Studioosus oktoober 2018

Page 1

STUDIOOSUS T A LT E C H I T U D E N G I A J A K I R I . O K T O O B E R 2 0 1 8 . T A LT E C H S T U D E N T M A G A Z I N E

TA LT E C H E X P L A I N E D - T U D E N G I D T E G U T S E V A D - E N E S E T U R U N D U S N E T G R O U P - T R X , A N A L Ü Ü S I D J A P A L J U M U U D S P O R T L I K K U - O L G E M K U LT U U R S E D



TOIMETUS

P E AT O I M E TA J A

Doris Abe doris.abe@tipikas.ee KÜLJENDA JA

Kadi Sigus

K E E L E T O I M E TA J A

Evelin Arak TÕLKIJA

Siret Laasner

PEAK A ANE FOTO

VÄ L JA A N DJA

TOIMETUS

AADRESS

Unsplash

Epp Joala, Erik Teder, Maret Martsepp, Saskia Jõers, Kelly Volkov, Dr Gonzo, Anna-­Grete Juchnewitsch, Marek Kesküll, Paula Johanna Adamson, Kaidi-­Kätlyn Reimann

TTÜ Üliõpilasesindus Ehitajate tee 5, Tallinn K I R J U TA

studioosus@tipikas.ee

H T T P : // W W W . T T U . E E / S T U D I O O S U S

Studioosus (ladina keeles üliõpilane) on kord kuus ilmuv ajakiri, mille koostajateks on TalTechi tudengid. Studioosus toob lugejani uudised, persoonilood, reportaažid, intervjuud ja palju muud. Lehe tiraaž on 1000 eksemplari ning seda jaotatakse TalTechi peahoones, IT majas, raamatukogus ja ka kolledžites tasuta.

@S T UD I O OSUS 2018 | KÕ IK Õ I G US ED K A ITS T UD

STUDIOOSUS

3


Armas lugeja! Kas sina tunned oma kursusekaaslasi? Mul läheb tavaliselt päris kaua aega enne, kui inimestega korralikult tuttavaks jõuan saada. Minu esimese ülikoolinädala lõpus oli mul vaja kelleltki pastakat küsida ning paistab, et läksin õige inimese juurde, kuna sellest tütarlapsest on saanud mu igapäevane moraalne tugi ning suurepärane sõber. Samuti on tema erinevalt minust tõeline sotsiaalne liblikas, mistõttu kaasnes tänu talle tihedam suhtlus ka ülejäänud kursakatega, mis on teinud rühmatööd, kodutöödega abi küsimise ja pakkumise ning palju muud tunduvalt meeldivamaks. Miks ma seda jagan? Sest ma olen täiesti veendunud, et ma pole ainus, kes ei ole suurem asi suhtleja. Selle tagajärjel olen aga olnud nii mõneski ebamugavas olukorras, mille kõige eredamaks näiteks on kasvõi see, kui arvad, et oled teistest mingis aines meeletult maha jäänud, sest kõik teised paistavad suurepäraselt aru saavat ja ree peal olevat, aga ise oled natuke eksinud, kuid kui end lõpuks kokku võtad ja kellegi käest küsida julged, saad teada, et oled täpselt samas kohas, kus teised ning piinlikkust pole üldse vaja tunda, et aru ei saa. Vahet pole, mis erialal või mitmendal kursusel õpid, ausalt ka, räägi oma kaaskannatajatega vahepeal. Isegi, kui sellest erilist emotsionaalset kasu ei tule või sa sellest ei hooli, siis networking on igal juhul väga oluline. Kindlalt tuleb kasuks, kui tunned oma ala inimesi hästi, kuna teinekord, kui tahad kellegagi kasvõi mingi projekti juures koostööd teha, on palju lihtsam leida usaldusväärset partnerit tuttavate ringist. Selleks, et oskaksid end teistele ka paremini presenteerida, kirjutab Saskia eneseturundamise nippidest. Lisaks sellele leiame oktoobrinumbri kaante vahelt TalTechi saamisloo, Eriku arutluse tasuta kõrgharidusest ja lugusid praktika kasulikkusest. Lugeda saab ka paljudele tundmatust treeningust, sellest, mis imeasi on kehaanalüüs ja miks seda tarvis on ning ühest TTÜ osavast võrgupoisist. Anna-Grete luges seitse raamatut seitsme päevaga ning räägib, kuidas ta seejuures suutis mõistuse juurde jääda, Kaidi-Kätlyn näitab oma imeilusat käsitööd. Kui tunned, et mõni lugu on puudu, kirjuta meile! Proovime järgmiseks korraks selle mures lahendada. Head lugemist! Doris Abe Peatoimetaja

4

SEC TION TITLE


SISUKORD 1

TTÜ PULSS

Tere tulemast, TalTech

2

TUDENG TEGUTSEB

Tasuta(?) kõrgharidus

3

TUDENG TEGUTSEB

Jälle praktika, jälle kasu

4

GNOSIS

Eneseturundus

5

GNOSIS

Net Group nõustab

6

SPORDISEKTOR

Kehaanalüüs

7

SPORDISEKTOR

TRX

8

SPORDISEKTOR

Meie oma Aleksander

9

K U LT U R N I K

7 päeva, 7 raamatut

10

K U LT U R N I K

Käsitööminutid

STUDIOOSUS

5


TTÜ PULSS ÜLIKOOLI STRATEEGILISE KOMMUNIKATSIOONI PEASPETSIALIST EPP JOALA MARI ÖÖ SARV

1

TA L L I N N A T E H N I K A Ü L I K O O L V Õ TA B K A S U T U S E L E L Ü H I N I M E T A LT E C H Oma 100. tegutsemisaastal uueneb Eesti teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni eestvedaja ka ise: Tallinna Tehnikaülikool võtab ametlikult kasutusele lühinime TalTech. Tallinna Tehnikaülikool tähistas septembris oma 100. aastapäeva. Oma esimese saja aasta jooksul on ülikool koos Eesti riigiga edendanud tehnikaharidust ja inseneriasjandust ning kasvanud tehnikaülikooliks rahvusliku tööstuse ülesehituse vajadusest lähtudes. Ülikool on pannud aluse Eesti põlevkivitööstuse ja -energeetika arengule, kujundanud Eesti majanduseliidi ja koolitanud meie ökonomiste, loonud aluse e-Eestile küberneetikateadmiste edendamise kaudu ning koolitanud enamiku meie meremeestest ja IT-spetsialistidest. Väärib veel märkimist, et Tehnikaülikool on ehitanud Tallinna laululava ja teletorni ning Eestis ainulaadse kampuse Mustamäele ja andnud kolmandiku meie rahvuslikust teadus- ja arendustegevusest. Selle käigus on Tallinna Tehnikaülikoolist saanud Eesti kõige rahvusvahelisem ülikool. MITU NIME, ÜKS EESMÄRK Tallinna Tehnikaülikool on 100 aasta jooksul kandnud mitut nime: alustasime Eesti Tehnika Seltsi tehniliste erikursuste nime all, edasi tulid Tallinna Tehnikum, Tallinna Tehnikainstituut, Tallinna Polütehniline Instituut ja Tallinna Tehnikaülikool. Nimesid on ka teistesse keeltesse tõlgitud. Kõige eksitavamaks on kujunenud hulk akronüüme – TPI, TTÜ, TTU ja TUT. Meie olemus on siiski kogu aeg olnud üks ja sellega jätkame – tehnikaülikool, mis teenib Eesti riiki ja rahvast läbi rahvusvahelisel tipptasemel tehtava teadustöö, mis uuendab Eesti majandust ja annab ideid elukvaliteedi tõstmiseks kogu maailmale. Ent kui tahame uuendada maailma, siis peame ka ise uuenema. Kui meie nägemus tänapäeva ühiskonnast on innovatiivne, ettevõtlik, tehnoloogiliselt arenenud ja maailmale avatud, siis peab olema võimalik samade sõnadega iseloomustada ka meid endid. Kõike seda teeme edaspidi lühinime TalTech all.

