T T Ü T U D EN G I LEH T . M ÄR T S 2 012 . T U T S T U D EN T N E WSPAPER
Praktikast võidavad kõik lk 8 Eesmärk on lennata mitte maanduda... lk 18 Kuidas minust sai AS SEB panga teller lk 26 Mis on võti tulevikku? lk 26 Soe vestlus TTÜ psühholoog Marika Kivikuga lk 22
TEISTSUGUNE HARIDUS - ÕPI, RÄNDA JA MUUDA MAAILMA
18 / 24-kuuline programm College for International Co-operation and Development (CICD) Inglismaal koostöös One World University( OWU) Mosambiigis. Lõpetanud saavad B-sertifikaadi uuel kursusel ;“Võitlus vaesusega”
Rahvusvahelised õpingud ja ettevalmistus, avastamisreis Aafrikasse või Aasiasse, kus veedetakse 6 kuud töötades kohalikus projektis. Lõpuks 6 kuud hindamistööd, eksameid ja kogetu jagamist euroopas. Õpi maailma tundma läbi omaenda kogemuste ja pane oma teadmised kasutusse maailma parandamisel! Järgmised meeskonnad alustavad Mais ja Augustis 2012 marie@cicd-volunteerinafrica.org www.cicd-volunteerinafrica.org
PEATOIMETAJA VEERG
SISUKORD Peatoimetaja veerg / 3 Kübermere piraadid / 4 Sulge kuvar. Kuula. Keskendu. / 5 Logistik, maailmaparandaja ja esimees Tauri Kärson otsib järeltulijat /7 Praktikast võidavad kõik osapooled! / 8 Merilin Vahersalu
Peatoimetaja veerg Kallis tipikas,
Dear TUT student,
ma ei tea kuidas sinul, kuid minu tuju muutub üha rõõmsamaks tundes kevadhõngu õues ning nähes esimesi sooje päikesekiiri. Kerge ärevus poeb hinge, mõeldes tulevasele kevadele, värskele õhule, kaunile päikesele ja lillede lõhnale. Samas tunneme ka väsimust ja loidumust, pidevalt tuleb loengus uni peale, mitte et õppejõu jutt oleks igav, vaid lihtsalt on jube väsimus. Millest see tuleb? Kevadväsimus tekib meil kõigil, eriti tudengitel, koolipinged, raske ja külm talv ning pikad ja pimedad õhtud teevad uimaseks ning loiuks. Kevadväsimusega võitlemiseks annan ma mõned väikesed nõuanded. Punkt üks: liigutage end rohkem, tehke sporti, jookske väljas, kui ilm ilusamaks läheb. Punkt kaks: toituge tervislikult. Peale jõule ja magusa ohtrat tarbimist oleks aeg kiigata poodides juurviljaletti ning õhtuks hoopis isuäratav salat teha, mis oleks maitsev ja tervislik.
I do not know how you feel, but I am becoming more and more cheerful every day as I feel spring in the air and see the first warm sunrays. There is mild excitement in me when I think about the coming spring, fresh air, beautiful sun and the smell of the flowers. At the same time, we feel tired and dull: on many occasions we almost fall asleep while attending lectures; not that the lectures are boring, it is just the terrible fatigue. Why do we feel so tired? Spring fatigue is a common phenomenon among all of us, especially students: school tensions, difficult and cold winter and long and dark evenings make us feel dizzy and dull. To overcome the spring fatigue, I provide you with some tips. Rule number one: move yourself more, sport, run outside when the weather gets brighter. Rule number two: eat in a healthy way. After Christmas and the enormous consumption of sweet, it is time to peek towards vegetable counters at shop and make a delicious salad for dinner instead. This is both tasty and healthy.
