Studioosus märts 2021

STUDIOOSUS TALTECHI TUDENGIAJAKIRI • MÄRTS 2021 • TALTECH STUDENT MAGAZINE

AREN GU KON VEREN TS • AAS TA PARIMAD ERAS MU S + • IN S TAGRAM JA PALJU MUUD AHJUSOOJAS STUDIOOSUSES, MIDA JUST PRAEGU HELLALT KÄES HOIAD

2

S T U D I OOS U S

T O IME T US

PEATOIMETAJA

PEAKAANE FOTO

TRÜKK

Anne-Mary Läll Annemary.lall@tipikas.ee

Unsplash

Spin Press

TOIMETUS

VÄLJASTAJA

Epp Joala, Merilin Köörna, Gerda Markus, Martin Johannes Talu, Tiina-Maria Tali, Taavi Tamm, Doris Abe, Engel-Mari Mölder

TalTech Üliõpilasesindus

KÜLJENDAJA Johanna Mägi

AADRESS Ehitajate tee 5, Tallinn KIRJUTA studioosus@tipikas.ee

WWW.TALTECH.EE/STUDIOOSUS

Studioosus (ladina keeles üliõpilane) on kord kuus ilmuv ajakiri, mille koostajateks on TalTechi tudengid. Studioosus ilmub iga kuu esimesel esmaspäeval ja toob lugejani uudised, persoonilood, reportaažid, intervjuud jpm. Lehe tiraaž on 1500 eksemplari ning seda jaotatakse TalTechi peahoones, IT majas, raamatukogus ja ka kolledžites tasuta.

S T U D I OOS U S

3

Hei, Tipikas!

Talvekuud on läbi ning kevad tõstab pead. Sellega seoses on ka ilm päev-päevalt muutunud aina soo‐ jemaks, loodus ärkab pikast talveunest ja mis siin salata, semestri keskpaik ei ole enam üldse kaugel.

Ka kevadised õpingud on esitanud oma jagu väl‐ jakutseid. Tavapärased küsimused „kus mul loeng hakkab“ on asendunud tiheda ÕISi külastamisega, et aru saada, millisele moodle kursusele parasjagu peab klikkima.

Aasta alguses õnnestus mul kuidagi saada lähi‐ kontaktseks ning Terviseamet määras mind mu oma kodu vangiks. Otseselt see mu elu ei mõjuta‐ nud, aga trots kuhugi minna oli küll väga suur.

Minu elu on nagunii väga kodune ja arvutipõhine.

See aga ajendas mind just rohkem õues liigutama ning ma (taas)avastasin enda jaoks suusatamise.

Kuigi esimene kord möödus väga vaevaliselt, siis see ei takistanud mul järgmine õhtu jälle minna.

Teisel korral ootas mind ees seiklus! Ma eksisin metsa ära! Kuidas on üldse võimalik metsa ära eksida kui klassikalise rada läheb tagasi algus‐ punkti? No umbes nii, et keerad valest kohast ära ja satud palju pikemale rajale mis ei olegi ring vaid hoopis erinevate algus- ja lõppasukohaga. See oli paras seiklus! Kolmandal korral ei riskinud ma enam suurele ringile minna ning tegin hoopis mitu pisikest ja eneselegi üllatuseks õppisin uue suusa‐ sammu!

Sulle, kallis Tipikas, soovitan samuti end vahepeal käia väljas looduses värskendamas ning silmi ekraanist puhkamas ning kes teab, ehk ka Sina (taas)avastad enda jaoks mõne tegevuse!

Anne-Mary Läll Peatoimetaja

4

S T U D I OOS U S

SISUKORD TALTECH+ 6-9 AR ENG UKONVEREN TSI KOKK UVÕTE

TUDENG TEGUTSEB 1 0- 11 AASTA PARIMA D

ARVAMUSNURK 12- 15 PRAK TI KA JA KOOL 16 ÕPPIM INE INFOA JA ST UL

ERASMUS+ 1 8- 24 T IINA-MARIA TAL I

SPORDISEKTOR 2 6- 27 UNIM EM ORY

NIPINURK 28 –2 9 K ARANTII NIEL U 30 -3 1 1 0 INSTA KONTOT WORT H FOLLOWING

KULTURNIK 32 -33 MAR VI NI T ÜTRED JA T IL DA JA TOLMUING EL

HALVA HUUMORI INSTITUUT

5

TALTECH+ EPP JOALA

1

TALTECH

M IL LI NE ON ELU 2 2 A A S TA PÄ RA S T ?

M ÕT T EI D TA LTE CH I A RE NGUKONVERENT SILT

Millised on tuleviku ülikoolide mudelid? Kuidas saavutada kliimaneu‐ traalsus ja milline on selles ülikooli roll? Milline on terve elu terviseteh‐ noloogiate ja toidu abil? Missugune on ülikooli roll ettevõtete kõrgteh‐ noloogilisemaks muutmisel ja milline on panus globaalsete väljakutsete lahendamises? Sellistele küsimustele otsiti vastuseid 21. jaanuaril 2021 toimunud TalTechi arengukonverentsil.

DISTANT S- JA HÜBRIIDÕPE T ULID, ET JÄÄDA

Pandeemia on löönud maailmas senised raamid sassi, seda pea kõikides eluvaldkondades. Eriti annab see tunda tervishoius ja majanduses, aga ka hariduses. Distantsõpe on täna maailmas uus reaalsus, mida osa kiidab, osa kirub, kuid nii Tallinna Tehnikaülikooli eksperdid kui ka Euroopa tippülikoolide juhid tõdevad, et distants- ja hübriidõpe on tulnud, et jääda.

Müncheni Tehnikaülikooli õppeprorektor Gerhard Müller kinnitas tuleviku ülikooli teemalises arutelus, et pandeemia kiirendas digi‐ pööret. „Praegu kasutatakse hariduses lahendusi, mida ei võinud enne isegi kirjandusest leida. Tagasi suurtesse auditooriumitesse enam ei taheta. Tudengid hindavad uusi formaate,” rääkis Müller.

Ka TalTechi õppeprorektor Hendrik Voll tõdes, et hübriidõpe annab hea võimaluse eelkõige töö kõrvalt õppivate tudengite jaoks. Nordic Investment Banki IT juht Kirke Saar rääkis, et tuleviku ülikoolide roll ongi pakkuda eelkõige paindlikkust ning tähtsamaks muutuvad lühiaja‐ line õppimine ja lisaainete läbimine.

T ULEVIK U M EDIT SI INI M ÄRK SÕNA ON A NDMED

TalTechi IT-teaduskonna dekaan Gert Jervan visioneeris tulevikku, kus inimeste ümber ja küljes on rohkem tehnoloogiaid, tänu millele saame oma tervise kohta rohkem teada. Jervan avaldas lootust, et teh‐ noloogia aitab jõuda süsteemse muutuseni, kus me ei pea enam nii palju tegelema inimeste ravimisega, vaid saame keskenduda ennetamisele.

Seda saab teha muuhulgas andmete laialdasema analüüsimisega.

TalTechi e-tervise professor Peeter Ross lisas, et terve elu saavu‐ tamiseks tuleb analüüsida andmeid eri allikatest, nagu toit, keskkond, haridus ja loomulikult meditsiin, sest suur osa inimese tervisest sõltub otseselt tema enda otsustest ja ümbritsevast keskkonnast.

6

S T U D I OOS U S

TALTECH+

Juttu oli sellestki, et teadus on mitme raske haiguse puhul murrangu äärel. CalTechi neuroteadlane Allan-Hermann Pool rääkis kon‐ verentsil, et juba täna ollakse võimelised muutma immuunsüsteemis konkreetseid rakke, et hävitada verevähki tekitavaid kasvajaid. LääneTallinna Keskhaigla Närvikliiniku juhataja ja TalTechi dotsent Katrin Gross-Paju rääkis geneetilisest ravist, millega saab lapseeas parandada katkiseid geene, et ravida Alzheimeri tõbe. Ja kui oleme juba õppinud ühte geenimutatsiooni ravima, siis on vaid tehnika küsimus, et järg‐ mistega samamoodi teha.

TOI DU VAL DKON D MU UTUB ÜHA TARG EM AKS

Meie elu ja heaolu sõltub suurel määral sellest, mida me sööme, kuidas elame, kas oleme terved ja millised haigused võivad meid tabada. Toidu seos südame ja veresoonkonna haiguste riskiga on laialt teada, samuti soola seos kõrge vererõhu ja kolesterooliga. TalTechi tervisetehno‐ loogiate professor Margus Viigimaa märkis, et näiteks Soomes on viimase 40 aastaga soola tarbimine umbes poole võrra vähenenud.

Katrin Gross-Paju tõi välja veelgi tõestatud seoseid: tervislik toitumine aitab ligi 50% võrra vähendada haigestumise riski degeneratiivsetesse haigustesse, nagu Alzheimeri ja Parkinsoni tõbi.