6

STUDIOOSUS

TALTECH ON EESTI KÕIGE UUENDUSMEELSEM ÜLIKOOL Juba mitmendat aastat Kantar Emori läbiviidava Eesti ülikoolide maineuuringu tulemuste järgi tuntakse Tallinna Tehnikaülikooli just uute ja digitaalsete tehnoloogiate poolest. Seda põhjusega, sest ülikool väärtustab mõtteviisilt arengut ning on kiiresti ajaga kaasas käiv – õppekavad on täismahus uuendatud vastavalt tööturu vajadustele ning kaasatud on tugevad praktikud erasektorist. TalTech rakendas esimesena Eesti ülikoolidest aastaringse vastuvõtu ning esimesena mindi 2018. aastal täielikult üle lävendipõhisele vastuvõtule. Ka TalTechi õppekeskkond areneb pidevalt – uuendatud on mitmeid laboreid, järjest rohkem õppetööd toimub e-kanalite vahendusel. TALTECH ÜHENDAB INSENEERIA JA IT TalTechist sirgunud insenerid on läbi aegade loonud Eestile olulisi tehnoloogiaid, ehitisi, rajatisi ja eluks vajalikke taristuid. See praktiline panus jätkub ja muutub järjest nutikamaks. Üha enamad ülikooli õppeprogrammid on välja töötatud eri valdkondade integratsioonis, sest vaid nii saame koolitada tänapäeva vajadusi arvestavaid spetsialiste. Võrreldes teiste ülikoolidega pakub TalTech lisaks teoreetilisele baasile oluliselt rohkem praktilist väärtust. Siin valmivad päris asjad ja need luuakse koha peal nullist, näiteks iseauto või satelliit. Lisaks on ülikool muutumas moodsaks digilinnakuks, mis pakub laialdasi võimalusi targa linna arendamiseks ning on testpolügooniks Eesti ettevõtetele oma lahenduste testimiseks. TALTECHIS ON NÜÜDISAEGNE JUHTIMINE Ülikool on viimase paari aastaga põhjalikult uuendanud oma struktuuri, muutes teaduskondade ja instituutide töö tõhusamaks ja kontsentreeritumaks. Ülikoolis hoitakse teadlikult madalat hierarhiat ja seeläbi antakse üksustele piisavalt vabadust ise oma tööd korraldada. TalTech peab ülioluliseks teaduse ja õppetöö eristuvalt kõrget taset ning seisab akadeemilise


TTÜ PULSS

vabaduse eest. Nii on TalTechist saanud Eestis esimene ülikool, mis pakub tenuuril põhinevat akadeemilise karjäärimudelit. Aasta tagasi käivitus ülikoolis TalTechDigital initsiatiiv, mis muuhulgas loob innovatsiooni ülikooli enda tegevustes. Selle alusel ajakohastatakse kõiki ülikooli süsteeme, protseduure jne – eesmärk on olla üks juhtivatest digiülikoolidest. TalTechDigital aitab töölaudadelt kaotada töömahukad administratiivsed rutiinid ja siduda ülikooli digitaliseerimine õppetööga – uued lahendused töötatakse välja tudengite õppeprotsessis, pakkudes lahendust ülikoolile ja praktilist väljundit tudengitele. TALTECH ON EESTI KÕIGE RAHVUSVAHELISEM ÜLIKOOL TalTech on rahvuslikult tugev ülikool, pakkudes rahvusvahelist tugevat kõrgharidust. Siin on tudengeid, õppejõude, tippteadlasi ja eksperte kõikidest maailmajagudest, kokku 94 riigist. TalTechis on Eesti ülikoolide võrdluses enim välistudengeid (13,4 protsenti) ja välisõppejõude (16 protsenti).

TALTECH ON AKADEEMILINE ARVAMUSLIIDER Julgus muutuda, tahe areneda koos kiirelt muutuva tehnoloogiamaailmaga ning soov diskuteerida teadmistel põhinevalt teevad TalTechist oodatud arvamusliidri akadeemilises diskussioonis. TalTechi teadlased on valmis viima läbi objektiivseid uuringuid ka tundlikel teemadel, sest teaduslike meetoditega tehtud analüüs annab alati uut informatsiooni, mis on hädavajalikuks alusmaterjaliks kaalutletud otsuste langetamisel. MÕISTUSE JA KÄEGA ASTUME VASTU KA JÄRGMISELE 100 AASTALE Tallinna Tehnikaülikooli nimi oli, on ja jääb. Nii jääb alles ka Tehnikaülikooli moto – mõistuse ja käega (Mente et Manu). Kuid vaadates tagasi saavutatule ning mõeldes tuleviku ambitsioonidele, siis on ainuõige minna uuele aastasajale vastu kõikides keeltes mõistetava lühinimega TalTech.

TALTECH VÄÄRTUSTAB KOOSTÖÖD ETTEVÕTETEGA TalTech viib ettevõtluse uuele tasemele, olles ettevõtetele ja riigiasutustele teadusuuringute tegemise esimene kontaktpunkt, toetades ettevõtteid nõu ja jõuga organisatsiooni- ja tootearenduses. Noored saavad siin innustust, teadmisi ja vahendeid üliõpilaste start-up-ettevõtete loomiseks ja arendamiseks. Ka õppetöös lähtub TalTech eelkõige Eesti ühiskonna ja majandusruumi vajadustest.

STUDIOOSUS

7


TUDENG TEGUTSEB

ERIK TEDER

K A S TA S U TA K Õ R G H A R I D U S O N I K K A TA S U TA ?

2

Juba mõnda aega on Eestis eksisteerinud tasuta kõrgharidus, mida noored võtavad iseenesestmõistetavalt. Hoolimata sellest, et meile tundub see kõik väga loogiline ning raske on ette kujutada teistsugust haridusvormi, on maailma mastaabis tegemist siiski pigem ainulaadse süsteemiga. Kõrvaltvaatajale võibki seetõttu tekkida küsimus, kas tõesti on Eestis – väikeses ja võrdlemisi vaeses riigis – tasuta kõrgharidus ja kus peitub konks. Tasuta kõrgharidus on äärmiselt võimas vahend parandamaks nii sotsiaalset kui ka materiaalset ebavõrdsust inimeste seas. Nimelt on ühiskonnas justkui võrdsus – kõigil on võimalik pingutada ja saada ülikooli sisse, hoolimata perekonna rahalistest võimalustest. Ülikooliharidus ei ole ainult jõukatele ning isegi vanemate tiiva alt väljunund tudengitel on võimalus üsna mõistlike summade eest ära elada ja haridus omandada. Lisaks sellele on riigi poolt ette nähtud erinevad toetused ja stipendiumid, et tudengite haridustee ei jääks rahaliste probleemide tõttu pooleli. Tegemist on investeeringuga riiki, sest iga riik vajab töötamiseks ja arenemiseks tänapäeval üha rohkem spetsialiste ning ilma haritud inimeste või lausa teadlaste ei oleks meie riigil pikas perspektiivis väga helde tulevik. Tänu tasuta kõrgharidusele on saanud bakalauruse-, magistri- või insenerikraadi paljud väga nutikad ja töökad inimesed, kes seda rahaliste takistuste tõttu ilmselt omandada poleks saanud.

8

STUDIOOSUS


TUDENG TEGUTSEB

Tegelikkuses ei ole meie kõrgharidus siiski päris tasuta. Esmalt tasuks välja tuua, et kõik ausad Eesti kodanikud, kes riigile makse maksavad, annavad oma panuse ka tasuta kõrgharidusse. See tähendab, et värskelt kooli lõpetanud spetsialisti hariduse eest on maksnud kõik eesti inimesed, olenemata sellest, kas nad ise seda soovisid või kas nad üldse ülikoolis käisid. Ilmselt ei olnud see siiski kellelegi suureks üllatuseks, aga tegelikult peitub tasuta kõrghariduses ka teisi „makse“ ja „tasusid“, mis ei ole sugugi nõnda tuntud ja teada, kui eelnevalt mainitud punkt. Tasuta kõrghariduse üheks suurimaks tasuks on meie hariduse kvaliteet. Nagu seda on viimasel ajal juba maininud poliitikud, spetsialistid ja isegi rektorid, näeb ilmselt ka lihtne tudeng, et Eesti ülikoolides antava hariduse kvaliteet ei ole kohati päris selline, nagu ta potentsiaalselt olla võiks. Selle taga ei ole õppejõudude laiskus või ükskõiksed rektorid, vaid süsteem, mis on oluliselt alarahastatud. Pisike riik nagu Eesti ei ole lihtsalt võimeline pidama üleval nõnda suurt mehhanismi, nagu selleks on tasuta haridus. Tihti on meie ülikoolid, õppejõud ja õppevahendid alarahastatud ning vananenud, mis annab eriti raskelt tunda erinevate tehnikaga seotud erialadel. Erasektoris on palgad kordades kõrgemad ning seetõttu on valdkonna spetsialisti ülikooli tööle meelitamine väga keeruline. Kui olukord ei parane, võib mingil hetkel selguda, et ülikoolist tulevad spetsialistid on viletsa haridusega ja vajavad olulist täiendõpet ning hoolimata suurtest investeeringutest haridusse, puuduvad riigis pädevad spetsialistid. Tasuta kõrghariduse juures tuleb kindlasti mainida asjaolu, et suures pildis toimub meeletu maksumaksja raha tuulde viskamine. Kuigi on tore, et noortel on võimalus ülikoolis õppida ja kraade omandada, eeldab ühiskond neilt hiljem oma teadmiste rakendamist ja riigi arendamist. Paraku on tasuta haridus aga muutnud tudengid laisaks ja vähendanud nende motivatsiooni. Pärast gümnaasiumit asutakse ülikooli sisse isegi siis, kui õpilane sellest tegelikkuses väga huvitatud ei ole. Seda seetõttu, et ülikoolis õppimine pikendab aega, kus veel otseselt tööle minema ei pea ning samuti lihtsalt sellepärast, et ülikoolis õppimine on tasuta ja mingisuguse kõrghariduse omamine on tänapäeva mõttes parem, kui ilma kõrghariduseta elamine. Seejärel vahetatakse tihti poole pealt eriala või minnakse koolist hoopis minema. Sageli on selle taga laiskus ja vähene panus õpingutesse, uued huvialad või mõned muud põhjused. Ja kuigi suur väljalangevus ei tundu esialgu väga hull, sest Eestis on üliõpilaste osakaal juba niikuinii üsna suur, on tegelikult kõik meie kodanikud nende inimeste lõpetamata hariduse eest maksnud. Tudengite harimisele kulutati

