Studioosus aprill 2019

STUDIOOSUS T A LT E C H I T U D E N G I A J A K I R I . A P R I L L 2 0 1 9 . T A LT E C H S T U D E N T M A G A Z I N E

P E R S O O N : E R K K I K A R O - A A S TA P A R I M A D - T U D E N G I D T E G U T S E V A D - W R O M D K O K K A M E O D A V A LT - W O R L D M A N - O L G E M K U LT U U R S E D

TOIMETUS

TOIMETUS

P E AT O I M E TA J A

Doris Abe doris.abe@tipikas.ee KÜLJENDA JA

Kadi Sigus

Anna-Grete Juchnewitsch, Christin Liis Krass, Anne-Mary Läll, Märten Puust, Liina Luhar, Helena Kuivjõe, Triin Siim, Saskia Jõers, Dr Gonzo, Elis Seeland

K E E L E T O I M E TA J A

VÄ L J A A N D J A

TalTech Üliõpilasesindus AADRESS

Ehitajate tee 5, Tallinn K I R J U TA

studioosus@tipikas.ee

Kadri Pärtel

TRÜKK

PEAKA ANE FOTO

SpinPress

Marko Vilberg

H T T P : // W W W . TA LT E C H . E E / S T U D I O O S U S

Studioosus (ladina keeles üliõpilane) on kord kuus ilmuv ajakiri, mille koostajateks on TalTechi tudengid. Studioosus toob lugejani uudised, persoonilood, reportaažid, intervjuud ja palju muud. Lehe tiraaž on 1000 eksemplari ning seda jaotatakse TalTechi peahoones, IT majas, raamatukogus ja ka kolledžites tasuta.

@ S T U D I O O S U S 2 019 | KÕ I K Õ I G U S ED K A I T S T U D

STUDIOOSUS

3

Armas lugeja!

Loodan, et saad suveajaga kohanemisega paremini hakkama kui mina. Tean mitmeid inimesi, kes tunnevad, et kevade tulek süstib neisse energiat ja jaksu, kuna valget aega on rohkem, õues läheb rohelisemaks ja muu aastaajavahetusega kaasneva tõttu. Mina seeeest tunnen pigem nii-öelda kevadväsimust, mida ei tee kuidagi paremaks kuklasse hingav sess ja raskesti taltsutatav allergia õietolmu vastu. Seetõttu otsustasin pisut uurida, kuidas olukorda leevendada. Enamik lahendusi, mida internetist leida võib, on üsna klassikalised, kuid väärivad sellegipoolest meeldetuletamist, seega toon siin välja mõned lahendused ka teistele kevadväsimuse all kannatajatele.

Loomulikult ei ole valgest ajast palju kasu, kui me seda ei näe. Kui sinu tavapärastes klassiruumides on palju päevavalgust, on sul vedanud. Kui aga veedad oma päevad suures akendeta auditooriumis, pead päikest ise otsima minema. Ülikoolilinnaku ümber on palju võimalusi nautida värsket õhku ning täita end loodusliku energiaga. Pikad jalutuskäigud aitavad ka stressi maandada ja õhtul kergemini uinuda.

Vaimset ülekoormatust aitab vältida organiseeritus. Kui sul on kindlad to-do listid ja päevaplaanid, võib töökoormus palju väiksem tunduda. Näiteks vaadates 20 ülesannet, tundub õigeks ajaks valmis jõudmine võimatu; kui aga igas päevas on neli kohustust, paistab kandam juba mõistlikum.

Tudengina tean, kui raske võib olla regulaarselt aega leida piisavaks uneks, kuid see on paratamatult võtmeelement heaks enesetundeks. Proovi ikka õigel ajal magama jõuda ja vältida nn allnightereid.

Vahel aga tee lihtsalt õppimisest paus ja haara näiteks Studioosus, kust leiad sel kuul intervjuu ühe õppejõuga; ülevaate sellest, mis ikkagi juhtus Tudengimajas 28.02 ja kes olid 2018. aasta kõige tublimad. Helena kirjutab oma eluolust Norras; saame teada, millega tegeleb meie kooli Kammerkoor ning mis ikkagi on TalTechi tudengitest välja kasvanud WROMD. Õpime, kuidas teha muljetavaldav õhtusöök rahakotisõbralikult ning saame lugeda, milline kirjandusteos on Anna-Gretet sel kevadel paelunud. Kuhugi pole kadunud ka ristsõna, futoshikid ja sudokud.

Kui tunned, et kaante vahelt on midagi puudu, kirjuta meile julgelt!

Head lugemist!

Doris Abe Peatoimetaja

4

SEC TION TITLE

SISUKORD 1

T A LT E C H I P U L S S

Persoon: Erkki Karo

2

T A LT E C H I P U L S S

Retrodiskotajad

3

T A LT E C H I P U L S S

Aasta parimad on selgunud

4

TUDENG TEGUTSEB

Norra seiklused jätkuvad

5

TUDENG TEGUTSEB

Kammerkoor

6

TUDENG TEGUTSEB

WROMD

7

GNOSIS

Koduresto vaestele

8

SPORDISEKTOR

Worldman games

9

K U LT U R N I K

Emapiim

STUDIOOSUS

5

TALTECHI PULSS CHRISTIN LIIS KRASS ERAKOGU

I N T E R VJ U U E R K K I K A R O G A

1

1) Kes Te olete ja mida Te õpetate?

Olen TalTechi Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi direktor ning teadus- ja tehnoloogiapoliitika kaasprofessor. Õpetan kõike, mida ma pean innovatsiooni ja riigivalitsemise osas oluliseks, huvitavaks ja tulevikus vajalikuks.

2) Mida õppisite ülikoolis ja kas olite tol hetkel oma valikuga rahul?

Alustasin Tartu Ülikoolis avaliku halduse bakalaureuseõppes. Valik oli üsna juhuslik, aga nelja aasta jooksul sai selgeks, et tegu on piisavalt laia erialaga ning maailm on vaba enda edasi arendamiseks.

6

STUDIOOSUS

TALTECHI PULSS 3) Kas olete täiendanud enda haridusteed välismaal õppides?

Bakas õppisin Erasmuse stipendiumi toel Maastrichti Ülikoolis (Holland).

Doktoriõppes õppisin lisaks Tartu Ülikoolile ja TalTechile ka Leuveni Ülikoolis (Belgia), University College Londonis ning Islandi Ülikoolis.

4) Kas Teile meeldib olla õppejõud?

Jah, ikka – õpetamine aitab ka endal pidevalt juurde õppida.

5) Positiivseid ja negatiivseid aspekte selle ameti juures?

Negatiivne: vahel läheb asi rutiinseks ja liiga mahukaks.

Positiivne: tihedad kontaktid noortega ja võimalus tulevikku koos paremaks teha.

6) Kui Teil oleks homsest võimalik hoopis midagi muud teha, mida teeksite?

Peaksin kas Sardiinias või mõnel Kreeka saarel rannabaari.

7) Kas tänapäeva tudengid erinevad teieaegsetest tudengitest?

Ikka. Nad on nutikamad – nii sisuliselt kui ka tehnoloogiliselt.

8) Mida soovitaksite tudengitele? Mida peaks ja mida ei peaks ülikooli ajal kindlasti tegema?

Kindlasti peaks õpingute jooksul aasta või semestri välismaal õppima.

Kindlasti ei peaks õpingute jooksul liiga palju töötama ja liiga rutakat karjääri tegema.

STUDIOOSUS

7

TALTECHI PULSS PAUL DUBOIS KAROLIINE KARU, OLIVER OLMARU, ALEKSANDER VASSILJEV

RETRODISKO

2

Mida teha, kui tunned, et sinu aastakäik pole päris õige? Kui tahaks minna peole, aga pilet on kallis? Ei saa eitada, et eelmise sajandi rütmid on leidmas oma tee inimeste hinge, kes pole neid võibolla kunagi kuulnudki. Kui oled osa mõnest tudengiorganisatsioonist, kus on veel alles vanemaid liikmeid, on suur tõenäosus, et oled kuulnud jutte Tudengimaja pidudest. Meie oleme ja tekkis küsimus, mis juhtus? Mis hetkel kadusid Tudengimajast tulihingelised tudengipeod?

