusmasin. Üsna pea oli selge ka see, et tehnoloogilises praktikumis kahe metallist plaadikese kokku liitmist keevitamiseks nimetada on absoluutne liialdus, sest reaalsuses keevitad sa kõige ebamugavamas asendis läbi pagasniku oma rattakoopasse insenertehnoloogilisest seisukohast vägagi põhjalikult analüüsitud plekitükki.

Esialgseks plaaniks oli vaadata enam-vähem üle auto tehniline seisukord, taastada mõistlikkuse piirides kere ning tulla ühel teadmata kuupäeval välja uue vinge hobiautoga, mis väisaks teid üksnes päikeselistel suvepäevadel. Ajapikku aga muutus to-do list aina pikemaks. Esialgu pidi mootoriruum puutumata jääma, sest peale starteri vahetamist saime teada, et hoolimata omapärastest massilülititest ja muudest imevidinatest, töötab auto nagu kellavärk. Ühel õhtul aga otsustasime peikaga, et kui juba üks projekt käsile võtta, siis peaks ikka mootori ka aiste vahelt maha võtma ja üle vaatama. Kodus mul mootoritõstukit ei ole, aga tänaseks teame, et kui tahtmist on piisavalt, saab mootori maha tõsta ka käepäraste vahenditega.

Ehitasime lippidest nigelavõitu raamistiku, mis nägi pisut välja, nagu selle peal annaks (kergeid) vaipu kloppida. Sinna külge paigaldasime vintsi ja kella viieks hommikul olime suutnud selle nurrumasina garaažinurka vedada. If it works, it ain’t stupid! Tõsi küll, suurema osa ajast tegelesime sellega, et kokkuklopsitud puitkarkassi koos mootoriga püsti hoida ja lubasime teineteisele, et ühtegi kodukootud mootoritõstukit me enam ei kasuta.

STUDIOOSUS

Peagi sai projekt endale ka valmimistähtaja.

Nimelt otsustasin, et kuna Adolf täiendab ilmekalt teoreetilisi õpikutarkusi oma vahetu praktilise kogemusega, oleks kena see lõpetamiseks valmis saada ning üheskoos temaga bakalaureuse diplom koju tuua. Kui tahes ilus see mõte tol hetkel ei tundunud, morjendas mind lõputuna näiv tundide hulk, mis kulus autolt rooste käiamiseks ja roostest näritud tühimike plekitükkidega täitmiseks. Ehkki mu ärevus, kui ühel päeval oli iga viimne kui roosteussike Adolfi ihult minema pühitud, oli meeletu, vaibus mu rõõmulaine aga peagi, sest enne kruntimist tuli kerelt eemaldada veel lapisblau tehasevärv, mis tähendas taaskord mitmeid päevi täis inetut tumesinist värvitolmu ja ekstsentriklihvija põrinat.

Uue aasta võttis Adolf vastu aga värske krundikihiga. Tänaseks on tal kõhu all kuldsed silladetailid ja eriti palju pole puudu ka sellest, et ta taaskord veeremisvõimeline oleks. Lootust on, et järgmise vähem kui poole aastaga jõuavad lõpusirgele nii mu bakalaureusetöö kui ka kõnealune jõuvanker ning tõtt-öelda on nad minu jaoks vaat et sama tähtsa kaaluga, sest ükski õpik poleks mulle ealeski suutnud õpetada ühtaegu nii palju tehnilisi ja praktilisi teadmisi, kui kõik need tunnid garaažis kokku.

Kes Adolfi tegemistel silma peal tahab hoida, saab seda teha Eesti Klassikaliste BMWde Klubi foorumi või minu Instagrami konto kaudu (@ paulajohannaa). Ja kellel rohkem huvi, võib mu alati koolis rajalt maha võtta ja täpsemalt uurida, kuidas vanamehel läheb.

9

TUDENG TEGUTSEB

M I K S M I N N A VA H E T U S Ü L I Õ P I L A S E K S ?

3

RIINA POTTER, KERLI ROOSIMAA ERAKOGU

Kõik Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilased saavad kandideerida välisõpinguteks TTÜ partnerkooli, olenemata kodakondsusest ja elamisloast.

Välismaale õppima saab suunduda kas ülikooli kahepoolsete lepingute alusel või Erasmus+ programmi raames. Välisõpingud võivad kesta kuni 12 kuud. Uus kandideerimisvoor on avatud 1.-28. veebruar, mil saab kandideerida õppima kas sügis- või kevadsemestriks ning kogu õppeaastaks.

Kandideerida saab üliõpilane, kes on lõpetanud vähemalt ühe semestri TTÜs, kelle kaalutud keskhinne on vähemalt 3,0, kelle võõrkeeleoskus on piisav vastuvõtvas ülikoolis õppetöös osalemiseks, kes ei ole õppemaksuvõlglane ning kes tõestab oma motiveeritust vestlusel. Välisõppesse kandideerimiseks tuleb täita ÕISis vastav avaldus.