STUDIOOSUS

meeletuid summasi, kuid mingi hetk tudeng enam oma haridusega tegeleda ei viitsinud ning kogu investeering on taas tuulde läinud. Seda kõike toimub Eestis praegu meeletus mastaabis. Samuti on suur hulk inimesi, kes lõpetavad ülikooli ning otsustavad seejärel, et lõpetatud eriala neid tegelikult ei köida ja asuvad tööle mõnes teises valdkonnas. Sellisel juhul on kulutatud suur summa harimaks teatud valdkonna spetsialisti, kes tööturule kunagi ei jõua. Suureks probleemiks on samuti pikale veninud õpingud. Kuna haridus on tasuta ja motivatsiooni vähe, pole lõpetamisega väga kiire ning mõni lisanduv aasta tudengile ohtu ei kujuta. Lisaks sellele tulevad ülikoolist spesialistid, kes õpingud lõpetanud nominaalajaga, kuid äärmiselt kehvade tulemustega. Tasuta hariduse korral on tihtipeale tudengi motivatsioon võimalikult palju teadmisi ja oskusi saada väiksem, kui oleks tasulise hariduse korral. Võib öelda, et õpingute eesmärk paljudel tasuta õppivatel tudengitel ongi vaid diplomi kättesaamine. Ilmselt tekitaks igas inimeses meelepaha teadmine, et teda raviv arst või tema hoonet ehitav insener ülikoolis väga kohal ei käinud ja märkmeid ei teinud, vaid läbis oma ained minimaalsele hindele 1 ning minimaalses mahus, et omandada kiirelt kutsetunnistus. Siinkohal peaks ühiskond otsustama, kas meeletud summad, mida investeeritakse eestlaste harimisse, on tegelikkuses otstarbekalt rakendatud või kulub sellest pool väljalangenud või eriala vahetanud tudengite peale, kes investeeringut oma valdkonnas kunagi tagasi teenima ei hakka. Samuti peaksime mõtlema sellele, kas kõigile kättesaadav tasuta kõrgharidus kaalub üle hariduse madalama kvaliteedi ja alarahastamise, millest tingituna ei ole meie spetsialistid väga kõrge tasemega. Arvan, et tänapäeval ei ole kõrgharidus tasuta, vaid selle eest maksavad kõik kodanikud ning mitte ainult rahas, vaid ka riigi hariduse kvaliteedis ja spetsialistide tasemes. Võib-olla oleks otstarbekas kaaluda vajaduspõhisemat süsteemi, kus tasuta on igal aastal ja igas valdkonnas vaid mingi arv kohti, mis määratakse riigi spetsialistide vajaduse järgi. Seeläbi oleks võimalik tasuta õppida vaid tublimatel ja motiveeritumatel tudengitel. See vähendaks kindlasti väljalangemiste arvu ja lihtsalt minimaalsega läbisaavate tudengite hulka, sest tasuta kohal õppimine tähendab suurt pingutust ja tasulisel kohal makstud summad kohustaks inimest oma õpingutest maksimumi võtma ja kasutama oma kulutatud raha ratsionaalsemalt.

9


TUDENG TEGUTSEB

MARET MARTSEPP ERAKOGU

LÄBIMÕELDUD PRAKTIKA ON TÖÖJÕUTURUL HEAKS HÜPPEL AUAKS

3 Meile toonitatakse juba maast madalast, et kõrgharidus annab karjääriredelil ronides eelise. Kindlasti, kui oskad seda eelist enda jaoks ära kasutada. Kool annab meile teoreetilised teadmised, kuid sellest üksi ei piisa. Seetõttu on enamikel õppekavadel nõue läbida ka praktika. Oma kogemust jagavad energiatehnoloogia ja soojusenergeetika magistrandid Sander Kahk ja Sander Seeman, kes sooritasid oma praktika erinevaid energialahendusi pakkuvas ettevõttes Adven Eesti AS. ERIALA JA PRAKTIKA VALIKUST Mõlemal noormehel oli tehnika pisik juba noorusest sees, seega suund hakkas paika loksuma juba varajases vanuses. Saaremaalt Tallinnasse ümber paiknenud Sander Seeman oli juba keskkoolis otsustanud, et soovib mõnda inseneri eriala edasi õppima minna. Kuna aja jooksul on selgeks saanud, et inseneride jaoks on tööpõld lai ja väljakutseid palju, jõudis noorsand TTÜs erinevaid võimalusi uurides soojusenergeetika erialani. Praktikakohta valides otsis Sander abi Google’i otsingumootorist. Kasuks tuli teadmine TTÜ ja Adveni vahelisest koostöölepingust ning varasemalt seal praktikal käinud tuttavad. „Tõtt-öelda, ega ma Advenist tol hetkel suurt midagi teadnudki. Eks linnapildis olen Adveni

10

STUDIOOSUS

kirjadega katlamaju näinud küll, aga rohkem infot sain googeldades, kui leidsin artikleid sellest, kuidas meie eriala tudengid on just Advenis praktikal käinud. Kuna kõik loetu andis ettevõtte kohta väga positiivset tagasisidet, siis otsustasingi personalijuhile kirja saata,“ meenutas Seeman. Eriala valikut tehes jäid Sauelt pärit Sander Kahki valikute sõelale kaevandamine ja soojusenergeetika. Otsus langes kulli ja kirja viskamise teel, kui kulli määras bakalaureuses kaevandamise õppima mineku. Hiljem magistrisse astudes otsustas noormees uurida lähemalt mündi teist poolt - soojuse tootmise võlusid. Advenist polnud Kahk enne praktikale asumist suurt midagi kuulnud, teadis vaid, et tegemist on kodukandis soojateenuse osutajaga. Kuna kursavend (teine Sander) teadis rääkida, et Advenil on Eestis väga haruldase uudse tehnoloogiaga ORC tsükliga praktikakoht Rakvere katlamajas tekkimas ning Adveni poolne suhtlus oli kiire ja asjalik, oli otsus kerge tulema. ÜLLATAV, KUI PALJU VÕIB KA LÜHIKESE AJA JOOKSUL ÕPPIDA! Soojamajandusest rääkides on suvi parim hooldeperioodi aeg, sest ilm on soe ning kütta pole tarvis. Sander Kahkil möödus juunikuu katlamaja hooldustehniku ametis ning lisaks üldise korralduse ja süsteemi tundmaõppimisele tutvus ta lähemalt ka biokütuse- ning gaasikatlamajade süsteemidega. „Tegin väga kogenud meistrite kõrval kõike, mida vaja ja sain osa ka ühest suuremast hooldusest. Seega nelja nädalaga sai üllatavalt palju nähtud, alustades katla kolde puhastusest ja restide remondist, kuni torutööde, elektri ja anduriteni,“ rääkis Kahk. Sander Seeman veetis praktikal terve suve ning proovis kahte tüüpi töid. Esimeses pooles sai noormees kaugküttevõrkude remondi- ja hooldusmeeskonnaga teostada erinevatel objektidel nii Tallinnas kui ka pealinnast väljas (Saue, Loo, Kostivere, Viimsi) näiteks plaanilisi hooldustöid, survekatseid, lekete otsimisi, väiksemaid parandustöid jne. Seoses Laagris ja Loo alevikus toimunud väga suurtele kaugküttevõrkude


TUDENG TEGUTSEB renoveerimistöödele sai ehitusjärelevalves toeks oldud. „Olin nende tegevuste juures nii palju nõu ja jõuga abiks, kui oskasin. Kuna inimesed, kellega igapäevaselt umbes 6 nädalat kaasas käisin, olid niivõrd abivalmid ja mõnusa huumoriga, sain vabalt igasugu rumalaid küsimusi küsides ise hästi palju targemaks,“ muigas ta. Teine osa praktikast möödus kontori poolel, kus Seemani igapäevasteks ülesanneteks said tootmisandmete töötlemine ning nende põhjal Excelis tootmisaruannete koostamine. Jooksvalt oli muidki ülesandeid: ohutusjuhendite koostamine, andmete sisestamine ja kontrollimine jne. „Tegin hea meelega kõike, mis ette söödeti. Kui kontoris parasjagu midagi väga kiireloomulist teha ei olnud, käisin mõne töötajaga erinevate katlamajadega tutvumas ja kaugküttevõrke kontrollimas,“ meenutab Sander.

kogemuste pagasi loomisele. Usume, et läbimõeldud ning juhendatud praktika on kasulik mõlemale osapoolele. Praktikant saab selle kogemuse käigus rakendada koolis õpitut ja hea hüppelaua tulevikuks ning ettevõte saab seeläbi värsket energiat ning kindlustab oma järelkasvu,“ selgitas Aluoja. Adven on aastaid TTÜga koostööd teinud, käies loengutes rääkimas, juhendades lõputöid, viies läbi objektikülastusi ning kevaditi praktikakohti pakkudes. „Kuna oleme elujõuline ning kasvav ettevõte, otsime tihtilugu oma tiimile erialase taustaga inimeste näol täiendust. Isegi, kui meil pole koheselt peale praktika lõppu sobilikku tööd pakkuda, hoiame kontakti alles ning tulevikus anname märku, kui avaneb võimalus meie tiimiga täismahus liituda,“ täpsustas ta.