28. jaanuari õhtul istusime maha Filmiklubi, Kultuuriklubi ja Turundusklubi esindajatega.

Idee oli lihtne: täpselt kuu aja pärast toimub Tudengimajas selline stiilipidu, mida jäädakse mäletama ja miks mitte igatsema? Kuna taolist üritust polnud varem toimunud, tundus turundus kõige kriitilisema punktina. Mõtlesime, et tekitame inimestes huvi kuupäeva vastu, nii pole oluline mitte see, et mis sellel kuupäeval toimub… vaid, et midagi toimub! Ehk märkasid kooli peal plakateid? Nädalad enne pidu möödusid kiiresti ja üritasime pidevalt inimestele meelde tuletada, et midagi on toimumas. Võtsime kasutusele kõikvõimalikud Instagrami kasutajad, kooli telekad ja Fb loosimängud. Sponsoritega meil vedas – meie üritust otsustas toetada Retrobest Festival. Ürituse turundus hoidis meid öösiti üleval, sest videote ja plakatite tähtajad hiilisid ootamatult kiiresti ligi.

Siis kui juba tundus, et turundusega on meil näkanud, tuli hakata mõtlema, kuidas ka piduliste üles kruvitud ootusi rahuldada saaksime.

Mõtlesime, et jagame Tudengimaja saali kolmeks,

8

STUDIOOSUS

TALTECHI PULSS kuna kartsime, et üle 100 inimese kindlasti ei tule.

Backdropide abiga jagasime saali tantsusaaliks, baarialaks ja lounge’iks. Tantsusaali lakke riputasime lausa kaks peegelkera, lisaks kogu valgustus, mille kuskilt kokku suutsime rääkida.

Baarialasse seadsime sisse vintage diivanid. Olime neid inimeste maakodudest ja prügikastide kõrvalt jahtinud. Lounge’i seadsime üles videodisko ja telekamängud, et inimestel oleks võimalik käia jalga puhkamas.

Nüüd, kus ka kujundus oli paigas, tundus, et midagi on ikka puudu – õhtujuhid ja organiseeritud tegevused. Õhtujuhtideks said meie oma organisatsioonide liikmed ja kui nemad välja valitud, saime tegevustele mõtlema hakata. Kuna tantsupõrandalt ei tahtnud inimesi ära võtta, tuli tegevused sinna viia. Limbo ja dancebattle – otsustatud. Videodisko ekraani kasutasime ka selleks ära, et peo algusfaasis teha üks diskoteemaline mälumäng ja muidugi olid võitjatele mõeldud ka auhinnad. Selleks, et pidu kellelgi lähiajal meelest ei läheks, tegime vinüülidest fotoseina ja ehitasime taaskord üles videoboxi.

28. veebruari hommik. Osad meist seadsid üles veel viimase aktiivpromo, et müüa viimased tudengisõbralikud piletid (3,5€/tk), teised kruttisid veel eelmisest õhtust jäänud valgustust ja helitehnikat. Saime aru, et see päev ongi nüüd käes ja kõik toimub päriselt! Kui enne võis veel mõelda, et juhul kui eelmüügiga ei müüda piisavalt pileteid, siis tühistame ürituse ja lepime lüüa saamisega, siis nüüd enam taganemisteed ei olnud. Eelmüügist oli ostetud umbes 50 piletit. Korraldajatega leppisime kokku, et kui tuleb vähemalt 100 inimest, on pidu õnnestunud. Kell 20.00 „avasime uksed” ja kohapealse piletimüügi. Esimesed piletiostjad olime me ise, sest otsustasime varasemalt, et näitame enda usku sellesse üritusse ja maksame ka oma osa. Inimesi tiksus vaikselt juurde… liiga vaikselt. Tantsupõrandal möllas korraga kuni 6 inimest. Esimene tund möödus kiirelt ja järsku oli piletikassa taga järjekord ning tundus, et meie 100 inimese eesmärk ongi täidetud. Kuigi ajakavas toimusid väikesed muudatused, läks kogu pidu ilma suuremate tõrgeteta. Tahaks öelda, et sa pidid ikka ise kohal olema, et seda tunda, aga loodan et need pildid aitavad sellest emotsioonist osa saada.

Peole järgneval hommikul, kui saal oli juba korda tehtud ja Tudengimajas polnud peale kerge leivalõhna ühtegi jälge peost, võttis maad rahulolutunne. Peol käis kokku umbes 250 inimest ja kuuldud tagasiside võib kokku võtta küsimusega: “Millal järgmine Retro toimub?”

Risk ei olnud kalkuleeritud, aga kuradi hea meel, et me selle võtsime. Loodetavasti tekib ka sul, kallis lugeja, mõni äge idee, mida meie kampuses ellu viia. Kindlasti anna meilegi teada, sest meie oleme kohal ja ehk saame sind isegi aidata?

Järgmise kohtumiseni!

STUDIOOSUS

9

TALTECHI PULSS LIINA LUHAR A3 CREATIVE AGENCY

K E S O L I D 2 0 1 8 . A A S TA ÜLIÕPIL ASKONNA S I L M A PA I S T VA I M A D?

3

S A A G E M T U T TAVA K S – A A S TA T U D E N G J A A A S TA T U D E N G I T E G U T E I E E E S !

Eesti Vabariigi 101. aastapäeva aktusel tunnustas Tallinna Tehnikaülikool 2018. aasta parimaid, sealhulgas kuulutati välja ka Aasta Tudeng ja Aasta Tudengitegu.

Aasta Tudengiteo tiitli sai sellel korral kõigi viie teaduskonna üliõpilaskogu suur koostööprojekt: TalTechi jõulupidu. Infotehnoloogia teaduskonna, inseneriteaduskonna, majandusteaduskonna, loodusteaduskonna ja Eesti Mereakadeemia üliõpilaskogude ühise nõu ja jõuga organiseeritud üritusest võttis osa ligikaudu 900 inimest, nende seas nii TalTechi tudengid, vilistlased kui ka töötajad. See andis suurepärase võimaluse enne aasta lõppu TalTechi perel ühiselt kokku tulla.

Märkimist väärib ka asjaolu, et tegu on esimese üliõpilaskogude ühiselt korraldatud üritusega.

TalTechi Aasta Tudeng 2018 on Erik Teder – ehitiste projekteerimise ja ehitusjuhtimise eriala kolmanda aasta tudeng. Tunnustuse pälvis ta märkimisväärse panuse eest TalTechi tudengielu arendamisse ning mainimata ei saa jätta ka tema viimase peal õppetulemusi.

10

STUDIOOSUS

TALTECHI PULSS Erikuga tehtud intervjuud saab lugeda hiljuti ilmunud Mente et Manu numbrist. Studioosusest leiab Aasta Tudengi kirjelduse natuke teises võtmes. Nimelt esitasime tema tunda õppimiseks mõned küsimused hoopis tema heale sõbrale, Gerlin Gilile.

Mis tuleb esimesena meelde, kui mõtled Eriku peale?

Udu. [Naerab] Inimene, kes jõuab kõike ja kõikjale ning seda alati õigel ajal. Saan näiteks tuua meie hiljutise üliõpilasesinduse personali koosoleku, kuhu Erik lihtsalt sisse sadas, ilma mäletamata, et koosolek on algamas. Ise plaanis ta minna vaatama BuildIt üritust ja nii muuseas mõtles kontorist läbi astuda ja vaadata, mis toimub. Uksest sisse astus ta aga täpselt hetk enne koosoleku algust.

Erik paistis korraks olevat segaduses, aga taipas kohe, et temagi ju on sellele koosolekule oodatud. Õnnelik juhus. Erik on vahel udu, kes siiski õnneliku juhuse tahtel jõuab alati õigesse kohta.

Kuidas te omavahel tutvusite ning milline oli esmamulje temast?

