STUDIOOSUS T TÜ TUDENGIA JAKIRI . NOVEMBER 2016 . TUT STUDENT MAGA ZINE
N O O R E D K O O L I - E B E C - R O B O T E X - E R A S M U S - T R E E N E R S O O V I TA B
TOIMETUS
P E AT O I M E TA J A
Aleksander Vassiljev sassipostkast@tipikas.ee
TRÜKK
PEAK A ANE FOTO
VÄ L JA A N DJA
TOIMETUS
AADRESS
Sten-Ander Ojakallas ÜE Erakogu
KÜLJENDA JA
Kadi Sigus
K E E L E T O I M E TA J A
Evelin Viilmann TÕLKIJA
Siret Laasner FOTOGR A AF
FOTOGR A AF 2
Anna-Grete Juchnewitsch, Lilian Valge, Gerlin Gil, Janno Dreger, Liina Sala, Taavi Simson, Reimo Ärm, Dr Gonzo, Dmitrii Stepanenko
Marko Vilberg(TTÜ Fotoklubi)
OÜ Koopia Niini & Rauam TTÜ Üliõpilasesindus Ehitajate tee 5, Tallinn K I R J U TA
studioosus@tipikas.ee H E L I S TA
630 3621
H T T P : // W W W . T T U . E E / S T U D I O O S U S
Studioosus (ladina keeles üliõpilane) on kord kuus ilmuv ajakiri, mille koostajateks on TTÜ tudengid. Studioosus ilmub iga kuu esimesel esmaspäeval ja toob lugejani uudised, persoonilood, reportaažid, intervjuud jpm. Lehe tiraaž on 1500 eksemplari ning seda jaotatakse TTÜ peahoones, IT majas, raamatukogus ja ka kolledžites tasuta.
@S T UD I O OSUS 2016 | KÕ IK Õ I G US ED K A ITS T UD
2
STUDIOOSUS
SISUKORD 1
FOOKUS
Noored kooli
2
TTÜ PULSS
ROBOTEX
3
TTÜ PULSS
EBEC
4
TUDENG TEGUTSEB
Vabatahlikutöö kogemusest
5
TUDENG TEGUTSEB
Erasmus - avasta maailma
6
TUDENG TEGUTSEB
Prysmian
7
SPORDISEKTOR
TTÜ Spordikeskuse võlu
8
SPORDISEKTOR
Treener soovitab
9
OUTSIDE OPINION
I lost a belly
10
K U LT U R N I K
Eetika ja kohvioad
11
K U LT U R N I K
Õige ja vale kirjandus
STUDIOOSUS
3
FOOKUS
1
MOON MEIER MATTIAS MALK
JUHTIMISKOGEMUS S TA R D I K I I R E N D U S EG A
TTÜ vilistlane Mari-Liis Raudsepp alustas sel sügisel kahekordset kooliteed. Mari-Liis on Kehra Gümnaasiumi matemaatikaõpetaja ja Noored Kooli (NK) programmi 10. lennu osaleja. „Õpetama mine ainult siis, kui sulle meeldivad väljakutsed! Õpetajatöö õpetab tohutult iseenda juhtimist ning seda, kuidas olla väga efektiivne. Ma ei tea teist kohta, kust saab sellise juhtimiskogemuse. Kui töötada mõnes suures firmas, siis pead sa kõvasti tööd tegema, et juhipositsioonile tõusta. Koolis sa saad selle kogemuse meeletu kiirendusega.”
4
STUDIOOSUS
FOOKUS Ma haaran kohe härjal sarvist ja küsin, miks sa õpetajakutse valisid?
Mul oli õpetajaamet peas vaikselt juba pikemat aega tiksunud, aga otsuse minna NK programmi tegin ma sellepärast, et tahtsin teha tööd, mis on hästi vaheldusrikas ja tähenduslik. Miks otsustasid sa NK programmi kasuks ega läinud kohe pärast keskkooli õpetajaks õppima?
Ma tahtsin pärast keskkooli minna õppima midagi, mis mu tagala kindlustaks. Õppisin TTÜs ehitust. Alles siis, kui nägin, et saan tööl hästi hakkama, julgesin minna õpetama. Minu jaoks tundub õpetamine kõige raskem, sest see on tohutu vastutusega töö. Ma arvan, et ma ei olnud pärast keskkooli selleks valmis, et mõne aasta pärast kooli tööle minna. Miks peaks üks tehnikavaldkonna taustaga inimene kooli tööle minema?
Kui minna, siis ainult sel juhul, kui sa tõesti väga tahad ja kui sulle meeldivad väljakutsed. Õpetajatöö õpetab tohutult iseenda juhtimist; sa õpid, kuidas olla väga efektiivne, sest kogu aeg on ajapuudus. Samuti pead oma emotsioone kontrollima, sest lapsed on nii vahetud. Ma ei tea teist kohta peale kooli, kust saaks sellise kogemuse. Mis muudab NK programmi nii populaarseks? Selle programmi suur mag-
net on asjaolu, et tänu sellele arened sa inimesena väga palju. Sa õpid nägema asju eri nurkade alt, hästi süstemaatiliselt. Näiteks eesmärgistamine– sa mõtled iga asja puhul läbi, miks sa seda teed. See õpetab läbimõeldult otsuseid tegema. Räägime veidi koolist ka. Milline oli su tänane koolipäev?
Koolipäev algas kolmanda tunniga, nii et ma läksin alles kella kümneks tööle. Mul oli neli tundi.Mõnes tunnis oli intensiivne õppimine ja kõik tuli hästi välja. Seitsmendas klassis lahendasime ülesandeid, taustaks mängis muusika, oli mõnus õpikeskkond: küsiti julgelt, lahendasime ja õppisime koos. Samas viiendas klassis tundsin üks hetk, et tahaks rohkem õppida. Nende puhul peab arvestama vaheldusrikkusega, pead 45 minutisse pikkima erinevaid ülesandeid, et nad sinuga kaasa mõtleksid. Kui koolipäev oli läbi, siis tulin koju ja valmistasin homseid tunde ette.
STUDIOOSUS
Sa õpetad Kehra Gümnaasiumis matemaatikat. Mis on matemaatika õpetamise spetsiifilised väljakutsed?
Kindlasti see, et matemaatika ei ole nii populaarne aine ning et see tuleb mõneleõpilasele raskemalt. Kui sul on aga raske, siis sa ei viitsi ega taha. Niiet väljakutse on jõuda kõigiga nii kaugele, et igaüks saaks iga teema kohta baasi selgeks, etei tekiks lünkasid. Ühes tunnis annad sa tegelikult mitu tundi: nupukamatele ja nendele, kes on nõrgemad. Too üks näide heureka-hetkest, kus sa oled teinud midagi väga teistmoodi, õpilastele väga põnevaks.
Õpetasin lastele lihtmurde ja liigmurde ning nad tahtsid teha tunnikontrolli õues, sest oli ilus septembripäev. Ütlesin, et muidugi, lähme koolimaja ette, kus igaüks võib trepi peal istuda jatunnikontrolli kirjutada. Meil on kooli ees rattahoidjad, punt omaette koos, siis järgmine punt. Vaatasin, et iga ratas on omaette vahes, et seal saab näidata, kas taon viiendas vahes kuuest või kolmandas vahes kuuest –ehk siis lihtmurrud. Ja kui vaadata mitut punti kõrvuti, siis neid saab vaadelda liigmurdudena. Seepeale hüüdis üks laps, kes oli enne klassis juba pisut pisaraid valanud, üle kooli hoovi: „Ma sain aruuu!“.
