STUDIOOSUS T T Ü T UDEN G I A JA K IR I . S E P TE MB E R 2 017 . T T Ü S T UDENT M AG A ZINE
K U T S E TA N T S U L E - N Õ U A N D E I D R E B A S T E L E - E T T E V Õ T L U S M A S O H H I S M T I P I K A D S P O R D I S A A L I - F I L M I S O O V I T U S I - TÄ N A V A K U LT U U R I S T - T E L L I S
TOIMETUS
P E AT O I M E TA J A
Doris Abe doris.abe@tipikas.ee
TRÜKK
PEAK A ANE FOTO
VÄ L JA A N DJA
Sten-Ander Ojakallas Marko Vilberg
KÜLJENDA JA
Kadi Sigus
TOIMETUS
K E E L E T O I M E TA J A
Evelin Arak TÕLKIJA
Siret Laasner FOTOGR A AF
FOTOGR A AF 2
Marko Vilberg (TTÜ Fotoklubi)
Anna-Grete Juchnewitsch, Lilian Valge, Taavi Simson, Dr Gonzo, Helerin Rauna, Indra Tupp, Royce Wu Oo Jun Wei, Hanno Särg, Karel Nappus, Markus Lember, Evelin Tümanok, Tauri Einbaum
OÜ Koopia Niini & Rauam TTÜ Üliõpilasesindus AADRESS
Ehitajate tee 5, Tallinn K I R J U TA
studioosus@tipikas.ee H E L I S TA
630 3621
H T T P : // W W W . T T U . E E / S T U D I O O S U S
Studioosus (ladina keeles üliõpilane) on kord kuus ilmuv ajakiri, mille koostajateks on TTÜ tudengid. Studioosus ilmub iga kuu esimesel esmaspäeval ja toob lugejani uudised, persoonilood, reportaažid, intervjuud jpm. Lehe tiraaž on 1500 eksemplari ning seda jaotatakse TTÜ peahoones, IT majas, raamatukogus ja ka kolledžites tasuta.
@S T U D I O OS U S 2 017 | KÕ I K Õ I G U S ED K A I T S T U D
STUDIOOSUS
3
Armas lugeja! Näed Sa Studioosust esimest korda või mitmendat aastat, aitäh, et selle ikka kätte võtad ning uurid, millega teised tipikad tegelenud on. Kui eelmist peatoimetajat võis enne oma viimasele postile asumist näha eelnevatel aastatel muudel positsioonidel, siis mina olen peitunud abitoimetajana ajakirja tagatubades. Minu tee siia on olnud üks suur hüpe. Räägitakse, et kõik hea tuleb elus raske tööga, ent vahel saab töö kiiremini tehtud, kui oleks oodanud ning toob kaasa üllatavaid boonuseid. Näiteks sattusin üsna spontaanselt üheks päevaks tänavusele Arvamusfestivalile. See tähendas ka vähest planeerimist, muuhulgas puudus meil idee, kuidas õhtul koju tagasi võiks saada. Mõtlesime, et aega küll, ehk leiab mõne tuttava ja kui ei leia, siis viimase bussiga ikka saab. Kui päev õhtusse tiksus ning sohvritest sõpru näha polnud, hakkasime ostma bussipileteid. Need olid aga otsas. Lahendus? Tuli uusi tutvusi luua. „Tere! Kas teist keegi teab kedagi, kes täna õhtul Tallinna sõidaks?” Arvasime, et ees on pikk ja raske töö, kuid juba esimese küsimise peale leidsime härrasmehe, kes täiesti tühja autoga Tallinnasse sõitis ja meie kütuseraha klapitamise pakkumised resoluutselt tagasi lükkas. Samuti kuulsime sõidu jooksul vähemalt romaanijagu mälestusi, mõtteid ja lugusid, mis olid kindlasti vähemalt sama huvitavad kui keskmine arutelu Arvamusfestivalil. Autost väljudes kuulsime viimast remarki tema vabamüürlasest sõbra kohta, kellel on kombeks öelda: „Koputa, küll sisse lastakse.” Kogu kogemus oli mõnus suvine meenutus, et vahel õnnestub kõigil õigel ajal õigesse kohta sattuda. Loodan, et see on juhtunud ka minuga siin ajakirjas. Annan endast parima, et Sul oleks iga kuu huvitavat lugemist ning kui tunned, et midagi on kaante vahelt puudu, anna julgelt teada! Head lugemist! Doris Abe Peatoimetaja
4
SEC TION TITLE
SISUKORD 1
TTÜ PULSS
Sussi sahista Kuljuses
2
TUDENG TEGUTSEB
Vihjeid sulle, rebane
3
TUDENG TEGUTSEB
9254 km away from home
4
TUDENG TEGUTSEB
Üks mootor
5
TUDENG TEGUTSEB
Ettevõtlus-masohhism
6
TUDENG TEGUTSEB
Suvehõnguseid memuaare
7
SPORDISEKTOR
Deklareeri end spordihoonesse
8
K U LT U R N I K
Filmisoovitusi pimedateks õhtuteks
9
K U LT U R N I K
Tänavakultuur
10
K U LT U R N I K
Kunstinurk: Tellis STUDIOOSUS
5
TTÜ PULSS
1 K U L J U S E S S E S U S S I S A H I S TA M A Nimi: TTÜ tantsuansambel Kuljus Vanus: 68aastane Aadress: Ehitajate tee 5, Tallinn Telefon: 5695 5580 E-mail: kuljus@ttu.ee
TTÜ tantsuansambel Kuljus tantsuansambelkuljus
6
STUDIOOSUS
TTÜ PULSS
Kogemus
Hobid
Kuljuse tantsupagasit ilmestavad 68 tegusat hooaega. Nende aastate jooksul on meile tarkusi jaganud Eesti parimad tantsujuhid. Hoolikalt läbimõeldud esinemisnumbrid on selle ilmekaks näiteks, tuues iga kord kaasa kõrvulukustava aplausi. Ülesastumisi tuleb meil ette nii koduses TTÜs kui ka kaugemal. Eelmisel hooajal jõudsime muuhulgas esineda näiteks Lennusadamas, Salme kultuurikeskuses, Nordea kontserdimajas ja Vabaõhumuuseumis. Meie esinemisgraafikusse mahtusid ka tõelised tantsupeod nii pealinnas kui ka väikesel Kihnu saarel. Lisaks jõudsime välismaalegi, astudes üles Riias ning suviselt kuumas Makedoonias. Ees on aga ootamas veelgi suuremad vallutused: lisaks EV100 ja TTÜ100 pidustustele tähistame ka ise juba õige pea oma 70. juubelit.
Lisaks trennidele ja esinemistele tähistame iga aasta suurelt oma sünnipäeva ja uue aasta algust. Jõuluaega mahub kindlasti ühine hapukapsa söömine ning suve algusesse vägevad suvepäevad. Ühestki õigest hooajast ei puudu ka sügisene ühispidu TTÜ organisatsioonidega ja varakevadine lihaste lõdvestamine teiste rahvatantsuansamblitega. Kui aga sellest kõigest veel väheks jääb, leiavad meid tihtipeale ägedad pakkumised ise üles.
