Mai 2015

T TÜ TU DENG IA JAKIRI . M A I 2015 . TUT STUDENT MAGAZINE

lk 8-9 Crisely Apri Uued tuuled tehnikaülikoolis – TTÜ valib rektorit! lk 10-15 Ingrid Luide TTÜ-Mektory Satelliidiprogramm lk 28-29 Aleksandr Zhigalov Rektori Rändkarika võitja on selgunud! lk 32 Martin Malm Kes kardab tööd ja und? Igatahes mitte Stanislav!

PEATOIMETAJA VEERG Armas Tipikas!

Ja ongi kätte jõudnud järjekordse õppeaasta viimane kuu, veel loetud nädalad ja sessioongi saab edukalt seljatatud. Oled Sa õpingutega ilusasti järje peal ja võid juba vabamalt hingata või alles hoogu sisse saamas, igaljuhul soovin Sulle edu, tugevat närvi ja ka natuke õnne eesolevasse eksamiaega.

Käesolev Studioosus jääb minu kui TTÜ tudengiajakirja peatoimetaja jaoks viimaseks. Olen 2,5 aastat tegelenud selle toimetuse, arenduse ja ka lugude kirjutamisega, mistõttu leian, et on paras aeg uutele jahimaadele edasi liikuda ja anda võimalus uuel peatoimetajal särada. Antud periood Üliõpilasesinduse personalis ei ole omanud üksnes suurt tähtsust minu tudengielu kujundamisel, vaid aidanud kaasa ka karjääriredelil, avades uksed TEA Kirjastuse tehnikavaldkonna toimetusse. Siit jagan ka soovitust – võta meelsasti vastu uued väljakutsed, pane end proovile ning välju aeg-ajalt oma mugavustsoonist, sest ei või iial teada, kuhu teed Sind viivad.

Antud ajakirja sirvides soovitan kindlasti läbi lugeda Ingridi intervjuu rektorikandidaatidega sellest, milline on nende visioon TTÜ arengust. Lisaks paljule muule saad ülevaate ka Aasta Parimatest, lugeda Esinduskogu liikmete ja HKT tööst aastal 2014/2015.

Soovin Sulle meeldejäävat suveaega ja kohtumiseni Üliõpilaste XVI Suvemängudel!

PEATOIMETAJA: KRISTIINA ŠTÕKOVA KÜLJENDAJA: ANNEMARI SEPP KEELETOIMETAJA: EVELIN VIILMANN TÕLKIJA: SIRET LAASNER FOTOGRAAF: MARKO VILBERG (TTÜ FOTOKLUBI) PEAKAANE FOTO: MARKO VILBERG TOIMETUS: ALEKSANDER VASSILJEV, TAAVI SIMSON, MARTIN MALM, CRISELY APRI, KONSTANTIN JEFIMOV, INGRID LUIDE, LIISI ROHTUNG

Kristiina Štõkova

TRÜKK: OÜ KOOPIA NIINI & RAUAM VÄLJAANDJA: TTÜ ÜLIÕPILASESINDUS AADRESS: EHITAJATE TEE 5, TALLINN KIRJUTA: STUDIOOSUS@TIPIKAS.EE HELISTA: 630 3621 HTTP://WWW.TTU.EE/STUDIOOSUS @STUDIOOSUS 2015 | KÕIK ÕIGUSED KAITSTUD

MAI 2015 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 3

8-9 10-15

16-17

Sisukord

3 Kuidas sul läheb?* - 6 Sinu teaduskonna kõige paremad ja halvemad õppeained on... - 7 Kes kardab tööd ja und? Igatahes mitte Stanislav! - 8-9 Uued tuuled tehnikaülikoolis – TTÜ valib rektorit! - 10-15 Iglu aitab täita tühimikku Eesti IT-hariduses - 16-17 TTÜ Mektory keskuse Startup AddGoals - 20-21 TTÜ tudengid Mobile World kongressil - 22 Tule kaasa elama Baltikumi insenerivõistlusele TTÜs! - 23 Peatoimetaja veerg -

4 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MAI 2015

2

20-21

24

33

24 - Esinduskogust, endast ja esindamisest 25 - Doktoranditoetusest 27 - Cirque Du Soleil 28-29 - TTÜ-Mektory Satelliidiprogramm 30-31 - ESN corner 32 - Rektori Rändkarika võitja on selgunud!

33 - Üliõpilaste Suvemängud löövad taas rekordeid 34 - Halva Huumori Instituut 35 - Sudoku MAI 2015 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 5

n

um

Kol

KUIDAS SUL LÄHEB?* Liisi Rohtung Kolumnist T-teater liisi.rohtung@tipikas.ee Ööülikoolis salvestati hiljuti loeng „Hingehaigustest“. Seal räägivad targad tegelased sellest, et tänapäeval vaatavad inimesed end väidetavalt rohkem kõrvalt ja võrdlevad end ühiskonna loodud pildiga psühholoogilisest supermodellist ehk inimesest, kellel on vaimselt kõik eriti hästi korras.

Reaalsuses on muredeta elu suhteliselt võimatu, saab vaid õppida sellega toime tulema – minu meelest pole see halb ega hea, vaid lihtsalt... fakt.

Inimesed aga ei kipu sellest eriti aru saama, kuna silmapaistvate inimeste kuvandid salgavad halvema osa maha.

Muidugi, miks peegeldada negatiivset?

Siis tunnevadki aga paljud end ebaadekvaatselt.

No tegelt väga ei huvita Mida teha? Esiteks võiks ju aidata näiteks see, kui reaalselt süveneda pindmisest kihist veidi kaugemale, nii oma lähedastega kui ka inimestega, kellega paratamatult päevast päeva kokku pead puutuma. Ma mõtlen, et äkki võiks midagi isegi paremuse poole muutuda.

Hetkel, kui ma Austraalias esimest korda mingi klienditeenindaja otsa sattusin, jooksis mu aju kokku. Sinu oma jookseks tõenäoliselt ka – vähemalt kui sulle natukenegi inglise keelt meelde on jäänud. Inglased oskavad küsida mitut moodi: „How are you?“/„How’s it going?“/„How are you doing?“ Nii. Siis tulevad austraallased ja küsivad sult otse jumalavallatus vigakeeles: „How you going?“ või siis lühidalt: „Heyhowyagoin?“, mis kõlab (eriti maapiirkonnas) kogenematutele kõrvadele nagu „mjäumjäu“. Aga see selleks – liigume edasi sisu juurde.

Kummaline, kuidas see küsimus eestlasele nii võõras on. Minu jaoks oli selle viisakusvormiga harjumine väga keeruline, sest jäin iga kord mõtlema, et kuidas mul siis läheb ja hakkas kuidagi piinlik, kui nägid, et inimene ei ootagi vastust. Umbes nagu – mida sa üldse üritad? Nüüd olen ära harjunud ja oskan isegi seda pingpongimängu. Kui aga Eestis niimoodi näiteks 6 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MAI 2015

kassapidajalt poes küsima hakkaks, et: „Tere! Kuidas läheb?“, siis kassiir vaataks vist, et tuleb juhataja kutsuda, jälle mingi pooletoobine (või äkki isegi müügimees!) hakkab tülitama.

Kas pole kummaline? Ei tea, kas Austraalias oli kunagi ka aeg, kui keegi sellele küsimusele ausalt vastas või on see lihtsalt Suurbritannia kõnemaneeri jäänuk? Aga seal? Miks keegi ei seleta?! Olgu... rahunen maha.

Ära ole tuim nukk Kevaditi on väsimus ikka peal. Mida semestri lõpu poole, seda pingelisemaks kisub. Väljas hakkab paistma päike, aga sina pead seda sindrima lõputööd/kursusetööd/järeltööd/järeleksamit punnima. Uskumatu. Kedagi ei huvita ka, muuseas, kuidas sul läheb.

Mis siis ikka – tee rõõmus nägu ette ja vaata sotsiaalmeediast teiste peegelpilte sinu omale.

Vahel on väga keeruline siin klienditeenindajana kohalikega suhelda, sest ma saan aru, et viisakus eeldab, et kui võõras inimene küsib seda minult esimesena, siis ma pean vastama, et mul läheb hästi (naeratades) ja et kuidas teil siis läheb kah? Vahel aga pole üldse isu, just seetõttu, et mul ei tule see loomulikult. Ainult tuttavamatele võiks ehk vahel öelda, et tead, päris kesiselt, magasin vähe ja tuju on kuidagi niru.

Või kas ikka võib? Äkki on ikkagi liiga palju informatsiooni. Kõigil peaks ju alati superhästi minema!

Ma tegin nalja. Ühesõnaga – pikk jutt lühidalt: soovitan proovida süvenemist. Huvituda teiste käekäigust ja mõista, et see surve olla „su kõige parem mina“ või midagi sarnast naljakat on üks konstrueeritud värk. Tegelikult saab eksisteerida ja isegi õnnelik olla väga mitut erinevat moodi. Miks mitte minna poodi ja küsida inimeselt teiselt poolt letti, kuidas tal siis tegelikult läheb. * Vaata ka T-Teatri 2011. aasta lavastust "Kõrge taeva all - Parzival"

Meie

Üli

kool

SINU TEADUSKONNA KÕIGE PAREMAD JA HALVEMAD ÕPPEAINED ON...

Meelia Muld Hariduse kvaliteedi töögruppide koordinaator TTÜ Üliõpilasesindus meelia.muld@tipikas.ee Hariduse kvaliteedi töögrupid ehk HKT on TTÜ Üliõpilasesinduse suurim haridust edendav projekt, kuhu on kaasatud mitmed erinevad ülikooli tasandid – rektoraat, õppeosakond, õppejõud ja tudengid. Projekti kaks peamist eesmärki on hariduse kvaliteedi parendamine ning tagasisidekultuuri arendamine TTÜs. Sel õppeaastal viidi projekt läbi kaheksas teaduskonnas.

Projektis osales 301 tudengit ja toimus 41 tagasiside kogumise koosolekut.

Saadud tagasiside on mahukas ja sisutihe, tänu millele on teaduskondadel oma õppetööst hea ülevaade.

2014/15 Osales

aasta statistika:

8 teaduskonda

Tagasisidet andis Toimus

301 tudengit

44 koosolekut Koguti 349 lk tagasisidet

Hetkel võib Hariduse kvaliteedi töögruppide töö lõppenuks lugeda.

Kõikide raportite põhjal valmis ka koondkokkuvõte, mis on kättesaadav projekti kodulehel.

Täname kõiki osalejaid ning loodame teiega kohtuda ka järgnevatel aastatel. Samuti on igal tudengil võimalus liituda HKT meeskonnaga. Ei tohi unustada, et projektis osalemine annab oskusi, mis hilisemas elus kindlasti kasuks tulevad!

Loe

koondkokkuvõtet bit.ly/HKTkoond

MAI 2015 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 7

oo n

Pers

KES KARDAB TÖÖD JA UND?

IGATAHES MITTE STANISLAV!

Crisely Apri Reporter TTÜ Üliõpilasesindus crisely.apri@tipikas.ee 23. aprillil tunnustati TTÜ Kevadballil traditsiooniliselt möödunud aasta silmapaistvamaid tudengeid, üritusi ja organisatsioone. Usun, et kellelegi, kes vähegi 2014. aastal tudengielus toimuvaga kursis oli, ei tulnud suure üllatusena, et Aasta Parimaks tudengiks valiti just Stanislav Štõkov. Intervjueerisin Stanislavi esimest korda eelmisel kevadel, vahetult enne tema Üliõpilaskonna esimehe ametipositsiooni ning bakalaureusekraadi omandamise lõppu. Sel korral saan temast luua pildi kui igati Aasta Parima tudengi tiitli väärilisest noormehest, kes suudab oma siiruse, ambitsioonikuse ja tahtejõuga inspireerida igaüht olema natuke rohkem.

Kuidas Kevadballiga rahule jäid?

Millised emotsioonid Sind Aasta Parimaks tudengiks saades valdasid?

Kevadball oli päris mõnus üritus. Mulle meeldis, et oli põhjust panna selga viisakamad riided ja tuletada meelde tantsusammud - midagi teistsugust võrreldes tavaliste tudengipidudega.

Bänd oli sel aastal väga tasemel, aga kook toodi kuidagi ehk liiga varakult välja...

Kui minu nimi välja öeldi, valdas mind puhas rõõm, sest konkurents oli väga tugev ja valituks osutumine selle võrra magusam. Minu jaoks tähendas see tudengiaktivisti teekonna ilusat lõppu ja mis saaks olla veel parem, kui aastatepikkuse töö nii kõrge tunnustamine?

Mis arvad, miks just Sina valituks osutusid?

See on hea küsimus. Nii palju, kui olen tagasisidet saanud, siis hinnati kõrgelt

minu aktiivsust tudengina - tegutsesin korraga mitmes organisatsioonis ja lõin üheaegselt kaasa erinevates projektides. ÜK esimehe rollis olles pühendusin totaalselt TTÜ tudengkonnale, tööd ega und ei kartnud ning minu missiooniks oli alati tudengkonna edasiviimine ja TTÜ lipu kõrgel hoidmine.

