Studioosus September 2018 by TalTechi Tudengiajakiri Studioosus

STUDIOOSUS T TÜ TUDENGIA JAKIRI . SEPTEMBER 2018 . T TÜ STUDENT MAGA ZINE

S U R V I V A L G U I D E - K O R P ! - H A N N O V E R O N TA G A S I - K O O R I S E I K L U S E D K O D U K O O T U D S TA R B U C K S - T R I C K I N G - O L G E M K U LT U U R S E D

Apply for Studies Abroad! Application for 2019 Spring semester from September 3 until September 25, 2018

Apply for Erasmus+ Scholarship for internship abroad! More info

www.ttu.ee/studyabroad www.ttu.ee/internship mobility@ttu.ee

Application round is open all year round â&#x20AC;&#x201C; apply one month before your internship starts! Internship period: 2â&#x20AC;&#x201C;6 months

TOIMETUS

P E AT O I M E TA J A

Doris Abe doris.abe@tipikas.ee KÜLJENDA JA

Kadi Sigus

K E E L E T O I M E TA J A

Evelin Arak TÕLKIJA

PEAK A ANE FOTO

TRÜKK

TOIMETUS

VÄ L JA A N DJA

Laura Taal

Anna-Grete Juchnewitsch, Hanno Särg, Tauri Roosipuu, Gerlin Gil, Karl Läll, Triin Siim, Saskia Jõers, Reio Robert Pukonen

OÜ Koopia Niini & Rauam TTÜ Üliõpilasesindus AADRESS

Ehitajate tee 5, Tallinn K I R J U TA

studioosus@tipikas.ee

Siret Laasner

H T T P : // W W W . T T U . E E / S T U D I O O S U S

Studioosus (ladina keeles üliõpilane) on kord kuus ilmuv ajakiri, mille koostajateks on TTÜ tudengid. Studioosus ilmub iga kuu esimesel esmaspäeval ja toob lugejani uudised, persoonilood, reportaažid, intervjuud jpm. Lehe tiraaž on 1000 eksemplari ning seda jaotatakse TTÜ peahoones, IT majas, raamatukogus ja ka kolledžites tasuta.

@S T UD I O OSUS 2018 | KÕ IK Õ I G US ED K A ITS T UD

STUDIOOSUS

Armas lugeja! Tervitan soojalt nii sind, kallis rebane, kes sa alustad TTÜs oma esimest semestrit ja näed tõenäoliselt Studioosust esimest korda kui ka vanu tipikaid, püsilugejaid. Loodan, et kõigile leidub meie kaante vahel midagi põnevat, millega loengutevahelist aega sisustada. Kui aga tunned, et midagi on puudu, kirjuta julgelt meile toimetusse ning mõtleme koos midagi välja. Suvi on möödunud jällegi väga kiirelt, kuid parimal juhul ka sisutihedalt. Loodetavasti suutsid vältida kuumarabandust, päiksepõletust ja veeõnnetusi. Mina jõudsin nende kolme lühikese ebamõistlikult kuuma kuu sees festivalidele, roadtrip’idele ning muudele vahvatele üritustele, mille käigus leidsin väga palju uusi sõpru ja muidu tuttavaid, kuid taasavastasin ja sain lähedasemaks ka vanadega. Suve jooksul kipun sattuma ka rohkematele pidudele kui tavaliselt ja avastasin, et minu pidutsemisviis on rohkem ebatavaline, kui arvasin. Nimelt käin ma tantsimas alati täiesti kainena ning paljud on imestanud, kuidas ma jaksan/viitsin. Minu jaoks aga õigest muusikast täiesti piisab. Nii mõnigi sõber on sel suvel sellest inspiratsiooni saanud ja lihtsalt proovimiseks kaine peo teinud ning seni pole keegi pettunud. Ma ei taha küll kellelegi moraali lugeda ega öelda, et alkohol on saatanast, kuid soovitan kindlasti mõne peo kasvõi vahelduse mõttes täiesti kainelt mööda saata ning võid üllatuda. Siinkohal meenutan samuti, et eriti septembris on kooli alguse puhul tulemas mitmeid pidusid. Palun hoia ennast: söö enne peole minemist kõht korralikult täis ja ära unusta vett juua. Nii sinul kui teistel tuleb tänu sellele palju toredam õhtu. Selle õppeaasta esimesest numbrist leiab vastne tipikas natuke juhiseid, kuidas TTÜs ja selle ümbruses üldse midagi üles leida. Tauri pakub natuke kriitilisemat vaatenurka muutustele ülikoolis, Anna-Grete uurib korporatsioone, Gerlin tutvustab üliõpilasesindust, Karl jagab muljeid Hannoverist, Triin Kaunasest. Saskia õpetab kohvisõpru end soodsalt hellitama, Reio kutsub üles liikumist avastama ning seekordne kunstnik luuletab. Tagakaane siseküljelt leiame nagu ikka sudokud ja futoshikid ja ka põneva ristsõna, et mõtet pisut ergutada. Head lugemist! Doris Abe Peatoimetaja

SEC TION TITLE

SISUKORD 1

TTÜ PULSS

Kuidas TTÜs ellu jääda

TTÜ PULSS

Teerull

TTÜ PULSS

Sõna saavad korporandid

TTÜ PULSS

Asine tudengielu

TUDENG TEGUTSEB

Hannoveri mess on tagasi

TUDENG TEGUTSEB

TTÜ Kammerkoor ft. Kaunas

GNOSIS

Kodune Starbucks

SPORDISEKTOR

Tricking ja trikid

K U LT U R N I K

Luulenurk

STUDIOOSUS

TTÜ PULSS

DORIS ABE

T T Ü S U R V I VA L G U I D E

TTÜ võib esmalt olla väga keeruline koht ning vahel tundub, et oled tegelikult jõudnud Hogwartsisse ja trepid raudselt liiguvad ning hooned muudavad asukohti. Tekivad küsimused: “Kuidas ma nüüd siia jõudsin?” ja “Kuhu ma üldse minna tahtsin?” Siit saavad värsked tipikad ehk pisut abi.

KUS ÕPIMARATONE TEHA SAAB? Loomulikult raamatukogus – see tekstiiliga kaetud hooneosa –, kus on ka individuaaltoad, eriti rahulikuks õppimiseks. Kui aga tegemist on tõesti maratoniga, mis ka öösse venib, siis selle jaoks on meil 24/7 õpituba ehk ööraamatukogu, mis asub raamatukogu esimesel korrusel.

KUS SÜÜA SAAB? Ülikooli linnakus on üheksa sööklat: majandus- ja sotsiaalteaduste majas, raamatukogus, peahoones, U04 õppehoones, U06 õppehoones, loodusteaduste majas (Akadeemia tee 15), IT-majas (Raja 15 / Mäepealse 1), küberneetika hoones (Akadeemia tee 21b) ja spordihoones (Männiliiva 7). Samuti on Tudengimajas kohvik Nohik, kust saab kõhutäiteks smuutisid, kuid ka käsitööõlut ja –siidrit ning nende firmakaupa: kohvi.

KUS SAAB PRINTIDA JA KOOPIAID TEHA? Printimiseks ja koopiate tegemiseks saab kasutada iseteeninduslikke printer/koopiamasinaid, mis asuvad raamatukogu 2. Korrusel arvutiklassis, raamatukogu kolmandal korrusel, ööraamatukogus (LIB-120), U04 esimese korruse koridoris, IT maja neljandal korrusel.

Linnakust pisut välja liikudes leiame kõigepealt Keemia peatusest Damak Kebabi ning sellest põhimõtteliselt üle tee kohviku Pööning, kus on super pitsad, pastad ja palju muud. Samuti on Tehnopolis, IT-maja kõrval Pizzakiosk. Nõmme poole liikudes tuleb esmalt künka peal vastu Pirosmani restoran, mis pakub gruusia toitu. KUS ON POED? TTÜle lähim pood on majandusmajast üle tee Pööningu all asuv Akadeemia kauplus. Pisut kaugemad variandid on Comarket Nõmme keskuses või Magistrali keskus. Neist mõlemast leiad ka apteegi. KUST KIIRELT KOHVI JA SNÄKKI SAAB? Ülikooli peal on kohviaparaate ja müügiautomaate: majandusmaja teisel korrusel, energeetika maja teisel korrusel aatriumis, peamajas U06 hoone teisel korrusel. KUS SAAB RAHA VÄLJA VÕTTA? Pangaautomaadid on peamajas – peauksest sisse tulles vasakul pärast garderoobi. Automaat on ka Akadeemia kaupluse juures.