Olgugi, et välismaale õppima minnes on võimalik taotleda stipendiumi (Erasmus+ programmi raames €400-500 kuus, olenevalt riigist), tuleb üliõpilasel lisaks tavalistele igapäevastele elamiskuludele arvestada täiendava väljaminekuga kindlustusele, elamisloale, transpordile jms.

Elukallidus, sõidukulud jne võivad riigiti oluliselt erineda, seega tuleks eelnevalt konkreetset sihtkohta silmas pidades eelarvet ja taotlemisprotseduuri hoolega planeerida.

Erasmus+ programmi raames on välisriiki võimalik suunduda ka praktikale. Praktikaperioodi kestus võib olla kuni 6 kuud ning praktika peab sobima TTÜs õpitavaga. Praktikale on võimalik kandideerida aastaringselt, dokumendid tuleb vormistada vähemalt neli

10

STUDIOOSUS

TUDENG TEGUTSEB

nädalat enne praktika algust. Välispraktikat on võimalik sooritada ka pärast õpingute lõpetamist. Sel juhul tuleb kandideerida veel ajal, mil ollakse TTÜ üliõpilaste nimekirjas.

Erasmus+ programmi raames on võimalik kandideerida õpinguteks ja praktikale Euroopa Liidu liikmesriikidesse ning lisaks Islandile, Liechtensteini, Norra, Türki ja endisesse Jugoslaavia Vabariiki Makedooniasse. Õppida saab üksnes eelpool nimetatud riikide tunnustatud kõrgkoolides, millel on Erasmuse kõrghariduse harta ning millega on TTÜl sõlmitud Erasmus+ partnerleping.

2018. aasta jaanuari seisuga on TTÜl üle 500 kehtiva Erasmus+ lepingu ning 33 kahepoolset ülikoolidevahelist lepingut, mis toetavad üliõpilasvahetust. Enim Erasmus+ lepinguid ning seega ka laiem valik õppekoha valimiseks on Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania ja Soomega. Ülikoolidevaheliste kahepoolsete lepingute hulgas on lepinguid ka väga kaugete ja eksootiliste sihtriikidega nagu Singapur, Lõuna-Korea, Mehhiko, Taiwan, Jaapan.

Osalemine vahetusõpingutel või välispraktikal on kindlasti suurepärane võimalus saada uusi kogemusi, areneda akadeemiliselt ning värskendada võõrkeele oskust.

SUSANN KÕOMÄGI University of New Mexico Miks soovisid just oma väljavalitud riiki õppima minna?

Teaduses on väga oluline inglise keele oskus ja mitte lihtsalt kõnekeele, vaid teaduskeele oskus.

Sellepärast oli mul kindel soov minna just inglise keelt kõnelevasse riiki. USAs on teadusel ja koolidel kordades suuremad rahad taga kui Eestis ja seal on palju rohkem erinevaid ressursse, sellepärast on see hea riik, et tutvuda, millised on teadlaste tegelikud võimalused. Näiteks sain seal olles lõigata inimese aju, kuigi olin täiesti suvaline teise aasta bakalaureusetudeng.

Sellist kogemust Eestist naljalt ei saa!

Kas see oli Sinu ainus ja kindel valik või juhtusid sinna n-ö juhuslikult?

Tegelikult oli minu esimeseks valikuks Kanada, aga kuna erinevad ülikoolid aktsepteerivad erinevaid rahvusvahelisi inglise keele teste ja mul polnud aega uut testi sooritada, langes see valik välja. Kindlasti on see oluline asi, mida enne vahetusõpinguid uurida.

Kas valisid mobiilsuse sihtkoha riigi või kooli järgi?

Valisin sihtkoha keele järgi ja ühtlasi ka selle riigi, kus ma enne ainult ühe korra käinud olin.

STUDIOOSUS

11

TUDENG TEGUTSEB Kuidas nägi välja õppetöö välisülikoolis?

Teistsugune! Tahaks väga öelda, et kordades efektiivsem kui Eestis. USAs olid kõik minu õpetajad nii-öelda “ lahedad ” – sellised inimesed, kelle tundi lihtsalt tahtsid minna. Nad tahtsid sind õpetada ja tunnid ei olnud kunagi igavad.

Tundides käimine oli ka kohustuslik erinevalt Eesti süsteemist. Õppima pidi iga päev, mitte ainult semestri lõpus ja selle arvelt olid kõik eksamid käkitegu. Eksamite osakaal oli paljupalju väiksem kui Eestis, suurem rõhk oli kodutöödel ja ettekannetel/diskussioonidel.

Eestis aga õpilased panustavad all-nighter’itele 1 päev enne eksamit ja siis pärast eksamit viskavad kogu pähe tuubitud info peast välja.

Kui palju jõudsid koolitöö kõrvalt riiki näha?