TalTechi toiduteadlane Kristel Vene rääkis, kuidas veel kümme aastat tagasi tegeleti intensiivselt toidu maitsvamaks muutmisega, nüüd aga otsitakse lahendusi, kuidas muuta toit tervislikumaks ilma, et hea maitse ära kaoks.

Tehnoloogia on toonud suuri muutusi ka põllumajanduses. TalTechi geeniteadlane Cecilia Sarmiento rääkis, et tulevikus on põllumajandus tihedalt seotud andurite ja monitooringuga, näiteks mulla kvaliteeti ja niiskust jälgides panna paika optimaalsed kastmisperioodid ja seeläbi saavutada võimalikult hea tulemus. Lisaks on võimalik taimi kasvatada sootuks mullavabalt. Sarmiento usub, et geenmuundatud taimede kasu‐ tamine päästab osaliselt maailma. Ta märkis, et riikides, kus GMOd palju kasutatakse, on pestitsiidide kasutus 40% vähenenud. Ü LI KOOL PEA B L AH EN DAM A HOMSEID VA JADUSI

Üha olulisemaks muutub maailmas ka kliimaneutraalsus: hooned, ette‐ võtted, linnad ja riigid peavad muutuma nutikamateks ja toimima või‐ malikult keskkonnasäästlikult. Siin on märkimisväärne roll ülikoolidel.

TalTechi energiatõhususe professor Jarek Kurnistki ütles, et tänane teadustöö peab lahendama homseid vajadusi, sest lahenduste otsimine on pikk protsess, kuid probleemi tekkimisel aega enam pole, lahendusi on tarvis kohe.

TalTechi haldusdirektor Aivar Uutar ütles konverentsil välja julge ambitsiooni: „Meie Tehnikaülikoolis oleme võtnud väga selgeks foo‐ kuseks, et soovime olla aastaks 2035 kliimaneutraalne ülikool. Selleni jõudmiseks oleme valinud kliimanutika tee, mis on kombinatsioon rohepöördest, digipöördest ja ringmajandusest. Kliimanutikalt toimeta‐ des on kliimaneutraalsus saavutatav.” Kurnitski lisas, et ülikool vajab selleks ka partnereid, sest nii suure lubaduse saavutamine üksi pole või‐ malik.

7

TALTECH+ ÜL IKOOLIDE TEADM I SED JA ETT EVÕTET E OSKUSED LOOVA D INNOVAT SIOONI

Siin tulebki mängu üha olulisemaks muutuv ülikoolide ja ettevõtete tihedam koostöö. Ekspertide aruteludest jäi kõlama, et maailm on jõudmas rohetehnoloogia tsüklisse. Ettevõtja Kristjan Maruste ei tahaks ettevõtluse tulevikust rääkides lüüa lahku vana ja uut tööstust või majandust. Liiga palju arvatakse, et kõik uus põhineb tarkvaral, aga päris asju on samuti vaja. Majandus kulgeb 20–30aastaste tsüklitena.

Maruste usub, et uus tsükkel on selgelt rohetehnoloogia päralt. Eesti on siin väga heal stardipositsioonil.

Ettevõtja Jürgo Preden rääkis, et protsesside optimeerimine ja tehno‐ loogiate rakendamine protsesside sujuvamaks muutmiseks saab juhtuda ainult läbi partnerluse – ühelt poolt inimesed, kes tunnevad hästi oma valdkonda, teiselt poolt need inimesed, kes tunnevad tehnoloogiat, mida soovitakse kasutusele võtta. Siin saavadki ettevõtted ja ülikool üheskoos luua ühiskonnale vajalikku innovatsiooni.

8

S T U D I OOS U S

TALTECH+ Ü LI KOOL IDE H A R IDU S PEAB M UUTUM A VEELGI VALDKON DADEVAH EL I SEM AK S

Globaalsete probleemide lahendamiseks on vaja inimesi, kes oskavad orienteeruda erinevates valdkondades ja rakendada konkreetsesse prob‐ leemi sobivaid lahendusi. Minerva koolide projekti asutaja Ben Nelson selgitas, et Minerva üliõpilased tudeerivad esimesel õppeaastal mitme‐ suguseid raamistikke ja mõttesüsteeme, mida õpivad rakendama erine‐ vates kontekstides. Järgneva kolme aasta jooksul ei õpi nad mitte aineid, vaid teadmiste lõimimist: kuidas rakendada õpitud raamistikke lõimi‐ tud ainete ja päriseluga.

Taani Tehnikaülikooli president Anders Bjarklevi hinnangul on ülikool koht, kus pakutakse sotsiaalset keskkonda, kus on ligipääs varustusele ja infrastruktuurile – asjadele, mis on hädavajalikud, et inimesi harida.

Samas oli ta nõus, et alati tuleb olla avatud uutele meetoditele, kuna maailm on pidevas muutumises. „Ülikoolil on möödapääsmatu roll olla eeskujuks järgmisele põlvkonnale, ning see ei muutu, olenemata tehno‐ loogilisest keskkonnast ja meetoditest,“ ütles Bjarklev.

Tallinna Tehnikaülikooli arengukonverentsi esinejate ja kokkuvõtetega saab tutvuda konverentsi kodulehel: bit.ly/ArenguKonverents. Samas saab ka konverentsi uuesti vaadata.

9

TUDENG TEGUTSEB

2

A A S TA PA RIM A D

Traditsiooniliselt antakse igal aastal Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud aktusel välja lisaks teistele tunnustustele ka üliõpi‐ lasaktivismi toetavad tunnustused – Aasta tudeng, Aasta tudengitegu ja Aasta tudengior‐ ganisatsioon. Nii ka sel aastal.

Kes aga olid aastal 2020 kõige paremad?

Aasta Tudeng 2020 on silma paistnud eelkõige rahvusvahelise suhete hoidmise ja tööga. Ta on suureks abiks just Eestisse saabuvatele välistudengitele, kes soovivad kiiresti ülikooliellu sisse sulanduda ning uusi tutvusi leida. Tema eesmärgiks on juurutada Erasmuse ja rahvusvaheliste üliõpilaste sõprade süsteemi. Aasta Tudengina on ta aktiivne, abiks paljudele, koostööaldis teiste organisatsioonidega ning tegutseb suure eesmärgi nimel. Suure tunnustuse on ära teeninud ESN-i president!

Aasta Tudeng 2020 on Yazeed Haddad! Palju õnne, Yazeed Haddad!

Aastal 2020 said kolm Infotehnoloogia teaduskonna tudengit Krõõt Grete Mänd, Raimond Lume, Lauri Kukk hakkama ühe suure ja olulise teoga. Nimelt lõid nad veebi‐ platvormi, kus saavad tudengiorganisat‐ sioonid esitada üliõpilasesindusele projektideja aastatoetusi. Varasem taotluse esitamine oli vaevarikas nii projektimeeskondadele kui ka hindamiskomisjonile, kuid uus veebi‐ platvorm võimaldab seda mugavalt ja kiiresti teha. Alates 1. jaanuarist 2021 toimub uute projektide esitamine ainult rahastusplatvormi kaudu, kus toimub ka projektide hindamine ning aruannete esitamine. Tänu kolmele tublile persoonile on Üliõpilasesindusel kasu‐ tada väga hea süsteemiga rahastusplatvorm, mis areneb tulevikus veelgi enam.

10

S T U D I OOS U S

TUDENG TEGUTSEB

Aasta tudengitegu 2020 on ÜE projektide ja aastatoetuste veebiplatvormi loomine!

Palju õnne, Krõõt Grete Mänd, Raimond Lume ja Lauri Kukk!

Kõige silmapaistvam organisatsioon aastal 2020 oli TalTech Filmiklubi, kes ulatas oma abikäe sellel raskel aastal paljudele tudengior‐ ganisatsioonidele, et nende üritused saaksid sellel keerulisel aastal siiski toimuda. Nad tõt‐ tasid appi esimese online Enginaatori korral‐ dusse, aitasid teha virtuaalseid ülekandeid erinevatest sündmustest nagu näiteks BESTX ja paljudest seminaridest mis ülikoolis aset leidsid, nad tegid live-ülekannet Üliõpilaste Talimängudel, Semestri avalöögil, TalTechi rektori valimistel ja paljudel teistel üritustel.

Aastal 2020 valmis ka nende poolt suure‐ jooneline lühifilm ,,Kõrvalekalle” ning selle kõrval aitasid ka Esinduskogul filmida pro‐ movideot, mis kutsuks kõiki Esinduskokku kandideerima.

Oma jõu ja nõuga on nad abiks olnud paljudele tudengiorganisatsioonidele ning koostöö osas alati avatud. TalTech Filmiklubi juhatus ja liikmed on tunnustamist väärt oma tegude ja pealehakkamise tõttu.

Aasta tudengiorganisatsioon 2020 on TalTech Filmiklubi! Palju õnne, Filmiklubi liikmed!

