Märts 2015

T TÜ TU DENG IA JAKIRI . M Ä R T S 2015 . TUT STUDENT MAGAZINE

015 2 n o io s i v o r eu i g n e il s t Tud r ä ! .m s 0 a 2 j a a im jub g n e d Tü Ü T T 8-10 alt lk hem Loe lä

Homo Doctorantus lk 12-13

Taavi Simson

Erasmus Mundus kutsub maailma avastama lk 14-17 Tipikad XVI Üliõpilaste Suvemängudel! lk 32-33

Siyi Ma

Martin Malm

VALI UUS ESINDUSKOGU

?

PEATOIMETAJA VEERG STUDIOOSUS PEATOIMETAJA: KRISTIINA ŠTÕKOVA KÜLJENDAJA: ANNEMARI SEPP KEELETOIMETAJA: EVELIN VIILMANN TÕLKIJA: SIRET LAASNER FOTOGRAAF: MARKO VILBERG (TTÜ FOTOKLUBI) PEAKAANE FOTO:MARKO VILBERG TOIMETUS: ALEKSANDER VASSILJEV, TAAVI SIMSON, MARTIN MALM, CRISELY APRI, KONSTANTIN JEFIMOV, INGRID LUIDE, LIISI ROHTUNG MAKETT: SANDRA STUMBUR TRÜKK: OÜ KOOPIA NIINI & RAUAM VÄLJAANDJA: TTÜ ÜLIÕPILASESINDUS AADRESS: EHITAJATE TEE 5, TALLINN KIRJUTA: STUDIOOSUS@TIPIKAS.EE HELISTA: 630 3621 HTTP://WWW.TTU.EE/STUDIOOSUS @STUDIOOSUS 2015 | KÕIK ÕIGUSED KAITSTUD

Kristiina Štõkova

Armas Tipikas!

Märts on enamasti, vähemalt minul, rahulik ülemineku kuu olnud. Kevadest on näha esimesi ilminguid, kuid maasolev lumi ei luba veel talvega hüvasti jätta. Ka koolis arvestustööde tipphetkeni (8. nädal) on omajagu aega, mis võimaldab meil tegevusi väheke vabamalt planeerida ja sisustada seda mõne, miks mitte mõne TTÜ üliõpilasorganisatsiooni oma, kultuursema või meelelahutuslikuma üritusega. Teisalt jällegi, see on paras aeg mõelda oma suvele. Kui Sa planeerid suvel praktikale minna, siis on viimane aeg üles ärgata ja avaldused teele saata.

Käesolev Studioosuse väljaanne on erakordselt kirev ja mitmekesine, mistõttu kahtlemata leiab igaüks siit miskit meelepärast lugemiseks. Oled Sa ehk mõelnud, millega tegeleb üks õige TTÜ doktorant? Mis on KOOR ja kes on nime taga? Kuidas on läinud möödunud Tudengieurovisiooni võitjatel? Millal toimuvad tänavused Üliõpilaste Suvemängud? Kõigest sellest ja paljust muustki leiad lugemist kõigest mõne lehekülje võrra edasi keerates.

MÄRTS 2015 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 3

Meie ülikool

14-17

Erasmus Mundus kutsub maailma avastama

12-13 Meie ülikool

11

Homo Doctorantus*

Tallinna ülikoolide puidumeistrid otsivad sõpru ja uusi väljakutseid!

Tudeng tegutseb

Tudengite Eurovisioon tuleb taas!

Tudeng tegutseb

8-10

Sisukord 3 Peatoimetaja veerg 7 Kolumn: Endlipulk ja endakultus 8-10 Tudengite Eurovisioon tuleb taas!

4 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MÄRTS 2015

11 Tallinna ülikoolide puidumeistrid otsivad sõpru ja uusi väljakutseid!

12-13 Homo Doctorantus*

14-17 Erasmus Mundus kutsub maailma avastama 20-21 Aktiivne tudeng, kandideeri ÜE-sse

22-23 Kõik noored kooli!

25 Ole nähtav, sind otsitakse!

26 Eesti Energia pakub suveks ligi 100 praktikakohta 27 TTÜ valmistub oma satelliidi ehitamiseks

28-29 Mul on Sulle üks jutt…

30 Aspirations 31 It´s all about the arts 32-33 Me teeme seda jälle - Tipikad XVI Üliõpilaste Suvemängudel!

32-33 Sport

30-31

Me teeme seda jälle - Tipikad XVI Üliõpilaste Suvemängudel!

27

Aspirations / It´s all about the arts ESN corner

Teadus

TTÜ valmistub oma satelliidi ehitamiseks

Tudeng tegutseb

Kõik noored kooli!

22-23

34 Halva huumori instituut 35 Sudoku

MÄRTS 2015 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 5

KOLUMN

6 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . VEEBRUAR 2015

KOLUMN

ENDLIPULK ja

Liisi Rohtung Kolumnist T-Teater liisi.rohtung@tipikas.ee

ENDAKULTUS

Jalutasin eelmise aasta lõpus kaaslasega Perthi botaanikaaias ringi, kui meile tuli vastu üks noormees, selline prügikorjamise kepi moodi asi käes.

Kaaslane küsis, kas ma tean, mis vidin see on. Pakkusin GoPro hoidmiseks mõeldud statiivi, aga ei – tegemist on selfiestick’i ehk vabas tõlkes endlipulgaga. Nüüd saab teha endast pilte nii, nagu sa ei teekski endast pilti! Times’i ajakiri olevat lugenud selle isegi eelmise aasta 25 parima leiutise hulka. Siit ka tänane küsimus – kas maailm on lõplikult hukas?

Ma tunnistan, et ma pole enam verinoor ega mitte ka kõige äärmuslikult tolerantsem inimene ja selline leiutis ajab mu natuke tigedaks ja palju naerma. Miks? No näiteks, sest mulle meeldib Instagram. Ma vaatan ja jälgin hea meelega lahedaid inimesi või kaubamärke, kes teevad ägedaid pilte ägedatest asjadest ja ma kustutan aegajalt inimesi, kes postitavad sinna pilte ainult iseendast. Nagu laulis The Streets: „Yes, yes, you are really fit – but MY GOSH, don’t you just know it!“ Mis on enda pildistamise eesmärk?

Ilmselt näiteks näidata teistele ja kinnitada endale, et sa oled ilus. Ärge saage valesti aru, igaühel peaks olema piisavalt erinevaid pilte endast, et neid

vanana vaadata ja meenutada, aga samas võiks ju olla ka natuke pilte maailmast enda ümber, et sedagi enda vaatenurgast mäletada. Ilmselt ongi minu probleem kõige rohkem Instagrami-keskne, aga ega sellest pole pääsu ka Facebook`is.

Miks see veel kurjaks teeb? Sest selline obsessiivne suund oma välimusele jätab tõepoolest midagi seestpoolt vajaka. Vabandusega, et – aga ma juba olen selle peaeesmärgi saavutanud.

Tõesti? Tule ja selgita mulle, miks on vaja iga päev enda näost pilti teha ja siis see kuskile üles laadida, selmet ise niisama üksi seda vaadata? Tagasisidesüsteem enesehinnangule? Kust tuli aga puudujääk, mida minevikuinimestel justkui polnud?

Muidugi võib ju visata vastuargumendi, et ma olen lihtsalt kade, et mõni nii kaunis on. Ega ma lõpuni mõistagi, miks see mind närvi ajab... Vist ilmselt sellepärast, et see on nii lõputult IGAV. Kui ainult enda naba vaadata, ei saa sealt suurt muud loota, kui ikka ainult sedasama nupukest kõhu keskel.

Inimene, ühel hetkel sa märkad, et sa oledki su välimus. Muidugi on tegemist ka erootilise kapitaliga (uuri välja, mis see on!), aga kui see kaob, siis kaob ka osa sinust ning seda üles leida tundub paganama raske.

Nagu ütleb vanasõna: „Ilu ei panda padaje ega kaunist kattelaie.“ Seega on minu loosung ja soovitus käesolevaks aastaks: „Kasvata sisemist, vaata väljapoole. Jäta maha selfie-sõltuvus!“ P.S. Loodan, et käisite valimas. Kes ei käinud, on endlipulk!

MÄRTS 2015 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 7

TUDENG TEGUTSEB

Fotod: Marko Vilberg

TUDENGITE EUROVISIOON TULEB TAAS! Ingrid Luide Reporter TTÜ Üliõpilasesindus ingrid.luide@tipikas.ee

THE FEWS

Tudengite Eurovisioon toimub juba kuuendat korda ning on sel aastal tagasi kolinud oma algsesse asukohta TTÜ Tudengimajas. Kuni veebruari lõpuni võeti vastu demosid ansamblitelt, kelle koosseisust vähemalt poole moodustavad tudengid. Nad ei pea esitama omaloomingut, pigem on oluline niiöelda tudengilik faktor, näiteks üllatavad muusikariistad.

Suurejooneline heategevuslik finaalkontsert toimub 20. märtsil algusega kell 19.00 TTÜ Tudengimajas. Tegemist on tehniliselt kõige vägevama

The Fews liikmed on/ olid seotud kahe ülikooliga. Tutvustage ennast lähemalt. Kui kaua olete koos laulnud?

The Fews sai alguse juba 2007. aastal, mil kõik meie liikmed käisid veel ühes ja samas keskkoolis. Meie esimene suurem ettevõtmine oli samal aastal toimunud vokaalansamblite konkurss „Volüüm“ ning pärast seda tekkis tunne, et me ei soovi olla pelgalt ühe projekti ansambel. Üks suurimaid otsustuskohti ansambli tuleviku osas saabus 2009. aasta kevadel, mil mõned meie

8 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MÄRTS 2015

üritusega, mida selles majas tänaseni korraldatud. Õhtut juhib Comedy Estonia, oodata on huvitavat vaheesinejat.

Piletitulu läheb sel aastal Eesti Lapserikaste Perede Liidule lastele muusikahariduse võimaldamiseks. Kontserdi piletid tulevad müügile märtsis, otseülekande teostab TTÜ Filmiklubi.

Võitjabänd sõidab Aserbaidžaani ülemaailmsele lauluvõistlusele Univision 2015. Eelmisel aastal esindas Eestit Bakuus TTÜ ja TÜ tudengitest koosnev vokaalansambel The Fews, kes Studioosusele antud intervjuus oma eksootilistest reisielamustest ka räägivad.

Lisaks ootavad osalejaid kinkekaardid, stuudioaeg ning esinemiskutsed festivalidele. Lugude hindamissüsteem on

endine: 50% punktidest tuleb žüriilt, 50% publikuhääletuse kaudu. Võistluse žüriisse kuuluvad muusikatööstuses juba läbi löönud inimesed.

Tudengite Eurovisioonil on varasematel aastatel osalenud „Su nägu kõlab tuttavalt“ finalist Kristel Aaslaid ning Eesti laulu poolfinalistid Egert Milder, Miina ja Kruuv. Kusjuures EuroFusiooni võidust mäletab Egert peamiselt seda, kuidas ta koos kingadega madala äärega sokke kandis. Korraldusmeeskonnas on osalenud ka tänavuse Eesti laulu finalist Maia Vahtramäe.

Tudengieurovisiooni eelkontsert toimub 12. märtsil Pööningul.

liikmed lõpetasid keskkooli ning plaanisid edasi minna nii Tartu Ülikooli kui ka Tallinna Tehnikaülikooli. Otsustasime kahe linna vahelist distantsi mitte takistusena võtta ning sellest ajast peale olemegi alati nädalavahetustel kokku saanud.

Nüüdseks, ligikaudu kaheksa aastat hiljem, oleme vallutanud NO99 Jazziklubi, NYC Piano Bari, Kõpu tuletorni jalami, Lavendel Cafe, Nordea kontserdimaja, Estonia kontserdisaalid, lugematul arvul erinevaid kohvikuid jms. Ka konkurssidel käimine ei ole meie jaoks ununenud: igal aastal üritame end vähemalt ühe korra eesti vokaalansambli maastikul proovile panna.