STUDIOOSUS

KUS SUITSETADA SAAB, KUI ÕUES LIIGA KÜLM ON? Suitsuruumid on SOC maja esimesel korrusel, raamatukogu viiendal korrusel, loodusteaduste maja 0-korruse trepikojas. KUHU MINEMA PEAKS, KUI OLEN SEGADUSES? Kindlasti aitab sind nõustamiskeskus, mis asub neljandas korpuses ruumis U04-104 ja avatud tööpäeviti 9.00-18.00. Kui nemad aidata ei oska, oskavad vähemalt suunata kellegi juurde, kes oskab. Enamasti oskab aidata ka Üliõpilasesindus, mille kontor asub I õppehoones U01-217. Sealt saad kätte ka oma õpilaspileti. KUS ON TUDENGIELU? Enamik tudengiorganisatsioone resideeruvad Tudengimajas, mille asukoht on mõistlik ära õppida, kuna seal toimub ka palju üritusi ning asub ka Nohik. Tudengimaja leiad, kui hakkad liikuma peamajast raamatukogu poole, aga enne klaaskoridori pöörad vasakule. KUIDAS SAAB SPORDIHOONESSE? Kui hakkad liikuma Nõmme poole, siis vasakut kätt täpselt mäe jalamil pöörab üks tee metsa vahele kerge tagasipöördega ning peaksidki kohale jõudma.

TTÃ&#x153; PULSS

STUDIOOSUS

TTÜ PULSS TAURI ROOSIPUU, EESTI MEREAKADEEMIA ÜLIÕPILASKOGU ASUTAJALIIGE

PIXABAY

TE E RULLI GA K AUGELE EI JÕUA KÄRBITUD VERSIOON

2016. aasta teises pooles alustati TTÜ üliõpilaskonna struktuurireformi ettevalmistamisega. Reformi üheks osaks oli üliõpilasnõukogude ümbernimetamine üliõpilaskogudeks ja volikogude loomine üliõpilaskogude juurde, mille tulemusena sai üliõpilaskogude keskseks osaks volikogu, koosseisu valijateks teaduskonna üliõpilased. Üliõpilasnõukogu liikmed kaotasid otsustusõiguse, mis läks väikesearvulise koosseisuga volikogu kätte. Kuna Eesti Mereakadeemia üliõpilasnõukogu oli reformi mõttekuse ja uue süsteemi toimivuse edukuse osas kahtleval seisukohal, otsustati sekkuda reformi ettevalmistamise protsessi. 2017.aasta jaanuaris saadeti üliõpilaskonna juhatuse esimehele järgnevalt täismahus toodud kiri, mille koostas käesoleva artikli autor. Seoses TTÜ Üliõpilaskonna põhikirja uue versiooni välja töötamisega teeme TTÜ Eesti Mereakadeemia üliõpilasnõukogu poolt töös olevale eelnõule järgmised muudatusettepanekud: 1) Kümnenda punkti praegune sõnastus „Üliõpilaskonna organiteks on Üliõpilasesindus, juhatus, Üliõpilaskonna revisjonikomisjon (edaspidi: revisjonikomisjon) ja teaduskondlikud Üliõpilaskogud. Üliõpilaskonna organite otsused on avalikud, v.a revisjonikomisjoni otsused.“ asendada sõnastusega „Üliõpilaskonna organiteks on Üliõpilasesindus, juhatus, Üliõpilaskonna revisjonikomisjon (edaspidi: revisjonikomisjon), teaduskondlikud Üliõpilaskogud ja teaduskonna tasandi struktuuriüksuse Üliõpilaskogu (edaspidi struktuuriüksuse üliõpilaskogu). Üliõpilaskonna organite otsused on avalikud, v.a revisjonikomisjoni otsused.“ 2) Lisada peatükk „Struktuuriüksuse üliõpilaskogu“, mis sisaldaks endas vähemalt järgmist punkti: „Teaduskonna tasandi struktuuriüksuse üliõpilased võivad moodustada üliõpilaskogu, mille põhimääruse kinnitab Üliõpilasesindus.“ /…/

STUDIOOSUS

Antud muudatusettepanekute eesmärgiks on teha erisus TTÜ Eesti Mereakadeemia kui teaduskonna tasandi struktuuriüksuse (mitte teaduskonna) üliõpilaskogule selle toimimispõhimõtte osas, võrreldes teaduskondliku üliõpilaskoguga. Muudatuste rakendamine võimaldaks TTÜ Eesti Mereakadeemia üliõpilaskogul tegutseda enda põhimääruse alusel, samal viisil nagu seda on seni tehtud, ilma volikoguta. Antud muudatusettepanekute tegemise põhjused on järgmised: 1) TTÜ Eesti Mereakadeemia üliõpilasnõukogul ei ole seni esinenud probleeme, mille ajendil üliõpilasnõukogude toimimispõhimõtet muudetakse. Üliõpilaskogude juurde volikogude loomise põhjenduseks on seni toodud legitiimsuse ja teaduskonna tasandil mõjuvõimu puudumist. TTÜ Eesti Mereakadeemia üliõpilasnõukogu otsuste ja tegevuse legitiimsust ei ole kordagi kahtluse alla seatud ei mereakadeemia juhtkonna, üliõpilaste, akadeemilise personali, töötajate ega kellegi teise poolt. /…/ Mereakadeemia üliõpilasnõukogul on piisavalt mõjuvõimu üliõpilasi ja kogu struktuuriüksust puudutavate küsimuste korral kaasa rääkimiseks. Tähelepanu tasub juhtida ka sellele, et volikogude loomisega ei saa üliõpilaskogud endale võrreldes praeguse üliõpilasnõukoguga õigusi juurde. Seega ei näe me, kuidas valitav volikogu muudaks olukorda paremaks, kui praegusel kujul probleeme ei esine. 2) 2014. aasta alguses, kui mereakadeemia oli veel iseseisev õppeasutus Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas, oli mereakadeemia üliõpilasesindus kaheliikmeline, üliõpilaselu praktiliselt puudus. /…/ TTÜga liitumise käigus loodi üliõpilasnõukogu, mis on kahe ja poole aastaga muutnud struktuuriüksuse üliõpilaselu märgatavalt

TTÜ PULSS

aktiivsemaks ja paremaks. Üliõpilasnõukogu loodi põhimõtteliselt tühja koha pealt, organisatsiooni üles ehitamiseks on kulutatud palju aega ja energiat. Seepärast on meile raskesti mõistetav, miks peaksime me toimivat organisatsiooni põhimõtteliselt ümber kujundama. 3) Mereakadeemia üliõpilaselu hoogus-tumisele aitas lisaks üliõpilasnõukogu tegevusele kaasa ka struktuuriüksuse juhtkonna soosiv tegevus. See rajanes sellel, et üliõpilased hakkasid uuesti tundma, et nende häält võetakse kuulda ja nad saavad vahetult neid puudutavates asjades kaasa rääkida. Just vahetu kontakt ja ühtekuuluvustunne on praeguse üliõpilasnõukogu toimimise aluseks. /…/ Volikogu loomine vähendaks kindlasti tudengite ja üliõpilasnõukogu liikmete vahetut kaasatuse tunnet. 4) Volikogu loomine ja valimine tekitab kindlasti lisatööd ja bürokraatiat. Volikogu on nimetatud seadusandlikuks organiks, millest saab järeldada, et selle üheks ülesandeks peaks olema erinevate dokumentide välja töötamine. Üliõpilaskonna põhikirja eelnõu mainib juba üliõpilaskogu arengukava ja strateegilisi dokumente. Kindlasti omavad need mingit eesmärki, kuid meie oleme seni prioriteediks seadnud sisulise töö, millest ei ole veel seni puudust. /…/ Võttes arvesse, et üliõpilaste tähtsaimaks kohustuseks on õppetöö ja üliõpilasnõukogusse panustatakse oma vabast ajast, siis iga üleliigne tegevus, mis otseselt sisulisele eesmärgile kaasa ei aita, on väga küsitava väärtusega. Kogu selle lisatöö peab ära tegema mõni tudeng oma vabast ajast. /…/ Seega muudatuste tegemine lihtsalt muudatuste pärast ei aita kuidagi üldisele eesmärgile kaasa, vaid tekitab põhjendamatut lisatööd. 5) Mereakadeemia ei ole TTÜ teaduskond, vaid teaduskonna tasandi struktuuriüksus. TTÜ põhikiri sätestab: „(4) Teaduskonnad ja instituudid tegutsevad käesoleva põhikirja alusel. Eesti Mereakadeemia tegutseb käesoleva põhikirja ja nõukogu poolt kinnitatud põhimääruse alusel.“ Mereakadeemiale on tehtud TTÜ põhikirjas erisusi, mistõttu ei tohiks ka TTÜ Eesti Mereakadeemia üliõpilaskogule tehtav erisus üldiste põhimõtetega vastuollu minna ja erisuse tegemine, kui

STUDIOOSUS

selline, saada takistavaks teguriks. Loodame, et meie põhjendused on arusaadavad ja kaalute muudatusettepanekute sisse viimist. Eelpool toodud ettepanekud on tehtud ajendatuna murest TTÜ Eesti Mereakadeemia üliõpilasnõukogu jätkusuutliku tuleviku ja seni tehtu mõttekuse pärast. Pärast kõnealuse kirja saatmist kutsuti Eesti Mereakadeemia üliõpilasnõukogu esindajad vastavale arutelule, ent otsus ettepanekud tagasi lükata, oli tehtud juba varem. Üliõpilaskonna struktuurireform viidi plaanitud kujul ellu eelmise aasta esimesel poolel. Aasta hiljem võib esinduskogu protokollidest lugeda praeguse üliõpilaskonna juhatuse esimehe järgmisi sõnu: „/…/ Me näeme, et volikogude süsteemil on oma plussid, aga esimene aasta on üritatud seda rakendada, kuid inimesed pole aru saanudki, mis selle mõte on. /…/ Volikogude süsteem on nüüd kaduv nähtus ja sügisest seda ei ole. Volikogude süsteem ei hakanud tööle nii nagu oleks pidanud hakkama. Tahame anda teaduskondlikele üliõpilaskogudele võimaluse ise luua enda struktuuri ja kuidas enda juhtimist korraldada.“ Mida säärasest olukorrast õppida? Esiteks, suurte muudatuste tegemisel tasub inimesi kuulata, mitte nendest teerulliga üle sõita – kaasamine on oluline. Teiseks, muudatusi ei maksa teha lihtsalt selleks, et midagi muuta – muudatused peavad olema põhjendatud ja kaalutletud. Kolmandaks, reformide edukaks läbiviimiseks on vaja toimivat meeskonda, kes suudab need ka ellu viia. Analoogset „elevandina portselanipoes“ tegutsemist oleme näinud ka praeguse valitsuse puhul – selle asemel, et maksku mis maksab oma idee ellu viia, tasub vahel oma vigu tunnistada.