11

ARVAMUSNURK

ETT EVÕT T E JA KOOLI VAH EL I N E KO O STÖÖ

3

GERDA MARKUS

TalTechi ja ABB vaheline aastate pikkune koostöö on olnud aluseks mitmete projektide elluviimisel ning usume kindlalt, et sellise strateegilise koostöö tulemusena siseneb igal aastal Eestis tööturule palju kõrge potent‐ siaaliga noori, kes on kohe valmis enda koolist saadud teoreetilisi teadmisi ärikesk‐ konnas rakendama just tänu mitmekesisele praktikakogemusele.

Läbi aastate on ABB toetanud silmapaistvaid üliõpilasi stipendiumiga, loonud tudengitega kontakte erinevatel karjääriüritustel ning pakkunud tudengitele võimalust külastada meie tootmist mõne kindla õppeaine raames.

Meie vaieldamatult lemmik koostöövorm on ABB inseneride loodud õppeaine “Inseneeria Meistriklass”, mis ka sel aastal taas TalTechi tudengiteni jõuab. Kursusel osalejatel on võimalus luua vahetu kontakt oma eriala eks‐ pertidega, kellest nii mõnigi on just TalTechi vilistlane ning on samuti leidnud tee ABB-sse läbi praktika.

VÕT I EDUKA P RAK T IKAPROGR AM MI LOOM ISEKS

ABB-s oleme praktikaprogrammide loomisel alati lähtunud sellest, et noortel, kes meie juurde tulevad oleks praktika lõppedes või‐ malikult mitmekülgne kogemus ja võimekus luua seoseid koolis õpitud erialaste teadmiste ja reaalse töö vahel ning julgust uusi kogemusi kohe tööellu rakendada.

Selleks, et noortel avaneks võimalus näha ter‐ vikprotsesse ja luua seosed ka ettevõtte väär‐ tustega oleme ABB-s juba mitmel aastal esitanud oma praktikantidele väljakutse. Idee

12

S T U D I OOS U S

seisneb selles, et lisaks igapäevastele praktika ülesannetele on kõikidel praktikantidel, olenemata nende erialast, võimalus osaleda projekti‐ põhises meeskonnatöös. Prak‐ tikantidest meeskondadele või‐ maldatakse eelarve ja mentor, et luua innovatiivne prototüüp tootest, mis annaks efektiivsel viisil edasi ABB olemuse ning aitaks ABB-d ja meie tegemisi tutvustada.

Projekti elluviimist jäl‐ gitakse pidevalt ja süsteem‐ selt erinevate ABB eksper‐ tide poolt ning väljakutse lõppeb võitjate autasustamisega. Igal aastal oleme ülesande püstitusel palunud meeskondadel foo‐ kusesse võtta üks kindel temaatika, millega publiku tähelepanu köita. Esimesel aastal sai väljakutse nimeks “EyeCatcher” ehk valmiv toode pidi keskenduma pilgu püüd‐ misele. Järgneval aastal oli väljakutse “EarCatcher” eesmärgiga panna publik kuulama.

P

ARVAMUSNURK

il v ild

ä

r 20 atche C r “Ea tse u k l ja

19” võidutöö.

Enda kogemusi väljakutses osalemisest jagab meiega Liisi, kes alustas protsessiinseneri praktikandina ABB-s 2019. aasta juunis. „Otsus väljakutses osaleda tuli ABB prak‐ tikantide päeval, kui meile tutvustati EarCatc‐ heri ülesannet ja moodustati esmased tiimid, kes hakkaksid seda ülesannet lahendama.

Minnes natuke oma mugavusstsoonist välja, võtsin endale tiimijuhi positsiooni ja suutsin leida inimesed, kellega koostöö klappis. Kuna juba samal päeval tekkisid meil ideed, millega potentsiaalselt lõpuni minna, otsustasimegi osaleda. Olen väga uhke, et olime üks neljast tiimist, kes jõudis prototüübi valmistamiseni ja väljakutse lõppu ning tunnen, et see andis kõigi tiimiliikmete praktikale väärtust juurde.

Minu igapäevased praktikaülesanded olid seotud protsessiinseneri tööga, nii et projekti‐ juhtimine oli mõnus vaheldus.“ Palusime Liisil omalt poolt soovitada, mida tuleks tudengil praktikakoha valikul silmas pidada ning tema sõnul on oluline, et praktika valdkond tudengile kindlasti huvi pakuks.

Tema sõnul tuleb olla avatud mõtlemisega ja endale sobiva praktikakoha leidmisel võibolla ka oma erialast veidi väljapoole vaadata – füüsikatudengina ei olnud inseneripraktika

Liisi esimene valik, kuid täna on ta õnnelik, et selle otsuse siiski langetas. Ei tohiks karta, kui ei ole piisavalt oskusi või kogemusi, sest praktika eesmärk ongi õppida ja katsetada.

Samuti saad endale juhendaja, kelle poole pöörduda igasuguste tööalaste küsimustega.

M INU KOG EM US ABB PRAK TIK ANDINA

Mõtteid enda praktika kogemusest jagab ka Hans Johan, kes alustas ABB-s praktikat 2018. aasta märtsis ning töötab täna ABB-s projek‐ tiinseneri ametikohal.

Kui küsisime, kuidas Hans Johan kokkuvõt‐ valt oma teekonda ABB praktikandina kirjel‐ dab, siis vastas ta järgnevalt: „Kui õpid alles ülikoolis ja sul pole selles vald‐ konnas töökogemust, siis on hoobilt tööle minna väga raske. Eriti kui töö nõuab väga spetsiifilisi teadmisi, nagu näiteks robotisüs‐

13

teemide ehitamine.

Praktika annab või‐ maluse rahulikult töösse sisse elada, õppida ja vigu teha, ning järk-järgult areneda ja ette võtta keerulisemaid üles‐ andeid, mis suuremat vastutust nõuavad.

Väl

14

jaku tse “E

arCatc her 2019” II finaaltöö

S T U D I OOS U S

Töö robotisüsteemidega on väga mitme‐ külgne. Vaja on teadmisi nii programmee‐ rimisest kui ka mehaanikast, elektroonikast ja pneumaatikast. Mulle meeldis kõige rohkem intellektuaalne väljakutse, kui oli vaja robotile mingi keeruline loogika välja mõelda, ja võimalus oma kätega erinevaid detaile ja seadmeid meisterdada. Kõige inspireerivam oli näha seda protsessi, kus idee teoks saab – esmalt kellegi peas, siis kavandina paberi peal, edasi mudeli ja simulatsioonina arvutis ning siis juba tehases päriselt töötava seadmena.

Ettevõte ootas minu poolt huvi, õppimistahet ja leidlikkust, et leida keerulistele ülesannetele loomingulisi lahendusi. Mulle anti paljuski vabad käed, mis oli positiivne, kuna sain kooli kõrvalt rahulikult uurida ja roboteid tundma õppida. Sain oma ülesannete täitmisele head tagasisidet ja praktika lõppedes asusin tööle insenerina.“

ARVAMUSNURK P R AK T I KA A BB- S

Hariduse toetamine on ABB jaoks südameasi mille abil saame astuda sammu parema tuleviku loomise suunas. Igal aastal avaneb võimalus praktikal osalemiseks nii meie põhi‐ tegevusvaldkonnas, milleks on tootmine ja tehnoloogiaarendus näiteks elektri,- mehaa‐ nika ja mehhatroonika erialade tudengitel, kui ka paljudes teistes äritegevust toetavates valdkondades nagu raamatupidamine, logistika ja personalivaldkond. Meie sooviks on pakkuda erialaselt täiustavat ja maailma‐ pilti avardavat praktikakogemust.

Peamine suvepraktikantide värbamise periood algab igal aastal 14. veebruaril ja lõpeb 14. aprillil. Hindame kõrgelt aega, mida noored panustavad oma praktilisele õppe‐ protsessile, mis tähendab, et kõik praktikad ABB-s on tasustatud ja praktikantidele laiene‐ vad paljud töötajate hüved, lisaks eraldi prak‐ tikantidele suunatud üritused ja tegevused.

ABB pr

aktik a

ndi d

201 9

15

ARVAMUSNURK MARTIN JOHANNES TALU

ÕPP IM I NE INFOA JAS T U L – KAS I NFO KÜ LL U S S E G A B VÕ I TOE TA B Õ PPIM IS T ?

KIRJUTATUD ÜE STIPENDIUMI RAAMES 2016

4

Õppimine võib mõista kui pingutust, mida peab tegema mingite kindlate teadmiste omandamiseks, teadmiste lisandumist ning rikastumist. Inimesel on suur hulk teadmisi, mida ta igapäevaselt ülesannete lahen‐ damiseks kasutab. Kui teadmistest tuleb endal puudu, siis tuleb need kuskilt mujalt saada, näiteks sõbralt, õppejõult, raamatust või internetist. Kui vaadata õppimist sellisest vaatevinklist, siis infoküllus pigem toetab õppimist: peab nägema vähem vaeva, et tead‐ mised omandada. Õppimist toetab tõik, et kõik vajalik informa‐ tsioon on internetis külluses kättesaadav.