Muidugi on palju küsitud, kust tuli nimi The Fews? See on akronüüm TIKi motost “for excellence we strive”

– üritame olla võimalikult professionaalsed ja lihvida kõik vead, säilitades samas oma loomulikkuse.

The Fews`i koosseis on aastate jooksul küll muutunud, kuid praegu laulavad ansamblis kuus andekat noort: Anette Sepp, Kaija Pook, Teele Palumaa, Mihkel Annus, Karl Juhkami ja Kaspar Karus.

Lisainfot saab TTÜ Kultuuriklubi kodulehelt kultuuriklubi.ee/eurovisioon

2014. aastal võitsite Tudengieurovisiooni looga „Hide and seek“. Kirjeldage lauluvõistlusega seotud emotsioone. Kas võit tuli ootamatult?

Teadsime Tudengite Eurovisioonist juba üsna varakult, ent olime selle osas pisut kahtleval seisukohal. Meile tundus alguses, et a capella muusika pole päris see, mida sellel võistlusel esitada või mida kandideerijatelt oodatakse.

Siiski saatsime viimasel õhtul kaks

TUDENG TEGUTSEB lugu žüriile ära, iseenesest polnud ju kaotada midagi.

Tulemused tulid ootamatult kiirelt, juba järgmisel päeval, ning meile anti teada, et oleme valitud üheks finalistiks Imogen Heap’i looga „Hide and Seek“.

Nüüd oli meie ülesanne see konkursil laulule väärilisel tasemel ka ette kanda. Hirm oli muidugi sees – a capella muusikat polnud Tudengite Eurovisioonil varem esitatud ning me ei teadnud, kuidas publik ja žürii selle vastu võtavad. Samas tundus pärast esinemist publiku aplausi järgi , et ehk mõjus selline ootamatu pööre (ansambel ilma taustapillideta) just huvitavalt. Usume, et see üllatuslik aspekt oligi see, mis meile lõpuks selle võidu tõi.

Pärast seda olime loomulikult väga üleolevas meeleolus.

Lisaks ürituse võidule anti meile ju veel ka salvestusaega stuudios ning vaikselt sosistati ka võimalusest minna Bakuusse esinema.

loomulikult uus ja eksootiline reisisihtkoht. Meid võeti vastu väga soojalt ning koheldi kontserdile eelnenud nädala jooksul väga hästi. Kogu osalejate seltskonda sõidutati palju ringi ning Bakuu piires tutvusime pea kõigi oluliste vaatamisväärsustega. Seda võis nimetada aktiivseks puhkuseks. Meie jääme Bakuu kesklinna ilu ja sealset

Millist muusikat te kõige enam esitada armastate? Kuidas valite repertuaari uusi lugusid?

Kaheksa aasta jooksul on meie repertuaarist läbi käinud ligikaudu 60-70 lugu, millest mitmed on saanud erilisteks lemmikuteks. Meie repertuaar täieneb igal aastal mitme loo võrra, ent samas on mõnikord huvitav soojendada publiku soovil üles ka lood, mida pole mitu aastat laulnud. Meil oma lugusid ei ole, pigem esitame tuntud hitte, nii vanemaid kui uuemaid. Meie repertuaarist võib leida nii The Beatles’i kui ka The Real Group’i laule, viimane neist on meile muusikalise poole pealt ka suureks eeskujuks. Eestimaistest artistidest on meie repertuaari jõudnud näiteks Jaan Pehki, Kruuvi või Tõnis Mägi lood.

Uute lugude valik käib meil ikka demokraatlikul teel. Kui keegi leiab mõne hea loo meile sobiva seadega, siis otsustame koos, kas võtame selle kavasse või mitte.

Kas kontsert suurel Univisioni laval erineb kuidagi esinemistest Eesti väiksemates ja intiimsemates esinemiskohtades?

Univisionil esinesime pea täissaalile, kelle jaoks vokaalmuusika oli samuti ootamatu. Kaukasuse regioonis on aga kontserditraditsioon pisut teistsugune – viisakale riietusele ning saalis käitumisele olulist rõhku ei panda ning saalis käis kontserdi ajal suur sagin. Sellest tingituna olid meie palas olulised kandvad pausid täidetud ka kerge sagina ja sosistamisega. Sellest hoolimata olid esitusele järgnenud ovatsioonid võimsad. Eesti pisemates kohtades ei ole ovatsioonid küll alati nii valjud, kuid omade toetus läheb siiski sügavamale südamesse.

Kuidas teid Aserbaidžaanis vastu võeti? Kas jäi aega ka puhkamiseks ja vaatamisväärsustega tutvumiseks?

Meie kõigi jaoks oli Aserbaidžaan

külalislahkust meenutama igati hea sõnaga.

Tudengieurovisiooni võit ja võimalus esindada Eestit Bakuus ei olnud teie 2014. aasta ainuke saavutus. Mille üle tunnete ansamblina veel uhkust?

2014. aasta oli meie ansamblile seni kõige tegevusterohkem ja vaieldamatult kõige edukam. Lisaks Tudengite Eurovisioonile ning Univisionile Bakuus panime end proovile veel kahel suuremal konkursil: osalesime noorte muusikute võistlussarjas Open Stage,

mida korraldas NYC Piano Bar ning Viimsi JazzPopFestivalil.

Open Stage konkurss algas tegelikult juba aasta alguses. Igal esmaspäeval esinesid NYC Piano Baris andekad noored muusikud, kelle hulgast valiti järgmisesse vooru välja kümme parimat.

Need kümme parimat võistlesid omakorda kahe finaalikoha nimel ning meil õnnestus selles konkurentsis edukad olla. Finaalis publiku hääli kokku lugedes võitsime kahekordse eduga, kuid õhtu lõpuks pälvisid peaauhinnaks olnud reisi New Yorki siiski meie konkurendid.

Sellegipoolest – jõuda ligikaudu 30 andeka bändi hulgast finaali on meie jaoks väga suur tunnustus.

Aasta lõpupoole võtsime osa Viimsi JazzPopFestivalist, kus saavutasime vokaalansamblite kategoorias 3. koha ning saime ka publiku lemmiku preemia. Oleme JazzPopFestivalil edukalt esinenud ka varasematel aastatel ning seetõttu anti meile päev enne festivali võimalus osaleda ka festivali erikontserdil Lavendel Cafe’s koos ansambliga Söörömöö.

Millised on eesmärgid ja unistused tulevikuks? Kas teid võib lähiajal ka kusagil esinemas näha?

Meie eesmärgid ja unistused on praegu üsna tagasihoidlikud.

Võtame ühe projekti korraga ning tunneme rõõmu koos olemisest ning pingevabast õhkkonnast. Üheks suuremaks tulevikuunistuseks on meil oma plaadi tegemine, kuid selle realiseerimine võtab ilmselt veel aega.

Järgmised avalikud esinemised on meil planeeritud maikuusse, enne seda tegeleme usinasti uue kava õppimisega. Meie tegevustega kursis olemiseks soovitame Facebook'i vahendusel meie sõbraks hakata www.facebook.com/ thefewsvocal :) MÄRTS 2015 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 9

TUDENG TEGUTSEB

EGERT MILDER

Sa võitsid koos vennaga 2010. aastal esimese Tudengi Eurovisiooni (EuroFusiooni). Mida sa sellest üritusest mäletad? Kuidas sattusite osalema?

Mis looga te võitsite?

Oi, väga hästi mäletan! Läksime tookord võistlustulle mu venna kirjutatud looga „Pätid ja Kaabakad“. See oli päris khuul ja terava sisuga värk. Sattusime vist nii, et mõlemad õppisime Tallinna Tehnikakõrgkoolis ja see oli selline ühisüritus TTÜga. Piinlikusega pean tunnistama, et kõige rohkem mäletan seda, et kandsin kingadega koos madala äärega sokke, mis on teatavasti väga tugevalt pintsakuseaduse vastu.

Põhjus oli muidugi väga tudengilik, märksõnadeks olid „ülikiire“, „jääme

10 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MÄRTS 2015

hiljaks“, „mul pole sokke“ ja „keegi ei saa ju nagunii aru“. Venna julgustusel sai see otsus tehtud, mis järelpeol palju kriitikat sai. Samas öeldakse ju, et kui artist tahab silma jääda, peab ta eriline olema. Tõenäoliselt siis sellepärast ka võitsime.

Viis aastat on möödunud, kõrgkool on lõpetatud. Mida oled vahepeal teinud? Kas muusika on tänasel päeval sinu jaoks pigem töö või hobi?

Muusika on hetkel minu jaoks nii töö kui ka hobi. Kui tahad, et su muusika kõlaks rohkematele kui lihtsalt keldri seintele, siis tuleb juba selle nimel tööd teha. Samas pole see hobi faktor sealt ka kuhugi kadunud.

Kuidas sai kokku Slippery Slope?

Kaua te koos tegutsenud olete?

Bändi panime kokku keskkooli esimesel aastal. Kõik me olime parimad sõbrad ja vaimustunud igasugustest bändiasjadest. Kuna muusikamaitsed olid ka ikka väga sarnased, siis oli see tõenäoliselt kõige parem otsus, mille kunagi teinud oleme. Kuna esimesed aastad olid sellised õppimise ja kokkumängimise aastad, siis 2008. aastat võib nimetada Slippery Slope’i sünniks.

Senini suurim saavutus muusikavallas?

Võiks ju nimetada auhindu või kontserte, aga pigem pean kõige suuremaks saavutuseks seda, et oleme poistega pärast kõiki neid aastaid ikka veel prooviruumis ning teeme koos muusikat. Ma arvan, et tõeliselt suured saavutused on veel ees.

Eesti Laul oli kindlasti positiivne kogemus - „Hold On“ oli poolfinaalis žürii lemmikute hulgas. Järgmisel aastal uuesti?

Nii pikalt ette ei tahaks sellisel konkursil osalemist isegi planeerida. Eesti Laul ise on muidugi super üritus ja üks parimaid platvorme ennast eestlastele tutvustada, aga samas on ikkagi oluline, et lugu toimiks ja tunne oleks õige.

Ehk siis - midagi kindlat ei ütle ja maha ka ei kriipsuta!

Kuidas sujus koostöö Liis Lemsaluga? Milliste muusikutega näed end tulevikus ühiseid projekte tegemas?

Kogu Eesti Laulu protsess ja koostöö Liisiga oli äärmiselt nauditav. Kuigi finaalivilja ei saanud me lõigata, siis päris mitu head mälestust on küll kaasa võtta, mis on tegelikult ju kõige tähtsam! Tuleviku suhtes pelgan ma veidi ideede välja hõikamist, kuna sellisel juhul on neid millegipärast keerulisem teostada. Praegu jätan siis veel mõtted ainult endale.

Sinu ja Slippery Slope tulevikuplaanid? Kus võib teid lähiajal esinemas näha?

Praeguse kava järgi on igal tuleval nädalavahetusel show’d nii Eestis kui mujal. Võimalus neid näha on nii kohapeal kui ka ülekandena enda arvutist.

Midagi täpselt välja ei tookski, pigem kasutame oma Facebook`i ja kodulehte selleks, et anda ülevaade meie tegemistest ja plaanidest. Nii et pane pilk peale, tühja uudistevoogu me seal ei tooda!

TUDENG TEGUTSEB

TALLINNA ÜLIKOOLIDE PUIDUMEISTRID OTSIVAD SÕPRU JA UUSI VÄLJAKUTSEID!

Ingrid Luide Reporter TTÜ Üliõpilasesindus ingrid.luide@tipikas.ee Sass (TTÜ) ja Taavi (TKTK) õppisid eri ülikoolides ning nokitsesid omaette.

Esimesele oli lapsest saati meeldinud puidust meisterdada, teine oli juba mitu aastat ellu viinud erinevaid projekte laserpingi abil. Mariann (TLÜ) huvitus graafilisest disainist ja käsitööst. Nad leidsid üksteist läbi oma huvide ning alguse said puidudisainile spetsialiseeruvad ettevõtted. Edasi koguti enda ümber meeskond erineva taustaga noortest, keda ühendab armastus puidu ja käsitöö vastu ning soov võtta vastu väikeettevõtluse väljakutse.