TTÜ PULSS ANNA-GRETE JUCHNEWITSCH ERAKOGU

S I LENCIUM! KO RP O R ANDI D RÄÄGI VAD

Mitteorganiseerunute jaoks ärkab korporatsioonimaastik enamjaolt ellu kevadistel Tartu tänavatel, kui volbrirongkäik rõõmsa kajana mööda linna liigub. Iga pea kandmas isemoodi teklit: kel must, kel värviline, naeratus näol ning hoitud lipud aprillikuu viimses tuules uhkelt lehvimas. Ülikooliajal on igaühel meist oma vaba aja täitmine suuresti enda teha – võimalusi liitumaks erinevate klubide ning organisatsioonidega on võrdlemisi palju. Käesolev artikkel, kirjutatud nii tudengipõlve mekkivale esmakursuslasele kui vanale kalale kooliseinte vahel, on vaid põgus sissevaade ühele organisatsioonimaastikule, millega igapäevaelusse veidi särtsu tuua. Kohtusin nelja atsaka ning eeskujuliku korporandiga, kes olid nõus mõnele tagasihoidlikule küsimusele vastama. Merli ja Melani on käesolevas intervjuuloos korporatsiooni Lembela liikmed; Alex ja Jürgen kuuluvad aga korporatsiooni Leola ridadesse.

ALEX LIIVAMÄE (26), tööstus- ja tsiviilehitus Korporatsioon laseb ikkagi inimesel jääda iseendaks, teda seejuures täiendades. • Mida ütleksid neile, kes peavad end korporatsioonide jaoks liialt liberaalseteks? Kas akadeemilise maastiku reeglid ja põhimõtted on muutnud ka sinu poliitilisi ning elulisi vaateid? Korporatsioonid ei tegele üldjuhul päevapoliitika küsimustega, seejuures ei valita pooli ega suruta vaateid peale. Kuigi jah, igal korporatsioonil on omad väärtused ja põhimõtted ning põhieesmärk on siiski enda liikmete vaba aja sisustamine ja viisaka ühiskonna liikme kujundamine. Minu jaoks pole korporatsioon muutnud poliitilisi ega elulisi vaateid, küll aga on avardanud silmaringi. Käies läbi inimestega, keda muidu ei kohtaks, oskan nüüd paremini mõista, mida erinevad inimesed minu ümber mõtlevad ja arvavad. Korporatsioon laseb ikkagi inimesel jääda iseendaks, seejuures teda täiendades. Igal korporatsioonil on omad kombed, tavad ja n-ö mängureeglid, millest kinni pidamine muudab organisatsiooni paremini toimivaks ja korpi igapäevaelu huvitavamaks. • Kas oskad välja tuua mõned värvikad seigad, mida korporatsioonielu sulle pakkunud on? Kindlasti palju uusi ja mitmekülgseid tutvusi ning sellega kaasnevalt ka mitmeid põnevaid üritusi. Kõige põnevamad ja võib-olla ka müstilisemad on enda ja teiste korporatsioonide sünnipäevad, kus on koos palju ülikondades mehi, kes järgivad samu reegleid ja kombeid. Nähes vähemalt 100 meest laua taga istumas ja laulmas on vaatepilt omaette. Korporatsiooniväliselt pole võimalik sellistest pidustustest osa võtta. Tartu Volbripidustuste raames on võimas kogemus marssida tudengite rongkäigus läbi linna ning laulda eestikeelseid laule koos oma ja teiste organisatsioonidega.

STUDIOOSUS

TTÜ PULSS Kindlasti oli ka eriline tänavune presidendi vastuvõtt mis toimus 24. veebruaril Tartus. Sel aastal oli kutsutud ka iga korporatsiooni esindaja ning korp!Leola seeniorina oli mul võimalus säärasel üritusel esindada meie korporatsiooni. Lisaks sellele toimub meil ka mitmeid üritusi omakeskis. Kevadel korraldasime iga-aastased mõttetalgud, mille järel võtsime osa autoorienteerumisest Aegviidu metsade vahel. Ratastel kandis meid vahva veneaegne džiip ning tuju hoidis üleval tore seltskond. • Kas oled märganud muutusi võrreldes selle ajaga, mil korbiga liitusid ja nüüdse eluga? Kindlasti. Juurde on tekkinud rohkem tegevusi, mida võib-olla ei teeks muidu kunagi või ei oskaks nende peale tulla. Näiteks sõidame Leola kümnevõistluse raames karti, vehkleme ning võistleme ka erinevate õllede tundmises. Seejuures ei toimu üritused ainult enda korpi siseselt, vaid käiakse läbi ka teiste organisatsioonidega, kus tutvutakse paljude teiste organiseerunud meesja naistudengitega. Nende hulgast võib omakorda leida nii uusi sõpru kui toredaid töökaaslasi.

STUDIOOSUS

MERLI KESKÜLA (25), õigusteadus Kõige rohkem on korp andnud mulle elukogemust. Akadeemilisel maastikul puutud kokku nii paljude erinevate inimeste ja situatsioonidega, mis hiljem elu jooksul ikka ja jälle korduvad. Korbis olemine õpetab sind inimestega suhtlema, koos töötama ja mis seal salata, ka aeg-ajalt probleeme lahendama. • Kas leiad, et naiskorpidele seatud piirangud lähevad mõnikord liialt vastuollu tänapäeva mõtteviisi ning feministlikke liikumistega või on see pigem mängumaailm oma reeglitega? Akadeemiline maastik on mängumaailm oma pisikeste veidrustega. Need veidrused teevadki kogu selle kogemuse nii põnevaks. Jah, eks säärased mängureeglid on 21. sajandi põhimõtetest lähtudes kohati kummalised. See on ka üks osa eelpool mainitud akadeemilise maastiku vastuolulisusest: kuidas käia ajaga kaasas kaotamata neid traditsioonide, kombeid ja reegleid, mis teevad akadeemilisest maastikust selle, mis ta on? Eks see olegi tänase päeva naiste, sealhulgas naiskorporantide väljakutse – murda välja soorollist, mis on oma aktuaalsuse minetanud, kaotamata oma identiteeti. Ja seda on naised akadeemilisel maastikul teinud tegelikult alates aastast 1911, mil loodi Eesti Naisüliõpilaste Selts (ENÜS). Me oleme alati omamoodi revolutsionäärid olnud.

TTÜ PULSS • Miks kasutate just ladinakeelseid deviise ja hüüdlauseid? Üks sõna: traditsioon. Kust see traditsioon tuleb, on juba omaette jutt, millest räägitakse külalisõhtutel. • Milleks on vajalik akadeemilise perekonna süsteem? Akadeemiline perekond on sõpruskond, kes akadeemilise organisatsiooniga liitudes varmalt sinu ümber koguneb. Igas organisatsioonis on akadeemilise pere saamise lugu veidi erinev, kuid sisu ja mõte on igal pool sama. Sinu pere on sulle toeks nii akadeemilisel maastikul hakkama saamiseks, kui ka ülikoolis abistamiseks. Minu akadeemiline ema õppis sama eriala ning oli minust kaks kursust eespool – mis te arvate, kust ma oma konspektid ja muud materjalid sain?

MELANI NÕU (20), äriinfotehnoloogia Ma usun, et just see mitmekülgsus mind ära võluski; hämmastav, kuivõrd erinevad ja sarnased inimesed ühtaegu olla võivad. Korporatsioon on olnud mulle toeks enese leidmise teel. Tänu Lembelale olen õppinud rohkem väärtustama haridust, kombeid, traditsioone ja Eestimaad, olema tolerantsem, avatum ning kohusetruum. Just tänu korporatsioonile olen kohanud mulle täna väga olulisi ambitsioonikaid inimesi, külastanud paiku, kuhu muidu poleks sattunud, saanud osa suurepärastest üritustest, tundnud ühtekuuluvustunnet.