Kas olid juba keskkoolis aktiivne ning tudengiellu panustamine tundus asjade loomuliku jätkuna või sai Sinust aktivist alles ülikoolis? Mis Sind selleks ajendas?

Kahjuks pean tõdema, et keskkoolis ma aktiivne polnud, tegelesin rohkem õppimisega. Ka ülikooli sattudes ei saanud minust otsekohe aktivisti, keskendusin õpingutele, ent iga semestriga kasvas minu rahulolematus ümbruskonna suhtes. Ärge saage siinkohal minust valesti aru – TTÜs on väga hea

Fotod: Sten-Ander Ojakallas

8 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MAI 2015

Pers

oo n

õppida, aga alati võiks veel parem olla, eks? Neljandal semestril otsustasin, et aitab sõnadest – tuleb tegutsema hakata! Nii liitusingi Mehaanikateaduskonna üliõpilasnõukogu ja Üliõpilasesindusega ning sealt algas teekond, mis kasvatas iga tegevusega soovi aina suuremate väljakutsete järele.

Kuidas saaks Sinu arvates panna tudengeid rohkem ülikooliellu panustama?

See on aegumatu mure – olen ise samuti selle küsimusega tegelenud, aga ühegi konkreetse, võluvitsana toimiva vastuseni pole jõudnud. Kindlasti on oluline, et rohkem tudengeid tunneks huvi oma ümbruskonna, ülikooli vastu. Suurema rahvamassi ja selle toega on võimalik jõuda tulemusteni palju kiiremini ja efektiivsemalt - üksi on ju ennast kehtestada üpris raske. Tudengeid saab rohkem ülikooliellu kaasata, kui neis eksisteerib huvi ülikooli vastu.

See peab algama eelkõige inimesest endast, võimatu on sundida kedagi, kellel igasugune huvi puudub. Vabandusena tuuakse üsna tihti välja, et aega ei ole. Kuna ülikoolis veedetakse oma elust kolm või enam aastat, siis vähemalt väikegi huvi peaks ju ikka olema.

Tudengiorganisatsioonide poolt peab olema tagatud hea ligipääs informatsioonile - nõnda on võimalik silma paista ja hoida tudengeid kursis sellega, millega üks või teine organisatsioon tegeleb. Kui tudengeid hoitakse heas infoväljas, loob see soodsa pinnase tulevaste aktivistide tekkimisele.

Mida pead oma suurimaks saavutuseks tudengielu arendamisel?

On raske hinnata, millist saavutust saaks just minu nimele panna, sest ma pole tegutsenud üksi - kõigi tegevuste juures oli suurem või väiksem meeskond toeks ja liikus alati ühtse eesmärgi suunas. Mida pean aga oluliseks saavutuseks, on pühendumisele, koostööle ja üksteise mõistmisele suunatud inimsuhted, mis on oluline nurgakivi iga organisatsiooni edukal toimimisel.

Selle all mõtlen eelkõige tudengiorganisatsioonide, üliõpilasnõukogude ja Üliõpilasesinduse vahelist läbisaamist.

Muidugi ei ole vähemtähtsam ka hea läbisaamine ülejäänud ülikooliperega.

Oled paistnud silma väga hea õppeedukusega. Kuidas on võimalik olla üheaegselt nii aktiivne kui ka heade õppimistulemustega?

Ju siis kodune kasvatus oli selline...

Aga kui naljad kõrvale jätta, siis nagu ka enne mainisin, peab tahtmine algama inimesest endast.

Mina isiklikult ei suuda rahulduda kesiste või keskmiste tulemustega.

Kõiges, mida ette võtan, annan endast alati maksimumi, et parim saavutada.

Ma ei näe mõtet teha midagi lihtsalt tegemise pärast – see on minu jaoks ajaraisk ja aega, mis on üks väärtuslikemaid ressursse, hindan ma väga.

Sind on iseloomustatud kui inimest, kes alati oma asjad õigeks ajaks valmis saab. Kuidas Sul see õnnestub? Oskad ehk anda mõne hea ajaplaneerimissoovituse?

Mulle ei meeldi inimesi, olgu nendeks siis teised või mina ise, alt vedada - see jätab ebameeldiva tunde, südametunnistus hakkab piinama. Samuti olen põikpäine, sest kui midagi sai lubatud või tuleb esitada kindlaks tähtajaks, siis jääb pigem üks öö magamata, aga lubadus saab täidetud.

Ajaplaneerimiseks soovitan hinnata oma aega kaine mõistusega. Ööpäevas on 24 tundi, mitte 30 või 36 ning sinna sisse peaks kindlasti mahtuma umbes 8 tundi und. Pesemine, toidu valmistamine ja söömine võtab umbes 1-2 tundi, siis on täidetud normaalseks eluks vajalik miinimum. Ülejäänud aja saab jaotada koolile, tööle, hobidele ja muudele tegevustele.

Oled kuuldavasti suur jooksumaratonide sõber. Miks just jooksmine?

Jooks on selline ala, kus on võimalik oma füüsiliste võimete piire kombata.

Lisaks tagab see hea enesetunde, tänu millele ei ole parem ainult füüsiline vorm, vaid ka vaimne pool. Pärast pikemat tööpäeva või istumist januneb keha liikumise järele. Väga mõnus on siis kõrvaklapid pähe panna ja end jooksurajal „välja elada“. Lisaks on jooksmine distsiplineeriv - kui ikka on soovi aina kiiremini joosta või pikemaid distantse läbida, siis on vaja järjepidavust ja süstemaatilist lähenemist, et oma eesmärk täita.

Sinu elutempo tundub suhteliselt hullumeelne. Kuidas Sulle n-ö akusid laadida meeldib?

Minu jaoks on parim viis akude laadimiseks igasugune kehaline tegevus.

Lisaks jooksmisele olen tihe jõusaali külastaja, suviti meeldib rannas võrkpalli mängida ja rattaga ringi sõita.

Kuna minu tegevused on seotud eelkõige vaimse tööga, siis keha tasakaalu viimiseks on tarvis teha füüsilist tööd.

Spordi jaoks üritan igas päevas alati killukese aega leida, üldiselt teen seda varahommikuti - kell 7.00 spordiklubi ukse taga olla pole mingi probleem.

Pärast seda on vaim ka kuidagi värskem ja tööd teha palju kergem.

Oled tõeline eeskuju kõigile tundengitele. On Sul mingi moto, mille järgi elad ning millega inspireeriksid ka teisi?

Mul on kaks motot, millest üldiselt juhindun. Esimest motot – „Terves kehas, terve vaim“ – võib järeldada juba eelnevast spordijutust. Teise olen saanud oma isalt. Teda parafraseerides: „Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka vastav palk“.

MAI 2015 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 9

lik ool

Meie Ü

UUED TUULED TEHNIKAÜLIKOOLIS –

TTÜ VALIB REKTORIT! Ingrid Luide Reporter TTÜ Üliõpilasesindus ingrid.luide@tipikas.ee

Andres Keevalliku ametiaeg Tallinna Tehnikaülikooli rektorina hakkab lõpule jõudma. Kuratooriumil tuleb 22. mail vastu võtta keeruline otsus ning valida järgmiseks viieks aastaks ülikoolile liider nelja silmapaistva kandidaadi seast, kelleks on Jaak Aaviksoo, Jakob Kübarsepp, Andrus Salupere ja Mart Ustav. Uus rektor astub ametisse 1. septembril 2015. Kõigi kandidaatide valimisplatvormidega on võimalik tutvuda aadressil www.ttu. ee/rektorivalimised. Kindlasti tasub kohale tulla ka tudengitele suunatud rektorikandidaatide debatile 4. mail kell 18.00 TTÜ Tudengimajas, kus kohaletulnutel on võimalik lavalolijatele küsimusi esitada just üliõpilaste jaoks olulistel teemadel.

Palusime kõigil kandidaatidel seekord-

10 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MAI 2015

se Studioosuse numbri jaoks mõnele küsimusele vastata. Kes intervjuu läbi loeb, saab teada, kuidas akadeemikud ise ennast tutvustavad, kuidas nad lahendaksid tänaseid insenerihariduse murekohti ning milline on nende visioon TTÜ tulevikust.

Palun tutvustage ennast lühidalt.

Mida peaks iga tudeng teadma võimaliku tulevase rektori kohta?

Jaak Aaviksoo: Olen hingelt füüsik – tahan mõista, kuidas maailm toimib. Ja teha selle mõistmisega elu paremaks, teha uusi asju, nagu insenerid. Olen 20 aastat olnud teadlane, 15 aastat (pro) rektor ja ligi 10 aastat minister; mul on kolm last ja kuus lapselast ning ma usun, et iga uus põlvkond on vahvam ja võimekam kui eelmine.

Jakob Kübarsepp: Olen keskhariduse omandanud Eesti läbi aastakümnete ühes parimas gümnaasiumis – Reaalkoolis ja kõrghariduse Eesti insenerikoolituse liiderülikoolis – Tallinna Polütehnilises Instituudis. Doktorikraadi

olen kaitsnud kahel korral (1980 ja 1992). Pärast TPI lõpetamist sain mehaanikainsenerina viieaastase insenerikogemuse konstrueerimisbüroos töötades. TTÜ-s olen läbinud kogu akadeemilise karjääri – teadurist professorini – ja töötanud dekaani ning prorektorina. Minu teadustöö ja õpetamine on seotud materjalitehnoloogiaga. Kuulun Teaduste Akadeemiasse, juhin seal tehnikateaduste osakonda, olen juhtinud ka Kõrghariduse kvaliteediagentuuri nõukogu. Olen isa neljale vahvale tütrele, viimane neist õpib gümnaasiumis.

Andrus Salupere: Lõpetasin 1976. a Jõgeva Keskkooli. 1976 – 1981 a õppisin Tartu Ülikoolis rakendusmatemaatikat. Minu lõputöö oli mehaanikast ja käsitles plaatide plastseid deformatsioone. 1981 – 1986 a olin seotud matemaatikateaduskonna teoreetilise mehaanika kateedriga, kus läbisin ka aspirantuuri. Alates 1986. a töötan TTÜs. 1991. a kaitsesin siin ka väitekirja „Jäik-plastsete astmeliste ümar- ja

Meie

Üli

kool

rõngasplaatide optimaalne projekteerimine“, erialaks deformeeruva tahke keha mehaanika. Huvi mehaanika vastu on mul olnud juba kooliajast saadik ja olen väga õnnelik, et saan sellega siiamaani tegeleda. Alates 2002. a olen mehaanikainstituudi professor ja alates 2009. a ka TTÜ Küberneetika Instituudi direktor. TTÜs olen õpetanud erinevaid mehaanikakursuseid erinevate teaduskondade üliõpilastele.

Mart Ustav: Hariduse sain ma Tartu Ülikoolis orgaanilise ja bioorgaanilise keemia erialal. Teaduskraadi sain ma valkude ja RNA interaktsioonide väljaselgitamise eest bakteri ribosoomides. Järeldoktorantuuri läbisin ma Uppsala Ülikooli Meditsiinilise geneetika instituudis. Olen töötanud üle kolme aasta USAs Cold Spring Harbour Laboratory’is, LI, NY külalisteadurina. Professor olen ma alates aastast 1992. Olen töötanud TÜ instituutide direktorina kümme aastat. Ma pean oma elus oluliseks tegevuseks TÜ Tehnoloogiainstituudi käivitamist ja selle üheks edukamaks TÜ struktuurüksuseks arendamist. Elukutselt olen ma teadlane ja ettevõtja. Minu kitsam eriala on molekulaarviroloogia ja biotehnoloogia, eriti bioloogiliste terapeutikumide tootmistehnoloogiad.

Olen viimase 15 aasta jooksul asutanud ja käivitanud kolm biotehnoloogia firmat, milledest ükski ei ole (siiani)

ebaõnnestunud. Pean ennast eksperdiks rahvusvahelise biotehnoloogia alases ettevõtluse arenduses ja ning saan aru, kuidas on võimalik väärindada teadustegevuse tulemusena saadud uut infot ettevõtluse kaudu. Me oleme Enega, minu naisega, jaganud koos rõõme ja muresid üle neljakümne kahe aasta. Meil on olnud õnn teha koos teadust, meil on kolm tütart ja poeg ning meie lastel on praeguseks üheksa last. Uskuge meid, me oleme õnnelikud inimesed!

Miks otsustasite kandideerida rektoriks? Kas tegemist oli lihtsa otsusega?

Jaak Aaviksoo: Otsustamine oli keeruline – aasta eest pidasin seda ettepanekut pigem provokatiivseks, ent vaieldamatute TTÜ patriootidest vilistlaste ja kolleegide pikaajaline veenmine pani tõsiselt kaasa mõtlema.