Enam ei pea piirduma vaid sellega, mis õppe‐ jõud tahvli ees räägib ning kui kuuled kuskil midagi huvitavat, saad alati teema kohta lisaks uurida. Veebis on lehekülgi nagu Khan Academy või Academic Earth, mille eesmärk on pakkuda tasuta kvaliteetset kõrgharidust kõigile. Samuti saab võtta MIT ning muude ülikoolide kaudu tasuta veebikursuseid. Infor‐ matsioonikülluses esineb alternatiivseid lahendusi samadele probleemidele, selle näite puhul erinevate veebikeskkondade kaudu.

Tuleb vaid osata see õige informatsioon välja valida, mis ei pruugi iga inimese jaoks täpselt sama olla, sest igalühel on oma arusaam vastuvõetud informatsioonist. Guugeldades näiteks, kas Maa on lame, leiad kindlasti artikleid, mis proovivad Maa lamedust tõestada ning fakte, mis neid pseudoväiteid ümber lükkavad.

Timothy Ferriss on öelnud, et info on kasutu, kui seda ei saa rakendada millegi olulise jaoks või kui unustad selle enne, kui saad seda kasu‐ tada. Jack Andraka, tol ajal viieteistkümneaas‐ tane, lõi ilma suuremate teadmisteta ning interneti abiga kõhunäärmevähi diag‐ noosikomplekti, mis oli kordades odavam, kiirem ning tundlikum kui eelnevad. Jacki näitel on suur hulk informatsiooni just see, mis võimaldas tal nii võimatut asja ellu viia:

16

S T U D I OOS U S

pannes kokku midagi, mida ta kuulis loengus ja uurides kodus andmebaasides edasi, suutis ta muuta maailma kõigile ohu‐ tumaks. Kuigi test on veel katsetamisel ning kulub aastaid kuniks see ametlikult kasutusse jõuab, tõestas Andraka, et igaüks võib selgeks õppida ükspuha mida oma vald‐ konnaspetsiifikast väljaspool, kui sul on ligi‐ pääs õigele hulgale kvaliteetsele informa‐ tsioonile.

Kuid igal asjal on oma hind. Niivõrd hästi kui infoajastu aitab kaasa õppimisele, loob see ka keskkonna, kus on raskem kes‐ kenduda vajaliku informatsiooni leidmisele.

Suur osa tudengeid avab veebibrauseris enne Facebooki või Youtube’i kui Knoveli või ScienceDirecti, sest tung sõprade-tut‐ tavate tegemiste vastu on suurem kui tead‐ miste vastu. Herbert Simoni arust tuleb informatsioon tähelepanematuse arvelt – infoküllus tekitab tähelepanupuudust ning vajadust killustada tähelepanu erinevate infoallikate vahel.

Infoküllus ei luba suurelt jaolt keskenduda sellele, mis on tegelikult tähtis. Enamjaolt tuleb inimesel informatsioonihulgale filter ette ehitada, et eraldada vajalik ja tähtis suurest infotulvast. Osates valida õige ja vajalik informatsioon toetab infoküllus õppimist, võimaldades õppuril saavutada suurejoonelisi asju, keskendudes aga vale‐ dele informatsioonikanalitele, näiteks Face‐ book, infoküllus pigem segab õppimist.

Infotulvast on aga rohkem kasu kui kahju: inimene, kes oskab ja tahab end arendada, saab targemaks, kes keskendub valele infotulvale, selle areng on pärsitud.

17

ERASMUS+

M INU E RA S M U S E L U G U EH K VAHETUS ÕPIN G U D KORO O N A A JAL TIINA-MARI TALI

5 Vaade Alicantele

Olen neljanda aasta arhitektuuritudeng ja minu minek vahetusüliõpilaseks oli minu jaoks sama kindel, kui peale gümnaasiumi ülikooli minek. Kui minu eriala ja ülikool, kuhu soovin tulla, olid mul juba ammu kindlalt teada, siis riik ja ülikool kuhu välisõpingutele minna soovin, oli lahtised ja said otsustatud üsna viimasel hetkel. Plaan minna sai kindlaks 2019. aasta sügisel, kui koroona oli veel väga kauge mure. Kandideerimisega sai algus tehtud 2020 kevadel, kui tekkis juba hirm, kas ma saan ikka minna. Suvi oli jube leebem ja tundus, et 7ndal septembril väljuv lend Hispaaniasse Alicantesse on algus millelegi uskumatule ja põnevale peatükile minu elus. Ma ei eksinud…

“Miks just Alicante?” oli küsimus, mida ma kohapeal kuulsin vist vähe‐ malt korra nädalas. Alguses ma ei osanud sellele küsimusele vastata, aga hiljem tuli vastus üsna automaatselt. “Siin on soe, päike ja mäed.” See ei olnud vale, aga ausalt öeldes ei olnud ma kunagi enda jaoks lahti mõtestanud miks just Hispaania ja miks just Alicante. Kui oli vaja teha valik, siis välistasin enda jaoks kohe riigid, kus ei olnud piisavalt mägesid. Jah, minu, Eestis üles kasva‐ nud tüdruku jaoks, keda isa on viinud Alpidesse matkama, olid mäed väga oluline osa valikust.

Lõpuks jäigi valikusse Hispaania ja Hispaania idarannikul asuv 337 482 elanikuga Alicante linn.

Nüüd, kui sihtriik oli paigas, paberid täidetud, sõpradele-tuttavatele oli öeldud, et alates sep‐ tembrist mind Eesti pinnal ei ole, hakkas ootamine ja valmistumine. See protsess läks maruruttu ja põhiline mure oligi koroona ja kas me ikka saame minna. Mina olin endale pähe võtnud, et sinna ma lähen ja seda ma pidin ka saama. Esmaspäeva hommikul läks lend, lennu‐ jaamas sain kokku Kristiniga, kes oli kogu selle aja jooksul mu partner in crime ja kes andis väga palju juurde kogu sellele kogemusele. Kuigi lendudega oli paar nädalat varem natuke prob‐ leeme ja lõpuks pidime minema nelja lennuga, siis lennupäeval läks kõik suurepäraselt ja esmas‐ päeva õhtul olime Alicante 28-kraadises kuu‐ muses. See tunne, mis seal esimest korda mere ääres kohvriga promenaadil mustades teksades kõndides oli, seda ei unusta ma kunagi.

Google Mapsi abiga ja paar liitrit maha higista‐ des jõudsime lõpuks oma tulevase kodu ukse ette. Näinud olime ainult pilte ja omaniku inglise keele oskus oli enam-vähem sama nagu minu vene keele oskus (olematu). Kui olime omanikku umbes nii tunnike oodanud ja vahepeal nii

ERAMUS+kellatornile Vaade Guadalesti linna kindluse

19

Värviline Villajoyosa

Reisiseltskond, kellega käisime Sierra de Bernia koopas

20

S T U D I OOS U S

mõnelegi väga abivalmis naabrile üritanud selgeks teha, et ootame oma‐ nikku, siis lõpuks ta tuli ja meie korterituur võis alati. Tegu oli üsna vanalinnas (merest 1 km) asuva 144 m2 korteriga, kus oli viis ruumikat magamistuba. Kuigi reis oli olnud pikk, siis kõht oli tühi ja uudishimu meie naabruskonna vastu suur, nii et oli vaja kohe minna seda avas‐ tama. Sellel septembri õhtul, kui kell oli juba 21-22, aga väljas ikka 25 kraadi, tundsin nii tohutut õnne, et olen siia jõudnud. Leidsime juhuse tahtel naabruskonna parima pitsakoha, kus saime vaid 3 euro eest parima õhtusöögi. Pidime küll sinna ka meie viimasel õhtul minema,

ERAMUS+

Peamisi küsimusi, mis kodustelt sain oli ikka see, et kuidas seal on elada kogu selle koroona olukorraga seoses. Jah, ainuüksi Alicantes oli enamik päevi koroona-positiivsete arv 4x suurem kui Eestis kokku. Siiski võin öelda, et minu elu see seal üldse ei piiranud. Ainuke esialgu natuke harjumatu reegel oli pidevalt ja igal pool v.a kodus maski kandmine. Tun‐ nistan, et esialgu oli see 30-kraadises palavuses eriti ebameeldiv, aga lõpuks ei pannud enam tähele. Kõik restoranid ja muuseumid oli lahti. Tõsi, klubid olid küll kinni, aga tantsida sai ka kodus või rannas.

Mida talve poole, seda rohkem tuli ka piiran‐ guid, aga elu elamist, inimestega suhtlemist ja looduse nautimist see ei seganud.