Meie esimene kokkupuude oli meili teel. Erik oli sel hetkel Inseneriteaduskonna Üliõpilaskogu (edaspidi INSÜK) värske esimees ning mina olin ligikaudu poolteist kuud olnud Üliõpilasesinduse juhatuse esimees. Erikul oli küsimusi kolledžitele raha jagamise kohta, seetõttu leppisime kokku kohtumise. Esmamulje tema kohta: väga sõbralik ja avatud inimene. Kuna ta oli oma teaduskonna Üliõpilaskogu esimees, siis ikka sai temalt sisendit küsitud erinevate teemade osas. Lähedasemaks saime siis, kui BALTECHi raames aitasid INSÜKi liikmed korraldada inseneritudengitele suunatud praktika ja tööturule sisenemise konverentsi. Natuke aega hiljem otsustas Erik ka esinduskogusse kandideerida. Kui ta valituks osutus ja seal tegutsema hakkas, siis hakkasime me omavahel oluliselt rohkem suhtlema.

Nüüdseks suhtleme igapäevaselt.

Olles Erikut paremini tundma õppinud, saan öelda, et Erikul on hea analüüsivõime. Ta imeb uut informatsiooni nagu svamm ja hakkab teadmisi kohe rakendama. Minu ja Eriku baasväärtused on küll enamjaolt sarnased, kuid vahel mõned mõtted tudengite õiguste osas on siiski erinevad.

Aga see on ainult hea, et esinduskogus on inimesed, kes mõtlevad erinevalt. Seetõttu saame tudengi esindajatena mitte esindada ainult kitsaid seisukohti vaid leiame läbi pikkade arutelude probleemidele kõige ratsionaalsemad ja teostatavaimad lahendused.

Aasta Tudengi tunnustuse pälvis Erik eelkõige oma aktiivse panuse eest tudengielu arengusse ning ka eeskujulike hoiakute ning suurepäraste õppetulemuste eest. Milline on ta aga sõbrana?

Ta on sõber, kes igal ajal leiab sinu jaoks aega. Ülihooliv ja hästi soe inimene. Kui näeb, et kellelgi on raske, siis alati püüab aidata. Isegi juhul, kui tal endal on järgmisel päeval kontrolltöö tulemas ja tegelikult peab õppima (sest keskmist hinnet 5.0 on tarvis ju hoida). Erik on inimene,

STUDIOOSUS

kes jõuab kõikjale. Uskumatu, et ta on oma igapäevatoimetuste kõrval kohal ka paljudel tudengiüritustel. Loomult on Erik meeletult heatahtlik, paras maailmapäästja. Ta on selline inimene, kes ootab teistest inimestest ainult head.

Me oleme tegelikult natuurilt hästi sarnased – usaldame inimesi ja usume neist parimat. Nagu ka minuga, on Erikuga lähedaseks sõbraks saamine aeganõudev protsess, kuid kui see õnnestub, siis on ta ka kell 3 öösel sulle nõus appi tulema. Ta on väga hea ja ustav sõber, mitte kunagi ei räägi kellestki halvasti.

Millega on Erik eriliselt silma jäänud? Mille poolest on ta eeskujuks teistele tudengitele?

Esiteks on ta ehe näide tudengist, kes on 100% õiget eriala õppimas. See väljendub selles, et kui teed enda jaoks õiget asja, siis tulevad ka väga head tulemused. Teiseks on ta ülimalt kohusetundlik ja minu meelest on see väga väärt omadus. Kui Erik midagi lubab, siis ta teeb selle kindla peale ära. Ta on alati õigel ajal kohal ning tema peale saab kindel olla. Hämmastav, et ta jõuab nii paljudesse kohtadesse. Lisaks tudengi põhitööle ehk õppimisele on ta olnud Inseneriteaduskonna Üliõpilaskogu esimees, andnud suure panuse esinduskogu töösse, õpib keskmisele hindele 5.0, osaleb sotsiaalsetel üritustel, käib osakoormusega erialasel tööl ning kõige selle kõrval jõuab vahepeal veel reisima ning leiab aega ka sõprade jaoks. Erik on ehe näide inimesest, kelle kohta öeldakse, kes palju teeb, see palju jõuab. Minu meelest on äge see, et ta teeb kõike ka väga edukalt.

Paljude inimeste puhul, kes teevad samuti paljusid asju korraga, juhtub tihtipeale see, et miski hakkab logisema ning seetõttu mõne tegevuse kvaliteet kannatab. Tema aga suudab kõike rööpas hoida.

Erik on musternäide tudengist – selliseid võiks meil rohkem olla. Iga tudeng peaks tema poole vaatama uhkusega ja väärtustama, et meil on selliseid tudengeid.

Nimeta üks Eriku supervõime, mida sooviksid ka endale.

Ma olen selline inimene, kes alati tahab head ja endast maksimumi anda, kuid muretsen palju ning põen üle. Mõtlen mingid situatsioonid endale hirmsamaks, kui need tegelikult on, muretsen asjata. Erik aga oskab väga positiivselt läbi hõljuda rasketest hetkedest. Ta saab rasketes olukordades väga hästi hakkama ning just seda omadust sooviksin endaski arendada, kuidagi kergemalt võtta asju, mitte nii palju muretseda.

Loomulikult ei saa mainimata jätta ka Eriku supervõimet olla õigel ajal õiges kohas. Seegi ju suurepärane omadus.

Palju õnne veelkord Erikule ja TalTechi jõulupeo korraldajatele!

11

TUDENG TEGUTSEB

HELENA KUIVJÕGI ERAKOGU

NORR A PROTSESS: OSA 3

Tere taas! Mina olen Helena, TalTechi 5. aasta hoonete sisekliima ja veetehnika tudeng. Olen hetkel Erasmus+ vahetusüliõpilane Trondheimis, Norra Teadus- ja Tehnikaülikoolis (NTNU) oma lõputöö raames uurimas arstide ja patsientide soojuslikku mugavust operatsioonisaalis.

Soojuslik mugavus ja üldiselt inimese rahulolu ümbritseva keskkonnaga on minu peas tiirelnud juba kolmandast kursusest, kui prof. Hendrik Voll andis meile loengut Hoonete sisekliima.

Mulle on kogu aeg siinjuures huvi pakkunud just see inimaspekt – kuidas on võimalik luua sisekeskkonda, mis on enamik inimestele vastuvõetav erinevates situatsioonides (igapäevaelu, kontoritöö, treeningsaal, köögid jne). Õhku on kerkinud küsimused, kuidas tõsta produktiivsust kontoris, kuidas peaks olema planeeritud kodude ventilatsioon ja sisekliima, et inimesed tunneksid ennast mugavalt.

Vahetusüliõpilaseks kandideerides oli mul mitu võimalust, kuidas oma semestrit välismaal veeta: võtta kursuseid, teha seal oma lõputöö või minna ettevõttesse praktikale. Kõige ahvatlevam tundus mulle idee minna teise keskkonda magistritööd kirjutama – kogeda seda, kuidas teiste koolide tudengid teadust teevad. Selleks võtsin kontakti NTNU-ga ning uurisin, kas mul on võimalik oma lõputöö nende juures kirjutada. Informeerisin neid oma senistest TalTechi õpingutest ning avaldasin huvi tegeleda soojusliku mugavuse ja sisekliima alaga. Sain endale põneva teema: Kirurgide ja patsientide soojusliku mugavuse uuring St. Olavi haigla operatsioonisaalides. Nimelt on NTNU-l pikaaegne koostöö St. Olavi haiglaga ning igal aastal tehakse erinevates valdkondades uurimusi haigla keskkonna arendamiseks.

12

STUDIOOSUS

4

TUDENG TEGUTSEB Jaanuaris, pärast seda, kui olin ennast sisse seadnud, hakkas pihta suur eeltöö – oli vaja ennast operatsioonisaalide sisekliimaga kurssi viia. Üle ülikooli linnaku on palju ruume ja kohti, kus tudengid päevast päeva õpivad – nagu meil raamatukogus. Seega otsisin endale hea pesakese, kus vaikselt oma töö kallal nokitseda. Mida rohkem ma oma teemasse süvenen, seda enam avaneb minu maailmapilt – leht lehe kaupa, iga päev – nagu advendikalender. Loen teiste tehtud töid ning näen, kui palju on üle maailma uurimisrühmi, mis analüüsivad erinevate siseruumide keskkonda ja uurivad inimese tunnetust ning mis seda mõjutab.