Mis sind koolis üllatanud on?
Positiivses mõttes üllatas, et uutele meetoditele vaadatakse avatud silmadega. Üllatus oli ka see, kui palju tuleb ikka tunde ette valmistada! Nüüd juba vähem kui septembri alguses, sest vilumus tuleb kärmesti. Kus sa ennast viie aasta pärast näed? Või 10,15 aasta pärast?
Ma loodan, et vähemalt osaliselt ikka veel haridusvaldkonnas. Seal on nii palju, mida teha ja kuhu areneda: kas siis koolis, haridusjuhina, õppematerjalide väljatöötamise vallas. Haridusvaldkonnas on väljakutseid kuhjaga. Mida soovitad inimesele, kes mõlgutab NK programmi kandideerimise mõtet?
Kui see tundub natukenegi atraktiivne mõte, siis võta kellegagi programmist ühendust! Suhtle inimestega, saa lähemalt aimu! Alustuseks loe kasvõi kodulehtegi. Lisaks teeb NK värbamisperioodil mitmeid infoüritusi.
5
TTÜ PULSS
2
EUROOPA ROBOOTIK A TIPPSÜNDMUS TTÜ SPORDIHOONES - ROBOTEX 2016 JANIKA LEOSTE ROBOTEX
6
STUDIOOSUS
Juba kuueteistkümnendat korda leiab detsembri esimesel nädalavahetusel Tallinnas Mustamäe mändide vahel TTÜ Spordihoones aset Robotex. Ülikoolidevahelisest ainekursusest on aastatega välja kasvanud Euroopa suurim robotitevaheline võistlus, mida külastavad rahvusvahelised meeskonnad ja vaatlejad. Robotexi meeskond koosneb enamjaolt aktiivsetest TTÜ tudengitest ja vilistlastest, kelle missioon tekitada noortes huvi tehnikaerialade ja robootika vastu aitab samal ajal tõsta ka Eesti robotiehitajate taset rahvusvahelises konkurentsis. Kuigi nimi Robotex seostub tavainimesele ennekõike robotitega, on üritusel suurim osakaal hoopis enam kui 15 000 pealtvaatajal, kes tulevad osalema päris algajatele mõeldud töötubades, uudistama Tehnolooginäituse eksponaate ning elama kaasa atraktiivsetele robotivõistlustele. Esmakordselt pakutakse sellel aastal ka üliõpilastele suunatud kosmoserobootika konverentsi. Teaduskonverents leiab aset 2. detsembri õhtul kell 18:00 ning ettekandeid tulevad tegema maailmatasemel spetsialistid NASA-st, Euroopa Kosmoseagentuurist, kosmose kaevandusroboteid tootvast firmast ja USA võistlusrobootika esindusorganisatsioonist. Üritus on tasuta, kuid vajalik on eelnev registreerumine Robotexi kodulehel. 3000st töötoa kohast on sellel aastal 1000 eraldatud 16+ vanuserühmale. Selline jaotus loob üliõpilastele suurepärase võimaluse teha esmatutvust robootika või mõne muu tehnoloogilise lahendusega. Üliõpilasi ootavad töötoad: isesõitvate autode programmeerimine, kuidas kaitsta oma arvutit – sõbralik trollimine, programmeerimiskeel Python läbi kilpkonnagraafika, sumorobotid, tehislihased, Folkrace, vooluringi meisterdamine, Windows 3.0 paigaldamine akakannatlikkuse meistriklass, küberturvalisus ja digitaalne pereplaneerimine. Tasuta töötubadesse registreerumine algab 1. novembril Robotexi kodulehel.
TTÜ PULSS Tehnoloogianäitus on jaotatud eraldi sektsioonidesse, mis võimaldab näitust külastades keskenduda just sellele valdkonnale, mis kõige enam huvi pakub: tööstus, haridus, elektroonika, tark kodu, tehnoloogilised idufirmad ja robootika. Robotivõistlusi on sellel aastal kavas 23. Täpse ajakava, mis päeval oma lemmikvõistlust vaatama tulla, leiab Ronotexi kodulehe kalendrist. Kes varem robotivõistlustega kokku puutunud ei ole, saab kiire ülevaate erinevate võistluste treilerite abil Robotexi YouTube keskkonnas. Kui Sul on tuttavaid väljaspool Eestit, kes sooviksid rohkem õppida tehnoloogiahariduse ja ürituste korraldamise kogemusest Eestis, siis kutsu nad Robotexi innovatsioonikonverentsile delegaadiks. Rahvusvaheline inglisekeelne konverents leiab aset 1.-4. detsembril. Mitmekülgse konverentsiprogrammiga saab tutvuda: robotex.ee/conference. Robotex 2016 leiab aset 2.-4. detsembril TTÜ Spordihoones aadressil Männiliiva tee 4. Uksed on külastajatele avatud iga päev kella kümnest. Kui tunned, et soovid aidata Robotex 2016 ürituse toimumisele kaasa, on just nüüd paras aeg liituda 50 vabatahtlikuga, kes aitavad sellel suurejoonelisel tehnoloogiasündmusel sujuvalt teoks saada. Liitumiseks võta ühendust projektijuht Karl Laasikuga karl.laasik@robotex. ee. Kohtumiseni Robotexil!
www.robotex.ee @RobotexEstonia
#robotex
Robotexi korraldab Tallinna Tehnikaülikool. Robotexi kaaskorraldajad on Tartu Ülikool ja Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus. Robotexi kuldsponsorid on ICD Industries, Eesti Energia, Oomipood, VEX Robotics. Suursponsorid on Stoneridge, Interflux Eesti, Duroc Machine Tool, Ldiamon, Ensto Ensek, iRobot, Norma, Abplanalp Estee, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Starship Technologies ja TRINAMIC Motion Control.
STUDIOOSUS
7
TTÜ PULSS KRISTIINA KUUSEMETS EBEC BALTIC KAUNAS 2016
3
TULE VÕISTLEMA TTÜ PARIMA
Kas sa tahad teada, mida sa tulevikus TEGELIKULT tegema hakkad? Kas sa tahad teada, kas sa päriselus ka oma koolis õpitud teadmisi rakendad? Nüüd on Sinul ja Sinu kolmel sõbral võimalus end proovile panna! Alanud on EBEC Tallinn 2016 registreerimine, kus kõikidel TTÜ tudengitel on võimalus end proovile panna ja võistelda erinevate auhindade ja TTÜ parima inseneri tiitli üle. Pane kokku neljaliikmeline tiim ning registreeru lehel ebec.best.ee. Insenerivõistlusel saad panna ennast proovile lahendades 20 tunniga teoreetilise ülesande enda valitud ettevõtte poolt. Pääsedes edasi teise vooru, on võimalus valida teoreetilise või praktilise ülesande vahel!
8
STUDIOOSUS
TTÜ PULSS
INSENERI TIITLILE! Endale meelepärase ülesande saad valida järgnevate seast:
Tule aita viia riigi linnatransport uutesse kõrgustesse, kus tiivulised juhivabad ELMOD abistavad neljarattalisi sõpru. Sinu abiga anname linnatranspordi võrgustikule kolmanda dimensiooni. Kuidas iganes sa seda teed, kas genereerid, optimeerid, programmeerid, inseneerid või majandusarvestad, valik on sinu. Ühine meeskonnaga ja teosta!
STUDIOOSUS
Ehitusprotsess on täis ootamatusi kunagi ei tea, mis sind objektil ees ootab. Tule ja vaata oma silmaga. Tegevust jätkub nii õue kui kontorisse. Vaja läheb nuti-pead ja kiireid jalgu.