• Millisel viisil on korporatsioon avardanud sinu silmaringi? Iganädalased rebasetunnid ehk eelkõige enda, aga ka teisi korporatsioone tutvustavad

STUDIOOSUS

tutvustavad koosviibimised uutele liikmetele on silmaringi tõeliselt avardanud! Lisaks klassikalistele tundidele Lembela konvendis, toimuvad akadeemiliste organisatsioonide ühised rebasetunnid teisteski konventides. Alati on põnev ajaloost rohkem teada saada ning põnevaid seiku kuulda. Akadeemilisel maastikul jagub tegevust alati: tantsuja laulutundidest, muuseumi- ja teatrikülastusteni, lauamänguõhtutest kokteilikoolitusteni ja nii edasi. Igaüks leiab tegevust, igaüks võib korraldada oma! • Kas leiad, et korbid võiksid ühiskonnas rohkem kaasa rääkida, mitte olla sissepoole suunatud organisatsioonid? Ma soovin, et korporatsioonielu saaks ühiskonnas laiemat kõlapinda, et leiduks vähem minusuguseid, kes värske gümnaasiumilõpetajana korpidest midagi ei teaks. Meie liikmete hulgas on tohutult intelligentseid, positiivseid ja sõnapidajaid aktiviste, kellest nii mõnedki ühiskonnas juba praegu kaasa räägivad. Ühtlasi leian, et tänavapilti võiks rohkem akadeemilisi tõekspidamisi jõuda, just austust enese ja teiste vastu tuleks ühiskonnas kasvatada. • Kas oled avastanud endas mõne uue külje, millest varem aimugi polnud? Endalegi üllatuseks olen avastanud endas tugevad patriootlikud jooned. Hindan rohkem oma kodukanti ja -maad. Viimase tutvustamist olen välismaalastele nautima hakanud.

TTÜ PULSS

JÜRGEN JÕGEVA (25), tööstus- ja tsiviilehitus Korporatsioonis olemine on pakkunud mulle palju. Lisaks laialdasematele teadmistele Eesti riigi ajaloost ja kujunemisest, olen tänu korporatsioonile leidnud ka uusi tuttavaid ning põnevaid kogemusi, millega muul juhul poleks kokkupuudet tõenäoliselt aset leidnud. • Kuivõrd olulise osa sinu elust korporatsioon hõlmab? Kas tavaelu ja akadeemiline maailm on hakanud ka n-ö kokku sulanduma? Tudengipõlves moodustas korporatsioon ja sellega seonduvad sündmused ning tegevused arvestatava osa igapäevaelust. Selle põhjuseks oli ka rebaseajaga kaasnevad võlud ja valud (suuremas jaos ikka võlud, valu tegelikult ei olnud). Ma ei ütleks, et ma tundsin sundi korporatsiooni tegevustest osa võtta, pigem oli tegemist tahtega, sest üritused olid alati meeleolukad ja põnevad. Seda ka juhul, kui üldine osavõtt väga kõrge ei olnud. Pärast ülikooli lõpetamist on korporatsiooni tegevuste jaoks jäänud pisut vähem aega ja üldjoontes on sellest kahju. Siiski püüan alati anda oma panuse organisatsiooni tegemistesse, et korp! Leola jõuaks veel kaugemale praegusest.

selleks, et lükkasin korporatsiooniga liitumist aasta võrra edasi. Aastaga ei tekkinud aga kuskilt aega juurde, samas nägin kõrvalt oma akadeemiliselt organiseerunud sõprade võimekust asjadega hakkama saada. Mõistsin, et tegelikkuses on kõik võimalik, kui vaid tahtmist on. Otsustasin astuda akadeemilise maastiku liikmeks ning mulle ei meenu, et oleksin peale seda mõelnud sealt lahkumisele. • Mis sind korbiga liitudes kõige rohkem imestama pani? Enne korporatsioonidega kokku puutumist olin eelarvamusel, et kõik korporandid on oma inimtüübilt väga sarnased ja moodustavad kindla sortimendiga grupi. Kahtlesin, kui hästi säärasesse seltskonda võiksin sobituda. Tegelikkuses avastasin, et erinevaid inimesi on korporatsioonis sama palju kui liikmeid. Iga isik oma eripära ja tugevustega rikastab korporatsiooni liikmeskonda ning aitab organisatsioonil pidevalt edasi areneda. Seetõttu on mul hea meel, et esmane eelarvamus valeks osutus.

• Kas oled kunagi kaalunud ka akadeemiliselt maastikult lahkumist? Millistel põhjustel ning miks otsustasid jääda? Enne akadeemilise maastikuga liitumist kaalusin tõsiselt selle sammuga kaasnevaid plusse ja miinuseid. Mõtlesin, kas mul on ülikooli, töö ja eraelu kõrvalt aega ennast veel millelegi pühendada, sest ainult nimekirja kuulumine ei ole minu jaoks piisav. Esialgsest kahtlusest piisas

STUDIOOSUS

TTÜ PULSS

GERLIN GIL LAURA TAAL

T T Ü T UD E N G IT E VÕI MALUSED ÜL I Õ P ILAS E S IN DUSES NI NG KAUGEM AL !

Hea tipikas! Mina olen Gerlin, osadega teist tuttav, osadega veel mitte. Olen tipikas nagu sinagi, lõpetasin enda bakalaureuseõpingud kevadel ning nüüd alustasin enda magistriõpinguid “juhtimine ja turundus” õppekaval. Lisaks olen ka üliõpilaskonna juhatuse esimees, see rõõm ja au on mulle kuulunud veidi üle aasta. Praegu, uue kooliaasta alguses, on aeg uurida, mis asi on üliõpilasesindus, mis me teeme, miks me eksisteerime. Samuti on hea teada, millised on Sinu võimalused tudengina, kuidas end arendada ning proovile panna loengu- ja seminariruumist kaugemal? Kuidas leida endale tuttavaid ja sõpru kõikidest teaduskondadest ja isegi välismaa ülikoolidest? Kuidas valmistada end paremini ette töökeskkonda sisenemiseks ja seda kõike nii, et EAPd saaks sooritatud ja tudengielu jõuaks ka elada? Kõikidele eelpool püstitatud küsimustele on ühtne vastus – üliõpilasesindus! Kuid kuidas erineb üliõpilasesindus teistest? Meil on TTÜs üle 40 vahva tudengiorganisatsiooni, kuid üliõpilasesindus on nende tudengiorganisatsioonide katuseorganisatsioon. Hetkel kehtiva Ülikooli seadusega tutvudes leiad tudengi õigustele ja kohustustele lisaks üliõpilaskonna ja üliõpilasesinduse definitsioonid. Üliõpilaskond on kõik ülikooli tudengid kokku, üliõpilaskond saab demokraatlikel valimistel valida üliõpilasesinduse, mida kutsutakse esinduskoguks. Esinduskogus on esindatud kõik TTÜ viis teaduskonda (Inseneri-, IT-, Majandus-, Loodusteaduskond ja Mereakadeemia). Esinduskogu valimised toimuvad alati kevadsemestril. Kandideerida ja enda esindajaid valida saavad kõik tipikad õppeinfosüsteemis ÕIS. Esinduskogus on need tudengid, kes võtavad vastu erinevaid tudengeid puudutavaid otsuseid, kinnitavad näiteks üliõpilasesinduse eelarve, valivad üliõpilaskonna juhatuse liikmed, valivad tudengiesindajad erinevatesse otsustuskogudesse.

STUDIOOSUS

Lisaks esinduskogule on üliõpilasesindusel ka oma personal. Personal on see üliõpilasesinduse osa, mis korraldab paljusid erinevaid üritusi, näiteks avalöögi orienteerumine, hariduskvaliteedi hindamine tudengite tagasiside kaudu, tudengielu projektide rahastamine, erinevad spordiüritused ja palju muud. Positsioone on alates personalijuhist, reklaamikoordinaatori ja rahastuskomisjoni esimeheni. Igaühele leidub tegelikult mingi positsioon, kus end realiseerida ülikooliõpingute kõrvalt. Üliõpilasesinduses on kirju seltskond ning see rikastab meid. Ei saa mainimata jätta, et üliõpilasesinduses töötamine on ka hea hüppelaud tööturule: tööandjad hindavad neid noori, kes on end tõestanud mõnes tudengiorganisatsioonis. Samuti annab üliõpilasesinduses tegutsemine võimaluse katsetada, kuidas sulle mingi tööpositsioon sobiks. Lisaks üliõpilasesinduse esinduskogu ja personali positsioonidele on üliõpilasesindusel pakkuda tudengitele veel teisigi võimalusi. Kõikidel Tallinna Tehnikaülikooli tudengitel on võimalik kandideerida erinevatesse otsustuskogudesse. Üks uhkemaid võimalusi on kandideerida TTÜ Nõukogusse, mis on kõrgeim juhtimisüksus ülikoolis, kuhu tudengid on kaasatud. Samuti on teatud perioodidel võimalik kandideerida raamatukogu nõukokku, üliõpilasküla juhatusse. Otsustuskogudesse valitud tipikad saavad võimaluse olla ülikoolielus toimuvaga paremini kursis, kaasa rääkida end kõnetavatel teemadel, laiendada enda silmaringi tudengeid ja kõrgharidusmaastikku puudutavatel teemadel. Mainimata ei saa jätta ka kõiki tutvusi, tarkust, meeldejäävaid üritusi ja suurepäraseid kogemusi, mida tudengiaktivism ja üliõpilasesindus pakuvad. Kui oled ise tubli, hakkaja ja avatud mõttemaailmaga, siis lööd kindlasti elus läbi, kuid üliõpilasesinduses tegutsemine võib tuua ellu sääraseid hullumeelseid võimalusi ja eneseületamisi, mida kirja panna on võimatu. Seda tuleb omal nahal kogeda.