Oskused: • • • • • •
STUDIOOSUS
sitked mehed ja graatsilised naised; kerge tantsusamm; kõrvuni ulatuv naeratus; väsimatu meel; näitlejameisterlikkus, mis teeb kadedaks lavaka omadki ning tõstekombinatsioonid, mis on nii mõnegi neiu orbiidile lennutanud.
Soovitajad Sajad tantsijad, kes Kuljuses jalga keerutanud on.
Ootame Sind oma pöörasesse punti! Tule 4. septembril kell 18.15 TTÜ aulasse, kus tutvustame Sulle põgusalt Kuljuse telgitaguseid ja alustame üheskoos uut tantsuhooaega. Tule ise ja võta sõber ka kaasa! Trennid uutele tantsijatele toimuvad esmaspäeva ja neljapäeva õhtuti kell 18.15 TTÜ aulas. Kui oled huvitatud, siis leia Facebookist meie üritus “Kuljuse uute tantsijate vastuvõtt 2017”, sealt saad kogu vajaliku info. Soovi korral võid meile alati ka helistada või kirjutada. Kontaktid leiad meie CVst ;)
7
TUDENG TEGUTSEB
INDRA TUPP
2 1 0 S Õ B RALI KKU NÕUANNET VÄ RS KELE REBASELE Oled teinud parima otsuse oma elus ja astunud Eesti parimasse ülikooli. Et need ülikooliaastad läheks nagu lepase reega, otsustasin siia kirja panna 10 nõuannet, mille peale võiksid natuke mõelda. Kirjutan täiesti omast kogemusest, mida mul on juba 5 aastat, seega veidi võiks mind vist selles vallas usaldada. Igatahes head lugemist ja ilusat tudengipõlve Sulle!
8
STUDIOOSUS
TUDENG TEGUTSEB
1. Kui Sa seda veel korralikult teinud ei ole, siis tutvu oma erialaga. Kõlab veidralt, eks? Sa oled juba eriala valinud ja TTÜsse sisse astunud. Idee poolest peaksid sellega päris hästi kursis olema, aga vaadates põhjuseid, miks inimesed peale esimest aastat ülikoolist paberid välja võtavad, tuleb välja, et kõik ikkagi ei mõtle päris korralikult läbi, mida nad õppima tulevad. Seega soovitan peale erialavaliku läbi mõtlemist ka planeerida oma 3 või 5 aastat hoolikalt. Mõtle juba praegu erinevate võimaluste peale, mida Su eriala pakub. Kui tunned end julgelt, piilu juba erinevaid praktikakohti ja eriti vaprad ja kirglikud saavad ka lõputöö peale mõelda. Samuti väike bro tip: kui kahtled, mine räägi karjäärikeskuse inimestega, kes aitavad kindlasti selgust leida. 2. Teiseks tooks välja minu enda jaoks kõige olulisema soovituse. Liitu mõne tudengiorganisatsiooniga. Kasvõi sellisega, mis pealtnäha Sinu eriala või praeguste hobidega kokku ei lähe. Kõige olulisem on sealt saadavad kogemused ja oskused. Lühidalt on keeruline kokku võtta kõike positiivset, mida ükskõik millises TTÜ organisatsioonis olemine Sulle annab. Aga oma (pikaajalisest) kogemusest võin 100% kindlalt öelda, et seda otsust llihtsalt ei saa kahetseda ja ilmselt õpid organisatsiooni liikmena nii mõndagi kasulikku tulevaseks eluks, mida ülikool õpetada ei suuda. 3. Ära põe mõne magamata öö või tegemata töö pärast. Kõlab naljakalt? On neid, kes ei põe mitte millegi pärast ja eelistavad rohkem pidutseda kui õppida, aga see soovitus on neile, kes võib-olla ainult õppimisse kinni jäävad ega julge end vabaks lasta ja mõnda pidu nautida kartuses, et äkki jääb midagi tegemata. Tegelikult ei juhtu midagi, kui üks öö jääb korralikku und vahele või mõni kodutöö ei saa piisavalt Sinu aega. Ära hiili kõrvale mälestuste tegemisest. Käi kindlasti vähemalt ühel rajul peol (kõige lihtsam – külasta avalöögi pidu, rebaste ristimisele järgnevat pidu ja kindlasti legendaarset TTÜ parklapidu – sellest triloogiast saab juba parimad elamused kätte). 4. Nagu klassikud räägivad: pidev töö semestri vältel tagab edu sessi ajal (kindlasti kuuled seda kõikides ainetes ja ilusamas sõnstuses, aga mõte jääb samaks). Olen ise need vitsad kätte saanud ja ega see väga mõnus pole, kui sessi ajal kursakad puhkavad jalad seinal, sest nad tegid semestri vältel tööd ja Sina rügad nagu hull, et terve 100 lk konspekti eksamiks pähe saada. Ära tee endale nii. Ja kui kõike ei viitsi/taha/oska/suuda semestri vältel endale selgeks teha, siis proovi natukenegi. Iga pingutus loeb. 5. Ülikoolis on ilmselgelt palju istumist - loengu, söömise ja õppimise ajal jne. Soovitus siinkohal oleks see, et liiguta ennast. Kui tegid enne ülikooli trenni, siis jätka. Kui pole trenniga veel tutvunud, siis on viimane aeg alustada ja ehk on kõige parem koht alustamiseks on TTÜ kehalise kasvatuse aine. Miks see? Sest see on tudengile tasuta, selle eest saab väärtuslikke ainepunke vabaõppesse, meie treenerid on imelised energiapommid, kes tuju alati heaks teevad + Su keha armastab Sind, kui teda vähemalt aeg-ajalt liigutad. 6. Kui Sul on mõni mure, siis ära lükka selle lahendamist edasi, sest ülikoolis kipub olema nii, et kui juba üks mure tekib, siis ei ole teine enam kaugel ja niimoodi hakkavad need eksponentsiaalselt kuhjuma, seega lihtsam on kõik kohe ära lahendada. Kuhu pöörduda? Sõbrad ja pere on ilmselt alati valikud nr 1. Meil on ülikoolis ka äärmiselt sõbralik psühholoog, kes on valmis Su muresid kuulama, seega variante jagub. Aga ülikooliga seonduvate murede puhul pöördu Student Helpdeski, mille kohta oled ilmselt juba ka üht-teist kuulnud. Samuti aitab sind alati Üliõpilasesindus. 7. Haara kinni kõikidest Sulle vähegi huvi pakkuvatest ülikooli ja organisatsioonide poolt pakutavatest võimalustest. Ja ma pean siinkohal silmas nii üritusi kui ka tööpakkumisi ja tudengeile suunatud loenguid/koolitusi/seminare. Ära ühegi neist puhul karda, et see pole päris Sinu teema või ei oska või ei saa hakkama. Sa oled tegelikult kõvasti võimekam, kui arvad. Ja olgugi, et julge hundi rind on haavleid täis, on see lisaks ka rasvane. 8. Ole avatud, ole sõbralik, alusta vestlust võhivõõraga. Kui ei julge, siis liitu organisatsiooniga, seal tullakse ise sinuga suhtlema. Aga soovituse sisu on “Loo uusi tutvusi”. Tudengid on üldiselt sõbralikud ja oi, kui palju firmasid on sündinud ülikoolis tekkinud juhuslikest tutvumistest. Siia lisaks juurde, et oma kursusekaaslasi näed niikuinii peaaegu igapäevaselt, loo sõprussidemeid ka teiste erialade inimestega. Erinevus rikastab. 9. Tagasiside! Sa ilmselt kuuled või hakkad kuulma seda igal pool ja üsna tihti ja võib-olla tekib Sul selle suhtes teatud vastumeelsus, sest ÕIS sunnib Sind ka tagasisidet andma, aga ma panen Sulle südamele, et Sinu panus tagasiside andmisse ei pruugi küll jõuda tagasi Sinu endani selle otsesel kujul, aga tulevastele tudengitele teed sellega väga suure teene. Ja eks pärast on hea tunne ka, kui said oma ülikooli paremuse poole kujundada. 10. Ja lõpetuseks võib-olla isenesestmõistetav soovitus, aga tihtipeale kiputakse just sedalaadi asjadest mööda vaatama. Ehk siis ma ütlen sulle puhtast südamest: ära unusta iseennast! Vaimne tervis on sama oluline kui füüsiline. Seega ära uputa ennast kohustustesse, vaid naudi seda ülikoolielu, võta riske, lõbutse, välju oma mugavustsoonist ning hoia pea selge ja siht silme ees!