Sisekliima maailm on minu jaoks nii huvitav, et lausa lust on anda ka enda poolt väike panus selle ala arenguks.

Varsti peale seda, kui olin jõudnud oma teemaga rohkem tuttavaks saada, hakkas käima ka mõõtmisteks ettevalmistamine. Lisaks minule on veel viis tudengit, kes tegelevad sarnase teemaga ja kasutame samu mõõtmisseadmeid.

Lihtsaim oli moodustada ühtne meeskond, et kõike paremini korraldada. Tegemist on rahvusvahelise seltskonnaga: kaks norrakat, kolm hiinlast ja mina. Seni on meie koostöö sujunud väga hästi ning see toetus, mida kõik üksteisele pakuvad on imetlusväärne – me jagame üksteisega oma ideid, mõtteid ja soovitusi, kuidas oma tulemusi veelgi paremini saavutada. Ja kui alguses oli raske leida siin teed, et oma eesmärke täita, siis tänu Norra tudengitele sai asi kiirelt selgeks. Nad jagasid hulganisti informatsiooni ja ideid, mida teha ja mida mitte, kuidas teha ja kelle poole pöörduda. Oskan nüüd kõike vajalikku iseseisvalt organiseerida.

Peale ettevalmistusi jõudis kätte aeg, kus oli vaja liikuda mõõtmiste juurde ning iga päevaga muutus asi järjest huvitavamaks. Selleks, et koguda mõõtmistulemusi, korraldame meeskonnaga päris operatsioonisaalis näidisoperatsiooni, mis kestab 2 tundi. Igaühel meist on kindel roll, mida ta täitma peab (kirurg, õde jne). Mina olen näiteks patsient ning imiteerin kaks tundi narkoosi all olevat inimest – vot see on alles katsumus.

Peale näidisoperatsiooni mõõdame sisekliima parameetreid, et selgitada välja, milline on operatsiooniruumi soojuslik keskkond. Selleks, et saavutada parimaid tulemusi, oli vaja eelnevalt teha taustatööd – uurida kirjandust ja lugeda sarnaste tööde tulemusi ning mõõtmismeetodeid. Seejärel oli ülesanne mõelda välja oma mõõtmismeetod: kuidas saaks kõige produktiivsemalt katseid teha ja sealjuures aega säästa. Ajasäästmise vajadus tuleneb sellest, et operatsioonisaali kasutamine on piiratud ning tuleb väga hoolikalt läbi mõelda, kuidas, mida ja millal teha. See oli paras pähkel ning iga mõõtmisega olen oma meetodit parendanud – iga päev õpime midagi uut.

seda tunnet mõjutab. Hetkel olen mõõtnud ja uurinud keskkonna tingimusi, küsinud teistelt tudengitelt ja kogenud ise operatsiooniruumi sisekliimat. Varsti viin läbi küsitluse, kus küsin ka päris kirurgidelt, meditsiiniliselt personalilt ja patsientidelt, kuidas nemad ennast operatsiooniruumis tunnevad. See tundub juba praegu huvitav ja ootan väga tulemusi, mis ma küsimustikust saan, et võrrelda neid oma seniste mõõtmistega ning saada suurem ülevaade kogu oma uurimusest.

Mulle meeldib, et siinne õhkkond on teaduse lainel ja inimesed on avatud oma mõtteid jagama. Olen kokku puutunud paljude erinevate inimestega (magistrandid, doktorandid, juhendajad, teadlased, arstid) ja nende tööga. Teistega koos töötades ja vesteldes olen saanud hulganisti uusi teadmisi. On rahustavalt maailmapilti avardav ja inspireeriv kuulata, mida teised on teinud või teevad ja õppida ka nende kogemustest; näha rääkija silmist seda innustust, kui ta oma tegemistest räägib. Isegi kui on raske, on kuskil silmanurgas näha sädet ja janu saada oma kogemustest uusi teadmisi.

Ka mina tunnen seda janu – tahtmist saada iga päev jälle targemaks, leida uusi lahendusi, uusi võimalusi. Kuigi pean ütlema, et ega see kerge ei ole siin võõrkeeles oma mõtteid väljendada, seda vähemalt alguses. Aga ma olen väga rahul sellega, et tulin siia teadustööd tegema, sest iga päev on seiklus, uute lahenduste leidmine ja areng. Tunnen, et on vajalik tulla korraks oma tavakeskkonnast välja ning näha, kuidas teised asju korraldavad ja teevad. Just siis hakkavad otsad omavahel vaikselt kokku sobituma ja nagu meie St. Olavi haigla uurimuskoordinaator pidevalt ütleb: ,,Everything is possible!“

Eriti hea on õppida siis, kui see on põnev. Kihvt on tegeleda reaalse keskkonnaga ning seda üksipulgi uurida – küsida inimestelt, kuidas nad ennast tunnevad ning mõelda, mis parameeter või aspekt

STUDIOOSUS

13

TUDENG TEGUTSEB

ANNE-MARY LÄLL ERAKOGU

5 TA L L I N N A TEHNIK AÜLIKOOLI K AMMERKOOR

14

STUDIOOSUS

„Meil on rohkem mehi kui naiskooris ja rohkem naisi kui meeskooris“ Tallinna Tehnikaülikooli Kammerkoor on asutatud 1966. aastal tollase TPI nais- ja meeskoori parimate lauljate poolt. Koori ametlikuks sünnipäevaks loetakse 11. detsembrit 1966, kui toimus TPI meeskoori kontsert, millele järgnes tudengielus üsna tavaliseks kujunenud järelpidu, mis toimus ei kusagil mujal kui saunas. Selle tulemusena sündiski pisikene beebi, mida nüüd tuntakse Kammerkoori nime all. Nagu iga teinegi laps, sai ka Kammerkoor endale sünnitunnistuse.

Nüüdseks juba 52-aastane Kammerkoor pesitseb igapäevaselt U06A-229 ruumis ning võtab külalisi vastu teisipäeviti ja neljapäeviti kell 19.00. Samal ajal toimuvad ka iganädalased kooriproovid, kus ühiselt lauluviis üles võetakse. Praegu läheb kõige suurem aur laulupeo laulude ettevalmistamisele, mida õnnestus kõigil huvilistel ka kevadkontserdil kuulata. Lisaks laulupeole osaleb Kammerkoor teistelgi väiksematel ja suurematel, kodumaistel ning rahvusvahelistel festivalidel-võistlustel.

Kevadkontsert on Kammerkoori traditsiooniline kontsert, mis toimub igal aastal kevadel. Muusikat teevad Kammerkooris hetkel 38 aktiivset lauljat, kellest valdav enamus on praegused ja endised Tehnikaülikooli tudengid. Neid juhendavad Läti päritolu dirigendid Ilmārs Millers ja Rihards Zariņš. Kuna dirigendid eesti keelt ei räägi, toimub Kammerkoori töö peamiselt inglise keeles, mis tähendab, et ka välistudengid saaksid edukalt kooris kaasa lüüa.

TUDENG TEGUTSEB Läti dirigendid on end igati õigustanud. Nendega koos käidi eelmisel kevadel Leedus võistlemas rahvusvahelisel kooride festivalil ja võistlusel Kaunas Cantat. Sealt toodi koju nii oma kategooria kulddiplom kui ka Grand Prix III koht (sellest saab lähemalt lugeda Studioosuse 2018. aasta septembri numbris). Vahel tuleb ette olukordi, kus üks dirigentidest satub nii hoogu, et unustab inglise keeles rääkimise ning üritab koori juhatada läti keeles. See tekitab tavaliselt teatava hulga segadust, mis lõpeb tihtipeale mõne toreda sisenaljaga.

