Issuu on Google+

T T Ü T U D EN G I LEH T . S E P T E M B E R 2 012 . T U T S T U D EN T N E WSPAPER

"Tipikad on parimad!"

Intervjuu minister Aaviksooga lk 8-9 Katrin Köbas • Meretagune Kolledž lk 11 Liis Roosvald • Tippteadus- noorte meeste mäng lk 18-19 Victor Alari • Eksperiment- Kui kiiresti jõuab ühistranspordiga TT Ü-ni? lk 20-21 Taavi Simson •


Ordi soovitab Windows® 7 Home Premiumit

www.ordi.ee

Ordi Enduro

8131D+

Ordi Enduro

375€ • • • • • • • • •

13,3” HD (1366x768) LED ekraan Intel B815 protsessor 4GB DDR3 operatiivmälu 500GB kõvaketas Intel HD Graphics graafikakaart kaal 1,9kg aku kuni 3,5 tundi Windows® 7 Home Premium Office 2010 Starter

Ordi Enduro

533€ • • • • • • • • •

i3744B+

14” HD (1366x768) LED ekraan Intel Core i3-2370M protsessor 4GB DDR3 operatiivmälu 500GB kõvaketas Intel HD3000 graafikakaart kaal 2,2kg aku kuni 6 tundi Windows® 7 Home Premium Office 2010 Starter

15,6” HD (1366x768) LED matt ekraan Intel Core i3-2370M protsessor 4GB DDR3 operatiivmälu 750GB kõvaketas Intel HD3000 graafikakaart kaal 2,5kg aku kuni 7 tundi Windows® 7 Home Premium Office 2010 Starter

Ordi Enduro

499€ • • • • • • • • •

I3793B+

i5651QF Super+

859€ • • • • • • • • • •

15,6” FULL HD (1920x1080) LED ekraan Intel Core i5-3210M protsessor 8GB DDR3 operatiivmälu 1000GB kõvaketas 2GB nVidia GeForce GT650M graafikakaart kaal 2,5kg aku kuni 4 tundi sõrmejäljelugeja Windows® 7 Home Premium Office 2010 Starter

Tahvelarvuti Point of View

ProTab2 IPS 3G 259€ Suhtle, mängi, pildista, vaata filme ja kuula muusikat! Seda kõike pakub 3G võimalusega ja soodne tahvelarvuti. 9,7- tolline IPS ekraan tagab selge ja kvaliteetse pildi.

• 3G • Operatsioonisüsteem Android 4.0 Ice cream Sandwich • 8GM põhimälu • 2 veebikaamerat • 9,7- tolline IPS ekraan

Teravaimad pliiatsid

ORDI pinalis!


peatoimetaja veerg

Peatoimetaja veerg Peatoimetaja : Merilin Vahersalu KÜLJENDAJA : sandra stumbur ESIKAANEPILTNIK : MARKO VILBERG (FOTOKLUBI) Toimetus : Mari Löper, Piret Spitsõn, Aleksander Vassiljev, Martin Simpson, Victor Alar, Karel Tõnson, Robert Sarv MAkett : Sandra stumbur Trükk : AS TRÜKIKODA TRÜKIS Väljaandja : TTÜ Üliõpilasesindus Aadress : Ehitajate tee 5, Tallinn kirjuta : STUDIOOSUS@tipikas.ee helista : 620 3621 ©Studioosus 2012 | Kõik õigused kaitstud

Merilin Vahersalu

Kallis tipikas! Suvi on möödunud linnutiivul ja taas on aeg värviküllased rannariided soliidse sügisese tumeda vastu välja vahetada. Ma ei tea kuidas teile tundus, aga minu jaoks läks suvi nii kiirelt, et ei märganudki, millal sügis aknale koputas. Ega midagi, tuleb taas haarata pastakas, joonlaud ning märkmik kätte ja valmistuda suureks õppetööks. Loodan, et oled puhanud ja su vaim on värske, minna vastu uuele kooliaastale. Päike oli see suvi küll väga häbelik ning julges end väga vähesel määral paista lasta, kuid sellest ei ole midagi, sest tipika jaoks ei ole halba ilma,tuleb vaid valida õige riietus. Ka meie Studioosuse pere on teinud väikeseid värskendusi nii kujunduses kui sisus, nimelt meil on uus rubriik „Ela tervislikult”, kus Reiko Rist, meie oma ülikooli tudeng ning sporditreener, annab head nõu ning jagab nippe, kuidas end kodustreenida, et säästa raha jõusaalides käimise pealt ning kuidas on võimalik säästlikult, kuid tervislikult toituda. Samuti jätkame huvitavate persoonilugudega, eksperimentide, filmiarvustuste, kolumnide ja spordi, juura ning psühholoogia osaga. Victor ja paljud TTÜ teadlased aitavad üheskoos teha ka teadusrubriiki paremaks, seega põnevat lugemist on, ma loodan, väga, väga palju. Kaunist uut õppeaastat kõigile!!!

Dear TUT student, The summer has passed in the blink of an eye and once again, it is time to replace the colourful beachwear with solid dark autumn clothes. I do not how you feel, but for me, the summer went so fast that I did not even notice when the autumn knocked on the window. So, there is nothing else to do but grab a pen, notebook, and a ruler once again and prepare for great studying. I hope that you are well-rested and your spirit is fresh to meet the new academic year. Although the sun was extremely shy and dared to shine only a little this summer, it did not bother TUT students as according to them, there is no bad weather, you just have to choose the right clothing. Also, our Studioosus family has updated both its design and content: we have a new column “Live Healthy”, where Reiko Rist, our very own student and sports coach gives good advice and shares tips on how to train at home in order to save money and how it is possible to eat economically but in a healthy way. We will also continue with interesting persona stories, experiments, film reviews, columns and sports, law, and psychology sections. Victor and many TUT researchers work together to improve the science column, so I hope there will be much fascinating reading. Have a beautiful new academic year! SEPTEMBER 2012 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 3


Sisukord 03 Peatoimetaja veerg

12 Grupivanem lennutab kursusekaaslased õigele teele!

06 Kolumn-Korteri otsingutel

13 Tragöödia teine vaatus ehk veidike juttu õppetoetustest

08-10 Jaak Aaviksoo kutsub tudengeid üles ettevõtlikusele

16-17 Tippteadus on noorte meeste mäng

11 TTÜ Kuressaare kolledzmeretagune kaaslane 4 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . SEPTEMBER 2012

20 21 -

Eksperiment

Kui kiiresti jõuab ühistranspordiga TTÜ-ni?

Tippteadus- noorte meeste mäng

16 - 1 7 Tippteadus- noorte meeste mäng

10

Meretagune kolledš

Meretagune kolledš

Jaak Aaviksoo

Jaak Aaviksoo kutsub tudengeid üles ettevõtlikkusele

8-9


2

3 Üliõpilaste Suvemängudel võidutsesid taaskord tipikad.

28

Üliõpilaste suvepäevad

BESTI'i suvekursus

What the Fire?!

26- 27 Psühholooga

Kati taas avastamas automaailma

Kati Kadaks, mehaanikateaduskond

-

Mis loom see isiksus veel on?

22 23

20-21 Eksperiment- Kui kiiresti jõuab ühistranspordiga TTÜ-ni

28 What the fire?!

34 Halva huumori instituut

22-23 Kaunis Kati taas avastamas tugevamasoo esindajate pärusmaad

30 Moonrise Kingdom- ilus ja kiiksuga lugu esimesest armastusest

35 Ristsõna

24-25 Gaudeamus Igitur

32 Üliõpilaste suvepäevad

26-27 Mis loom see isiksus veel on?

33 NKK

SEPTEMBER 2012 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 5


KOLUMN

KORTERI OTSINGUTEL 1

Aleksander Vassiljev sassipostkast@tipikas.ee

M

a näen oma vaimusilmas konspiratsiooni. Suurejoonelistes rüüdes kurjad vanamehed on kokku saanud keldris. Nad on teinud sadu aastaid kõik, mis võimalik, et lihtsal inimesel oleks raskem. Nende kibestunud nägusid valgustavad küünlaleegid virelevad, kui toimub püha tseremoonia. Madalalaubaliste seast mõõdetakse välja madalaimad. Kas sa vihkad inimesi? „Jah“, kõlab õige vastus. Kas sa teed kellelgi kodu leidmise kergemaks? „Ei“, kõlab taaskord õige vastus ning maakleribüroode vihane vennaskond pühitseb sisse järjekordse kinnisvaraagendi. Kindlasti peab ju olema mingi põhjus, miks kümmekond maaklerit, kellega ma kokku puutusin, naeruväärselt kasutud olid. Akadeemia tee 11, tuba 521b oli mulle kitsaks koduks kaks aastat. Tõstsin tühjaks kapi, kraapisin seintelt maha plakatid ning sulgesin ukse. Minu eksirännakud uue elamispinna leidmiseks olid alanud. Minu nõudmised korteri osas: üür alla 150, ülikooli lähedal, ei tohi olla paneelmaja, ei tohi kindlasti olla paneelmaja viiendal korrusel, peab olema kuiv, soe ning viisaka vannitoaga. Tuli aga välja, et sellise korteri leidmine ei ole nii kerge kui ma lootsin ning ka maaklerid ei teinud asja lihtsamaks. Kõik algas juba hetkest, kui tegin esimese kõne. Ma küsisin alati üle mind huvitanud kriteeriumid, seletasin ära, mida ma ootan ning uurisin korteri kõikvõimalike iseärasuste kohta. Kui olin näinud ära paar esimest korterit, otsustasin jalavaeva vähendamiseks hakata küsima konkreetsemaid lisaküsimusi: „Kas majal on katus?“ „Kas need on ikka samad ruumid, mis on pildil?“ „Kas maja on hiljuti põlenud?“ „Kas maja põleb praegu?“ „Ega maja kuu aja pärast lammutamisele ei lähe?“ „Ega see juba lammutatud ei ole?“ 6 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . SEPTEMBER 2012

3

. põhjus, miks ma ei salli maaklereid– tegu on

. Põhjus, miks ma ei salli maak- ületasustatud tööga, mida lereid– nad kulutavad minu teevad alakvalifitseeritud

aega, sest ei ole kinnisvara suhtes ausad. Panevad üles ainult parimad pildid ja jätavad mainimata ilmselged puudused, et mind kohale meelitada.

Järgmine etapp oli see, kui ma tulin kohale, et korterit näha. „Aaa – selle maja üks sein on kokku varisenud, miks te seda mulle varem ei maininud?“ Kui puudus ei olnud nii ilmselge, sai hakata korterit seestpoolt vaatama ning algas päikesesüsteemi kõige kasutum küsimustevoor. Keskmine maakler teab korterist sama vähe kui tema klient. Heal juhul saab ligikaudselt teada kommunaalide suuruse. Korteri õige omanik oskaks kindlasti öelda, milline internetiühendus majas on, kas majas on rohkem prussakaid või rotte, kas kunagi parandatakse ära ka auk põrandas ning kas hall laik laes on veekahjustus või midagi hirmsamat. Omaniku numbrit maakler aga ei anna ja selle asemel alustab oma vastuseid sõnadega „Ma arvan“.

2maaklereid . Põhjus, miks ma ei salli – nad ei tea

piisavalt kinnisvarast, mida pakuvad ja vahel on nad lihtsalt rumalad. „Siin nurgas on negatiivne energiasammas,“ oli üks andekamaid vastuseid, kui pärisin ebatavalise mööbli paigutuse kohta. Kui kõik on ära nähtud, vaatab maakler kliendile kutsikasilmadega otsa, pühib niretava sülje huulilt ning uurib, kas korter ikka meeldis. Kui kõik sobib, istutakse paari päeva pärast üheskoos omanikuga laua taha ja visatakse autogrammid üürilepingule. Seejäre koorib maakler vahendustasuks ühe kuu üüri ning keksib minema.

inimesed. Maakleri kasutamine teeb korteri omaniku elu lihtsamaks, kuid miks peab üürnik loovutama kuu üüri inimesele, kelle ainukene funktsioon on teha lahti uks ning printida välja üürileping?