STUDIOOSUS
9
TUDENG TEGUTSEB
3
ROYCE WU OO JUN WEI
MY ERASMUS EXPERIENCE: 9,254 K I L O M E T R E S A W AY F R O M H O M E
Walking around campus, you may have seen this sign on the second floor of the SOC building.
I am Royce and I am an Erasmus student from Singapore. Singapore is known as a tiny little red dot, tucked away in South East Asia (SEA). Singapore has a tropical climate whole year round, with temperatures ranging from 25 to 35 degrees. As I have not been out of SEA before, you could imagine my apprehension before departure considering the huge jump in temperature from 32 degrees to -22 degrees. I was basically sweeping thermal wear off the shelves in Uniqlo and the winter department shops! Moreover, it was my first time out of SEA for a prolonged period. Luckily, I had the help of seniors who had their Erasmus program here last year. They shared tips with me regarding life in Tallinn and in TTU. I am a psychology major from the National University of Singapore, currently on my penultimate year in the university. In TTU, I was enrolled in the Work and Industrial Psychology course which is for the master’s level. I was expecting lessons from Monday to Friday. Imagine my surprise when I found out that my lessons run from Friday to Sunday! Also, courses are different here. In Singapore, we have lectures and tutorials – lectures run for one and a half hours and the content is delivered in a lecture theatre. For tutorials, we are required to complete our readings prior to the lesson, allowing for discussion to be conducted during the class. However, in my WOP course, my professors usually split the lectures into two portions. They focus on delivering the material for the first part of the lecture. For the latter, the class is usually involved in some group work where discussions and hands on activity is required.
10
STUDIOOSUS
TUDENG TEGUTSEB
For example, I was engaged in a team-building activity during my first lesson. The class was divided into two groups where one had to participate in the activity first while the other observed the team dynamics and provided feedback to the individual members. Our group was instructed to build the tallest structure using some arts and crafts materials (paper, straws and tape) and required to build it within a 20 minute timeframe. Each of us was given feedback based on our interactions with other members. I thought such hands-on activity was interesting and engaging. Here’s our end-product, we tried!
Like most other Erasmus students, I stayed on campus (Academic Hostel) for the first two months of my program. I was fortunate to have met some excellent roommates, Walid and Filip. Walid is from France whilst Filip is from the Czech Republic. We would usually hang out at the common area after dinner where we would share our experiences from our home countries. Planning about trips to Saaremaa and Stockholm was part of these conversations too and we eventually got to them in May.
(Me, Walid and Filip during our Stockholm trip) All in all, these 5 months have been nothing short of amazing. I got to experience studying abroad for the first time whilst forging strong bonds of friendship with amazing people. It is true that friendship transcends language, culture, religion and ethnicity. I can vouch for that! Being in the program also fulfilled my bucket list of visiting Trolltunga (in Norway) due to Tallinn’s proximity to the Scandinavian countries. I would like to thank the European Commission for giving me the opportunity to participate in the Erasmus+ program. Also, I extend my gratitude to Ms Kerti and Ms Ma at the International Mobility Office for always being so welcoming and helpful to my queries!
Lastly, thank you Tallinn for the times I had. Will be back someday!
STUDIOOSUS
11
TUDENG TEGUTSEB
ARMASTUSKIRJAD VIR AGOLE
4
HANNO SÄRG Et lugu korralikult alustada, tuleb alustada motoentusiast Kristerist ja minu täielikust kokkupuutumatusest motoriseeritud kaherattalistega. Vähemalt oskasin sõita jalgrattaga, mis tuli kõvasti kasuks, kui suve hakul oma plaanidele mõeldes sain aru, et plaanide suureks takistuseks on transpordivahendi puudumine. 10 minutit pärast mõtte formuleerimist olin juba telefoni otsas Kristeriga, uurides, mida mul täitsa oma mootorratta ja sõitmise jaoks vaja on ning kuidas kõike seda saavutada. Kuigi tema teisel pool telefoni alustas tiraadi sellest, millise kombe ma pean ostma ja millist ratast mul kindlasti vaja on, lugesin tema jutust välja üht: raha. Tuli välja, et see on probleem ning korraliku varustuse, juhilubade ja loomulikult mootorratta enda eest tuli välja käia kopsakam summa, kui ma olin lootnud. Lahendus: kasutatud varustus ja pidune tsikkel. Kui ainult sõita saaks! Kuu aja pärast leidsime end Kristeriga elupõlise motohundi garaažist, kes oli nõus meile vana ja rikkis Yamaha maha ärima hinna eest, mis enamikele motomeestele on suvise hoolduse kulu. See, et mootor ei tööta, tundus tol päeval üsna väike takistus – oleme mõlemad mehaanikatudengid ja arvame oma oskustest masinatega põhjendamatult palju. Ka väljakutse sõnastus oli leebe ja pidavat piisama vaid karburaatori puhastamisest, et 23aastane suksu jookseks nagu nooruspäevil. Kuigi hiljem selgus, et karburaatori puhastamisel polnud ratta sõidukorraga mitte mingit pistmist, sain vähemalt tänu nõuandele omale puhta karbussiga mootori ja pärast mõnenädalast pusimist õnnestus ka mootorile ehtne bensiinist indutseeritud eluvaim sisse puhuda.