Kammerkooris saab lisaks laulmisele harjutada ka ürituste korraldamist, sest kuigi omakeskis on ka tore laulda, on alati veelgi toredam laulda teistele!

Oma oskuste näitamiseks korraldatakse igal aastal ka sünnipäevakontsert ning jõulukontsert.

Jõulukontserdi toimumiskohaks valitakse tavaliselt mõni väiksem kirik, et jagada muusikarõõmu ka väljapoole ülikooli seinu. Ühiselt saadakse kokku ka muude tegevuste raames. Nii on välja kujunenud Kammerkoori suvepäevad, mis toimuvad tavaliselt keset suve ning mille käigus võetakse ette mõni ühine matk.

Viimaste aastate jooksul on käidud nii maa kui ka vee peal, seda siis kas ratta või kanuuga. Kindlasti ei puudu suvepäevadelt (tünni)saun. Eesmärgiks ongi murda rutiinist välja ning suhelda koorikaaslastega personaalsemal tasandil. Loomulikult ei möödu Kammerkoori suvepäevad ilma lauluta. Nii võetaksegi õhtuti viisijupp üles ning lõõritatakse varaste hommikutundideni. Talvepäevad erinevad suvepäevadest selle võrra, et need toimuvad talvel.

STUDIOOSUS

Lisaks ühistele tegevustele meeldib Kammerkoori liikmetele üksteist ka tunnustada. Selleks on loodud märgid ning nende lunastamiseks peab aasta jooksul eriti korralikult kohal käima ja tegevustes kaasa lööma. Kui teatud aktiivsusprotsent on ületatud, siis avaneb uutel tulijatel, keda muide võetakse vastu nii septembris kui ka veebruaris, võimalus end tõestada ja rebase staatusest täisliikme staatusesse murda.

Rebastele antakse märgid üle piduliku tseremooniaga Baritoni päevade ajal Märgipeo raames, mille käigus saavad neist täisliikmed.

Tunnustamist vajavad ka vanemad kooriliikmed ning selleks, et saavutada järgmist taset ja saada täisliikmest koori teeneliseks liikmeks tuleb kohal käia vähemalt 365 korda. See on ligi kuue aasta pikkune pühendumine ning selle eest kingitakse liikmele nimeline helihark.

Mida annab üldse kooris osalemine kooriliikmetele? Lisaks eluaegsetele sõpradele rikastab see loomulikult ka tudengielu ning võimaldab aktiivsemalt tudengielu küsimustes kaasa rääkida. Kammerkooris saab kindlasti ka parema hääletunnetuse ning see arendab ka kõrvakuulmist. Erinevalt teistest tudengiorganisatsioonidest on taidluskollektiividel tavaliselt veel üks oluline positiivne omadus – nendega koos saab osaleda nii laulupidudel kui ka tantsupidudel! Nii loodabki kogu 38-pealine Kammerkoor kõiki TalTechi tudengeid näha laulupeo publiku hulgas kaasa laulmas!

15

TUDENG TEGUTSEB

TRIIN SIIM ERAKOGU

WROMD

6

Ühel neljapäeva õhtul käisin külas WROMDis, kus sain päriselt näha, kuidas nad live-ülekannet teevad ning veidikene crewga ka lähemalt tutvust teha.

Stuudios olid kohal 3 liiget neljast, kes tavaliselt juhivad saadet: Elton (3 LTON), Johan (Yohan) ja Rene (projectRene). Neljas liige Merili (M3rili) oli sõitnud sama päeva hommikul Indiasse tuurile.

Tegelikkuses on tiim veidi suurem. Nimelt on WROMDil ka üks kulissidetagune liige, Jüri, kes on vastutav igasuguse tehnilise toe eest, mässab kodulehega ning jälgib, et kõik ikka toimiks.

1. Esimese asjana uuriksingi, mis on WROMD? Miks just WROMD? Johan: Täispikk nimi on õilsa eesmärgiga, aga kergelt lonkav. Wide range of musical discoveries (aka WROMD). Kasutame lühendit, sest see on ilmselgelt lühem ja seda on kergem öelda.

Elton: WROMD on lihtsalt eriline nimi, see jääb meelde ja kõlama. WROMD sai alguse selleks, et levitada inimestele lihtsalt head muusikat ja mitte piirata seda žanriga. Täispikk nimi ütleb kõik ära.

Nagu Johan ütles, see lühinimi on lühike ja see jääb inimestele päris hästi meelde.

2. Kuidas sai WROMD alguse?

Elton: Täitsa esimene versioon WROMDist tuli välja 6 aastat tagasi. Eesmärk oli kirjutada inimestele muusikast ehk see algas muusikablogina.

Leidsime huvitavaid laule ja kirjutasime, mis huvitavaid elemente sealt võib leida. Kuid üllatusüllatus – inimestele meeldib muusikat kuulata, mitte sellest lugeda. Tekkisid väikesed pausid, vahepeal oli ka paar proovi live’i, mis ei toiminud.

1,5 aastat tagasi septembrikuus mõtlesime, et võtame asja uuesti käsile. Johan leidis meile Ravecasti stuudio, kus meil oli võimalik live’e teha.

Esimese live’i tegime 24. septembril 2017. Sellest ajast saadik on meil iga nädal live olnud. Algas ühtemoodi, aga nüüd oleme jõudnud siia, kus me tegelikult tahame olla. Ühesõnaga WROMDi sellele versioonile panid alguse Elton ja Johan.

16

STUDIOOSUS

TUDENG TEGUTSEB

3. Rene, kuidas sina WROMDi sattusid?

Rene: Ma sattusin Facebookis WROMDi viienda saate otsa. Vaatasin, et seal saab nagu muusikat mängida ja kirjutasin siis hästi nunnu kirja. Ma kirjutasin tegelikult hästi ametlikult, sest ei teadnud, kes selle taga on. Ma arvasin, et see on mingi company vms. Alustasin oma kirja: “Tere, lugupeetud WROMD! Minu nimi on Rene. Olen mänginud nii kaua. Kas ma saaks saatesse tulla mängima?” Tulin siis siia ja mängisin täiesti hullu muusikat. Eltoni silmad olid pärast nii suured, et mis just juhtus. Lõpuks sattusin kuidagi siia siseringi, tegime saateid ja nüüd olen siin.

Elton: Tegelikult Rene energia oli lihtsalt midagi sellist, mida ma polnud varem näinud. Me ei saanud lasta võimalust käest ja sellist inimest meie tiimi mitte juurde võtta. Tal on ka endal soov ja entusiasm asju teha. Tegelikult me ei ole kinnised, me ei ole firma. Ägedad inimesed teevad ägedaid asju. Nii on uued liikmed juurde ka tulnud – nad on ägedad inimesed.

4. Kuidas DJ-d WROMDi saatesse üldse satuvad?

Johan: Osad kirjutavad ise ning osad me kutsume.

Päris kõiki ikka saatesse ei võta, nad peavad ennast ikka tõestama ka enne, et nad on piisavalt pädevad ja suudavad plaadimängijate taga midagi ära teha.

Kui me näeme kedagi, keda me kindlasti oma saatesse tahame, siis me ise võtame ühendust. Aga põhirõhk on ikka sellel, et uued inimesed saaksid ennast promoda.

STUDIOOSUS

5. Kas on mingi kindel stiil, mida mängitakse kõige rohkem?

Johan: House ja DnB on vast kõige populaarsemad.

DnB puhtalt vist ka selle pärast, et ma olen ise nii palju seda surunud. House on vist hetkel kõige laiemalt levinud, sellest mida mängitakse. Meil on olnud saadetes ka äärmusi: trance, psytrance.

Väga ulmelisi žanre on olnud ja eks see läheb meie nimega ka kokku. Me žanripõhiselt kuidagi ei piira ennast.