Andsin selle aasta algul lubaduse, et kandideerin ja eelistan rektori ametit kõigile teistele võimalikele väljakutsetele. Kohtumised TTÜ-s on minu otsust toetanud – näen ülikoolis väga suurt arengupotentsiaali ja usun, et minu kogemus võiks selle väljaarendamisel kasuks tulla.

Jakob Kübarsepp: Tehnikaülikooli arendamine Euroopa ja Läänemere regiooni juhtivate tehnikaülikoolidega võrreldavale tasemele on tõsine, aga

minu jaoks paeluv väljakutse, millega usun end toime tulevat. Kandideerimisotsus ei tulnud siiski lihtsalt.

Andrus Salupere: Otsus nõustuda kandideerimisega sai tehtud siis, kui kolleegide arv, kes mulle kandideerimisettepaneku tegid, kasvas piisavalt suureks ja ettepanekute tegemine muutus juba igapäevaseks. Pidasin seejärel väiksemas seltskonnas aru ja andsin nõusoleku. Otsuseni jõudmine polnud keeruline protsess, sest minu tegevus Küberneetika Instituudi direktorina on olnud kõigile nähtav ning kui kolleegid soovivad mind seejärel näha rektoriks kandideerimas, siis saan seda käsitleda vaid kui tunnustust.

Mart Ustav: Rektoriks kandideerimise initsiatiiv tuli ennekõike minu kolleegidelt TTÜs. Mulle ei meeldinud see mõte alguses mitte üks raas, sest mu päevad on täis tööd ülikoolis ja firmas Icosagen. Ma reisin palju ja TTÜ oli ja eks ta ole praegugi minule võõras organisatsioon, sest ma ei tunne paljusid inimesi isiklikult. Suhtlus minuga aga jätkus ja laienes veelgi, sealhulgas tegid kandideerimise ettepaneku Kuratooriumi liikmed ja esimees ning ma kohtusin Kuratooriumiga. Selle kohtumise lõpus soovitati mul kandideerida.

Ma seadsin enesele lävendi – minu kandideerimist peab toetama 35 TTÜ korralist professorit/juhtivteadurit – ainult siis on mul õigus anda nõusolek MAI 2015 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 11

lik ool

Meie Ü

kandideerimiseks. 2. märtsi hommikuks oli esildisele allkirja andnud 55 TTÜ töötajat, sealhulgas 36 korralist professorit/juhtivteadurit. Pärast seda polnud mul muud võimalust kui nõustuda. Üliõpilased esitasid oma ootused TTÜ tulevasele rektorile. Kuivõrd Teie vaated tudengite seisukohtadega kattuvad?

Jaak Aaviksoo: Üllatavalt suurel määral – ei oodanud, et minu eemalseisja pilk ja üliõpilaste omahuviline vaade näevad nii kitsaskohti kui arenguvõimalusi väga sarnaselt. Kohtumine üliõpilasesinduse juhtidega süvendas seda arusaamist ning jättis esindusest mulje kui äärmiselt asjatundlikust ja tasakaalukast kogust, kelle arvamust tasub igati arvestada. Muutusin isegi veidi murelikuks, et seni pole ilmnenud kohti, kus meie lähenemised võiksid erinevate huvigruppide (avalik ootus, ülikooli õppejõud, üliõpilaskond, tööandjad) eri huvide pinnalt lahkneda.

Tajusin muutuste ootust ja üliõpilaste tagasiside saaks ja peaks neid muutusi oluliselt suunama.

Jakob Kübarsepp: Üliõpilaste ootused ja minu ootused ülikooli arengule valdavalt kattuvad. Näen TTÜ-d järjest areneva tehnoloogiaülikoolina, kus on hea ning väärikas ja tulevikule mõeldes kasulik õppida, aga ka õpetada ja

12 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MAI 2015

teadust teha. Ülikool saab olema veelgi sidusam teiste ülikoolide ja ettevõtetega Eestis ja mujal, suudame luua või tuua uut teadmist ning seda ka rakendusse suunata, oleme sellisena Eesti tehnoloogia arengu ja innovatsiooni eestvedajate hulgas. Nõudlikkus nii õppejõudude, teadlaste kui üliõpilaste tulemustele mõnevõrra kasvab, kuid suurenevad ka arenguvõimalused ja hooliv tugi ülikooli poolt.

Andrus Salupere: Minu ja tudengite vaated kattuvad küllaltki suures osas.

Selles võib igaüks ise veenduda, kui võrdleb minu valimisplatvormi ja üliõpilaste ootusi. Minule meeldisid tudengite sõnastatud ootused väga. On aru saada, et tudengid on nende sõnastamisel teinud ära tõsise analüütilise töö.

Mart Ustav: Tudengite seisukohad, mis on esitatud vastavas dokumendis, on igati küpsed ja edasiviivad. Sellest lähtuv nõudlikkus nii enese kui professuuri suhtes, üliõpilaste ja välisüliõpilaste, samuti ülikooli õpikeskkonna, vaba aja veetmise kui ka üldistes küsimustes on minule igati vastuvõetavad ning juhul, kui mind peaks valitama, näen ma oma tegevuses üliõpilasi ja nende esindust kui väga arukat ja meeldivat noort kolleegi, kellega meil on ühised eesmärgid ning kellega koos pingutades suudame me muuta TTÜ oluliselt paremaks ülikooliks.

Ülikoolid on taasiseseisvunud Eestis paljuski muutunud. Näiteks TTÜ linnak on koondunud Mustamäele, erialade valik on laienenud, võimalusi eneseteostuseks leiavad väga erinevate huvidega inimesed. Kuidas on aja jooksul muutunud tudengid, nende tugevused, nõrkused ja eesmärgid?

Jaak Aaviksoo: Eesti on muutunud palju avatumaks ja noortel on palju uusi väljakutseid, nii Eestis kui kaugemal. Kasvanud on elutempo ja tulevik on muutnud ettearvamatumaks. Kõik soovivad parimat, oskamata sageli hinnata kvaliteeti, ning kohe, suutmata tammsaarelikult “teha tööd ja näha vaeva armastuse saabumiseni”.

Samas suudavad noored, mitte ainult üliõpilased, vaid juba koolinooredki teha asju, mis on “ulme”, mis tunduvad võimatuna lähtudes konservatiivsest ettekujutusest haridusest ja töötamisest. Sellele potentsiaalile tuleb leida parim võimalik väljund ning olla tundlik ja toetav nende suhtes, kel on selles meeletus maailmas raskem toime tulla.

Jakob Kübarsepp: Muutunud on eelkõige õpimotivatsioon. See on kõige rohkem tingitud kõrghariduse massiliseks muutumisest - Eestis on tudengeid praegu ju kolm-neli korda rohkem kui paar-kolmkümmend aastat tagasi.

Suhteliselt konkursivabas olukorras on ülikooli tulijate üldine võimekus ja

Meie

Üli

kool

teadmiste tase, seda eriti matemaatikas ja loodusteadustes, madalam kui toona õppima asunuil. Samas on tudeng tänapäeval kuidagi avaram, tema informeeritus ning seotus maailmaga on tänu IT-le oluliselt suurem ja ka mõttevabadust on vabas riigis kasvanuil ilmselt palju enam.

Andrus Salupere: Kuna tudengite muutumine on olnud pidev protsess, siis ei pruugi kõik muutused väga teravalt silma paista.

Alati on olnud tudengeid, kes on tugevalt motiveeritud valitud eriala õppima ja nende vastandeid, kes end kuidagi moodi läbi veavad. Tundub, et peale 2000. a on taas suurenenud huvi insenerialade õppimise vastu.

Ilmselt on aru saadud, et hea insener võib teenida väga korralikku palka.

Mind kui õppejõudu häirib ehk kõige rohkem see, et väga suur osa tudengeist töötab täiskoormusega ega pühendu seetõttu täielikult õppimisele. Kahjuks ei näita see tendents vähenemise märke. Teisest küljest ma muidugi mõistan, et paljudel on töölkäimiseks tõsised majanduslikud põhjused.

Mart Ustav: Olen arvamusel, et tudengid ei ole oma olemuselt eriti muutunud, nad on ikka samasugused edasipürgivad ja elu edasi viivad, nagu olid teie vanemad viiskümmend või kakskümmend viis aastat tagasi. Olud, keskkond ja võimalused on muutunud ja vastavalt sellele ka tudengite energia avaldumine.

Millele peaks tänane tudeng tähelepanu pöörama, et saada ülikoolielust võimalikult palju ning olla edukas ka tööturule sisenemisel?

Jaak Aaviksoo: Meie kiirenevas ja keerustuvas maailmas on esmatähtis hoida iseennast ja säilitada eneseusku – igaühel on võimalus ja igaüks saab hakkama. Enne otsustamist tasub alati kaaluda ja nõu pidada ja liiga kergesti ei tohiks millestki loobuda. Tuleb osata valida – pigem vähem aga paremini – igaüks, kes midagi tõesti hästi teab ja oskab, ei jää kunagi hätta.

Jakob Kübarsepp: Ülikool pakub ju tudengile tohutult võimalusi, kuid valikud millegi kasuks või milleski osalemiseks on mõistlik teha süsteemselt, iseenda võimeid ja huvisid silmas

pidades. Kõlab võib-olla vanamoeliselt, aga kindlasti peaks ka pingutama, tõsiselt õppima, soovitavalt semester või paar ka vahetusõpilasena kuskil mujal. Kui töötada, siis peaks proovima leida tööd, mis sisuliselt ka õpinguid toetab. On hea, kui jätkub jõudu ja aega lüüa kaasa korporatsioonides või erinevates seltsides, klubides jmt ning arendada oskusi meeskonnatöös või ka juhtimises. Ülikoolikaaslastest saavad tavaliselt ühed toetavamad ja kestvamad sõbrad või partnerid koostööks. Tööandjad otsivad nii õpiedu kui aktiivsust ja kogemusi.

Andrus Salupere: Põhitähelepanu peaks olema õppimisel. Kui lisaks on vaja käia palgatööl, siis peaks see toimuma mõistlikus mahus. Kui vähegi võimalik, siis püüda veeta semester või paar mõnes välisülikoolis. Kogu ülejäänud aeg tuleks panna ülikoolielus osalemise peale. Kui viimane osa ära jääb, siis pole ülikooliaeg olnud täiuslik.

Mart Ustav: Tehnoloogia ja tehnika on praeguseks tohutult muutunud, aga loomeprotsess on oma olemuselt jäänud iseenesest samaks. Kogu looming tuleb ikkagi meie ajust ja seda masinat on vaja formattida, struktureerida ja varustada uue informatsiooniga. Seepärast näen ma kõige olulisema tegevusena noore inimese elus teadmiste omandamist ja seejärel nende teadmiste kasutamist loomingulises tegevuses.

Kõik see - õppimine, teadmiste omandamine, mõtlemine ja analüüsioskuse omandamine ning seejärel nende kasutamine nõuab pühendumist ja tööd.

Kui ma ise tudeng olin, siis teisest kur-

susest alates veetsin ma kogu oma vaba aja laboris – õhtuti hiliste öötundideni, ka laupäevad ja pühapäevad. Ma usun, et kindlasti on olemas mõni imelaps, kes ei pea tegema vigu ega eriliselt õppima, aga enamusele on vaja vigade tegemist, et mõista – loodusseadused, sealhulgas termodünaamika seadused, toimivad.

Tehnikaülikooli väljalangevuse protsent võiks olla madalam. Samas ei saa sisseastumistingimusi muuta nii hirmutavateks, et abiturient loobuks kandideerimisest sootuks. Mis peaks muutuma, et rohkem tudengeid jõuaks lõputunnistuseni?

Jaak Aaviksoo: Probleem ei ole sisseastumislattides – probleem on motivatsioonis ja (karjääri)nõustamise kesises tasemes (nii enne ülikooli kui õpingute ajal). Vaja on väga palju pidevat toetustööd nii riigi kui ülikooli tasemel.

Kindlasti tuleb kasvatada ka ülikooli lõpudiplomi väärtust nii üliõpilaste kui ka tööandjate silmis – see peab olema ihaldatavam.

Jakob Kübarsepp: Katkestamiste taga on palju erinevaid põhjusi ja loomulikult on neid püütud ka vähendada.

Kõrgkooli katkestamise põhjuste hulgas üks olulisemaid on vale erialavalik. Õige valik eeldab teadlikkust erialast, seda on võimalik suurendada koostöös põhikoolide ja gümnaasiumitega - vajalikud on tutvustavad infomaterjalid, aga ka rohkem vahetuid kontakte ja teadmiste jagamist. Kvaliteedi nimel tuleb ülikooli turundamise kõrval üliõpilasi ka sihikindlalt värvata. Uudse meetmena peaks senist riigieksamite MAI 2015 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 13

lik ool

Meie Ü

alusel vastuvõttu täiendama erialaspetsiifiliste sisseastumiskatsetega. Õpetatavast erialast parema ettekujutuse andmine peab jätkuma üliõpilase esimesel õppesemestril. Reaalaladel on oluliseks katkestamispõhjuseks puuduvad või ebapiisavad eelteadmised reaalainetes.