12
STUDIOOSUS
Elu oli karikakar ja esimest korda omaparandatud rattaga sõita on tõeline ekstaas. Noh – peaaegu parandatud. Kuna esimene käivitamine toimus pikalt pärast ostmist, siis ei olnud mul kuidagi võimalik ette näha, et minu konkreetne kahe V-ga jõuallikas käimisel kõvasti koliseb. Sõbrad kirjeldasid mu lähenemist mootorrattal nii, et esmalt hakkab kostma mootori kolin, siis ilmun mina nähtavale ja viimasena jõuab kohale kena V2 mootori nurrumise hääl. Krister ei teinud asja lihtsamaks, jutustades, kuidas õigete motomeeste ideaal on täpselt vastupidine ja kolinat ei tohiks üldse olla. Tehnoülevaataja sõnul on ratas suurepärases korras, aga keegi mootoris koputab ja tahab sealt välja saada. Rääkimata hirmust, et kui mootor peaks maanteel sõites kokku jooksma, siis võib rattur leida ennast kraavist, haiglast või puusärgist. 3000 km ja kolm kuud pärast mootorratta sõidukorda saamist võtsin vastu otsuse ratas uuesti ära lõhkuda, et mootorist koputajadkotermannid välja lasta ja näha oma silmaga, kuidas kõik selle müstilise alumiiniumjuraka sees tegelikult töötab. TTÜ nimetab mind mehaanikuks. Oli huvitav mõelda, kas selline mehaanik ka päriselt midagi teha oskab, näiteks mootorit lahti võtta, kolinat parandada ja veel töötavana tagasi kokku panna. Varustatud netist allalaetud õpetuste, oma tööriistakohvri ja kahe sõbraga, asusin 23. veebruari õhtul pühalikus meeleolus tööle, naljatledes iga poldi ja mutri järel stiilis: “Kui raske see ikka olla saab.” Tuli välja, et
TUDENG TEGUTSEB mootori ratta küljest äravõtmine polegi eriti keerukas ülesanne ja see andis lootust ka edasiseks - lõppude lõpuks peaks mootor olema loogiline masin ning selle hingeelu mõistmine ei tohiks mul üle jõu käia. Kuna mootori laialilammutamine on pikem projekt kui üks 23. veebruari õhtu, oli juba varem valminud plaan tuua mootor mulle ühikatuppa uueks toakaaslaseks ja vabariigi aastapäeva algustundidel potsataski 50 kg Jaapani alumiiniumit mu ühikatoa vaba laua peale. Kuna olin toas üksinda, siis ainuke inimene, kelle närve ma sellise ruumikasutusega krussi keerasin, olin mina ise. Igatahes olin tehtuga väga rahul ja leidsin, et asjad lähevad õiges suunas, lootes mõne nädala pärast läikiva ja töökorras mootori uuesti rattale peale panna ning varakevadel juba sõpradega sõitma minna. Nägin unes oma võidukäiku mootori üle ja tundsin rahulolu enda laiapõhjalistest teadmistest kõiksugu masinavärgi kohta, teades, et suudan probleemideta alistada iga vidina oma tahtele. Hommikune reaalsuskontroll oli süngemates värvides, kui avastasin, et hoolika õli väljalaskmise kiuste oli mootorisse müstiliselt jäänud sisse veel vähemalt 10 liitrit õli ja see kõik immutas nüüd rammusalt mu ühikatoa sisseseadet ja põrandat. Järgnevad kolm tundi koristamist andsid hea arusaama, mida tähendab tegelikult mootorit lahti võtta. Aga lahti kulutasime Teadmata piidlesime
STUDIOOSUS
me ta Kristeriga võtsime ja selleks terve nädalavahetuse. täpselt, mida me otsime, iga juppi kahtlustavalt ja
mõtlesime, kas tema, täites oma kohust mootori kellavärgis, saaks teha säärast kolinat. Kokkuvõttes võtsime lihtsalt hammastest (klapid) sabakarvadeni (käigukast) kõik osadeks ja laotasime voodi, kapi ja aknalaua erinevaid jubinaid täis. Järgnes etapp, kus manuaali järgi pidi kruvikuga kõik detailid üle käima ja tutvuma, kas neid kõlbab veel mootoris kasutada või peaks välja vahetama. Asusin usinalt tööle, kuni taipasin, et originaalosade hindade juures ei raatsiks ma ennetavalt vist midagi välja vahetada, seega jätsin ka mõõtmised katki. Aeg hakata kokku panema ja loota, et midagi on paremaks läinud? Peaks vist mingeid juppe ka tellima? Lõpuks sai tellitud tihendikomplekt, kolb ja üks laager, millest viimane ka postis kaotsi läks. Küllap polnud laagrivahetus ette nähtud. Uue kolvi kasuks otsustasin, kui viisin silindrid hoonimisse ja võtsin kolvi poolkogemata kaasa, et küsida töökojas rumalaid küsimusi mootori kohta, mida ükski mehaanik küsima ei peaks. Kui olin tagasihoidlikult oma mure letti löönud, siis nende arvamus oli, et see sama kolb koliseski, kuna oli kulunud ja loksus vastu silindrit. Töövõit! Kas nüüd paneks kokku? Veel mitte? Ebameeldiva üllatusena avastasin, et kõige jubedam osa mootoriputitamisel on vabaneda 24 aastat seisnud tihenditest, et need saaks asendada uutega. Ühe tihendi eemaldamine ja pinna puhastamine võttis aega 2-3 tundi ja neid oli vaja eemaldada kaheksa tükki.
Kui varuosad kohal olid ja tihendid eemaldatud, oli märkamatult käes maikuu, Kevadtorm, sess ja siis juba juunikuu. Nii palju siis mõnest nädalast. Sõprade ühene arvamus oli, et mina sel hooajal ratta selga ei saa. Suviste meelelahutuste vahel istusin mina ühikas ja kruvisin mootorile juppe külge, kohates iga jupiga erinevaid takistusi: kas oli tihendikomplektist uus tihend puudu, kuskilt oli vana tihend eemaldamata jäänud või oli manuaali sõnul vaja teha midagi, mille peale ma ise poleks iialgi tulnud - näiteks klappide kokkupanemise asemel käisin kaks päeva poodides, et leida klappide lihvimiseks vajalikke vahendeid. Kuid juuli teiseks pooleks oli mootor koos ja ootas külgepanemist. Ilma suuremate viperusteta sai ka installeerimine tehtud ning kui hüpata üle nädala kestnud elektrisüsteemi surkimisest, et masin käivituks, siis mootor tõesti nüüd töötab. Ja ei kolise. Tuli välja, et tänu heale õnnele ja sõpradele olin ma tõesti ka seekord masinavärgi enda tahtele allutanud. Hoolimata õnnelikust lõpust õppisin sellest kogemusest vastupidist. Kui mootori lahtivõtmine ei ole just su hobi, siis praktilise vajaduse pärast ei tasu seda ise ette võtta. Juba poole töö peal olin kindel, et oleksin palju mugavalt, kiiremini ja odavamalt probleemi lahendanud, kui oleksin ostnud töötava kasutatud mootori. Mind sundis edasi nokitsema vaid uudishimu, õppimissoov ja vajadus eneseteostuse järele.