Võib-olla kõige märgilisem sündmus juhtus umbes meie sealolemise teisel nädalal kui istusime ja sõime nagu ikka meie imelisel korteri terrassil ja ajasime juttu. Ühel hetkel

Rafa kirjeldatud “ülilihtne matkarada”

kuid kahjuks läks liiga kiireks. Esimesel õhtul saime ka juba üsna mitu korda tunda, kuidas inimesed siin inglise keelt ei räägi ja peame kas keele kiiresti ära õppima või kuidagi muud moodi hakkama saama. Esimesel õhtul magama minnes olin ma juba täiesti armunud Hispaania inimeste soojusesse ja päik‐ selisusesse.

Esimene nädal oli väga uimane. Kooli veel ei olnud ja veetsime palju aega poodides käies ning ennast sisse seades. Pean tunnistama, et Erasmus+ programmi noortele mõeldud üritusi oli väga palju, aga kahele introvertsele eestlasele kohaselt, pigem hoidusime nendest.

Siiski kõik üritused, millest osa võtsime, olid väga vahvad. Üks esimesi väljasõite oli päe‐ vareis Guadalesti linna ja hiljem Algari jugade juurde. See oli esimene kord, kui nägin natuke rohkem rohelust (Alicante piirkond on Hispaania kõige kuivem ja kuumem piir‐ kond). Guadalesti linn oma kindluse ja kauni loodusega meeldis mulle väga. Kuigi selle päeva kõrghetk oli kindlasti Algari joad.

Tegemist oli nö kohaliku loodusliku vee‐ keskusega – kolmel tasandil asuvad joad koos basseinidega, kus sai ujuda ja nautida imelisi vaateid. Vesi oli küll üsna külm, aga see ei seganud. Koos teiste erasmuslastega käisime veel loomade varjupaigas, Alicante põnevaid kohti avastamas ning väga populaarses 100 Mondaditos söömas.

Meie hispaania keele kursus kuulsime ülevalt rõdult kahe mehe häält, kellega ka lõpuks rääkima hakkasime. Selgus, et meie kohal on täpselt samasugune korter, sama omanikuga, kus elavad samuti tudengid.

Sealt saime tuttavaks ühe ütlemata vahva seltskonnaga, kellega sai nii mõnigi õhtu koos veedetud. Tutvustan teile ka mulle väga südamelähedaseks saanud seltskonda. Meie korter oli läbi ja lõhki tüdrukute korter, peale kahe Eesti tüdruku, minu ja Kristini, oli seal ka kaks Hispaania tüdrukut: südamlik Ana ning natuke salapärane, aga väga sõbralik Paula. Alguses oli meiega ka üks Poola tüdruk, kes kahjuks poole semestri pealt siiski läks tagasi koju. Nii me siis neljakesi enda suures korteris elasime ja ma olen väga-väga rahul, et me ei läinud Kristiniga ainult kahe‐ kesi eraldi elama, sest kohalikud oskasid viia meid just nendesse õigetesse söögikohtadesse ja aitasid igasuguste muredega. Meie kohal elas aga 4 noormeest ja 1 neiu. Väga ja no ikka väga energiline ja hea südamega Maroko noormees Youssef, vaikne ja salapärane Boliivia noormees Joe, kohati võib-olla isegi

22

S T U D I OOS U S

veel vaiksem, aga väga sõbralik ja soe Hispaa‐ nia noormees Ruben, väga jutukas itaallane Daniele, kes on tõesti itaallane selle sõna kõige paremas mõttes ning veel üks Itaalia neiu Aurora, keda ma väga hästi tundma ei õppinudki. Üks märkimisväärne sõprus sai alguse aga üsna meie Erasmuse aja lõpu poole, kui koh‐ tusime Hollandi mehega Aniel, kellega käisime seiklustel peaaegu kõik meie viima‐ sed nädalavahetused Alicantes. Tema jaoks ei olnud mingi probleem absoluutselt kõigiga leida ühine keel ja kohe kindlasti ei hakanud temaga kunagi igav. Temaga koos käisime väga maagilisel linnas nimega Villajoyosa, kus oli väga mõnus šokolaadikohvik, kuhu tahan kindlasti kunagi tagasi minna. Vallutasime mäe otsas asuva Sierra de Bernia koopa, mis on eriline selle poolest, et koobas läheb läbi mäe. Üks suurimad elamusi oli aga reis Canelobre koopasse, mis on 19 m2 suurune ja 70 meetri kõrgune äärmiselt maagiline koobas, mis asub 700 meetri kõrgusel Cabezón de Oro mäel.

ERAMUS+

Oktoobris võtsime Kristiniga ette kahepäe‐ vase reisi Valenciasse. Valenciast rääkisid meile pea kõik kohalikud ja kiitsid linna nii arhitektuuri kui ka inimeste poolest. Alicante ja Valencia vahet sõitis küll ka rong, aga kuna see oli kahe tudengi jaoks liiga kallis, siis otsustasime kasutada kohalikku sõiduja‐ gamisäppi Blablacar. Meie autojuht oli väga tore Argentiina päritolu professionaalne padeli-mängija, kes küll väga hästi inglise keelt ei rääkinud. Valencias oli meie giidiks Rafael, kellega tutvusin Tallinnas, kus ta käis eelmisel aastal samuti Erasmuse raames õppimas. Rafa näitas meile kõiki olulisi Valencia hooneid ja piirkondi. Võrreldes Alicantega on Valencia kindlasti õhulisem, hooned on rohkem läbimõeldud ja kogu linnapilt on suurejoonelisem. Tänavatel on palju noori ja tudengeid, kes rikastavad ning elavdavad linnapilti. Pühapäeval viis Rafa mind veel matkama. Mäletan selgesti tema lauset, kuidas tegemist on ÜLI-lihtsa rajaga ja isegi väikesed lapsed käivad seal. Mõtlesin mina siis, et noh siis võib ju tennistega minna küll. Kohale jõudes selgus, et tegemist on his‐ paanlaste mõttes kerge matkarajaga. Füü‐ silises mõttes ta raske ei olnud aga veerand rajast olid 90 kraadised kaljud, kus minu arust oleks kindlasti olnud vaja mingit spetsiaalset varustust. Tegemist oli väga laheda koge‐ musega ja vaated olid unustamatud.

Vaade Sierra de Bernia koopast

23

ERASMUS+

Tagasi sõitsime jällegi Blablacariga. Paar juhti tühistasid meie sõidu, aga lõpuks saime ühe väga toreda Hispaania vanapaari peale, kes küll oleksid väga jutustada tahtnud, aga meie ei osanud piisavalt hispaania keelt ja olime nädalavahetusest ka jubedalt väsinud. Kristiniga avastasime ka turistide seas väga populaarset Benidormi, käisime loo‐ duslikes vannides ujumas ning loomulikult kõik need lõputud jalutus‐ käigud Alicante linnas.

Öine Alicante linn sadama poolt

Okei, aga tegelikult läksin ma sinna õppima ja võin käsi südamel öelda, et seda ma ka enamuse ajast tegin. Kooli tõttu oli ka mõni allnighter ja üsna tihti jäi uni lihtsalt üürikeseks, sest lõpetasin kooliasjadega 3–4 öösel. Ma olin väga üllatunud, kui selgus, et need neli ainet, mis me Alicante Polütehnilisest Ülikoolist võtsime, olid väga hästi korraldatud ja väga intensiivsed. Pea iga nädal olid igas aines uued projektid, mida oli vaja teha ja kuigi olime Erasmuse tudengid, siis armu ei antud.

Süsteem oli väga hea, sest tõesti kogu semester, septembrist detsemb‐ rini, olime pidevalt õppimises sees. Selle võrra oli jaanuar ehk eksamisessioon palju lihtsam. Väga meeldis hispaania keele tund, mille tegi meeldivaks meie õppejõud Santiago, kes oma soojusega ei jätnudki muud võimalust, kui see keel selgeks saada. Üks väga arendav ja huvitav aine oli disainistuudio, mis oli täielikult läbi veebi ja toimus koostöös viie teise ülikooliga üle kogu Euroopa. Tegemist oli koroona tõttu välja mõeldud ainega ja see koosnes viiest erinevast workshopist. Tänu sellel ainele sai suhelda näiteks üliõpilastega Nikosia Ülikoolist.

Tegelikult ju ei saagi neid viit kuud kõigest paaril leheküljel kokku võtta, aga väikese üle‐ vaate saab anda küll, kui eriline kogemus on minna 4–5 kuuks kuhugi mujale elama. Lõpuks ei olegi üldse vahet, kuhu minna või isegi vahet ei ole, kas olukord maailmas seab su seiklusele mingeid piiranguid või mitte. Lõppkokkuvõttes see kõik ongi see, mis muudab sinu reisi eriliseks ja ootamatused ongi need, mis meelde jäävad. Nüüd saame nautida Eestis seda uskuma‐ tut talve, mida meile see aasta pakutakse. Kind‐ lasti tahame minna Kristiniga tagasi nautima seda Hispaania kuumust, mida Alicantes kahele eestlasele lõpmatult jätkub. Need kuud Alicantes andsid mulle aga meeletult palju häid emotsioone, palju uusi sõpru, palju uusi eri‐ alaseid kogemusi, palju soolases Vahemeres lainetes hullamist ja palju imelisi vaateid.