Olin just korteris, kus üürikuulutuse pildid olid muuseas tehtud ära enne maja põlengut, puudus elekter ja ahju ei saanud kütta. See ei olnud aga põhjus, miks ma sellest korterist keeldusin. Maakler korjas oma musta hinge põhjast kokku kogu jultumuse ja ütles: „Vähese putitamisega saaks sellest kohast kena elamise.“ Parimal juhul oleks pärast tõsisemat remonti saanud sellest punkrist ehk urka. Ka see ei olnud aga põhjus, miks ma sellest korterist keeldusin. Kinnisvaraagent lisas, et veel mitu inimest olevat sellest kohast huvitatud ning mul oleks mõistlik kohe ära otsustada ja leping teha. Tegelikkuses oli kuulutus olnud üleval üle aasta. Kuid ka see suursugune vale ei olnud minu korterist keeldumise põhjuseks, kuna ühte asja ei olnud ma veel näinud. Telefoni teel mainis ta mulle, et WC ja vannituba, mida piltidel ei olnud, on selles korteris ühes ruumis koos. Ma vastasin, et mind see ei häiri, juhul kui ülejäänud korter on normaalne. Kallis Tipikas – Tere muide – kujuta palun ette ühte väikest halvas seisukorras WC kabiini. Ei, veel väiksemat. Just nii. Nüüd kujuta ette, et otse poti kohal on segisti ja duššiotsik. Täpselt selline nägi välja selle korteri ühendatud vannituba ja WC ning see oli põhjus, miks ma otsustasin, et on aeg maaklerile midagi öelda. Ma rääkisin talle maakleribüroode vihasest vennaskonnast, halbadest fotodest, ebaõiglusest, energiasammastest, vahendustasudest ja absurdsetest vannitubadest. Maakler mõtles natuke ja vastas: „Kas sa tahad öelda, et see vannituba ei ole kosmoloogiliselt õigesti paigutatud?“ See ei olnud küll päris see, mida ma öelda tahtsin, kuid tal võis ka õigus olla.


„VUOSAARI“ – TTÜ KINO 14. HOOAJA AVAÜRITUS 10. septembril kell 20.00 ruumis VII-226 – Pilet 2€

Aku Louhimiehe urbanistlik armastusfilm uurib õnneliku elu võimalikkust kaasaeges linnakeskkonnas, mille tempokas ja pingelises rütmis kipub inimene unustama ligimese. Tähelepanu ja armastuse järele janunevad ometi kõik ja läheduse puudumise korral võib meeleheitel inimene tegutseda ettearvamatult. Soome autorikino noorema põlvkonna olulisima režissööri Aku Louhimiehe mitmest omavahel põimuvast loost koosnev energiline ja emotsionaalne „Vuosaari“ on nagu metrooliini viimane peatus – siin lõpevad ja algavad lood. Ja neid lugusid ühendab armastus. Filmis teeb suurepärase rolli Lenna Kuurmaa ja näha saab teisigi Eesti näitlejaid – Jekaterina Novosjolova, Kristjan Sarv ja Reginleif Trubetsky.

„IRON SKY“ 24. septembril kell 20.00 ruumis VII-226 – Pilet 2€

"Iron Sky” on Soome filmirežissööri Timo Vuorensola musta huumorit täis ulmekomöödia, mille tegevustik leiab aset 2018. aastal, kui peale Teist Maailmasõda Kuu tumedale poolele põgenenud natsid tulevad Maad tagasi oma valdustesse võtma. Sündmuste katalüsaator on mustanahaline ameerika astronaut James Washington, kes maandub kogemata oma kosmosesüstikuga salajase natside baasi lähedusse ning langeb vangi, mistõttu Kuu Führer otsustab, et tund planeet Maa tagasi vallutamiseks on tulnud varem kui ta ootas ning seda võimalust ei tohi kasutamata jätta. Neljas Riik peab tegutsema! Juba algusfaasis sensatsioonilise mainega ning mitmeid nädalaid kodumaal Soome kinolevis esimesel kohal valitsenud filmi üheks populaarsuse põhjuseks kogu maailmas on lisaks võimsatele ulmestseenidele ning natsikultuse pilamise ka asjaolu, et 7.5 miljonit eurot maksnud filmi eelarvest on 1 miljon eurot tulnud fännide taskust.


persoonilugu

jaak aaviksoo kutsub tuden

Katrin Köbas katrin.koebas@gmail.com

Võrreldes paarikümne aasta taguse ajaga on tänastel üliõpilastel rohkem võimalusi. See teeb haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo küll rõõmsaks, kuid mitte kadedaks – oma seniste valikutega on ta rahul. Ühes oma artiklis* olete kirjutanud enesemääratlusest ning mina ja mittemina tasakaalust. Mis mahub Teie mina sisse? Eks see ole igas suhtes erinev. Kui võtta ennast perekonna sees, siis kuulub selle mina sisse isik ise, see vahetu isiksuslik ruum. Ülejäänud perekonnaliikmed kuuluvad juba mittemina hulka. Kui me natuke laiemalt vaatame, siis ka perekond võib ennast käsitleda ühe terviku ja üksusena – oma eneseteadvust ja ühise asja ajamist. Ja kõik, mis sellest väljapoole jääb, on mittemina. Nii et see mina on üldine mõiste. Samamoodi võib ka ülikooli näha. Et näiteks TTÜ on mina ja kõik muu – Eesti, maailm, Tartu Ülikool – on mittemina. Nii et see mina sõltub konkreetsest kontekstist, kus seda vaadelda.

Olete olnud nii haridusja kultuuriminister kui kaitseminister. Tegemist on üpris erinevate valdkondadega. Kuidas neid ametikohti võrrelda saab?

ametkondlikke, erialaseid ja asutuste vahelisi, nii et pingeid on palju-palju rohkem.

Kindlasti on midagi ühist. Ministriamet on ellu kutsutud selleks, et demokraatlikult valitud parlament saaks suunata ja kontrollida ametkondade tegevust. Poliitiku töö on avalike huvide esindamine ja tasakaalu tagamine ministeeriumi ja poliitiliste huvide ning laiemalt avalike huvide vahel. Selles mõttes on ministriameid kõik ühtemoodi. Ja see, ma arvan, on ka ministriameti kõige olulisem osa: seista selle eest, et näiteks haridusvaldkond toimiks avalikes huvides ja nende poliitiliste suuniste järgi, mis on parlamendis sõnastatud. Aga konkreetne sisu on muidugi valdkonniti erinev. Kaitsevägi on tähtis, aga mõnes mõttes ka hästi lihtne. Hierarhiline struktuur ja käsuliinud muudavad tema toimimise loogika oluliselt lihtsamaks kui hariduses, kus käsu ja kõva häälega ei saavuta üldse midagi. Hariduses tuleb otsida tasakaalu, nii et see on palju pehmem ja diplomaatilisem valdkond. Aga eks ma oma erialase ettevalmistuse poolest tean seda valdkonda palju paremini ja tunnen ennast kodusemalt kui kaitseministeeriumis.

See rada on nii rohtu kasvanud, et ma kardan, et ei leia seda õiget otsa enam üles. Tegelikult ju 1992. aastast, kui asusin Tartu Ülikooli rektori ametisse, hakkas teadus tagaplaanile vajuma ja täna on ta ikka täiesti teisejärguline. Teadus läheb nii kiiresti edasi. Vähemalt ma saan aru, mida tehakse, nii et seegi on suur tulemus.

Kumb minister on kergem olla? Kaitseministri portfell on küll raskem, aga mõnes mõttes ka lihtsam. Haridusja teadusministri portfell on üks hästi keeruline ja erinevaid valdkondi on päris palju, aga see on äärmiselt huvitav ja kui hariduses suuta midagi muuta, siis pikas perspektiivis on see vähemalt sama oluline kui kaitse.

Aga samuti ka väga pingeline? Ütleme nii, et kui Kaitseväes toimuvad muudatused puudutavad eelkõige Kaitseväge ennast, siis hariduses toimuvad muudatused puudutavad ju peaaegu kogu ühiskonda kohe ja vahetult, nii et neid erinevaid huve on hästi palju. Kildkondlikke,

*Aaviksoo, J. (2011) „Infokonfliktid ja enesekaitse“, Diplomaatia nr 91

8 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . SEPTEMBER 2012

Kas pöördute kunagi ka tagasi teaduse ja füüsika juurde?

Kui aega saaks tagasi pöörata – kas sooviksite tänases Eestis olla tudeng? Muidugi! Noor olla on ju väga tore, miks mitte! Võrreldes 70. aastatega, kui mina ülikoolis käisin, on tulnud palju uusi võimalusi. Kadedaks see just ei tee, aga rõõmu paneb küll tundma, et tänapäeva noortel on võimalusi õppimiseks. Ma olen oma toonase erialavalikuga väga rahul, sest loodusteadused ja eriti füüsika koolitab kahte tähtsat omadust. Üks on olulise ja mitteolulise eristamine ja teiseks teeb see üsna selgeks põhjus-tagajärg seose. Kui need kaks asja kipuvad sassi minema, siis on raske ükskõik mis erialal hakkama saada. Kui tähtsad ja vähemtähtsad asjad on nagu puder ja kapsad, siis on ilmaelust arusaamine väga raske. Ja kui põhjust ja tagajärge ei oska eristada, siis ei oska ka elu kuidagi parandada – hakkad valest otsast peale ning ravid sümptomeid, mitte põhjuseid.

Kas füüsika oli see üks ja ainus variant erialaks?

Ma arvan, et see oli üsna kindel valik. Matemaatika tundus natukene kuiv minu jaoks ja keemia jälle oli liiga praktiline ja haises, aga füüsika oli parasjagu seal vahepeal. Eks ma lapsena tahtsin ka autojuhiks või kosmonaudiks saada. Kuigi tegelikult ma niimoodi saada ei tahtnudki kellekski. Füüsika lihtsalt tundus huvitav. Ma pole kunagi tahtnud ka ministriks või rektoriks saada. Aga kui teha midagi, mis huvitab, siis uued


persoonilugug

ngeid üles ettevõtlikusele võimalused lihtsalt avanevad järjest. Minu jaoks on füüsika olnud eelkõige uudishimu rahuldamiseks ja elu mõistmiseks.

Kuidas suhtute väitesse, et Eestis peaks pöörama suuremat tähelepanu reaalainete õpetamisele võrreldes humanitaarteadustega? Ma arvan, et selline tähelepanu juhtimine on põhjendatud. Majanduslik edenemine rikub olulisel määral ära just teaduse ja tehnoloogia edenemise. Muidugi vajavad ka paljud teised eluvaldkonnad spetsialiste, aga kui see päriselt ära kaob, siis on väga raske konkureerida rahvusvahelises tööjaotuses. Mitte ainult Eestis, vaid Õhtumaades laiemalt reaalteadused ju väga populaarsed pole. Noored ütlevad, et need on rasked ja keerulised. Ma küsiksin vastu: kes on öelnud, et elu peab lihtne olema. Töökad hiinlased, indialased ja ma arvan, et varsti ka aafriklased neid raskusi ei karda. Kui nad ei karda, siis kipuvad meist mööda minema ja ma arvan, et meil tuleks seda väga tõsiselt võtta. Raskusi ei tuleks karta, vaid tuleks jõudumööda ületada.

kui meie Euroopas või Eestis loodusja täppisteadusi, inseneriteadusi ei edenda. Küll siis keegi teine edendab.

vaja karta. Kõik need, kes on mõnda aega välismaal viibinud, on Eestile kindlasti kasuks tulnud. Ja mõned tõepoolest jäävadki mujale, aga eks moodne maailm ongi selline, et ega kedagi jõuga kinni hoida ei saa.

Kui me nüüd juba rahvusvahelisele tasandile läksime, siis kui oluline Mis on Eesti kõrgkoolide on rahvusvahelistumine juures hästi? Mille üle ülikooli tasandil? peaksime uhked olema? See ongi jälle tasakaalu küsimus. Kui me hirmsa kiirusega rahvusvahelistuksime, siis lahustuksime seitsme miljardi inimese hulgas ära. Kui me üldse ei rahvusvahelistu, siis sureme lihtsalt välja, kuna pole majanduslikult ja sotsiaalselt konkurentsivõimelised. Mina ise olen seda meelt, et me võiksime ikka rohkem ringi käia ning võiksime olla sõbralikumad nende inimeste vastu, kes siia tulevad. Eks meil seda sõbralikkust aeg-ajalt jääb puudu. Paljud välistudengid on öelnud, et nad ikkagi päriselt ei sulandunud, neid ei võetud Eestis omaks nii palju, kui nad oleks tahtnud või lootnud. Eestlane on niisugune torssis moega teinekord. Palju räägitakse sellest, et noored lähevad pärast keskkooli välismaale õppima. Mina arvan, et seda võiks veelgi rohkem olla. Pole

Ma näen väga selgelt, et ülikoolid avanevad maailmale teaduslik sihiseade on maailma tippu. Noortele püütakse õpetada eelkõige tänapäeva teaduse tippu kuuluvaid asju. Alati võiks muidugi veel paremini minna, aga siinset haridust ei ole meil üldse põhjust häbeneda. Ülikooli lõpetanud, oleme juba kindlasti maailmakodanikud ja see on suur asi.

Kuigi kriitiline meel peaks olema haridusmaastikul üheks suunavaks jõuks, tundub tänasel päeval, et selleks on eelkõige raha. Kui suureks probleemiks see on? Enamik inimesi arvab, et kõik asjad saaks korda, kui oleks rohkem raha.