13
TUDENG TEGUTSEB
MA SOHHISM L ÄBI ET TE VÕTLUSE
5
KAREL NAPPUS, MARKUS LEMBER
Start-up on hetkel tõeline buzzword. Kui 90. aastatel oli cool öelda: „Mul on bänd,” siis teinekord tundub, et selle tänapäevane vaste on: „Mul on start-up”. Mis asi on start-up? Googeldades, leiab mitmeid definitsioone, kuid sisuliselt on start-up ettevõte, milles on palju ebamäärasust ning mis läheneb traditsioonilisele ärile uuenduslikul viisil. Selleks võib olla seni katsetamata ärimudel või uudne toode, teenus. Sõna “äri” loob sageli kohese seose jõukusega. Mõnel võlub see silme ette pildi kallist ülikonnast, pankadest või sportautost. Kuvand edukast iduettevõttest on üldiselt tehnoloogiasektoris tegutsev ettevõte, mis näiliselt justkui prindib pappi; firma, mille nimi tõstatab investorites tugevamat sorti emotsioone, kuid tõenäoliselt ei ütle keskmisele inimesele midagi.
14
STUDIOOSUS
Start-up konverentsidel ja üritustel kohtud ettevõtjatega, keda kuulates jääb suu ammuli ning kelle põrumis- ning edulood jätavad sõnatuks; mentoritega, kellel tundub alguses olevat igale murele lahendus; investoritega, kes enda “kana ja muna” manamisega tekitavad ekistentsiaalseid kriise, mis ei lase öösiti magada – raha kaasamiseks on vaja toodet, toote ehitamiseks aga raha. Tegelikkuses tähendab ühe start-upi alustamine seda, et alguses ei ole palga saamisest isegi mitte haisu. Start-upi ülalpidamine nõuab alguses sageli enda rahakotiga eksperimentide ja katsetamiste eest tasumist. Sugugi mitte alati ei tasu investeeringud end ära ning tuleb kurva reaalsusega leppida (ning masohhismi all kannatavatel ettevõtjatel millegi uuega alustada).
TUDENG TEGUTSEB Noorena iduettevõtlusega tegelemisel on nii positiivseid kui ka negatiivseid aspekte. Kogenud ettevõtjad jagavad enda nõu noortele üpriski heldelt, tuleb vaid ise olla aktiivne ning leida endale mentorid, keda usaldada. Levinud on soov aidata järgmise generatsiooni ettevõtjaid, seda täiesti altruistlikult. Samas võib olla investorite ja partneritega suheldes keeruline kogemuse ja pika eduloo puuduse tõttu näida usaldusväärne. Meie üks esimesi arvestatavaid ettevõtluskogemusi oli õpilasfirma emuusikakool, mille idee keskmeks oli eestikeelne videopõhine pilliõppe-platvorm. Kaks täiesti puuduliku programmeerimiskogemusega gümnasisti Läänemaalt seadsid sihi idee ellutoomisele ning tundus loomulik pöörduda mõttega mõne kogenud mentori poole. Turundusalast nõu küsiv email viis meid kokku turundusele keskenduva Convertali tegevjuhi Taavi Raidmaga, kes meile tänase päevani kõikide oluliste
küsimustega nõu annab. Lisaks võtsime arenduse osas ühendust ühe maineka IT ettevõttega. Paar Skype’i sessiooni hiljem jõudis meieni kiri, et “okei, kutid, te olete õpilased, teeme teile odavalt”. Meilile oli manusena kaasa pandud hinnapakkumine veebilehele, millel seisis ligi 7000€ suurune hinnasilt. Et meil sellist raha kuskilt välja võluda polnud, otsustasime asja enda kätte võtta. Peale paarinädalast Youtube’i programmeerimisvideote binge’imist saime ise enda “7000€se” lehe valmis. Nüüd, kui valdasime veebilehtede trükkimise kunsti, avastasime sellest ka ühtlasi hõlpsa võimaluse taskuraha teenida. Õpilasfirmade võistlusel läks meil hästi, saavutasime riiklikul võistlusel teise koha. Otsustasime sellega mitte piirduda - tahtsime muusikakoolile edasiarenduse teha, õpetades inimestele laulmist. Nõnda tekkis idee reaalajas tagasisidet andvast virtuaalsest hääleseadjast. Kandideerisime ideega Ajujahi konkursile ning saime 300 meeskonna hulgast kolmanda koha.
Ärimaailmas tuleb teada, millal on aeg lahti lasta. Käisime liftikõne võistlustel ja start-up konverentsidel investeeringuid otsimas, kuid too kana ja muna probleem osutus ikka ja alati saatuslikuks. Meil oli vaja palgata juurde arendajaid, et rakendus valmis teha, kuid meil puudusid selleks vahendid. Ettevõtmisele raha kaasata meil ei õnnestunud, sest meil ei olnud ei toodet ega kasutajaid. Levoni idee elustamine viis meid isegi Torinosse, Euroopa Innovatsiooniakadeemiasse. Kõikidest püüdlustest hoolimata läks idee riiulisse. Kuigi olime ligi kaks aastat pühendanud Levoni arengusse, osutus see meile liiga suureks väljakutseks. Tough shit. Vaatamata kõigele oli ettevõtlusest saanud meie jaoks elustiil ja kõikidest raskustest hoolimata oli enda asja ajamine justkui harjumuslik. Nii muuseas – kas keegi teist on veel kunagi mõelnud, et toidupoes käimine on jube tüütu? “Kui saaks (ka Tallinnast väljaspool) vaid toidukaubad poest koju tellida” mõtlesid Tartusse ära eksinud (loe: majandust õppima asunud) tüübid Läänemaalt. Üleüldse võiks toidukaupade veebist ostmine olla mugavam, kiirem. “On selles ärilist potensiaali? Miks suurketid igale poole ei võiks kullerdada? Mis seal nii keerulist ikka saab olla.” Start-upinduses on küsimuste küsimine igatpidi tervitatav nähtus – eriti, kui need küsimused tekitavad tunde, et su äri oli juba eos suunatud läbi kukkuma, sest, kui suudad nendele küsimustele (ööd läbi googeldades ja andmeid otsides või potentsiaalsete klientidega suheldes) vastused leida, on lootust, et su mõttel võib olla iva. Alustasime enda eksperimendiga Kalamajas, kus leidsime 50 majapidamist, kes olid valmis meie lahendust katsetama. Alguses tegime tellimusi ise, et näha kuidas see peaks toimima – see oli lauskatastroof, eriti toodete komplekteerimine. Üks luges teisele, mis antud tellimuses olema peaks ning teine komplekteeris kaubiku küljel asju kottidesse. Oli pime ja kaubiku sisetuled streikisid. Lörtsi ja kõike muud mõnusat lendas igast ilmakaarest krae vahele. Meil ei olnud õrna aimugi, mida me teeme. Hoolikusest hoolimata, suutsime siiski teha tellimustes vigu. Kuid selle juures kõige olulisem oli see, et saime teada, mis on meie ettevõtmise kitsaskohad. Oleme need nüüdseks ületanud. Täna töötab meil Tartus kullerite võrgustik, kes on enda töös kordades efektiivsemad kui meie olime. Oleme kindlad, et meie kannatustel ei ole veel lõpp ega saagi olema. Ilma spontaansete põlengute ja väljakutseteta olekski maruigav.