TTÜ PULSS Üliõpilasesindus on koht, kuhu saab tudeng või ka tudengiorganisatsioon alati enda murega pöörduda. Üheskoos leiame kindlasti parima lahenduse. Üliõpilasesindus teeb koostööd ka Eesti Üliõpilaskondade liiduga (EÜL), kus lisaks TTÜ esindajatele on ka pea kõikide teiste Eesti kõrgharidusastutuste tudengid kaasatud. EÜLi volikogusse ja üldkoosolekule on igal aastal kõikidel tipikatel võimalik kandideerida. Seal saab kaasa rääkida ja õppida tundma eriti hästi Eesti kõrgharidusmaastikku ja pakkuda välja lahendusi, kuidas saaks probleeme lahendada.

soov üliõpilasesindusse kandideerida või meie toimetustega rohkem kursis olla, siis uuri lisa meie kodulehelt ja hoia silm peal konkurssidel ning tudengielus toimuval Juulius Tipikas Facebooki lehel ja Instagramis. Kindlasti ära pelga ka meile kirjutada või kontorist läbi astuda! Asume ruumis U01-227. Ainult üheskoos saame olla tugevad ja hoida TTÜ lippu kõrgel! Soovin sulle tegusat meeleolukat ja edukat õppeaastat! Julgust unistuste realiseerimiseks ja võta enda tudengiajast ikka maksimum!

Lisaks on üliõpilasesindus kaasatud erinevatesse rahvusvahelistesse tudengivõrgustikesse. Nendest tõstaks esile Nordteki ja Baltechi. Nordtekil kohtuvad Põhjamaade tehnikaülikoolide juhatused ja üliõpilased, sama kehtib Baltechi kohta. Alati on kõikidel kohtumistel mingi läbiv murepunkt, millega ülikoolid ja selle tudengid seisavad vastastikku ning üheskoos leitakse lahendusi ja analüüsitakse võimalusi koostööks. Enda kogemuse põhjal julgen öelda, et üliõpilasesindus on enda liikmeid hoidev hooliv avatud sõbralik ja alati abivalmis organisatsioon. Igatahes, hea tudeng, kui Sul tekkis lisaküsimusi, mõtteid või hoopis

STUDIOOSUS

TUDENG TEGUTSEB

HANNOVER MESSE 4.0

KARL LÄLL ERAKOGU 76392*. See ei ole ju võimalik! Ühel messil ei saa olla kokku 76392 boksi, esitlust, ettekannet, paneeldiskussiooni – ma ju ei näe neid kõiki. Kuidas ma mingi valiku teen? Hakkan tähestikulises järjekorras läbi vaatama ja panen kirja iga firma, mille nimi mulle tuttav oli. Veerand tundi hiljem lõpetasin A tähega ja sain aru, et see pole parim strateegia. Vaikselt hakkab mulle kohale jõudma, mida tähendavad sõnad “maailma suurim tööstusmess”. Hannoveri tööstusmess toimub Hannoveri messialal, mille pindala on miljon ruutmeetrit - see on umbes 140 A Le Coq Arena jalgpalliväljakut. Siin võiks samaaegselt pidada kõik 2018 jalka MM-Il toimuvat 64 mängu ja üle poole messialast oleks veel tühi. Nii et päris suur. Kuidas ma siia sattusin? Kevadel kukkus virtuaalsesse postkasti kiri, mille sisu oli stiilis: “Inseneriteaduskonna Üliõpilaskogu korraldab reisi Hannoveri messile. Kandideerige ja valitud õnnelikud saavad osaleda.” Mõeldud-tehtud. Kuukene-kaks ootamist ja kümmekond e-maili hiljem olen hommikul liiga vara Lennart Meri nimelises Tallinna Lennujaamas. Here we go! Esimene päev kulub puhtalt reisimisele. Lennukiga Bremenisse, sealt autoga Wolfenbüttelisse (vahemaa on võrreldav Tartu kaugusega Tallinnast), aga enne seda veel üks väike vahepeatus Beck’si õlletehases. Õlletehases tutvume nii õlletootmise mineviku kui olevikuga. Näeme, kuidas automatiseerimine on hüppeliselt kasvatanud tootlikkust. Me ei saa teada, kui palju õlut tootis tehas sada aastat tagasi iga tööl oleva inimese kohta, kuid tänapäeval toodab tehas päevas töölise kohta 14000 liitrit. See on 42000 pudelit (neile meeldivad 0.33l pudelid) päevas inimese kohta. Teeme kiire arvutuse peas: tööpäev on 8 tundi ehk 480 minutit ehk 28800 sekundit. See jätaks inimjõul õlle tootmiseks aega alla sekundi iga pudeli kohta. Masinate jõud on suur. Näeme nii seda, millise loogikaga on tootmisliin üles ehitatud, kui ka seda, millised erinevad lahendused on välja töötatud, et praaktoodangut tootmisest eemaldada ja vigu (näiteks: pudel kukub liini peal ümber) elimineerida. Kui toota sellises mahus, siis juba

STUDIOOSUS

üks sekund tootmisseisakut on suurem kogus õlut, kui nii mõnedki inimesed aastas ära joovad, seega peab igale probleemile mõtlema aegsasti enne, kui see juhtub, et tervet tootmisliini mitte kinni panna. Järgmistel päevadel veedame lõviosa päevast messil. Esimesel messipäeval uhkustame oma kõnnitud sammude arvuga – kellel 20000, kellel 25000. Vaadata, katsuda, küsida, uurida on palju. Mina ei jõudnud Saksamaal oldud nädala jooksul isegi igasse messihoonesse (neid oli 30 ringis) sisse astuda – nii palju oli igaühes vaadata. Teine messipäev möödub paljudel kummalisel kombel igasuguseid loenguid, paneeldiskussioone ja ettekandeid kuulates. Huvitav, kas eelmise päeva reipalt sammutud kilomeetrid annavad tunda? Teiseks päevaks on ka messi loogika enam-vähem selge. Kui esimesel päeval satuti tihti lihtsalt sinna, kuhu juhtus, ja vaadati, mida elu toob, siis teisel

TUDENG TEGUTSEB

päeval oli enamusel juba mitte ainult tegevusplaan, vaid ka arusaam, kuidas seda realiseerida. Seetõttu saavad kõik palju rohkem seda, mida just nemad tahavad. Mess on tõesti nii suur, et väga lihtne on veeta terve päev nõnda, et kordagi ühtegi tuttavat nägu ei näe ning pärast õhtul muljetades kuuled sellistest asjadest, et vahepeal tekib tunne, nagu oleksid olnud täiesti teisel üritusel: üks mees oli virtuaalreaalsuses lennuk, mida ta kontrollis oma keha raskuskeset liigutades, samal ajal kui teine oli küberturvalisuse ettekandel, kolmas tutvus erinevate tiguredaktoritega ja neljas tutvus Rotterdami sadama logistikaprobleemidega. Meestest rääkides… 15 messil osalenud tipikast ainult üks oli neiu. Tüdrukud, kus te olete? Ma olen teid ülikooli peal näinud küll ja üldse mitte osakaalus üks neljateistkümnele. Eelviimasel päeval hakkas messitamine juba vaikselt väsitama ning olime pool päeva messil ning pool päeva Wolfsburgis VW tehase juures olevas Autostadt’iI muuseumis, kus leidus tegevusi igaühele. Mõni vahtis veerand tundi maailma esimest autot ja mõtles selle üle, kuidas sama ülesande lahendamiseks on läbi aegade kasutatud erinevaid lahendusi (vanasti oli paljudel autodel käigukang väljaspool autot, sest miks mitte). Samuti on 42GO laulust sidurpidur-gaas-gaas vähe kasu, kui satute sõitma Fordi kuulsa mudel T autoga. Tegelikult on see rohkem nagu hädapidur-sidur/käigukang-tagurpidikäigu pedaal-pidur ja gaas on rooli peal. Igal juhul, kellele see pinget ei paku, sai istuda uutes Porschedes või tutvuda autodega, mis on maailma ajalukku läinud eriliste tehnoloogiliste lahenduste või saavutuste poolest. Teate küll, kuulsad autod nagu Bugatti Veyron, Citroen DS, Delorean DMC-12, Jaguar E-Type või Audi A2. Kes teab, mille poolest Audi A2 kuulus on, võib endale uhkusega pai teha. Keegi ei tohiks nii suur autonohik olla**.