Kuidas siis Eesti tudengeid suunata sellele, et nad õpiksid reaalteadusi? Seda ma küsiksin pigem teie käest. Teie olete oma valiku teinud. Miks te ei läinud inseneriks, teedeehitajaks, energeetikuks õppima? Ju teil mingid põhjused ikka olid. Ega siin demokraatlikus riigis vägisi midagi teha ei saa. Tasakaalu saab nihutada huvide kaudu. Ju siis on vaja veel kõrgemaid palku, kuni ühel hetkel, vaatamata sellele, et on raske, inimesed võtavad väljakutse vastu. Aga palgad ei tõuse paljudel juhtudel ka selle pärast – vähemalt ameeriklaste väitel – et mujalt tulijaid, kes inseneri ja teadlase tööd teevad, on piisavalt. Ameerikas juba üle poole nendest, kes loodus- ja tehnikaaladel doktorikraadi kaitsevad, ei ole ameeriklased. Eks me näeme ka tasapisi, kuhu maailm selle tulemusena pöördub. Ega midagi hullu muidugi juhtu. Inimkond ei saa hukka, SEPTEMBER 2012 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 9


persoonilugu Selleks, et midagi sünniks või paremaks läheks, on vaja kolme asja: inimesi, ideid ja raha. Kurdetakse tavaliselt kõige rohkem raha puudumise üle. Aga lähemal vaatlusel tuleb välja, et kõige suurem puudus on headest inimestest. Kui on head inimesed, on suur tõenäosus, et nad genereerivad ka häid ideid. Ja kui on head inimesed ja head ideed, siis raha ise tuleb nende juurde. Seetõttu mina raha pärast nii palju ei muretseks. Ma tahaks kaasa aidata sellele, et häid motiveeritud inimesi oleks võimalikult palju.Ülikoolis omandatakse teadmised ja oskused, kuid ainult neist sageli ei piisa, et elus läbi lüüa.

Millele peaks tudeng veel tähelepanu pöörama? Peab olema mingi liikumapanev jõud või soov midagi korda saata. Teadmised on alati vahend. Teadmised võivad olla, aga kui neid ei osata mingi eesmärgi teenistusse panna, on neist vähe kasu. Ja kõige kasulikum on see, mida meil on kõige vähem – ettevõtlikkus kõige laiemas mõttes. Mulle tundub, et meie koolid vaatavad ettevõtlikkusele veidi kõõrdi. Ettevõtlikkus on ju piiride proovimine. Tegelikult reeglite rikkumine, väljakutse. Ma küpsetan parema saia kui kõik teised! See pole alati ainult väljakutse, vaid tähendab ka seda, et inimene peab julgema riskida. Elu tahab raamidesse suruda; tahab, et inimene oleks nagu kõik teised – söögu seda saia, mis juba

olemas on. Koolis õpetatakse, et vigu ei tohi teha: see on valesti... Neli viga – hinne kaks. Aga keegi ei loe, kui palju õigesti tehti. Ei tohi karta vigu teha. Vigu saab parandada. Ja vigu tuleb parandada, kui neid tehtud on! Peab olema ettevõtlik ja edasipüüdlik vaim. Võimalused on ju tohutult suured. Me oleme tihtipeale tagasihoidlikud ja mõtleme, et väike rahvas ja väike ning vaene riik. Mis väike, mis vaene?!

Kas siinkohal võib teha järelduse, et Te ei usu näiteks sellesse, et eestlus võiks välja surra? Ei sure see eestlus välja. See on midagi, mida me enda jaoks oluliseks peame ja hoiame. Mingisugused välised asjaolud seda ju kuidagi ära kaotada ei saa. Tänane eestlus on erinev sellest, mis oli sada aastat tagasi. Kakssada aastat tagasi oli hoopis kolmandat moodi. See muutub ja viiekümne aasta pärast saadakse eestlusest hoopis teistmoodi aru. Võibolla me räägime enamiku ajast hoopis teist keelt või elame kuskil mujal, aga kui see on meile sobiv ja me peame eestlust oluliseks ja tähtsaks, siis ma arvan, et pole vaja väga muretseda. Tähtis on see, et inimestel oleks vabadus ja võimalus oma elu korraldada ja küll siis iga põlvkond sõnastab eestluse endale uuesti ning on sellega rahul. Nii et ärme muretse liiga palju!

10 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . SEPTEMBER 2012

Kuidas jääda endale kindlaks, kui tundub, et kõik teised on vastu? Alati ei pea endale kindlaks jääma. Oluline on see, et mingile seisukohale on inimene jõudnud õigel teel: kõik võimalused korralikult läbi kaalunud, poolt- ja vastuargumente vaaginud. Sellega tuleb tasapidi ka usk, et isegi kui teisiti arvajaid on kaugelt rohkem, siis päeva lõpuks õnnestub nad ümber veenda. Ja see on midagi, mille ma olen teadusest kaasa saanud. Teaduses sünnivad peaagu alati kõik uued ideed vastu kolleegide tahtmist. Paljudel juhtudel läheb aastakümneid, enne kui jõutakse arusaamiseni, et kellelgi oli õigus. Teadus pole demokraatlik, seal ei saa otsustada häälteenamusega, mis on õige, mis vale. Seal maksavad ainult argumendid. Niisiis lühike vastus on selline, et kui seisukoht on korralikult ette valmistatud ja argumendid on sinu poolel, siis ei tohi põnnama lüüa. Kui keegi ütleb, et sul on vale arvamus, ei tohi kohe meelt muuta. Siis tuleb olla rahulik ja rahulikult selgitada.

Mis on need väärtused, mille olete lapsepõlvekodust kaasa saanud ja mis on Teid alati saatnud? Mind on kodus toetatud just uudishimu rahuldama või midagi ette võtma, saavutama. Niisugune toetus on kodust kaasa antud. Ülikooli ajal lisandus veel olulisi mõtteid. Kui ma füüsikainstituuti tööle läksin, öeldi, et on olemas Eesti füüsika ja nõukogude füüsika. Mu toonane juhendaja ütles siis, et unusta ära igasugune Eesti ja nõukogude – on olemas hea füüsika ja halb füüsika. See natuke sõnastab sihiseadet. Siht tuleb seada kõrgele. Pole mõtet öelda, et elu ei võimalda. Kõik võivad palju saavutada. See on oluline teadmine. Tuleb seada ambitsioonikaid eesmärke, rahulikult toimida ja mitte lasta ennast häirida. Ja veel üks klassikaline mõte: enamikku asju enda ümber me muuta ei saa, aga on mõned asjad, mis on jõukohased. On vaja tarkust, et neil vahet teha. Kui niisama hakata maailma parandama, ei suuda midagi teha. Aga vastupidisel juhul, kui ütled, et kõik käib üle jõu, siis oled lihtsalt üks hädapätakas ja kõik lähebki viltu. Seal vahepeal leiab igaüks endale jõukohase. Kui see on õigesti valitud ja jätkub sihikindlust, saab asi tehtud ka. Olgu see siis kõrgharidusreform või midagi muud.


meie ülikool

TTÜ Kuressaare kolledž meretagune kaaslane Liis Roosvald TTÜ Kuressaare kolledži üliõpilasnõukogu esimees (+372) 58 159 461 roosvald.liis@gmail.com

TTÜ Kuressaare kolledž pakub kõrghariduse omandamise võimalust mere taga Saaremaal.

K

ohalikke vajadusi arvestades saab kolledžis õppida neljal erineval erialal - turismi- ja toitlustuskorraldus, elektroonsed süsteemid, väikeettevõtlus ja väikelaevaehitus. Kahe viimase eriala õppetöö toimub kaugõppe vormis, seega on see väga sobilik töö kõrvalt õppijatele. Teooria kõrval on õppetöös väga oluline roll ka praktikal, sest see annab hea ettevalmistuse spetsialistina tööle asumiseks. Praktikat on võimalik sooritada ka välismaal (nt Sani Beach Resort, Kreeka), samuti teeb kolledž koostööd välismaa ülikoolidega, kus meie tudengid saavad omandada väärt kogemusi ja tarkust vahetusüliõpilastena (nt Savonlinna Turismikool Soomes, Birminghami Kolledž Suurbritannias). Kuressaare kolledž on küll väike, kuid

samas kodune ja armas kool ca 200-le tudengile, kes on tulnud siia tarkust omandama nii saarelt kohapealt kui teistest Eestimaa paikadest. Õppejõududeks on TTÜ teaduskondade õppejõud ja kohalikud spetsialistid ning ained on mitmekülgsed (nt Kuressaare kolledž on Eestis esimene, kus on õppekavas kehalise kasvatusena purjetamine). Traditsioonidest on välja kujunenud sügisesed väljasõidud Saaremaal, rebaste ristimised, kevadine ettekandekoosolek ja TURIDprojekti kevadkursused Põhjamaade tudengitele. Hea on see, et igal kolledži üritusel hoolitsevad catering-i eest turismi- ja toitlustuskorralduse tudengid. 2011. aasta sügisel taaselustati üliõpilasnõukogu töö kolledžis. Kindlasti tekivad selle kaudu ka meeldejäävad traditsioonid ning üliõpilaselu väikeses Kuressaares muutub järjest aktiivsemaks. SEPTEMBER 2012 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 11


meie ülikool

Grupivanem lennutab kursusekaaslased õigele teele! Antud projekt on kasulik ka ülikoolile Ühisüritused kui kogu grupi Reelika Reimal Grupivanemate projektijuht 2012

Parafraseerides Oskar Lutsu sulge, võiks grupiliidri valimise kokku võtta lausega: "Kui Arno isaga koolimajja jõudis, oli grupivanem juba valitud". Ehk minuni jõudis auväärse ametikoha valimise sedel kaunis järsku ja pooleteistminutilise kõne põhjal oli keeruline kahe kauni tütarlapse vahelt endale kolmeks aastaks liidrit valida. Minu südametunnistuse päästis toona asjaolu, et ma ühega neist juba varasemalt tuttav olin.

G

rupivanemate projekt kogub tuure, sest ees ootab juba teistkordne õhkutõus. Meeskond on valmis, peatuspaigad välja valitud ning lennumasin ette valmistatud – nüüd on vaja ainult kaasreisijaid (loe: rebaseid) oodata. Paljude lugejate peas keerleb kindlasti mitmeid vastakaid mõtteid nemad seisavad grupivanematest kaugel eemal, neid ei kutsuta koolitustele ning enda grupivanemat näevad nad võib-olla kord kuus auditooriumi ukse taga ja milleks üldse selline projekt? Tihti arvatakse ekslikult, et grupivanem on see, kes peab korraldama pidusid ja kes peab rääkima õppejõuga, et kursust näiteks mõnest kontrolltööst päästa. Tegelikkuses peaks grupivanem olema see, kes loob grupile võimalused selleks, et nad saaksid ühiselt toimida ja kõik saaksid sellest võimalikult palju kasu. Kindlasti ei tohiks grupivanem kedagi sundida, sest siis ei ole oodatud tulemust loota.

Grupivanem annab enda grupile justkui õnge, mille abil saavad grupiliikmed endale meelepärased kalad kinni püüda.

tervikuna, sest tänu grupivanematele on grupi omavaheline lõimumine tugevam, aidates vähendada mitmeid probleeme, nagu näiteks väljalangevus, õppeaine sisust aru saamine ja ülikooliellu sulandumine. Grupivanem on üks olulisemaid lülisid ka grupi ja teaduskonna, üliõpilasnõukogu ja üliõpilasesinduse vahel ning sellest lõikab kasu kogu tudengkond. Meeskond on valmis,

tuleb kinnitada turvavöö ning jääda edukat õhkutõusu ootama.

Meeldivat reisi, kallid grupivanemad! Reelika Reimal Grupivanemtae projektijuht

P

araku jõudsid asjad peagi selleni, et kooli- ja töökohustused ei jätnud grupivanemale ajaressursse millegi muuga tegelemiseks ning ta otsustas teatepulga minule edasi anda. Olin sellele isegi varem mõelnud, kuid ennast juba mingil määral tundes teadsin, et võin küll olla hea eestvedaja ja tagantutsitaja sõpradele, ent 50 liikmeline grupp kõlas juba väljakutsena.  Esimeseks ülesandeks oli kõigi kursusekaaslaste nimede ja nägude kokkuviimine, et lihtsustada nendega tutvumist. Paraku jaguneb iga suurem grupp teatud sarnasuste tõttu väiksemateks seltskondadeks, mille liikmed omavahel tihedalt läbi käivad, ent alateadlikult teistest samalaadsetest eemalduvad. Ka minul oli välja kujunenud kindel seltskond, kellega igapäevaselt suhtlesin ja teistesse gruppidesse sulandumine oli kaunis keeruline. Samuti tekivad väiksemates seltskondades oma eestvedajad, kelleni jõudmine oligi omaette eesmärk. Nimelt on näiteks kursuse ühisürituse korraldamisel väga oluline personaalne lähenemine, mis on aga väga aeganõudev. Lisaks ei ole mõistagi võimalik jõuda igaüheni ja tegelikkuses piisab täiesti sellest, kui kaasata väiksemate gruppide eestvedajad ning nemad hoolitsevad selle eest, et nende seltskond kohal oleks.