STUDIOOSUS
15
TUDENG TEGUTSEB
6
S U R E M AT U K A Š T Š E I J A E
Surematu kes? Mis memuaarid? Suurepärane! Mul on teie tähelepanu. Põgusalt olgu öeldud, et Surematu Kaštsei (Kaštsei Bezsmertnõi) on tegelane vene muinasjuttudest ning eestimeelsusel on pistmist asjaga nii palju, et olen eestlane ja minu lood on Eestist. Kaštsei kui kujund lõi mulle pähe seepärast, et tänaseks olen üle elanud juba kolm peatoimetajat: Merilin, Kristiina ja Aleksander. Tervitused neile siinkohal. Nüüd aga teen koostööd juba neljanda peatoimetaja, Dorisega. Nii palju mulle kooliaastaid vist siiski antud pole, et ma ka viiendani jõuaks.
16
STUDIOOSUS
kausist, kausid on selle jaoks spetsiaalsete sangadega. Lisaks on seal kohas ka „kirjutamata tava“, et igal juhul jäetakse ka väike tipp.
Kuid aitab loendamisest ja liigume millegi põnevama, memuaaride, juurde. Suvi on mulle selline hapukurgi hooaeg, kus ma võtan vabalt ja teen vaid asju, mis põhiliselt mulle endale huvitavad tunduvad. Seetõttu on tavapäraselt septembrinumbrisse üsna keeruline leida teemat, mis ka teisi tudengeid kõnetaks. Siiski olen siiani sellega hakkama saanud.
Teine koht on selline, kuhu niisama ei pruugi sattuda. Asukohaks Lümanda Lääne-Saaremaal. Söögikohaks Lümanda söögimaja. Tegemist on kohaga, mis pakub kohalikust toorainest tehtud ehedat kohaliku toitu (nt tuhlis ja nott ehk mandrikeeles kartulipuder singikastmega). Teenindus on hea ning hinnad mõistlikud. ACHTUNG! Portsud on nii suured, et väiksematel inimestel on tungivalt soovitatav ühe inimese ports kahe peale võtta isegi, kui tegemist on „väikese“ portsjoniga. Kindlasti on katsetamist väärt pannileib, mida serveeritakse maarohuteega. Söögikoht ise, muuseas, on ehitatud vana koolihoone sisse ning evib sellist toredat arhitektuurset lahendust nagu mantelkorsten. Tasub kindlasti oma silmaga üle vaadata.
Alustan ühest oma lemmikteemast, toidust. Kuigi selle aasta sees olen juba ühe artikli toidukohtadest avaldanud, siis on veel kaks kohta, mida ma omalt poolt soovitada tahaksin ning mis minu hinnangul igati külastamist väärt on. Esimene neist asub Tallinnas Raekoja platsil Raekoja hoones sissepääsuga torni alt. Koha nime pole ma siiamaani meelde jätnud, aga seal saab suurepärast „Põdrasuppi“, mis kujutab endast suurt portsu rammusat puljongit köögiviljadega. Portsu hind on 2,50 €, mis vanalinna kohta on enam kui mõistlik. Juurde saab võtta tünnist ka soolakurki. HOIATUS: antud söögikohas toimub söömine ilma lusikata, otse
Et mu artikkel inimesi liiga näljaseks ei muudaks, püüan rääkida ka millestki muust kui toidust. Tegin ma ju suve jooksul nii mõndagi teist peale uute söögikohtade avastamise ja oma lemmikute taaskülastamise. Näiteks taasavastasin ma enda jaoks male ja kabe, mida nii mõnigi kord suve jooksul õnnestus mängida. Selgus, et olen küll mõningati rooste läinud, kuid ka mängu ilu on tähtis. Samuti on see suurepärane võimalus ilusa ilmaga päikesekiiri püüda nii, et ise ei märkagi. Kestab ju hea mäng üsna kaua, eriti arvestades seda, et mulle kohe üldse ei meeldi kellaga mängida. Mulle meeldib asju võtta tasa ja targu.
TUDENG TEGUTSEB
A EESTIMEELSED MEMUA ARID TAAVI SIMSON
Kuigi jalgratast pole ma nende ridade kirjutamise ajaks ikka veel sõidukorda seadnud, siis seda enam olen ma see suvi liikunud jalgsi. Eriti kesklinnas ja Vanalinnas. Tuleb välja, et see on olnud hea otsus, sest olen näinud objekte, mida muidu ei märkakski. Näiteks uue EKA hoone ehitust. Praegu, kirjutamise ajal, on pool vana maja maha võetud ja alles jäetud vaid nurgaosa, mistõttu on antud tänavaosa harjumatult valgusküllane. Lisaks olen näinud uue trammitee ehitust, mille „edenemise kiiruse“ üle linnakodanikuna just rõõmu ei saa tunda, kuid peaasi, et liigub. Võrreldes praegusega liigub trammitee oluliselt lähemale Skoone bastionile, mis annab alust arvata, et sealkandis võib tulevikus suuremat tee-ehitust oodata. Kahjuks on nägemata jäänud paljukiidetud isesõitev buss, mida tehnikahuvilisena kangesti proovida tahaksin. Loodan, et ühel hetkel võimalus selleks siiski tärkab. Viimaseks võib mainida, et suvi ei lõpe 31. augustiga, eriti tudengite jaoks, ning huvitavaid tegevusi, mida koos kaastudengitega teha, jätkub ka septembrikuusse. Näiteks 9. ja 10. septembril leiab aset SEB Sügisjooks, millest tavapäraselt võtab osa ka palju tipikaid. Kui on huvi põneva koostegemise vastu ning on tahtmine liigsed mojitod ja burksid maha põletada, siis tasub kindlasti minna. Lisaks toimub septembris ja oktoobris veel mitmeid teisi põnevaid ettevõtmisi, millest juba kaastudengitelt ja tuutoritelt, kindlasti ka Studioosusest, kuulda saab. Ning viimaks üks poliitiliselt ebakorrektne kalambuur: „Kas tudeng saab kunagi valmis? Ei, erinevalt viinerist ei saa tudeng kunagi valmis.”
STUDIOOSUS
17
SPORDISEKTOR
LILIAN VALGE
7
TIPI KAS, TULE TRE NNI !