KÄÄRID KOOLIPINGI JA REAALSE ELU VAHEL TTÜ moto “Mente et Manu” tähendab tõlkes “mõistuse ja käega”. Koolipingis on mõistuse poolt kerge arendada, kuid pusle täielikuks kokkupanekuks on vaja harjutada ka käelist poolt praktika näol. „Eks ise läbi tehtud-kogetud olukorrad õpetavad kõige paremini, kinnistavad õpitud teadmisi ning vahel on ka nii, et teooria ja reaalne elu ei lähe üldse kokku,“ täpsustas Sander Seeman. Ka Sander Kahk tõi välja, mis tema jaoks Advenis töötades silma hakkas: „Nägin, kui kaugele on moodsad süsteemid arenenud. Paratamatult on süvatehnilistes alades koolipingi ja reaalse elu vahel käärid. Õnneks põhitõdesid teades ja julgelt peale hakates saab ilusti hakkama.“ Üldiselt sai noormees kinnitust oma vanadele veendumustele, et kui ise mõistlik ja töökas olla, lahenevad kõik asjad hästi. Seeman tõi välja, et vaatamata varasemale töökogemusele nii siin- kui sealpool riigipiire, sai praktikal olles proovida nii mõndagi uut kui ka kinnistada juba olemasolevaid teoreetilisi teadmisi. „Minu jaoks üks kõige huvitavamaid kogemusi oli kaugküttevõrkudes olnud lekete otsimine. Eelnevalt koolis ei olegi väga seda teemat puudutatud ja nüüd praktikal olles sai kohe konkreetsete juhtumitega asjast väga hea ülevaate. Üleüldse õppisin palju uut ning samas kinnistasin ka juba varasemalt õpitut,“ sõnas ta. ADVENI PERSONALIJUHT RÕHUTAB PRAKTIKA VÄÄRTUST MÕLEMALE OSAPOOLELE Adven Eesti personalijuhi Ivi Aluoja sõnul on erialase töökogemuse olemasolu värbamisel suureks plussiks. „Praktikante võttes me aga ei eelda, et neil oleks varasem erialane taust, vaid soovime omalt poolt kaasa aidata just selle

STUDIOOSUS

11


GNOSIS

SASKIA JÕERS UNSPLASH

7 SA M M U E N DA PA R E M A TURUNDAMISE POOLE

4

Turundus mängib meie eludes suurt rolli. Igapäevaselt kohtame erinevaid inimesi, kes kõik üritavad ühel või teisel moel silma paista või meile midagi öelda. Ausalt öeldes üritame kõik me siin maailmast ennast müüa: kas siis oma talenti või midagi muud enda juures, seega võta ennast kokku ja mõtle läbi enda turundusplaan. Siin on 7 lihtsalt sammu, mida saad selle tegemiseks kasutada.

1. KES SA TAHAD OLLA? Ma ei hakka su käest küsima, kes sa oled, vaid ma tahan teada, kes sa tahad olla. Kõigil meist on mingi suurem ettekujutus sellest, kes meist saab või mida me tahame saavutada. Olgu see ettevõte tegevjuht, Kalamajas elav hipster või kombinatsioon neist kahest ehk startup’i omanik. Kui suudad selle välja mõelda, oled juba astunud esimese suure sammu. Kui sa suuremate plaanide peale ei taha mõelda, siis võta endale väiksem eesmärk: näiteks mõni töökoht, mida soovid või näiteks on su eesmärgiks olla kõige cool’im kutt baaris, kellega kõik naised rääkida tahavad. Kui eesmärk on olemas, on aeg liikuda järgmise sammu juurde. 2. VÄLIMUS Jah, välimus loeb! Inimesed otsustavad esimeste sekundide jooksul ära, kas meeldid neile või mitte. Esmamulje tähtsust ei saa üle hinnata. Kui ilmud töövestlusele katkiste riiete ja pesemata juustega, siis vaevalt antakse sulle teine võimalus või isegi kuulatakse, mida sa räägid. Selle lahingu oled sa juba kaotanud. Ei ole vahet, kas oled kunstnik või ettevõte CEO, enda eest tuleb hoolitseda! Seega käi pesemas, tee oma küüned korda ja kammi juuksed ära, kui sa just ei taha terve ülejäänud aja veenda inimesi enda ümber, et tegelikult oled normaalne ja väärid võimalust. 3. KEHAKEEL Õpi kasutama oma kehakeelt. Kui soovid olla enesekindel, siis hoia selg sirgu ja pea püsti. Kui soovid inimestega suhelda, siis ära pane käsi kõhu peale risti ja kõik muud elementaarsed asjad. Kehakeel on teine asi, mida inimesed sinu juures märkavad. Kehakeelega saame anda inimestele märku sellest, kas soovime nendega suhelda; kas meile meeldib nende seltskond ning kuidas me tunneme end selles situatsioonis, kus praegu oleme. Lisaks sellele aitab kehakeele õppimine ka paremini aru saada teistest inimestest: õpime nägema märke teiste inimestega suhtlemisel ja saame oma käitumist vastavalt suunata.

12

STUDIOOSUS


GNOSIS 4. KÕNEPRUUK Kui said hea esmamulje jätmisega hakkama, tuleb järgmine samm. Oleks vaja suu lahti teha ja midagi öelda, aga mida ja kuidas? Selle “mida” osaga saate vast ise hakkama, aga olulisem küsimus on “kuidas”. Mõtle sellele, kui palju sa kasutad roppe sõnu või kas räägid pigem eesti keelt või estonglishit (eesti inglise segu). Õpi ära enda erialane keel, erinevad lühendid ja terminid, mis aitavad sul paremini orienteeruda oma erialal. Lisaks sellele mõtle välja, milliseid parasiitsõnu sa kasutad ja võta lahti sõnastik, äkki leiad midagi uut ja huvitavat, et oma sõnavara rikastada. 5. ETIKETT JA KÄITUMISREEGLID Kui isegi rääkimisega hakkama saad, on järgmiseks sammuks etikett ja käitumisreeglid. Viisakusreeglite õppimine ei ole kellelegi kunagi midagi halba teinud, õpi kasutama erinevaid kahvleid ja nuge, vahet tegema veiniklaasidel ja see, et naised katavad enda juuksed kinni, kui lähevad õigeusu kirikusse. Kõik sellised kombed ja reeglid ei lähe kunagi moest. Need näitavad üles lugupidamist sinu enda ja sind ümbritsevate inimeste vastu. Sa ei pea kindlasti neid reegleid täitma igas situatsioonis, aga elus tuleb kordi, kus need on vajalikud ja parem on olla selleks valmis. 6. SOTSIAALMEEDIA Terve su elu on internetis ja seda sellest ajast saati, kui olid põhikoolis. On palju asju, mida su tulevane tööandja või -kaaslane ei soovi ega peaks teadma. Vaata kriitilise pilguga üle kõik enda sotsiaalmeedia kontod. Kas kõik need postitused, mis on nähtavad, jätavad tõesti sinust sellise pildi, nagu soovid maalimale näidata? Kui soovid ennast näidata kohusetundliku inimesena, siis kustuta kõik klubis tehtud pidid ja hoia oma seinalt eemal alkoholi- ja tubakatooted. Instagramist kustuta pildid, mis on ilmselgelt mõeldud oma tisside või tagumiku näitamiseks ja vaata üle oma LinkedIn. Kui need on tehtud, võta ette ja googelda enda nime ning vaata, mis sealt välja tuleb. Kui on midagi halba, ole valmis töövestlusele minnes seda selgitama, sest jah, su tulevane tööandja googeldab sind ja vaatab läbi su sotsiaalmeedia kontod. Olen ka käinud kunagi kohtingul, kus minult küsiti informatsiooni, mis tuli ilmselgelt sotsiaalmeedia kontode läbitöötamisest. 7. MÕÕDA TULEMUSI Nii nagu iga turundusplaan, on ka sinu enda turundusel vaja mõõta selle mõju. Vii läbi need muudatused oma elus ning vaata, kas inimeste suhtumine sinusse muutub ja kuidas inimesed sind näevad. Kui muutus liigub soovitud suunas, siis palju õnne, oled liikunud õiges suunas! Kui mitte, on kusagilt mingi viga sisse tulnud ja tuleb liikuda tagasi punkti üks. Seega pea meeles, et iga inimene siin maailmas turundab ennast ühel või teisel viisil. Kui sa seda planeeritult ei tee, võib jääda sinust mulje, mida sa tegelikult ei soovi maailmale jätta. Seega mõtle läbi, milline võiks olla sinu isiklik bränd ja hakka seda turundama.

STUDIOOSUS

13


GNOSIS

5

KELLY VOLKOV ERAKOGU

TTÜ VILISTLASED NET GROUPIS Mida soovitavad Net Groupi ägedad inimesed praktika- ja töökoha otsijale? Net Group – oleme tarkvaraarendusettevõte ning suure osa meie 100liikmelisest kollektiivist moodustavad tipikad. Nad kõik on kuidagi oma tee Net Groupini leidnud ja oskavad anda väärtuslikke soovitusi tööturule sisenemise kohta, oled IT-tudeng või ei. Neli netgrouplast on oma tarkuseterad kokku pannud, heida pilk peale!