12 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . SEPTEMBER 2012

ühendamise võti - ilmselt ei vaeva ühegi lugeja pead juba aastaid küsimus, mis on ettevõtete suvepäevade või jõulupidude laiem eesmärk, ent grupivanema rollist kirjutades on taolisi üritusi raske vältida. Gruppi ühendavad ennekõike meeldejäävad situatsioonid ja mälestused, mis on pärit väljastpoolt akadeemilist keskkonda - mõned neist on koomilised, teised piinlikud, ent grupivanem peab nende tekkimiseks kõik võimalused looma. Jällegi jõuan tagasi väiksemate gruppideni, kellel nagunii taolised situatsioonid juhtuvad, ent oluline on tundma õppida ka teisi kursuseliikmeid. Selleks on ühisüritused ideaalne võimalus. Meie kasuks töötab ka avaliku halduse instituudi grupitööde poliitika, mis enamasti koondab õppurid gruppideks nende nime või matriklinumbri alusel ja vaevalt tuttavate inimeste koostöö aitab neil üksteist hästi tundma õppida. Grupi ühtseks tervikuks kasvatamine on üks olulisemaid ülesandeid grupivanema kohustustes, ent sellega need kaugeltki ei piirdu. Grupivanem on ühenduslüli kursuse, õppejõudude ja instituudi töötajate vahel, mis pruugi alati kõige meeldivam olla. Vahel tuleb kursuse eest seistes riskida mõne assistendi või õppejõu võimaliku edaspidise karmima kohtlemisega. Samas näitab praktika, et kui võidelda õige asja eest, siis päeva lõpuks mõistavad seda kõik


meie ülikool osapooled.  Igal juhul on suhtlus ülikooli töötajatega hea võimalus nendega lähemalt tuttavaks saada ja enamasti on nad väga vastutulelikud ning kursuse ettepanekud saavad edukalt ellu viidud. Pealegi julgustavad vähemalt avaliku halduse instituudi õppejõud ja assistendid kõikvõimalike arusaamatuste või õiguspärase ootuse printsiipi riivavate situatsioonide korral üliõpilasi sõna võtma.

Kokkuvõtteks võib pooleaastase kogemuse põhjal öelda, et grupivanema roll on pakkunud palju väljakutseid organiseerimise ja läbirääkimiste vallas ning julgustan kõiki kursuseid ja grupivanemaid vajadusel "teatepulka" edasi andma. Lisaks teadmistele on meil hädavajalik tundma õppida oma kursusekaaslasi, sest just nendega hakkame me tulevikus suuri tegusid korda saatma.

Sten Kalder 2. kursuse grupijuht

Tragöödia teine vaatus ehk veidike juttu õppetoetustest Näiliselt tundub kõik ju tore olevat. Üliõpilased saavad rohkem raha ning toetus jõuab nendeni, kes reaalselt seda vajavad. Kuid nagu ütleb üks tuntud väljend: kurjus peitub detailides. Jaanus Müür Juhatuse liige spordi-ja sotsiaalvaldkonnas jaanus.muur@ttu.ee

S

ügis on käes, Riigikogu suvepuhkus lõppenud ning õppetoetused taas teemaks tõusnud. Tegemist on eelmisel aastal minister Aaviksoo poolt algatatud kõrgharidusreformi teise vaatusega ja nagu me mäletame, pani antud tragöödia esimene vaatus suure osa meist, üliõpilastest, nutma. Mida siis etenduse lavastajameeskond Haridus- ja Teadusministeerium meile teiseks vaatuseks lubab? Vastus ei ole üldse keeruline. Nimelt soovib HTM sisse viia vajaduspõhised õppetoetused, mis tähendab seda, et toetuse maksmisel saab määravaks üliõpilase reaalne majanduslik olukord. Antud muudatuse nimel on Eesti Üliõpilaskondade Liit juba pikka aega tööd teinud, sest praegune õppetoetuste süsteem on tulemuspõhine ehk toetuseid jagatakse õppeedukuse alusel, mis on Euroopas üpriski erandlik nähtus ning mis muudab antud toetuse pigem stipendiumiks. „Õppetoetuse“ suuruseks on hetkel 55.92 eurot, millele saavad kaugemalt pärit üliõpilased täiendavalt 28.12 eurot juurde taotleda. Ministeeriumil on soov tõsta toetus 135 euroni.

Esiteks peab üliõpilane täitma 100%

õppekoormuse nõude, mis tegelikult tähendab seda, et tulemuspõhisus jääb teatud määral jätkuvalt sisse. See aga ei lähe kokku vajaduspõhise toetuse mõttega. EÜL-i tasandil on üliõpilaskonnad kokku leppinud, et õppetoetuste puhul võiks koormuse nõudeks olla 85%, mis jätab üliõpilasele teatud eksimisruumi.

Teiseks ei ole 135 eurot piisavalt suur summa, et katta üliõpilase kulutusi. Jah, see summa on suurem kui praegu jagatav 55.92+28.12 eurot, kuid enne oli üliõpilastel võimalus vähemalt tööl käia. Mõni võib nüüd küsida, milleks siis üldse uus õppetoetuste süsteem. Siinkohal tsiteeriksin oma õppejõudu Illimar Ploomi, kes ütles ühes oma artiklis selgelt, et õppimine ei tohi olla üliõpilase hobi töölkäimise kõrval, seda vähemalt täiskoormusel õppiva tudengi puhul. Samal ajal aga, nagu ma eelpool mainisin, ei kata 135 eurot elamiskulusid ära ning samas ei saa enam ka tööl käia, kuna tasuta kohal püsimiseks on vaja täita täiskoormuse nõue ning töölkäimine võib kaasa tuua eksamil läbikukkumise. Ministeeriumi vastus antud küsimuses on see, et üliõpilane saab võtta ka õppelaenu ning perekond peab niikuinii oma last õpingute jooksul toetama. Ideaalis on see kõik muidugi

õige, aga paraku ei ole maailm nii lilleline ja roosa. Eestis on terve hulk üliõpilasi, kelle perekonna majanduslik seis lihtsalt ei võimalda neid rahaliselt toetada. Samuti tähendab see tihti seda, et üliõpilasel pole võimalust ka õppelaenu võtta, kuna tal ei ole käendajaid või piisavalt vara tagatise jaoks.

Kolmas kurjuse detail antud eelnõus on seotud toetuse saamise tingimustega. Nimelt on toetust võimalik taotleda kõigil üliõpilastel, kelle leibkonna sissetulek ühe inimese kohta on alla 280 euro. Sellest kriteeriumist jääb paraku aga väheseks. Siinkohal tuleks arvestada ka seda, milline on leibkonna struktuur ning kas tudeng elab üksi või koos vanematega. Siinkohal tuleks eeskuju võtta Soomest, kus kõiki neid kriteeriumeid ka arvesse võetakse. Viimaseks piisaks karikas on aga see, et uusi õppetoetusi hakkaksid saama alates 2013. aasta sügisest õpinguid alustavad üliõpilased. Üliõpilaste vajadused ei sõltu aga sellest, mis aastal nad ülikooli sisse astunud on. Seetõttu peaksid toetusi saama taotleda kõik üliõpilased, kes kriteeriumeid täidavad. Üks on aga kindel - ees on ootamas segased ajad ning näidendi lõpp on veel lahtine. Seetõttu peame meie üliõpilastena tegema endast kõik, et lavastajameeskonnale oma käsikiri peale suruda. Sooviks vahelduseks ka veidi naerda...

SEPTEMBER 2012 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 13


KÕRGHARIDUS - AINULT RIKASTELE?!

Hoolimata tudengite protestist kinnitati kõrgharidusreform, mis muudab tudengite tööl käimise keerulisemaks. Rõhuti “tasuta kõrgharidusele”, aga õppetoetused jäeti tagaplaanile. Nüüd tahetakse luua süsteemi, kus toetused ei korva üliõpilastele reformiga tehtud kahju.

TUDENG VAJAB EELARVET, MILLEGA KATTA TOIT JA ESMATARBED TRANSPORT ÜÜR JA KOMMUNAALID

150 € 30 € 150 € 330 €

RIIK PLAANIB TOETADA 9% TUDENGEID 135 EUROGA JA JÄTTA 91% TOETUSTETA. 9%

135 EUR

0€

135€ SAAMISE TINGIMUSED: - SISSETULEK ALLA 280€ PERELIIKME KOHTA - TÄITA IGAL SEMESTRIL 30EAPd VÕI ENAM

TUDENGITE ETTEPANEK ON LUUA ASTMELINE

TOETUSTE SÜSTEEM (JOONIS NÄITLIKUSTAV). IGA ÜLIÕPILASE PUHUL TULEB ERALDI ARVESTADA

- LEIBKONNA SISSETULEKUT - LEIBKONNA STRUKTUURI - KAS TUDENG ELAB KODUS VÕI ISESEISVALT

290 €

I ASTE

150 €

100 €

II ASTE III ASTE


TUDENGITE ETTEPANEKUD EELNÕU PARANDAMISEKS: 1. Toetuste jagamise süsteem tuleb muuta astmeliseks. Toetusi on õigus taotleda kõigil, kelle igakuine sissetulek jääb alla vaesuspiiri ehk on väiksem kui 280 eurot. Toetuse eesmärk on kompenseerida 290 eurot ehk alampalgast puudujääv summa, mis peaks tudengil ühes kuus elamiseks olema. Tudengi vajadusi tuleb arvestada järgnevate muutujate alusel: leibkonna sissetulek liikme kohta, leibkonna reaalne struktuur, tudengi õppimise koht - eristada tuleb kodus ja iseseisvalt elavat tudengit. 2. Toetuste kogusummat tuleb suurendada, sest töötamise keerulisemaks tegemise tagajärjel on tudengite rahaline kaotus palju suurem, kui marginaalsele osale pisikese lisatoetuse jagamine seda korvab. Tudengi sissetulek peaks kokku olema vähemalt alampalga suuruses - u 290 eurot. 3. Vajaduspõhist toetust peavad saama taotleda need, kes täidavad õppekava vähemalt 85% mahus, sest siis pole paari punkti tegemata jäämisel rahaline kahju nii suur. Kool võib esitada küll kopsaka arve tegemata punktide eest, kuid nii jääks tudengile vähemalt elutähtis toetus alles. 4. Vajaduspõhiseid õppetoetusi peavad saama taotleda kõik tudengid ka need, kes on sisse astunud enne 2013. a sügist, sest tudengite majanduslik olukord ei olene sisseastumisaastast. 5. Eelnõuga peab muutma ka hetkel tarbimislaenuna toimivat õppelaenusüsteemi. Õppelaen peab olema riigi poolt käendatud ning paindliku, palgast sõltuva tagasimaksegraafikuga. 6. Lisaks vajaduspõhistele toetustele peavad säilima stipendiumid tublimate tunnustamiseks ja erialade populariseerimiseks. Stipendiume ei tohi arvestada leibkonnaliikme keskmise kuusissetuleku hulka.

www.oppetoetused.ee www.eyl.ee Facebook.com/korgharidusreformist

SEPTEMBER 2012 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 15


teadus seletab

Tippteadus on noo õigustatud, sest aastatel 1901 - 2011 on füüsikas, keemias ja meditsiinis Nobeli preemiaid saanud kokku 550 inimest, kellest vaid 16 ehk ca 2,9% on olnud naised. Victor Alari victor.alari@msi.ttu.ee

E

siteks ütlen kohe neile, kes otsivad põhjust alustada diskussiooni diskrimineerimise teemadel, et siit te selleks materjali ei leia; samas, kes otsib, see leiab. Kõnealuse artikli eesmärgiks on lihtsalt välja selgitada, kas vastab tõele levinud arvamus, et suured teadussaavutused tehakse noores eas. Ehk kas Einsteini ütluses:

„See, kes pole panustanud oluliselt teadusesse enne 30 eluaastat, ei tee seda kunagi“ on ka tõetera sees. Muidugi vaatas ta seda oma mätta otsast, sest 26. eluaastaks oli ta juba seletanud fotoelektrilist efekti (Nobel) ning loonud erirelatiivsusteooria. Kas teadus on tõesti noorte meeste mäng, selleks võtame vaatluse alla kaks teadusartiklit [1; 2], kus on seda küsimust uuritud, kasutades valimina Nobeli preemia laureaate või kuulsaid teadlasi, kelle andmed on saadud entsüklopeediast. Pealkirja konkretiseerimine meestele on

Enne kui läheme nende kahe artikli analüüsimise juurde, paar sõna sellest, miks tundub selline väide, et teadus on noorte meeste mäng, mõnes mõttes loogikale väga risti vastu käivat.