Ilmselt lendas suvi meeletul kiirusel mööda ning nüüd tuleb jälle end koolielu rütmi seada. Lisaks koolile tuleks üles korjata ka trennipisik, mis suvel võib-olla kuskile ära kadus. Mis muudatusi võib sellest õppeaastast näha TTÜ Spordihoones? TTÜs on hulganisti võimalusi trenni teha: spordihoones saab mängida võrk-, korvning sulgpalli; lauatennist; käia rühma- või jooksutrennides ning jõusaalis… ja seda kõike kehalise kasvatuse kui vabaaine raames, mille eest saab nüüd koguni 3 EAPd. Aga et EAPd välja treenida, tuleb end ikkagi piisavalt liigutada. Vanemad trennihundid ehk teavad, et kohati on Spordihoone jõusaalis rahvast rohkem kui inimesi, sama võib vahel juhtuda ka rühmatrennides. Nüüd aga on Fittest meie Spordihoonest välja kolinud ning jõusaal on selle arvelt suurenenud. Mis aga peamine – ära võib unustada kõik ajalised piirangud. Enam ei saa tasuta Spordihoonet kasutada ainult kella 16.00ni, vaid kuni sulgemiseni välja. Ja seda mitte ainult jõusaali poole pealt, vaid ka rühmatreeningud toimuvad õhtu poole! Pallimängud jätkavad samamoodi ehk neisse on võimalik minna kell 8.00, 10.00, 12.00 ja 14.00.
Nii, et deklareeri kehaline kasvatus ja liitu meiega!
NÄEME TRENNIS! 18
STUDIOOSUS
SPORDISEKTOR
* Ükski artikli juures kasutatud foto ei kujuta TTÜ Spordihoone hetkeseisu
STUDIOOSUS
19
KULTURNIK
8
FI LM I PA R E M I K E V E LI N I S I LM A D E L Ä B I
Tenenbaumid (2001) The Royal Tenenbaums Žanr: komöödia / draama Tegemist on värvika, kuid nukra ja mõnevõrra sürrealistlikku perekonnaga, kes läbivad elu omaenda ebaharilikul moel. Oma abikaasasast Etheline’ist aastaid võõrdnud, advokatuurist välja heidetud advokaat Royal Tenenbaumi jaoks on saabunud rasked ajad. Tema kolm täiskasvanud last olid imelapsed – Richie on endine profitennisist, tema lapsendatud õde Margot tunnustatud näitekirjanik, Chas aga finantsgeenius. Kogu pere geniaalsust ähmastab kaks põlvkonda kestnud pettus, ebaõnnestumine ja katastroof. Probleemi algatajaks peetakse pereisa, kes püüab nüüd oma lastega ära leppida, tehes seda sama kehvasti nagu ta neid omal ajal kasvatas. “Tenenbaumid” on igakülgset rahuldust pakkuv hübriid, mis on kaugelt liiga naljakas, et olla traagiline, ning liiga libekeelne, et olla sügavamõtteline. Kestma jäävad vilksatavad rõõmuja valuaistingud perekonnast, mis on andekas, kuid hukule määratud.
20
SEC TION TITLE
EVELIN TÜMANOK
Annie Hall (1977) Žanr: komöödia / romantika “Annie Hall“ on Ameerika komöödia pärl, mis on kujundanud meie nägemust New Yorgist ja selle armastusväärselt neurootilistest elanikest. Selle tänavail suudeldakse ja tülitsetakse, kuid siiski armastatakse tolle linna õdusust. Koomik Alvy Singeri ja Annie armastuslugu on nagu terve see linn ise, mis on täis igati inimlikku madalat enesehinnangut, mõttetuid kisklemisi ja vastandlike isiksuste särtsuvat külgetõmmet. Sellesse filmi on lõimitud peenetundelist komöödiat, sõnamängulisust, juudihuumorit, armastust ning New Yorgi ja Los Angelese vahelistest erinevustest ja üks väga naljakas stseen homaaridega. Väidetavalt on see Woody Alleny kõige ausam ning emotsionaalselt kõige küpsem film.
KULTURNIK
Olles John Malkovich (1999) Being John Malkovich Žanr: komöödia / draama / fantaasia “Nobody’s looking for a puppeteer in today’s wintry economic climate...” Craig Schwartz on õnnetu olemisega nukuetenduste andja, kes tuleb vaevu ots otsaga kokku, teenides elatist oma süngete tänavaetendustega. Et teenida lisaraha, läheb Craig arhiveerijaks veidrasse ettevõttesse, mis asub ühe suure Manhattani kontorihoone 7 ½ korrusel. Legend sellest, kuidas üks büroo võib eksisteerida 7. ja 8. korruse vahepeal, panebki filmi kummalised sündmused liikvele. Kontoris avastab Craig kapi tagant kanali, mis viib ta näitleja John Malkovichi teadvusse (näitleja ise ei aima sellest midagi). Siis kogeb ta 15 minuti jooksul kõike, mida Malkovich teeb, kuni ta pillutakse ootamatult välja New Jersey kiirtee äärde. Et saavutada naiskolleegi tunnustus, muudavad nad John Malkovichi aju tõeliseks turismiobjektiks.
STUDIOOSUS
Donnie Darko (2001) Žanr: psühholoogiline thriller / fantaasia / draama „Donnie Darko”sai kohe pärast linastumist kultusfilmiks ning on seda ka tänase päevani. Tegemist on julge ja originaalse visiooni filmiga, millesse on lõimitud omapärased ideed, sümbolid ning teemad, mis ei jäta kindlasti kedagi ükskõikseks. Film räägib peaosalise Donnie Darko nägemustest maailma lõpu kohta ning tema teekonnast nende tähtsuse mõistmisel. Donnie Darko on keskkooli õpilane, kellel on mitmeid vaimseid probleeme. Tema psühhiaater arvab, et poiss põeb skisofreemiat. Donnie ise aga usub, et ta on avastanud võimaluse ajas rännata, muuta asjade kulgu ja näha asju, mida teised ei näe...