Võtsin USAst kõik, mis võtta annab. Viis päeva nädalas õppisin üsna palju ja siis kakskolm päeva sõitsin ringi nii palju, kui jaksasin.

Seitsme kuu jooksul jõudsin läbi käia kaheksa osariiki ja ühe naaberriigi. Ülioluliseks faktoriks on kohalike sõprade leidmine!

Kas kaalusid haridustee jätkamist välisriigis?

Jah! Kindlasti soovitan ka kõigil teistel selle peale mõelda. Unustamatu kogemus nii hariduse kui ka kõige muu poolest.

Paljud üliõpilased loobuvad välisõppesse minekust, kuna kardavad kaotada töökoha Eestis.

Kuidas suhtus Sinu tööandja välisõpingute perioodi?

Minul läks kõik vanamoodi edasi, kui Eestisse naasin. Tuleb oma tööandjat lihtsalt ette hoiatada.

Kas soovid midagi lisada neile, kes kahtlevad, kas minna välisõppesse ja/või -praktikale?

Kui Sa seda loed, siis ilmselt on sinus juba kasvõi 1% tahet minna välismaale. See on otsus, mis tuleb teha kiiresti. Mis sul kaotada on? Iga inimene, kes on käinud vahetusõpilaseks, keda tean, on öelnud, et see on tema elu parim kogemus. Ja seda ütlen ka mina. Kõige kurvem on mul näha inimest, kes lõpetab magistrit või doktorantuuri ja on esimest korda vahetusõpilane, sest ta teab, et neid võimalusi ei tule enam eriti. Sellepärast ütlen, et ära mõtle liiga palju. Lihtsalt mine! Mine kasvõi Soome, aga mine!

12

STUDIOOSUS

TUDENG TEGUTSEB JANNE MUTLI University of Applied Sciences Upper Austria Miks soovisid just oma välja valitud riiki õppima minna?

Tuleb tõdeda, et Austriasse minek oli täielik juhus. Esmalt jäid sõelale 4 riiki, sh Austria, kuid see oli mu valikus viimasel kohal. Erinevate põhjuste tõttu langesid ära nii Holland, Taani kui ka Belgia. Sellegipoolest olen juhusele ääretult tänulik ning arvan, et Austria on super riik, kus veeta oma vahetussemestrit.

Kas valisid mobiilsuse sihtkoha riigi või kooli järgi?

Mobiilsuse sihtkoha valisin pigem riigi järgi.

Tuleb tunnistada, et kooli/riiki valides ei olnud mul kindlat eesmärki, kuna minu jaoks ei olnud kõige olulisem sihtkoht, kuivõrd vahetusõpingute kogemus. Lisaks ei olnud minu jaoks oluline ka kooli n-ö reiting, kuna õppides väga heades koolides, kaasneb sellega palju õppimist ning muretsemist.

Võib öelda, et saatuse tõttu jõudsin Austriasse ning ma ei saakski rohkem rahul olla. Kuna kool, kus õppisin, ei oodanud vahetusõpilastelt ülemäära palju, oli mul palju aega ka tegeleda muude asjadega ning võib öelda, et lisaks koolile sain palju ka elukooli!

Kuidas nägi välja õppetöö välisülikoolis?

Välisülikoolis õppides oli kohustuslik sooritada 20 EAPd ning minul isiklikult oli 24 EAPd. Kevadsemester algas veebruari lõpus ning ametlikult lõppes juuli keskel. Koolis käisin 2-3 korda nädalas, tihedamini tuli harva ette. Suurim erinevus, võrreldes TTÜga, oli fakt, et kohal pidi käima praktiliselt kõikides tundides. Suuri loenguid selles koolis polnud, see-eest oli rohkem kontakttunde, kus oli enamasti kuni 15 tudengit, mis andis väga hea võimaluse suhelda rohkem õppejõududega ning tunnis kaasa rääkida. Lisaks oli meie koolis nädalane vaheaeg, mis andis suurepärase lisavõimaluse ringi vaatamiseks ning reisimiseks.

Kas kaalusid haridustee jätkamist välisriigis?

Välissemester Austrias innustas mind rohkem reisima ning andis mulle motivatsiooni minna tulevikus veel välismaale õppima/praktikale.

Praegune eesmärk on minna tulevikus vähemalt 1 semestriks Erasmus+ programmiga välismaale.

Paljud üliõpilased loobuvad välisõppesse minekust, kuna kardavad kaotada töökoha Eestis.

Kuidas suhtus Sinu tööandja välisõpingute perioodi?

Ka mina pidin loobuma oma töökohast, kuid kuna see töökoht ei olnud minu unistuste töökoht, ei tekitanud see minus frustratsiooni.

Antud kogemus avas tagasi tulles palju rohkem võimalusi, tänu millele leidsin ka erialase töö.