25

SPORDISEKTOR

TAAVI TAMM

M IS O N UN I M E M O RY NING K E LLE L E ON S E E S U UNATUD?

6

Mis on UNIMEMORY ning kellele see suunatud on?

UNIMEMORY on spordi suunitlusega mälu‐ mäng, mis loob koostöös Eesti Akadeemilise Spordiliiduga tervele tudengkonnale ülikooli‐ maastikul täiesti uudse sporti ning tervislikke eluviise propageeriva tegevuse.

UNIMEMORYst ootame osa võtma kõikide Eesti kõrgkoolide kolmeliikmelisi tudengitest moodustatud võistkondi, olenemata nende erialast, soost või vanusest, kes asuvad võist‐ lustulle peaauhinna nimel, peaauhinnaks on midagi nii suurt ja vägevat, et see paneb leebelt öeldes õhku ahmima ka kõige kange‐ mad meie seast. Vihjena võib öelda, et selleks on üks äärmiselt vahva, tore ning hariv reis.

Projekti toimumist toetab TalTech Üliõpilasesindus, Tallinna Linn ja Eesti Kultuurkapital.

Võistluse formaat, korraldus ning toimumise kohad.

Mälumäng toimub kolmes erinevas voorus, esimene voor leiab aset märtsis, teine aprillis ja kolmas ning viimane voor mais (vastavalt EV valitsuse piirangutele). Esimesse vooru pääseb 40 kiiremat võistkonda, seega olge kiired ning ärge jätke seda suurepärast või‐ malust kasutamata, esimesest voorust pääse‐ vad 20 parimat võistkonda edasi poolfinaali, kust omakorda 10 parimat tagavad koha finaali, milles selgitatakse välja ka üldvõitja.

Küsimusi on kokku 25-30 ning need võivad olla nii avatud vastustega, kui ka valikvastus‐ tega. Küsimused on koostatud erinevate kõrgkoolide, koostööpartnerite ja tunnus‐ tatud mälumängur Jaan Alliku poolt ning katavad katavad lisaks spordile ka muid mälu‐ mänguritele tuttavaid valdkondi. Igas voorus on eraldi osa pühendatud olümpiamängudele võttes arvesse 2021. aastal toimuvaid Tokyo Olümpiamänge.

26

S T U D I OOS U S

SPORDISEKTOR

Samuti on enne finaali jõudnud mängijatele etteantud suunavad materjalid, milleks võivad olla erinevad elulooraamatud, podcastid, tea‐ beallikad, filmid, mille põhjal küsimused koostatud on. See annab osalejatele võimaluse ennast ette valmistada ja samuti tutvustada osalejatele erinevat kirjandust ja arendada samaaegselt ka meeskonnatööd, jagades oma‐ vahel ära teemaplokid ja materjalid.

Iga voor toimub erinevas Eesti kõrgharidus‐ asutuses. Esimene neist Tallinna Tehnika‐ ülikoolis, teine ja kolmas voor toimuvad väiksemates kõrgkoolides Tallinnastväljas, et tugevdada sidemeid, arendada koostööd ja motiveerida neid kõrgkoole võtma aktiivse‐ malt osa tudengielust ja tutvustama oma tege‐ vust laiemalt. Seega saate lisaks teadmistele ka veidikene seigelda ja avastada erinevaid tore‐ daid kõrgkoole.

K ES M E OLEME N IN G MI KS ME SEDA T EEME?

Meie meeskond koosneb tulihingelistest tudengiaktivistidest, kes töötavad igapäeva‐ selt selle nimel, et muuta meie tudengielu paremaks.

Kõik kuulume TalTechi Üliõpilasesindusse ja kõik meist on suuremal või väiksemal määral projekte korraldanud või neist osa võtnud. Brigita Mass on olnud osaline majandusteaduskonna Lillesti‐ pendiumi projektis, mis valiti TalTechi aasta tudengiteoks 2019 ning on üheks tudengi‐ esindajaks TalTech Senatis. Sken Selge tegeleb igapäevaselt erinevate spordisünd‐ muste organiseerimise ning korraldamisega.

Näiteks on Sken korraldanud Tipikate Ten‐ niseturniiri, suurema projektina võib välja tuua TalTechi ooksu, mis on äärmiselt populaarne ja rohkete osavõtjatega sündmus.

Aivari puhul võibki projekte loetlema jääda, ta on nendega seotud igapäevaselt ning toetab eelkõige finantsteemalistes küsimustes.. Pro‐ jektijuht Taavi on tegev esinduskogus ja Tal‐ Techi Üliõpilasesinduses, Taavi on korral‐ danud mälumange Valdade mängudel ning

mõelnud UNIMEMORY korraldamisest juba viimased kolm aastat proovides teha selle edukaks toimumiseks kõik, mis vähegi või‐ malik.

Me soovime selle projektiga luua tudengitele võimaluse saada osa millestki imelisest, kus nad ei peaks muretsema mitte millegi pärast ja saaksid töötada ainult selle nimel, et kes‐ kenduda sihtide poole, mis ühe võistkonna jaoks kulmineerub sellega, et nad saavad ühe hinnalise auhinna. Samuti soovime inspiree‐ rida ka neid tudengeid, kes veel endas spordi‐ pisikut pole leidnud ja sellega parandada nii tudengite kui ka üldiselt Eesti elanikkonna tervist ning tulevikku.

M IKS OSA VÕT TA?

Kallis tudeng UNIMEMORYst tuleb osa võtta, sest see on üks suur ning seiklus‐ terohke rännak, mis annab teile võimaluse arendada meeskonnatööd, saada kirjeldama‐ tult palju teadmisi, positiivseid emotsioone, tutvusi ning mis kõige tähtsam, üheskoos töötada ning võidelda peaauhinna nimel.

Lisaks on peale mälumänguigas voorus või‐ malus osa saada ka meelelahutuslikust poolest, kuhu tulevad rääkima erinevad spordivaldkonnas tegutsevad või tervislikke eluviise edendavad inimesed. Minu meelest üks igati aus diil, ära oota, vaid tegutse ja saa sellest kõigest osa ja ma luban Poseidoni nime, et sa ei kahetse. Täpsem informatsioon UNIMEMORY kohta peagi erinevates sot‐ siaalmeedia kanalites ja nädalakirjas, kuulete meist kindlasti. Seniks avatud meelt ja kohtume juba peagi!!!

27

NIPINURK

K U IDA S LÄ HI KO N TAKTSENA EL LU JÄÄ DA?

7

DORIS ABE

Said Terviseametilt teavituse, et oled olnud lähikontaktis positiivse koroonaproovi andnud isikuga ning pead jääma eneseisolatsiooni? Aga see ei olnud ju üldse plaanis ja sul on kohti, kus olla ning inimesi, keda näha. Pole hullu, praeguses olukorras inimesed mõistavad sind ning kohad peavad ootama. Võtame kokku olulisemad punktid, mille abil oma isolatsiooniaeg võimalikult murevabalt mugavalt üle elada, lootes, et haigeks ikkagi ei jää.

1. TOIT

Õnneks on ka toidupoed kolinud 21. sajandisse. E-poed on mugavalt kasutatavad ning toidukotid tuuakse otse ukse taha – ela sa esimesel või üheksandal korrusel. Mõnes poes on kojuvedu tasuta, mõnel maksab natuke, mõnel maksab palju. Kuna tegemist ei ole reklaamartikliga, lasen sul endal natuke avastada, kellel millised tingimused kehestatud (kes üldse ei viitsi, kirjutab toimetusse, aitame). Kuna teenus on juba edukalt välja arendatud, õnnestub tihti saada kaup kätte järgmisel või lausa samal päeval. Paljudel e-poodidel on ka oma retseptikogumikud.

Võib-olla on nüüd hea aeg leida enda sisemine kokk/pagar/kondiiter.

Kui pettumus kojujäämise üle on nii suur, et keeldud toitu ise valmis‐ tamast ja vajad lohutuseks midagi oma lemmikrestoranist, siis Bolt ja Wolt ei ole vist kellelegi enam võõrad. Lae rakendus alla ja naudi natuke.

2. TÖÖ

See punkt on natuke keeruline, kuna oleneb suuresti sinu töö iseloo‐ must ning jaguneb seetõttu kahte kategooriasse.