21
KULTURNIK
TÄ N AVA K U LT U U R
9
ANNA-GRETE JUCHNEWITSCH Pole teab mis avastus, et kui meil on olemas linnad, siis on meil suure tõenäosusega olemas ka tänavad, igaüks neist omanimeline ja eripalgeline. Kui me pole kuskil siseruumis, siis oleme me võrdlemisi suure tõenäosusega tänaval. Seega ei peaks eriti suur üllatus olema, et nii tänaval endal kui majadel, mida uulits proosalises võtmes oma õlgadel kannab, on igaühel oma lugu ja oma elu, mida avastada. Viimastel aastatel suuremat kõlapinda saanud sõna nimega “tänavakultuur” kannab endas võrdlemisi kirevat ja huvitavat seltskonda. Kord ilmuvad viiulisonaatidega tegelinskid majade akende alla ja lämmatavad oma muusikaga tavapärase inimsagina. Kord näeme jälle, kuidas üleöö on tekkinud suured uhked kunstiteosed majaseintele. Kui õnneks läheb, võime mõnikord kohata ka tantsijaid või lausa tantsugruppe, kes ootamatult täidavad avaliku ruumi millegi nii spetsiifilise ja erilisega, et ülejäänud möödujatel ei jää muud üle kui esinemist vaadata. Kogu selle hea kõrval tuleb paraku mängu palju agasid ning küsimusi selle kohta, miks on mõned asjad nii nagu nad on. Miks kultuurinähtustele, mida siseruumides meelsasti tarbiksime, tänavatel paraku odavama ja madalama maigu külge poogime? Muidugi, üldistada ei saa. On palju inimesi, kes hindavad enda ümber uut huvitavat kultuurilist väljundit ja sinna kõrvale sama palju inimesi, kes peavad paljusid kunstnikke huligaanideks, mõttetuteks boheemlasteks või lihtsalt kerjusteks. Ja isegi, kui nendime, et antud tänavamuusik tõepoolest oskab laulda või et see joonistus seal majaseinal on tõesti ilus, ei saa me parata kui mõelda sellest siiski kui “tänavakultuurist” mitte lihtsalt kultuurist. Ehk on siin oma osa mängida sellel, kuidas uulitsaelu ajast aega, raamatust raamatusse ja suust suhu kirjeldatud on. Selle süngus ja räpasus, käsikäes ebameeldiva kliima ning krõnksus eluheidikutega pole just miski, mis võiks kanda endas seda kultuuri, mida oleme nii kaua lihvinud, hoidnud ja mille inimkonna uhkuse pjedestaalile tõstnud. Majad oleks siinpuhul justkui kaitsev rüpp kõige kurja ja paha eest; olgu selleks
22
STUDIOOSUS
KULTURNIK
siis sarimõrvarid, purjakil hulkurid või kasvõi paduvihm. Või kannab tänav endas pigem muutlikkuse ja ringluse varjundit. Uulitsate pidev liikumine, sagimine, kuhugi jõudmine annab ka seal toodetud kultuurile justkui läbikäigu maigu külge. Üleüldine ebapüsivus on tahes tahtmata tuntav; kõik on pidevas muutumises. Majaseintele ilmunud uhked maalid ei suuda arvatavasti nii kaua püsida, kui galeriidesse hoolikalt paigaldatud raamitud lõuendid. Rahapurgikese ja ukulelega lõõritav laulumees võib, aga ei pea järgmisel päeval just seal samas kohas oma samade laulukestega olema. Tõsi, igasugune moodne kunst vanadel (sageli ajaloolistel) majadel võib nii mõnelgi kulmu kipra vedada. Tekib küsimus, kas meil on vaja rikkuda midagi nii vana millegi nii uuega. Kas see on ajaloo teotamine või ajaloo tegemine? Samas aga kui suudetakse hüljatud lagunevate hoonete kaunistamise kaudu parandada linnaruumi omapärast üldpilti, siis kas ei too see pigem kasu kui kahju? Seega võib vist järeldada, et nagu alati, on kõik olukorras endas mitte reeglites ning normides kinni. Jah, iga isehakanud Balti jaama tunneli laulik pole teab mis paitus kõrvadele; nagu ei ole ka oskamatu grafitiviljeleja kunstiponnistused ajaloolistel majadel järgmised Sixtuse kabelid. Ometi ei peaks me tegema ennatlikke järeldusi sellest, mis peaks ja mis ei peaks olema. Tänav toob kultuuri nendeni, kellel ehk pole võimalik seda mingil muul ajahetkel tarbida. Ümbruskonna elavdamine nutikal ning hoolega tehtud teel ei tohiks olla miski, mida taunida või ära keelata. Ajad muutuvad, inimesed muutuvad, mõtted muutuvad. On hea kui meil on olemas vana, mille najal pürgida edasi uutesse suundadesse. Ja on hea, kui meil on olemas uus, millest kumab olnu. Sest kultuuri saladus on see, või mis saladus, aga alati ei panda seda tähele: vana on kõige alus, aga vanast võidakse aru saada ainult uue kaudu, ainult uut luues, seda vana pärandit mitte kõigest väest järele aimates ega ka mitte kõigest väest uutmoodi tehes, vaid seda ümber luues, uuesti luues. (Emil Tode ehk Tõnu Õnnepalu)
STUDIOOSUS
23
KULTURNIK
ELAS KORD ÜKS TELLIS... Tellis tuli tehasest välja säravpunasena kriimudeta ja ideaalse risttahukalise kujuga. Aja jooksul tegi ta palju tööd, olles osa tugevatest seinadest ning sai mõningaid kahjustusi. See aga ei morjendanud teda. Kõik teised on ju ka natuke katki. Ootamatult leidis Tellis armastuse. See oli parim asi, mis temaga kunagi juhtunud oli; õnn oli kirjeldamatu. Ühtäkki aga tundis, et see pole vastastikune ning oli segaduses. Kõhutunne ei olnud teda petnud – tellis hüljati. Sealt algas allakäigutrepp palistatuna lohutuse otsimisest, mida varjutas tekkinud ebakindlus. Tellis loobus ning muutus väga üksikuks, kuigi oli pidevalt teiste keskel ning isoleeris end täielikult. See mõjus talle laastavalt, kuna teadupärast on tellised sotsiaalsed olendid. Ta igatses vanu aegu, kui oli noor, neljakandiline ja õnnelik. Temast oli juba suuri tükke puudu. Kui Tellis mõistis, et keegi ei tule teda päästma tundis taviha. Ta vihkas kogu maailma ning nägi kõiges vaid halba. Siis lasus tema üle aga hirm selle ees, et midagi ei muutu kunagi, õnnetus ei lahku, valguskiirt ei paista. Ta ei jaksanud enam ning hakkas mõlgutama enesehävituslikke mõtteid. Lõpuks ei tundnud ta enam midagi; miski maailmas ei pakkunud talle huvi, kõik oli mõttetu, pääsemine ei tule, lootusetu. Milleks? Tellis tegi rumaluse ning hiljem mõistis, et ta ei saanud terveks ega lahendanud probleemi, vaid võttis ära kõik võimalused õnne uuesti leida. Tellis kahetses.
24
STUDIOOSUS
KULTURNIK
STUDIOOSUS
25
HUUMORINURK TAURI EINBERG
- Ülekaalulisel tudengil ei tasu lasta arvutit seadistada, ta veedab tõenäoliselt liiga palju aega menüüdes. - Pronksiajastu oli see periood maailma ajaloos, kus tarbiti kõige rohkem alkoholi, sest pronksi valmistamiseks oli lisaks vasele vaja tina ka panna. - Kõik automargid kaovad kunagi ära, aga Lotus sureb viimasena. - Laste magamistuba ei tohi kunagi ehitada maja teisele korrusele, sest muidu on lapsed alati üleval. - Kurdi rahvus pole iseseisvusest midagi kuulnud.
PAUS LOENGUS T
26
STUDIOOSUS
FUTOSHIKI FUTOSHIKI ON JAAPANI LOOGIKAMÄNG. SELLE NIMI TÄHENDAB TÕLKES “EBAVÕRDSUS”. MÄNGU EESMÄRK ON PAIGUTADA NUMBRID ÜHEST SEITSMENI NII, ET NEED EI KORDUKS ÜHESKI HORISONTAALSES, EGA KA VERTIKAALSES REAS. KERGEMAKS TEEB MÄNGU ASJAOLU, ET MÕNE VÄLJA VAHEL ON TÄHIS, MIS MÄÄRAB ÄRA KAHE ARVU OMAVAHELISE SEOSE (KAS TEGU ON SUUREMA, VÕI VÄIKSEMA ARVUGA).
STUDIOOSUS