KOOR wood ja K+ töökoda - kaks brändi, mida ühendavad meeskond ja materjal ehk puit. KOOR wood tegeleb nutitelefonidele puidust katete ja ümbriste kujundamise ning valmistamisega. Tooted on suunatud noorele

ja trenditeadlikule inimesele. Inimesele, kes ei telli oma kalli nutitelefoni kaitsmiseks Hiinast kahtlase päritoluga kunstnahast toodet, vaid toetab pigem eesti kunsti ja loodussõbralikku käsitööd. Inimesele, kes tahab ja võib endale lubada midagi ainulaadset, sest kaks puud ei ole kunagi ühesugused. Ühelt poolt disainib meeskond palju ise, teisalt on huvilistel võimalik telefonikatteid ja ümbriseid ka ise kujundada. Klient võib minna kodulehele, valida välja meeldiva puidu ja joonistada sellele soovitud pildi. KOOR woodis vaadatakse, kas pilt näeks puidul hea välja ning graveeritakse pilt laseriga valmis. Uued tooted tulevad turule võimalikult kiiresti koos uute telefonimudelitega. Katte loomiseks tuleb telefon üle mõõta, luua prototüüp

ja proovida seda telefonile. Tegemist on väga täpse tööga.

KOOR woodi tooteid on lisaks veebipoele võimalik leida ka mitmest eesti disainerite käsitööd müüvast poest.

Valikuga võib tutvuda ka siison.ee, caser.ee ja etsy.com veebipoodides.

Püüeldakse selle poole, et toodetel oleks võimalikult lai kättesaadavus, aga samas oleks igas poes ka konkreetne valik. Inimene, kes poest sobivat toodet ei leia või kelle kodu lähedal kauplust ei ole, saab alati tutvuda valikuga ettevõtte oma e-poes. Väikeses riigis nagu Eesti on välisturg ülimalt tähtis. Kohaliku ostjani jõutakse läbi edasimüüjate, kuid suur osa turundusest suunatakse just välismaale, kuna ligi 70% veebipoe ostudest teevad välismaalased. Suvel käiakse ennast näitamas ning tutvustamas ka laatadel ja muusikafestivalidel.

Ettevõtted, mis veel aasta tagasi olid põlve otsas nokitsemise tasemel, on nüüdseks kolinud oma täisvarustatud puidutöökotta ja otsivad aina uusi väljakutseid. Töökoja seltskonda on oodatud praktikale või meeskonna liikmeks inimesed, kellel on huvi ettevõtte vastu, kellele insenerina meeldivad puit ja teised looduslähedased materjalid, ning ka disainerid ja kunstnikud, kes otsivad oma loomingule rahalist väljundit.

Alati on vaja abilisi töökotta, lõikama, lihvima, viimistlema. Mida rohkem on erinevaid inimesi ja erinevaid vaateid, seda rohkem on loomingulist potentsiaali. See omakorda võimaldab ette võtta mahukamaid projekte ning minna kaasa aina laienevate turuvõimalustega. Ettevõtte tulevikusooviks on laieneda disainibürooks, mille võimuses on odavale masstoodangule konkurentsi pakkuda ja kohalikku ning loodussäästlikku toodet kättesaadavamaks muuta.

Vaata lisaks: www.koorwood.eu; www.kplus.ee ning #KOOR wood

Võimalike toodete valik, mida võib tellida K+ töökojast, on tänaseni olnud piiratud ainult tellijate kujutlusvõimega. Puidust valmistatakse kõike, alustades karpidest ja märkmikukaantest ning lõpetades prototüüpimisega. Igale soovile püütakse leida lahendus majas või vajadusel väljaspool. K+ brändi alt on toodetud kõiksuguseid käsitöö- ja masinvalmistatud karpe, meeneid, praktilisi esemeid ning kõike muud.

Igal tootel on maja disainerite ühtne stiil ja kõrge kvaliteet.

Kõik meeskonna liikmed panustavad erinevatesse toote loomise etappidesse, kõik teevad soovi korral kõike ning võivad olla nii disaineri, looja kui ka viimistleja rollis. Tänu sellele on võimalik samaaegselt töötada mitmete erinevate projektidega ning kliendiga tegeleb just see inimene, kellele antud teema kõige südamelähedasem on. Kujunduses jäädakse siiski alati kindlaks oma kontseptsioonile - puhtale põhjamaa stiilile, millele puit kui ainulaadne materjal omapoolse lihvi annab.

MÄRTS 2015 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 11

MEIE ÜLIKOOL

HOMO DOCTORANTUS* Taavi Simson taavi.simson@tipikas.ee taavisimson.blogspot.com

ainult doktoriõppes olevatel tudengitel venivad doktoriõpingud oluliselt pikemaks või katkevad üldse.

Homo Doctorantus* - doktorant-inimene, kahejalgne, kes õpib ülikoolis doktoriõppes ja/või tegeleb aktiivse teadustööga ülikooli laboratooriumites.

Tuues näiteks iseenda, siis olen paralleelselt nii doktorant kui ka TTÜ akadeemilise personali liige, täpsemalt öelduna olen ma osakoormusega nooremteadur materjalitehnika instituudis.

Samas on raske tuua sisse selget vahet nooremteaduri ja doktorandi tööülesannete vahel, kuna vähemasti mehaanikateaduskonnas (aga ka teistel praktilistel aladel) peavad nii doktorandid kui nooremteadurid tegema palju katseid ja saavad seetõttu veeta rohkelt aega teaduskonna laboratooriumites.

Ainus otsene kohustus, mis eristab nooremteadurit selgelt doktorandist, on õppejõudude abistamine praktikumide või harjutustundide läbiviimisel.

Olles korraga kahes rollis, saan ülikoolis ohtralt aega veeta. Tüüpiline töönädal on viis päeva nädalas, kella üheksast viieni. Vahel ka rohkem, sest ülikoolis loevad tähtajad ning aega tuleb kulutada nii palju, et asi valmis saaks, seega olen oma lühikese karjääri jooksul saanud teha juba tublisti ületunde. Ei maksa end aga eelmisest lausest kohutada lasta. On ka vaiksemaid päevi, kus õnnestub isegi tunnike varem ära hiilida. Kõik sõltub sellest, millised ülesanded parajasti käsil on ning kas on ka ootamist kellegi teise

Doktorant on müütiline olevus ülikoolis, kellest kõik tudengid (aga ka inimesed väljastpoolt ülikooli) on justkui midagi kuulnud, aga pole täpselt kursis, kes ta õieti on ja millega ta tegeleb.

Loodan, et järgnev artikkel aitab tuua sellesse küsimusse valgust ja lugemise lõpus on kõikidel juba oluliselt rohkem selge, millega üks doktorant tegeleb.

Lühidalt öelduna on doktorant tudeng, kes on astunud doktoriõppesse.

Doktorant võib, kuid ei pruugi olla samaaegselt ka ülikooli akadeemilise personali liige. Kui doktorant on ka ülikooli töötaja, siis üldjuhul on ta nooremteaduri või assistendi ametiastmel.

Kuigi ülikoolis töötamine paralleelselt õpingutega suurendab doktorandi töökoormust, annab samaaegselt teadustöötajaks olemine oluliselt suuremad šansid nominaalajaga lõpetamiseks või siis üldse lõpetamiseks, kuna ollakse sügavamalt teemas sees. Nimelt kinnitab nii statistika kui kogemused, et 12 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MÄRTS 2015

järel või mitte.

Kui nüüd küsida, millega on üks (minu) tüüpiline kaheksatunnine tööpäev sisustatud, siis ei ole see ainult laboris mikroskoobi taga istumine (kuigi mõnel päeval saab hommikust õhtuni ka seda teha). Lisaks praktilisele tööle on doktorandil ka muid kohustusi, näiteks loengutes käimine.

Loengutega on doktorantuuris selline lugu, et võrreldes bakalaureuse- ja magistriõppega on neid OLULISELT vähem. Tuues näiteks mehhanotehnika õppekava, siis selle maht on 240 EAP, millest lõputöö moodustab 187 EAP ja loengud vaid 53 EAP. Arvestades veel seda, et doktoriõpe kestab neli aastat, on võimalik näha, et semestrikoormus ainete osas ei kujune just väga suureks.

Tõe huvides olgu siiski öeldud, et ainete ära tegemist eeldatakse kusagil kahe esimese aasta jooksul, sest viimased kaks aastat võiks jääda puhtalt kirjutamise, välispraktika ja laboritööde jaoks. Samuti on iseseisva töö maht loengute baasil antud materjalidega päris suur, seega päris loorberitele puhkama ka ei saa jääda.

Rääkides välispraktikast, siis doktoriõppe juures on selline huvitav nüanss, et doktorant peab veetma pool aastat või aasta mõnes teises ülikoolis, üldjuhul ka teises riigis ning tegelema seal

MEIE ÜLIKOOL oma doktoritöö teemaga. Välispraktika tehakse üldjuhul kolmandal või neljandal aastal, kui on juba kogutud piisavalt kogemusi ja teadmisi iseseisvaks teadustööks oma juhendajast eemal.

Kuna ma ise olen alles esimese aasta doktorant, siis laiapõhjalisi kogemusi ja teadmisi ma välispraktika osas jagada ei saa.

torandiks saamisest. Doktorantuuri astumisel on nõuded mõnevõrra erinevad sellest, mis bakalaureuseõppesse või magistrantuuri astumisel, seetõttu pole ka doktorantide arv väga suur.

Küsimus pole mitte ainult väikeses RE kohtade arvus, vaid ka nõuetes, mida tulevasele doktorandile esitatakse.

Näiteks peab doktorantuuri astujal juba sisse astudes olema selge, mis teemal ta tööd kirjutama hakkab. Kui endal teemat kohe pähe ei tule, saab seda küsida tulevaselt juhendajalt. Juhendaja olemasolu (ja tema antud kirjalik nõusolek juhendajaks hakata) on teine nõue doktorantuuri sisse astumisel. Samuti on mõned teised formaalsed, kuid mitte vähem olulised nõuded hea CV ja kõrge kaalutud keskmine hinne. CV peaks näitama, millised on kandideerija varasemad kokkupuuted teadustöö või praktilise tööga seotud valdkonnas ning kui aktiivne ja tubli tööinimene ta varasemalt on olnud. Miks on oluline kõrge kaalutud keskmine, seda vast ei ole vaja mainidagi. Mainiks ehk nii palju, et kui KKH jääb magistriõppes alla 4,0, on doktorantuuri saamise võimalused minimaalsed, kuid siiski mitte olematud.

Kui doktorant ei ole parasjagu loengutes, laboris või ei tegele mõne oma kodutööga, siis tegeleb ta kirjanduse lugemisega ja seda tuleb lugeda ikka omajagu. Tuues taas näiteks enda, siis oktoobris sain lugeda kaks nädalat järjest hommikust õhtuni erialaõpikud.

Küsite ehk – „Miks nii kaua, lehtede arv pole ju nii drastiliselt suur?“ (kuigi aastatega koguneb neid ikka tuhandeid, kui mitte kümneid tuhandeid).

Küsimus on selles, et erialase teksti lugemine pole mõne ilukirjandusliku „Harry Potteri“ või „Sõrmuste Isandaga“ tutvumine, loetud tekst on tihti väga tehniline ja tuleb süveneda, et mõista, mida on tahetud öelda. Aegajalt tuleb ka sõnaraamat appi võtta, kuna erialased terminid pole kõnekeel.

Seetõttu on ka õhema raamatu läbitöötamine (no nii alla 300 lehekülje) üsna Kui doktorantuuri saamine on keeruaeganõudev tegevus. line ja ka doktorantuuri jäämine on Räägiksin nüüd natuke ka sellest, mil- keeruline, siis mis üldse peaks inimest lest ehk oleks pidanud alustama - dok- motiveerima doktorantuuri astuma?