Kas soovid midagi lisada neile, kes kahtlevad, kas minna välisõppesse ja/või -praktikale?

Kui selline mõte on juba pähe tulnud, siis pole muud varianti, kui haarata võimalusest kinni ning minna ja avastada! See mobiilsus annab nii palju kogemusi ja uusi olukordi: Sa leiad palju-palju sõpru, Sa õpid rohkem rahaga toime tulema, Sa õpid tundma eri kultuure, Sa saad rohkem iseseisvaks, Sa õpid rohkem planeerima, Sa õpid käigu pealt probleeme lahendama, Sa õpid palju võõraid kombeid, Sa reisid palju, Sa õpid palju rohkem tolereerima teisi rahvuseid, Sa hakkad nägema asju positiivsemast küljest, Sa lood palju uusi mälestusi, Sa koged palju uusi maitseid, Sa pead palju pidusid, Sa hakkad rohkem hindama oma koduriiki ning ehk leiad isegi oma eluarmastuse, you never know!

Lõpetuseks tahan vaid öelda: IN THE END WE ONLY REGRET THE CHANCES WE DIDN’T TAKE!

Kui palju jõudsid koolitöö kõrvalt riiki näha?

Kooli kõrvalt oli mul vaba aega piisavalt. Nii mõnigi nädal oleks hea meelega rohkem koolis käinud. Käisin palju ringi nii Austria-siseselt kui ka naaberriikides. Kokku külastasin viie kuu jooksul kümmet erinevat riiki ning palju erinevaid linnu.

STUDIOOSUS

13

TUDENG TEGUTSEB

ÜHE TIIMI KOGEMUS RED BULL „CAN Y O U M A K E I T ? ” S E I K L U S E LT LAURENT LÄHEB ERAKOGU

4

Loe intervjuust, miks tasub kandideerida „Can you make it?” võistlusele. Eestist pääses võistlema lisaks Feel Alive meeskonnale ka Team Silverwhite, kes meiega oma kogemust jagas.

Elina, Henek ja Rain ehk Team Silverwhite olid kolm TTÜ tudengit, kes 2015. aastal Red Bull „Can you make it?” võistlusest kuuldes kaua ei mõelnud ja panid oma avalduse teele. Esimesest eelvoorust pääseti edasi ja seiklus võis Barcelonast alata. Siin on nende meenutus kõigest sellest, mille pärast sai sellest nende elu unustamatuim seiklus.

Kuidas tekkis idee „Can you make it?” võistlusest osa võtta? Kellelt idee tuli?

Idee tuli Elinalt napilt enne tähtaega.

Kaks päeva hiljem tegime video ning avalduse saatsime välja päev pärast seda.

Miks tasub teie kogemuse põhjal ühel noorel üliõpilasel see seiklus ette võtta?

Mugavustsoonist välja astudes õpib inimene enda kohta metsikult palju – see nädalajagu päevi tundus nagu mitmekuuline reis – arened isiksusena tohutult.

Võiksime siiani minutilise täpsusega tervest reisist rääkida. See on intensiivne ja õpetlik kogemus. Kõige olulisem on see, kuidas kolmekesi üksteist toetada ja võõras keskkonnas hakkama saada. Tuleb mõelda raamidest välja ja samal ajal nautida igat hetke, riiki ja inimest.

14

STUDIOOSUS

TUDENG TEGUTSEB Mis oli teie tiimi kõige lootusetum / lõbusam hetk?

Kõige lootusetum hetk oli kindlasti esimene päev, kui jäime kinni lennujaama, kust otsisime võimalust edasi Madridi saada. Läksime auto peale, et pääseda kiirteele ja proovida edasi hääletada.

Autojuht aga ei julgenud kiirteel peatuda ja sõidutas meid tagasi Barcelonasse, kust olime kuus tundi tagasi startinud. Umbes 45 minutit olime tujust ära, aga võtsime ennast kokku. Pärast ebaõnnestumisi juhtuvad imelised asjad. Üheks lõbusamaks hetkeks võib lugeda selle, kui kolmekesi koos pagasiga Šveitsi teedel Porsche peale hääletasime. Või siis meie tiimi imeline oskus ära rääkida 90% piletikontrolöridest, et tasuta sõita. Rääkisime oma reisist ja iseendast ja enamik neist toetas meid. Nad aitasid meil koostada edasist marsruuti, soovitasid, milliseid ronge võtta ja isegi helistasid tuttavatele piletikontrolöridele, et meil lastaks ilma piletita sõita.

Kas saite seikluselt rahvusvahelisi sõpru?

Kuidas oli seltskond, keda võistluse käigus kohtasite?

Absoluutselt! See võistlus kutsub osalema energilisi noori, kes on head suhtlejad. Pidevalt käis mõnus sumin. Mingit võistlusmomenti selle sõna negatiivses tähenduses polnud. Tiimid aitasid üksteist nii vihjete kui motivatsiooniga.