Tsau, tipikad! Mina olen Helen, Net Groupis analüütik ja projektijuht. TTÜs lõpetasin äriinfotehnoloogia erialal nii bakalaureuse- kui magistriastme. Väljaspool tööd käin trennis, tegelen pildistamise ja fotode töötlemisega ning armastan oma kätega midagi ära teha, näiteks remontida ja mööblit restaureerida. Ma ei oleks saanud endale paremat eriala valida Bakalaureuse esimesel aastal oli palju silmaringi avardavaid üldiseid aineid, mis on küll kasulikud, kuid ei anna väga head pilti valitud erialast. Seetõttu jätsid paljud kursusekaaslased kooli pooleli. Minul tekkis just pärast praktikal käimist oluliselt selgem pilt sellest, mida tarkvaramaailm väljaspool kooli tähendab. Täna leian, et ma ei oleks saanud paremini otsustada – IT õppimine on üks parimaid valikuid, mida teha. Panusta enesearengusse Enne Net Groupi olin end teises ettevõttes proovile pannud testija rollis, mis tähendas, et Net Groupi tulin analüütikuna tööle uuele positsioonile. Minu teekond siin on olnud ainult mööda treppi üles. Pärast kaht aastat küsisin projektijuhi rolli juurde, sest tahtsin end veel rohkem proovile panna ja tõestada. Hoolimata minu vähesest kogemusest, usaldati mind ning anti see võimalus. Ole pealehakkaja ja mõtle kastist välja Tudengil, kes alles otsib endale praktika- või töökohta, soovitan teistest eristuda, mõeldes kastist välja. Oluline on alguses jalg ukse vahele saada – võta ettevõtetega ise ühendust ja loo teistest eristuv CV. Praktikal olles kasuta võimalust: küsi võimalikult palju. Nii saad infot ka muude rollide kohta ettevõttes ning mõelda, kas mõni neist võiks sulle paremini sobida.

14

STUDIOOSUS

Hei! Olen Sven. TTÜs õppisin bakalaureuseastmes informaatikat ja täna on magistriastmes äriinfotehnoloogia erialal jäänud kirjutada lõputöö. Alustasin oma teekonda Net Groupis 13 aastat tagasi programmeerijana. Sealt edasi hakkasin lisaks arendamisele tegelema analüüsi ja projektide juhtimisega ning tänaseks olen ametilt arendusjuht. IT eriala tööpõld on lai IT on kõige tugevama humanitaarkallakuga insenerieriala TalTechis. Lõpetades IT eriala meie koolis, võid töötada alates analüütikust, kus on väga oluline oskus klientidega suhelda, kuni väga tehnilise arendajani. Samamoodi varieeruvad valdkonnad, millega ITs töötades kokku puutud – hommikul võid rääkida autode müümisest, päeval raha investeerimisest ning õhtul e-riigist. Oma koha selles maailmas leiab igaüks, olenemata inimtüübist. IT eriala valimine tähendab aga pidevat õppimist ja on väga oluline, et sul oleks kirg ja tahtmine seda teha. Kõike tööl vajatavat ei suudeta sulle ülikoolis mõne aastaga kunagi õpetada. Ära alahinda lõpudiplomi olulisust Praktikakohta valides peaks tudeng vaatama, et ettevõte võimaldaks tal lõpetada töö kõrvalt ka ülikooli. Usun, et Eesti tööjõuturul muutub IT-erialal lõpudiplomi omamine ühel hetkel sama oluliseks kui näiteks läänemaailmas, kus ilma selleta head töökohta ei saa. Meepott tõrvatilgata Igapäevase töö puhul väärtustan eelkõige inimesi, kellega koos töötan, ja meie kliente. Tahame oma klientide jaoks olla nagu meepott, kuhu nad soovivad käe kogu aeg sisse pista ja peale limpsida. Töötame põhimõttega, et me ei jäta asju pooleli, ükskõik kui keerukas projekt ka tol hetkel ei tundu.


GNOSIS Hei! Mina olen Indrek, Net Groupis Java arendaja. Enne TTÜsse arvuti- ja süsteemitehnika erialale õppima minemist kaalusin ka ehituse eriala. Kuna ma ei tahtnud olla see „patsi ja prillidega tüüp”, siis ei olnud programmeerimine alguses minu esimene valik. Täna näen, et see stereotüüp ei pea paika. Töömetoodika ja inimesed on olulised Tööandja puhul on minu jaoks olulised eelkõige lood sellest, milline on sealne töömetoodika ja kas see ühildub minu eelistustega. Lisaks on olulised projektid ja meeskond. Net Groupi puhul meeldivad mulle meie mitmed seltskondlikud üritused, koogija rummireeded, pannkoogihommikud, kontoripeod jne. Sellised koosviibimised

hoiavad meeskonda ühtsena. Ülikool õpetab, kuidas läheneda probleemi lahendamisele Tudengina ei saa eeldada, et otse ülikoolist tööle minnes kõike tead. Tegelikult ei tea sa konkreetsetest asjadest alguses midagi, aga kui probleem esile kerkib, on ülikool andnud baasi, mille pealt hakata lahendust otsima. Kasuta praktikal olles aega väärtuslikult Soovitaksin tudengil läbida praktika nii hästi, et tööandja tahab su hiljem tööle võtta. Kui sulle antakse töö ette, proovi see teha ära nii korralikult kui võimalik, unustades kooli mentaliteedi: „peaasi, et tehtud saab“. Kui miski aga segaseks jääb, küsi kindlasti teiste käest ja ära rahuldu sellega, et ah, töötab ja las jääb.

Tsau! Olen Kairit ja Net Groupis olen olnud pisut üle poole aasta testijana. TTÜs õppisin bakalaureuseastmes äriinfotehnoloogiat ja sügisest alustasin õpinguid Tartu Ülikooli ja Tehnikaülikooli ühisel õppekaval tarkvaratehnika magistriõppes. Vabal ajal meeldib mulle teha trenni, näiteks joogat. Väärtustan kooli ja töö ühildamise võimalust Just inimesed hoiavad mind pikas perspektiivis ühes ettevõttes püsivamalt. Oma tiimiga on mul Net Groupis väga vedanud – kõik on väga sõbralikud ja toetavad. Mulle meeldib, et siin ollakse mõistvad õppimise suhtes ja tullakse alati vastu, kui pean mõne päeva koolis veetma. See on kindlasti ühe ettevõtte puhul suureks väärtuseks. Praktikakoha valik määrab tuleviku Tagantjärele vaadates leian, et oleksin pidanud praktikakohta valides kandideerima erinevamatele ametikohtadele. Hoolimata sellest, et minu taust äriinfotehnoloogiat õppides ei võimaldanud mul minu hinnangul arendajaks kandideerida, läksid väga mitmed kursusekaaslased just arenduse praktikale ja said sealt palju väärtuslikke kogemusi. See avas nende jaoks ukse tulevikus arendajana töötada. Ei tasu kandideerides karta, et sul pole piisavaid oskusi või ei saa hakkama – küll saad! Ole praktikal olles aktiivne Soovitan praktikaperioodist maksimumi võtta ja osaleda kõikidel ühisüritustel. Kui leiad, et praktika ei vasta ootustele, leia endale ise väljund millegi uue õppimiseks. Mina näiteks võtsin eelmises praktikakohas ise teiste osakondadega ühendust ja käisin vaatamas, kuidas seal tööd tehakse. Ise tuleb huvi üles näidata, nii õpid kõige rohkem!

STUDIOOSUS

15


SPORDISEKTOR KULTURNIK

PAULA JOHANNNA ADAMSON

MI N U T E E FITLIFE ’I

6

16

STUDIOOSUS


SPORDISEKTOR KULTURNIK Ma käisin kehaanalüüsis ja nad ütlesid mulle, et ma ei ole paks. Jooksin rõõmuga peiksile teatama, et kuule tead, ma nüüd päriselt paberite järgi ei ole paks! Peika vaatas mind sellise näoga, et kas nad ütlesid midagi ilmselget veel, et noh näiteks, et mul on prillid või et ma olen blondide juustega? Ei, kusjuures ei öelnud. Peamiselt ütlesid nad, et ma ei ole paks. Või noh, mitte päris nii, aga nad ütlesid, et rasvaprotsent pole minu keha juures üldse probleem, vaid hoopis midagi muud. Ja minu jaoks on see väga suur asi. Nimelt ei ole trenn kunagi olnud suur osa minu elust. Peaaegu nagu et polegi üldse mingi osa olnud. Jah, ükskord ma küll üritasin austraallasest personaaltreeneri Kayla Itsinesi treeningkavasid teha, ostsin isegi koju hantlid ja mati. Isegi tegin päris tublisti, aga mitte eriti pikalt. Ja ma arvasin alati, et mu mure on, et ma olen liiga pehme ja seda ei anna kuidagi muuta. Tegelikult on mind õnnistatud sellise kehatüübiga, mis majandab ennast ise üpriski edukalt. Ma olen pikka aega olnud see tüdruk, kes püsib püsti 5 tassi kohvi, liitri CocaCola, saiakeste ja 5 tunni une najal. Mitte, et ma seda kellelegi soovitaks või seda kuidagi mõistlikuks peaks, aga mul on lihtsalt õnneks või kahjuks vedanud kehaga, mis praegu veel seda nalja kannatab. Õnneks – sest ma pole liigselt palju pidanud muretsema. Kahjuks – sest mingi hääl mu kuklas ütleb, et eriti kaua see kesta ei saa ja peaks päris inimeseks hakkama. Lisaks sellele, et mul on vedanud murevaba kehatüübiga, on mind õnnistatud veel ka haprate luudega. See on üks põhjustest, miks ma alati palli- ja muudest sportmängudest kaarega mööda olen kõndinud ja pigem tegelenud käsitööning fotograafiaringidega – üldjuhul lõppesid igasugused sportlikud tegevused minu jaoks traumapunktis ja kipsiga. Samas on see ka üks põhjus, miks ma olen alati mõelnud, et peaksin rohkem tegelema lihastreeninguga, et mul oleks midagigi, mis mu luid veidi toetaks. Arvestades, et ma pole kunagi õieti trenni teinudki, polnud analüüsi tulemused eriti üllatavad. Ma olen alatreenitud ning mul oleks hästi tarvis tegeleda lihastreeninguga. Kes kehaanalüüsiga varem kokku puutunud ei ole, võib ette kujutada, et tegu on mingi meeletult intelligentse ja komplitseeritud masinaga. Tegelikult see nii ei ole ning ehkki masin annab mingid näidud, toimub peamine analüüsi osa mõõtmise järgselt koos personaaltreeneriga. Test ise kestis üksnes 15 sekundit. Sealt edasi