2. 1 KODUKONTORI VÕIM ALUSEG A TÖÖ

Kui sinu töö iseloom võimaldab jätkata töötamist kodust, ei ole suurt probleemi. Kõige tähtsam – kui sul siiamaani ei ole eralda‐ tud nurgakest või lauda, mis on mõeldud töötamiseks, on nüüd viimane aeg selline koht tekitada.

2. 2 KODUKONTORI VÕIM ALUSETA TÖÖ

Sina said nüüd natuke vaba aega juurde. Kindlasti tuleb kohe võtta ühendust oma perearstiga, kes väljastab töövõimetuslehe põhjusega „karantiin“. Tööandja maksab sel puhul hüvitist alates neljandast päevast kuni kaheksanda päevani. Haigekassa maksab kokku 7 päeva alates üheksandast päevast, kusjuures hüvitise määr on 70%.

28

S T U D I OOS U S

NIPINURK 3 . HA R I DU S

Õppetöö osas, mis on veebis, ei ole ilmselt probleemi. Kontaktõppe puhul võta kindlasti õppejõuga esimesel võimalusel ühendust, selgita olukorda ning rääkige läbi, kuidas isolatsiooniperioodil koostööd teete.

Samuti nagu kodukontori võimalusega töö puhul, tekita endale töönurk, mis soodustab keskendumist. Kui sul on õpigrupp, veena ka nemad endaga videokõnesid tegema, et õppimine isolatsiooni pärast soiku ei jääks.

4 . VA BA A EG

Said nüüd vähemalt selle võrra vaba aega juurde, mis tavapäraselt transpordile kulutad. Siin puudutame artikli kõige olulisemat küsimust – kuidas niimoodi nelja seina vahel mitte hulluks minna? Nüüd on hea aeg proovida mõnda uut hobi – maalimine, investeerimine, ruunikirjas lugemine või ükskõik mis. Eeldatavasti on sul internet, seega maailm on su auster. Paljud muuseumid pakuvad virtuaaltuure, ka keskraamatu‐ kogu on kolinud internetti ning saad digitaalsel kujul läbi lugeda kõik raamatud, mis su lugemisnimekirjas aastaid ootel on olnud. Kui sul veel ei ole Netflixi, siis tea, et on võimalik kasutada ühekuulist tasuta proovi‐ perioodi. Kui sul on see konto juba olemas, siis tead, mida teha.

5 . TR EEN I N G

Jõusaali enam minna ei tohi, seega nüüd ei saagi trenni teha? Vaidlen vastu. Trenni saab teha täitsa ilma igasuguste lisavahenditeta ning palju ruumi ei ole ka vaja. Siinkohal soovitan jälle julgelt kõikvõimalikke mobiilirakendusi, millel on samuti tasuta prooviperioodide võimalus.

Kellele on spordikeskusest tuttavad Les Mills rühmatreeningud, ei tule üllatusena nende koduleht, kust on võimalik näha peaaegu kõiki nende treeninguid. Ise avastasin eriolukorra ajal enda jaoks eriti intensiivse huvi jooga vastu, millega aitasid nii YogaInternational rakendus kui ka minu joogaõpetaja otseülekandena korraldatud joogatunnid.

6 . PEREKON D JA LÄ H EDASED

Nüüd on parim aeg helistada oma vanaemale, kes sind juba ammu igatseb. Kui perekond on digivõimekas, saate videokõne teha. Võib-olla see ongi parim võimalus perekonnakokkutulekuks või sõpradega veini‐ õhtuks või teepeoks, mida on pikalt edasi lükatud. Kui aga tunned hoopis puudust iseolemise ajast, on sul nüüd parim ettekääne omaette olla.

29

NIPINURK

1 0 INS TAG R AM I KONTOT VÄÄ RT JÄ LG IMI ST

8

ENGEL-MARI MÖLDER

@JUUL IUSTI PIK AS

Tegemist on meie oma üliõpilasesinduse ametliku Instaga – TalTechi tudengile kindlasti üks must-follow! Nii oled kursis kõige värskemaga ja saad esimesena teada peagi toimuvatest üritustest, üliõpilasi puudu‐ tavast infost ja paljust muust. Uuel aastal on ees ootamas palju põnevat, millel tuleks kindlasti silm peal hoida. Ja kes teab, ehk satud Sinagi ins‐ pireerunult üliõpilasesinduse liikmete sekka midagi suurt ja uut korda saatma? @MIT T E_ TAL LINN

Tallinnas ringi liikudes ei vaeva me üldiselt enda pead linnaruumi jaotuse üle. Küll aga oskab selle lehe haldaja, kes ennast ise nimetab teisest dimensioonist Tallinna linnapeaks, ülimalt häid võrdlusi tuua hetkeseisu ja võimaliku alternatiivi vahel ning panna inimesi mõtlema selliste detailide üle, millega tallinlased pidevalt kokku puutuvad.

Ehk saavad siit head mõtteainet ka ülikoolist sirguvad tulevased arhitektid? @VISIT ESTONIA

Praegusel ajal on väga oluline väärtustada seda, mida Eesti meile pakkuda suudab – olgu siis tegemist imekauni metsarajaga, kõrgelt hinnatud Jõuluturuga või toiduelamusega idüllilises kohvikus.

Visitestonia pakub silmailu ning inspireerib külastama veelgi kohti, mida Eestimaa endas peidab. Aga kui on tunne, et tahaks kodus edasi pikutada, siis niisamuti ilusaid pilte on ka mõnus vaadata. @TSA

Tegemist on väga omapärase kontoga, mida haldab USA transporditur‐ valisuse amet. Nad postitavad enamjaolt pilte üle riigi erinevates lennu‐ jaamades konfiskeeritud asjadest – elus angerjad, laetud relvad, šampooni sisse peidetud terariistad ja palju muud… huvitavat. Kulmu kergitama panevaid jäädvustusi ilmestavad ka heade nõuannetega ironi‐ seerivad tekstid, seega minge julgelt kontot külastama.

30

S T U D I OOS U S

NIPINURK @MEM E_ T H ESIS

Vahel tekib küll tunne, et keegi peale kursakate ei saa aru sellest, kui raske on valitud erialal õppimine. Seda lahedam on äratundmisrõõm meemide osas, mis kirjeldavad täpselt nii meie erialaga seonduvaid konkse, aeg-ajalt esinevaid meeleheitehoogusid kui ka unetuid öid. Ja vabandust, aga kellele ei meeldiks meemid? @R AH A KR AT T

Ülimalt humoorikas ja inspireeriv Rahakratt on anonüümne tuvi/ investor, kes peab võitlust finantsvabaduse saavutamisega ehk soovib investeerimise abil tulevikus teenida higivabalt igakuist tulu. Lisaks Instagramile peab ta ka blogi, kus jagab avameelselt infot enda portfelli rahanumbritest, tutvustab kasutusel olevaid investeerimisstrateegiaid ning räägib turul toimuvast – seda kõike tabavate kommentaaride saatel. Isiklikest huvidest olenemata soovitan teda jälgida igaühel! @T H EG OODQU OT E

Me kõik tunneme vahel vajadust ennast kuidagi ühel või teisel viisil motiveerida. Kui leiad end järsku internetiavarustes uitamas ja sealt motivatsiooni otsimas, siis otsi julgelt üles see Instagrami kasutaja. The‐ goodquote postitab väga häid ja lihtsaid mõtteterasid ning motivee‐ rivaid sõnu, mille sisu kipub igapäevaelu tempos ununema. Ja nagu aegumatut ütlust kasutades öeldakse, siis lihtsuses peitub võlu. @N AMIN A M IRET SEPT IKOG U

Mis seal salata, tudengi jaoks on oluline valmistada söök võimalikult odavalt ja säästlikult. Nami-Nami retsepte mäletan ma juba väiksest peale – nüüdseks on nad jõudnud ka Instagrami ja käivad ajaga edukalt kaasas. Jälgijaid kostitatakse suud vett jooksma panevate piltidega toitudest, mida on võimalik valmistada lihtsa vaevaga ja ei tühjenda hullult rahakotti. Kõikide piltide all on ka toidunimed, mille järgi leiad retseptid nende veebisaidilt nagu niuhti. @EESTI _ P OL I T SEIKOER AD

Kui mul oleks võimalik anda välja armsaima/tänuväärseima Instagrami konto tiitel, siis see läheks kindlasti tublidele Eesti riiki teenivatele koertele pühendatud leheküljele. Profiilil kajastatakse nende igapäe‐ vategevusi ja saavutusi – näiteks leidis politseikoer Rikky äsja metsast üles kadunud tüdruku, kes oli juba teadvuse kaotanud, aga tänu koera heale ninale pääses tüdruk õnnelikult. Südantsoojendavad tekstid ja ülimalt nunnud koerad on sellel kontol garanteeritud. @TAL L IN N A_ T EH N IK AYL IKOOL

Tallinna Tehnikaülikooli tudengile (kuid ka teistelegi ülikoolipere liik‐ metele) teine must-follow konto pärast @juuliustipikas instat. Tõe‐ poolest, tegemist on meie ülikooli ametliku kasutajaga, kuhu postita‐ takse huvitavaid storysid, jagatakse väärtuslikku informatsiooni koolis toimuvast ning näidatakse ette suuremad saavutused, mida meie ülikoolipere korda saatnud on. Usun, et on ainult positiivne end ülikoolis toimuvaga aeg-ajalt kurssi viia ning olla veidi teadlikum tudeng/vilistlane/töötaja.