Ühe suure motivaatorina tasuks kindlasti mainida enesearendamise võimalust. Hea on tunda end intelligentse ja teistest targemana. Ka doktoritiitel (selle saab, kui doktorantuuri lõpul õnnestub pärast ennastsalgavat pingutust ka doktoritöö kaitsta) ise kõlab uhkelt, nii mõnus oleks ju jagada visiitkaarti, millel seisab suures rasvases kirjas „Taavi Simson, PhD“. Muidugi enne antud kaartide trükkiminekut peab kulutama hea hulga aastaid, ajurakke ja närvirakke. Last but not least - doktoranditoetus. Õppides doktorantuuris täiskohaga, tiksub iga kuu teie pangaarvele 422€. See tähendab, et saate paljalt õppimise eest rohkem raha, kui paljud töötamise eest. Väike konks on see, et täiskohaga doktoriõppele keskendudes võib jääda see ehk ainsaks sissetulekuks ning selles valguses pole see summa enam niiväga suur, kuid hoiab hinge sees. Kui aga õnnestub täiskohaga doktorantuuri kõrvalt ka imekombel mingisugust hästitasustatavat tööd teha, võib seda vaadata kui prisket taskuraha targaks olemise eest.

Huvitava faktina olgu lõpetuseks mainitud, et doktorikraadini jõuab kogu elanikkonnast vaid ligikaudu 1% inimestest. Seega kui omate doktorikraadi, võite uhked olla - vähemalt akadeemilises mõttes olete te targemad kui 99 inimest 100-st.

Foto: Sten-Ander Ojakallas MÄRTS 2015 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 13

MEIE ÜLIKOOL

ERASMUS MUNDUS KUTSUB MAAILMA AVASTAMA Siyi Ma Hiina suhete juht TTÜ rahvusvaheliste suhete osakond siyi.ma@ttu.ee

Erasmus Mundus on mainekas Euroopa Liidu kõrgharidusalane koostöö- ja vahetusprogramm, mis on suunatud Euroopa Liidu kõrghariduse mõju suurendamisele maailmas. Erasmus Munduse eesmärk on edendada Euroopa kõrgharidust, avardada ja parandada üliõpilaste konkurentsivõimet tööturul ning soodustada kultuuridevahelist mõistmist kolmandate riikidega tehtava koostöö kaudu, samuti täiustada inimressursside arengut ning soodustada dialoogi ja mõistmist erinevate rahvaste ning kultuuride vahel.

Erasmus Munduse partnerlusprojektid toetavad koostööd Euroopa ja kolmandate riikide kõrgharidusasutuste vahel eesmärgiga arendada üliõpilaste, õppejõudude, teadlaste ja spetsialistide õpirännet ning koostööd.

TTÜ osaleb kuues Erasmus Munduse partnerlusprojektis: EMBER, EURICA, AREAS+, BRAVE, HERITAGE ja INTERWEAVE. Nende projektide kestus on 2013-2017. Alates aastast 2014 on TTÜ töötajatel ja üliõpilastel võimalik igal õppeaastal kandideerida projektide vahendusel oma õppereiside või õpingute rahastamisele partnerülikoolidesse.

Esimeses taotlusvoorus oli TTÜ-st rohkem kui 20 taotlejat, nii tudengite

14 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MÄRTS 2015

kui õppejõudude ja administratsiooni seast. Peaaegu pooled neist said ka stipendiumi.

Kui paluda stipendiaatidel kirjeldada oma mobiilsusprogrammi kogemusi, kasutasid nad kõik väga värvikaid väljendeid, näiteks +35°C, frustreeriv, hämmastav, hariv, silmi avav, imeline, silmaringi avardav, vaimu värskendav, sõbralik, palav, kultuurilised erinevused, toit, kirev, rõõmus, rikastav, elamusterohke, ka nii saab! Üldine mulje vastuvõtva ülikooli akadeemilise ja administratiivse taseme kohta võrreldes TTÜ-ga oli igas riigis erinev.

Jussi, Ho Chi Minh City University of Technology (HCMUT) oli AREAS+ stipendiaat ning õppis ühe semestri Ho Chi Minh City Tehnoloogiaülikoolis Vietnamis (HCMUT). Et Jussi oli üks ainult viiest välistudengist ülikoolis, kus õpib 25000-30000 inimest, sai ta administratiivpersonali erilise tähelepanu osaliseks. Regulaarselt saadeti talle e-kirju ja tekstisõnumeid lihtsalt küsimaks, kas kõik on OK; tema enda küsimustele vastati paari tunni jooksul ja seda isegi nädalavahetustel.

Kadri-Liis läks kuueks kuuks Malaisiasse Kuala Lumpuri ülikooli (UKL). Ehkki akadeemiline tase oli nõrgem, oli üldine administratiivne tase märgatavalt parem, eriti just ladusa suhtlemise osas tudengite ja õppejõudude ning administratsiooni vahel. Suure hulga kodutööde kõrvalt leidis Kadri-Liis aega ja võimalusi end

harida ka oma teistel huvialadel.

Professor Aaro Hazak majandusteaduskonnast läks 2014. aasta novembrikuus Nepaali kuningas Tribhuvani järgi nime saanud Nepaali Tribhuvani Ülikooli (TU). “See ülikool umbes 500 000 tudengiga (trükiviga numbris ei ole) on üks maailma suuremaid ülikoole. Suurusest ning kultuurilistest eripäradest tingitult on ülikooli töökorraldus hoopis teine kui TTÜs.

Magistrandid, keda õpetasin, üllatasid positiivselt - kõik olid õigel ajal õiges kohas, osalesid aktiivselt ja asjalikult ning neis peegeldus tahe õppida. Head haridust Nepaalis väärtustatakse ning seda nähakse kui võimalust elus rohkemat saavutada.”

TTÜ karjääri- ja nõustamistalituse nõustaja Monika käis projekti EURICA vahendusel Tšiili Ülikoolis, mis asub pealinnas Santiagos. Ta läks sinna uurima, kuidas viiakse läbi karjääri- ja nõustamisteenuseid ning samas jagama ka meie kogemusi selles vallas.

Malaya Ülikool Kuala Lumpuris oli kümme kuud TTÜ magistrant Rasmust vastu võttev ülikool. Malaya Ülikool keskendub väga suures osas teadustööle, nad nimetavad end kui Research University. “Näiteks magistrikraadi saamiseks tuleb valida kahe õppesuuna vahel: kas 1) pool osa kursuseid (60 ainepunkti) ja pool osa teadustööd (60 ainepunkti) või 2) täies mahus professionaalne teadustöö (120 ainepunkti), suurem osa õpilasi valib esimese.”

MEIE ÜLIKOOL “Maailma ülikoolide võrdluses on Malaya Ülikool TTÜst pikalt ees (QS edetabelis 150. kohal). Kohapeal olles see silma ei paista, pigem tundub, et TTÜs on tase parem. Loengutes osalemine on suures osas kohustuslik; kui osalemise protsent langeb alla lubatu, järgneb kohene läbikukkumine. On näha, et õpilased on palju motiveeritumad ja õpivad rohkem. Magistrantuuris on kõik ained inglise keeles. Vahel oli loengus kõigest aru saamisega probleeme, sest hiina-india-malaisia aktsent on omamoodi keeruline. Õppejõudusid on paljudest riikidest, aga peamiselt ikka Kagu-Aasiast. Sander Ott, ITS (Institut Teknologi Sepuluh Nopember, Indoneesia): „Minu arvates võiks nii akadeemilise kui administratiivse taseme kohta öelda, et südamelt suuremad ja vaimult vaesemad.“ Monika: Tšiili Ülikooli näol oli tegemist kaks korda suurema ülikooliga, kus sai õppida nii tehnika- kui humanitaarvaldkonna erialadel. Suurim vahe TTÜga oli see, et sealses ülikoolis oli väga vähe keskseid teenuseid.

Teaduskonnad olid veel rohkem autonoomsed! Ühtseid nõustamise- ja karjääriteenuseid ei olnud, iga teaduskond tegutses vastavalt oma võimalustele.

Ka õppekavade arendus käis vaid teaduskondade kaudu.

Nagu arvata võis, on elu välisriigis muidugi väljakutse. Ette tulnud raskuste ja takistuste kohta märkisid stipendiaadid järgmist: Jussi, HCMUT: Mõne tudengi puhul tuli ette ka väike keelebarjäär, sest nende inglise keele hääldus on eurooplaste omast vägagi erinev ning mõnel on ka sõnavara üsna piiratud. Muudes asjades ei olnud mingeid probleeme.

Kadri-Liis, UKL: Muidugi olid mõned raskused, peamiselt kultuuriliste erinevuste tõttu. Kõige suuremad raskused tulid ette, kui pidin tegema rühmatööd teiste tudengitega, olgu siis Euroopa või Aasia riikidest. Loogiliselt võttes ei peaks kultuurierinevused ju koolitööd mõjutama, kuid tegelikkuses oli ikkagi raske ühiseid ülesandeid teha ning tekkis rohkesti arusaamatusi.

Professor Hazak: Kuna Tribhuvani Ülikoolis õpitakse inglise keeles ning ka üldiselt osatakse inglise keelt Nepaalis hästi, siis oli asju ajada üsna lihtne.

Kultuurilised ja sotsiaalmajanduslikud iseärasused käisid mõistagi selle visiidi juurde. Üks kuu on piisavalt pikk aeg, et tunnetada Nepaalis elamise konteksti, kuid samas küllalt lühike periood, MÄRTS 2015 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 15

MEIE ÜLIKOOL et mitte hakata puudust tundma euroopalikust elulaadist (nt soojast veest, ööpäevaringsest elektrivarustusest ja kariloomadeta linnatänavatest).

Rasmus, UM: Kui saabusime, anti meile ühiselamu, mis oli väike, kitsas ja ilma konditsioneerita (koguaeg higine!). Esimeste nädalate raskus oligi korteri otsimine, sest ei teadnud, kuhu või kuidas otsida. Lõpuks kõik õnnestus ja saime väga hea korteri ülikooli lähedal. Samuti oli esimestel nädalatel vaja täita miljon paberit, registreerimist jms. Keeruliseks tegi asja see, et iga inimene nimetas samu pabereid eri nimega ja igal pool oli vaja eraldi registreerida. Samuti võttis kõik ebaloogiliselt kaua aega. Need olid aga pigem sisseelamise probleemid.

Maarja, ITS: Üldiselt sujus kõik väga hästi. Kahjuks ei saanud me kohalikku keelt õppida, kuigi lõpuks pakuti tasulisi keelekursuseid. Kohalikud vabatahtlikud aitasid alati, kui me keelest aru ei saanud.

Monika, Tšiili Ülikool,: Minu vahetuse organiseerijaks oli Tšiili Ülikooli rahvusvaheliste suhete osa-

16 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MÄRTS 2015

kond. Peamiseks raskuseks kujunes erinevate teaduskondade karjääri- ja nõustamisteenuste inimestega kokkusaamiste kokku leppimine. Nii minu kui minu sealse nn ülemuse kirjadele sageli ei vastatud ning kohtumiste kokku leppimiseks tuli tihti kasutada kellegi isiklikke suhteid või pidi mõni ülemus kirjutama kellegi teise ülemusele. Mõnikord oli küll tunne, et kirjad kaovad musta auku. Samas said kõik tegevused isiklike kontaktide ja natukese hilinemisega ilusti tehtud.

Lihtsalt kummastas, kui palju pidid ka oma ülikooli inimesed vaeva nägema, et kellegi jutule saada! No ja muidugi manjaana...

Kokkuvõtlikult öeldes sai enamik tudengeid rohkem teadmisi ja kogemusi kui nad algul ootasid.

Jussi: Mulle tundub, et õppisin väga palju, seda eelkõige tänu oma professorite väga kõrgele tasemele. Kogemuste osas - jah ja ei. Sain küll juurde palju kogemusi, kuid alati tahaks näha ja teha rohkem ning kunagi ei ole selleks piisavalt aega (ega raha), vähemalt

tundub nii.