S

pordis saavutavad parimaid tulemusi noored, sest nende kehaline võimekus ning reaktsioonikiirus on oma tipus just noores eas. Teadmised ja kogemused aga kasvavad ju vanusega ning oleks igati loogiline, et vanemad teadlased panustavad avastuste tegemisse rohkem kui nooremad. Kui see nii poleks, tuleks järeldada, et põhimõtteliselt ei ole üksühest seost avastuste ning avastuse tegija teadmiste ja kogemuste vahel (aga miks siis üldse õppida??), vaid avastuste tegemisel mängivad rolli hoopis mingid teised faktorid. Või minnes veel kaugemale - ehk on teatud vanusepiir, millest alates edasised teadmised ja kogemused enam rolli ei mängi? Esmalt vaatame, mida arvab asjast väga vastuoluline evolutsioonipsühholoog Dr Satoshi Kanazawa, kes sai hiljuti kinga uurimuse tõttu, mille tulemused viitasid sellele, et mustanahalised naised on vähematraktiivsed kui valged. Dr Kanazawa on võtnud juhuslikult välja 280 suure panuse andnud teadlase (füüsikud, keemikud, bioloogid ja matemaatikud) elulood valdavalt 19. ja 20. sajandist, kasutades algallikana The Biographical Dictionary of Scientists. Edasi määras ta nende teadlaste vanuse avastuse tegemise ajal. Saadud tulemused on esitatud

16 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . SEPTEMBER 2012

joonisel 1, mida on natuke tuunitud (küll mitte sisu poole pealt) versioon tema graafikast. Rõhutan, need on tema tulemused! Keskmine vanus avastuse tipphetkel (ümardatud täisaastani) on 35 eluaastat. 280 teadlasest on pooled teinud suure avastuse enne 34. eluaastat ning nooremalt kui 50 eluaastat on oma suure avastuseni jõudnud juba 88% teadlastest. Veel enam, peale 60. eluaastat näitab erakordseid tulemusi vaid 2% valimist. Tulles korra selle Einsteini ütluse juurde tagasi, siis tõepoolest jõuavad vastavalt Kanazawa valimile juba 40% teadlastest oma suure saavutuseni enne 30. eluaastat.

E

nne kui liigume edasi võimalike seletuste juurde sellele, miks on noored edukamad, vaatame võrdluseks, milliseid tulemusi on esitanud [2]. Seal uuriti 493 nobelisti (füüsika, keemia, meditsiin; 1901 2003) vanust nende Nobeli preemiat väärt avastuse ajal. Keskmine vanus (ümardatud täisaastani) avastuse ajal kõigi 493 indiviidi puhul oli 35 aastat! Rõhutagem siinjuures, et tunduvalt suurema valimi puhul kui töös [1] ning võttes arvesse ainult Nobeli preemia laureaate, saadi jällegi tulemuseks 35 aastat; isegi distsipliinid lahku lüües saab sama tulemuse. Mis veelgi huvitavam, kõigest 3,8% laureaatidest olid oma suure avastuse hetkel vanemad kui 50 aastat. Pole olnud näiteks ühtegi teoreetilist füüsikut, kes oleks oma avastuse ajal olnud vanem kui 50 aastat.

Ega vist puhta matemaatikaga lood paremad pole!


teadus seletab

orte meeste mäng

Õ

nneks pole uurimused [1; 2] ainult statistilised, vaid autorid pakuvad ka seletusi sellele, miks teadus on noorte meeste mäng. Kuigi nende tulemused suuresti kattuvad, erinevad autorite seletused nagu öö ja päev. Alustame seletusest [2], sest see lähenemine tundub rohkem põhinevat teaduslikel faktidel. Nimelt näitavad neuroteaduse uuringud prefrontaalkorteksi (ajuosa) funktsioneerimise struktuuri muutusi vanuse suurenedes. Need muutused mõjutavad kognitiivseid protsesse, muuhulgas kognitiivset paindlikkust, mis omakorda mõjutab loomingulist ja innovaatilist mõtlemist. Paindlikkus ja loomingulisus on aga eeldused avastuste tegemiseks. Vanuse kasvades suureneb ka alalhoidlikkus. Uurimus [1] jõuab aga huvitavale järeldusele. Noored mehed panustavad suurema tõenäosusega suurtele avastustele, sest neid kannustab võistlusmoment, kõrge testosterooni tase ning viisakalt öeldes sugutung. Kahjulikult mõjuvad aga abielu ja lapsed.

Ü

ldiselt nimetatakse nooreks teadlaseks inimest, kelle vanus on alla 35. aasta. Vastavalt uurimusele [2] on 60% teadlastest teinud oma Nobeli preemiat väärt avastuse noore teadlasena ning 30% on teinud seda vanusevahemikus 36 - 45 aastat. Seega moodustab alla 45 aastaste osakaal kokku 90% ning on antud ka seletused, miks see nii on. Mida praktilist saaks selle teadmisega nüüd ette võtta? Esiteks ei suuda [1,2] antud seletused täielikult, ei eraldiseisvatena ega koosvaadatuna seletada ära kirjeldatud tulemusi. Seega jääb küsimus, miks on revolutsiooniline teadus

pigem noorte pärusmaa, tegelikult lahtiseks. Ehk köidab see probleem kedagi tipikate hulgast? Teiseks tuleb tõdeda, et antud tulemuste valguses ei maksa noortel teadlastel hakata tegelema administratiivse tööga, vaid pühenduda jäägitult “päris“ teadusele. Kolmandaks tuleb igati motiveerida ja soodustada noorte ja teotahteliste inimeste teadustööd ka kompetentsete juhendajate, korraliku infrastruktuuri ja palga kaudu.

Viited [1] Kanazawa, S. Why productivity fades with age: The crime-genius connection (2003) Journal of Research in Personality, 37 (4), pp. 257-272. [2] Dietrich, A., Srinivasan, N.The optimal age to start a revolution (2007) Journal of Creative Behavior, 41 (1), pp. 54-74. Joonise allkiri Joonis 1. Vanus teadlase tippsaavutuse ajal. Graafika: Victor Alari. Algallikas: [1] SEPTEMBER 2012 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 17


Kell 18.00 BESTi infotund Tudengimajas Kell 21.00 TipikasTV uudised

Kell 21.00 TipikasTV uudised

TALLINNA TUDENGIPäEVAD Kell 21.00 TipikasTV uudised

Kell 21.00 TipikasTV uudised

AIESEci Infoõhtu Kell 18.00 TTÜ Filmiklubi tutvumisõhtu Filmiklubi kontoris xxx-306 Kell 18.30 EESTIc Lc Tallinn tutvumisõhtu Akadeemia tee 5 ühika all keldris kontoris

TALLINNA TUDENGIPäEVAD Kell 17.30 TTÜ Kammerkoori katsed rrumis VI-203

Kell 18.00 TTÜ Filmiklubi tutvumisõhtu Filmiklubi kontoris xxx-306

AIESEci infoõhtu Kell 18.00 T-teatri katsed Tudengimajas Kell 18.00 EESTEc Lc Tallinn tutvusmiõhtu Akadeemia tee 5 ��hika all keldris kontoris. Kell 19.00 Tipikate Rattaklubi õhtune rattasõit Kell 22.00 Sisehoovi Välikino TTÜ sisehoovis

Kell 19.00 Tipikate Rattaklubi õhtune rattasõit

TALLINNA TUDENGIPäEVAD Kell 16.00 Akadeemiline Linnaorienteerumine Tudengipäevade raames Kell 18.30 EESTEc Lc Tallinn tutvumisõhtu Akadeemia tee 5 ühika all keldris kontoris Kell 19.00 Tipikate Rattaklubi õhtune rattasõit

Kell 19.00 Tipikate Rattamatkaklubi õhtune rattasõit

Kell 19.00 Rebastepeo Warm-Up Tudengimajas Kell20.00 TTÜ Rebaste ristimine TTÜ Staadionil Kell 23.00 Topelt TTÜ Rebaste pidu klubides Parlament ja Panoraam

Seminar Klapid Eest! “Kuidas ülikoolis hakkama saada” Kell 17.30 TTÜ Kammerkoori katsed ruumis VI-203 Kell 22.00 Pidu “EESTEc RED” Tudengimajas

TALLINNA TUDENGIPäEVAD Kell 17.30 TTÜ Robotiklubi tutvumisõhtu Akadeemia tee 5 keldris

Tipikate Rattamatkaklubi sügisene mini-rattamatk Gauja rahvuspargis (Läti)

Kell 20.00 Tudengkonna sünnipäeva Warm-Up Tudengimajas Kell 22.00 Tudengkonna 92.sünnipäevapidu Ühikatevahelises maa-aluses parklas

Kell 13.00-15.00 Orientation Days välistundengitele

Tipikate Rattamatkaklubi sügisene mini-rattamatk Gauja rahvuspargis (Läti)

Tipikad Tallinna SEB Sügisjooksul

Tipikate Rattamatkaklubi sügisene mini-rattamatk Gauja rahvuspargis (Läti)

18 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . SEPTEMBER 2012


Kaunist ja edukat uut õppeaastat! September 2012 SEPTEMBER 2012 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 19


eksperiment

Kui kiiresti jõuab ühist Taavi Simson taavi.simson@gmail.com

Antud artiklisarja esimeses artiklis saab luubi alla võetud Tallinna ühistranspordi kiirus. Täpsemalt see, kui kiiresti jõuab tähtsamatest sõlmpunktidest Tallinna ühistranspordiga TTÜ ukseni. See teadmine on kindlasti oluline neile, kes tulevad Tallinnasse rongi või kaugliini bussiga, kuid ka Tallinna kohalikelt elanikelt ei jookse järgnevad teadmised mööda külgi maha. Eksperimendi käigus sai imiteeritud reaalse elu tingimusi nii täpselt kui võimalik - jälgiti võimalikku marsruuti ja peeti ajaarvestust peatusesse jõudmisest kuni TTÜ peamaja ukseni saabumiseni.

Marsruut I: Autobussijaam – TTÜ Saabumine peatusesse 8:55. Bussijaamast sõidab TTÜ suunas kaks bussiliini: 17 ja 23. Paraku käivad mõlemad üsna väikeste intervallidega, mis tähendab seda, et bussi tuleb oodata omajagu. Esimene buss, mis peatusesse jõuab, on nr 23. See jõuab peatusesse 9:03. Sõit läbi linna võtab omajagu aega, kuna hiljuti muudeti bussi nr 23 marsruuti nii, et nüüd tehakse ka ring ümber Kaubamaja. See lisab sõiduajale mitu tublit minutit. Buss jõuab TTÜ juures olevase “Raja” peatusesse alles kell 9:49. Seda vaatamata sellele, et liiklus on üsna rahulik. Peatusest tuleb aga veel ka kooli ukseni jalutada. Peamaja ukseni jõuame 9:58. Kokku tuleb ajaks 1 tund ja 3 minutit. Teine variant on kannatada Autobussijaama juures mõni minut kauem ja oodata ära buss nr 17. Selle liini marsruut on lühem, mistõttu võtab sõit TTÜ-ni vähem aega. Samas on lõpp-peatus, milleni 17-ga sõita tuleb, peauksest kaugemal kui Raja peatus, seega läheb jalutamisele jälle veidi rohkem aega. Kokkuvõttes peaks 17-ga sõitmine siiski vähemalt teoorias ajasäästlikum tulema.

20 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . SEPTEMBER 2012


eksperiment

transpordiga TTÜ-ni? Marsruut II: Balti Jaam – TTÜ Need, kes tulevad Tallinnasse rongiga, jõuavad kõigepealt omadega Balti Jaama. Sealt on kõige mugavam tulla TTÜ juurde trolliga nr 4. Eksperimendi käigus sai peatusesse jõutud 10:41. Troll saabus juba varsti - 10:43, kuid tegelikkuses peaks arvestama mõnevõrra pikema ooteajaga. Troll jõudis TTÜ juurde “Ehitajate tee” peatusesse (Männi pargi kõrval) kell 11:03. Peatusest TTÜ peaukseni liikumiseks kulus 6 minutit ja saabumisajana läks kirja 11:09. Kokku saime ajakuluks 28 minutit. Samas kuna tegemist oli juba päevase ajaga, siis hommikuse tipptunni ajal saabudes tuleb arvestada suurema ajakuluga. Balti Jaama juurest TTÜ-ni jõudmiseks on olemas ka alternatiivne variant Istuda trolli nr 5 peale ja sõita “Szolnoki” või “Kaja” peatusesse ning tulla sealt edasi jalgsi. Mõlemast peatusest jõuab TTÜ-ni sõltuvalt tempost 10-15 minutiga.