Igal võimalusel jagati oma lugusid reisist.

Milline oli teie tiimidünaamika? Kelle poolt hullud ideed ja kelle poolt rohkem läbimõtlemine ja planeerimine?

Täiesti vahelduv, kindlat liidrit polnud. Kuna palju magada ei saanud ja väike stress oli kogu aeg sees, siis ikka juhtus, et keegi oli natuke positiivsem ja keegi veidi väsinum. Rain oli teejuht, Henek hullumeelsete ideedega ja Elina kahe jalaga maa peal. See dünaamika toimis hästi ja absoluutselt mitte kordagi ei tekkinud meil mingeid omavahelisi nääklemisi.

Mida soovitate neile, kes on kahevahel, kas kandideerida?

See on kõige väiksema vaevaga teenitud ja kõige väärtuslikum reis/õppetund/seiklus, mis kunagi elus sülle kukub. Ainuke hetk, kus tuleb pingutada, on esimene voor, kus tuleb teha vägev ja isikupärane video ja saada võimalikult palju inimesi seda like’ima. Peale seda on välja teenitud seiklus, millest saate jutustada kogu elu. Paljudel puudub võimalus midagi sellist kogeda

STUDIOOSUS

15

GNOSIS

TAAVI SIMSON ERAKOGU

5

16

STUDIOOSUS

M I D A G I M A G U S AT M E E L E L E

GNOSIS Vahepeal on kätte jõudnud uus aasta, kuid aknast välja vaadates tundub ikka kõik endine: maa on täpselt sama must ja lumevaene kui eelmine aasta ning temperatuurgi püsib plusspooles. Kuigi aastanumbrid kalendris muutuvad, kipub ajalugu (ja elu) ennast kordama. Nii ka minu artiklitega. Kui ideed on otsa saanud, siis lased lihtsalt „vana kulla“ uuesti ringlusse. Ja keegi ei pane tähele ka (vähemalt ei ütle), sest taaskasutuse vahele jääb tavaliselt 3 aastat või rohkem. Nii ka seekord. Olen korduvalt kirjutanud nii doonorlusest kui Tallinna parimatest söögikohtadest, nüüd on aeg taas luubi alla võtta kokandus.

Kokandus, täpsemalt küpsetamine, on üks mu meelishobidest. Tõsi, vaim ei tule mõnikord pikalt peale, sest kokkamisjärgne koristamine on ikka üsna tüütu. Siiski, kui vaim lõpuks peale tuleb, teen alati midagi huvitavat ja magusat või vürtsikat. Üks minu lemmikküpsetistest on šokolaadikeeks ja seekord jagan ka teile hea meelega retsepti.

Tarvis on: 1 pakk šokolaadimuffini pulbrit (Vilma või Tartu Mill) 100 ml õli 100-150 ml vett (sõltuvalt kui kuivalt teile keeks meeldib) 2 banaani Kirsid (vastavalt soovile) Tuhksuhkur (vastavalt soovile) Või Riivsai

Kõigepealt segage kokku muffinipulber, õli ja vesi, jälgides, et segu ei jääks tükki. Kuna banaanid sisaldav ka ise vett, võib esialgne segu jääda vabalt ka paksem.

Pärast segamist laske rahulikult segul mõni minut seista. Samal ajal tükeldage banaanid ning mikserdage (saumikseri või blenderiga) need korralikult läbi nii, et tekib smuutitaoline ollus. Seejärel kallake see taignasegule peale ja segage korralikult läbi. Nüüd on teil vajalik taignasegu olemas.

Kui eelistate hapukamaid maitseid või ei taha, et kook liiga magus saaks, võib lisada ka kirsse. Ühele koogile kulub neid 100-200 grammi. Vastavalt maitsele, võite need taignasegule lisada tervena või tükeldatuna.

Väikse vihjena ütlen, et neid on parem tükeldada külmutatult, kuid enne taignasegule lisamist võiks neil siiski lasta sulada.

Võtke keeksivorm ning määrige see sisse võiga.

Noaotsatäiest täiesti piisab. Seejärel raputage peale riivsaia ja raputage vormi nii, et see ühtlaselt riivsaiaga kaetud on. See hõlbustab keeksi hilisemat vormist kätte saamist.

Nüüd valage taignasegu ühtlaselt vormi. Seejärel asetage keeks ahju ca 180 kraadi juures 45-60 minutiks, vastavalt tundele. Jälgige vahepeal, kuidas kook on kerkinud ja kas selline õrn koorik on peale tekkinud. Kui keeks valmis on, ärge eemaldage seda peale ahjust välja võtmist kohe vormist, vaid laske jahtuda 10-15 minutit. Kui keeks on vormist välja võetud ja alusele asetatud, võib vastavalt soovile tuhksuhkrut peale raputada. Annab ilusa väljanägemise, kuid on vastunäidustatud, kui te liiga magusaid kooke ei fänna.