STUDIOOSUS

arutlesime personaaltreeneriga selle üle, mida nendest numbritest järeldada ja kuidas tuleks edasi tegutseda. Viimasel ajal olen oma poiss-sõbraga jõusaalis kaasa tolgendanud. Eelkõige selle tõttu, et ta võttis südameasjaks õpetada mulle, kuidas raskeid asju tõsta ilma, et ma ennast päris ära vigastaks. Garaažis tuleb asjade tassimist ikka ette, niisiis õpetas ta mind deadlift’e tegema. Üleüldiselt teeb mu peika muidu push-pull-legs meetodil treeningut ning jõudumööda olen seda temaga kaasa teinud. Personaaltreeneriga jõudsime aga peale kehaanalüüsi järelduseni, et see pole minu jaoks parim viis treenimiseks. Nimelt kulub kehal minu treenitusastme juures taastumiseks 48 kuni 72 tundi. Kui aga teha push-pull-legs meetodit kolm korda nädalas, jääb samade lihaste treenimise vahele pikem vahe ning treeningust pole nii palju kasu. Seetõttu soovitas treener teha mul iga kord jõusaalis lihastreeningut kogu kehale – nii on mul sellest pikas perspektiivis rohkem kasu ning see võimaldab mul lihasmassi kiiremini suurendada. Eesmärgiks seadsime, et minu praegune kehakaal 54,9 kg võiks kolme kuu pärast lihasmassi arvelt tõusta 58 kilogrammini. Lisaks treeningule on muidugi oluline ka toitumine, sest kehal on raske areneda, kui tal selleks õiget kütust pole. Kehaanalüüsi alusel kulutab mu keha mitte midagi tehes 1265 kcal. Koos liikumisega on see peaaegu 2000 kcal. Niisiis otsustasime, et koos treeninguga peaks minu päevane kaloraaž olema 2200 kcal ning sellisel juhul peaksin ma nädalas koos treeninguga võtma lihasmassi arvelt juurde umbes 250 grammi. Minu jaoks tähendab see eelkõige seda, et ma pean päriselt sööma. Ma ei ole eriti tubli hommikusöökide manustamises, lõunati haaran tavaliselt midagi kiiret ja õhtuti sõltub, kas viitsime kodus kokata või haarame kusagilt pitsa või burksi. Nüüdsest katsun oma kaloreid ja makrosid rohkem jälgida ning tõtt-öelda on see kogus minu jaoks harjumatult suur. Eeldades aga, et mul on motivatsiooni nõnda kolm kuud edasi tegutseda, võib minust veel asjagi saada! Kui sa oled samamoodi trennivõõras inimene nagu mina ning ei tea, kust alustada, soovitaksin sul kindlasti kehaanalüüsi peale mõelda. Personaaltreenerid oskavad sind aidata, juhendada ja suunata. Trennis näeme!

17


SPORDISEKTOR KULTURNIK

DORIS ABE PIXABAY

MIN U ESIMENE KOGEMUS : TR X

7

Pärast seda, kui mu tugitreener, Kadi minu kehaanalüüsi tulemuste peale arvas, et võiksin mõned kilod lihast ikka juurde võtta, vaatasin talle üsna nõutult otsa, kuna suur jõusaalisõber pole ma kunagi olnud ja tuleb välja, et kardioga saab pigem alla võtta, mis olevat igal juhul vastunäidustatud. Treeneril oli mulle väga palju erinevaid abistavaid soovitusi, nende seas TRX. Olin sellest varasemalt isegi kuulnud, aga peamiselt seda, kuidas tegemist on kurikuulsalt raske, füüsiliselt peaaegu, et võimatu trenniga. Seetõttu polnud ma ka julgenud proovida, kuigi üldjuhul olen üritanud võimalikult palju oma spordiklubi pakutavaid trenne läbi käia ning olen seeläbi ka palju uusi lemmikuid avastanud. Kadi andis endast kõik, et need hirmud ümber lükata. Alustades sellest, et tegelikult mul ju jõudu on, võhma peaks nagu ka olema, kui minu treeningkava vaadata. Minu jaoks veenvaimaks argumendiks osutus aga võimalus väga palju ise reguleerida, kui palju täpselt pingutada vaja on. Täpsemalt: kui astud rihmadele sammu lähemale hakkab kergem, sammu kaugemale – raskem. Mida see hirmutav täheühend aga täpselt tähendab? Kui TRX pikalt välja kirjutada, saame ingliskeelse nimetuse Total Resistance exercises. Miks resistance? Trenn seisneb sellest, et laest ripuvad alla käepidemetega rihmad, seega kõigi püstiste harjutuste puhul on keha põranda suhtes kaldu ja pikali kukkumast hoiab sind pinge rihmades. Alguse sai TRX USA mereväes, kus otsiti võimalikult efektiivset viisi laeva kitsastes oludes füüsilise vormi hoidmiseks ja parandamiseks. (Sellest ka pisut minu hirm – mereväelased on suure tõenäosusega tugevamad kui mina.) Olles andnud pühaliku tõotuse oma tugitreenerile, et ma

18

STUDIOOSUS


SPORDISEKTOR KULTURNIK siis katsetan ja annan endast parima, läksin siis järgmine kord ilusti kohale. Loomulikult andis Kadi seda trenni ise, et mul ikka mingit pääsemist ei oleks. Tundsin klassikalist uue trenni ärevust – mis kui ma ei saa hakkama; raudselt kõik näevad, kuidas ma pange panen jne. Kõigepealt seletas treener, kuidas järgmised tund aega üldiselt välja näevad. Igat harjutust teeme 20 sekundit kaheksa korda; kõigel on erinevad raskusastmed, mille ta ka ette näitab – tee raskemat, kuni jaksad ja kui enam ei jaksa, võid kergema peale minna; kui pulss läheb liiga kõrgeks, palun ära sure, tee paus, keegi ei vaata halvasti. Okei, tundub tehtav, kodulehel oli ka kirjas, et kõik saavad hakkama, miks mitte mina. Esimeste harjutuste ajal, tuleb treener paar korda ütlema, et no sul on pisut liiga lihtne praegu, astu samm eemale, siis pead veidi pingutama ka. Iga minutiga läheb aga raskemaks. Samuti olid rihmad minu jaoks väga uudne treeningvahend, mistõttu nägin meeletut vaeva, et mitte ümber kukkuda, kui näiteks teed kükke nii, et tagumine jalg on rihma aasas. Nii mõnigi kord saabus see hetk, kus läksin üle harjutuse kergema versiooni peale või võtsin tempot maha ning lõpuks ka see kardetud moment, kus südamerütm ja hingamine juba ebamõistlikesse skaaladesse jõudsid ning korraks maha istusin. Minu lohutuseks polnud ma sugugi ainus, kes selleni jõudis ja ka treener ütles tunni jooksul korduvalt, et see on täiesti normaalne, tegemist ongi väga suure pingutusega. 55 füüsiliselt väga rasket minutit möödusid aga ootamatult kiiresti, kuna kella peale polnud loomulikult aega mõelda. Trenni lõpuks olin hingetu, läbimärg, treenerile tänulik ja endaga väga rahul. Rahul, et uue väljakutse ette võtsin, kohale läksin, hakkama sain ja nii lühikese ajaga nii suure töö tegin. TRXi soovitan südamest kõigile, kes tahavad ennast proovile panna ja meeletult tugevaks saada. Midagi lihtsat seal ei ole, ent ka mitte midagi ületamatut, sest tõepoolest on võimalik terve aja raskusastet täitsa ise reguleerida ning keegi ei pahanda, kui tunned, et vajad pausi.