1920
Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesindus Student Union of Tallinn University of Technology
Peatoimetaja : Merilin Vahersalu KÜLJENDAJA : MARI HUNT ESIKAAs: MARKO VILBERG Toimetus : Mari Löper, Piret Spitsõn, Aleksander Vassiljev, Martin Simpson, Victor Alar, Karel Tõnson, Robert Sarv MAkett : Mari Hunt Trükk : AS TRÜKIKODA TRÜKIS Väljaandja : TTÜ Üliõpilasesindus Aadress : Ehitajate tee 5, Tallinn kirjuta : STUDIOOSUS@tipikas.ee helista : 620 3621 ©Studioosus 2012 | Kõik õigused kaitstud
Tagasivaade ehitustudengite sügissemestrile ehk kuidas tudengid töövarjul käisid / 10 Kui kiiresti liigub surm? / 11 Jäääääääää / 12 Käega katsutav hologramm / 14 Kes on grupivanem? / 5 KALENDER / 16 EESMÄRK ON LENNATA, MITTE MAANDUDA – PABERLENNUKID STARDIVAD NÜÜD ! / 18 Intervjuu Seikluspäeva projektijuhi Silver Kannega / 19 Üks tore vestlus Marikaga / 22 Välistudengid / 24 Kuidas minust sai AS SEB Panga peakontori teller? / 26 Mis on Võti Tulevikku? / 26 Tule Lindy Hopi tasuta proovitundi ! / 27 Kaunid naised ja kiired autod / 28 Tipikad järgmiseks suveks rannavormi / 29 halva huumori instituut / 30 RISTSÕNA / 31
MÄRTS 2012 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 3
KOLUMN
Kübermere piraadid Aleksander Vassiljev sassipostkast@tipikas.ee
B
illy Bones polnud hämarast renditoast lahkunud juba kaks päeva. Aknast avanes hea vaade merele ja Billy jälgis hirmuga horisonti. „Surnukirstul viisteist meest – hei-sa-saa ja pudel rummi,“ kordusid Long John Silveri sõnad ikka ja jälle ta peas. Billy kiikas taas aknasse, et näha, ega kuningliku fregati „Kapo“ valged purjed horisondilt ei paista. Ta kartis põhjusega. Billy oli laadinud internetist Smilersi plaadi – kõik 15 lugu. Billy oli piraat! Agrr, tipikas! Viimasel ajal on kõvasti vatti saanud kõik autoriõiguseid ja netipiraatlust puudutavad teemad, küllap oled kuulnud. Juba praeguseks on Euroopas toimunud üle 200 ACTA vastase meeleavalduse. Meelelahutustööstuse visioon autoriõigustest ja Internetist on ajanud rahva parajalt vihale. Isegi kõige vinnilisemad nohikud on tõmmanud oma rasvased juuksed nina eest ära ja astunud silmi kissitades päevavalguse kätte – ilmselgelt on tegu inimeste jaoks tähtsa küsimusega. ACTA ei puuduta muidugi ainult failide jagamist ja netipiraatlust, 4 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MÄRTS 2012
kuid selle jõustumine tähendaks midagi kohutavat näiteks TTÜ ühikate serveritele. Serverid on aga hääletud ja nende arvamust pole siiani kuulda olnud. Siit ta viimaks tuleb - õiglus, apoloog ühikate .ftp serveritele. Mõni ühika elanik ei pruugi sellest teadagi, kuid tema toas peaks olema ligipääs ühisele kettale. Minu ühika ketas sisaldab hämmastavat kraami – seal on lai valik õppematerjale, mitmeid arvutimänge, USA telesarju, sadu filme, päevade viisi muusikat ja küllalt pornot, et põhjendada ära alla lastud õunamustriga rulookardinate üüratu populaarsus. Kõik see on tasuta, kõik see on kiirelt ja lihtsalt kätte saadav. Piraatlus pole üldse mitte nende primaarne eesmärk. Need on suurepäraseks võimalus saata koridori lõpus elavale kursakaaslasele video eelmisest peost või jagada oma konspekte ja muud kasuliku õppematerjali. Samuti, ebatõenäolise sündmuse korral, kus tudengil tekib paar vaba tundi, aitavad ühikate .ftp serverid need surnuks lüüa mõne filmiga. Ma arvan, et nad on oma olemuselt täiesti heatahtlikud, kuid langevad tihti alusetute süüdistuste ohvriks. ACTA sarnaste lepete pooldajad ei vaata aga kindlasti säärastele nähtustele minusuguse optimismiga. Eriti paistab see muret tegevat meelelahutustööstusele, mis näeb igasugust failijagamist raha röövimisena. Ma võtaks ühe seemnesööjalikult julge sammu ja ütleks, et see