Viimaks kokanduse juurde käiv kuldne mõttetera: tühi kott püsti ei seisa.

STUDIOOSUS

17

SPORDISEKTOR KULTURNIK

6

M I L L I N E N Ä E B VÄ L JA S I N U S P O R D I A A S TA ?

LILIAN VALGE ERAKOGU

Sellel aastal liigun rohkem! Jah, just see võiks olla iga-aastane eesmärk, sest liigutamine teeb ju ainult head! Mina igatahes loodan, et tänavu teevad kõik enda tervisele suurema pai!

Aga kui sellest eesmärgist ei piisa ning tahaksid end proovile panna ja/või testida oma piire, siis pakun Sulle välja koguni 15 rahvaspordiüritust, kus saad oma mugavustsoonist välja tulla ja teha natuke teistlaadi treeningu.

Mäletan hästi, kuidas mõned aastad tagasi oli minu peamiseks spordialaks jooksmine. Ma ei ole kunagi ühele spordialale pühendunud olnud ja mulle meeldib mitmekesisus. Tol ajal aga olin juba pikka aega enda lõbuks jooksnud, kui ühel hetkel hakkas sõber mind rahvaspordisündmustele kaasa võtma.

Esialgu mõtlesin, et okei, suure massi sisse jooksma... Kas see on vahva, kui kõik muudkui trügivad nagu segased pärast stardipauku? Sai siis lõpuks ise käidud ja kogetud ja oh sa, kuidas alles meeldis! Üldse teine vibe kui vaikselt omaette trenni teha. Nähes kuidas inimesed pingutavad täiest jõust või hoopis naerdes ning jutustades vaikselt jooksevad, tee ääres kaasaelajad sooje sõnu rajale Sulle kaasa annavad ning lõpuks see tunne, kui oled just finišisse jõudnud vinge ja kogemist väärt!

Suur tuhin tuli sisse ja eks mingid eesmärgid seadsin vaikselt minagi, sest kui kodukandis sai joostud oma lõbuks, siis rahvaspordisündmused olid just need, kus sain vaikselt hakata katsetama oma piire. Kas suudan terve selle pika distantsi joostes läbida? Kas suudan sellisel kiirusel lõpuni vastu pidada? Ühel hetkel oli meil tekkinud oma jooksukamp. Neljaviie jooksuentusiastiga osalesime muudkui mitmetel jooksuüritustel. Suviti oli meil eriti tihe graafik. Peaaegu iga nädalavahetus võistlesime või sõitsime teisele poole Eestit, et saaks koos teiste jooksuhulludega kasvõi need 7 kilomeetrit koos läbida ja jälle neid emotsioone kogeda. Tuli ka ette selliseid nädalaid, kus võistlesime koguni kolmel üritusel nädalas.

18

STUDIOOSUS

SPORDISEKTOR KULTURNIK

Mõni jooks läks paremini kui loodetud, mõni halvemini – mis seal ikka. Tulid ju kohe järgmised üritused, kus sai jälle end proovile panna.

Nüüd, kus ma aga jooksmas enam regulaarselt ja eesmärgipäraselt ei käi, osalen rahvaspordiüritustel ikka, sest see on lihtsalt vägev! Hea meel on tõdeda, et rahvaspordiüritustel osalejate hulk kasvab aasta-aastalt. Ja noh, eks olgem ausad: mõnelt ürituselt saab ju päris kasulikku nänni ka!

Aga mis oleks, kui võtaksid samuti osa rahvaspordiüritustest?

Läbi distants enda valitud viisil (jooks, ratas, suusk, ujumine vmt), enda valitud ajal (üritused aastaringselt), enda valitud teepikkusel (erinevad distantsid). Ja seda kõike muidugi koos teiste spordihulludega.

Koostöös spordiorganisatsioonidega on kõikidel TTÜ töötajatel, tudengitel ning vilistlastel võimalus soodsamalt osaleda 2018. aastal Kõrvemaa Neliküritustel, Tartu Kuubikus ning MTÜ Spordiürituste Korraldamise Klubi (jooks.ee) üritustel.

Tule ja proovi ära, mis tunne on sadade inimestega koos startida, avastada uusi radu ning ilusaid kohti üle Eesti või miks mitte proovida mingit uut ala. Sea endale eesmärgid või tule läbi distantse lihtsalt oma lõbuks!

Kui võõrsile minna ei taha, siis mai alguses toimub meie oma hea TTÜ jooks – hoia silmad lahti!

Loe lähemalt ttu.ee/rahvaspordiuritused

STUDIOOSUS

19

KULTURNIK

ANNA-GRETE JUCHNEWITSCH SANDER ILVEST, ERAKOGU

K U K E S E E N E K U U L A M I S E K U N S T – VA L D U R M I K I TA

7

Läänemeresoome elutunnet kehastab kõige paremini kukeseen.