STUDIOOSUS

19


SPORDISEKTOR KULTURNIK

MAREK KESKÜLL TTÜ VÕRKPALL

L I H T N E TALLIN NA POISS A L EK SAN D E R E E R MA

8 1. Millised on Sinu eesmärgid, ootused algavale hooajale? Eks eesmärgid on iga aasta algul suured ja võita tahab igaüks. Samamoodi on ka minuga: sooviks ikka võimalikult palju võidurõõmu maitsta, aga arvan siiski, et reaalne eesmärk oleks jõuda Balti liiga playoff’i ning võimalikult palju suurema eelarvega klubisid kiusata. Lõpuks näitab ikkagi aeg, kas ja kui hästi meil minema hakkab. Iseenesest on punt hea ja potentsiaali kõvasti. Minu eesmärk on jälle võrkpalli nautima hakata. 2. TTÜ noorteprojekti kolmas aasta – medaliheitlusse sekkumine. Millised on sinu mõtted selles osas? Eks projekt on iseenesest okei olnud – osad mehed on läinud, osad tulnud. Mina käisin muuhulgas eelmine aasta Saaremaad avastamas. Need aga, kes on siin kolm aastat olnud, on kindlasti ilusti arenenud. Nüüd tulekski need mehed ühtseks löögirusikaks kokku saada. Loodetavasti saame sellega hakkama. Küll aga medaliheitlusesse sekkumise kohta midagi lubada ei julge, sest noorust on meil meeskonnas veel kõvasti ja teised meeskonnad kogenenumad. Kindlasti teeb medaliheitlusesse sekkumise raskemaks asjaolu, et kolmel klubil on ka välismängijad meeskonnas. Aga eks elu näitab ja loodame, et oleme üllatusvõimelised. 3. Kes on Teie põhikonkurent sellel hooajal? Usun , et sel aastal on meie põhikonkurent Selver Tallinn. Ka nemad on peamiselt noortest komplekteeritud ning keskmine vanus isegi noorem kui meil. Ei tohi aga unustada, et nende seas on paar noormeest, kellel juba on koondisekogemus.

20

STUDIOOSUS


SPORDISEKTOR KULTURNIK 4. Üks rünnakuliider Dimitri Korotkov lahkus teie meeskonnast. Kas olete leidnud väärt asenduse? Dimps läks tõepoolest Belgiasse; usun, et tal läheb seal hästi. Loodan, et oleme leidnud väärt asenduse. Siin satsis oli ka peale Dima väga perspektiivikaid mängumehi ning nii mõnigi on mind juba pallitrennis üllatanud; lisaks liitus tänavu aasta meiega ka Keiro Jõgisalu, kes on vägagi asjalik. 5. Mida arvad konkurentide suviste tehingute kohta? Kas jõujooned on muutunud ja kes on sinu arvates selle aasta favoriit? See aasta on väga palju uusi võõrleegionäre, seega tuleb huvitav hooaeg. Pärnu, Tartu, Saaremaa – õigupoolest on kõik endale uusi häid mängumehi lisanud. Olen üsna kindel, et jõujooned on tänavu muutunud; teisisõnu – Saaremaa ei võida enam kõike. Nagu ajalugu on näidanud – sinna kuhu Hindrek Pulk läheb, see võistkond võidab vähemalt tiitl. Sellest lähtuvalt paneksin mina oma panused Tartule, kellel on see aasta on väga tugev meeskond. 6. Oled tagasi Saaremaa meeskonnast TTÜ ridades. Kas kokkumäng veel ikka sujub poistega? Tõepoolest olen tagasi Saaremaalt ning tahtsin see aasta kindlasti Tallinnasse tulla, et saaksin minna kas tööle või magistrantuuri. Kokkumänguga väga probleeme pole, osade poistega on rohkem kui aasta koos mängitud. Käisime suvel ka Portugalis, Coimbras, kus toimus üliõpilaste EM. See aga tähendab, et juba siis sai kokkumängu harjutada. Tõsiasi on aga see, et iga päevaga läheb kokkumäng paremaks, eks see trenni eesmärk ongi. 7. Kas pöörad rõhku ka oma toitumisele, et treeninguid toetada? Mis on Sinu tervislikud harjumused? Esmakordselt hakkasin oma toitumisharjumustele tähelepanu pöörama eelmisel aastal. Saaremaa meeskonnas saime mõned loengud toitumise kohta, lisaks oli olemas ka toitumisnõustaja, kellega sai vajadusel konsulteerida. Põhimõtteliselt sain eelmisel aastal tervisliku toitumise olulisusest aru. Niisiis olen hakanud rohkem oma söömisharjumustele keskenduma. Tervislikest harjumuste kohta võin öelda nii palju, et üritan võimalikult mitmekesiselt süüa, vältida töödeldud suhkruid ja rasvu. Aga nagu ikka – vahepeal tuleb patustada ka.

STUDIOOSUS

21


KULTURNIK

R A A M AT U K O I D E E K S T R E E M S P O R T ANNA-GRETE JUCHNEWITSCH UNSPLASH

9

Augustikuus otsustasin täita ühe oma paljudest endale esitatud väljakutsetest, mis minu mustakaanelise märkmiku ridade vahel kannatlikult tähele panemist ootas. ,,Seitse raamatut seitsme päevaga”. Nii ta mul seal vaikselt seisis, nagu kirjaridadel sageli kombeks on, võib-olla aastast 2014, võib-olla hoopis Anno Domini 2016. Kes seda vana asja jõuab meeles pidada. Igatahes olin pärast aastatepikkust valmistumist väljakutseks valmiks. Maksku, mis maksab, aga mina kavatsesin täpselt seitse kirjatükki pelgalt nädalaga läbi järada (metafoorilises mõttes!). Kui nüüd päris aus olla, olin ka kord varem püüdnud midagi sellist ette võtta, ent siis piirdus kogu asi vaid laenutatud raamatute ühtlase virnaga öökapil. Nüüd aga pidi kõik minema teisiti! Õigupoolest ei kujutanud ma väga ette, mida säärane „katsumus” endast üldse kujutada võib. Tõsi, musklid võisid pidevast raamatu käes hoidmisest täitsa ära väsida; rääkimata silmadest, mis kõigi oma kolvikeste, kepikeste ja pimetähnidega ahnelt kirjaridu õgisid. Siiski oli otsus juba tehtud – küll üsna salajane, et ebaõnnestudes oleks tehtu vaid minule endale teada – ning seitse kirjatükki raamatukogust koju taritud. Pean olema aus: minu teoste valik baseerus seekord suuresti kõige pealispinnalisemal asjaolul. Nimelt jälgisin hoolikalt, mitu lehte iga raamat sisaldab, et nädalaga lugemisisu päris jäägitult ära ei lahtuks. Lugemine lugemiseks, oli mul ju siiski teine elu ka, mis vajas elamist (arvestamata asjaolu, kas kaks-dokumentaalfilmipäevas liigitub normaalse eluviisi raamidesse).

22

STUDIOOSUS


KULTURNIK Alustasin võrdlemisi tagasihoidlikult, kuivõrd proovisin nautida iga teost kui eraldiseisvat lugu. Lugesin, uurisin, analüüsisin, tõmbasin käega elegantselt üle paberi ning rüüpasin väikeste sõõmudega marjateed. Elu oli ilus. Mida päev edasi, seda vähem esteetilisemaks olukord muutus. Suvevaheajale kohaselt pidi ju vahepeal kohtuma sõpradega, käima kinos, hoolitsema füüsise eest ning aktiivselt hoidma silma peal erinevatel Youtube’i kanalitel. Siiski pean tunnistama, et esimesed kolm päeva valdas mind ennastki hämmeldus, et plaanitud kavast olin suutnud kinni pidada. Arvasin, et säärane pidev lugemine, raamatust raamatusse nina tõstmine, viib lõpuks peasisu päris pudru ja kapsasteni. Õnneks päris nii ei läinud. Üks raamat algas ja teine lõppes; seejärel sai veel üksikud tähelepanuväärsed tsitaadid üles märgitud ning mitmetunnine paus lugemisest plaani võetud. Iga raamat nõuab mõnes mõttes ka teatavat austust ning aega seedimiseks. Nii ma selle aja leidsin, korjasin üles ja pühkisin tolmust puhtaks. Kõikide kirjatükkide tegelased, põnevad paigad ja enneolematud seigad said aega kinnistuda hoolikalt ajukurdude-käärduderipatsite vahele; iga raamat andis kaasa mõne uue teadmise, mõtte või emotsiooni. Ainult, et ühe-kahe teose asemel, oli minu seekordne teadmiste pagas suurenenud lausa seitsme köite võrra. Olin läbi elanud mitmeid erinevaid süžeid, kohtunud mitmete erinevate karakteritega ning saanud paremini tundma erinevate kirjanike stiili, häält ja sõnumit. Lisaks olin ka võrdlemisi üllatunud, kuivõrd kõrgeks sai minu lugemiskiirus. Siiani loen erinevaid õpikutekste palju vähema ajaga ning suudan sel ajal võrdlemisi efektiivselt infot talletada. Seega – kasu igal alal!