6. Kus võib WROMDi veel kohata peale livesaadete? Millal on live-saated?

Johan: WROMDi nime alt, kus terve crew on kohal, on olnud kolm pidu: TalTechis, U3-s toimus LIVE ROOM ja Kõul tegime ka kambakesi seti. Üldjuhul on meid koos mängima saada suhteliselt raske, kuna kõigil on päris tihedad graafikud. Üldiselt me mängime eraldi ning meil kõigil on ka päris erinevad žanrid. Ühist joont leida on suhteliselt keeruline, aga me suudame väga hästi tõenäoliselt terve õhtu ära sisustada. Eltoni repertuaar on rohkem R&B, hip-hop, techno, house ja kõik sinna kanti. Renel on dubstep, trap, jersey house. Minul on peamiselt house ja DnB. Merili on ka pigem house’i peal. Meie spekter on hästi lai.

7. Millised on olnud raskused, et jõuda siiamaani?

Rene: Kui raskustest rääkida, siis kohe meenub stream. Vaadates esimest WROMDi saadet, siis see on päris põnev. See on filmitud Eltoni iPhone’iga,

17

TUDENG TEGUTSEB

mis alustas filmimist ühes asendis, poole live’i pealt kukkus külili ning lõpuks täielikult kaamera peale. Tänu Jürile on meil stream, mis tegelikult ka toimib... 80% ajast. Ehk Jüri poolt on meil nüüd tehniline tugi ning me saame palju rohkem keskenduda muusikale ja artistidele. Me pidevalt täiendame ka kaamerate süsteemi, tehnilisi viperusi on vähemaks jäänud.

Johan: Enamus raskused ongi üldjuhul põhjustatud tehnikast. Päris palju probleeme põhjustavad live saadete puhul ka autoriõigused.

Elton: Telefonidega on tänapäeval väga kerge teha live’i, kuid kui sinna juurde panna hea helikvaliteet, mis meile on väga oluline, mitu kaamerat ning tagada kõigile kerge ligipääsetavus, siis muutub live’i tegemine järsku päris keerukaks. Samuti igas saates peab kohal olema vähemalt 2 crew liiget.

Päris suur väljakutse on seda korraldada 1,5 aastat järjest igal nädalal samal ajal.

8. WROMD sai hiljuti omale uue, päris enda stuudio. Kuidas, millega seoses see stuudio tuli?

Johan: Stuudiot oli vaja niikuinii. Kohe algusest oli teada, et Pääsküla on ainult ajutine lahendus.

Kuna Pääsküla Noortekeskuse kujul on tegemist riigiasutusega, siis see välistab päris mitmed võimalused nii selle osas, mis me teha saame, kui ka kasutusaja osas. Septembris tegime päringu, nüüd kukkus see meile sülle. Saime ka tehnikasponsori, kelleks on NOMO Sound. Stuudio asukoha jätame hetkel veel saladuseks.

18

STUDIOOSUS

9. Mis on WROMDi tulevikuplaanideesmärgid?

Elton: WROMDi üheks eesmärgiks on pakkuda noortele diskoritele kohta, kus mängida. Meie teine eesmärk on see, et Eesti inimesed hakkaksid rohkem kuulama kvaliteetset muusikat. Me tahame, et inimene mitte ainult ei kuuleks, mida DJ teeb, vaid ka näeks seda. WROMD on väga hea platvorm, millele arendada juurde lisaks erinevaid väikeseid projekte.

Rene: Mina tooks välja veel pidude streamimise. Me oleme juba streaminud mitut üritust: Piidivabrik klubis Laev, koostöös H.O.M.E Studioga Grincksi plaadiesitluse täisülekanne, Raadio 2 saate peoseeriale Tjuun In tegime terve öö live’i.

Elton: Me pakume live’i edastamise võimalust teistele pidudele. Me ei ole isekad, me tahame, et muusika ikka jõuaks inimesteni.

10. Millega te tegelete väljaspool DJ-maailma?

Johan: Ma õpin Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri, selle kõrvalt on teiseks hobiks fotograafia. Käin peamiselt klubides pildistamas.

Sõber Taaniel Malleusuga ajame PhotoWalk Estoniat, kus kutsume uusi fotograafe kokku, näitame neile Tallinnas mitte nii ligipääsetavaid ja vähem tuntud kohti, mis on päris fotogeenilised.

Rene: Ma mängin muusikat, teen muusikat, videoid, mõnikord pilte. Tööna teen etendustele tehnilist tuge ehk valgus, videod, reklaamid, heli.

TUDENG TEGUTSEB Elton: Peale WROMDi saab mussi ikka mängitud, kuid ega ma peale selle väga palju asju teha ei jõuagi. Käin pidevalt WROMDi crewle pinda, et ikka aina lahedamaid asju korraldada.

11. Mida on WROMD teile andnud?

Elton: Loomulikult väga hea sõpruskonna. Ma näen, kui palju on ägedaid inimesi, kes tahavad aktiivselt asju teha. Tulles aktiivsest tudengielust, nägin ma mingi hetk elus suurt aktiivsuse langust.

Parim asi, mis WROMDist on tulnud, on see, et mu ümber on sattunud veel rohkem ägedaid aktiivseid inimesi, kes tegelevad muusikaga ja tahavad seda ka edasi arendada ja ise lava peal olla, mitte ainult endakeskis mängida.

Rene: Minule on WROMD andnud päris palju tutvusi, erinevate DJde skeene on päris laiaks läinud. Tean päris paljude erinevate žanrite tegijaid. Olen rohkemate pidude korraldajatega tutvunud.

Johan: WROMDi tehes ma olen näinud, kuidas inimesed lähenevad oma DJ-settidele. Igaüks läheneb sellele kuidagi teistmoodi, kõik kuidagi individuaalselt. Seda on väga huvitav vaadata, kuidas keegi midagi teeb, millal midagi sisse toob, kas ta kasutab efekte. WROMD on andnud julmalt kannatust, ajaplaneerimist ja väga kiiret lahenduste välja mõtlemist.

12. Kuidas tuli Merili WROMDi crewsse?

Elton: Me tundsime, et meil on vaja crewsse naiselikku sõnaõigust. Kolm meest otsuseid tegemas tähendab päris palju otsuseid, mida me siiani teha pole suutnud. Tänu sellele on meie nimi ka jätkuvalt WROMD, sest me ei suutnud kolmekesi otsust vastu võtta, mis on uus nimi.

See töötas siiski väga hästi meie kasuks, kuna see on hea nimi. Merili on hea positiivne jõud, mis lisandub meile. Positiivsed inimesed tõmbavad positiivseid inimesi!

Johan: Me otsimegi just inimesi, kellel on erinevad viisid, kuidas asjadele läheneda. Inimesed, kellel on väga individuaalne pilk millegi osas või mingi kindel arvamus. Nad võtavad hästi vastu uusi ideid ja on valmis katsetama.

STUDIOOSUS

19

GNOSIS

SASKIA JÕERS UNSPLASH

7

4 I N I M E S T, 3 K Ä I K U J A 2 0 E U R O T Tahaksid makaronide ja pelmeenide kõrval nautida ka head toitu, kuid ei soovi sellele raha kulutada? Siis tuleb appi Studioosus, panime kokku kolmekäigulise õhtusöögi, mis läheb sulle maksma ainult 20€!

Eelroog: Tomati-bruschettad (Veinisoovitus: Chianti) Vaja läheb: 2 küpset tomatit (1€) 1 küüslaugu küüs (küüslauk 0,7€) ciabatta (1,5€) Oliiviõli praadimiseks Soola ja pipart maitsestamiseks = 3,2€

Lõika ciabatta parajateks viiludeks. Tee valmis tomatisalat, lõika tomatid tükkideks ning lisa peeneks hakitud küüslauk, maitsesta kergelt soola ning pipraga. Pane pann soojenema suurele kuumusele ning vala pannile õli.

Oota kuni pann on kuum ning lisa ükshaaval ciabatta viilud. Prae viilud mõlemalt poolt kuni need on kuldsed. Tõsta leivatükid pannilt ning pane peale tomatisalat. Serveeri.