Kujutle, et Teie ettevõte on välja töötanud seadeldise, millel on potentsiaali muuta tuhandete inimeste elu lihtsamaks. Mida sellega teha? Kuidas saaksite Te oma ettevõttes seda ära kasutada? Tule ja pane ennast proovile! Ole ettevõtte insener ning panusta kogu maailma inimeste heaolusse. Võtmesõnad: uudsus, innovaatilisus, nupukus.
9
TUDENGID TEGUTSEVAD
JOHANNA LIBLIK ERAKOGU
4
LOODUSE RÜPES Maailma kõrgeimad mäed ja rikkalik kultuuride kaleidoskoop – Nepal, ekstreemsustest tulvil paik, kus kõik, mis meile võib tunduda harjumatu, on siin imeliselt toimivas kaootilises maailmas igapäevane ja loomulik. Pealinn Katmandu kihab värvikirevast elust igal sammul ning esmapilgul ei viita miski peale telliskivihunnikutega kaetud tühjade kruntide ja majasid toetavate tugipostide eelmisel aastal toimunud suurimale looduskatastroofile. Maavärin – midagi kontrollimatut ja hoomamatult võimsat, mis tänapäeva kalkuleeriva ja planeerimisrohke maailmapildiga justkui kokku ei käi. Eelmise aasta aprillis ja mais raputasid tervet maailma aga uudised Nepalist, kus hukkus ülivõimsate maavärinate tagajärjel üle 9000 inimese ning purunesid miljonid kodud. Seejuures hävines osaliselt või täielikult nepaallastele oluline UNESCO maailmapärand.
10
STUDIOOSUS
„ On oluline väärtustada selliste organisatsioonide initsiatiive, kelle prioriteedid on suunatud raskesti ligipääsetavate külapiirkondade ülesehitamisse.
„
TUDENGID TEGUTSEVAD
Boudhanath on üks pühamatest budistlikest paikadest Katmandu orus
Ehitusjärgus raamatukogu hoone ees. Vasakult koolidirektor, Krishna (KRMEF organisatsioonijuht), mina, Paulina Poolast.
Kahjuks tuleb tõdeda, et pideva poliitilise ebastabiilsuse, korruptsiooni ja bürokraatia tõttu ei ole inimeste abistamine ega taastamistööd kulgenud plaanipäraselt. Tänase päevani arvatakse riigis kokku olevat üle poole miljoni inimese, kes on nüüdseks üle aasta elanud ajutistes tingimustes ning telklaagrites. Karmim reaalsus selgineb mägistes maapiirkondades, kuhu abi saatmine on äärmiselt keeruline ja piiratud. Sellest tulenevalt on oluline väärtustada selliste organisatsioonide initsiatiive, kelle prioriteedid on suunatud raskesti ligipääsetavate külapiirkondade ülesehitamisse. Taastamistööde eesmärgiks on rajada võimalikult käepäraste materjalide ja vahenditega maavärinakindlaid majasid, millede projekteerimis- ja ehitustöödesse annab omapoolse panuse siinne asutus Kevin Rohan Memorial Eco Foundation, kus ka minul oli võimalus sel suvel vabatahtlikuna töötada. Kolme kuu jooksul õppisin nepaallastelt nii kannatlikkust kui austust ja hoolivust kõige elava suhtes. Vaatamata elu keerdkäikudele, on siin õpitud loodusega juba aastatuhandeid koos eksisteerima, mis on kujundanud inimpõlvkondi väärtustama ja aktsepteerima elu selle pidevas muutumises ja hapruses.
Johanna ehitab GLEN maailmaharidusliku praktikaprojekti raames küla Nepalis. Programmi vahendab Eestis Arengukoostöö Ümarlaud ja rahastab Välisministeerium.
STUDIOOSUS
11
TUDENGID TEGUTSEVAD
ANNA-GRETE JUCHNEWITSCH ERIKA LIPPUR, INGA ULM
5
E R A S M U S E G A Õ P P I D E S AVA S TA D M A A I L M A Selleks käiaksegi välismaal, et tunda, kui palju on koduses elus seda hubast, harjunut, turvalist, kui magus on tegelikult meie igapäevane leib. (Emil Tode ehk Tõnu Õnnepalu ,,Flandria päevik”)
Vahetusõpingud välismaal on üks paremaid võimalusi tudengile, kes soovib avastada maailma, tutvuda teistes riikides uute ja huvitavate inimestega ning täiendada end sealjuures konkurentsivõimelise haridusega, paistes tuleviku tööturul edukalt silma. Iga säärase pikaajalise projekti puhul tuleb aga paratamatult nentida, et ilma kõhkluste-kahtluste ja halvemate päevadeta läbi ei saa ning alati tuleb valmis olla ootamatusteks ja halvemateks üllatusteks. See aga ei tohiks ega peaks vähendama vahetusõpingute indu, lusti ja kogu projekti laiemat kasu, andes igale osalejale lisaks kõigele muule võimaluse näha, kuidas rasketest aegadest edukalt läbi minna. Alati ei pea valitud sihtkoht asuma maailma kõige kaugemas ja eksootilisemas paigas - ainukordse ning unustamatu kogemuse võib saada ka kodule palju lähemal. Nii seilas Inga Ulm, kelle eriala Tallinna Kolledžis on rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus, ülemere Soome, õigemini Tampere Rakenduskõrgkooli. Seda tervelt kuueks kuuks. Otsus ei tulnud küll kergelt, kuna valida oli paljude huvitavate riikide vahel, ent lõpuks said määravaks siiski teatav uudishimu naabrite kultuuri, looduse ning maailma mastaabis teadatuntud hariduse vastu. Inga märgib positiivse noodina, et oma õppekava sai ta luua täpselt sellistest
12
STUDIOOSUS
TUDENGID TEGUTSEVAD ainetest, mis huvi pakkusid. Samuti oli väga huvitav, kuidas vähemalt pooltes loengutes esinesid sageli erinevad külalisesinejad, nii ettevõtete juhid kui teiste ülikoolide õppejõud. Teooriat anti näpuotsaga, enamjaolt tuli end arendada praktiliste tööde, ettekannete ja läbimängimiste käigus, mis tegid ained palju arusaadavamaks ning põnevamaks. Üks meeldejäävaim aine oli Inga sõnul müügijuhtimine, kus pidi igaks loenguks ette valmistama toote, mida teistele müüma hakata ning seeläbi õppida ka erinevaid müügitehnikaid. Teiseks väga huvitavaks ettevõtmiseks oli juba märksa tõsisem ekspordiprojekt. Inga tiimile antud ülesandeks oli aidata eksportida Tampere Ülikooli Soome haridust Hiinasse ja Brasiiliasse. Tehtud sai tohutul hulgal turu-uuringuid ja Skype’i kõnesid erinevate välisriikide õppejõudude ja õpilastega, koos genereeriti uusi turundusviise, suheldi ettevõtetega ning kokkuvõtteks pandi paika plaan, kuidas eksport reaalselt ellu viia. Säärast põnevust, tööd ja uhket tiimitööd jätkus küllaga ning lisaks täienes Inga sõpruskond nelja väga toreda uue inimesega. Kõik need kuus kuud lendasid linnutiivul mööda ning seiklustest ei jäänud ühelgi päeval puudu. Koos ühise seltskonnaga uudistati ümbruskonnas ringi, käidi mägedes suusatamas, kogeti õiget Soome sauna ja Soome pubi ning palju muudki. Tampere inimesed jäid meelde väga sõbralike ja abivalmitena; kooli poolt määratud mentorid aitasid nõu ja jõuga majutusse sisseelamisel, poodide leidmisel ning koolitööde nippides ja trikkides. Inga on veendunud, et Soome haridus pole põhjuseta üle maailma tuntud ning jäi isiklikult sajaprotsendiliselt Erasmus+ programmiga rahule. Siinkohal
STUDIOOSUS