jutt ei pea päris hästi paika. Ma ei usu nimelt, et näiteks ühikate jagatud ketaste olemasolu vähendab oluliselt kellegi sissetulekut. Teoorias on mul olemas lihtne ligipääs laias valikus meelelahutusele. Ometi satun ma sinna äärmiselt harva. Ma olen laadinud Internetist filme ja tõmmanud muusikat. Samuti kasutan ma aga ka iTunesi, ostan dvd-sid, käin kontsertidel ja kinos. Enamus sellest kraamist, mis ma olen saanud netist tasuta, poleks ma kas raatsinud, või viitsinud osta raha eest. Nii palju raha kui mul meelelahutuse tarvis olnud on, olen ma selle alla ka pannud ja seega ei ole vahet, kas ma tõmban ühe „Doctor Who“ hooaja ära või mitte, sest raha eest ma seda nii või teisiti vaatama ei hakkaks. Ma loodan väga, et see nii ka jääb, kuid sisimas kahtlustan, et tulevikus tuleb nii minul, kui ka paljudel teistel hakata oma harjumusi muutma. Mäletan, kui lugesin väikese ja tatisena R. L. Stevensoni suurepärast „Aaretesaart“. Lapsena ei osanud ma aimata, et ühel päeval avaneb ka minule raamatu peategelase kombel võimalus saada piraadiks. Samuti ei teadnud ma, et piraadi suurimateks muredeks pole mitte tormine meri, skorbuut ja suguhaigused, vaid imeloomad nagu ACTA, PIPA, SOPA ja muud taolised. Kübermeri on aga siiani veel piiritu ja täis avastamist. Ma väga loodan, et see nii ka jääb ja ruum Internetis veel otsa ei saa.
Meie kool
Sulge kuvar. Kuula. Keskendu. Karmen Kütt Juhatuse liige haridusvaldkonnas
T
unnis arvutite kasutamise keelamine kannab endas üldiselt head eesmärki - tõsta õppe kvaliteeti. Avaliku halduse instituudi juhid eeldavad, et võttes tudengitelt võimaluse arvutit kasutada, lülitatakse välja niiöelda segav faktor ja tudengid saavad paremini õppejõu jutule keskenduda. Samuti on toodud välja, et arvuti kasutamine raskendab ka kaastudengite keskendumist ja demotiveerib õppejõude õpetama. Kas nii lahendatakse probleemi?
Peab tunnistama, et probleem, millega avaliku halduse instituudi juhid tegelevad, on õige, kuid lahendus sellele mitte. Kõigepealt me siiski eeldame, et tudeng on täiskasvanud isik, kes on tulnud ülikooli õppima vabatahtlikult. Seega ei tohiks ülikool ka käsitleda tudengit kui põhikooli õpilast, keda tuleb sundida õppima ja kes ei saa aru õppejõust, kes seletab talle, miks ei peaks tunnis arvutit kasutama. Peale selle on arvuti mitmetes tundides väga kasulik abivahend konspekteerimisel, kuna see annab võimaluse hiljem materjale töödelda, näiteks lisada sinna graafikuid, jooniseid ja lisamõtteid. Lisaks tuleks arvestada, et need tudengid, kes veedavad oma tunde Facebookis, ei hakka ka hiljem tunnis suure tõenäosusega kuulama, kui ülejäänud tunni juures midagi muud ei muutu. Arvuti asendub lihtsalt uue segava faktoriga nagu pastakas, patsikumm, akna taga istuv orav või pinginaaber. Millised võiksid olla alternatiivid? Selleks, et hakata hariduse kvaliteeti tõstma ja tudengeid rohkem oma tundi kaasata, tuleks tegeleda kõigepealt sellega, mis on see põhjus, miks tudengid