STUDIOOSUS

Viimane päev kulus suures osas tagasi Tallinna jõudmisele, kuid sellegipoolest jõudsime oma kodulinnas Wolfenbüttelis ka väikese ekskursiooni teha. Wolfenbüttel on Jägermeistri kodulinn, seega käisime vaatamas, kuidas Jägermeistrit toodetakse. Huvitav oli võrrelda Jägermeistri tootmist õlle tootmisega. Võiks arvata, et alkohoolne jook on alkohoolne jook ja põhimõte, töövõtted, ülesehitus on laias laastus samad, aga ei midagi. Olen suhteliselt kindel, et need tootmisprotsessid on nii erinevad, et kui ühe firma töötaja läheks teise firmasse töövarjuks, oleks peaaegu kõik uus, kui välja jätta villimine ja veel mõned protseduurid. Kahe pealtnäha samas valdkonnas töötava tehase tööprotseduuride võrdlemine andis sisekaemust selle suhtes, kui erinevad võivad olla pealtnäha sarnased asjad. Mis see nädal siis meile tegelikult andis? Inglise keeles on selle jaoks hea sõna: insight. Saime insight’i sellesse maailma, mille jaoks me end ette valmistame. Nägime, milline see reaalne elu on nendel õppealadel, mida õpime. Kindlasti oli väga kasulik ja õpetlik. Soovitan edaspidigi haarata võimalustest, mida ülikool pakub! *Tegelikult olin rakendusest siiski esimesel päeval valesti vaadanud. Tegelik arv oli umbes kümnendik sellest numbrist, kuid ka see on väga suur arv. **Esimene üleni alumiiniumist raamiga masstootmises olev auto. Mitte üldse nii põnev kui auto, mis 88 miili tunnis sõites viib sind sinu valitud kuupäevale nii minevikus kui tulevikus.

TUDENG TEGUTSEB

EERO ALEV, PRIIT KALLASTE, TRIIN SIIM ERAKOGU

K A U N A S C A N TAT J A TTÜ K AMMERKOOR

6 3.-6. mail viibis TTÜ Kammerkoor Kaunases, kus toimus rahvusvaheline kooride festival ning võistlus Kaunas Cantat. Lisaks mitmele Eesti koorile oli osalejaid kohale tulnud ka Taanist, Soomest, Lätist, Leedust, Venemaalt, Poolast, Tšehhist. Rolandas Daugėlase ehk Leedu MacGyveri karmi hindamise saatel suudeti pääseda Grand Prix vooru, kus saavutati auhinnaline 3. koht. Nagu ka varasemalt, aitasid võidetud III kohale kaasa esmapilgul silmale märkamatud pisidetailid. Ületades Läti-Leedu piiri, teatas bussijuht, et temperatuur on tõusnud 28 kraadini. See oli ennekuulmatu, arvestades, et Eestis polnud puud sellel ajal veel lehtegi läinud. Kõik õitses ja puud olid lopsakalt lehtes – suve algus oma täies hiilguses. Oleksime nagu sattunud lõunamaale. Kohe esimesel õhtul otsustas meie dirigent Ilmars Millers ka proovi teha. Väsinud pikast bussisõidust, ei olnud just kõik selle idee üle õnnelikud. Läksime siis lihtsalt oma hosteli taha tänavale ja hakkasime laulma. Eks see ikkagi aitas kaasa Grand Prix vooru jõudmisel. Peamiselt toimusid proovid ühes väiksemas koolimajas, kus pauside ajal käidi väljas päikest nautimas või kohalikega kossu mängimas.

STUDIOOSUS

TUDENG TEGUTSEB Vahest kõige suurema mõjuga lõpptulemusele oli sotsiaalne „salapidu“ pärast Grand Prix vooru jõudnute avalikustamist reede õhtul. Dirigent Millers oli juba enne reisi algust keelanud igasuguse alkoholi tarbimise enne võistlusprogrammi täielikku lõppu. See aga igijanust kooriliiget peatada ei saa. Vastupidi – ajaloost on teada, et just nimelt vägijookide manustamine avab eht-mangilikult koorilaulja tšakrad, suurendades vokaalset hääleulatust ning ühtekuuluvustunnet. Kindlasti mäletab ka dirigent Millers 2010. aasta edulugu Haapsalus toimunud XI Kammerkooride Festivalil (A-kategooria I koht ja kohustusliku loo „Solfedžo“ parim ettekanne). Samuti toimis see ka Kaunase festivalil – õhtuhämaruses pidevalt dirigendi välikohviku lauast mööda hiilides linna ainukesel peatänaval, sai sellegipoolest kesvamärjukest soetatud. Tähelepanuta ei saa ka jätta dirigendi professionaalset juhendamist laval ja neid haruharva kohtavaid naeratusi, mis olid osalt tingitud ka tema usina saatjaskonna Rihards Zariņši ja Dace Spridzāne pidevast panusest. Peale armastava naise moraalse toe, organiseeris Dace Hr Dirigendile hommikusööki lausa Kaunase teisest otsast. Lisaks eelmainitule saatis kammerkoori ka hea enne, mille otsa sattus meie oma bariton Eero: “Grand Prix alguseni oli vast umbes veerand tundi aega. Ülikond oli mul juba seljas, ainult lips tuli veel ette siduda. Leidsin kontserdimaja alumiselt korruselt meeste tualettruumi ning sealt suure peegli. Keerasin

STUDIOOSUS

valge särgikrae üles ning alustasin lipsu sidumist. Minu suhteliselt värske must taljesse hoidev pintsak on küll väga kena, kuid ainult kena ta ongi. Teha selles midagi füüsilist, nagu lipsusõlme siduda, on selles piin. Varrukad poovad kätes vereringe kinni ning tuleb joosta ajaga võidu – sõlm peab valmima enne, kui kätest kaob jõud. See ei õnnestunud. Proovisin mitu korda. Lõpuks kiskusin frustreeritult pintsaku seljast ja asetasin tualettruumi peeglilauale, kraanikausi kõrvale. Tundsin ennast koheselt palju vabamalt, justkui keegi oleks mind puurist vabadusse lasknud (ma ei ole üldiselt suur ülikonna-sõber) ja sõlm sai seotud. Haarasin uuesti pintsaku, et see tagasi selga panna, kui taskutest pudenes põrandale hulk kraami. Aega polnud enam palju ja toppisin asjad kiiruga tagasi, kust nad pärinesid. Sättisin pintsakut õiget pidi, et see selga tõmmata, kui taas midagi taskust välja kukkus. Olin juba päris pahaseks saamas, kui nägin, et kõlisedes puudutas põrandat minu ammu kadunud koorimärk, mida olin igalt poolt otsinud ja mille lõplikult kadunuks olin tunnistanud. “See on enne!” mõtlesin mina märki pintsakukrae külge kinnitades. “Nüüd peab küll konkursil hästi minema!” Läkski suhteliselt hästi - kolmas koht.” Nagu selgub, määravad suurte tegude õnnestumise väikesed nüansid ning koostöö. Võtame selle teadmise enesega kaasa ning õitseme vähemalt sama edukalt ka järgmistel konkurssidel ja esinemistel.

GNOSIS

IGAÜHE KÖÖGIST VÕIB SA ADA S TA R B U C K S SASKIA JÕERS ERAKOGU

Meile kõigile meeldib vahel nautida head kohvi – selline väike vahepaus, mida saame endale keset päeva lubada. Samas maksavad kohvijoogid tihti päris palju ning iga päev endale 4€ eest kohv osta ei tundu nagu mõistlik plaan. Õnneks on võimalik neid jooke ka ise kodus teha, väikeste muudatustega muidugi.

Mocha

Alustame kõige lihtsamast: kuidas saada kodus head tugevat kohvi? Espresso masinad on saadaval erinevates suurustes ja hinnaklassides, aga mina olen ustavaks jäänud kodus käsitsi kohvi valmistamisele. Nende jookide jaoks soovitan kas moka kannu või aeropress’i, mille mõlemaga saab väga hästi kanget musta kohvi teha. Päris espressot nad ei valmista, aga kohv tuleb siiski hea ja kange. Nii moka kannu kui ka aeropress’i saad poest kätte kusagil 30 euroga. Teiseks tuleb kasuks väike piimavahusti. See väike käes hoitav traadikesega masin, mida võib-olla oled kusagil elektroonika poes näinud, töötab tegelikult väga hästi ning saad sellega teha mõnusa piimavahu, mida siis kohvi peale panna. Maksab see kuni 10 eurot ehk 3 päeva kohvi eelarve. Viimaseks kasutasin ka kokteili šeikerit, mis tuleb kasuks külmade kohvijookide tegemisel. Kindlasti ei ole vajalik, aga annab rohkem valikuvõimalusi enda kohvi personaliseerimiseks. Lisaks on hea seda kasutada ka päriselt kokteilide tegemiseks ning olen kohanud inimesi, kes kasutavad seda ka valgujoogi tegemiseks. Ühesõnaga pooltargumente, miks osta endale üks korralik kokteili šeiker on rohkem kui vastuargumente. Esimeseks joogiks on mocha: see mõnus šokolaadine kohv, mis meelitab ka mitte kohvijoojad end proovima. Retsept on lihtne: vaja läheb šokolaadikastet, espressot ning vahustatud piima. Šokolaadikastme tegin ise, kuid võid kasutada ka poest ostetud. Ise soovitan poest ostes otsida Monini šokolaadikastet: see on mõnusalt šokolaadine ning mitte liiga magus. Mocha: vala 2 põhja, vala peale 1/3 tassist on seguneks kohviga,

STUDIOOSUS

teelusikat šokolaadikastet kohvitassi kuum kange kohv (nii, et umbes täidetud), sega hoolikalt, et kaste vala peale kuum vahustatud piim.