TTÜ-s pakutakse juba enam kui 10 aastat tasanduskursuseid matemaatikas ja füüsikas. Vabatahtlikkuse põhimõte nendel kursustel osalemisel tuleb ilmselt üle vaadata. Õpingute alguses tuleb suuremat tähelepanu pöörata ka õpioskuste arendamisele. Õpikeskkonna arendamine kaasaegsemaks – paindlikumaks ning heas mõttes intrigeerivamaks - on samuti nähtav vajadus. Ülikool peab suutma vahendada maailmast parimat, täna on see ju võimalik, ning samas olema piisavalt nii toetav kui nõudlik üliõpilaste suhtes, siia kuuluvad probleemipõhise õppe osakaalu suurendamine, nõustamiskorralduse edasiarendus jm.

Andrus Salupere: Lihtsaid lahendusi siin pole. Ideaalis tuleks iga inimesega, kes on väljalangemisohus, tegeleda individuaalselt ja selgitada välja probleemide olemus. Tuleks püüda neid inimesi aidata ja seda nii vaimselt (järeleaitamine õppetöös), psühholoogiliselt kui materiaalselt. Siin võiks üliõpilasesindus palju ära teha.

Mart Ustav: Minu arvates on gümnaa-

14 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MAI 2015

siumis loodus- ja täppisteaduste õpetamine/õppimine nõrk kolmel põhjusel: a) pole piisavalt õpetajaid; b) need erialad on rasked; c) pehmed ained tulevad kätte kergemini ja ei nõua nii suurt pingutust – me kõik oleme laisad.

Praegune lävendite süsteem ilmselt toimiks, kui meil ei oleks demograafilist kriisi, aga paraku see on siin ja süveneb! Seega peab ülikool muutuma ja arvestama, et keskhariduse aste ei toimi nii nagu vaja. Tuleb teha nii, nagu tehakse Saksamaal ja Šveitsis. Esimesele kursusele võetakse tudengid ilma lävendita ja aasta jooksul õpetatakse neile teadmisi, mida läheb vaja edasises õppimises ja töös Tehnikaülikooli tuumikerialadel hakkamasaamiseks.

Samal esimesel aastal toimub tudengite rotatsioon, kus kõik teaduskonnad selgitavad, mida kujutavad enesest siin õpetatavad/omandatavad erialad.

Nende kahe mõjuri toimel peaks tekkima noortes inimestes motivatsioon hakkama saada, teha enesest keegi!

Esimese aasta lõpus valitakse õpitulemuste järgi välja need üliõpilased, kes soovivad ning on võimelised jätkama akadeemilise hariduse omandamist ja kes soovivad ja on võimelised jätkama rakenduskõrghariduse omandamist.

Selliselt peaks minu arvates tasandama keskhariduse augud ja selliselt saame me muuta meie haridusmaastikku ning

mitte hävida.

Hariduse kvaliteedi tagavad eelkõige tipptasemel õppejõud. Doktoriõppesse aga jõuab vaid väike protsent tänaseid tudengeid. Kuidas soodustada olukorda, et rohkem ülikooli lõpetajaid jääks seotuks Tehnikaülikooliga, et nad tahaks tulla siia tagasi õppejõuna, jätkata doktorantuuris või teha teadustööd?

Jaak Aaviksoo: Motivatsioon, motivatsioon ja motivatsioon. Rohkem paeluvaid väljakutseid ja võimalusi.

Ma oleks avatum ka teiste tulijate, mitte ainult oma ülikooli kasvandike suhtes. Kindlasti tuleks head õppetööd väärtustada samal tasemel kui silmapaistvat teadustööd.

Jakob Kübarsepp: Peame veel rohkem hakkama akadeemiliste huvide ja eeldustega üliõpilasi märkama nö "juba sisseastumiseksamil" või tegelikult koguni enne, pakkuma neile jõukohast ja samas väljakutsuvat arengut algusest peale, võimalust lüüa kaasa päris projektides ja saada osa ka edust, mida tulemused toovad.

Andrus Salupere: Sellest, et töö on huvitav ja kolleegid toredad, jääb tihti väheseks. Vaja on ka atraktiivset palka ja stabiilset tulevikuperspektiivi. Seda on tunduvalt lihtsam öelda, kui saavutada. Rektor ja tema meeskond peavad

Meie

Üli

kool

aga loomulikult selles suunas tegutsema. Kui me võrdleme TTÜ ja teiste ülikoolide keskmisi palku, siis tuleb öelda, et meie olukord pole sugugi kõige hullem. Vaatamata sellele peame aga väga intensiivselt töötama, sest meie vilistlaste palgatase väljaspool ülikooli on samuti kõrgem kui mõne teise ülikooli vilistlastel.

Mart Ustav: Doktoriõpe on ülikoolihariduse kõrgeim aste ja doktorikraadi saamine ei pea tähendama, et inimene peaks hakkama tegelema akadeemilise teadusega. Ta võib, kui läheb järeldoktorantuuri, aga ei pruugi, sest väga hea haridusega inimesi on vaja ettevõtlusesse, majandusse, avalikku sektorisse, rahandusse ja ka poliitikasse ning riigi valitsemisse. Ükski nendest elukutsetest ei tohiks doktorikraadiga inimesele olla tupiktee – neil peab olema võimalus teatud etapi läbimise järel tulla teadusesse ja ennast teostada. Selleks, et haridus ei jääks pooleli, on vaja anda inimestele võimalus doktorikraad omandada – see tähendab, neil peab olema võimalus tegeleda neli aastat oma doktoriõpingutega ja selleks makstakse neile sedavõrd palju raha, et nad ei pea äraelamiseks töötama, et hinge sees hoida. Seega: a) me peame olema suutelised tooma oluliselt rohkem raha TTÜ teadustegevusse, et oleks piisavalt loomingulist tööd ja

palka ka doktorantidele; b) doktorandikohad antakse neile juhendajatele, kellel on vastav projekt ja selle projekti läbiviimiseks rahaline kate; c) nõuded doktorantidele suurenevad, st nad peavad olema oma teadmistelt suurepärased. Selleks rakendame doktorimiinimumi eksamid, mis saab olema tõendiks noore inimese sobivusest olla teadlane.

Kui Teist saab rektor ning viie aasta pärast ametiaeg lõpeb, siis millise ülikooli tahaksite oma järeltulijale üle anda? Milline on Teie nägemus TTÜ tulevikust?

Jaak Aaviksoo: Ülikool on tema maine – seega loodan, et TTÜ on nii Eestis kui kaugemal veelgi mainekam.

TTÜ-s on teadusel tähtis roll ja TTÜ-l on teaduses tähtis koht. TTÜ-sse tahetakse tulla – õppima ja õpetama, aga ka koostööd tegema. Soovijaid on palju ja nende arv kasvab. TTÜ vilistlased on uhked oma ülikooli üle ja toetavad teda nii sõnas kui teos.

Jakob Kübarsepp: Järeltulijaile annan kindlasti üle ülikooli, kuhu ka kõige tugevamad tahavad tulla õppima ja õpetama. Viie aasta pärast on TTÜ Eesti insenerikoolituse ja tehnikateaduste liiderülikool, andmas tugevat panust ka loodusteaduste ja sotsiaalteaduste valdkonnas ning tugevdanud

oma rahvusvahelist positsiooni ja nähtavust Läänemere regiooni ja Euroopa tehnikaülikoolide hulgas. TTÜ täidab siis ka senisest eestvedavamat rolli Eesti majanduse ja riigi arengus ning on ettevõtetele väga oluline partner tehnoloogiaarenduses.

Andrus Salupere: Kui püüda paari lausega kirjeldada, siis: • oleme tuntud kui üks Läänemere regiooni juhtivaid tehnikaülikoole ning oleme teel Euroopa tehnikaülikoolide paremikku; • räägime tõhusalt kaasa Eesti majanduse edendamisel ja erinevate strateegiate ning arengupoliitikate kujundamisel, toimub aktiivne koostöö ülikooli ja ettevõtluse ning avaliku sektori vahel – oleme kujunenud Eesti ühiskonna ja majanduse teaduspõhise arengu veduriks; • oleme tuntud kui innovaatiline tudengisõbralik ülikool, kus austatakse akadeemilisi traditsioone ja akadeemilist vabadust ning kus kogu liikmeskond teab, et nende mõtteid arvestatakse otsustamisprotsessides.

Mart Ustav: Targem, oskajam, edasipüüdlikum, enesekindlam, noorem, võimsam, avatum, rikkam nii materiaalses kui vaimses mõttes ja ülikool, mille üliõpilaseks või teadlaseks-õppejõuks olemine on prestiižne ja lugupidamist tekitav.

MAI 2015 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 15

lik ool

Meie Ü

IGLU AITAB TÄITA TÜHIMIKKU EESTI IT-HARIDUSES Kristjan Aiaste Iglu OÜ tegevjuht kristjan.aiaste@iglu.ee

Jutt Eesti IT-sektori kasvu pidurdavast tööjõunappusest kordub refräärina juba aastaid praktiliselt iga IT-ettevõtja suust, kuid lisaks järelkasvu hulgale on vähemalt sama kriitiline IT-hariduse sisu. Tallinna Tehnikaülikool ja tarkvaraettevõte Iglu alustasid koostööd IT-hariduse edendamiseks ja tudengite paremaks erialaseks ettevalmistamiseks.

Koostöö esimeseks väljundiks on kriitilise analüüsikompetentsi arendamisele keskenduv uus õppeaine “Ärianalüüs”.

IT-turul selgelt näha, et nõudlus heade ärianalüütikute järele aina kasvab ning on hädavajalik tudengeid selle 16 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MAI 2015

töö jaoks juba koolipingis paremini ette valmistada. „Olles IT-arenduse tööjõuturuga hästi kursis, sai lihtsalt ühel hetkel selgeks, et meil on vajalik ja ka võimalik anda omapoolne panus IT-hariduse kvaliteedi tõstmisesse. Otsustasime pakkuda koostööd Tallinna Tehnikaülikoolile, et jagada seal oma praktilisi kogemusi äriinfotehnoloogia õppesuuna tudengitega,“ selgitas Aiaste. Ärianalüüsi valdkonnas tugevate kompetentside ja kogemustega Iglu töötajate ideede baasilt tehti Tallinna Tehnikaülikoolile ettepanek töötada välja uus õppeaine, mis oleks aktuaalne ja põhineks parimatel tavadel. Informaatikainstituut oli Iglu ideest huvitatud ja aine “Ärianalüüs” ettevalmistused võisid alata. Käesolevast kevadsemestrist õppekavasse jõudnud “Ärianalüüsi” ainekava väljatöötamine nõudis ülikoolilt ja Iglult põhjalikku tööd, mis

kestis terve aasta. Aine õppejõududeks on Iglu spetsialistid.

TTÜ Informaatikainstituudi professori Rein Kuusiku sõnul on nimetatud õppeaine hea näide ülikooli ja erafirma edukast koostööst. “Tegemist on õppeainega, milles teooria ühendatakse praktikaga. Selle üheks eesmärgiks on õppijad kurssi viia, kuidas ärianalüüs reaalselt toimub,” sõnas Kuusik.

Vaatamata sellele, et tegu on õppekava valikainega, on tudengite huvi selle vastu väga suur – ligi pool Äriinfotehnoloogia magistrantidest on aine deklareerinud. “Mis veelgi rõõmustavam - üliõpilaste tagasiside on väga positiivne,” lisas Kuusik.

Kristjan Aiaste sõnul on läbikukkunud IT projektidest 70% ebaõnnestunud just puuduliku või ebakvaliteetse ärianalüüsi tõttu. „Oma aines tegeleme põhitõdedega, mis aitavad läbikukku-

Meie

Üli

kool

misi vältida,“ selgitas Aiaste. Semestri jooksul teevad üliõpilased valmis projektid ning võimalikult palju võetakse aluseks reaalses maailmas kasutusel olevaid tehnikaid ja töövahendeid.

keskuse uuringu tulemused näitasid, et juba esimesel aastal langeb kolmandik IT-üliõpilastest ülikoolist välja. Põhjuseks on õpingute ajal tööle asumine või liiga suur õpikoormus töö kõrval.

Iglu analüütikud on IT-magistritele “Ärianalüüsi” tänaseks andnud kaks kuud ning vastuvõtt tudengite ja ülikooli poolt on olnud väga positiivne.

Aines keskendutakse miks-küsimustele, vaadatakse, miks IT-süsteeme luuakse ja millistele ärilistele nõuetele nad vastama peavad.