Kukeseen ei ussita, ta on optimistlik ja särava loomuga igivana seen – järelikult läänemeresoomlane! Pealegi on inimesed ja seened omavahel sugulased. Vähemasti olid – enne seda, kui inimene ära pööras. Evolutsiooniharult, mis leiutas haldjad, võlurid, ööbiku ja kukeseene.

Olid need vast ajad!

Kukeseen ja eestlane. Need kaks on sarnasemad, kui esiti arvata võiks. Ehkki saaks ju vaielda mõningate füüsiliste iseärasuste üle, mis bioloogiliselt peaks inimesi ja seenemaailma lausa jõuliselt eraldama, leidub ometi mõni meist, kes usub säärase paari peidetud samalaadsusesse. Üks neist on Valdur Mikita, kes alles möödunud aastal kirjutas end taas kord raamatupoodide edetabelitesse.

Omapärase, pea peenelt pilkava stiiliga Mikita on kirjanik, kes vaevalt külmaks jätab; kaasaaegse Eesti kultuurikirjanduse särava tähena on ta leidnud koha paljude lugejate südametes. Neile aga, kellele kirjaniku naljatlemine, võõrsõnade rohkus ning hektiline segadus ei sobi, võivad Mikita kergesti kõrvale heita. Vahest ehk liigagi kergesti.

Pean tunnistama, et kuni tänavu aastani kuulusin isegi viimase leeri sekka. ,,Lingvistiline mets”, tänu millele Valdur Mikita koha laiema üldsuse ees teenis, oli veel ebaleva mekina suulaes, kui ,,Kukeseene kuulamise kunsti” kirjatükki alustasin; tõsi, ehk aitas kaasa ka teatav kohusetunne sotsiaalse loosungi ,,Uus aasta, uus mina!” ees, mis mulle jaanuari esimestel päevadel sotsiaalmeedia erinevatelt kontodelt vastu vaatas, ehk näris siiski ka mõnetine uudishimu.

Seekordne lugemiselamus polnud aga sugugi nii segadust külvav ning laialipillatud, kui kolm aastat tagasi 11. klassi pinki nühkides. Tahaksin küll uskuda, et selle ajaga

20

STUDIOOSUS

KULTURNIK saavutatud isikuline areng võiks olla säärase tähelepaneku üheks põhjuseks, ent tõenäoliselt peitus sedapuhku saladus hoopis Mikita lihtsamas keeles ning konkreetsemas mõttes. Olgugi, et päris kõigega ei saa (või isegi ei oska) samastuda, suutis kirjanik maalida toreda tõetruu pildi mitte ainult eestlastest, vaid läänemeresoomlastest üleüldiselt; tõi meid ühiskonna, rahvana rohkem sarnastele aladele kokku ning lasi saateks kõlada mõnel vahval lausejupil, mõttel või koguni tsitaadil. õnn Euroopa: pärandus, lotomäng või Cambridge’i haridus.

Läänemeresoomlane: süüa sisse suurtes kogustes muteerunud sireliõisi.

Nagu väljatoodud lausejuppides näha, leiab säärases kukeseenekastmes palju võrdlusmomente justnimelt Euroopaga. Peaasjalikult proovib Mikita aga kaardistada eestlase kui soomeugrilase kohta modernse Euroopa ning iidse läänemeresoome piirialadel. Ühelt poolt jälgime läänelikke moevoolusid, ehime end ja oma kodusid üha uuenevate tehnikaimedega ning mõtleme endist kui põlistest eurooplastest; teisalt tõmbame jalga vanaldased kummikud, käevangus rippumas narmendav korv, ja võime veeta tunde metsa kõrgete puude vahel. Kes otsib kadunud sõrmkinnast, kes kukeseent, kes iseennast.

Tõsiasi on aga see, et tugev vajadus looduses olla on eestlasele juba maast madalast justkui tehislikult sisse kodeeritud, mis kord jälle jõudsalt oma kohalolekust aimu annab, et siis mõneks ajaks taas raugeda.

Härra Valdur Mikita on kirjanik, kelle puhul on hea tõdeda mõnetist eneseirooniat ning naljatlevat joont tõsistes teemades. Autor on endale loa võtnud siit ja sealt Eesti ühiskonna kõige eriskummalisemaid jooni üles märkida ning kirja panna; sääraseid, millele oma argipäevas ei pruugi tähelepanugi osutada. Samas on ehk need kõige tavalisemad igapäevased nüansid need, mis loovad kollektiivse Eesti Nokia; küll ilmatuma suure, aga siiski midagi päriselt meielikku. Olgu selleks siis seenekorjamisklubid või ekskursioonid rändrahnude juurde.

Usun, et ,,Kukeseene kuulamise kunst” on raamat, mis sobib hästi tänavuse juubeliaasta lugemisnimekirja; naljakas, samas parajalt tõsine ja vastupidi. Kirjatükk on ka piisavalt kompaktne, lühike ning arusaadav, et pakkuda sissevaadet Mikita imetabasesse mõttemaailma.