tahab Inga märkida, et Erasmus+ annab ka finantsilises kitsikuses olevatele tudengitele võimaluse Euroopa ülikoole avastama minna ning soovitab kõigil, kel vähegi huvi, säärane projekt ette võtta. Eriti meeldis vahetustudengile, et tagasi Eestisse tulles ootas ta suure põnevusega oma koduülikooli tagasiminekut ning väike vaheldus teistsuguses keskkonnas oli õpimotivatsiooni tublisti kasvatanud. Erika Lippur, TTÜ Eesti Mereakadeemia tudeng, leidis end aga Hispaaniast, täpsemalt Bilbaos asuvast Baskimaa Ülikoolist. Aineteks olid inglise keel, astronoomia, navigatsioon ning meteoroloogia. Alguses oli koolis raske, sest pikka aega ei mõistnud Erika keele tõttu ei keskkonda ega loengumaterjale. Enamjaolt kestis päev neli tundi ning koju jäeti palju õppida, seda juba esimesel päeval. Erika tunnistab, et kodutöödega ta suurt pead ei murdnud, ent hispaania keel sai tänu rumeenlasest toanaabrile ning uuest koolist hangitud sõpradele tubli viie kuuga suhu. Veel praegugi on tüdrukul suur soov omandatud keelt praktiseerida ja ta ärgitab teisi huvilisi endaga ühendust võtma. Kuna Bilbaos polnud Erikal eelnevalt elamiskohta, pidi ta paar päeva kasutama nii couchsurfing’ut kui elama mõned nädalad kohas, mille hinna ja kvaliteedi suhe paraku standarditele ei vastanud. Oli küll raske ning stressirohke periood, ent kolmandat korda kolides sai Erika endale toreda rumeenlannast toanaabri - sellesse korterisse jäi tüdruk elama pea programmi lõpuni. Kahenädalasel koolivaheajal sai koos rumeenlanna ja viimase sõbraga teha ka väikese reisi mööda põhjarannikut. Teekond kulges mööda kauneid maastikke ja linnasid ning järgi prooviti nii autos magamine,
telkimine kui ratsutamine. Samuti tegi Erika juunis enne koju tulekut otsuse minna mägedesse matkama ja seda täiesti üksi. Kool oli selleks ajaks juba läbi ning eksamid tehtud. Nii seikles Erika oma 11-kilogrammise seljakotiga mööda mägiseid Hispaania teid, seltsiks kaunis loodus ja päikeselised ilmad. Esimene öö algas küll tormiga ning tüdruk veetis selle pahaaimamatult mäe tipus, kuid maru vaibus ruttu. Instruktsioonideta retk ja enamjaolt omaenese tunnetel baseeruv sihi valimine õpetas Erikale iseenda ja kõrgema jõu usaldust. Ka Erika peab Erasmus+ kogemust väga heaks ja tarvilikuks, sest see õpetab hetkes elamise võlu ning paneb kodupaika rohkem väärtustama. Ei saa salata, et teatud kõhklused ja kahtlused vahetusõpingutele minnes siiski olid, ent need said vapralt ületatud ning ühtegi kahetsust projektis osalemise pärast Erikal ei ole. Nagu optimistlik osaleja isegi ütles: „Raske oli, aga hakkama saab alati. Mis põhiline - usalda ennast ja sa saad kõigega hakkama, alati!”
TTÜ partnerülikoolidega saab tutvuda ttu.ee/studyabroad ja 23. novembril, kell 11-16, TTÜ peahoone fuajees Välisõppe Infomessil. Järgmiseks õppeaastaks kandideerimine algab veebruaris.
13
TUDENGID TEGUTSEVAD
6
KÄRT KAIRO
S INU VÕ IMALUS VORMIDA TULE VIKKU Õpid inseneriks või ärijuhiks? Oskad inglise keelt? Unistad rahvusvahelisest karjäärist kõrgtehnoloogilises valdkonnas? Kui Su vastus on kõhklemata „JAH“, siis need on vaid mõned märksõnad sellest, mida Draka Keila Cables Sulle pakkuda saab.
Prysmian Group
Draka Keila Cables kuulub maailma juhtivasse kaablitootmiskontserni Prysmian Group, mis toodab kõrgtehnoloogial põhinevaid energia –ja telekommunikatsioonikaableid. Prysmian Group on rahvusvaheline ettevõte, 84 tehasega 50-nes riigis. Grupi kogukäive oli 2015. aastal üle 7 miljardi euro.
tegemiseks või ainepunktide kogumiseks, see on tõeline töö rahvusvahelises ettevõttes, kus Sul on võimalus töötada erinevates projektides, mis puudutavad kaablitootmise kõiki osasid ning seda kohe päris algusest peale. See on hoolikalt läbi mõeldud koolitus- ja arendusprogramm, mis aitab kaasa karjäärile Prysmian Groupis. Prysmian Group Graduate Program viib Sind ümber maailma
Young Graduate Program
Tulevikule mõeldes on Prysmian Group välja arendanud Noorte Lõpetajate Programmi (Young Graduate Program), mille eesmärgiks on värvata ettevõttesse noori ülikooli juba lõpetanud või lõpetama hakkavaid majandus-, energeetika-, keemia-, ehitusja mehhaanikateaduskonna bakalaureuse- ja magistriõppe tudengeid/vilistlasi vanuses kuni 26 aastat. Programm on alguse saanud 2012. aastal ning tänaseks on kolme värbamisprotsessiga tööle võetud juba 140 noort üle maailma. Hetkel on käimas kuues värbamisprotsess ning noorte pardale asumine toimub 2016. aasta märtsis/aprillis. Nagu öeldud, on Young Graduate Program (YGP) rahvusvaheline programm, mille eesmärgiks on värvata noori ülikoolilõpetajaid, kellega koos oodatakse ettevõttesse uusi värskeid ideid ning suunamuutusi. YGP ei ole praktika
14
STUDIOOSUS
YGP pööritab Sind ümber maailma! Programmi esimesel aastal töötad Sa kohalikus ettevõttes, Draka Keila Cables’is, asukohaga Keilas. Põhjus selleks on väga lihtne, sest just siis õpid Sa tundma kaablitööstuse põhitõdesid tootmisest turgudeni. Programmi valituks osutudes veedad Sa kaks esimest nädalat Prysmian Group’i peakorteris Milanos, kus tutvud ettevõtte juhtkonnaga ning teiste programmi valitutega, saad ülevaate ettevõttest tervikuna ning Prysmian Group’i partner Milanos, juhtimiskool SDA Bocconi annab ülevaate Grupi majandustulemustest. Esimene tööaasta on jaotatud kolmeks. Esimesed pool aastat on Sinu ülesandeks õppida tundma tooteid ja tehnoloogiaid, töötad tootearenduse osakonnas. Järgmised kolm kuud õpid tundma tootmisprotsesse, pannes ka ise kaablitootmisele käed külge. Viimased kolm kuud aastast oled müügiosakonnas, et õppida tundma
kliente ja kaabliturgu. Programmis osalemise tulemuseks on kaheaastase rahvusvahelise töökogemuse omandamine. Selleks on Sul suurepärane võimalus alates teisest tööaastast töötada ükskõik millises Prysmian Group’i tehases üle kogu maailma, olgu see siis Euroopas, Aasias või Ameerikas. Pärast kaheaastast eemalolekut ootame Sind enda juurde tagasi või soovime edu mõnes teises sihtkohas Prysmian Groupis! Kui Sulle tundub eelpoolkirjeldatu ootamatu ja tundmatus kohas vette hüppamisena, siis julgustuseks võin öelda vaid seda, et põnevad asjad juhtuvadki ootamatult! Seda võivad kinnitada neljal eelmisel korral Prysmian Group`i värvatud noored. Programmi on kirjeldatud kui võimalust saada rahvusvahelist kogemust, saada kõrgelt hinnatud professionaaliks ning pingutada ning saavutada seatud eesmärke. Tulevik ja selle ehitamine on Sinu kätes!