Iglu eesmärk on aga Aiaste sõnul hoopis motiveerida üliõpilasi haridust võimalikult heal tasemel omandama, panustades ka omalt poolt selle kvaliteeti. „Järelkasvu ja IT-hariduse kvaliteeti panustamine on meie jaoks väga oluline,“ räägib Aiaste. Tema hinnangul tuleb Eesti haridussüsteemil IT-õppe kvaliteedi tõstmiseks jätkata tihedat koostööd IT-sektori ettevõtjatega. „Loodan, et Iglu koostöö TTÜ-ga on siin heaks eeskujuks, millest võidavad nii üliõpilased kui ka valdkonnas tegutsevad ettevõtted,“ lisas Aiaste. Lisaks on koostöö ülikooliga motiveeriv ka töötajatele – see on võimalus anda oma isiklik panus olulise mõjuga projekti ja IT valdkonna arengusse, jagada oma

Ülikoolide ja IT-ettevõtete koostöös ei ole iseenesest midagi uut. Näiteks korraldavad mitmed IT-ettevõtted nn suveülikoole, mille kaudu leitakse endale uusi töötajaid. Suveülikoolide oht on aga Aiaste sõnul selles, et pärast suvepraktikat hakatakse ettevõttes kohe tööle ning õpingud jäävad pooleli.

Ka Tartu Ülikooli haridustehnoloogia-

kogemusi ja saada juurde esinemisoskusi.

Iglu on Eesti tarkvaraarenduse, äri- ja IT-konsultatsiooni ettevõte, mis on spetsialiseerunud e-teenuste, avalike veebide ning erinevate rakenduste loomisele, pannes suurt rõhku kasutusmugavusele ja disainile. 2013. aasta alguses tegevust alustanud tarkvaraettevõte on seni näidanud kiiret kasvu nii müügikäibes kui kasumis. Möödunud aastal kasvatas Iglu võrreldes aasta varasemaga käivet kaks ja kasumit kolm korda. Iglu käive ületas möödunud aastal 2,5 miljonit eurot ja puhaskasum kasvas üle 300 tuhande euro.

Iglu suuremate klientide hulka kuuluvad Eesti Telekom, Maanteeamet, Eesti Energia, Nordea Pank ja teised suurettevõtted. Iglu annab tööd Tallinnas ja Tartus kokku ligi 50 IT-spetsialistile.

Uuri lisaks www.iglu.ee

Kristjan Aiaste - Iglu tegevjuht

MAI 2015 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 17

26

19

10.00-21.00 Nele Kukka disainkleitide müük, Tudengimaja

12

18.00 Esinduskogu koosolek, Üliõpilaskonna juhatuse valimised, I-228

5

16.15 Taiji treening, Tudengimaja 18.00 TTÜ Tarkvaraarenduse klubi Lapikud Veebirakenduse koolitus #2, SOC-211A

Kevadpüha!

3

10.00 TTÜ jooks, Rauakooli parkla

2

10

17.00 TTÜ Puhkpilliorkestri 65. aastapäeva kontsert

1

9

Insenerivõistlus EBEC II voor, Tudengimaja

16.00 TTÜ Vilistlaste Naiskoori ja TTÜ Akadeemilise Naiskoori kontsert “Alma Tamm 105”, Mustpeade maja

23

31

24

17 22

30

10.00-16.00 Maailmakohviku päev

16

Insenerivõistlus EBEC II voor, Tudengimaja

8

15 09.30-16.00 Rahvusvaheline konverents “Elukestva õppe moderniseerimine”

21

29

19.00 TTÜ Akadeemilise Meeskoori ja Politsei- ja Piirivalveorkestri kontsert, TTÜ aula

28

14

7

19.00 Tipikate Rattamatkaklubi õhtune rattasõit

6

27

19.00 Tipikate Rattamatkaklubi õhtune rattasõit

16.15 Taiji treening, Tudengimaja

20

19.00 Tipikate Rattamatkaklubi õhtune rattasõit

16.15 Taiji treening, Tudengimaja

13

19.00 Tipikate Rattamatkaklubi õhtune rattasõit

16.15 Taiji treening, Tudengimaja

20.00 TTÜ Akadeemilise Naiskoori, TTÜ Kammerkoori ja rahvatantsurühm Koidupuna Emadepäevakontsert “Kevadest kevadesse”, Tudengimaja

E T K N R L P 16.15 Taiji treening, Tudengimaja

4

18.00 Rektorikandidaatide debatt Tudengitele, Tudengimaja

16.15 Taiji treening, Tudengimaja

11 16.15 Taiji treening, Tudengimaja

18 16.15 Taiji treening, Tudengimaja

25

Mai 2015

KOHTUMISENI ÜLIÕPIL ASTE XVI SÜVEMÄNUDEL 26.-28.06!

Foto: Raido Liiksmann

eg uts eb

Tudeng

t

TTÜ MEKTORY KESKUSE STARTUP ADDGOALS: “5 AASTA PÄRAST SOOVIME OLLA ENIM KASUTATAV PERSONAALSETE EESMÄRKIDE HALDAMISE PLATVORM MAAILMAS” Ken Veski Mektory projektijuht ken.veski@ttu.ee

pakub meie platvorm võimalust luua ka grupieesmärke, kus saab kas üheskoos või üksteise vastu eesmärgi teekonna ette võtta.

TTÜ Mektory innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses on endale kodu leidnud mitmed põnevad ja tublid iduettevõtted. Kõik nad tegelevad erinevate huvitavate teemadega, neil on entusiastlikud meeskonnad ning igaühel on ka oma lugu rääkida.

2. Kellele on AddGoals suunatud ja mõeldud?

Meie sihtgrupiks on aktiivsed noored vanuses 18 - 35, kes soovivad oma elus rohkem saavutada.

Jagades oma teadmisi ja kogemusi, loodavad nad ka teisi noori tegijaid inspireerida ja anda omalt poolt panus, et innustada uute ja innovaatiliste ettevõtmiste tekkimist.

Sellel kuul on meil suur rõõm tutvustada teile AddGoals'i meeskonda ja tegemisi.

1. Alustuseks, millega teie start-up AddGoals tegeleb?

AddGoals on sotsiaalne platvorm, mis aitab edasipürgivatel ja aktiivsema elustiiliga inimestel oma eesmärke saavutada. Keskkonnas on võimalik hakata haldama (alates suvest 2015) eri tüüpi eesmärke, milleks võib olla näiteks bucketlist, harjumuste juhtimine, võistlused, väljakutsed. Kuna oma unistusi ja soove on lõbusam ja efektiivsem ellu viia koos sõpradega,

3. Kuidas te selle ideeni jõudsite?

Idee tuli isiklikust vajadusest - soov saavutada ja kogeda elus rohkem.

Unistused ja mõtted olid küll üles kirjutatud ja enam-vähem organiseeritud, kuid küsimus, kuidas need ka tõesti tehtud saada, jäi vastuseta.

Rääkides tiimiliikmetega, jõudsime arusaamale, et sama küsimuse juures oleme kõik nõutuks jäänud ning turul probleemile rahuldavat lahendust ei olnud. Seega otsustasime lahenduse ise välja töötada!

4. Mis olid need teemad, mis oma idufirmaga alustades alguses enim raskusi ja muret tekitasid?

1. Kuidas teha? Kuidas leida inimesi, kes kõik meie ideed realiseeriks?

2. Kuidas idee rahaks teha? Kust leida raha, et jõuda tasuvuspunkti?

3. Kas idee on ka teistele atraktiivne?

Kas kogu töö ja aeg on väärt investeerimist?

5. Millise taustaga inimesed te ise olete ja mis motiveeris teid oma idufirmaga alustama?

Enamik meie tiimiliikmeid on saanud oma esimesed ettevõtlusalased kogemused tudengiorganisatsioonist BEST (või olles muud moodi TTÜ-s aktiivne). Praktilisi erialalisi kogemusi oleme saanud muidugi oma töökohtadest ning start-up maailmaga kogemusi saanud enamasti läbi Mestre Network’i, mis on IT partner mitmetele erinevatele alustavatele ettevõtmistele, seda nii Eestis kui ka mitmetes teistes riikides.

Start-up’i pisik sai alguse

20 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MAI 2015

ülikooli aktiivsemast eluviisist, kus sai proovida enda algatatud ideid iseseisvalt ellu viia. Väiksemad õnnestumised ja positiivne tagasiside andis meile julgust võtta käsile järjest suuremaid projekte ning siin me nüüd AddGoals’i kallal pusimegi.

6. Kui kaua olete oma start-up'iga tegutsenud ja kas ajaga on teie plaanid ka muutunud?

AddGoals tegi oma esimesed sammud 2013/2014 aastavahetuse perioodil.

AddGoals'i idee on iseenesest lihtne, aga lahenduse leidmine, mis rahuldaks erinevate isiksusetüüpide vajadusi, on olnud arvestatav proovikivi ning seetõttu on ka meie veebilehe struktuur ja strateegia selle ajaga muutunud.

7. Kuidas leiate oma start-up'ile rahastust?

Hetkel oleme FFF faasis (founders, friends & family). See tähendab, et käime erinevate tuttavate juures, kes sooviksid liituda meie ettevõtmisega, mis on veel väga varajases staadiumis.

Suhtlus on inimlikum ning vähemformaalne.

Suvel on plaanis minna juba ingelinvestorite ja fondide jutule, kus kogu tegevus hakkab üha formaalsemaks muutuma.

8. Mida võite pidada oma seniseks suurimaks saavutuseks?

Kuna meie toode saab laialdaseks turundamiseks valmis juunis 2015, siis seniseks oleme rahul oma tiimi, ettevalmistusprotsessiga ning vaheetappide tulemustega. Samuti usume, et Facebook’i like’ide arv (5000+) annab tagasisidet, et teemast huvitatud inimesi on palju.

9. Kus ja millisena näete AddGoals’i ühe ja edasi ka viie aasta pärast?

5 aasta pärast soovime olla enim kasutatav personaalsete eesmärkide haldamise platvorm maailmas. 1 aasta pärast üle 100 000 kasutajaga platvorm.

10. Mis on olnud seni teie suurimaks katsumuseks?

Kindlasti kasutajasõbralik veebilehe asetus (user experience). Funktsio-

g

Tuden

naalsuste soove on palju, mis peaksid olema ka paindlikud erinevatel kasutusjuhtudel. Samal ajal tuleb hoida puhast joont disainis.

11. Kuidas eristute oma konkurentidest ja kas teil üldse on neid?

Kaudselt on meil palju konkurente ning alternatiive. Kasvõi paber ja pliiats (või Google Spreadsheet) on üsna hea võimalus oma eesmärkide haldamiseks. Samas kõikide seniste alternatiivide puudujääk on just sotsiaalsus, kokkupuude teiste inimeste ja sõpradega. Mitmetel platvormidel on küll palju kasutajaid registreerunud, samas aktiivsus kaob üsna ruttu, kuna üksi olles lihtsalt kaob distsipliin ja motivatsioon.

Meid teebki eriliseks just sotsiaalsus - suund, mis keskendub inimeste omavahelisele suhtlemisele ja toetamisele. Püüe luua motiveeritud ja edasipürgiv atmosfäär/keskkond, kus lehte külastades peaks iga kord saama väikese motivatsioonisüsti, et jõuda samm-sammult oma unistuste ja soovide täitumisele lähemale.

12. Kui rääkida käesolevast, 2015. aastast, siis mida loodate oma idufirmaga saavutada?

Loodame jõuda oma tootega sinnamaani, et saaksime vähemalt Eesti tudengitele (esimene fookussihtgrupp) anda lisaväärtust nende ellu. See võib olla näiteks: - saab tõesti palju uusi ideid, mida oma elus võiks ära teha; - palju edulugusid uutest harjumusest/ eesmärkidest, mis enne lihtsalt peas seisid, aga nüüd ka reaalselt ellu viidi; - motiveeriv keskkond, kus lihtsalt saab energiat päeva juurde.

ülejäänud maailmale laiemalt tutvustama.

13. Mida peate oma seniseks kõige väärtuslikumaks kogemuseks?

Suhtle oma sihtgrupiga juba esimesest sammust, idee tasandil. Mida rohkem nendega suhelda, seda varem saab ka vastused, mis on nende tegelikud huvid, probleemid, vajadused. Selline suhtumine, et teeme kõigepealt tiimi enda äranägemise järgi poolsalaja midagi valmis ja siis “tuleme turule”, ei toimi. Ka puuduv IT lahendus ei ole vabanduseks, miks ideed mitte reaalsete inimeste peal testida ja tagasisidet küsida. Meie puhul on kõige kasulikum tagasiside tulnud näiteks koolituste korraldamise kaudu, kus sarnast keskkonda tekitada püüdsime.

Need funktsionaalsused, mida täna automatiseerida soovime, tegime lihtsalt tiimiga manuaalselt.

14. Mis muljed on teil TTÜ Mektory innovatsiooni- ja ettevõtluskeskusest?

Väga hea koht, kus TTÜ tudengid saavad testida ja prototüüpida oma ideid! Ruumid, varustus ning positiivne atmosfäär on olemas, edasine on juba enda teha.