Kadri-Liis: Muidugi sain rohkem teadmisi ja kogemusi kui eelnevalt ootasin. Elu nii mitmekülgselt värvikas riigis ja linnas andis mulle võimaluse saada mitte üksnes akadeemilisi, vaid ka üleüldisi teadmisi teistsuguste religioonide, traditsioonide, toitude ja inimeste kohta.

Professor Hazak: Tegemist oli meeldejääva visiidiga, mille raames sain huvitavat ainest ka majandusarengu probleeme käsitleva arenguökonoomika aine jaoks, mida ma TTÜ magistrantidele õpetan.

Maarja: Kõige rohkem olen ma rõõmus selle üle, et meile võimaldati kohaliku traditsioonilise tantsu ja muusika õppimist.

Sander: Algselt eeldasin, et sihtriik on oma arengus kaugemal, kui ta tegelikult oli. Võib öelda, et akadeemilises plaanis omandasin rohkem teadmisi, kui ma eelnevalt lootsin. Samas leidsin vastused küsimustele, mis mul sihtriigis tekkisid, pigem kooliväliselt.

Monika: Peamised kogemused olid kultuurierinevuste teadvustamise

MEIE ÜLIKOOL vallas: ka nii saab asju ajada ja asjad laabuvad! Samas pani sealse süsteemi nägemine meie ülikooli teenuseid süsteemsemalt analüüsima ning positiivsemalt hindama.

Kuigi Erasmus Munduse partnerlusprojekti kandideerimistaotluse teine voor on tänaseks lõppenud, kuulutatakse 2015. aasta teises pooles välja järjekorras kolmas voor, millesse taotluse esitamise eel on kasulik kõrva taha panna mõnede seniste stipendiaatide arvamused: Jussi: “Kahtlemata soovitan seda kogemust teistelegi. Kui niisugust võimalust pakutakse, haarake sellest kinni! Kaks soovitust: enne minekut ajage korda kõik kodused asjad, nii et oleksite vabad kogemustest rõõmu tundma ja ei peaks muretsema koduste asjade pärast ning kui vähegi võimalik, vastake jaatavalt kõikidele kutsetele minna üritustele, reisile jne.”

Kadri-Liis: “Muidugi soovitan Erasmus Mundus võimalusi teistele tudengitele ja TTÜ töötajatele. Olen seda programmi soovitanud ka Malaisias

kohapeal, sest minu arvates on see väga kasulik mõlemale poolele. Isegi kui keegi on oma kodulinnas täiesti õnnelik, on siiski ülimalt kasulik osaleda sellises vahetusprogrammis, mis annab inimesele tervest maailmast hoopis parema arusaamise.”

Professor Hazak: “Soovitan soojalt Erasmus Mundus programmi raames visiite arengumaade ülikoolidesse õppejõududele, kes on uutele kogemustele avatud ning paindlikud oma elukorralduses ja -standardites.”

Maarja: “Jah! Kui sa osutud valituks, siis mine! Ole avameelne ja õpi tundma erinevaid kultuure ja inimesi. Naudi!

Sa õpid selle lühikese aja jooksul väga palju uut nii enda kui ka teiste kohta.

Sellest saab olema üks parimaid aegu su elus!“ Sander: “Kindlasti soovitan Erasmus Mundust kõigile kaastudengitele.

Kui eraelu vähegi võimaldab, siis on see suurepärane võimalus õpiaega pikendamata oma igapäevarutiinist vabaneda ja näha enda ümber toimuvaid protsesse selgemalt. Tulevastele välistudengitele soovitan sihtriigis end

kiiremas korras ümbritseda kohalike tudengitega. Kindlasti on ka paljudel teistel välisriigis õpinguid alustavatel tudengitel soov end proovile panna ja tõestada, et MINA saan hakkama võõras keskkonnas ilma sõprade ja perekonna otsese toeta. See aga ei tähenda seda, et keegi peaks kuskil üksinda pusima. Vastupidi, edu seisneb pigem selles, kui kiirelt suudab keegi endaga kaasa haarata kasulikke inimesi.”

Monika: “Soovitan kõikidel kolleegidel kasutada seda inspireerivat võimalust. Eelkõige annab kaugelt vaadatud pilk võimaluse oma igapäevatööd ja koduülikooli paremini näha ning kultuurikogemused ja teistsuguse maailma ilu motiveerib ka kõvasti.”

Alates 2016. aastast avanevad lisaks olemasolevatele projektidele juba uued võimalused mobiilsuseks ja enesetäiendamiseks. Küsige lisainfot TTÜ rahvusvaheliste suhete osakonnast.

MÄRTS 2015 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 17

2

9

16

23

16.00 Võti Tulevikku Hariduskohvik 19.00 TTÜ Akadeemilise Meeskoori Märtsipommitamise aastapäevakontsert, Kaarli kirik

Algab ÜE Stipikonkurss!

19.00 T-Teatri etendus "mul on sulle üks jutt..." X-baar (Tatari 1)

(Tatari 1)

etendus "mul 30 on19.00sulleT-Teatri üks jutt..." X-baar

3

10

17

24

31

19.00 T-Teatri etendus "mul on sulle üks jutt..." X-baar (Tatari 1)

19.00 T-Teatri etendus "mul on sulle üks jutt..." X-baar (Tatari 1)

18.00 Lapikute koolituste sari #4, Java koolitus nr.3, SOC-311

16.30 CV ja kaaskirjad tööandja pilgu läbi* EMERA

16.00 Avalik esinemine* U01-228

19.00 T-Teatri etendus "mul on sulle üks jutt..." X-baar (Tatari 1)

18.00 Esinduskogu koosolek, I-228

16.00 Vaatame enda sisse: minu isiksus, võimed, eesmärgid ja väärtused* U01-228

18.00 Lapikute koolituste sari #3, Java koolitus nr.2, SOC-311

16.00 Raamatupidamine väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes* U01-228

teisipäev 16.00 How to find motivation for studying and focus?* U01-228

16.00 Kuidas alustada oma äri? Ettevõtja ABC?* U01-228

11

4

18

16.00 Kuidas koostada CV-d ja kaaskirja (vene keeles)* SOC-323

16.00 Pettused ja nende ennetamine läbi riskijuhtimise* U01-228

16.00 Kes jääb peale – aeg või sina? Ajajuhtimise ABC* U01-228

25

*Karjääriseminaride info: www.ttu.ee/career

2

esmaspäev

kolmapäev

5

12

19

26

16.00 Appi, mind kutsuti tööintervjuule! Kuidas töövestlus edukalt läbida?* U01-228

16.00 Töövõimalused Euroopa Liidu institutsioonides – kuidas edukalt kandideerida?* U01-228

16.00 Stressijuhtimise töötuba* U01-228

6

13

20

27

12.30 VÕTA – mis, miks ja kuidas?* U01-228 18.30 TTÜ vs Audentese Noortekoondis, TTÜ Spordihoone 19.00 TTÜ Akadeemilise Naiskoori kontsert “Kevad südames” Nõmme Rahu kirik korp! Tehnola II külalisõhtu, Lai tn. 26

Tudengiteadus konverents “1001 digivarjundit” TTÜ rektorikandidaatide avalikustamine

18.30 TTÜ vs TLÜ/Kalev, TTÜ Spordihoone korp! Tehnola III külalisõhtu, Lai tn.26

7

14

28

21

reede

13.00 TTÜ Akadeemilise Naiskoori kontsert “Kevad südames” Türi Muusikakool

18.30 TTÜ vs TYCO Rapla, TTÜ Spordihoone

00.45 TTÜ Akadeemilise Meeskoori traditsiooniline kevade alguse tähistamine, Musumägi

Tudengiteadus konverents “1001 digivarjundit”

16.00 TTÜ Akadeemilise Naiskoori kontsert “Kevad südames” Paide kultuurikeskus

laupäev

Märts 2015

neljapäev

1

8

15

22

12.00 TTÜ Akadeemilise Naiskoori kontsert “Kevad südames” Rakvere rahvamaja

15.00 TTÜ Akadeemilise Naiskoori kontsert “Kevad südames” Kadrina Huvi-ja Noortekeskus

19.00 T-Teatri etendus "mul on sulle üks jutt..." X-baar (Tatari 1)

19.00 T-Teatri etendus "mul on sulle üks jutt..." X-baar (Tatari 1)

Tudengiteadus konverents “1001 digivarjundit”

29

pühapäev

Foto: Sten-Ander Ojakallas

MEIE ÜLIKOOL

20 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . VEEBRUAR 2015

MEIE ÜLIKOOL

VEEBRUAR 2015 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 21

TUDENG TEGUTSEB

KÕIK NOORED KOOLI! Crisely Apri Noored Kooli programmi esindaja TTÜ-s crisely.apri@nooredkooli.ee Ma ei tea, kuidas on võimalik, et veebruarikuu alati nii kiiresti möödub, olles tegelikkuses ju ainult 2-3 päeva lühem kui ülejäänud kuud. Kätte on jõudnud minu teine periood Noored Kooli haridus-ja liidriprogrammi esindajana TTÜ-s ja märkamatult on pool sellest juba selja taga. See tähendab, et mul on ainult paar nädalat, et kevadel ülikooli lõpetavad talendid siitsamast üles leida. Olen väga liigutatud, et minu eelmine artikkel, milles lubasin „tuima ja tutvustavat teksti” mitte kirjutada, sai väga palju südantsoojendavat tagasisidet. Muuhulgas andis see julgust ikkagi ka see tutvustav tekst kirja panna. Loodetavasti mitte tuimalt.

Elukutseline õpetaja versus Noored Kooli õpetaja Loengutes programmi tutvustamas käies on minult mitu korda küsitud (tegelikult üldse mitte nii kurjalt kui see kõlab), miks ma üritan sellest koolist nii meeleheitlikult õpetajaid leida – kas Tallinna Ülikool toodab neid siis nii vähe, et mind saadetakse inseneridele ütlema, et nüüd on aeg oma tulevikuplaanid ümber teha ja paar aastat õpetada, sest kedagi teist ei ole võtta. Noh, päris nõnda need lood nüüd ei ole. Käisin jaanuaris tööalase koolit use

22 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MÄRTS 2015

raames tutvumas Kiviõli I Keskkooliga. Hetkel õpetab seal 5 Noored Kooli programmi osalejat ning uurisime sealselt direktorilt Heidi Uustalult, miks ta nii hea meelega neid oma kooli õpilaste tulevikku kujundama usaldab – paljud suhtuvad siiani skeptiliselt sellesse, et äsja ülikooli lõpetanud inimene võiks arusaadavalt edasi anda ainet, milles tal erialane taust puudub.

Heidi pikast ja südamlikust vastusest jäi mulle eriliselt meelde mõte, et talle meeldib, et meie programm toob koolidesse inimesed, kes tõesti tahavad õpetada. Õpetajaks õppinud inimene aga töötab sageli vastu tahtmist – tal kas pole muud võimalust, mis tekitab kibestumist või on ta juba nõnda kaua ametis olnud, et igasugune entusiasm on ammu kadunud. See mõte toob mind ka minu vastuse juurde.

Olen alati õpetaja elukutset väga kõrgelt hinnanud ega taha öelda, et elukutseline pedagoog oleks kuidagi Noored Kooli osalejast halvem. Küll aga usun, et meie osalejad on parim variant praeguste mustrite murdmiseks. Kui vaatame Eesti õpetajate keskmist vanust, on see üle 40 eluaasta. Õpetajad ei suuda uute generatsioonidega sammu pidada, jätkusuutlikkus satub suure küsimärgi alla. Meie osalejad tulevad kooli õpetama teistsuguse missiooniga, nad soovivad, et igal lapsel oleks võimalik saada väga hea haridus. Nad lähenevad õppetööle innovaatiliselt, julgevad võtta vastutust, tahavad kujuneda läbi õpetamise liidriks ning soovivad olla eeskujuks nii oma õpilastele kui ka teistele õpetajatele. Kuigi paljud on programmi lõppedes suundunud juhtpositsioonidele erialasel tööl, on 70% vilistlastest jäänud

karjääri tegema haridusvaldkonnas.