tunnis ei kuula. Suure tõenäosusega on neid põhjuseid mitmeid ja väga erinevaid, alustades sellest, et õppejõu jutt on ebahuvitav, monotoonne või õpikus olemas või siis, et tund on ajaliselt halvasti üles ehitatud. Igatahes on väga keeruline näidata ühte probleemi põhjust ja sellele vastavat lahendust. Selleks, et tudengid keskenduksid tunnile rohkem, tuleks hakata neid enam tundi kaasama, kasutades vahepaladena näiteks grupitöid ja tekitades tundides diskussioone. Samuti peaks õppejõud hakkama suunama lühiajalist tähelepanu nendele tudengitele, kes on ennast tunnist “välja lülitanud”. Näiteks esitades oma eelneva jutu kohta tudengitele küsimusi, võib garanteerida, et tudengid hakkavad kuulama, sest keegi ei soovi endale seda piinliku momenti, kus ta ei tea küsimusele vastust. Peale selle peaksid õppejõud mõtlema enam ka oma tunni ülesehitusele ja selle juures arvestama, et tudeng suudab kuulates keskenduda umbes 20 minutit. Seega peaks kasutama ka loengutes lisaks tavapärasele “mina räägin, teie kuulate” formaadile mingil hetkel ka lühikesi paariminutilisi grupitöid või harjutuste lahendamisi. Lisaks tuleks arvutit näha mitte kui vaenlast, mille vastu võidelda, vaid kui abivahendit, mille abil tundi paremaks muuta. Olenevalt ainest on väga mitmeid võimalusi, kuidas arvutit tunnis kasutada. Näiteks saab seeläbi luua erinevaid mudeleid, mida tunnis katsetada, lahedada online harjutusi jne. Samuti saab neid kaasata õppeprotsessi, näiteks selleks, et tunni ajal õppejõule tagasisidet anda. Kui on tõesti tund, milles ei ole vaja arvutit kasutada, siis peaks selle
otsuse tegema seda konkreetset tundi andev õppejõud, mitte instituut kõigi õppejõudude eest. Sellisel juhul saab õppejõud selgitada, kuidas arvuti kasutamine pärsib selle aine omandamist ja üldjuhul ei ole tudengid ka selliste korralduste vastu. Mõned väidavad, et ei ole vahet olukorral, kus on üldine keeld ja osad õppejõud võivad arvutite kasutamist lubada ja olukorral, kus üldiselt on lubatud arvutite kasutamine ja õppejõud võivad vajadusel oma tunnis nende kasutamist keelata. Siiski on nendel kahel väga oluline vahe. Esimesel juhul me eeldame, et tudeng ei saa aru õppejõudude mõistlikest seletustest ja ilma üleüldise keeluta avaks ikkaki oma sülearvuti ekraani. Teisel juhul me aktsepteerime, et tudeng on täiskasvanu, kes pärast argumenteeritud seletust sellest, miks arvuti kasutamine ei tule aine omandamisele kasuks, paneb oma seltsilise kotti tagasi. Kuidas oleks saanud kogu protsessi paremini juhtida? Praegusel juhul said tudengid teada sellest, et neil ei ole lubatud arvuteid tundides kasutada päev enne, kui see poliitika nende jaoks kehtima hakkas. Selle keelu väljatöötamisse ei olnud kaasatud tudengiesindajaid ega ka tudengeid laiemalt. Selline poliitikate kujundamine on äärmiselt taunitav, kuna ei arvesta nende inimeste arvamusi, keda see kõige enam mõjutama hakkab. Selleks, et leida lahendus, mis sobib nii tudengitele kui ka õppejõududele, tuleb kõigepealt omavahel suhelda ja koos probleemi analüüsida, sest vaid nii saab jõuda probleemi tegelike põhjusteni. MÄRTS 2012 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 5
Persoonilugu
Logistik, maailmaparandaja ja esim Milline sa lapsena olid?