Inimesed otsivad elus palju asju: õnne, vabadust, seksi, raha, sõpru, seiklusi, hingerahu, häid raamatuid, mõistmist ja nõnda edasi. Kuid viimaks otsivad nad kõik erineval moel ühte asja – kodu.

STUDIOOSUS

21

KULTURNIK

HANNO

8

KUI MA VEEL MEHA ANIK EI OLNUD

*** Mu sõber küsis: Kuidas sinu meelest lõhnab öö?

Autode väljaheidete, linna räpase vihma, vastasmaja tulede ja surnud liblikate lõhn. *** Kui ööga lahendad veinipudeleid kaks, magad raskelt pool tundi ja pärast seda oled veel 24 h üleval, siis võib juhtuda, et rasv kaob ja söögiisu on null.

Ja sinust saab kena sale kaunitar.

Ning üks riim sesse luuletusse! Paks.

Küll kohutavalt ärkamisaegne teine, ja kohutavalt halb, kuid andestage mulle – diivanil magada ei ole hea.

Vaid halb. *** Kõigile ma võlgu olen.

Mõnele sooja suudluse, mõnele külma õlle, mõnele veel midagi muud.

Mul on hea meel, et oman inimesi, kellele võlgu olla. ***

22

STUDIOOSUS

KULTURNIK

*** Skalaarkorrutis, porrutis, torrutis kohvita olen ma paras jorutis.

Kohvi tarbin ma tassist ja torutsi Aga mis kurat on skalaarkorrutis? *** Mu vereringes voolab kohv.

Ma kusen puhast kohvi.

Mu neerud ja maksa on tapnud kohv.

Ja ta teeb seda ka edasi – kohv.

Liigmagamise vastu aitab kohv.

Liigse rahahulga vastu ka.

Kas oleks palju öelda, et kohv on võidujooksus ajaga... sohk?

Taas sai otsa, raibe. *** Lubasid helistada, kui võimalus tuleb.

Võimalusi vastata mul on olnud, hetkel eksisteerib ja tuleb veel.

Kannatlikult ootan Su kõnet reede varahommikul.

Kohv ja Sina olete mulle meeldinud nii kaua, kui mäletan, meeldite praegu ja tulevikus.

Tühjeneb tass ning on aeg kaotavasse mängu panna veel üks euro.

Tahtsin Sind kallistada juba ammu, kallistaks praegu ja ilmselt ka homme. ***

STUDIOOSUS

23

KULTURNIK

9

24

STUDIOOSUS

NIMI VANUS KOOL ERIALA TEHNIKA INSTAGRAM

ANASTASSIA NEROBOVA 21 TTÜ

ARHITEKTUUR PLIIATS, SEGATEHNIKA @NEONINFUSORIUM

KULTURNIK

KAJASTA OMA LOOMINGUT STUDIOOSUSES - SAADA KIRI STUDIOOSUS@TIPIKAS.EE

STUDIOOSUS

25

HUUMORINURK KalambuuRi-eri

1. Mu tuttav kõhkles peaopile minekus, aga õnneks õnnestus mul lõpuks talle auk pähe rääkida.

2. ELi piiritus aitab kaasa piirituse sisseveole Lätist.

3. Hüdroloogia teemadel kirjutatud uurimustel on tavaliselt head allikad.

4. Achilleus oleks pidanud Trooja sõjas ellu jääma, aga loos toimus kannapööre.

5. IT tudengid haigestuvad väiksema tõenäosusega, kuna nad puutuvad tihedamini viirustega kokku.

PAUS LOENGUS T

26

STUDIOOSUS

FUTOSHIKI FUTOSHIKI ON JAAPANI LOOGIKAMÄNG. SELLE NIMI TÄHENDAB TÕLKES “EBAVÕRDSUS”. MÄNGU EESMÄRK ON PAIGUTADA NUMBRID ÜHEST NELJANI NII, ET NEED EI KORDUKS ÜHESKI HORISONTAALSES, EGA KA VERTIKAALSES REAS. KERGEMAKS TEEB MÄNGU ASJAOLU, ET MÕNE VÄLJA VAHEL ON TÄHIS, MIS MÄÄRAB ÄRA KAHE ARVU OMAVAHELISE SEOSE (KAS TEGU ON SUUREMA, VÕI VÄIKSEMA ARVUGA).

SUDOKU

STUDIOOSUS

Apply for studies abroad!

Application for 2018/2019 academic year from February 1 until February 28, 2018

Study Abroad Fair

Exchange studies at TTÜ partner institutions & Internships abroad. Scholarships Wednesday, 14th of February from 11 am – 4 pm TTÜ Assembly Hall More info:

www.ttu.ee/studyabroad www.ttu.ee/internship mobility@ttu.ee