Veel alternatiivseid marsruute Neile, kes soovivad hoida kokku bussi- või rongipiletite raha ja ei põlga ära veidikest lisaseiklemist, on olemas mitmeid häid alternatiivseid viise TTÜ-ni jõudmiseks. Näiteks tudengid, kes saabuvad bussiga Tallinnasse, tulles mööda Pärnu maanteed, on mõttekas maha tulla Tallinna alguses “VanaPääsküla” peatuses ja istuda ümber liinile nr 10, mis toob otse TTÜ peamaja ette. Need, kes tulevad elektrirongiga Aegviidu poolt või diiselrongiga Tartust, on üheks võimaluseks tulla maha “Ülemiste” peatuses, istuda seal ümber bussile nr 13, sõita sellega “Lepistiku” peatusesse ja sealt omakorda nr 3, 4 või 9 trollile. Teine variant on tulla maha “Kitseküla” peatuses, mis asub Pärnu mnt viadukti all, minna trepist üles ja istuda bussi nr 36 peale, mis sõidab TTÜ peamajani.

Neil, kes tulevad rongiga Riisipere ja Keila poolt, on mõttekas tulla maha “Nõmme” peatuses ja jalutada sealt TTÜ-ni (umbes 20 minutit). Kellele aga selline jalutuskäik liiga pikk tundub, saavad Nõmme turu juures bussi peale tulla (nr 10, 33 ja 36) ja ühe peatuse edasi sõita.

Viise, kuidas TTÜ-ni jõuda, võiks nimetada veel ja veel, kuid pole vaja laskuda absurdini. Võib lihtsalt huumoriga öelda, et kõik teed viivad TTÜ-ni, vähemasti Tallinnas. Ainuke faktor, millega arvestada, on närvi- ja ajakulu.

SEPTEMBER 2012 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 21


autorubriik

Kaunis Kati taas avastamas tugev

Kati Kadakas kati.kadakas@tipikas.ee Mehhaanikateaduskond

T

ervist, sügis! Möödunud suvekuudega on üksjagu asju muutunud, kuid palju on ka endine. Nimeks on mul jätkuvalt Kati ja teadmiseks kooli uutele ninadele, võtsin eelmisel aastal endale kohustuseks siseneda meeste- ja tehnikamaailma. Seni olen suutnud enda meelest palju edasi areneda. Ma polnud varem oma auto juures palju muud teinud kui kütust võtnud ning autot koristanud. Nüüdseks olen vahetanud juba rattaid (kõik neli ratast vahetatud 35 minutiga!), uurinud mootorit, õppinud autoga paremini ümber käima jms. Isegi klaasipesuvahendit olen juurde valanud, kuigi nüüdseks on see kahjuks küll otsas. Juba suve alguses oli mul suur tahtmine teha enda autoga midagi vägevat. Panin siis kirja asjad, mida sooviksin teha. Kokku lugedes oli neid umbes 6-7, kuid suve jooksul suutsin aega ja tahtmist leida ainult ühele neist. Ilmselt on see mingi naiste värk, et auto ehitamine ja arendamine pole prioriteet number üks.

ostis ta endale bassikõlari. Järgmisel hetkel uurisin isalt, kas see on veel kuskil alles ja toimib. Sain jaatava vastuse ning hakkasin koheselt tegutsema. Kui kõlari üles olime leidnud, puhastasin selle ning sõitsin autoga kõlarile lähemale. Isa arvas, et see kast on liiga suur ega mahu mu pisikese auto pagasiruumi. Mina oma „inseneripilguga“ vaatasin, et mahub täpselt ning mul oligi õigus. Kujutavast geomeetriast ja muudest sellistest ainetest on siiski kasu olnud! Kui isa oli aidanud mul kõlari autosse tõsta (oli üpriski raske, ei jaksanud ise), tuli hakata elektroonikuks ühendada juhtmed kõlari ja raadio vahel. Isa oli kaval ega teinud seda ise. Istmete vahel oli neli juhet ning nad olid paarikaupa (üks punane + üks must )x2. Isa seletas kõrval, et isoleeri erinevatest paaridest üks punane ja üks must ära. Sain sellega üsna ruttu hakkama, kuna olen näinud päris tihti oma isa sellist asja tegemas. Tõmbasin kummi osa juhtme ümbert ära ja keerutasin otsa teibiga üle. Mõlemad tehtud, ühendasin mitteisoleeritud juhtmed kõlariga. Algul jaurasin tükk aega, üritades juhtmeid küljepealt mingisse auku suruda. Õnneks tuli isa lõpuks seletama, et peaksin selle kruvi moodi otsa lahti keerama ja ülevalt august hoopis

Kuid siiski minu ammuseks unistuseks oli saada enda autosse korralik helitehnika, et saaksin autos normaalselt muusikat kuulata ja seda nautida. Niisiis meenus mulle suve alguses, et kui ma olin pisike ning minu auto kuulus veel minu vanemale vennale, 22 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . SEPTEMBER 2012

juhtme sisse panema. See tundus hiljem väga loogiline! Kohe kui juhtmed ühendatud, pani isa maki tööle ning mu kullakalli draakonite plaadi mängima. Kõlar töötas! Olin väga õnnelik ning see, kuidas mu auto tahavaatepeegel ja klaasid värisesid, oli väga maru! Siiski siiski, peaksin otsima kõlari ja maki vahele võimendi, kuna makil pole piisavalt võimsust bassikõlari jaoks. Seetõttu võib kõlar hakata ragisema ja heli moondama. Nii üritatakse mulle vähemalt selgeks teha. Pärast bassikõlari saamist on mu autos natukenegi parem muusikat kuulata. Vähemalt minul esiistmel on hea, sõbrad aga räägivad, et tagaistmel sõites


autorubriik

vamasoo esindajate pärusmaad

kuulebki ainult bassi ning laulude sõnu väga ei kuulegi. Võibolla paigaldan õige pea enda vanad tavalised ovaalsed kõlarid ka pagasiruumi, et ka seal oleks hea muusikat kuulata. Sellele vaatamata olen hetkel asjaga rahul. Lisaks mõtlesin veel autot vahatada, väga puhtaks nühkida, supportid üle värvida jms, kuid nendeni ma hetkel veel jõudnud ei ole. Õnneks või kahjuks ei olnud minu suvi üdini autode- ja tehnikakeskne, mis sest, et paljudel autosõpradel on just suvi lemmikaeg. Suvel toimuvad väga paljud üritused ja koosviibimised, millest ükski automaailma armastaja mööda ei saa vaadata. Minu kodukandis Haapsalus toimub üks väga tuntud üritus American Beauty Car Show, kuhu ma pole küll veel jätkuvalt jõudnud, kuid sellele vaatamata õnnestus mul tutvuda ühe kiirendushuvilisega. Tema nimi on Kristo ning tema abiga tutvun ma lähiajal just kiirendus ja ameerika autode maailmaga. Minu jaoks on see täiesti avastamata maa, sest ma ei ole enne ei katsunud ega näinud lähemalt kui 10 – 15 meetri kauguselt ühtegi ameerika autot. Seekord oli mul siiski võimalus seda teha ning sellise masinaga ringi sõita.

Auto margiks oli Pontiac Firebird Trans Am GTA.

see nimi oli tundmatu. Kohe kui seda autot nägin, hakkas aga midagi siiski meenuma. See auto oli väga sarnane sellega, mida tunnete „Kitt“ nime all. Niisiis oli mul võimalus istuda Kitt`i sees. Uurisin Kristolt, kas tänaval inimesed järele ka vaatavad ja sain vastuseks, et enam ei pane ta seda tähelegi – ju nad vahel ikka vaatavad. Kuna mina sõitsin selle autoga (kõrvalistmel muidugi) esimest korda, panin seda küll hästi tähele. Linnavahel sõites kõrval olevates autodes istuvad inimesed lasid alati kiire pilgu üle. Kui auto parklas seisis ja mina selle kõrval, langesid pilgud kahjuks või õnneks küll ainult autole.

Hiljem autost välja ronides ja enda oma poole kõndides kuulsin, kuidas väikesed lapsed rääkisid, et „Kas sa nägid seda Kitt`i, mis just ära sõitis?“

Sõites ei jõudnud ma ära imestada selle auto häält. Selline mõnus rahulik mürin, mis linnavahel sõites kõrvu paitab. Üleüldse pani see auto mind väga imestama. See oli tehtud 1988. aastal, kuid isegi spidomeeter, nagu ka paljud teised asjad (mootori temperatuuri ja kütuse hulga näidik) olid digitaalsed. Veel imelikum oli minu jaoks kuulda seda, et ameerika autodel pole taga suunatulesid – suunda näidates vilgub kogu (vastavalt siis parem või vasak) punane tuli. Eestis tuleb kahjuks sellise autoga sõites teha mõningaid muudatusi ning need oranžid tuled sinna tekitada. Pärast selle autoga ringi sõitmist polnud mul üldse tahtmist oma autosse tagasi istuda. See 5-liitrise V8 mootori ja ilusate „silmadega“ masin jättis mulle väga hea mulje. Miks mitte omada ka ise sellist? Eriti kui auto läheb nii hästi edasi ning vajadusel saab ka kena tossupilve üles. Kui enne selle autoga sõitmist mõtlesin, et mul on hea , siis nüüd mõtlen küll, et mul on lihtsalt üks tavaline naiste auto! Siiski olen oma sinivälguga seni väga rahul olnud. Kui mõni aeg tagasi enda autoga sõitsin, süttis mu spidomeetri kõrval paremal pool ühel hetkel mingi oranž ohutuli, mille olemasolust mul varasemalt aimugi ei olnud. Hirmuga suretasin mootori kohe välja ja panin uuesti tööle. Õnneks oli oht möödunud, kuid pean nüüd siiski vajalikuks välja uurida, mis see oli ja miks? Hiljuti avastasin ka, et mu parempoolne tagatuli ei põle. Selle plaanin kiiremas korras ära vahetada, sest muidu näevad teised autod mind pimedas halvasti ning usun, et ka politseil ei jääks see märkamata. Kindlasti võtan sel aastal ette ka suuremad, raskemad ja adrenaliinirohkemad tegevused, kuid täpsemalt ma veel ei räägi. Ilusat uut kooliaastat ning jõudu ja jaksu kõigile uutele ning vanadele nägudele! Koolis näeme!

Ärge muretsege – ka mina ei teadnud sellest autost varem mitte midagi ning SEPTEMBER 2012 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 23


tudeng kirjutab

Gaudeamus Igitur Karl Märka

E

lasid kord rohutirts ja sipelgas. Sipelgas oli väga töökas ja kohusetundlik, ehitades terve suve endale pesa ning varudes talveks toitu. Igal hommikul ärkas ta koos koiduga ning rabas tööd kuni pimedus kattis maa. Ta oli ka väga tõsine putukas, naeratas harva ning sedagi vaid siis, kui mõni töö tehtud sai. Rohutirts, vastupidi, oli aga väga muretu ja rõõmsameelne, hüpates terve suve ringi ning naerdes sipelga üle.