Katrin Köbas katrin.koebas@gmail.com
T
auri Kärson on sirgunud Antsla koolipoisist TTÜ Üliõpilasesinduse esimeheks. Nüüd on Tauri oma ametiaega lõpetamas ning ootab, et mõni tubli tudeng tema koha üle võtaks. Kolmele esinduses veedetud aastale vaatab ta tagasi rõõmsal meelel, kuna mitmetele uutele ideedele on suudetud luua korralik raamistik. Kuigi viimaste aastate jooksul on esinduses palju tööd ära tehtud, loodab Tauri siiski, et see tulevikus veelgi edasi areneks. Tiheda päevakavaga esimees leidis ühel ennelõunal aega ka Studioosuse küsimustele vastata. Rääkisime nii minevikust, olevikust kui tulevikust – ikka aktiivse tudengite esindaja võtmes. Varsti toimuvad üliõpilaskonna esinduskogu valimised. Täpsustame siinkohal üle, mis vahe on siis ikkagi esinduskogul ja üliõpilasesindusel. Esinduskogu on üks osa üliõpilasesindusest, mille roll on panna paika suunad ja strateegiad, kinnitada tegevuskavad, eelarved. Seega on neil nö seadusandlik võim. Ülejäänud üliõpilasesindusel on nö täidesaatev. Viiakse ellu seda, mis on esinduskogu poolt kinnitatud. Millal avastasid sa endas juhi ja aktivisti oskused?
Umbes 14-aastaselt avastasin selle, et tahan olla enamat kui lihtsalt palgatööline. Siis tundsin, et pean pingutama ja edasijõudmise nimel töötama. Aga kodukoht ja gümnaasium ei andnud selleks võimalusi, mistõttu tol ajal polnud ma veel ühiskondlikult aktiivne. Alles ülikoolis tekkisid võimalused. Alguses tegin ühe üritusprojekti, edaspidi tuli üha suuremaid ettevõtmisi, kuni jõudsin punkti, kus hetkel olen. 6 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MÄRTS 2012
Ma mõtlen korraks sellele... Mäletan, et ma olin selline, kes ikka silma jäi – olenevalt olukorrast kas hea või halvaga. Aga selles mõttes vaikne ma polnud. Olid siis krutskeid täis? See oleneb. Lasteaias olin küll krutskeid täis, aga algklassides muutusin tubliks. Siis edasi jälle pisut rohkem krutskeid täis. Samas kuuendast üheksandani olin jälle pisut tublim ja edasi veel tublim. Niimoodi on ta läinud... Ma mäletan, et 12-aastaselt sain esimese mootorratta. Vanavanaisa oma oli see kunagi. Tol ajal klassikaaslaste vanemad kartsid küll, et ma rikun nende võsukesed ära. Kui suur on perekonna roll isiksuse kujunemisel? Perekonna roll on päris suur. Mind pole kunagi otseselt piiratud, pole pandud keelde peale. Selles mõttes on mul olnud vaba kasvukeskkond. Aga teiselt poolt jällegi on isapoolsed vanaema-vanaisa väga palju andnud. Nad kasutasid pidevalt õpetussõnu. Näiteks: „Käitu teistega nii, nagu sa tahaksid, et sinuga käitutakse“. See ongi rohkem suunanud ja pannud elu üle mõtlema. Vanavanaisa oli ka eeskujuks: töökas maamees. Kuidas leiad kiiretel aegadel motivatsiooni edasitegutsemiseks? Kui tõesti tundub, et töid ja tegemisi on üle pea ja juhtub veel, et miski ei lähe nii hästi, kui ma ideaalis sooviks, tekib ikka väike motivatsioonipuudus. Sel juhul aitab, kui võtan kõik oma tegemised ette, kirjutan nad välja – mul on endale loodud süsteem. Nii on pilt silme ees ja see aitab otsustada, mis on oluline ja mis vähemoluline. Kui tean täpselt, mida iga päev tegema peab, saan sellest situatsioonist välja tulla. Oled sa mõelnud, kus ning millisena näed ennast 10-15 aasta pärast?