„ Ole julge! Kandideeri! Muuda Maailma!
„
TUDENGID TEGUTSEVAD
SIIM-ILMAR NOPRI, PRYSMIAN GRADUATE PROGRAMMIS OSALEJA Siim-Ilmar Nopri on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli magistriõppe elektroenergeetika erialal 2015. aastal. Minu erialane karjäär algas Elektrilevis alajaamadega tegeledes. Enne Drakasse asumist töötasin alajaamade kallal lühidalt ka Harju Elektris. Nende kahe ametikoha vahel vürtsitas mu arengut USA-s Silicon Valley’s veedetud aasta, nokitsedes päikesepaneele tootvas äärmiselt kõrgtehnoloogilises ettevõttes. Sellise tausta ning ettevalmistusega sattusin enda elu seni põnevaimale töökohale. Märtsis 2015 asusin tööle Keilas Draka kaablitehase ülilahedas kollektiivis. Kuna olen õppinud inseneriks, siis sain kohe asuda tutvuma kaablitootmise tehnilise küljega. Veel enne esimese kuu täitumist lennutati mind ja veel umbes 40 programmi osalist üle maailma kokku Milanosse, kus toimus intensiivne kahenädalane koolitus. Selle aja jooksul tutvustati meile kaabliäri kõiki tahkusid, alustades strateegiast, majanduslikust küljest ning turuolukorrast, lõpetades kaablite tehniliste iseärasustega. Õppetöö toimus muide väga mainekas ning ühes Euroopa
Programmi kandideerimine
Hea inglise keele oskusega tudeng või vilistlane! Kui Sa oled oma ülikooliõpingutega lõpusirgel või oma õpingud lõpetanud, oled vanuses kuni 26 aastat, kui Sulle tundub, et see pakkumine on mõeldud just Sulle ning Sa tahad olla üks meie hulgast ja otsid põnevaid rahvusvahelisi karjäärivõimalusi, et maailmas midagi muuta, on see programm mõeldud just Sulle! Kandideerimine on imelihtne, selleks tuleb internetikeskkonnas täita lühike ankeet ning saata elulookirjeldus.
STUDIOOSUS
parimas ärikoolis SDA Bocconi, mille õppejõud on suurepärasel tasemel. Kõik see sündis silmapaistvalt edumeelses seltskonnas, kellega võib päeval süvitsi kaabliäri tagamaid arutada ning hiljem Milano linnas lipsu lõdvaks lasta, tehes varaste hommikutundideni seda, mida 40 noort inimest ikka teevad, kui nad paariks nädalaks välismaal suuremas linnas kokku lasta. Mu elu tõenäoliselt kõige lõbusama ning intensiivsema kahe nädala järel algas tõsisem töö Keilas, mille vahele olid pikitud koolitused ümbruskonna tehastes Soomes, Rootsis, Norras ja Taanis. Koolitused toimusid koos teiste programmi osalistega, kes Põhjamaades oma esimest aastat veetsid. Esimese poole aasta jooksul tutvusin kaablite ehituse ja tootmisega. Olen lähemalt osalenud mitmes projektis nii kohalikul kui ka regiooni tasemel. Sain proovida kätt esmalt tehases ise õliste näppudega kaablit kokku pannes ning seejärel seda messil klientidele maha müües (ainult näpud tuli vahepeal õlist puhtaks pesta). Kogu teekonnal olid Keilas juhendajaks pädevad ning ääretult muhedad inimesed, kes võtavad oma tööd
Kandideerimiseks ja lisainformatsiooni saamiseks külasta meie kodulehekülge:
tõsiselt ja ei pelga seejuures head huumorit. Pärast aasta möödumist kuulutati minu uueks sihtkohaks välja North Dighton Massachusettsis USAs, kus asusin tööle tootearendusinsenerina. Esimeste kuude jooksul puutusin kokku väga teistsuguse töökultuuri, turuolukorra ning tootevalikuga. Elu sisseseadmine oli paras pähkel, mille puremine andis omamoodi kogemuse. Praegu seisan silmitsi lugematute väljakutsetega, mis kahtlemata püsivalt iseloomu arendavad. Kandideerimist samasse programmi soovitan noortele, kes pole rahul oma praeguse töökohaga, näiteks suurettevõttes istet soojendades. Ka neile, kes sooviks tingimata välismaist kogemust omandada. Viimaks ka neile, kes on täis hakkamist, kuid pole päris kindlad, mida nad oma eluga peale tahaks hakata ja pikendaks meeleldi veel natuke oma lapsepõlve. Kui soovid minuga programmist täpsemalt rääkida, siis kirjuta aadressile siim.nopri@prysmiangroup.com.
Küsimuste korral võta julgesti ühendust kart.kairo@prysmiangroup.com, 6712236
http://prysmiangroup.com/en/corporate/ people-and-careers/graduate/ Lisaks ankeedi täitmisele ja elulookirjelduse saatmisele tuleb internetis sooritada ka inglise keele ja isiksuse test. Olles need edukalt läbinud, kutsutakse Sind hindamiskeskusesse, kus Sind ootab ees grupitöö ja personaalne intervjuu. Eelnevatel aastatel on hindamiskeskused olnud Soomes ja Rootsis. Reisikulud hindamiskeskusesse ja tagasi katab ettevõte.
Kärt Kairo AS Draka Keila Cables personalijuht Young Graduate Program koordinaator Põhjamaades
15
SPORDISEKTOR
LILIAN VALGE TTÜ, ERAKOGU
7
TTÜ SPORDIKESKUSES ON O M A A L A PA R I M A D Küsimustele vastab TTÜ Spordiklubi juhataja ja korvpalli peatreener Rait Käbin.
1.Olles juba mõnda aega Spordikeskuses töötanud, oskate Te öelda, mille arvate olevat TTÜ Spordikeskuse fenomeniks, mida teistes spordiklubides ei ole?
Võrreldes teiste Eesti ülikoolidega on meie üliõpilastel ainulaadne võimalus saada ainepunkte sportimise eest. Ma leian, et tingimused sportimiseks on head ning spordialasid, mida harrastada, on piisavalt. Loomulikult ei „puhka“ me loorberitel ning plaanis on spordialade valikut veelgi laiendada, et veel rohkem üliõpilasi meie majja tuleks. 2.Spordikeskusesse tuli sellest õppeaastast palju uusi nägusid. Kuidas iseloomustad oma kolleege?
Tegemist on noorte ja energiliste treeneritega. Mitmed neist kuuluvad oma alal Eesti absoluutsesse tippu - näiteks jõusaalis töötav Risto Jamnes oli viimastel olümpiamängudel Brasiilias Eesti kergejõustikukoondise füsioterapeut. Lisaks on nüüdsest jõusaalis endine kergejõustiklane Mikk
16
STUDIOOSUS
SPORDISEKTOR
Pahapill. Rühmatreeninguid viivad läbi Sandra Raju, kes on omal alal Eesti absoluutne tipp ning Kristi Aedma, kelle käe all treenivad ka Baltimaade parimad tantsutüdrukud. Kõik on väga motiveeritud ning püüavad treeninguid kaasaegselt läbi viia. 3.Milliseid võimalusi pakub Spordikeskus tudengitele? Kas tudengiteaktiivsus pigem üllatab või kurvastab Teid?