15. Millist väärtust näete selles, et olete TTÜ Mektory keskuses startup?

Meie ideedest on saanud reaalsus. On vägev unistada start-up’ist, aga hoopis

võimsam on see tegelikult teostada.

Mektory on meil aidanud üle saada just sellest esimesest, samas kõrgeimast barjäärist.

16. Mis teile TTÜ Mektory keskuse juures kõige rohkem meeldib?

Siin toimub igapäevaselt reaalne melu ja tegevused, mis meie tiimile pidevalt energiat annavad, et oma ideega ikka edasi liikuda. Miskipärast seal lihtsalt ei teki laiskuse tunnet, mis alati ideedele kõige suuremad pidurid tõmbab.

17. Lõpetuseks, millist nõu annaksite inimestele, kes samuti mõtlevad oma ettevõtte loomisele?

Tulge Mektorysse, külastage meie või teiste start-up’ide kontorit ja küsige küsimusi. Saame loodetavasti ka 5 min jooksul kasulikud olla, kuidas te oma ideedega edasi võiksite liikuda. Meilt see suurt tükki küljest ei võta ning oleme ise ka õnnelikud, kui saame teisi tudengeid aidata. Teie enda kasu võibki olla see, et saate kohe mitmeid selliseid vigu vältida, mida me ise oleme pidanud läbima.

AddGoals’iga tutvu lähemalt siin: www.addgoals.com.

Kui Sul on kommentaare, mõtteid, ideid või küsimusi Mektory keskuse võimaluste kohta, siis palun kirjuta meile julgesti mektory@ttu.ee või külasta meie Facebook'i lehte www.

Facebook.com/Mektory.

Kui eestlased on AddGoals keskkonnaga rahul, siis hakkame juba eestlaste tublit ja edasipürgivat kultuuri ka MAI 2015 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 21

te gutseb

eg uts eb

Tudeng

t

TTÜ TUDENGID MOBILE WORLD KONGRESSIL Karl Laasik Robotex 2015 projektijuht karl.laasik@robotex.ee MTÜ Robotexi ja TTÜ Robotiklubi liikmed Karl Laasik, Kaupo Raid, Rain Ellermaa ning Tõnis Märtmaa käisid 2. – 5. märtsini Barcelonas toimunud Mobile World Congressil. Eesti riik ja ettevõtted olid messil väljas e-Eesti paviljonis, mida haldas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.

Esimest korda korraldatud show`d olid menukad ning tõid e-Eesti paviljoni väga palju huvilisi. Tagasiside oli

22 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MAI 2015

Mobile World Congress on maailma suurim ja mõjukaim mobiilimess, mis toimus Barcelonas juba 10. korda.

Tänavune üritus ületas kõik ootused, messist võttis osa rekordiliselt palju valdkonna spetsialiste ja ettevõtete esindajaid. Nelja päeva jooksul osales messil üle 93 000 inimese 200 riigist.

Osalejatele pakuti mitmeid võimalusi enda tutvustamiseks, õppimiseks, inspiratsiooni kogumiseks ja koostööpartnerite leidmiseks. Lisaks 2 100 osalevale ettevõttele toimus messil veel palju põnevat. Maha peeti üle 40 konverentsisessiooni. Pealaval tegi etteaste lisaks paljudele mõjukate ettevõtete juhtidele ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi side ja riigi infosüsteemide asekantsler Taavi Kotka. Aasta jooksul korraldatakse GSMA poolt Mobile 360 raames veel väiksemaid konverentse, mis keskenduvad regionaalsetele probleemidele. 2015. aastal toimuvad üritused Ladina ja Põhja Ameerikas, LähisIdas, Aafrikas ja Euroopas.

Fotod: Linda Uldrich

Meie meeskonna eesmärk oli pakkuda messikülastajale midagi uut ning põnevat. Kaasa oli võetud 2 jalgpallirobotit ja mitmed minisumod.

Jalgpallivõistlused toimusid sarnaselt Robotexil rakendatavate reeglitega, kuid neli korda väiksemal väljakul ja vähendatud pallide arvuga. Samuti oli üles seatud Mini Sumo väljak, millelt maha lendavad robotid tekitasid vaatajate seas parajalt põnevust. Kolmel päeval peeti maha põnevad robotitevahelised lahingud ning pealtvaatajatel oli võimalus panustamise abil võita VIP reisipakette Eestisse. Tegu ei olnud hasartmänguga, vaid võitja valimiseks tuli raha asemel panna vastavasse kasti oma visiitkaart. Auhind sisaldas lennupileteid ja võimalusi erinevateks tegevusteks Eestimaa pinnal.

igati positiivne ning Eestit peeti üheks parimaks oma riigi tutvustajaks kogu messil. Suur osa edus oli kindlasti ka meie etteastel, seda kinnitab asjaolu, et robotite show eksponeerimiseks on huvi üles näidatud ka teistel rahvusvahelistel messidel. Robotexil ja Robotiklubil on väga hea meel, et saime anda oma panuse Eesti innovaatilise ja teadmistepõhise majanduse tutvustamiseks.

g

Tuden

TULE KAASA ELAMA BALTIKUMI INSENERIVÕISTLUSELE TTÜ-S! Joonatan Renel EBEC Baltic Projektijuht joonatanrenel@gmail.com Kas Sina, armas lugeja, oled kunagi mõelnud, kuidas võiks reaalses elus tegutseda MacGyver? Mis juhtub siis, kui tal on kasutada piiratud koguses vahendeid ning piiratud koguses aega, et lahendada kriitilisel hetkel mõni ülesanne? Tuleb ragistada ajusid, jääda rahulikuks ning monotoonselt sekundeid lugeva 80-ndate stiilis numbrilaua aina kahanevat näitu mitte tähele panna. Olukorra saab päästa, kasutades ainult roostetanud mutrivõtit, õngeritva, kahte kirjaklambrit, lambipirni, kartulist ehitatud patareid ning loomulikult auväärset Šveitsi taskunuga. Just sellist kogemust tahame pakkuda tudengitele üritusega, mille nimi on EBEC. Tõsi küll – erinevalt MacGyverist, ei ole EBEC-il osalejal tarvis rinda pista Albaania terroristidega ning kõik plahvatused on tugevalt mittesoovituslikud.

Iga aasta sügisel saavad Tallinna Tehnikaülikooli tudengid osaleda BESTi insenerivõistluse EBECi kohalikus voorus. Võistlusel osalemiseks tuleb moodustada neljaliikmeline meeskond. Võistluse käigus pannakse proovile tudengite praktilised oskused, innovaatiline mõtlemine ning meeskonnatöö.

Võitjameeskondadele pannakse igal aastal välja auhinnad.

Lisaks sellele lähevad kaks parimat tiimi Eestit esindama regionaalsel EBECi voorul – EBEC Balticul.

Regionaalvoorust võib edasi pääseda üleeuroopalisse finaalvooru, mis sellel aastal leiab aset Portugali linnas Portos.

BESTi üheks suuremaks eesmärgiks on viia kokku tudengid, ülikool ning firmad. Seda eesmärki täidavad nii BESTi karjääriüritus Võti Tulevikku, BESTi akadeemilised hooajakursused ning ka BESTi insenerivõistlus EBEC. EBECi ülesanded on välja pandud Eesti juhtivate firmade poolt ning tihti sisaldavad need endas mõne reaalsest elust pärineva tehnilise probleemi lahendamist. Noor insener saab enda oskustega silma paista ning ennast tõestada. Selleks, et osaleda EBECil, pole tarvis omada põhjalikke erialaseid teadmisi või hiilgavaid õpitulemusi.

EBECil on edu saavutanud ka paljud esmakursuslased. Võistluse puhul on kõige tähtsam tudengi ettevõtlikkus, julgus ennast teostada ja soov oma kätega midagi valmis teha. Täpselt samamoodi, nagu kõik TTÜ tudengid saavad kandideerida BEST-i hooajakursustele, saavad nad osaleda ka EBECi kohalikus voorus. Kusjuures mõlemal juhul on tegevusel osalemine tudengile tasuta.

Sellel aastal korraldab Tallinna BEST-i grupp lisaks kohalikule EBEC-i voorule ka EBEC Balticut. Insenerivõistluse regionaalvoor leiab aset Tallinna Tehnikaülikoolis 15. - 18. mail. Omavahel võistlevad tudengid Eestist, Lätist, Leedust ning Venemaalt. Võistlus koosneb kahest osast

– teoreetiline ülesanne (Case Study) ning praktiline ehitusülesanne (Team Design). Eestit esindavad kaks meeskonda. Esimene meeskond lahendab teoreetilist ülesannet ning sellesse kuuluvad TTÜ üliõpilased Paula Kristel Kaljula, Riina Maruštšak, Mikk Müraus ning Priit Trikker.

Teine meeskond hakkab paralleelselt lahendama praktilist ehitusülesannet ning meeskonda kuuluvad Kaupo Raid, Martin Ploom, Erko Pettai ning Kristjan Möller.

Nagu ka kohalikul EBEC-il, on üritusel kohal Eesti ja Baltikumi firmad, kes panevad tudengitele välja ülesande või tulevad lihtsalt üritust jälgima. Praeguseks on enda osalemist kinnitanud juba Eesti üks suurimaid terviklikke IT-lahendusi pakkuvaid ettevõtteid Helmes AS ning lennutehnika korrashoiuga tegelev firma Magnetic MRO AS. EBEC Baltic on pealtvaatajatele avatud. Kutsume inimesi kaasa elama tudengitele, kes loovad piiratud aja jooksul etteantud vahenditega insenerilahenduse. Lisaks sellele saab jälgida ka lõpplahenduste esitlemist žürii ees. Ülesanded on tihti mängulised, kuid võivad olla seotud ka mõne reaalse tootmisprotsessi või tehnilise probleemiga. Eelmistel aastatel on võistluse käigus tulnud ehitatada näiteks töötav kraana, väike amfiibsõiduk, sensor jõu mõõtmiseks jne. Üritusele on oodatud kaasa elama kõik huvilised ning eriti TTÜ tudengid.

MAI 2015 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 23

te gutseb

m us

a

Arv

ESINDUSKOGUST, ENDAST JA ESINDAMISEST Uus juhatus sai siiski valitud ning kogemused omandatud. Saadud kogemused tulid juba üsna pea kasuks ning talvel sai pärast senise juhatuse esimehe taandumist uus juhatuse esimees valitud. Kuna maikuu Esinduskogu koosolekul valitakse uued juhatuse liikmed, siis võin julgusega kinnitada, et juhatuse valimises hakkan ma juba küllaltki osavaks muutuma, nõnda ka üheksa ülejäänud Esinduskogu liiget, kes oma ametiaega teisele aastale pikendasid (jah, Esinduskogu liikmed saavad enda ametiaega soovi korral pikendada).

Sander Udam Esinduskogu liige Majandusteaduskond sander.udam@tipikas.ee Veidi enam kui aasta tagasi TTÜ Üliõpilaskonna Esinduskogusse kandideerides ei osanud ma selle tegemistest liiga palju arvata. Nüüd, alustades Esinduskogus oma ametiaja teist aastat, oskan ma juba üht-teist öelda.

Alustuseks räägin sellest, mida olulist me tehtud saime, mida ma isiklikult Esinduskogus olemisest sain ning mida tuleks teisiti teha.

Kevadel valitud Esinduskogu saab alati oma esimese suure tööülesandena Üliõpilaskonna juhatuse valimise kohustuse. Kuna enamik Esinduskogu liikmeid on selles ametis esimest korda, siis on arusaadav, et uue juhatuse valimine ei ole just lihtne ülesanne.

24 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MAI 2015

Kindlasti oli eelmise Esinduskogu koosseisu üks suuremaid saavutusi (küll mitte Esinduskogu ainuosalusel) üliõpilaste arvamuse kujundamine rektori valimisteks. Dokument sai suur, tähtis ning mitmete rektori valimistega seotud inimeste jaoks üllatavalt sisukas. Aaviksoo, muide, tsiteeris debatil dokumendi esimest punkti. Aasta jooksul sai ümber tehtud palju muidki dokumente ja neid tudengkonnale sobivamaks ja paremaks muudetud.

Eks ole teatavas mõttes saavutuseks ka see, et Üliõpilasesindus jätkuvalt hästi toimib ning tudengiorganisatsioonid suuresti tänu Üliõpilasesinduse toele arenevad.

Mina, olles Esinduskogu pigem aktiivne (tüütu) liige, olen selle Esinduskogus oldud aastaga saanud asjalikke kogemusi. Esinduskogu liikme töö koosneb suures plaanis kahest osast: dokumentidega töötamisest ning koosolekul küsimuste, ettepanekute ning argumentide esitamisest. Kuna ma mõlemat tegevust haiglasel kombel naudin, siis saab tõdeda, et õnnestus enda hobid tööga ühendada. Esinduskogu liikmena saab hea ülevaate õiguslike dokumentide loomisest, sellest, mis on peamised tähelepanematused,

mis nende loomisega kaasnevad ja ka sellest, miks need dokumendid on olulised (ehk milline jama rakendamisel juhtub, kui dokument niru tuleb). Seega mulle aasta Esinduskogus meeldis (millest tuleneb ka fakt, et ma Esinduskogus jätkan) ning usun, et ma ei ole ainus imelik, kes Esinduskogusse kandideerimisega rohkelt võidaks.