E

namik teavad tõenäoliselt, kuidas see lugu lõppeb - saabub talv ja rohutirts jääb nälga ning külmub surnuks. Tegelikult on sellel lool ka kolm alternatiivset lõppu: ühes neist külmuvad mõlemad talve saabudes surnuks – rohutirts, sest tal puudub pesa ning toiduvaru ja sipelgas lihtsalt ettenägematu õnnetuse läbi. Teises alternatiivis lendab rohutirts talveks lõunamaale ning kevadel tuleb taas tagasi, et ringi hüpata ja tööd rügava sipelga üle naerda. Kolmandas jääb jällegi rohutirts elama ning sipelgas hukkub. Sellised fabliood võivad tunduda lapsikud, aga nendes on alati oma mõttetera, mis on sageli mitmeti tõlgendatav. Antud looga tahan ma tähelepanu juhtida tõsiasjale, et meil on siin elus tegelikult väga vähe peale meie oma vaba tahte. Muidugi Spinoza ja deterministide väitel pole seegi kindel. Vaba tahte olemasolu või puudumine on olnud ja jääb tõenäoliselt ka tulevikus lõputute filosoofiliste debattide teemaks. Sõltumata mainitud vaba tahte olemasolust - kõik suure tööga saavutatu võib ühe hetkega variseda eimillekski, kõige treenitum keha

võib langeda kõige hirmsama trauma ohvriks ning kõige haritum mõistus ei ole kaitstud skisofreenia, Alzheimeri või dementsuse eest. Ilu jääb alati kaotajaks võitluses ajaga ning kõige eredamgi täht kustub. Ma ei taha muidugi väita, et ei ole mõtet mitte millegi nimel pingutada. Ohutum on sellistest paikapanevatest väidetest loobuda. Kõigele saab tuua poolt– ja vastuargumente, kusjuures iga vastuväide võib paisata eelneva väite põrmu ning saada ise põrmu paisatud temale järgneva väite poolt. Kas tasub pingutada kõige nimel, mõne üksiku asja nimel või mittemillegi nimel, haakub tugevasti Elu Mõtte küsimusega. Kui inimese eksistentsil on eesmärk, oleks soodsam selle eesmärgi täitumise nimel pingutada. Teiselt poolt, kui eesmärk puudub, siis ei ole mõtet ka millegi nimel vaeva näha. Elu mõtte või eesmärgi küsimus on aluseks olnud raamatutele, traktaatidele ja esseedele ning selle üle arutlemine sünnitab lihtsalt lõputu argumentide nõiaringi. Sellega on täpselt nagu religiooniga – uskumine on eelistuse küsimus ning ainult surm saab tuua vastuse. Kui seegi. Antud teadmatuse taustal, seda arvesse võttes, oleks ehk sipelgal

24 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . SEPTEMBER 2012

olnud kõige ratsionaalsem kogu selle töörügamise keskel ka aeg-ajalt ennast nautida ning elust rõõmu tunda, pidades silmas, et tulevikus võibolla ei teki selleks enam võimalust. Igas ettevõtmises tuleks arvestada selle mõõtmatu, vääramatu ja määramatu faktoriga, mille kohta öeldakse nii õnn, õnnetus, juhus kui ka saatus. Rohutirtsul jällegi oleks ehk olnud mõistlikum rohkem talve tuleku peale mõelda. Kumbki neist ei saa tegelikult kindel olla, mida tulevik toob, sest raske töö ei kindlusta kunagi kedagi saatuse või juhuse halastamatu käe vastu. See on muidugi vaieldav, aga mina väidan, et antud loos koos kõigi selle alternatiivsete variantidega, on lõppkokkuvõttes võitja rohutirts. Puhtstatistiliselt lõppevad kaks neist rohutirtsu surmaga ning kaks sipelga surmaga, kuid olenemata lõpust veedab sipelgas oma elu ainult töötades, samas kui rohutirtsu elu, kuitahes üürike, möödub õnnelikuna. Minnes nüüd putukate pealt üle inimestele – kui palju on meie seas neid sipelgaid? Mida vanemaks inimene saab, seda kaugemale viivad tavaliselt ambitsioonid, tunnustusvajadus ja ahnus teda


Tudeng kirjutab

sellistest lapselikest voorustest nagu siirus, uudishimu ja rõõmsameelsus. Mingis vanuses hakkavad õppimine, töötamine ja rahateenimine varjutama neid eesmärke, mille nimel inimene üleüldse esialgu seda finantsilist võimekust ihaldas. See ei ole kaugeltki mitte universaalne ega puuduta kõiki. Mul puuduvad statistilised andmed ning võibolla kirjutan ma praegu üldsegi tühisest vähemusest, kuid stress, sellest tingitud depressioon ning nendega seotud haigused on läänemaailmas juba aastakümneid tõusulainel. TTÜ-s on olenevalt teaduskonnast ning õppeastmest väljalangevus ca 30% sisseastujatest. Tõenäoliselt mängib õppimisest ja/ või töötamisest tingitud stress ning võimetus sellega toime tulla olulist rolli. Tudeng võib lihtsalt mingil hetkel murduda ja lüüa õpingutele käega. Milline oleks lahendus? Võtmata arvesse iga tudengi individuaalseid eelistusi, iseloomu ning olukorda väidan mina, et pidutsemine. Eemaldumine oma tavalisest väljakujunenud keskkonnast ning sisenemine ohtra alkoholi, valju muusika ning ülevoolavalt lõbusate joobes inimeste maailma aitab kasvõi ajutiselt unustada selle väljakujunenud keskkonna mured. Tõsi, see võib

tekitada uusi, aga pea kõigel on oma risk. Mõni lugeja väidab kindlasti praegu, et lõbutseda saab ka ilma alkoholita. Sellele ei saa vastu vaielda, antud väidet on lugematute inimeste poolt lugematuid kordi kontrollitud ja tõestatud. Pidutseda saab ka ilma alkoholita. Ma olen siiski isiklikest kogemustest leidnud, ning kindlasti on leidnud ka paljud teised, et joobes inimesed muutuvad avatumaks, jutukamaks ning lõbusamaks. Purjus olles tundub lihtsalt kõik parem (sans hommikune pohmell). Samuti näitab statistika („Why Do Heavy Drinkers Outlive Nondrinkers?”, Time Magazine), et alkoholi tarbivad inimesed elavad kauem kui karsklased. Praegu võib lugejatele jääda mulje, et ma propageerin väljalangevuse vähendamiseks pidevat pidutsemist ning ohtrat alkoholitarbimist. Ma ei vaidle vastu, see on tõesti nii. Õnneks on keskmine tipikas piisavalt kohusetundlik ning panustab ikkagi suurema osa oma ajast kohustustele, ükskõik mida mõni artikkel või uuring soovitab. Võibolla on see kohustustele pühendatud aeg aga produktiivsem, kui ta meenutab heldimusega möödunud pidu ning ootab põnevusega järgmist.

Ehk ei mõju need integraalid ja molekulaarorbiidid nii masendavalt, kui ta teab, et varsti saab ennast jälle lõdvaks lasta. Isegi kui selle lõbutsemise käigus saab mõni eksam läbi kukutud, jääb mõni aine tegemata, venib mõni semester üle nominaalaja, kuid pikemas perspektiivis lõpetab see üliõpilane siiski kooli edukalt, on need väikesed tagasilöögid andestatavad. Ärgem unustagem oma kohustusi, kuid ärgem laskem ennast nendel samadel kohustustel ka üle koormata.

Gaudeamus igitur Iuvenes dum sumus. Post iucundam iuventutem Post molestam senectutem Nos habebit humus. Rõõmustagem, Kuni me oleme noored. Peale meeldivat noorust, Peale väsitavat vanadust Võtab meid muld.

SEPTEMBER 2012 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 25


psühholoogia

Mis loom see isiksus veel on?

Piret Spitsõn piret.spitson@tipikas.ee

H

ei, uued ja juba ka natuke vanemad tipikad ja muidu toredad lugejad! Psühholoogia rubriik on suviselt puhkuselt tagasi ning lubab teid terve aasta jooksul toredate artiklite ja testidega rõõmustada. Uuel aastal jälle koolis ringi liikudes võib näha nii tagasihoidlikuma välimusega tudengeid kui ka neid, kes hakkavad isegi viiendast korpusest teises hoones seisjatele silma. Mõned meist on vaiksed vooluga kaasa liikujad, teised aga paistavad välja oma hea suhtlemisoskuse ja organiseerimisvõimega.

Öeldakse, et selline silmapaistev persoon on isiksus. Tegelikult on aga meil kõigil selline tore loomake enda sees olemas. Lühidalt võiks öelda, et isiksuse moodustavad need käitumise, mõtlemise ja tunnete aspektid, mille poolest inimesed üksteisest erinevad. Isikuomadusi Saab välja selgitada erinevate küsimustike ja testidega. Sel korral olengi teie jaoks välja otsinud ühe lihtsa ja huvitava isiksusetesti. Vali järgneva üheksa kujundi seast selline, mis sulle kõige rohkem meeldib. Seejärel uuri, mida valitud kujund sinu isiksuse kohta räägib.

26 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . SEPTEMBER 2012

NB!

Teste ei tasu alati tõe pähe võtta ja nende järgi oma elu sättida!


psühholoogia

vastused: 1. Ennastanalüüsiv Tundlik Mõtlik Sa „võistled“ tihti ja põhjalikult nii enda kui ka end ümbritsevaga rohkem kui teised. Sulle ei meeldi pealiskaudsus, oled pigem üksi kui võtad osa seltskondlikust loba ajamisest. Samas hoiad suhteid sõpradega väga tihedatena, mis annab sulle sisemise rahu ja harmoonia, et end hästi tunda. Sinu jaoks ei ole probleemiks ka pikka aega üksi olemine, kuna sul ei hakka tavaliselt igav.

2. Iseseisev Omapärane Piirangutest vaba Sa nõuad vaba ja piiranguteta elu, mis lubaks sul määrata ISE enda suund. Sinu tegemistes ja vabaaja tegevustes kajastub tihti ka kunstiline pool. Su püüe vabadusele võib vahel viia isegi selleni, et teed vastupidiselt sellele, mida sult oodatakse. Sinu elustiil on üsna individualistlik. Sa ei järgi seda, mis on in, elad pigem enda ideede ja tõekspidamiste järgi – isegi siis, kui pead selleks vastuvoolu ujuma.

3. Dünaamiline Aktiivne Ekstravertne Oled valmis vastu võtma riske, et teha huvitavat ja vahelduvat tööd. Rutiin on sinu jaoks midagi, mis paneb sind tundma kui voodi külge aheldatu või mõne koleda haiguse poolt halvatu. Sulle meeldib omada tähtsat rolli kõiksugu üritustel ning kui sulle antakse võimalus asjades kaasa lüüa, võib sinu poolt oodata suurt initsiatiivi.

4. Kahe jalaga maa peal Tasakaalukas Harmooniline Sa väärtustad naturaalselt stiili ja armastad kõike seda, mis lihtne. Inimesed imetlevad sind, kuna sa oled kindlalt kahe jalaga maa peal ja saavad sinu peale loota. Annad enda lähedastele turvatunnet ja ruumi. Sind tunnetatakse kui sooja ja inimlikku seltsilist. Sa hoidad eemale kõigest, mis on kriiskav ja kulunud. Suhtud kriitiliselt kapriissetesse moetrendidesse. Sinu jaoks peab riietus olema praktiline ja märkamatult elegantne.

5. Professionaalne Pragmaatiline Enesekindel Sa võtad ohjad oma elu üle enda kätte ning õnn koosneb sinu arvates enda jõupingutustest mitte saatusest. Sa lahendad probleeme praktilisel ja lihtsal viisil. Igapäevases elus vaatad asju realistlikust vaatepunktist. Tihti lastakse sul töö juures vastutada mitmete asjade eest, kuna inimesed teavad, et sinu peale saab loota. Sinu tugev tahtejõud ja enesekindlus kandub üle ka teistele. Sa pole kunagi täiesti rahul enne, kui oled oma ideed ellu viinud.

6. Rahulik Diskreetne Mitteagressiivne Sinuga on lihtne suhelda, kuid samas oled ka diskreetne. Sa leiad uusi sõpru ja tutvusi vabalt, kuid naudid samal ajal privaatsust ja sõltumatust. Sulle meeldib vahel kõigest eemale saada ja olla üksi, et arutleda elu mõtte üle ja lihtsalt nautida aega enda seltsis. Sa vajad ruumi, nii et põgened vahel kaunitesse pelgupaikadesse. See aga ei tähenda, et sa oleksid üksik. Oled sõlminud rahu nii enda kui ka maailmaga ning hindad elu ja seda, mida maailmal pakkuda on.

7. Muretu Mänguline Lõbus Sulle meeldib vaba ja spontaanne elu ning sa püüad sellest võtta maksimaalset, järgides motot: „Sul on vaid üks elu.“ Oled väga uudishimulik ja avatud kõige uue suhtes, sa arened muutudes. Miski pole hullem kui see, et tunned enda vabadust piiratud olevat. Sa tunnetad enda ümbruskonda kui mitmekülgset ja alati üllatusi täis olevat.

8. Romantiline Unistav Emotsionaalne Oled väga tundlik inimene. Sa keeldud vaatamast asju vaid arukast ja ratsionaalsest vaatepunktist. See, mida su tunded sulle ütlevad, on sinu jaoks täpselt sama oluline. Tunned, et on oluline omada elus ka unistusi. Sa tõrjud inimesi, kes põlastavad romantismi ja juhinduvad vaid ratsionaalsusest. Sa ei luba millelgi ega kellelgi piirata oma suurt ja mitmekesist tujude ja emotsioonide

9. Analüütiline Usaldusväärne Enesekindel Sa märkad silmapilkselt, mis on kvaliteetne ja vastupidav ning sulle meeldib end selliste „pärlitega“ ümbritseda, samal ajal kui teised ei pruugi neid märgatagi. Kultuur mängib sinu elus suurt rolli. Oled leidnud endale isikliku stiili, mis on elegantne, eksklusiivne ja vaba etteantud moesuundadest. Oled suuresti ehitanud oma elu üles kultuurilisele naudingule. Leiad, et ka sinu tuttavad ja sõbrad peavad oma elus omama teatud määral kultuuri.