Meie juures on võimalik osaleda järgmistel treeningutel: jõusaal, pallimängud (korv- ja võrkpall, lauatennis, sulgpall) ja rühmatreeningud. Kui rühmatreeningud on kõik nö juhendatud treeningud, siis pallimängudes ja jõusaalis on ka treeninguid, kus on võimalik kas siis lihtsalt mängida või harjutada ka oma kava järgi. Tudengite aktiivsusega võib olla rahul, eriti populaarsed on rühmatreeningud ja jõusaal, aga ka pallimängudes on teatud kellaaegadel
STUDIOOSUS
kõik väljakud spordihuvilisi täis. 4.Kuidas on paranenud sportimisvõimalused võrreldes eelneva aastaga?
Oleme kaasajastanud registreerimissüsteemi ning viinud sisse juhendatud treeningud, mis on mõeldud just nendele, kes pole varem näiteks jõusaalis või palliplatsil treeninud. Jõusaalis on võimalus treeneritega koos endale individuaalne treeningkava koostada. Lisandunud on võimalus küsida jõusaali füsioterapeudilt abi vigastuste puhul. 5.Mida on lähitulevikus plaanis veel kehalise kasvatuse kui vabaaine puhul muuta?
Lähiajal on plaanis soetada uusi treeningvahendeid pallimängude ja rühmatreeningute trennides, kuid plaanis on tuua juurde ka uusi treeninguid, mida siin majas varem antud ei ole. Mida täpselt, veel öelda ei saa, kuid loodetavasti on meil uuel õppeaastal kuni 2 treeningut valikus lisaks. Kuna järgmisest õppeaastast muudab ülikool kõik õppeained 3, 6, 9, 12 EAP suurusteks,
siis seetõttu muutub ka kehalise kasvatuse aine 3 EAP suuruseks, mis toob endaga kaasa õppetöö mahu suurenemise. Peamiselt tulevad juurde teoreetilised õppematerjalid Moodle keskkonnas, mis peavad sisaldama umbes 1 EAP mahus õppetööd. Online õppematerjalid saavad olema eelkõige praktilise sisuga baasteadmised treeningu ja toitumise algtõdedest. 6.Kuidas soosib ülikool omaltpoolt kehalise kasvatuse arengut?
Juba fakt, et meil on oma spordihoone, lai valik treeninguid ja võimalus sportimise eest ainepunkte saada näitab, et ülikool on väga huvitatud oma üliõpilaste tervisest. Tunneme tugevalt, et ülikool on meie selja taga ning teeme siin majas igapäevaselt kõik, et seda toetust õigustada. Ka üliõpilastega suheldes jääb kõlama nende rahulolu selliste sportimisvõimalustega. Kui ülikool seda ei soosiks, siis oleks olukord palju nukram.
17
SPORDISEKTOR
KRISTI AEDMA ANTON HMELNITSKI
8
TREENER S O O V I TA B „Treener soovitab“ on igakuiselt ilmuv rubriik, kus annavad nõu meie oma parimad TTÜ Spordiklubi treenerid
18
STUDIOOSUS
SPORDISEKTOR
5 SOOVITUST TRENNIKS 1. TEHNIKA ENNE TEMPOT! Kõige olulisem on alati teha harjutusi õige tehnikaga - ükskõik, mis trenni sa ka ei teeks. Jälgi, et sinu liigutused ühtivad treeneri juhistega. Kui tahad harjutuse tempot tõsta, siis tehnika peab samuti õigeks jääma. Kui tempo tõstmine kahjustab sinu harjutuste kvaliteeti, siis ära tee seda enne, kui sinu keha selleks valmis on. Kvaliteet ikka enne kvantiteeti.
2. ÄRA UNUSTA HINGATA! Tundub veider, et keegi unustab hingamise ära, aga nii see on. Miskipärast tahetakse vahel raskemate harjutuste sooritamise ajal hinge kinni hoida, et saaks rohkem pingutada, kuid see ei ole mõistlik. Kehal on vaja hapnikku selleks, et toimida ja mida rohkem sa pingutad, seda rohkem on kehal hapnikku juurde vaja. See on ka põhjus, miks inimene hakkab kõrge intensiivsuse korral kiiremini hingama. Hapnik annab su lihastele jõudu, et tööd edasi teha.
3. KUULA OMA KEHA! Õpi oma keha tunnetama. Kui tunned, et on väga raske trenni teha või näed pulsikella pealt, et pulss on väga kõrge, siis võta rahulikumalt. Eesmärk ei ole ühe trenniga ennast ribadeks tõmmata, vaid trenn trenni haaval tugevamaks saada. Seega kui treener annab lihtsama harjutuse, siis tee seda julgelt. Kui tunned, et sul on vaja tempo maha võtta, siis tee seda. It’s only you against you!
4. JOO VETT! Võta alati trenni veepudel kaasa. Vee joomine on tähtis ja hädavajalik iga päev, isegi siis, kui sa ei tee trenni, kuna vesi toetab organismi põhiliste mehhanismide sujuvat ja häireteta toimimist. Trenni tehes kaotame me vedelikku ning seega tuleb kaotatud veevarud taastada.
5. VENITA! Venitamine aitab lihastel pärast trenni taastuda ja lõdvestuda. Järjepidev venitamine aitab parandada liigeste liikuvust ning üldist painduvust. Venitamise kõrvale võid haarata ka rulli, mille peal lihaseid masseerida ja nende verevarustust parandada.
STUDIOOSUS
19
OUTSIDE OPINION
9
I LOST A I actually did. No joking around – I am a serious guy. Although, it took me three months to have my belly transformed. My mom felt really concerned about my weight loss and suggested that I switched diets and come to visit her for longer after coming back from the US. I knew what she was up to... It was my first time in the States and quite an interesting one. It was back in 2011 when I first came to Estonia and applied for “Work & Travel” programme in Tallinn. They found a job for me in Ocean City, Maryland. I had an interview with a chap from there called Chris and he told me that I’d be playing around with kytes and help them with marketing of their kyte shop, which sounded dope. So I made up my mind, got everything sorted out and booked with that company in Tallinn (I remember they were called GoTravel) and I took off in June 2012 to ‘Murica. I lived in a two story old cottage house. I had neighbours downstairs, who also came with the same programme as me but from different countries – Macedonia, Bulgaria, Russia...There were five girls and a guy on the first floor. However, my floor upstairs was empty for another two weeks until four Romanian and one Turkish girl arrived. My friends were really suprised by that and were sure that I’d be having an awesome time with them. Well, not really – they didn’t know how to boil pasta and weren’t really tidy after some time. But it did not really matter to me because I had awesome neighbours downstairs and my job. Speaking of my job, it was my first time that I was given a piece of paper, called cheque, that had some numbers on it, representing money. It took me quite some time to get used to it and understand how the whole payment system worked there. It was my first time to learn how to fly various kind of kytes and teach other people how to do it. It was work all-day long at the beach but I got to exercise quite a lot and when the wind would go down, my co-worker and I would have to chase the falling kytes down. Past 6 p.m. I’d be playing around with a kyte and show others how to do it. But time did not stay still and I changed jobs – I started working at a gas station in Ocean City (doing pretty much everything, besides telling others what to do and pretending to be a manager) and later on I’d work two jobs at the same time for about three weeks - at Pino’s pizza, where I took orders for pizzas over the phone. Also, I had to go and visit Estonian embassy in New York to pick up my new residence permit. Those were amazing two days that I got to spend there! I got to stroll in the Central Park, visit some huge Apple store, get on the boat tour around the city, be on the top of Empire building and even visit stand-up comedy show! I’d really love to work and live there for some time – it would surel be a cool experience.