Paraku ei ole kõik nii roosiline kui paistab ja minu hinge jääb kripeldama ka mõningane pettumus. Esinduskogu ei ole tudengiesindamise tipp, vaid pigem selle baasmiinimum. Kuigi Esinduskogusse valitakse teaduskondade teotahtelisemad ja tublimad tudengid, siis jäävad paljud meist Esinduskogus hätta. Esinduskogu liikmetel puudub reaalsete muutuste ellu viimiseks tihtipeale vajalik kogemus, aga eelkõige vajalik teave. Esinduskogus olles toimub 1 - 2 koosolekut kuus, mille jooksul lihtsalt pole võimalik end Üliõpilasesinduse tegemistega piisavalt kurssi viia, et osata otsuste tegemises kaasa rääkida.

Seetõttu ongi vajalik, et Esinduskogu liikmed oleksid ka väljaspool Esinduskogu aktiivsed: üliõpilasnõukogudes, tudengiorganisatsioonides või Üliõpilasesinduse personalis. Niimoodi on võimalik tagada, et Esinduskogu kannaks oma tõelist rolli tudengite esindajana.

Kõigest eeltoodust lähtuvalt loodangi mina järgneva aasta Esinduskogu koosseisult, et Esinduskogu liikmed võtavad aktiivsemalt osa poliitikate kujundamisest, näitaksid üles algatusvõimet ka uute ideede genereerimise näol ning oleksid konstruktiivselt kriitilised partnerid Üliõpilaskonna juhatusele ning personalile. Meid kuulatakse, me peame ainult võimalust kasutama ja tudengeid esindama.

1920

Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesindus Student Union of Tallinn University of Technology

Ar

v

am us

DOKTORANDITOETUSEST Taavi Simson Reporter TTÜ Üliõpilasesindus taavi.simson@tipikas.ee www.taavisimson.blogspot.com Märtsikuu Studioosuses kirjutasin ma põhjalikuma artikli doktoriõppest, mille lõpuosas mainisin ka sellist huvitavat teemat nagu doktoranditoetus.

Hetkel on täiskohaga õppiva doktorandi toetus 422 € kalendrikuus. See on olevik, kuid järgneva artikli sooviksin ma pühendada doktoranditoetuse minevikule ja tulevikule ning rääkida sellest, miks see nii oluline on.

Doktoranditoetus kehtestati Eestis aastal 2004. Toona oli doktoranditoetuse suurus 6000 EEK ehk 383,47 €, mis moodustas tollasest keskmisest palgast 80%, mis pole ju sugugi mitte halb. Seejärel aastad möödusid, doktoranditoetus jäi aga samale tasemele.

Muutumatuna püsis see 10 aastat, mis näitab igale loogiliselt mõtlevale inimesele selgelt ära, et toetust saava inimese elustandard langes selle aja jooksul oluliselt. Alles pärast 10 aasta möödumist, eelmise aasta septembris, otsustati doktoranditoetust tõsta. Sügisel vastu võetud otsusega tõsteti alates selle aasta 1. jaanuarist doktoranditoetust 10% võrra 422 €-ni. Kuigi tõus ise on tervitatav, peab paraku tõdema, et tegemist pole tõusuga, mis doktorante rahuldaks. Arvestades seda, et 2014. aasta IV kvartalis oli keskmine brutokuupalk Eestis 1039 €, siis uus toetus on sellest vaid 40%. See tähendab, et kui soovitakse doktorantidele tagada samasugust elustandardit nagu 2004. aastal, peaks toetus tõusma umbes 830 €-ni.

Seda kõike kirjutades olen ma realist ja saan aru, et riigieelarve võimalused on paraku piiratud. Muuseas olgu fakti mõttes mainitud, et doktoranditoetus ning teised õppetoetused on paika pandud riigieelarve seadusega (nt 2015. aasta riigieelarve seadus, RT I, 29.12.2014, 79). Sellegipoolest tuleks teha pingutusi, et doktoranditoetus tõuseks võrreldes praegusega veelgi.

Kui 80% keskmisest palgast ei ole võimalik, siis ehk 60% keskmisest?

Selge on see, et toetuse tuntav kasv on äärmiselt oluline.

Kui küsida, miks on doktoranditoetuse kasv oluline ning miks on tähtis, et see summa oleks nii suur kui eelarve parasjagu võimaldab, siis on õige aeg peatuda sellel, mis see doktoranditoetus siis õigupoolest on. Nagu öeldud, saab doktoranditoetust täies ulatuses täiskohaga doktoriõppes olev inimene.

See tähendab, et doktoriõppes olemine on inimese jaoks justkui töö ja doktoranditoetus teoorias tema ainuke sissetulek. Kui 422 € tundub toetusena kõrge, siis vaadates asja selle nurga alt, et selle summaga tuleb tasuda elamiskulud, toit, riided ning muud väljaminekud, siis polegi see summa enam eriti suur. Eriti kurioosseks läheb lugu siis, kui doktorandil on peres kasvamas ka lapsed, sest ei maksa unustada, et doktoriõppes õppivad inimesed pole enam oma esimeses nooruses.

Seega, kui soovitakse, et doktoranditoetus täidaks oma eesmärki ning inimesed keskenduksid täisajaga õpingutele ega käiks nende kõrvalt tööl, siis peaks toetuse määr võrreldes senisega tuntavalt tõusma. Just tööl käimise vajadus on üks peamisi põhjuseid, miks doktoriõpingud paljudel venima jää-

vad. Märkimisväärne on fakt, et kuigi doktoriõppe nominaalaeg on neli aastat, mis on siiski üsna pikk ajaperiood, jõuab selle aja jooksul kaitsmiseni vaid umbes 20% doktorantidest ning keskmiseks doktoriõppe kestuseks 2011. aasta seisuga oli 80 kuud (see on 6 aastat ja 8 kuud). Halvematel juhtudel võivad aga õpingud sootuks katkeda.

Ma pole nüüd küll diplomeeritud majandusekspert, kuid olen enam kui veendunud, et summad, mida riik kaotab selle arvelt, et doktorantide õpingud jäävad venima või katkevad sootuks, on tunduvalt suuremad summadest, mis kuluksid suurema toetuse maksmiseks. Ei maksa unustada, et doktorantidest saavad hiljem teadlased ja õppejõud, kes Eesti majandust ja haridussüsteemi tulevikus arendavad ja kujundavad, kuid kui pole (lõpetanud) doktorante, pole ka õppejõude ega teadlasi. Kui pole aga õppejõude ega teadlasi...Noh, lugejad on ise arukad inimesed...

Lõpetuseks mainin, et ma pole oma mõtete ega visiooniga üksi. Tõtt-öelda motiveeris mind neid ridasid kirjutama 19. märtsil Eesti Päevalehe arvamusrubriigis ilmunud Liina Hirve artikkel „Doktoranditoetust tuleb tõsta“. Liina Hirv, neile, kes ei tea, on Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse aseesimees. Seega on doktoranditoetuse tuleviku pärast mures mitmed inimesed üle Eesti ning otsustajad võiksid seda silmas pidada.

Lõpetuseks väike tsitaat, mis peaks hästi haakuma eeloleva jutu mõttega: „The future belongs to those who prepare for it today“ – Malcom X MAI 2015 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 25

m us

a

Arv

26 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MAI 2014

Kul

tu ur

Konstantin Jefimov Reporter TTÜ Üliõpilasesindus konstantin.jefimov@tipikas.ee

27. - 30. mai 2015 esineb Tallinnas, Saku Suurhallis, taas maailmakuulus Cirque Du Soleil, mis toob sel korral Eesti publikuni lavastuse nimega Quidam.

Cirque du Soleil, tõlkes päikesetsirkus, on Kanadast pärit maailma suurima mastaabiga meelelahutaja, mille asutasid kaks tänavaesinejast sõpra 1984. aastal ja mille aastane käive on tänaseks kasvanud ligi miljardi dollarini.

Tsirkuse show’d on kuulsad oma jahmatavate trikkide ja peadpööritavate lavaefektide poolest. Lavastustes ei kasutata loomi ning tegevus on tihti väga tegelastepõhine – sarnaselt teatriga on igal esitlusel oma pea- ja kõrvaltegelased, kindel süžee ja kulminatsioon.

Päikesetsirkus arenes hoogsalt 90ndatel ja 2000ndatel aastatatel, kui üksikutest turneedest Kanadas sirgus ulatuslik tsirkuseimpeerium ning paar-

ikümne aastaga külastati ligi 300 linna ning kõiki maailma mandreid.

Kuigi Circque du Soleil on oma loomult rändtsirkus, on siiski mõnes kohas – nt Las Vegases – olemas ka püsivad show’d. Vegases külastab seda igal õhtul ligi 9000 inimest.

Tsirkus on oma säravate etenduste eest saanud ka mitmeid auhindu – neli Primetime Emmy auhinda, kolm Gemini auhinda, oma täht Hollywoodi Walk of Fame’l jm.

Erinevalt teistest Cirque du Soleil' etendustest ei vii selleaastane etendus Quidam publikut väljamõeldud reaalsusesse, mida asustavad kujuteldavad ja muinasjuttude tegelaskujud. Pigem on tegemist meie pärismaailma uurimisega, kus elavad lihtsad inimesed oma lihtsate muredega. Quidam jutustab noorest tütarlapsest nimega Zoé, kes põgeneb oma kujuteldavasse maailma. Ükskõiksed ja apaatsed vanemad ei pööra talle piisavalt tähelepanu ning Zoé elu näib olevat kaotanud igasuguse tähenduse. Püüdes seda tühimikku täita, laseb Zoé oma meeltel rännata, kus ta kohtubki tegelastega, kes innustavad teda oma hinge vabaks laskma.

Nagu teisteski lavastustes, osalevad ka Quidam’is artistid ligi 20st erinevast riigist. Üle kahe tunni kestvas lavastuses saab publik imetleda oivalisi tasakaaluetteasteid, Newtoni seadusi eiravaid tantse metallrõngaste sees, žongleerimiskunsti, hüppenöörikava ning uskumatuid akrobaatikatrikke.

Sealhulgas ka mitme auhinnaga pärjatud banquine-etteastet, kus viisteist artisti moodustavad inimpüramiide, rabades pealtvaatajaid täiusliku kulgliikumisega justkui Füüsika I praktikumis või nn Hispaania võrke, kus akrobaadid lendlevad kõrgel lava kohal üksteise järel või kõik koos sööstes tühjusesse, ainsaks toetuspunktiks vaid keskkoha või pahkluude ümber keerduvad köied.

Loodetavasti on paljud mai lõpuks oma kevadsessiga ühele poole saanud või vähemasti lõpusirgele jõudmas ning väike meelelahutus ei röövi liialt palju aega. Päikesetsirkuse etendus on väärt külastamist ning sellest saadud elamused võivad veel pikka aega positiivset järellainetust tekitada. Tegutse kiiresti, sest etendusi on vaid viis ning piletid lähevad tavaliselt nagu soojad Balti jaama tšeburekid!

MAI 2015 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 27

eg uts eb

Tudeng

t

Get involved in building the first TTU satellite and don’t miss your chance to get real hands-on experience with the ambitious international and interdisciplinary project!

WE ARE LOOKING FOR:

PRO GR AMM E R I N IMAG E PROC E SS ING Minimum requirement: 2 completed semesters of bachelor program Contact: rivo.uiboupin@msi.ttu.ee

Minimum requirement: 2 completed semesters of bachelor program Contact: paul.liias@ttu.ee

(for mechanic/mechatronics students)

Minimum requirement: 2 completed semesters of bachelor program, preferably 1 completed semester of master program Contact: maido.hiiemaa@ttu.ee

For monitoring technical interfaces of different satellite subsystems, creation and supervision of project technical documentation Minimum requirement: 1 completed semester of master program, knowledge on mechanics, electronics and IT is required Contact: mart.vihmand@ttu.ee

Minimum requirement: 2 completed semesters of bachelor program Contact: mart.vihmand@ttu.ee START — ASAP, minimum term of participation — until the end of spring semester 2016.

Participants will be granted academic points.

APPLICATION DEADLINE — 23 April.

28 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . APRILL 2015

Please send your free form motivation letter and CV to a relevant contact email.

For more information, please use the contact emails.

Tea

du

TTÜ-MEKTORY

SATELLIIDIPROGRAMM Aleksandr Zhigalov MEKTORY Satelliidiprogrammi kommunikatsioonimeeskonna liige satellite@ttu.ee … areneb ja loomulikud toimuvad projektis ka muudatused.