Seda seetõttu, et midagi peab muutuma ja nagu meie eelmise perioodi plakatitelt lugeda võis, siis „Muudan ennast, muutub maailm”.

Koolipingist otse klassi ette?

Kui juba plakatid jutuks tulid, siis – kevadise värbamisperioodi reklaamlauseks on, et Swedbank, Eesti Energia ja Skype otsivad väljapaistvaid juhte, kandideerimise eelduseks Noored Kooli programmi läbimine. Kui meie uusi plakateid esimest korda nägin, tundus see mõte kuidagi agressiivsena, võrreldes sügiseste „Mina julgen olla eeskuju” ja „Muudan ennast, muutub maailm” loosungitega. Kusjuures see aga töötab, sest inimesed on hakanud mõistma, et me ei otsi tegelikult ainult uusi õpetajaid. Me otsime noori juhipotentsiaaliga inimesi, et anda neile võimalus luua hüppelaud edukaks tulevikuks õpetamise kaudu.

Kandideerijale on oluline teada, et ühelegi osalejale ei öelda tema esimese programmiaasta sügisel, et mine astu nüüd esimest korda elus klassi ette, kujune edukaks juhiks ja tule räägi meile kahe aasta pärast, kuidas see sul täpsemalt õnnestus. Nii enne programmi astumist kui juba programmis osaledes läbitakse väga palju koolitusi nii õpetamis- kui juhtimisoskuste arendamiseks. Juba aprillis-mais algab vaatluspraktika, millele järgnevad õpetamispraktika suvekoolis ning ettevalmistusseminarid algavaks kooliaastaks. Programmi kestel läbitakse Tallinna Ülikoolis pool õpetajakutse magistriõpingutest, samuti toimuvad enesejuhtimise seminarid ning liidriomaduste lihvimist toetavad koolitused. Kuna alustav noor õpetaja võib end algul ebakindlalt tunda, pakuvad kahe aasta vältel osalejatele

TUDENG TEGUTSEB igakülgset toetust ka tuutorid, mentorid ning vilistlased, samuti toimub 2 korda aastas supervisioon ehk grupinõustamine. Ühtse lennu kujunemist toetavad ühisüritused ja meeskonnakoolitused.

Seega – üksikuna ja kogemusteta ei tunne end programmi alustades keegi ning eluks, õpetamiseks ja juhtimiseks vajalikele teadmistele lisaks saad oma lennukaaslaste näol endale ka uued sõbrad ja mõttekaaslased. Kõlab hästi?

Kandideerides pilt selgeks Sügisese värbamisperioodi jooksul kandideeris programmi 69 inimest, kellest 6-st mehest ja 6-st naisest on tänaseks saanud Noored Kooli 9. lennu osalejad. Sama palju osalejaid soovime kevadise perioodi jooksul juurde saada. Olen märganud, et paljudele on jäänud mulje, et kandideerimsiprotsess kujutab endast suurt rebimist ja konkureerimist. See mulje on ekslik, kandideerides ei võistle Sa kellegagi peale iseendaga. Kui oled silmapaistvate juhtimisomaduste ning Noored Kooli visiooniga sobiv inimene, osutud Sa valituks. Kandideerijaid on küll palju, ent igal aastal jääb sõelale enam-

vähem sama arv inimesi – 20-25 noort.

Enamik huvilistest ei oska arvatagi, kui põhjalik meie värbamisprotsess tegelikult on. Üks põhjus, miks tasub kandideerida ka siis, kui arvad, et „mina ju nagunii ei saa”, on fakt, et kandideerides saadakse enda kohta teada nii palju uut infot, et isegi valituks mitte osutudes on pilt oma nõrkustest ja tugevustest kordades selgem kui enne. Kandideerimisetappide hulka kuuluvad avaldus, lühike näidistund, grupitöö, tööalase isiksuse küsimustik n i n g intervjuu.

Tean omast kogemusest, et tihti kaob motivatsioon kuhugi tööle kandideerida fakti tõttu, et enamik tööandjatest kas kirjutab sulle lihtsalt ühe lausega otsuse sinu kandideerimise kohta või halvemal ja paraku sagedamal juhul ei suvatse sulle üldse mitte midagi vastata. Kuna soovime oma programmi osalema vaid parimaid, analüüsitakse igat kandi-

daati väikseimate detailideni ning põhjalik nõrkusi, tugevusi ja soovitusi välja toov tagasiside on kõigile garanteeritud.

Seega, hea tudeng, kes sa kevadel ülikooli lõpetad - kandideerida on tõsise motiveerituse korral mõtet ka siis, kui kardad, et ei

pruugi valituks osutuda. Kui aga 8. märtsiks kandideerida ei jõua või ei julge, siis tea, et järgmisel sügisel hakkame otsima osalejaid juba järgmisesse lendu ja nii igal aastal - kuni igal Eesti lapsel on võimalik saada väga hea haridus.

MÄRTS 2015 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 23

TUDENG TEGUTSEB

Karjääriseminarid - täienda oma teadmisi ja oskusi!

TTÜ Karjääri- ja nõustamistalitus korraldab õppeaasta jooksul erinevaid seminare ja infotunde, mille eesmärgiks on aidata üliõpilastel õpingutega toime tulla või teha edukaid valikuid tööturul.

Seminarid on osalejatele tasuta.

Altpoolt leiad märtsikuu seminaride kava. Terve sügissemestri kava on leitav KNT kodulehelt www.ttu.ee/career, samast leiad iga seminari täpsema kirjelduse ja esinejate tutvustuse.

Märtsikuu seminaride esinejate seas on nii meie oma töötajad kui ka külalisesinejad Eesti edukatest ettevõtetest.

Lisainfo ja registreerumine: www.ttu.ee/career.

• Teisipäev, 3. märts, kell 16:00 • Teisipäev, 17. märts, kell 16:00 „Raamatupidamine väikestes ja keskmise „Vaatame enda sisse: minu isiksus, võisuurusega ettevõtetes“ med, eesmärgid ja väärtused“ Lektoriks on BDO Eesti audiitor Mart Mänd.

Lektoriteks on TTÜ karjääri- ja nõustamistalituse nõustajad Monika Sutrop ja Heiki Beres.

• Kolmapäev, 4. märts, kell 16:00 „Kuidas alustada oma äri? Ettevõtja ABC“ Lektoriks on ettevõtja Egon Eiche.

• Neljapäev, 5. märts, kell 16:00

„Appi, mind kutsuti tööintervjuule! Kuidas töövestlus edukalt läbida?“ Lektoriks on värbamiskonsultant Alo Naelapea.

• Reede, 6. märts, kell 12:30 „Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine – mis, miks ja kuidas?“ Lektoriteks on TTÜ vastuvõtutalituse nõustajad Anne Urbla ja Barbara Hein.

• Kolmapäev, 11. märts, kell 16:00 „Kuidas leida õpimotivatsiooni ja hoida fookust oma eesmärkidel?”

Lektoriks on TTÜ psühholoog Kadri Kiiskmann.

• Neljapäev, 12. märts, kell 16:00 „Töövõimalused Euroopa Liidu institutsioonides – kuidas edukalt kandideerida?“ Lektoriks on Euroopa Personalivaliku Ameti Euroopa Liidu karjäärisaadik Eestis Sandra Särav.

24 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . VEEBRUAR 2015

• Kolmapäev, 18. märts, kell 16:00 „Kes jääb peale – aeg või sina? Ajajuhtimise ABC” Lektoriks on karjäärinõustaja Liis Mäeots.

• Neljapäev, 19. märts, kell 16:00 “Stressijuhtimise töötuba“ Lektoriks on psühholoog Gähtlin Leppänen.

• Teisipäev, 24. märts, kell 16:00

„Avalik esinemine“ Lektoriks on pangandustaustaga Gunnar Toomemets.

• Kolmapäev, 25. märts, kell 16:00 „Pettused ja nende ennetamine läbi riskijuhtimise“ Lektoriks on Riskinõustamisteenuste juht AnnaMari Oomer.

• Kolmapäev, 25. märts, kell 16:00 „Kuidas koostada CV-d ja kaaskirja“ (vene k.)

Lektoriks on TTÜ karjäärinõustaja Galina Rastvortseva.

TUDENG TEGUTSEB

OLE NÄHTAV, SIND OTSITAKSE! Otsid suveks praktikakohta või soovid leida püsivat erialast tööd?

Tahaksid tööle saada riigi kõige ägedamasse ettevõttesse, kus konkurents on neli ühele? Õpid põnevat eriala, kuid ei ole päris kindel, kuidas seda tulevikus rakendada võiks? Sind paeluvad ühe valdkonna ettevõtted, kuid õpid ise hoopis teist asja? Tule ja suhtle Eesti parimate tööandjatega, jää silma ning leia see, mida otsid!

9. - 10. märtsil toimub TTÜ-s taas Eesti suurim tudengite karjääriüritus Võti Tulevikku, mis toob kokku üle 60 ettevõtte ning 3000 üliõpilase. Lisaks suurele karjäärimessile toimuvad kahe päeva jooksul ettevõtete korraldatud töötoad ja seminarid, lisaks koolitused ning üldharivad loengud tudengitele.

Teisipäeval, 10. märtsil toimub Tudengimajas ja aulas suur karjäärimess, kus on esindatud ligi 60 ettevõtet. See on hea võimalus, et huvipakkuva ettevõtte esindajaga silmast-silma suhelda – nii saad uurida, millega ettevõte tegelikult tegeleb ja millistes projektides saaks üks praktikant kaasa lüüa, milliseid töötajaid otsitakse ja mida ettevõte Sinule saaks pakkuda.

Formaalsele karjäärimessi kõrval loome sel aastal Tudengimajja hubase

start-up ala, kus oma tegemisi tutvustab üheksa perspektiivikat idufirmat – saladuskatte all võib öelda, et mitmed neist otsivad ka meeskonnaliikmeid!

Lisaks karjäärimessil osalemisele korraldavad mitmed ettevõtted seminare ja töötubasid, et üheskoos aktuaalsete teemade üle arutleda või reaalsetele ettevõttes esinevatele probleemidele lahendusi leida. Ka see on hea koht, kus oma teadmisi ning mõtlemisvõimet näidata ning seeläbi ettevõtte esindajale positiivselt silma jääda! Kuna kohti on piiratud hulk, on seminaridesse kohustuslik eelregistreerimine – seda saab kuni 5. märtsini teha Võti Tulevikku koduleheküljel: www.VT.ee.

Maha ei tasu magada ka kahe päeva jooksul toimuvaid loenguid ja koolitusi: Rait Kondor BeWise’ist annab investeerimiskoolituse, spordibioloog Kristjan Port heidab valgust tumedasse tulevikku ning Martin Villig Taxify'st räägib, mis tunne on tegelikult Eesti perspektiivikaimat start-up'i eest vedada.

Kuna karjäär on teadupoolest tihedalt seotud haridusega, ei ole unustatud ka seda: esmaspäeval peamaja fuajees toimuv Hariduskohvik toob kokku tudengid, ettevõtete esindajad ning ülikooli töötajad, eesmärgiks arutleda

ülikoolihariduse kitsaskohtade ning võimalike arengusuundade üle.

Seega – tule suhtle, küsi, alusta vestlust ja ole nähtav. Sind otsitakse tegelikult ka!

•KARJÄÄRIMESS TTÜ TUDENGIMAJAS JA AULAS TEISIPÄEVAL, 10. MÄRTSIL KELL 9.30 – 16.00 •TÖÖTOAD, LOENGUD JA KOOLITUSED 9.-10. MÄRTSIL KELL 10.00 – 16.00 •REGISTREERUMINE SEMINARIDESSE, LOENGUTESSE, KOOLITUSTELE JA HARIDUSKOHVIKUSSE WWW.VT.EE

www.vt.ee

Võti Tulevikku 2014 karjäärimess TTÜ-s

MÄRTS 2015 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 25

TUDENG TEGUTSEB

PAKUB SUVEKS LIGI

100 PRAKTIKAKOHTA

Mirjam Lindpere Eesti Energia järelkasvu projektijuht mirjam.lindpere@energia.ee Eesti Energia pakub sel kevadel ja suvel kõrg- ja kutsekoolide õppuritele ligi 100 praktikakohta üle Eesti.