20
STUDIOOSUS
OUTSIDE OPINION
A B E L LY DMITRII STEPANENKO
STUDIOOSUS
So that was my time in the US – I only got to visit Ocean City and New York but hey, here is a reason for me to write this to you to give some advice, so you get to plan your trip to the US with “Work and Travel” programme wiser than me. First off, make sure that you choose the place where you would like to work and make sure that it’s not a village – working in big towns and cities is what you want. Secondly, make sure it’s the job you’d want to do and not be ashamed of putting it on your CV. Thirdly, you want to find a job where you can work 40+ hours, because you’ll get paid more for overnight hours (these are the hours after 40 working hours). Otherwise, you’d need to bust your arse off 80 hours a week at two jobs instead of 60. Most of the students although work two jobs – they pay their living and food with the salary from their first job and save up everything else from the second job, which they then use for travelling or bring back home. Finally, make sure you plan your trip so that you get to spend at least four months (yes, you can go there for three but I’d strongly advise that you go and travel on your fourth or fifth month of being in the US). And please, promise me that you won’t be walking around, trying to sell books to people, okay? And after three months of constant work-work-work I did get to improve my English and get used to the thought that people believed I was Irish and/or Aussie and more importantly, get back into the shape. And I’d certainly advise you to visit the great ‘Murica and get to know their culture, lifestyle and spend time with oceans of international students, who live, study and work there. I’ve been speaking with Ketlin, who helps send adventorous and strong souls to work and travel in the US. Do feel free to get in touch with her and check out all the details about the programme here: www.workandtravel.solutions/campamerica. And have fun travelling and discovering the world!
21
KULTURNIK Et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama sellest, et ühel vähem töisel päeval külastasin ma TTÜ Tudengimajas uut kohvikut „Nohik“. Peab tunnistama, et tegemist on tõesti väga omapärase kohaga, sest see on inspireerinud mitmeid teisigi Studioosuse artikleid. Igatahes tellisin ma sealt tassi teed (kohvi ei joo ma juba aastaid) ning uurisin uudishimust natukene nende kontseptsiooni kohta. Selgub, et nende kohvioad ja tee tulevad väiketootjatelt, mitte suurtööstustelt ning mulle selline lähenemine sümpatiseerib. See on märk sellest, et tegemist on eetilise ettevõtmisega. Sellest aga, mis on eetika ja miks on see oluline, loodangi oma nägemuse järgi mõne sõnaga lähemalt rääkida. Eetika on minu silme läbi (ei hakka entsüklopeedilist definitsiooni välja tooma) midagi sellist, mis näitab inimese moraalset palet. Oskust käituda erinevates olukordades õigesti ja vastutustundlikult. Olla viisakas, abivalmis ja kaastundlik. Ühesõnaga väga lai mõiste, kuhu alla mahub päris palju, kuid mis on sellegipoolest väga oluline.
10
EETIK A JA KOHVIOAD TAAVI SIMSON
22
STUDIOOSUS
KULTURNIK Kuidas seostub eetika tudengielu ja õpingutega? Esimese asjana, mis pähe lööb, on õppetulemuste aus saavutamine. Kuigi vahetevahel võib nii mõnelgi tulla pähe mõte (mis alati ei realiseeru) kasutada oma tulemuste parandamiseks või sooritamiseks erinevaid „abimeetmeid“, on see tungivalt mittesoovitatav. Seda kolmel põhjusel: 1) See pole aus iseenda suhtes. Tulevases karjääris võivad piisavalt hästi omandamata jäänud teadmised või liiga üles haibitud renomee nimelt väga valusalt kätte maksta. Lõhkeainete eksamil petmine ja hiljem karjääri tegemine võib näiteks lõppeda kiirelt ja kurvalt. Rääkimata sellest, et õppejõud suudavad siiski „liiga hea“ tulemuse üsna hästi ära tunda. 2) See pole aus teiste suhtes. Igasugune petturlus on nagu dopingu kasutamine spordis. Alguses võib ju endal hea olla, aga need õiged (tõsiselt pingutanud) sportlased jäävad ilma ning hilisemate paljastuste valguses jääte ikkagi medalist ilma ja häbisse, rääkimata kaassportlaste, fännide ja sponsorite vihast. 3) Karmavõlg. Karma is a bitch! Sellega ei
STUDIOOSUS
maksa nalja teha.
Eetika ei seostu aga ainult aususega õpingutes. Oluline on märgata ka kaastudengeid enda ümber ning pakkuda neile toetavat õlga, kui neil tekib õpingutega raskusi. Kui ka ise ei oska aidata, siis piisab kasvõi sellest, kui nad õige inimese juurde juhatada. See ei ole mitte lihtsalt õige viis tegutsemiseks, vaid mõelda tasub ka sellele, et nii tore on ju lõpetamisel näha enda kõrval inimesi, kes sinuga koos alustasid. Mina näiteks jäin sellest rõõmust ilma, sest bakalaureuserühmas, kus mina õppisin, jõudis 22-st inimesest nominaalajaga lõpetamiseni peale minu vaid veel üks kaastudeng. Sünge. Moraalne tugi ei peaks seejuures piirduma vaid õppeküsimustes aitamisega. Ei teeks sugugi paha olla toetav õlg ka siis, kui pruut on maha jätnud, lemmikloom ära surnud või on lihtsalt üks väga sinine esmaspäev. Märkamist ja tuge on tõesti vaja, sest inimeste seas ei saa kunagi olla liiga palju positiiv-
sust. Rääkimata sellest, et on mitmetpidi teaduslikult tõestatud, et hea tuju ja positiivne meeleolu ning stressivabadus üldiselt aitavad oluliselt kaasa teadmiste omandamise võimele, kusjuures ka vaimne ja füüsiline tervis on sellisel juhul palju paremas konditsioonis. Selleks, et mu jutt nüüd liiga filosoofilises ja tumedas võtmes ei lõpeks, pöördun korraks tagasi kohviubade juurde. Kohalikelt väiketootjatelt Brasiiliast või Kolumbiast kohviubade ostmine on võrreldav sellega, kui minna Eestis mõnda pererestorani. Suurkorporatsioonil, nagu nt McDonald`s võib olla üksikust kliendist (ja üksikust töötajast) suva, aga pereettevõttele on see leib, mis laua katab. Seetõttu panustatakse teenindusse ja kvaliteeti ka oluliselt rohkem. Rääkimata aurast ja originaalsusest. Seetõttu sööngi mina burksi Dineris (Vabaduse pst 39), kusjuures seal teatakse mind juba nimepidi. Lõpetuseks taas üks (burksi)nali: kas kellelegi läheb korda burksisööjate elu – jah, gravitatsioonilainete uurijatele.