20

STUDIOOSUS

GNOSIS

Pearoog: Rebitud sealiha pasta (Veinisoovitus: Valpolicella) 1 pakk rebitud sealiha (3€) Suurte tükkidega pasta (2€) 3 purki kooritud tomateid (3*0,9€) Kõva riivitud juustu (1,5€) = 8,3€

Keeda pasta pakil oleva juhendi järgi. Pane pann sooja, lisa sinna rebitud sealiha, sellega kaasa tulnud BBQ-kaste ning kolm purki kooritud tomateid.

Tee tomatid tükkideks ning sega koostisosad omavahel läbi. Lase segu keema, maitsesta soola ja pipraga. Segule võid lisada natukene suhkrut, see tasakaalustab tomati hapusust.

Serveeri segu pasta peal koos riivitud juustuga.

STUDIOOSUS

Magustoit: Lihtne šokolaadikook (Joogisoovitus: üks hea tume porter – kui sa pole proovinud šokolaadi ja porteri kooslust, siis nüüd on aeg see ära proovida) 4 muna (1,5€) 200g suhkrut (0,8€) 200g tumedat šokolaadi (3€) 200g võid (2€) 2 supilusikat jahu (0,6€) = 7,9€ Sulata või koos šokolaadiga. Sega sisse 200g suhkrut ning seejärel lisa munad. Sega korralikult kuni kõik on ühtlaselt segunenud. Lisa 2 supilusikat jahu ning sega tainas kergelt läbi. Vala segu koogivormi ning küpseta 200 kraadi juures 20 minutit. Seda on hea serveerida koos jäätise või kirsikastmega ehk kui leiad mõne hea pakkumise, siis kaalu seda kindlasti.

21

SPORDISEKTOR KULTURNIK

ELIS SEELAND MATTIAS KITSING

8

WORLDMAN GAMES

Kohe kui Worldman Games’i üritust Facebookis nägin, mõtlesin endamisi: „Ah pekki, sinna ma raudselt lähen, ma ei suuda ju jälle „ei“ öelda!“. Nimelt meeldib mulle alati igasuguseid väljakutseid vastu võtta, alustades smuutikuuridega ja lõpetades sarnaste trennichallenge’itega. Üleüldse polnud burpee challenge mulle täiesti võõras. Eelmisel kevadel toimunud TTÜ Training Day’l sain samuti end proovile panna ning kolmanda-neljanda trenni vahel võitsin ära kätekõverduste ning kosmonautide võistluse. See aga õnneks mu enesekindlust Worldmanil ei tõstnud, kuna teadvustasin endale, et peale selle, et olin kevadel palju treenitum, tuli seal lihtsalt 1 minuti jooksul võimalikult palju kosmonaute teha. Worldmani kontseptsioon oli minu jaoks aga täiesti võõras ning mõistsin ainult, et lihtne see ei tule.

Kui tähtis päev kätte jõudis, olin ausalt öeldes suht kindel, et mina pean sel korral siiski vahele jätma. Olin ma ju just kaks päeva tagasi veel väga tõbine olnud, samuti polnud nädal aega trenni jõudnud ning kujutasin ette, kuidas see kõik võhma mõjutanud on.

Ega ma olingi veel 15 minutit enne ürituse algust kindel, et mina ei lähe! Trenniriided olin küll igaks juhuks kaasa võtnud, võib-olla seetõttu, et tunnen end lihtsalt liiga hästi ja et lõppude lõpuks lähen nagunii. Seda teadsid ka mu sõbrad ja eks minuga käiski asi kergelt, sõbranna pidi ainult käest haarama ja ütlema: „Nii Elis, me lähme vahetame riideid!“ Varsti seisimegi platsil, valmis alustama soojendust. Oi, oleks ma vaid siis teadnud, et terve järgmine tund saan sõna otseses mõttes ainult kosmonaute lahmida. Üsna pea algaski võistlus ning alustasime väga tasa ja targu, mis tähendab, et esimesed 100 burpee’t tulid suht kergelt. Võib isegi öelda, et igavalt.. Jah tõesti, mul hakkas poole peal lausa igav!

22

STUDIOOSUS

SPORDISEKTOR KULTURNIK

Miks nii, selleks selgitan süsteemi natuke lähemalt – nimelt esimesed 50 kosmonauti tuli teha 10-sekundiliste vahedega ehk põhimõtteliselt kui tegid 2 sekundiga harjutuse ära, said 8 sekundit puhata. Mis see ikka ära ei ole, eksole! Järgmised 50 juba 9-sekundiliste vahedega jne. See tähendas, et pool ajast sain niisama seista, ise polnud veel väsinudki. Samas langes esimene välja juba 53nda burpee juures, aga see oli ka ERR-i esindaja, kes huvi pärast lihtsalt niisama kaasa tegi. Ja muidugi näidati meid ka samal õhtul AKs. Just alguses oli ikka päris mitu hetke, kui mõtlesin endamisi, et noh päris palju tehtud juba ja ekraanilt vaatab vastu alles number 40. Teades, et naiste rekord oli eelmine kord peaaegu 500, oli see hetk natuke kurb.. Aga mis seal ikka, eks igasugused maratonid olegi nii füüsiliselt kui ka vaimselt rasked!

Natuke pikemad ehk siis 2-minutilised pausid (hullult pikk, eks) toimusid iga 100 kosmonaudi tagant. Raskemaks ja samas ka põnevamaks läkski seal 100 ja 200 vahel, kus kõik said vaikselt hakata enda tõelist jõudu proovile panema. Teine paus pärast seda oligi juba selline, et puhkamiseks pead ikka maha istuma, higi pühkima ja selle Red Bulli avama, mis iga võistleja ette asetatud oli. Jaksu õnneks veel jätkus, nii et 2 minuti pärast saimegi uuesti peale hakata. Samas mõistsin vaikselt, et ega järgnev ring midagi lõbusat ei tule. Kui õigesti mäletan, oli 200 juures jätkajaid alles umbes 15–20. Algus oli paljutõotav, aga selle lõpetas äkki 10 ringis osalejaid? Aga eks see oli ju väljakutse ka! Ütleme nii, et minu jaoks need 200–250 olid

STUDIOOSUS

veel välja kannatatavad, aga edasised.. Mu eesmärk oli sel hetkel juba 300 kindlalt ära teha ning see number silme ees ma siis vihtusin seal oma kosmonaute läbi higi ja pisarate! Ausalt öeldes oli üllatav see, kuidas käed ära väsisid! No ei jaksanud mingi hetk enam end üles ajada sealt, aga eks otsustavaks sai ikka võhm ka. Selleks hetkeks tuli harjutus sooritada juba 5 sekundiga ning see, kuidas inimene end ületada võib, on ikka selles mõttes uskumatu, et ma ausalt mõtlesin 270 juures, et nüüd on minu piir! Mis eriti hull, sel hetkel öeldi meile, et oleme teinud kosmonaute 50 minutit. Päris haige, eks! Ja kuidagi tegin need ikkagi lõpuni ning pärast 300 veel 15 peale ka, et, noh, lahedam oleks.

Samas kui mina seal 270 juures suremas olin, sain aru, et naised mu kõrval veel küll lõpetada ei kavatse! Tõsiselt kõvad naised olid kokku saanud, ausalt öeldes! Eks see motiveeris ning natuke demotiveeris ka lõpuks, kuna teadsin, et neile järele ei saa. Ja mis kõige parem: 350 burpee juures olid alles ainult need 3 naist mu kõrval ja ÜKS mees!

Nad tegid neid neljakesi veel pikalt, koguni umbes 600ni?!

Finaalini jõutigi alles umbes 630 juures, kuhu jäid alles üks neiu ja üks noormees, nagu õhtujuht ka oodanud oli. Nüüd pandi nad harjutusi jätkama saali keskele keset spotlighti. Mainin ka vahepeal, et eelmise võistluse naisterekord oli olnud umbes 480 ja meeste oma 550?! Nii et ma ei tea, kust need ninjad välja ilmusid ja mida nad hommikuks söövad, aga kokkuvõte on see, et kutt lõpetas enne 700 ning neiu tegi sellele veel veidi peale! Ma ei teagi, mitu rekordit ta sellega

püstitas, aga see oli ulme ning tegemist oli meie oma TalTechi Andra Moistusega!