Praktikakohti pakuvad kõik Eesti Energia kontserni ettevõtted ning sõltuvalt praktikandi ettevalmistusest ja ülesannetest on tudengitel võimalik saada oma töö eest ka tasu.

Praktikakohti pakub Eesti Energia kõikides tegevusvaldkondades: põlevkivi kaevandamises, elektri, soojuse ja vedelkütuste tootmises, energia jaotamises ja müügis või hoopis äriarenduse üksustes uudsete äri- ja tehnoloogialahenduste loomisel.

Eesti Energia välise järelkasvu projektijuhi Mirjam Lindpere sõnul pakub praktika Eesti Energias kõrg- ja kutsekoolide õppuritele võimalust saada ettekujutus eesootavast tööelust ning omandada töökogemus valitud erialal.

Reaalselt mõõdetavate ja heade tulemuse eest maksab ettevõte praktikantidele tasu ning parimatele praktikantidele tehakse pärast praktikaperioodi lõppu tööpakkumine töö jätkamiseks Eesti Energias.

Eesti Energiale annab praktikantide kaasamine võimaluse arendada energeetikavaldkonna järelkasvu ja tutvustada noortele energeetikaga seotud karjäärivõimalusi. „Ettevõtte jaoks on praktika hea võimalus tutvuda ettevõt26 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MÄRTS 2015

like ja asjatundlike noortega, keda saab pärast kooli lõpetamist Eesti Energia meeskonnaga liituma kutsuda. Meil on tulevikus vaja 300 uut inseneri selleks, et viia ellu ettevõtte arenguplaanid,“ sõnas Lindpere.

õppuritest on oodatud eelkõige järgmistel erialadel õppijad - automaatik, elektrik, keemiaprotsesside operaator, keevitaja, mehhatroonika ja soojusseadmete käitaja. Praktikakohti pakutakse ka teiste erialade õppuritele.

Kõrgkoolidest ootab Eesti Energia praktikale eelkõige järgmiste valdkondade õppureid – automaatika, ehitus, elektro- ja soojusenergeetika, geoloogia ja mäendus, IT, keemia ja kütuste tehnoloogia, masinaehitus ja mehhatroonika, tootearendus, matemaatika, statistika ja majandus. Kutsekoolide

Ülevaadet pakutavatest praktikakohtadest leiab Eesti Energia kodulehelt aadressilt www.energia.ee/praktika ning tutvustame oma praktikavõimalusi ka Võti Tulevikku karjäärimessil 10. märtsil TTÜ tudengimajas. Avaldusi praktikakohtadele kandideerijatelt oodatakse hiljemalt 31. märtsiks.

TEADUS

TTÜ VALMISTUB OMA SATELLIIDI EHITAMISEKS Aleksandr Zhigalov MEKTORY Satelliidiprogrammi kommunikatsioonimeeskonna liige satellite@ttu.ee Pea kaks aastat tagasi, 7. mail 2013, astus Eesti nende riikide rivvi, kes omavad midagi planeedist Maa väljaspool.

Olgu see omand kas või vaid piimapaki suurune ning ka vastava kaaluga, on selle väärtust raske ülehinnata. Jutt on muidugi Eesti esimesest satelliidist ESTCube-1.

TUDENG TEGUTSEB TUDENG TEGUTSEB

ESTCube-1 Missioon jätkub veel mõnda aega ning see on olnud väärtuslikuks teaduseksperimendiks, mille käigus on hoogustunud rahvusvaheline koostöö mitmete ülikoolide tudengite vahel erinevatest teadusvaldkondadest.

Satelliidiga oli seotud ligi 90 tudengit ning suurprojekt on andnud ainest enam kui 40 bakalaureuse- ja magistritööle. Lähema kahe aasta jooksul jõuab kaitsmisele ka kolm doktoritööd.

Riigi juhtiv tehnikaülikool on loogiline

koht Eesti kosomoseteaduse arendamiseks. Selleks avas TTÜ Innovatsioonija Ettevõtluskeskus MEKTORY 2014. aasta aprillis Kosmosekeskuse, mis muu hulgas valmistab ette TTÜ kuupsatelliidiprogrammi. Samuti valmistab TTÜ ette kosmosega seotud õppeainete lisamist inseneride õppeprogrammidesse.

Seekord plaanitakse ehitada umbes 3 korda suuremat Maa tehiskaaslast (3U vs 1U ESTCube-1 puhul) – kaaluga umbes 3 kg ning suurusega 10x10x30 cm. See on suurim CubeSat standardvariantidest.

TTÜ - MEKTORY satelliidiprogramm on ülikooliülene interdistsiplinaarne projekt, mis viiakse läbi teaduspartnerite ja äriettevõttete koostöös.

Satelliidi missiooniks on teha Maa kaugseiret Maa-lähedaselt orbiidilt nähtavas ja/või infrapunases spektris.

Satelliit edastab kaugseire andmeid maapealsetele jaamadele; andmeid

saab kasutada haridus-, teadus- ja kosmosetehnoloogia arengu ning teadmiste edasiandmise eesmärgil.

Projekti 63-liikmeline meeskond Mektory kosmosekeskuse juhataja Mart Vihmandi juhtimisel on jaotatud 7-sse töögruppi. Kuna tegemist on tudengisatelliidiga, on igas töögrupis juhendajateks ja toeks oma ala spetsialistid - kokku 19 õppejõudu ning 44 TTÜ üliõpilast. Meeskond vajab veel spetsialiste, ning tõsise huvi korral tasub kindlasti ühendust võtta.

Veebruari lõpus andsime kõikidele TTÜ tudengitele võimaluse projektis osaleda, pakkudes satelliidile nime.

Täname kõiki, kes kaasa mõtlesid ning oma pakkumise edastasid!

Lisainformatsiooni projekti kohta saab lingilt: http://bit.ly/satproject JÄRGMISES NUMBRIS: satelliidi täpsem kirjeldus ning veel palju huvitavat kosmose teemal!

MÄRTS 2015 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 27

KULTUUR

MUL ON SULLE ÜKS JUTT…

Marta Hang T-Teater hang.marta@gmail.com

5. veebruaril esietendus Tallinna Tehnikaülikooli Tudengiteater T-Teatri uus lavastus "mul on sulle üks jutt...", mis on inspireeritud möödunud sügisel toimunud kooseluseaduse teemalistest aruteludest.

Fotod: Marko Kivimäe

Kõik veebruarikuu etendused müüdi kiiresti välja, mis teeb numbrites publiku hulgaks üle 200 inimese ning sinna juurde tuleks lisada veel üks blackbox'i täis publikut Viljandi Tudengite Teatripäevadelt. T-Teatri 13 tegutsemisaasta jooksul ei ole kunagi varem olnud nii paljud etendused järjest välja müüdud! See näitab, et teema läheb ühiskonnas korda ning sellest on vaja rääkida. Seda enam, et Eesti teatri ajaloos ei ole kunagi seksuaalvähemuste teemat nii põhjalikult, ausalt ja avameelselt käsitletud.

28 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MÄRTS 2015

Ootame Sind meie etendustele 8, 16, 17, 22, 24, 30. ja 31. märtsil X-baaris (Tatari 1) algusega kell 19.00.

Pileteid saab osta Piletimaailmast ja vabade kohtade olemasolul ka kohapeal.

Rohkem informatsiooni www.tteater.ee või meie näoraamatus T-Teater.

Eero Raun - "Sai naerda, sai nutta. Väga vahva oli. Tänud!"

Kirsti Naaber – „Aitäh teatrielamuse eest. Hea oli üle pika aja kodust välja saada. Tublid olite ja nähtavalt südamega asja juures. Paar endaräägitud fragmenti tundsime ka ära.

Peaosas olnud noormees jättis eriti sügava mulje! Väga andekas ja kena poiss! Kummardus ja aplaus kogu trupile.“ Laura Barbo – „Väga äge lavastus! Mulle imponeeris see siirus, huumor ja ausus.“

KULTUUR

VEEBRUAR 2015 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 29

ESN CORNER

ASPIRATIONS

“THE LIMIT IS IN THE SKY BUT WILL YOU BE REACHING IT TODAY, TONIGHT?“

Dmitrii Stepanenko Columnist TUT Student Union dmitrii.stepanenko@tipikas.ee A sparkling will of a complex desire to test the limits and do, what might have seemed at first, the undoable, has made me think that we are pushed to do so many things and yet we do so few things generously and willingly ourselves. It is not that we are deprived of oceans of possibilities and opportunities, but just because we have forgotten to remind ourselves of what we all used to stand for and what aspirations once made our blood boil.

Boil until it has burst from within the very flesh and torrented down the skin.

Even I, my dear reader, had aspirations, which in turn had changed my life significantly. If not for them, there would definitely be one columnist fewer. So I would like you to keep on reading and in return I will share some of my early, so-called ambitions, which have made me who I am right now.

30 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MÄRTS 2015

-THE GHOST INSIDE

About six years ago, I cried with an unbridled joy for I got into a band as a singer, back in my hometown. I had craved for it so long and could not believe that it was hapenning for real.

I even pinched myself so hard (just to make sure I was not dreaming), I had a bruise afterwards,. I was ready to give anything to become the best at singing and I certainly tried: I stopped drinking and smoking, I started doing sport and submerged in composing poems and lyrics. I had never done something like that before until then.

That is: putting myself together and trying to achieve something. I was in a band for about two years and even after some members of the band had left to other cities to start their own projects, I kept on singing.

Later, I had decided to dedicate all of my time to learning English. It might sound a bit daft but knowing myself, I can tell you that I went quite hardcore about the learning process. I would spend at least six hours every single day on learning English and I would go to bed with and wake up to the

sound of LBC Radio or my favourite TV programme Top Gear, some episodes of which I would watch over and over again to pick up an English accent. I can tell you, my friends, that I was so obsessed with the will to learn the foreign language, I would not even bother finding time to do anything for school. I simply knew that the school would only take my time away. Nothing was able stop the incessant hunger for fulfilling my dream.

Isn’t like that, when we are eager to do something, we give every inch of our body and mind to make it work?

Is it not true, that great revelations and moments of blissful joy spring up with the deepest and sencere kicks of aspirations? We should never forget them and keep them close to our hearts because they shape our minds and define us amid such a big bowl of scattered and unripe minds. Without such a pure feeling and a will to explore the boundaries of a new rhythm of the life, we would never reach the sky. So, my dear reader, when will you be reaching the sky?

ESN CORNER

IT´S ALL ABOUT THE ARTS Mariam Malidze Columnist TUT Student Union mariam.malidze@tipikas.ee

As my urge to discover more and more of the Estonian culture continues, I decided to visit some museums in Tallinn. I have managed to see Kumu and Kadrioru Art Museum – two branches of Eesti Kunstimuuseum (The art museum of Estonia). Kadrioru Art Museum is situated right in the heart of the Kadriorg Park, which is a very beautiful sight itself. It is located in the palace built as a summer residence by the Tsar Peter I of Russia. The museum displays several exhibitions, mainly the works of Western European and Russian art from the time span of 16th to 20th century. Very interesting and enjoyable sight indeed, although, Kumu museum, on the other hand, has made a bigger impression on me.

Kumu Art Museum is Estonia’s largest museum which covers the work from collections of the early classics of Estonian Art up to the period of the Second World War, as well as the works from the times of the Soviet occupation and, of course, the modern art gallery. The first thing that catches your eye as you enter the building are huge sofas made

out from tires. Definitely a sign that some outstanding works of contemporary art is awaiting you.

tional romanticism, my favorites being the “Dance of life” and “Passion” by Oskar Kallis.