SEPTEMBER 2012 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 27


tudeng tegutseb

What the Fire?! Cathleen Heinaru, Maret Martsepp, Jürgen Lätte Suvekursus 2012 tiim firedragons@BEST.ee

Kaks tegusat nädalat,

21 erinevat rahvust, palju naeratavaid nägusid, möllu ja tralli täis magamata ööd, 200+ kurki, süüdatud ning kustutatud auto – need on vaid mõned üksikud märksõnad tudengiorganisatsiooni BEST selleaastasest suvekursusest.

N

agu ka pealkiri juba nutikamatele reedab, siis tegemist oli tuleohtuse teemalise kursusega, kus tehnikatudengid üle terve Euroopa omandasid uusi teadmisi antud valdkonnast ning said katsetada põnevaid asju, mida tavaelus niisama tegema ei satu. Vähemasti tuletõrjuja vormis reaalselt tulega võidelda on midagi hoopis muud, kui mugavalt kodus diivanil lebades telekat vaadates. Võib öelda, et ühest romust autost ei jää just palju alles kui tudengitele anda vaba voli teha sellega, mida iganes hing ihkab. Nii said kõik aknad sisse löödud, uksed ning katus küljest lõigatud, auto bensiiniga üle valatud, süüdatud ning lõpuks ka väga erinevatel meetmetel kustutatud. Selline oli vaid üks tegus ja lõbus päev neljateistkümnest.

L

isaks uute teadmiste omandamisele õppisid kõik ka midagi teiste kultuuride ning üllatuseks ka endi kohta. Mõistsime eestlastega, et värske kurk on ikka veider asi, mida süüa, sest nagu välismaallased meile selgeks tegid, on see kahtlaselt maitsetu ning limane. Sellises rahvusvahelises seltskonnas tulevad ka üsna selgelt välja kultuuride ning isiksusetüüpide erinevused. Seda muidugi kõige paremas mõistes – igaüks täiendab teineteist (ehk empower diversity, nagu ütleb BESTi visioon). Lisaks on nüüd olemas sõbrad ja huvitavad kontaktid üle terve Euroopa, kellega ka tulevikus suhelda ning miks mitte ka midagi põnevat ette võtta.

S

elline kursus ei ole ühekordne üritus. Eestis korraldame seda igal aastal ning kõigil neljal aastaajal on võimalus minna ka üle terve Euroopa erinevatesse riikidesse taolistele kursustele, mille teemad kõiguvad täiesti seinast seina. Võid leida nii väga spetsiifilise programeerimise kui ka lihtsama veini degusteerimise kursuse. Ligikaudu 100 kursust aastas, 93 erinvas linnas,

28 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . SEPTEMBER 2012

32 riigis Euroopa riigis – ehk valikut peaks olema piisavalt. Ei tasu head võimalust käest lasta, sest igal Tipikal on võimalus ülikooli ajal avastada Euroopat BESTi kaudu ning saada osa kursusest, mis jääb meelde terveks eluks!


kultuurirubriik

Moonrise kingdom - ilus ja kiiksuga lugu esimesest armastusest Merilin Lukk merkalukk@gmail.com

16. mail avas 2012. aasta Cannes’i filmifestivali Wes Andersoni ja Roman Coppola poolt kirjutatud “Moonrise kingdom”, mis on lugu esimesest armastusest, reaalsuse eest põgenemisest ning perekonna tähtsusest. Kriitikute poolt kõrgelt hinnatud ning vaatajatele häid elamusi pakkunud filmi näidati ka sel aastal tARTuFFil, kus vaatamata tugevale vihmahoole publik vapralt poolteist tundi filmi nautis ning hiljem ka parimate sõnadega elamust meenutas.

“Moonrise kingdom’i” ehk eestikeeli “Kuutõusu kuningriigi” tegevus toimub

1965. aastal skaudilaagris ühel idüllilisel saarel Uus-Inglismaa ranniku lähedal, mille nimeks New Penzance. Loo peategelaseks on 12-aastased Sam ja Suzy (Jared Gilman ja Kara Hayward), kes armuvad esimesest silmapilgust ning pärast pikka kirjavahetust koos põgeneda otsustavad. Noored põgenevad Sam’i kaasskautide, Suzy perekonna, heasüdamliku saarepolitseiniku ning karmi sotsiaalhoolekande ametniku eest, keda mängib hiljuti Euroopa parimaks naisnäitlejaks tunnistatud Tilda Swinton. Aga temaga hiilgav näitlejate nimistu ei lõppe. Suzy isa mängib Bill Murray, kes pea ühestki Wes Andersoni filmist kõrvale ei jää, Suzy ema rollis on Frances McDormand ning politseinikku mängib legendaarne Bruce Willis. Lisaks on skaudilaagri juhi rollis Edward Norton ning tema kolleegi mängib samuti Wes Andersoni filmides sage külaline Jason Scwhartzmann.

Kuigi retrohõnguline “Moonrise kingdom” on kindlalt paigutatud ühte ajastusse, ei ole filmi põhiteemad võõrad ühelegi inimesele, ükskõik millal ta on üles kasvanud. Perekonna olemasolu, ükskõik kas ideaalse või mitte, armastuse tähtsus, sõprade toetus – need on seotud visuaalselt ilusa, värvilise ja rõõmustava pildiga ning nagu Wes Andersonile kohane lisab head energiat ka tema muusikavalik. Loomulikult on Andersoni ja Roman Coppola poolt kirjutatud dialoogid äärmiselt vaimukad, terased ning eksistentsiaalse alatooniga, mis kõige absurdsemates stseenideski väga ilusa perspektiivi loovad. Kui olete eelmisi Wes Andersoni filme (näiteks “Rushmore”, “The Royal Tenenbaums”) näinud, oskate ehk väga hästi ette kujutada, milline film on “Moonrise kingdom”. Jällegi on Wes Anderson loonud absurdse maailma, kus vägagi täiskasvanulike probleemide keskmesse on pandud keegi, kes esmapilgul sinna ei sobikski.

30 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . SEPTEMBER 2012

Kuutõusu kuningriigis on nendeks kaks last, kes kogevad esimese armastuse põnevust ja keerulisust. Samas on kogu sündmuste areng oma absurdsuses ja ekstsentrismis nii ilus ja loogiline, et kui järele mõtlema hakata, tekib tunne, et kõik peakski olema selline nagu Wes Andersoni maailmas – peab tegema kõik mis võimalik selle nimel, millest hoolid, ilma mingisuguste kompromissideta ning kõik laheneb lõpuks. Lahenduseni võib küll viia äärmiselt dramaatiline ja emotsionaalselt üle piiride viidud teekond, kuid see on alati lahendus, mis jätab vaatajale sooja ja lootusrikka tunde. Siiani pole vastupidist teinud ükski Andersoni film ja ma kahtlen, kas ta oskabki teisiti, mistõttu tema lood on ajatud ning puudutavad absoluutselt iga avatud meeltega vaatajat, kes juhtuvad tema maailma ära kaduma.


ÜRITUS

Üliõpilaste Suvemängudel võidutsesid taaskord tipikad! Krista Palder Spordivaldkonna kordinaator Krista.palder@tipikas.ee

29.06-01.07.2012 Käärikul toimunud Üliõpilaste XIII Suvemängudel saavutas TTÜ võimsa võidu.

Tipikad hoidsid TTÜ lippu kõrgel nii meeletu võistlushimu kui ka omadele kaasa elamisega.

T

ipikatel tuli kolme päeva jooksul võistlustulle astuda 30 erinevas spordialas.

Tulemuskarikas toodi sel aastal TTÜ-sse võimsa punktilise eduga. TTÜ kogus 320,5 punkti, teiseks jäänud TLÜ skoor oli 235. Lisaks saavutas TTÜ rekordiliselt suure võistlustel osalemise aktiivsuse 677 stardiga, mis oli konkurentidega võrreldes ülekaalukalt parim tulemus. Järgnesid TLÜ 386 ja TÜ 263 stardiga.

Sellel suvel

TTÜ-st osales kokku rekordiliselt üle 300 tudengi.

võttis Üliõpilaste Suvemängudest osa üle 1100 tudengi 19 erinevast kõrgkoolist.

Võistluspaikadesse kõndides võis juba kaugelt kuulda, kuidas tipikad tulevad ja hüüavad: „Vasak, vasak, TTÜ on parem!„ Omadele elati hoogsalt kaasa, mistõttu oli ka aktiivsuskarika võit oodatav. Tulemuskarika võidu tõid meile aga tugevate sportlaste olemasolu igal spordialal ning head tulemused

32 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . SEPTEMBER 2012

meeskondlikel aladel. Väga populaarseks sai TTÜ telgis õpetatud zumba, millest sai ürituse hitt-tants. Üliõpilaste Suvemängudest jäid kindlasti meelde ka kõrvetav päike, hasarti tekitavad spordielamused ja meeletu vaba aja programm. Kohtume vähem kui aasta pärast Üliõpilaste XIV Suvemängudel Käärikul!


meie ülikool

Tallinna Tehnikaülikooli keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonna üliõpilasnõukogu korraldab käesoleva aasta septembris rahvusvahelist Põhjamaade Keemiainseneride Konverentsi (NKK), mille akronüüm tuleneb rootsikeelsetest sõnadest Nordisk Kemiteknolog Konferens. NKK viidi ellu juba 1970-ndatel ja neljakümne aasta jooksul on konverentsi eesmärgiks olnud keemiainseneri eriala populariseerimine ja tudengite kokkutoomine erinevatest põhjamaade ülikoolidest. 2006. aastal liitus projektiga Tallinna Tehnikaülikool ja kuus aastat hiljem on jõudnud konverentsi korraldamise järg eestlasteni. Ürituse raames, 27. - 30. september leiavad aset seminarid ja ekskursioonid erinevatesse keemia ja biotehnoloogiaga seotud ettevõtetesse. Samuti osaletakse legendaarsel TTÜ tudengkonna sünnipäevapeol ning konverents lõppeb piduliku banketiga Glehni lossis. Ajalooliselt on üritust toetanud kohalikud ettevõtted ja asutused ning selle aasta koostööpartneriteks on: Eesti Energia, Enefit, Kunda Nordic Tsement, Molycorp Silmet, Virumaa Suurköök OÜ, Tallinna Tehnikaülikooli keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond ning Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesindus. SEPTEMBER 2012 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 33


halb huumor

halva huumori instituut Aleksander Vassiljev sassipostkast@tipikas.ee

Meie instituudi küttearved on talvel madalamad

Orienteerumine

Intervjuu

- Ülikoolidevahelise orienteerumise võistluse pani kinni Maaülikooli tudeng, kes maakaardi abiga põlluäärt mööda esimesena finishisse jõudis. -

Reporter intervjueerib esmakursuslast

- Teiseks tuli Kõrgeima sõjakooli kadett. Mööda kaevikuid roomamine võttis tal kiirust maha. -

- Esiteks olen ma arvudega päris osav ja teiseks arvan, et maailmas on ainult kolm tõelist ametit: pankurid, ärimehed, majandusanalüütikud ja finantsjuhid! -

- Kolmas koht läks Mereakadeemiale. Merekaardi pealt oli küll raskem metsas teed leida, kuid peagi loobus võistleja poide otsimisest ning jõudis finishisse mööda jõe kallast. -

- Miks te siis ikkagi otsustasite majandusteaduskonna kasuks? -

- Neljas koht läks EBS’ile. Võistleja võttis küll kaasa kompassi ja kaks kaarti, ometigi ei olnud metsas ei SEB, ega ka mitte Swedbank`i automaate, mistõttu polnud kaartidest kasu. - Lennuakadeemia diskvalifitseeriti, sest nende võistlejat juhendati vaatetornist. -

Kuidas nimetada nähtust, et sündinud laps on naabrimehe nägu? - Loodusteaduskond - pärilikkus. - Sotsiaalteaduskond - Väliskeskkonna mõju!

100%

90% 80% 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10%

0%

TÕENÄOSUS, ET ÜLIKOOLI SÖÖKLAS ON JÄRJEKORD

TÕENÄOSUS, ET ÜLIKOOLI SÖÖKLAS ON JÄRJEKORD, KUI MA TULEN SINNA PÄRASTLÕUNASEL AJAL ARVATES, ET PRAEGUSEKS ON KÕIK INIMESED JUBA ÄRA SÖÖNUD JA SEAL EI TOHIKS MITTE KEDAGI OLLA

PRINTER STREIGIB KUI ON VAJA PRINTIDA... VÄGA KIIRESTI MIDAGI OLULIST

ÜKSKÕIK MIDA MUUD

34 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . SEPTEMBER 2012

Loodusteaduskond vs sotsiaalteaduskond

EESTI RAHVA RISTSÕNAD

Telli soodsalt www.ajakirjad24.ee


ristsõna

ristsõna

SEPTEMBER 2012 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 35



2012 September