Esiteks, 27.03.2015. a esitas satelliidiprogrammi meeskond oma projekti esialgse kirjelduse (Preliminary Design Review ehk PDR), mis on olnud projektis osalejatele oluline päev: seitsme tiimi esindajad kirjeldasid võimalikult detailselt oma osa ning esitasid oma töö tulemused erinevate TTÜ teaduskondade esindajatele, professo-

ritele, MEKTORY tootmispartneritele ning välishindajatele.

Esitamise tulemusena saadi ka väärtuslikku tagasisidet. Tehtud tööd hinnati kõrgelt, eriti arvestades etteantud ajakava. Samuti on saadud soovitused viia projekti sisse mõned muudatused.

See on loogiline, kuna tegemist on ju esialgse disainiga, mida saab veel muuta. See ongi põhjus, miks pole veel satelliidi täpset spetsifikatsiooni avaldatud – enne PDR-i polnud need andmed veel kindlad.

Hetkel on aga kindel see, et projekt on unikaalne ning saanud hea stardi, pakkudes oma osalejatele ka edaspidi võimalust töötada eri väljakutsete val-

las ning saada ainulaadset kogemust.

Teiseks vaatasime hoolikalt üle kõik nimekonkursile saabunud variandid.

Valisime töönimeks välja MEKTOLITE, kuigi see pole veel lõplikult kinnitatud. Selline nimevariant on tulnud mitmelt pakkujalt, lisaks ka paar varianti muu kirjutamisviisi, kuid sama sisuga. Võitjaga võetakse ühendust.

Ja viimaseks - projekt vajab uusi osalejad – lausa mitme tiimi juhid teatasid vajadusest tiimikaaslasi juurde saada!

Info on juba ilmunud TTÜ infostendidele ning Studioosuse trükkimise hetkeks võib-olla vananenud, aga tõsise huvi korral miks mitte üle küsida? Igal juhul, seda peaks tegema viivitamatult.

MAI 2015 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 29

s

or ner

ESN

c

MORGAN PAGE - IN THE AIR (ELKOE REMIX) Dmitrii Stepanenko Columnist TUT Student Union dmitrii.stepanenko@tipikas.ee I share a tremendous passion for music, travelling, irritating people and breaking the noise. I am also a big movie fan (although not lately, because my laptop has a life of its own and I am still wrestling with my personal economy crisis to go to cinema). So in my spare time I take a pencil, then put it aside, because that is not what I wanted to take in the first place, reach out for a glass of liqueur with milk and start hallucinating with ideas. No, I am not a drinker or zonked, but I tend to lie.

I still remember this idea for a movie, that I would really like see appearing on a big screen someday. It is about a guy from Gibraltar (do not ask me why I chose that place), who is going to fly to Italy for a holiday, but the protagonist is in such a hurry, that he catches the wrong flight and gets on a plane to

30 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MAI 2015

Tallinn. The guy is so worn out that he falls asleep during the flight and when the plane finally lands he still thinks that he has arrived to Italy and tries speaking in Italian. Instead of replies he gets a pack of bewildered and confused looks in return. Once he gets out of the airport he begins to realise that something is wrong. When he reaches the centre of the city, the brutal truth descends onto his shoulders: he is still quite far from Italy…

Instead of enjoying such a random trip, the character spends his time being angry at everything and everyone and tries as hard as he can to get his tickets to Italy. He ignores everything else but his ignorance and displeasure eases as he meets a girl (yes, yes, an Estonian one) and falls in love with her. She tells him everything about the city, Estonian culture and traditions and the mysterious guy falls in love with the country as well (yes, he has quite a big heart to love several things at the same time, which is quite typical for men, I presume) and de-

cides to stay in Estonia with her. For those who are curious what happens in the end, he gets a lung cancer and dies of severe bleeding.. No, no, I am just kidding!

The point of the story is to show how much time we spend between the ravenous teeth of hatred instead of using our chances and enjoying what a little spark of coincidence brings to us. We tend to judge and have a negative outlook about the things that do not happen the way we want them to. However, one can never know what surprises life can bring them even in such a small country as Estonia. As the saying goes: ”We are the blacksmiths of our own fate”. I believe that life is too short to ignore the opportunities we get. Anyway, I need to finish another glass of liqueur, without the milk unfortunately since it has expired, and randomize my chances.

By the way, I still have not told you what happens in the end of that story!

So there they were...

ESN

co rner

"... SMILE BECAUSE IT HAPPENED" DR. SEUSS Mariam Malidze Columnist TUT Student Union mariam.malidze@tipikas.ee It feels just like yesterday when I was in Tbilisi writing my very first article for Studioosus and now, time has already come for the last issue of the year. Even though I still have two months to spend in Estonia, this is my last chance to write in Studioosus and that means that the end of my Erasmus exchange is approaching. That bitter-sweet feeling of going home is becoming stronger and stronger. But as the well known saying

by Dr. Seuss goes - "do not cry because it is over, smile because it happened", so here I am smiling and appreciating all the great things that have happened to me during my exchange in Estonia.

It has been a unique and exceptional year - I have made so many friends from almost all over the world, had lot of new experiences, I have jumped into the frozen lake, started to learn a new language, learned to appreciate my mom's exceptional cooking skills... But what makes my little Eesti so special and what I will miss the most are those small things that seem unimportant but that manage to stay in your memories forever. I will miss how peaceful everything is here – calm streets, silence on public transport, interrupted by the very famous phrase among the Erasmus students – “järgmine peatus”.

I will miss taking walks in the beautiful old town, watching sunset over Tallinn from the sky bar and eating huge pancakes in Kompressor. I will miss our ''singing excersises'' in Estonian

class, crossing the street without looking for the cars, and of course, I will miss kohuke. And, maybe, just maybe, if I get really sentimental, I might even miss those -15 degree moments, when you almost freeze all the way to the bones and you have to take compulsory ice skating "lessons". I also have a suspicion that for a very long time I will be saying “tere” and “aitäh” to people after returning home.

Estonia turned out to be so much more than I expected. It has definitely conquered my heart and I am determined that this will not be my last time visiting the land of marvellous castles and forests. Aitäh, Eesti, and see you soon (well, at least, in four years for the next laulupidu, hopefully)!

MAI 2015 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 31

rt

Spo

REKTORI RÄNDKARIKA VÕITJA ON SELGUNUD! Martin Malm Spordivaldkonna koordinaator TTÜ Üliõpilasesindus martin.malm@tipikas.ee Rektori Rändkarika 2014/2015 õppeaastal on võitnud Ehitusteaduskond. Lõppeval õppeaastal läks konkurents ürituse viimastel etappidel äärmiselt tihedaks ning võimaliku võitja ennustamine enne viimase etapi lõpptulemusi oleks olnud ilmselgelt ennatlik. Lõppvõistlusena toimunud maleetapi eel jagunesid tulemused paremusjärjestuses selliselt: Ehitusteaduskond 49, Mereakadeemia 48 ning tiitlikaitsja Mehaanikateaduskond 46 punkti.

Karikasarjal võisteldi kokku kaheksal alal ning ühel lisaalal: Korvpall Petank Jõusaali mitmevõistlus Pokker Saalihoki Lauatennis Ujumine Male Võrkpall - lisaetapina kahe favoriidi vahel.

Esmakordselt karikasarja ajaloos on esimese ja teise koha punktid jagunenud võrdselt ning kuna üldreeglites selle kohta eraldi reeglit ei olnud, siis otsustas sarja peakorraldaja koos

32 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MAI 2015

mehaanika- ja ehitusteaduskonna esindajatega konsensuslikult, et parima selgitamiseks korraldatakse kahele nimetatud teaduskonnale lisaetapp, milleks favoriidid ise valisid võrkpalli.

20. aprillil toimunud kahe teaduskonna vahelise lisaetapi võitis ülekaalukalt ehitusteaduskond. Mehaanikateaduskonnal oli kaasatud küll väga emotsionaalne ja häälekas toetajaskond, kuid ehitajate ülekaalu sellega korvata ei suudetud ning vastu tuli võtta 3:0 kaotus.

Rektori Rändkarikasarja üldvõitjat pärjati rändauhinnaga, milleks on pronksist Kalevipoja kuju.

Rektori karikasarja üldtabeli seis: I. II. III. IV. V. VI. VII. VIII. IX.

Ehitusteaduskond

56 Mehaanikateaduskond 56 Mereakadeemia 52 Energeetikateaduskond 45 Majandusteaduskond 32 Sotsiaalteaduskond 30 IT-teaduskond 27 Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond 14 Matemaatika-loodusteaduskond 5

Kõige napimalt jäi esikolmiku konkurentsist välja Energeetikateaduskond, kellel oli etapivõite küll tervelt kaks, kuid saatuslikuks sai ilmselt ujumisvõistluselt puudumine.

S

po rt

ÜLIÕPILASTE SUVEMÄNGUD LÖÖVAD TAAS REKORDEID Martin Malm Spordivaldkonna koordinaator TTÜ Üliõpilasesindus martin.malm@tipikas.ee 26.–28. juunil toimuvad Käärikul juba 16. Üliõpilaste Suvemängud, mis on saanud tudengite seas üheks kõige populaarsemaks ühisürituseks, kus igal aastal osaleb järjest rohkem üliõpilasi.

Millised on peamised muudatused programmis?

Toimunud on mõned muudatused võistkondlikel aladel. Enam ei toimu veepalli, kuid lisandunud on kaks uut võistkondlikku ala – rahvastepall ja mudavõrkpall. Samuti on ürituse programmi hajutatud, et huvilised saaksid rohkematel aladel kaasa lüüa.

See aga tähendab seda, et aktiivne programm algab juba reede lõunast (Tutvu programmiga lähemalt siin: www.suvemängud.ee/uldinfo/ajakava).

Lisaks on korda tehtud ka võrkpalli-

väljakud ning mis Indiaca huvilistele kindlasti oluline - viimast korda saab sellel aastal ka liiva peal mängida!

Kokku on suvemängudel võimalik osaleda 34 erineval alal ning kolmel koolitusel (Ultimate frisbee, tennis ja orienteerumine).

Tudengite pakutud uudisaladest valiti välja mullijalka ja Tour de KääriQ. Mullijalka näol on tegemist jalgpallilaadse mänguga, kus osalejad on õhuga täidetud mulli sees. Teise uudisala tagamaad paljastatakse juba kohapeal.

Kui palju tudengeid suvemängudest osa võtab?

Eelmise aasta suvemängudel osales natuke üle 1500 üliõpilase 21-st kõrgkoolist. Sellel aastal oli sama arv pileteid müüdud juba 31. märtsiks.

Tehnikaülikoolist registreerus esimeses voorus 340 tudengit, mis on 50 võrra enam kui eelmisel aastal samal ajal. Kõige aktiivsem teaduskond oli ehitusteaduskond, kust märtsi lõpuks oli registreerunud 80 tudengit.

Eelmise aasta TOP3: Kõige

sportlikum kõrgkool

mad tulemused)

(pari-

Tallinna Tehnikaülikool: 344 punkti Tallinna Ülikool: 321 punkti Tartu Ülikool: 279 punkti Kõige

aktiivsem kõrgkool (rohkem

osavõtte)

Tallinna Tehnikaülikool: 792 korda (osalusindeks 2,39) Tallinna Ülikool: 629 korda (osalusindeks 2,69) Tartu Ülikool: 461 korda (osalusindeks 1,69) Karta võib, et sellel aastal tuleb konkurents esikolmikus tihedam. ;) Pilet suvemängudele maksab nüüdsest 45 € ning see hõlmab endas osavõttu kõigist võistlusaladest ja toitlustust kogu ürituse vältel.

Tipikate registreerimine ja info mängude kohta: www.ttu.ee/svm Ürituse koduleht: www.suvemängud.ee

MAI 2015 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 33

r

o

Huum

HALVA HUUMORI INSTITUUT Meie instituut maitseb nagu kana!

Aleksander Vassiljev sassipostkast@tipikas.ee

Karjäärinõuanne

Tudeng eksleb mööda koolimaja ja peatab viimaks kinni ühe õppejõu.

- Vabandage, Kuidas ma rektoraati pääsen? - Kas te töötate ülikoolis? - Uurib õppejõud selle peale vastu.

- Ei, tööta! - No siis alustage loengute pidamist mõnes instituudis ning hea töö ning kolleegide lugupidamisega oodake edutamist ennast rektoraati! -

34 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MAI 2015

Vaimuhaigus

- Cum laude, cum laude! - hüüab patsient vaimuhaiglas!

- Mis tal viga on? - küsib külastaja.

- Ta on veendunud, et on Napooleon! - vastab arst.

- Aga miks ta cum laude karjub?

- Eile lasi ta siit jalga ja lõpetas majandusteaduskonna! -

Parandus

Vaene IT tudeng vaatab oma hinnetelehte. Hinded on viletsad.

- > SET grade value=’5’ - Mõtleb IT tudeng.

Su

SUDOKU

MAI 2015 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 35

do ku