The museum has two permanent exhibitions: Treasury and Difficult choices. One may start pleasing the eye with the paintings and sculptures from the classics of Estonian as well as German-Baltic art dating from the 18th century, all the way from the portraits of important Estonians and landscapes of the country to the works inspired by biblical passages or the motives of Kalevipoeg (the Estonian national epic poem). One of the most outstanding masterpieces in the collection that will definitely attract the visitor’s attention is the painting “Monks Curse Loreley” created by Johann Köler, Estonian painter and the leader of national awakening, on the motives of a German poem written by Immanuel (the poem, on the other hand, was inspired by the myths of nymph Lorelei in the river Rhine endangering all the sailors with her sweet songs). As you precede, you will be delighted to observe the paintings with lighter themes and backgrounds. Landscapes created on the theme of Saarema by Konrad Mägi are to be considered the first modern Estonian paintings. And before moving onto Socialist Realism, you have a chance to appreciate the sight of the paintings inspirited by Estonian na-

On the next floor you are greeted by the art glorifying the working class and ‘the great’ Soviet leaders as you enter the exhibition “Difficult choices” featuring the works from the time period of 1945-1991 (I have to admit, the huge portrait of Lenin above the gleaming red ball supposedly being the sun, is kind of creepy and scary. Try to avoid seeing that!). The collection further introduces and discusses the relationship between the Soviet state and art in the 1960’s, 1970’s and 1980’s.

Leaving all the past behind, the last floor of the museum welcomes you to the world of the different, extravagant and contrasts known as Contemporary art. The modern art gallery displays many interesting paintings, sculptures, different types of work but the most notable among those has to be the works of Paul McCarty’s, well renowned and controversial US contemporary artist, especially, the legend of “Holly Wood” told in a made up mystical language.

Apart from the permanent collections, Kumu Kunstimuuseum hosts many temporary exhibitions and offers something interesting for every taste, so, devoted art lover or not, you will not regret visiting this place!

MÄRTS 2015 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 31

SPORT

ME TEEME SEDA JÄLLE TIPIKAD XVI ÜLIÕPILASTE SUVEMÄNGUDEL! Martin Malm Spordivaldkonna koordinaator TTÜ Üliõpilasesindus martin.malm@tipikas.ee Selle suve kõige kuumemad päevad saavad olema 26. – 28.ndal juunil Käärikul, kus leiavad aset juba 16. Üliõpilaste Suvemängud. Kokku tuleb juuni viimasel nädalavahetusel Käärikule ligi 1500 tudengit üle Eesti (spordikompleks lihtsalt ei võimalda rohkem) ning kõrgkoolid saavad omavahel mõõtu võtta rohkem kui 30nel erineval võistlusalal. Viimastel suvemängudel tegi TTÜ ajalugu ning on ainsa ülikoolina võitnud neljal järjestikusel korral kõige sportlikuma- ja kõige aktiivsema ülikooli tiitli. Me ei lase latti alla ka sellel aastal ning teeme seda jälle.

Suvemängud on kindlasti ühe Tipika must-go üritus!

Mida

räägivad tudengid, kes on suvemängudel käinud?

Stanislav Stõkov

Mehaanikateaduskonna tudeng ja endine TTÜ Üliõpilasesinduse juhatuse esimees Üliõpilaste suvemängud on üks mega-

lahe üritus, millest peab osa võtma iga tudeng. Minu tudengielus on see suve üks oodatumaid üritusi. See on koht, see melu ja need inimesed annavad igal aastal suurepärase kogemuse ning loovad unustamatuid ja seiklusrohkeid mälestusi. Veeta kolm päeva looduse keskel järve ääres sporti tehes ja õhtuti pidutsedes on mõnus viis lõõgastuda pärast pikka, rasket kooliaastat. Mina osalen sellel aastal juba neljandat korda ja ootan seda nädalavahetust pikisilmi.

Seni olen igal aastal suutnud ennast ületada, võttes osa aina rohkematest aladest. Kui esimesel aastal sai tehtud 11 ala, siis viimasel korral juba 17 ala, sealhulgas sai ka paar üliõpilasmeistritiitlit võidetud ja tänavu on eesmärk ennast veelgi ületada.

Tom Erik Luoma-aho

Majandusteaduskonna tudeng Kui sina, noor, tulid ülikooli, oli sul kindlasti peas vähemalt kaks asja järgnevast kolmest: kõrgem haridus, pidu ja sport. Kahte viimast saab nautida, tõenäoliselt maailmas ainuslaadseimal üritusel, Üliõpilasete suvemängudel - võtta mõõtu sadade teiste Eesti tudengitega korvpallist ujumiseni ning nooleviskest naisekandmiseni (jah,

seal on olemas kõik spordialad, mida vähegi suudad välja mõelda). Õhtul saad selga tõmmata oma parima peodressi ning minna looduskauni Kääriku metsade vahele, kus Eesti parimad artistid annavad meeldejääva kontserdi. Kui sa ikka ei tea, kas asi on seda väärt, siis mõtle selle peale, et kui sa oled kunagi vana ja hall ning tahaksid meenutada midagi legendaarset oma nooruspõlvest, siis on Kääriku just see, mis sul esimesena meelde tuleb!

Sander Sööt

Mehaanikateaduskonna tudeng Kääriku Suvemängud on lõbus rahvaspordivõistlus, kus tähtis on ennast hästi tunda ja nautida seda, mida Käärikul meile pakkuda on. Igal aastal on osalemine andnud mulle palju meeldejäävaid emotsioone, kogemusi ja uusi lahedaid tuttavaid. Tuleval suvel osalen Kääriku suvemängudel kolmandat korda. See üritus tuletab mulle meelde seda, kui lahe ja uhke on olla tudeng, eriti veel Tipikas! Sel aastal kavatsen ma osa võtta nii paljudest aladest kui ajakava võimaldab. Eelmisel aastal võtsin osa 14. võistlusalalt, kus endalegi üllatuseks osutusin ma parimaks kõhuka „hüppajaks“. Kindlasti lähen

Fotod: Toomas Haud

32 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MÄRTS 2015

SPORT

ma sel suvel sõprade seltsis seljakotiga orienteeruma ning suure kiigega üle võlli kiikuma. Ilmselt kõige eredam kogemus eelmisest aastast on üks isealgatuslik mitteametlik võistlusala, kus varahommikul tuldi helgele ideele: Mäe nõlva peale paigaldati kile, kallati seebivett peale ja sealt sai alla „kelgutada“. See oli üle-eelmisel aastal ka seinamäel võistlusala, kuid kaine mõistus on selle masohhistliku ala ametlikust võistlusprogrammist eemaldanud. Käärikul juhtub leidlike inimeste seltsis väga põnevaid asju!

Lisaks on meelelahutuslik programm üsnagi nauditav ja meeldejääv (näiteks naiste mudamaadlus). Eelmistel aastatel oleme Sõjakooli poistelt ka nende retrojalgrattaid laenanud ning Kääriku kuppelmaastikul ringi sõitnud. Kokkuvõtteks võib öelda, et väga fun ja chill.

Näeme Käärikul!

Eveli Lill

Sotsiaalteaduskonna tudeng Iga õige tudeng peaks kindlasti vähemalt korra Suvemängudest osa võtma, sest see on suve üks kõige ägedamaid sündmusi! Kuna valikus on väga palju erinevaid spordialasid, siis leiab igaüks endale just selle õige, millest osa võtta. Olgu selleks naiste mudamaadlus, võrkpall, ujumine või hoopis midagi muud. Suvemängude juures on suureks osaks ka õhtused meelelahutusprogrammid, kus saab uute ja vanade

sõpradega erinevatele esinejatele kaasa elada. Eelmisest aastast jättis kõige eredama mälestuse elamusjooks, kus tuli ületada erinevaid takistusi, näiteks roomata läbi muda, ujuda, ronida heinapallidel ja palju muud. Omaette elamuse andis ka teistele Tipikatele kaasa elamine, sest olime eelmisel aastal tõesti tublid. Kindlasti meenuvad Suvemängudega head mälestused, mida naerdes meenutada.

Näeme uuesti juba sel aastal!

Kadri Toomast

Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonna tudeng 2014. aasta Üliõpilaste Suvemängud olid minu esimene kord seda üritust külastada. Suvemängude kohta olin kuulnud päris palju head ja põnevat ning ei pidanud pettuma. See on tõesti üritus, kus iga tipikas võiks vähemalt korra ära käia. Ise läksin suvemängudele algse eesmärgiga mitte niivõrd sportida, vaid pigem niisama melu nautima ja tipikatele kaasa elama.

Siiski sattusin kohapeal päris mitmest alast osa võtma, sest aktiivsuse punkte oli vaja ju TTÜle koguda. Sai proovida ka selliseid spordialasid, mida polnud varem just palju harrastanud, näiteks petanque, frisbee või auto mäest üles lükkamine. Kuigi väga kõrget kohta ühelgi alal ei saanud, pole hullu, sest tähtis on ikkagi osavõtt. Lisaks ise võistlemisele, sai muidugi ka teistele

tipikatele kõikvõimalikel aladel kaasa elatud ning tipikavaimu on suvemängudel tõesti palju. Muidugi ei puudunud ka õhtune meelelahutus ja pidu.

Suvemängud olid 3 ülivinget päeva täis sporti, parimate tudengitega ajaveetmist ning kindlasti plaanin Käärikule sõita ka sel aastal.

Kui

suur on osavõtu tasu ja mida see sisaldab?

Märtsi lõpuni on TTÜ tudengitel ja vilistlastel võimalik registreeruda 35 euroga, hiljem registreerudes on osavõtutasu juba 45 eurot.

Osalustasu sisaldab: • Kolme meeldejäävat päeva • Kuut söögikorda (reedel õhtusööki, laupäeval kolme söögikorda ja pühapäeval hommiku- ning lõunasööki).

• Telgikohta • Võimalust osaleda kõigil spordialadel • Õhtust meelelahutusprogrammi • Viimase peal seltskonda

Kuidas registreeruda?

Küsimuste ning registreerimissooviga pöördu Mailise poole: mailis.pytsep@ hotmail.com

Lisainfo ürituse kohta:

www.suvemängud.ee ning Facebook'is: Tipikad Üliõpilaste Suvemängudel XVI MÄRTS 2015 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 33

HUUMOR

HALVA HUUMORI INSTITUUT Meie instituudi sööklas pakutakse maailma väikseimaid hiid-krevette!

Aleksander Vassiljev sassipostkast@tipikas.ee

Asi muusikas

Vaesel muusikaakadeemia tudengil läks viiul katki. Läheb poodi, uut pilli ostma.

- Kui palju see viiul maksab? - 2000€ - Liiga palju! Aga kui palju maksab see? - 1000€ - Seda ka liiga palju! Kas 100€ eest ei saa midagi? - Saja eurtsi eest saad selle vana flöödi! - Pagan, peab siis vist jälle eriala vahetama hakkama! -

34 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MÄRTS 2015

Vangistus

K: Mis vahet on ülikooli ühiselamul ja vanglal?

V: Üks on räpane väike kong, kus tuleb veeta mööda aastaid ninapidi koos tundmatu ja vaimselt ebastabiilse inimesega. Teine on vangla.

Jõud

Füüsika õppejõud uurib tudengilt: - Kirjelda Van der Waalsi jõud? - Van Der Waalsi jõud esineb molekulaarsel tasandil ja võib teatud tingimustes olla väga tugev. Näiteks hoidis see mind eelmise aasta eksamil lõpetamast!

Raamat

- Väike tüdruk, miks sa nutad? - Raamat on väga kurb! - Mis raamat see siis on selline? - Termodünaamika põhimõtted! -

Uudised

Õppejõud on õnnelik nähes ühte oma kursuse mustadest lammastest lõpuks enda kabinetis.

- Mul on sulle hea ja halb uudis!

Halb uudis on see, et ma nägin sind spikerdamas ja sa kukkusid eksami läbi. Hea uudis on aga see, et kuna see oli sinu kolmas spikerdamine, siis suurima tõenäosusega ei pea sa eksamite pärast enam muretsema! -

SUDOKU

SUDOKU

MÄRTS 2015 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 35