GNOSIS Järgmisena vaatame paljude lemmikut: karamelli macchiato’t. Macchiato tähendab originaalis märgistama, seega selle joogi puhul on tegemist karamelliga märgistamisega. Karamelli macchiato sisaldab lisaks kohvile ja piimale karamellikastet ning vanillisiirupit. Neid mõlemat võid leida poest või kastet ka ise kodus teha. Vanillisiirup on raskemini järele tehtav, aga võid selle ka vahele jätta ja lihtsalt karamellikastet oma kohvi sisse segada, et seda magusamaks teha. Karamelli macchiato: vala 10-15ml vanillisiirupit tassi ja vala peale kohv (nii, et 1/3 tassist oleks täidetud), sega kergelt, et siirup kohvis lahustada. Vala peale vahustatud piim, soovi korral lisa vahukoort, vala peale karamelli kaste.

Jäämacchiato ft. kass

Karamelli macchiato

Mõlemast joogist saab väga hästi teha ka jääkohvi. See lihtsalt nõuab natukene jääd, aga muu jääb suhteliselt samaks. Vahustades piima šeikeris, saad endale kergema ja õhulisema piima, mis ei ole kindlasti asi, mida peab tegema, kuid lisab sulle uusi võimalusi. Jää mocha: vala tassi šokolaadikastet, lisa klaasi jää, vala peale kohv. Võta kokteili šeiker, pane sinna sisse mõned kuubikud jääd, vale peale piima. Raputa piima, kuni tunned, et see vahustub, vala klaasi. Karamelli macchiato jääga on väga sarnane enda soojale versioonile, aga nagu ka soojas versioonis, võid asendada vanillisiirupi rohkema karamelliga. Karamelli macchiato jääga: vala klaasi põhja vanillisiirupit (15 ml) ja karamellisiirupit. Täida klaas jääga ja vala peale kohv, täida ülejäänud klaas külma piimaga. Soovi korral lisa vahukoort.

STUDIOOSUS

Jääkohv on üldiselt väga lihtsalt tehtav ning sellega on lihtne katsetada erinevate retseptidega. Võid proovida kõikide koostisosade šeikerisse valamist, proovi kohvi sidruni ja toonikuga või valmista ise cold brew. Lihtsalt jäta meelde, et suhkur ei taha külmas kohvis lahustuda, nii et lahusta suhkur kuumas kohvis enne selle jahutamist või valmista ise lihtne suhkrusiirup. Üks minu enda lemmikutest on espresso kondenspiimaga. Selle tegemiseks vala jää, kohv ja 3 teelusikat kondenspiima šeikerisse ja raputa kuni jook on vahune. Kergelt magus ja tugev kohvi maitse aitab sul kindlasti kuumal suvehommikul paremini ärgata. Sügise saabudes pean ka meelde tuletama, et pumpkin spice latte siirup ei maitse tegelikult hästi, nii et palun ära ürita endale sellega frappe’t või mõnda muud jooki tellida, usalda enda baristat ja las ta soovitab sulle midagi muud selle asemel. Mina annan pumpkin spice retsepti asemel teile chai, vürtsikas india piima tee. Chai: lõika suurteks tükkideks pöidlasuurune ingveri tükk ning pane keskmisesse potti, lisa kaks kaneelikoort, kümme nelgiõit, üks teelusikatäis jahvatatud kardemoni ja viis tera vürtsi. Vala peale 0.7 liitrit kuuma vett ning neli teelusikatäit musta teed. Lisa peale 0.3 liitrit piima ning soovi korral mett. Lase segu keema ning see järel filtreeri välja tee ja maitseainete segu. Seega võta ise ette ja katseta, mida saad ise kodus teha. Kindlasti õpid kohvi kohta rohkem, kui teeksid seda kunagi lihtsalt kohvikus käies ja kui vahepeal saab paar eurot kohvi pealt kokku hoitud, siis seda parem.

SPORDISEKTOR KULTURNIK

REIO ROBERT PUKONEN PIXABAY

TRICKING ’U TRIKI D

STUDIOOSUS

Terve elu olen olnud füüsiliselt võrdlemisi aktiivne. Nagu ilmselt paljud poisid, tundsin ka mina lapsena ülevoolavat vajadust ronida, hüpata, lüüa ja teha sisuliselt kõike, mis oleks füüsiliselt plahvatuslik ja huvitav. Arvan, et see on evolutsiooni käigus kujunenud tung, mis on aidanud inimestel arendada enda organism tugevaks ja võimekaks sobilikuks keskkonna väljakutsetele. Eriti tugevalt resoneerisid meiega kõigile tuttavad filmid aasia võitluskunstidest. Olin hämmingus liigutustest ja koreograafiast, mis tundusid uskumatud ja võimatud. Selle tulemusena algas mu tee võitluskunstidesse, mis kestis vahelduva eduga täiskasvanueani välja. Siiski oli midagi puudu, sest mida rohkem kogesin reaalseid füüsilisi konfrontatsioone, seda selgemaks sai fakt, et vaba liikumine ja võitlus on kaks täiesti erinevat asja. Võitlus on üks väga spetsiifiline liikumisülesanne, mis annab paraku pisut vähe ruumi loomingulisusele ja eneseväljendusele – kõigele, mis mind algselt oli köitnud. Seetõttu hääbus 20. eluaastate alguses lõpuks ka minu huvi, mille tulemusena panin tähele ka langust enda üleüldises füüsilises tervises ja sooritusjõus. Tegin küll jõutrenni, käisin jooksmas ja arvasin, et olen suhteliselt heas vormis, kuid tundsin, et midagi on tõsiselt puudu. Tänu internetile nägin siiski midagi, mis hakkas koheselt kummitama – videoid parkuurist ja freerunner’itest. Taas tekkis sama tunne, mis lapsepõlves – absoluutne imetlus ja hämming selle üle, milleks inimese keha tegelikult võimeline on; kui vabana need inimesed end ilmselt tunnevad. Hakkasin mõtlema, kuidas saab miski nii muljetavaldav olla ning kuidas oleks sellised oskused võimalik omandada.

SPORDISEKTOR KULTURNIK Keeruliste küsimuste puhul pöördun tihti evolutsiooni poole. See on minu arvates üks olulisemaid inimkonna leide ja kõige parem tööriist, mille abil lahata bioloogiast lähtuvaid probleeme, ent mis paraku on empiirilise uurimise jaoks liiga keerulised. Kui mõelda selle peale, mis sorti füüsilise aktiivsuse toel areneb meie organism kõige paremini kiiremini ja tervemalt, siis tasuks mõelda sellele, milline on olnud meie esivanemate elustiil viimaste miljonite aastate jooksul. Täpset vastust sellele küsimusele pole muidugi võimalik saada, kuid loogika ütleb, et säärase elustiili põhiliseks osaks on olnud liikumine: tohutult mitmekesine ja keeruline liikumine. See on tugevaks kontrastiks tänapäeva maailmale, mis premeerib spetsialiseerumist mingile kindlale alale. Selleks, et olla parim suusataja, ujuja, jooksja või mõne muu sportlane, tuleb pühenduda ühele alale täielikult. See on aga vastuolus meie evolutsioonilisele soodumusele keskenduda üldisele ja kannab seetõttu endas suurt lõivu meie üldisele tervisele ja võimekusele. Lapsed paistavad sellest intuitiivselt aru saavat. Nad on õues, ronivad mänguväljakutel, mängivad omavahel ja tegelevad väga aktiivselt liikumise õppimisega: mitte mingite kindlate liikumismustritega nagu mingisuguse spordiala puhul, kus on kindlad reeglid ja struktuur, vaid liikumisega liikumise pärast. Avastamise ja arendamise eesmärgil. Enamik inimesi lõpetavad aga mingitel põhjustel selle vanemaks saades ära. Sääraste mõtete tulemusena otsustasin jätkata liikumise õppimisega täiskasvanuna. Parkuur/freerunning (erinevus pole siinkohal oluline) on unikaalne, kuna hõlmab endas defineerimatust: selles puuduvad reeglid. Kõik on lubatud, mis omakorda tähendab, et tegemist pole spetsialiseerumisega kitsale valdkonnale. Sisuliselt võttes on tegemist elustiiliga, otsusega pühenduda liikumise õppimisele. Tundus, et tegemist on millegagi, mis võiks minulegi sobida. Parkuuri õppimine seisneb järkjärgulises arenemises, õppides järjest keerulisemaid liikumismustreid. Seda tehakse enamasti vabas õhus, päris maailmas; enamjaolt linnades, kus leidub säärase ala harrastamiseks rohkem huvitavaid elemente. Siiski on osade asjade õppimiseks ohutum kasutada pehmeid matte ja saali varustust. Seetõttu hakkasingi tihedalt külastama Spot of Tallinnat, kus on Eesti parim akrobaatikasaal. Seal aga tutvusin esmakordselt sellise alaga nagu tricking. Tõmme oli kohene ja nüüdseks ei kujuta ma oma elu enam ilma selleta ette. Keeruline on rääkida sellest, mis tricking täpselt on. Kõrvalt vaadates tundub tegemist olevat muljetavaldava spordialaga. Paraku spordialaks seda päris nimetada ei saa, kuna sarnaselt freerun’ile on ka see täiesti defineerimata. Seda ei reguleeri ükski organisatsioon, ametlikud reeglid puuduvad. Erinevus freerun’ist seisneb sisuliselt selles, et viimases kasutatakse takistusi, kuid tricking toimub ainult tasasel pinnal: saalipõrandal, murul või muus sarnases kohas. Siiski on tegemist reaalse fenomeniga, mis on arenenud välja võitluskunstide demonstratsioonidest ja omandanud mitteametliku struktuuri 2000. aastate alguses. Tüüpiliselt kombineerivad selle ala harrastajad ehk tricker’id erinevaid liigutusi võitluskunstidest, akrobaatikast, breiktantsust ja sisuliselt kõikvõimalikelt muudelt aladelt, mis hõlmavad kompleksseid liigutusi. Erinevus seisneb selles, et lubatud on absoluutselt kõik. See on liikumine spetsialiseerituselt üldisuse suunas. Hea tricker ei ole parim ühelgi kitsal alal, kuid on tõenäoliselt üks võimekamaid sportlasi maailmas. Tricking’u välja ütlemata reegel paistab olema liikumisvõime eksponeerimine võimalikult silmatorkavalt muljetavaldavalt ja loominguliselt. Seetõttu on nüüdseks juba lugematu hulk