Otsust osaleda ma kindlasti ei kahetse, sest nagu alati, siis kaotada pole ju midagi, ainult võita! Seda ma ka tegin ning tänu 4ndale kohale naiste hulgas tulin koju ka mõnusa kinkekotiga, kus oli nii söödavat kui ka erinevaid kinkekaarte. Samuti panen kõigile südamele võtta igapäevaselt vastu võimalikult palju nii suuri kui ka väikeseid väljakutseid, sest need panevadki meid oma piire ületama ning kunagi ei tea, milleni need lõpuks välja jõuda võivad ning kui palju nendest võita on!

23

KULTURNIK

9 “

ANNA-GRETE JUCHNEWITSCH

EMAPIIM” - NOR A IKSTENA

Minu sündimine sundis mind elama. Tegelikkus kulges nii absurdselt. Oli nii palju neid, kes olid ilmselt üle kõige soovinud elada, aga ei olnud sündinud. See mehhanism oli nii jahmatavalt lihtne – võitlus ellujäämise nimel. Ja samal ajal nii müstiline: kes on määratud elama. Ja kes seda määrab?

Ema, tütar, vanaema; vanaema, ema, tütar.

Kolm sugupõlve naisi, kolm sugupõlve isiksusi, mälestusi, kommunistlikku riigikorda. Pealtnäha on ,,Emapiim” aga kerge raamat; ladusa sulega juhatab kirjanik meid ühest maailmast teise – heidab kord pilgu andeka günekoloogi ängistavasse siseilma ning toob siis fookusesse taas tema tütre, kes kaine vaprusega püüab oma ema masendusunne veidike päikesekiiri tuua.

Ent ometi ei suutnud ema oma lapsele kunagi päriselt pakkuda kõige õigemat emapiima, emaarmastust, ehkki püüdlused selleks näisid nii mõnigi kord olevat õilsad. Samas jäi tütar alati pigem oma ema hooldajaks, olles justkui rollid vahetanud – kes on ema, kes laps?

24

STUDIOOSUS

KULTURNIK

Võime ehk väita, et ema ei soovinud jagada lapsele oma kurbust, oma tahet, soovi vabaduse järele. See oli omamoodi kaitseinstinkt tütre suhtes, et too ei peaks neelama ümbritsevat paratamatuse üha suurenevat ängi; samas jättis ta oma idealistlikus maailmavaates tähelepanuta asjaolu, kuivõrd olulist rolli mängib perekond, seda nii sõja- kui ka rahuajal.

Erakule ei olnud ju jõukohane üksinda suurt maailma õigele teele juhatada, seepärast läks ta ära, et vähemalt mitte osaleda. Oma kepile toetudes oli ta läinud küllalt kaugele, et hakata tundma maailmast eemalolekut – sinine taevas keset mägesid, õhk, mida vabalt hingata, mitte kellegi poolt kontrollitav tee jalge all. Kuid nagu alati osutus esimene mulje petlikuks, varsti hakkas erak torisema – kord iseenda peale, kord oma kepi peale. Nõnda torisedes veetis ta mitu aastat, kuni jõudis tõdemuseni, et kui oled maailmast kepi peale toetudes lahkunud, ei ole sul õigust nimetada end erakuks.

Tegu on pigem sisekaemusega kaootilisusesse ja kainusesse ning näide sellest, kuivõrd erinevalt saab ja võib vastata ühiskondlikele mõjutustele. Olgugi, et võime arutleda teemadel, kuivõrd oli ema masendus seonduv tema depressiooniga, võib siiski väita, et mõneti oli tegu ka naise enda valikuga.

Valikuga, kuidas reageerida. Ühel õhtul tuli ta anatoomikumi ja leidis mind küürutamas valge metallanuma kohal, milles oli formaliinilahusesse pandud emakas, ja küsis: ,,Kas te usute Jumalat?” See oli ootamatu küsimus.

Oli raske sellele vastata kohas, kus kõik jumalik oli taandunud praktiliste teadmiste materjaliks. ,,Mul ei ole veel õnnestunud teda kohata,” ütlesin mina.

„Emapiim“ on pigem sisekaemus kaootilisusesse ja kainusesse, kuidas ühiskond mõjutab inimeste mõtlemist.

Peaasjalikult on „Emapiim“ aga ühe ema ja tütre lugu, kes mõlemad püüavad oma eludega toime tulla, mõlemad võrdväärselt tugevad naised. Ema on oma loomuselt küll kinnisem, tõsisem ning tundlikum ümbritseva maailma ebaõiglusele ja valule, ent see ei tähenda, et tütar noist katsumustest ning probleemidest kõrvale jääks.

Ja ometi näitab see taas, kui habras võib olla üks depressiooni käes vaevlev inimene ning kui ennatlikult käitus nõukogude võim nende inimestega, keda riik ise ei lubanud aidata. Keda riik tembeldas ohtlikeks. Ühel õhtul tuli ta anatoomikumi ja leidis mind küürutamas valge metallanuma kohal, milles oli formaliinilahusesse pandud emakas, ja küsis: ,,Kas te usute Jumalat?”

See oli ootamatu küsimus. Oli raske sellele vastata kohas, kus kõik jumalik oli taandunud praktiliste teadmiste materjaliks. ,,Mul ei ole veel õnnestunud teda kohata,” ütlesin mina.

Mööda nende elust, kuhu mina ei kuulunud, vaid kus ma elutsesin nagu kummitus teisest maailmast, mis tõmbas mind aina sügavamale oma müsteeriumisse, meelitas mind oma tunnelitesse, lubades paljastada elu ja surma saladust.

,,Emapiim” koondab endasse kõik selle, mis ühel hingel on jäänud öeldes vajaka. Selle sõnad keerduvad lugeja ümber oma lihtsuses ning raskuses. Peatükid vahelduvad kainuse ja segaduse piirimail ning tõstatavad muuseas küsimusi nii orjuse kui vabaduse, emaduse kui usu teemadel. Teos, mida tasub lugeda oma mitmetahulisuses.

Teos, mida tasub lugeda. Ja ometi tekib küsimus, millele tahtis antud raamat tähelepanu juhtida. Oli see vaimuhaiguste vähene kajastus nõukaajal. Oli see sissevaade Läti nõukogude aega.

STUDIOOSUS

25

TARKADE RISTSÕNA VÄIDETAVALT AINULT TARKADELE

1

2

3

4

5 6 7 8

9 10

Alla:

Paremale:

1.

2.

3.

4.

Milline peab olema vesi vaasis, kus on roos?

Millise looma süda on ta peas?

Mis on ainus toit, mis ei rikne?

Mis riik toodab kõige rohkem prügi inimese kohta?

5.

7.

9.

Mis on eestlaste seas vaadatuim spordiala?

Mitu varvast on hundi tagumisel käpal?

10.

6.

8.

Millise omadussõnaga kirjeldatavad eestlased Rootsi aega?

A või B? Kuidas nimetatakse siili ja püütoni ristsugutist?

Mis looma ladinakeelne nimetus on lynx lynx?

VASTUSEID ÄRGE KUHUGI SAATKE, MEIL POLE TEILE MIDAGI ANDA.

26

STUDIOOSUS

®

FUTOSHIKI FUTOSHIKI ON JAAPANI LOOGIKAMÄNG. SELLE NIMI TÄHENDAB TÕLKES “EBAVÕRDSUS”. MÄNGU EESMÄRK ON PAIGUTADA NUMBRID ÜHEST NELJANI NII, ET NEED EI KORDUKS ÜHESKI HORISONTAALSES, EGA KA VERTIKAALSES REAS. KERGEMAKS TEEB MÄNGU ASJAOLU, ET MÕNE VÄLJA VAHEL ON TÄHIS, MIS MÄÄRAB ÄRA KAHE ARVU OMAVAHELISE SEOSE (KAS TEGU ON SUUREMA, VÕI VÄIKSEMA ARVUGA).

SUDOKU

STUDIOOSUS