23
KULTURNIK
11
Õ I G E S T J A VA L E S T KIR JANDUSEST ANNA-GRETE JUCHNEWITSCH
Klassika on kirjandus, mida igaüks tahab olla lugenud, aga keegi ei taha lugeda.(Mark Twain)
Veel on kooliajast meeles, kuidas tihtipeale pidi lugema raamatuid, mis kuidagi ei tahtnud kõnetada, puudutada ega korda minna - sisu oli igav, tekst kuiv, veniv ja isegi talumatult aeglane. Muidugi saab siinkohal süüdistada iga isiku individuaalset vaimset arengut, huvi antud teema vastu või lihtsalt viitsimatust loetusse piisavalt süüvida. Ometi tuleb tõdeda, et iga inimene on siiski nii erinev, et omab isemoodi maitse-eelistusi, ka kirjanduse suhtes. Koolisüsteemi lükitud kirjandusteosed peaksid noorte silmaringi avardama, panema laiemalt mõtlema ning kasvatama fantaasialendu. Samas toimub aastastaastasse üks ja sama: samasugustele teostele omistatakse samasugused mõtted, arusaamad ning ainuõige variant sellest, mida võis autor ühe või teise lausega mõelda. Kirjandus on kunst. Seda ei saa ristida ühe inimese arvamuse ja mõtetega, see peaks olema laiema kogukonnaarutada. Igaühe maailm ja vaatevinkel on piisavalt erinev, et näha, tähele panna ning aru saada teistmoodi kui teised.
24
STUDIOOSUS
KULTURNIK
Tuhanded...suudlevad raamatu kaant, vaatamata iial sisse.(William Cowper) Ent kuidas välja selgitada, missuguseid raamatuid on paslik avalikult lugeda ja positiivselt arvustada ning milliseid mitte? Väärivad tõelise kirjanduse krooni pigem poliitilised arutlused, ajaloolised jutustused, hingeja eluküsimustele toetuvad filosoofiad või hoopiski poolenisti süvateaduslikud raamatud? Millise mõtte saaks üleüldiselt lugemisele ja kirjandusele omistada, kui sellega ei peaks kaasas käima oma tarkusega uhkeldamine, õiges seltskonnas õigeid sõnu valides mõne klassikateose kullakarva mähkimine, mis tegelikkuses kurku kuivalt pidama jäi? Jah, on palju klassikalist kirjandust, mis tõepoolest on hea, silmi avav ning elumuutvatest mõtteteradest pulbitsev, aga on ka fakt, et kõigile ei saa ega peakski iga säärane raamat meeldima.
pilkeid ja mõnitusi ning seda just nende poolt, kes on end oma tarkadele maitseeelistustele kohaselt ülejäänud (matslikust ja juhmist) ühiskonnast kõrgemale asetanud. “Tõelisele” kirjandusele omistatakse sageli miski üliinimlikult kultuurne, tõsimeelne ja rangepiiriline kest, mille suursugusust ning sügavust naljalt kahtluse alla ei seata. See-eest raamatud, milles sulg on ehk kergemini jooksnud ning oma lihtsakoelisuses lugejat kiiremini haaranud, jäävad tahaplaanile; vaikse nõusolekuga paigutatakse need tihtipeale “meelelahutus-mitte-kirjandus” tähe alla. On kahetsusväärne, kui palju on olemas raamatuid, milles peituvad maailmad on omapärased, sügavad ning inspireerivad, ent jäävad siiski väga väikese lugejaskonna teada. Olgu põhjuseks siis finantsprobleemid, puudulik reklaam või lihtsalt mõne kõrgema raamatuguru ebapiisav huvi teost laiemale publikule sööta.
On suur vahe, kas inimene tahab raamatut lugeda või loeb ta selleks, et parem uni tuleks. (G(ilbert) K(eith) Chesterton)
Ta teadis kirjandusest kõike, välja arvatud, kuidas seda nautida.(Joseph Heller)
Ja siiski on nii, et kui keegi julgeb oma ausa arvamuse mõne teada-tuntud suurteose kohta avalikult üles märkida, saab ta lisaks laviinina kaela süüdistusi,
Kas lõppude lõpuks on siis oluline see, et saaksime vägisi läbi närida raamatutest, mis meid sel eluetapil kuidagi ei kõneta, lihtsalt selleks, et saaks hiljem seltskonnas uhkusega
STUDIOOSUS
nentida, kuidas see või teine teos on läbi loetud (mis siis, et sisust eriti ei mäleta või mõttest aru ei saanud)? Lugemise mõte võiks, aga miks ka mitte peaks olema viis, kuidas saada eemale argielu muredest, rutiinist või lihtsalt tuleneda soovist lasta kirjaniku fantaasialennul end kaasa haarata. Muidugi on hea, kui lisaks toredale meelelahutusele nopib raamatust lisaks ka huvitavaid teadmisi, uut sõnavara ja arukaid mõttekäike; kas peaks see olema aga kuldne kolmik, mida igast köitest otsida? Jah, võime rääkida, kui palju on raamatuid, mis ei peaks tegelikult kunagi trükimusta nägema. Tolstoilikud suhtedraamad on välja vahetanud vampiirid, libahundid ja sadomaso viljelevad paarikesed, aga väita, et tänapäeva kirjandus on alla käinud, sisutühi ja lühidalt öeldes - piinlik, on ilmselge liialdus. Samalaadne liialdus, nagu väita, et ainult teatud kümnendil või ajastul osati “õiget” muusikat teha. Uus kirjandus puhub iga päev uute tuultena raamatupoeriiulitele mitmeid huvitavaid, harivaid ja mis peamine - igale maitsele sobivaid kirjatükke, mille seast valida. Tuleb vaid silmad-kõrvad lahti hoida ning endale sobiv leida.
25
H A L VA H U U M O R I I N S T I T U U T MEIE INSTITUUDI LOENGUTEST VÕIB PUUDUDA AINULT LAPSEVANEMA LOAL!
26
KARJÄÄRINÕUANNE
TELEPAATIA
Tudeng eksleb mööda koolimaja ja peatab viimaks kinni ühe õppejõu. - Vabandage, Kuidas ma rektoraati pääsen? - Kas te töötate ülikoolis? - Uurib õppejõud selle peale vastu. - Ei, tööta! - No siis alustage loengute pidamist mõnes instituudis ning hea töö ning kolleegide lugupidamisega oodake edutamist ennast rektoraati! -
Õppejõud peab tõsist vestlust ühe oma tudengiga. - Plagiaadi tuvastamise tarkvara hindas teie töö kattuvuseks ühe teise tudengi tööga 80%! Kuidas te seda seletate? - Ju me siis mõtleme lihtsalt ühte moodi! - Ühte moodi mõtlemine ainult seda ei põhjenda. Siin peab olema vähemalt mingi telepaatia mängus, kui te juba tiitellehele sama nime kirjutate! -
GRAVITATSIOON
VAIMUHAIGUS
Füüsika eksamil on ülesanne: - Arvutada välja, kui suure jõuga mõjub maakera gravitatsioon inimese kehale. Tudeng küsib õppejõult täpsustava küsimuse: - Mis kellaajast peaks see arvutus lähtuma? - Ei, aeg ei ole üldse oluline. Kui te muretsete kuu kauguse pärast, siis ilma asjata - selle mõju on minimaalne! Lihtsalt lähtuge oma kehakaalust! - Juhendab õppejõud. - Veider, mind tõmbab vara hommikuti ikka palju tugevamalt maa poole, kui ülejäänud osa päevast!
- Cum laude, cum laude! - hüüab patsient vaimuhaiglas. - Mis tal viga on? - küsib külastaja. - Ta on veendunud, et on Napooleon! - vastab arst. - Aga miks ta cum laude karjub? - Eile lasi ta siit jalga ja lõpetas majandusteaduskonna! -
STUDIOOSUS
PILETID NOVEMBRI LÕPUNI 35€ FB: TIPIKAD ÜLIÕPILASTE II TALIMÄNGUDEL