STUDIOOSUS

liigutusi arenenud spetsiifiliselt tricking’u tulemusena. Liigutused, mida varem ei peetud võimalikuks, sest keegi polnud neid kunagi sooritanud. Mõned trikid on alguse saanud näiteks videomängudest, mida mõni harrastaja on ühel hetkel otsustanud päris elus järele teha. Lühidalt öeldes – tricking avardab inimliikumise piire. Tricking’u näol on tegemist väga noore alaga, olles põhiliselt välja kujunenud viimase 15 aasta jooksul. Seetõttu ei ole selle ümber välja kujunenud ka väga tugevat tugistruktuuri. Enamik tricker’id on iseõppinud, kasutades materjalina põhiliselt internetti ja omavahelist suhtlust. Siiski on praeguseks välja kujunenud juba üsna tugev ja ühtehoidev kommuun, mis kasvab kiiresti. Tihti korraldatakse kokkutulekuid ehk gathering’e, kus harrastajad tulevad kokku üle maailma. Kuna tricking on täiesti subjektiivne ja defineerimatu, siis kindlate reeglite alusel võistlusi korraldada pole võimalik. Kõige lähedasem sellele on tricking battle’id, kus erinevad inimesed näitavad oma oskusi, ning otsus võitja kohta tehakse žürii poolt. Vaatamata sellele, et tricking on uus ja suhteliselt vähe levinud sport, on ka Eestis tekkinud oma väike tricking’u kommuun. Toimuvad ka trennid Spot of Tallinnas. Treeneriks on Roman Burkovski, kes on kahtlemata väga professionaalne treener ja üks arenenumaid harrastajaid Eestis. Trenn sobib kõigile ja usun, et õigesti tehes peaks see olema ka väga nauditav ja lõbus. Siiski tuleb arvestada, et inimesed arenevad erineva kiirusega ning 14aastase sportlase ja 40aastase akadeemiku ootused peaksid siiski olema erinevad. Minu jaoks on tricking täiesti hämmastav ja unikaalne ala. See on liikumisvabadus ja ma armastan seda kirglikult. Ma ei ürita väita, et see on kõigi jaoks, kuid minu meelest on oluline, et me mõtleks inimestena rohkem selle üle, mida me tegelikult tahame teha, selle asemel, et mõelda sellele, kuidas parem välja näha või saavutada paremaid tulemusi mingitel kitsastel füüsilistel sooritustel. Trenn esteetika pärast on nagu inimfüüsise pöördprojekteerimine ja võistlemisel kitsastel aladel on kohutav hind meie tervisele. Liigume eemale nendest reglementeeritud spordialadest üleüldise füüsilise eneseväljenduse suunas. Inimestena oleme me tõenäoliselt parimad liikujad loomariigis. Teeme rohkem, milleks meie organismid on loodud – keeruline, loominguline ja piirideta liikumine.

KULTURNIK

LUULENURK K. ORGUSAAR

1. Tahan vaid istuda ja vaadata aknast rohtunud teid. Mööduvad linnad ja aasad ja hobused, tahan loendada neid. Pea on tühi ja mõtted on selged, istun ja vaatan ei loe. Milleks telefon, raamat või paberid kui mul on aken, vaat´ kae! Tee möödub kiirelt, vana kaloss raudtee serval. Pabeross mehe huultel, kes perroonil raamatut loeb. Mina ei loe, vaid vaatan Eestimaa suve. Oh ilmaime! 2. On õnneks vaja vaid üht sooja puudutust. Olgu selleks päikese pai või tuule suvine vibe või su hurmavad huuled.

STUDIOOSUS

KULTURNIK

3. Tahan sõita rattaga mööda suviseid Eestimaa teid, viljapõldude vahel, kuumal asfaldil palava päikese all. Punased moonid näitavad suunda järgmise käänaku taha. Veel üks käänak, üks kruusane kurv möödub me rataste all. Hilisõhtused päikesekiired horisondile kadumas. Viljapeade meri saab lopsakad varjud, nii kutsuvad näivad! Tahaksin hüpata merre, sukelduda koos sinuga. Higine pluus kleepub su ihule kui me vändata vihume. Sõidan su tuules, tunnen su lõhna, mida märjalt nahalt õhkab. Vaid nende hetkede nimel võiksingi elada kihutada koos sinuga viimasele rongile.

4. Kui ei saa minna tagasi, on aeg minna vaid edasi. Tegelikult on kõik vanamoodi, vaid ma ise näen uue pilguga. Siin igal nurgal on sinuga mõni mälestus. Kas mäletad kui istusime siin? Nüüd kõnnin om mälestustest nii ülbe näoga mööda, et enam isegi pisaraid raisata ei söenda.

5. Istun kramplikult oma toolil ja püüan mõista, mis kasu on koolil, kus keegi millestki aru ei saa, vaid tuima näoga vahivad nad. On mõni minut möödunud, kuid aeg on mällu sööbinud. Juba ammu seisab paigal kell, mu meel se´st kogu jutust hell. Keemik räägib keemilist juttu, palun, et ta räägiks ruttu. Mingi liitium, molekul oma veidral olekul. Mul on külm, ma istun siin, see on ikka paras piin. Vaatan taeva, otsin linde, tunni mõjus pole kindel.

6. Rikkusin täna kõiki reegleid. Nii hea oli. Vool haaras mind kaasa, lasin sel kanda. Iseendale ootamatult murdsin kõik lubatu. Ja ei kahetse midagi.

STUDIOOSUS

ENDINE* HUUMORINURK *KÄSIL ON IDENTITEEDIKRIIS

1) 2) 3) 4) 5)

Mida ütles kask vahtrale? – Mul juba mahlad jooksevad! Miks läks lehm üle tee? – Et pulli saada! Ennemuistsel ajal öeldi: ,,Kelle laps, selle nimi!” Nüüd ütleme: ,,Kelle laps, selle alimendid!” Kuidas nimetatakse teletupsu vanaema? – Raadiotups. Mida sa jahud, ega sa pärm pole!

TARKADE RISTSÕNA VÄIDETAVALT AINULT TARKADELE

ALLA 1. Mis nime kandis Sri Lanka varem? 3. Kuidas nimetatakse keskaegset filosoofiat? 4. Mida tähendab lühend rmtk? 5. Mis linnas avati esimene ülikool? 6. Millisele bändile kuuluvad laulusõnad: ,,Tantsime, tantsime, kuni on hommik…” 9. TTÜ rektor aastatel 2010-2015 (eesnimi). 12. Mis keemiline element on Si? KÕRVALE 2. Millist kokteili saame valmistada vahuveini ja värskelt pressitud apelsinimahlaga? 7. Studioosuse peatoimetaja eesnimi. 8. Mis riigi pealinn on Chisinau? 10. Kes sai 1921. aastal Nobeli füüsikapreemia? 11. Ühiste kutse- või seisushuvidega isikute koondis; üliõpilasorganisatsioon.

STUDIOOSUS

FUTOSHIKI FUTOSHIKI ON JAAPANI LOOGIKAMÄNG. SELLE NIMI TÄHENDAB TÕLKES “EBAVÕRDSUS”. MÄNGU EESMÄRK ON PAIGUTADA NUMBRID ÜHEST NELJANI NII, ET NEED EI KORDUKS ÜHESKI HORISONTAALSES, EGA KA VERTIKAALSES REAS. KERGEMAKS TEEB MÄNGU ASJAOLU, ET MÕNE VÄLJA VAHEL ON TÄHIS, MIS MÄÄRAB ÄRA KAHE ARVU OMAVAHELISE SEOSE (KAS TEGU ON SUUREMA, VÕI VÄIKSEMA ARVUGA).

SUDOKU

STUDIOOSUS