Siin on aga paar nippi-trikki, kuidas ka ise säärane asjatoimetus nädalaplaani mahutada. 1. Vali raamatuid kaine (sõna otseses mõttes) mõistusega. Ehkki seitsme HP osa lugemine ühe nädalaga võib tunduda vägeva ettevõtmisena, pead esmalt siiski arvestama, kui palju aega selle jaoks jagub. Motivatsioon ja inspiratsioon on ühed vägevad asjad, ent paratamatult võib nädala jooksul tulla ette ootamatusi, mil raamatut pole võimalik mitu tundi lugeda. Samuti peatu hetkeks ja mõtle – kui kiiresti suudad sa lugeda? Mõne jaoks on 300 lehekülje efektiivne läbimine nelja tunniga normaalsus, teine takerdub samaarvulisesse raamatusse terveks nädalaks. Pea meeles – pole vaja luua üleliigset stressi! 2. Loe lehekülgede kaupa. Iga kord raamatut kätte haarates pane endale mõttes väike plaan paika, mitu lehekülge sooviksid selle konkreetse lugemiskorraga läbida. Siis pead vaid keskenduma ja vajaliku arvu lehti läbi lugema. Sääraselt saad läbida terve päeva tehes ka muid toimetusi ning samal ajal nautides raamatut. 3. Mõnikord pead tooma ohvrikitse. Ehkki antud väljakutse pole teab mis pikaajaline, võib ühel hetkel hakata sinu psühholoogiline pool veidi veiderdama. Võib tekkida tunne, et antud challenge on puha mõttetus (mida see muidugi pole) ning tekib tahtmine asi sinnapaika jätta. Mõnikord pead aga valima, kas soovid veel tunnikese Instagramis sõbra sõbra kontot jälgida või kasutad aega hoopis lugemiseks. Sellisel juhul on vajalik tuua ohvritall* ning otsustada, kumb tegevus on hetkel tähtsam ning sellele vastavalt tegutseda. *Lambatapp jätta siiski mõneks teiseks väljakutseks. 4. Ära palun stressa. See on tegelikkuses täiesti vabatahtlik asi ning pole otseloomulikult väärt närvivapustust. Pigem jäta kõiksugu paanikahood matemaatilise analüüsi teooria loengutesse või sessiaegsesse tohuvabohusse. Praegu aga lihtsalt naudi, loe ja utsita end vajadusel tagant. Easy-peasy.

Mis aga peamine – olin endale taas ühe väikese väljakutse näol tõestanud, et kui tahta, soovida ja teha, saab kõik asjad lõpule viidud. Püsivus viib sihile!

STUDIOOSUS

23


KULTURNIK

10

KAIDI-KÄTLYN REIMANN PORTFOOLIO: WWW.KONNALONNI.WORDPRESS.COM

Olen TTÜ majandusteaduskonna tudeng Kaidi-Kätlyn Reimann ja minu hobiks on käsitöö. Käsitöö on üks osa meie kultuurist ja ajaloost; juba meie vanavanemad kudusid oma kodukoha mustritega kindaid ja sukki. Haapsalus kooti õhkõrnasid pitsrätikuid nii endale kui ka suvitajatele müügiks. Minu hobiks on see olnud 9 aastat: alustasin esimese pitssalli kudumisega kui olin 12aastane. Kuna käsitöö on alati olnud meie kodus au sees, sai sealt alguse ka minu huvi. Kõige enam meeldib mulle kududa, kuid aeg-ajalt ka heegeldan, tikin ja õmblen. Aastatega on see kasvanud nii suureks, et tänaseks ei koo ma ainult sokke, vaid salle, rätte, kleite – kõike, mis meeldib. Käsitöö on aeganõudev, seega kulub iga vaba hetk põhiliselt kudumisele; tihti on poolik töö ka kotis, et vabal hetkel jätkata poolelioleva projektiga. Valides õiged materjalid ning planeerides, on võimalik kududa peaaegu kõike. Väga meeldib mulle kududa kleite. Minu kleidikudumine sai alguse, kui hakkasin käima Haapsalus Haapsalu Salli Päeval. See on üritus, mis toimub iga aasta augustis Valge Daami päevade ajal. Tänaseks on ürituse nimi uuenenud ja kannab nime Pitsipäev. Sel päeval toimub traditsiooniline kudumisvõistlus. Kudumisvõistluse eesmärgiks on kududa Haapsalu sallile omaste võtetega tööproov, muster luuakse spetsiaalselt selle ürituse jaoks ning kõigile osalejatele antakse sama muster, lõng ja vardad. Töö tuleb valmis saada kahe tunniga, töö juurde lisatakse registreerumisjärjekorra number ja antakse žüriile hindamiseks. Seejärel valib žürii esitatud tööde seast välja kolm parimat. Esimest korda osalesin võistlusel kaheksa aastat tagasi, kokku olen osalenud seitsmel korral. Tänaseks olen olnud kolm aastat kolmandal kohal, ent see aasta pälvisin esimese koha. Õigupoolest ongi võistlusest osa võimalik võtta seni, kuni võidad esimese koha. Minu traditsiooniks on kanda Pitsipäeval omatehtud kleiti. Sel aastal sai Eesti Vabariik 100aastaseks ning president kutsus vastuvõtule igast üliõpilaskorporatsioonist esindaja koos kaaslasega. Korporatsioon Leola seenior tegi ettepaneku, et tuleksin tema kaaslasena. Teadsin kohe, et tahan minna omakootud kleidis. Kuna nii piduliku kleidi kudumise kogemus puudus, konsulteerisin lõngavalikus õpetaja ja koolitaja Siiri Reimanniga, kelle kursustel olen isegi käinud. Tema soovitusel sai kleidilõngaks valitud 100% siidilõng. Aluskleidi tegin koostöös Arne Niiduga ning ehted kleidi juurde tulid Kaie Partsilt. Kutse vastuvõtule sain veebruarikuu alguses. Kleidi tegemiseks oli aega kaks nädalat, seega kudusin 17-20 tundi päevas. Mulle meeldib ka reisida – igalt reisilt toon kaasa kohalikku käsitööd, materjale, mustreid ja raamatuid. Tahan proovida erinevaid mustreid ja materjale ning ka teistele tutvustada ja näidata, mida tehakse mujal maailmas. Septembrikuus külastasin Gruuasiat ning kui seal kootakse jämeda lõnga ja suurte varrastega, siis meil eelistatakse kudumisel peenikest lõnga ja väiksema numbriga vardaid. Tõin Gruusiast ka lillelist kangast, millest plaanin õmmelda lapilisi käsitöökotte. Mulle meeldib proovida teiste materjalidega teha meie käsitööd. Ma armastan käsitööd ja kunsti nii palju, et olen leidnud viisi seda ka teistele õpetada. Olen käinud mitmetel käsitööalastel koolitustel, näiteks köitmine, rahvuslike sukkade kudumine, Tiina Meeri kudumiskoolis. Samuti olen käinud Lätis läti rahvuslikke kindaid kudumas. Kudumistöö on pikk projekt ning selle kõrvalt on hea teha kiirelt erinevaid paberitöid. Üle nelja aasta olen lasteaedades ja koolides käinud tegemas kunstiringi; lisaks sellele teinud ka beebidele loovusringi. Mulle meeldib organiseerida ja korraldada, oman ka laagrikasvataja pabereid ning koolivaheaegadel viin läbi lastelaagreid. Lisaks viin läbi töötube sünnipäevadel ja firmaüritustel. Natuke üle aasta tagasi asutasin MTÜ Konnalonni Kunstikoda. Millest selline nimi? Kuna alustasin käsitööblogi pidamisega läbi käsitööportaali, siis seal oli vaja registreeruda ning noorena mõtlesin, et just Konnalonni on selleks õige nimi. 12aastasena ei mõelnud, et kasutan seda nime ka kümne ja võib-olla ka kolmekümne aasta pärast. Kahjuks tekkis paar aastat tagasi lehel tehniline rike ning nüüd puudub mul ligipääs oma varasematele postitustele. Olen pikalt edasi lükanud uuesti blogi pidamist, sest sellega alustamine on tundunud keeruline, kuid nüüd tahaksin seda taas proovida, et saada oma töödest hea ülevaade. Tegemisi ja huvisid on mitmeid ning seetõttu, et inimesed käsitööpoes tundsid mind ära Konnalonnina, otsustasin selle nime kasutamist jätkata.

KAJASTA OMA LOOMINGUT STUDIOOSUSES - SAADA KIRI STUDIOOSUS@TIPIKAS.EE 24

STUDIOOSUS


KULTURNIK

Dalmaatslasest inspireeritud heegeldatud kleit

Pitsip채eva kudumisv천istlus 2018

STUDIOOSUS

Kajakakirjaga Haapsalu r채tt

Presidendi vastuv천tuks kootud siidkleit

25


TARKADE RISTSÕNA VÄIDETAVALT AINULT TARKADELE

VASTUSEID ÄRGE KUHUGI SAATKE, MEIL POLE TEILE MIDAGI ANDA.

26

STUDIOOSUS


FUTOSHIKI FUTOSHIKI ON JAAPANI LOOGIKAMÄNG. SELLE NIMI TÄHENDAB TÕLKES “EBAVÕRDSUS”. MÄNGU EESMÄRK ON PAIGUTADA NUMBRID ÜHEST NELJANI NII, ET NEED EI KORDUKS ÜHESKI HORISONTAALSES, EGA KA VERTIKAALSES REAS. KERGEMAKS TEEB MÄNGU ASJAOLU, ET MÕNE VÄLJA VAHEL ON TÄHIS, MIS MÄÄRAB ÄRA KAHE ARVU OMAVAHELISE SEOSE (KAS TEGU ON SUUREMA, VÕI VÄIKSEMA ARVUGA).

SUDOKU

STUDIOOSUS


Tallinn, 20 October 2018

Team up with other innovative young people Create ideas for new digital products inspired by sports data Discuss your ideas with experts from the industry Convince the jury of your idea, and get your share of 5000 Euros prize money

get your free ticket until 14 October online

visit challenge.sportradar.com now!


Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.