31

KULTURNIK

9

ANNE-MARY LÄLL

„MARVINI TÜ TRE D“ VÕ I „T I LDA JA TOL MU I NGE L“ – K A K S T EATR IELAMU S T Ü H E L N Ä DA L AL

Jaanuari lõpus juhtus kogemata nii, et sattusin kaks korda ühe nädala jooksul teatrisse. Mõlemal korral oli tegemist Vanemuise teatri väikese majaga. Mõlemal korral õnnestus mul istuda esireas. Soovitan! Just seda esireas istumist. Esiteks on jalaruumi mõnusalt. Teiseks saab väga hea teatrielamuse, sest kellegi pea ei ole ees ja ka lava äär on piisavalt madal, et näeb ilusti kõike väga hästi. Kolmandaks, koroonaajal on teatris hajutamine ja pärast etendust lastakse esimene rida kõige varem saalist välja. „Marvini tütred“ on kurbnaljakas draama peresidemetest ja eluvõit‐ lusest. Bessie on kange iseloomuga naine, kes on kaua hooldanud oma voodihaiget isa ja ekstsentrilist tädi Ruthi. Kui ta ise leukeemiasse hai‐ gestub, tuleb tal pöörduda oma õe Lee poole, et uurida temalt luuüdi siir‐ damise võimalust. Õed on elanud aastakümneid teineteisest puudust tundmata. Taaskohtumine on esialgu ebamugav. Koos õega saabuvad Bessiele külla ka isepäise Lee kasva‐ tamatud pojad. Nüüd tuleb selgeks rääkida kogu senine elu ja perekondlik kokkukuuluvus. Elu võib olla mõnikord nii pööraselt kiire, et noru‐ tamiseks aega ei jäägi. Ameerika näite‐ kirjaniku Scott McPhersoni näidend pakub psühholoogiliselt meisterlikku sissevaadet oma eluvõitlust pidavate inimeste muredesse ja lootustesse.

Kuivõrd teatrimaailm ei ole mulle võõras, siis leidus laval ka tuttavaid nägusid. Isiklikuks lemmikuks oli hulluks tembeldatud Lee poeg Hunt, kes vähemalt minu hinnangul ei käitu‐ nud eriti kasvatamatult. Palju rohkem häiris mind Bessie tegelaskuju – teate selline tädi, kes keeldub abi vastu võtmast isegi siis kui ta seda vajab.

Samas mida rohkem etenduse lõpu poole, seda sümpaatsemaks see tegelaskuju mulle sai.

Marvini tütred on Ameerikas tuntud kui “Marvin’s Room”, mis on kirjuta‐ tud 1990. aastal. Ka tegevus on sellest ajajärgust tugevalt mõjutatud.

Etendus kestab ligi 3 tundi, vahepeal on väikene paus. Sisu on raske, kuid lihtsasti jälgitav. Saab sellise kultuurse täiskasvanu elamuse. Kas ma tahaksin seda teist korda vaatama minna? Ilmselt mitte. Kas ma soo‐ vitaksin seda ka teistele? See sõltub väga inimesest.

nstallatsioonid annavad lavastusele oma lisaväärtuse.”

„Tilda ja tolmuingel“ seevastu on hoopis teisest killast. Lasteballetina välja reklaamitud ja Andrus Kivirähki samanimelise raamatu ainetel kirjuta‐ tud ballett on tõesti südantsoojendav.

Minul õnnestus seda vaatamas käia koos ühe viieaastase piigaga. Kuna see oli minu elu esimene ballett, mida ma teatris vaatamas käisin (ma ei tea ise ka, kuidas see võimalik on), siis sain ma kohe kätte ka tantsuetenduse kõige olulisema õppetunni: vii end kurssi, mis on see lugu, mida sa vaatama lähed. Eriti siis, kui sa lähed seda vaatama koos viieaastasega, kellel on palju küsimusi.

Nii nagu “Marvini tütarde” puhul, oli ka “Tilda ja tolmuingli” etendusel vaheaeg, seega sai pisikene teatriküla‐ line nautida kõiki teatrivõlusid – etendus, väike kook, ilusad riided.

Mina aga tegelesin terve vaheaja meeleheitlikult info otsimisega, et minu pisikene teatrikülaline saaks aru, kes laval tantsivad ja miks nad nii tantsivad – ühesõnaga, et jutustada lugu.

Mare Tomingas (lavastaja) on selle teose kohta öelnud: “Kulgevad sünd‐ mused on kohati jaburad, naljakad, kurvad, sentimentaalsed, aga alati on seal murdepunkt, kus me näeme tegelaste sisemist avanemist, unus‐ tusse vajunud mälestuse (oma mina) leidmist.

Irina Šabarova illustratsioonid raamatule ja Kivi‐ rähki värvikas tekst annavad lavastusmeeskonnale võimaluse lahenduste otsinguil avada mitmeid uksi. On ka uksi, mille taga meie endi mälestused luku taga on olnud ja nüüd lavastamise käigus sealt välja tahavad tulla…

Ja Vaiko Eplik näiteks avastab tantsu‐ maailmale muusika loomisel tihti üllatavaid ja ootamatuid asju ning Taavi Varmi fantaasiarikkad videoi‐

Minu eelnev ettevalmistus oli tead‐ mine, et tegu on lasteraamatuga, kus peategelaseks on 9-aastane tüdruk, kelle isa on surnud ning kelle emal ei ole ei aega ega tahtmist toredaid sei‐ kluseid ette võtta. Tilda leiab endale pööningutolmust sõbra – tolmuingli (kes muide etenduses nägi välja nagu Haisulooma kauge sugulane).

Selle balleti kokkuvõtteks sobibki kõige paremini just pisikese preili kirjeldus: “Oli tüdruk, kelle ema ei tahtnud teda ja kelle isa oli kindlasti lendur, kuid kahjuks ära surnud.

Tüdruk leidis endale tolmust sõbra.

Tilda ema ei teadnud, et tolm on Tilda sõber ja tahtis tolmu tolmuime‐ jaga kokku tõmmata. Siis tõmbas tol‐ muimeja maailmast värvid ja kõik külaelanikud ära. Õnneks tantsis Tilda koos tolmuga värvid tagasi. Ja üleüldse ei olnud tegu balletiga!” (Oli küll, modernne ballett, mitte „Pähkli‐ pureja“ või „Luikede järv“.)

Kas ma tahaksin seda veel näha? Jah, pärast seda kui ma olen end kõikide tegelaste ja sündmustega kurssi viinud. Kas ma soovitaksin seda ka teistele? Jah! Aga võtke endaga mõni väike teatrikülaline kaasa.

KULTURNIK

HUUMOR

HALVA HUUMORI INSTITUUT “Kallike," küsib naine hommikul mehelt, "Kas sa mäletad mis päev täna on?"

"Jah, muidugi," vastab mees ning läheb tööle.

Kell 2 toob kuller naisele õhtukleidi.

Kell 3 saabub lillekimp.

Kell 7 tuleb mees töölt ja kingib naisele suure briljantsõrmuse.

Naine embab teda ja ütleb: "Kallis, täna on kõige parem vastlapäev mu elus!"

••• Blondiin kustutab kustukummiga mobiili ekraani.

Brünett küsib: "Mis teed?"

Blondiin: "Kustutan sõnumit."

••• Ma olin matemaatikas päris osav kuniks nad sinna tähestikku sisse segasid.

••• Õpetaja: “Mari, sina istud Juku kõrvale.”

Mari: “Ei istu.” Õpetaja: “Miks?”

Mari: “Tal on paralleelklassis kuri pruut .”

••• "Juku, mis on liiter?"

"Liiter, õpetaja, on enam-vähem sama mis meeter, ainult et vedeliku kujul."

••• Professor: "Mis on teie meelest eksam?"

Tudeng: "See on vestlus kahe targa inimese vahel."

Professor: "Aga kui üks neist osutub rumalaks?"

Tudeng: "Siis jääb teine stipist ilma."

••• Vestlevad kaks professorit.

"Teeb kurvaks, kui näed, et mõni tudeng su loengu ajal kella vaatab," räägib üks.

"Veel hullem on see, kui mõni seejuures oma kella raputab, et veenduda, kas see pole mitte seisma jäänud," kostab teine.

••• Ema: “Miks sa täna mulle päevikut pole näidanud?”

Poeg: “Laenasin selle klassivennale. Ta tahtis oma vanemaid ehmatada...”

34

S T U D I OOS U S

35