Mind on üliõpilasesindus muutnud selliseks, et olen hakanud tulevikule mõtlema küll. Algselt polnud üldse plaanis esinduses nii kaua aktiivne olla. Aga praegu ma üldse ei kahetse siin veedetud aega, kuna olen saanud väga palju head oma tulevaseks eluks – avanud uusi uksi. Kuna ma olen nüüdseks olnud esinduses kolm aastat, siis mingi hetk mõtlesingi, et panen enda jaoks paika, mis ma siis mingiks ajaperioodiks tehtud tahan saada. Oluline on, et siht ei kaoks ära. Tulevikus näen ennast ettevõtjana. See on üks asi. Aga ma tunnen ka, et mingi hetk pean poliitikasse minema, kuna on asju, mida tahaks paremaks muuta. Kui kerge või raske on sinu jaoks uute kontaktide loomine? Võrreldes kolme aasta taguse olukorraga, on see kindlasti kergemaks muutunud. Positsioon muudab kontaktide loomise lihtsamaks, kuna annab selleks konkreetse põhjuse. Olen tutvunud ja töötanud paljude tublide inimestega, keda võiks ka tulevikus enda meeskonda värvata. Niisugused kontaktid on kujunenud väga hinnaliseks. Öeldakse: „Ise tehtud, hästi tehtud.“ Vastab see ütlus tõele? Kui enda jaoks on mingi visioon hästi läbi mõeldud, on võimalik seda teistele edasi anda ning sel juhul võib ülesandega väga hästi hakkama saada ka keegi teine. Kui ma esinduse kontekstis hakkaksin kõike ise tegema, siis ei areneks see organisatsioon kuhugi. Tuleb julgeda ülesandeid delegeerida. Minu positsioonis peab oskama inimesi juhtida – andma neile eesmärgid võimalikult hästi ette. Tihti inimesed ületavad ootusi, teinekord jällegi mitte. Nüüd konkreetselt vastates: ma ei poolda niisugust mõtteviisi. Kas oled oma valimislubadused juba täitnud? Midagi pole tagaplaanile jäänud, kuna kõik lubadused said antud lähtuvalt sel-
Persoonilugu
mees Tauri Kärson otsib järeltulijat Oled käinud Antsla Lusti lasteaias. Milline on sinu suhe lustimisega? Kas esinduse töö kõrvalt jääb selleks üldse aega? Ma olen viimasel ajal hakanud lustimisaega rohkem võtma. Varem ei osanud aega veel nii hästi juhtida, aga esinduse juhilt nõuavad erinevad olukorrad, et kõik peab olema planeeritud. Mul on aega sportimiseks ja muuks taoliseks, aga see vaba aeg tuleb lihtsalt võtta. Kõik tuleb kirja panna! Varasem kogemus on näidanud, et kui vaba aega kirja ei pane, siis seda ei leiagi. Meeldib sulle reisida või oled pigem Eesti-keskne inimene? Meeldib ikka reisida. Praegu pole seda peamiselt aja ja ressursside puuduse tõttu teinud. Ma ei teagi tegelikult, millal peaks reisima minema, kuna suvi on Eestis ka täitsa okei. Äkki sügisel. Aga siis on kiire tavaliselt. Minu jaoks muudab reisimise ebamugavaks asjade kokku- ja lahtipakkimine. Kas usud, et senine kogemus üliõpilasesinduses avab sulle uksi ka välismaailmas?
lest, mida reaalselt ongi vaja teha, mitte lihtsalt meeldimiseks. Esinduse poliitika pole üks ühele võrreldav päevapoliitikaga. Viie aasta arengusuunad on paika pandud ja neist lähtudes peabki iga juhatuse liige tegutsema. Kõik lubadused olen enda jaoks ka valdkonniti välja kirjutanud – rohelised, kollased ja üksikud punased. Need viimased tulenevad sellest, et prioriteedid on ümber seatud. Kui kevadel tundus, et mingid asjad saab ära teha, siis nüüd on lihtsalt tekkinud olulisemaid teemasid. Kasvõi kõrgharidusreform või hiljuti käivitunud Tudengimaja.
Kui raskeks muudab sinu jaoks tööülesannete täitmise see, kui info üliõpilaste elu puudutavate muudatuste kohta pole kättesaadav? Üldiselt pole TTÜ-s probleemiks, et info esinduseni ei jõua või meid ei kaasata. Suletud kuvarite poliitika oli üks erand, mis kinnitab reeglit. Üldjuhul peetakse meiega ka ikkagi plaani ning küsitakse tagasisidet. See võimaldab sageli inimeste negatiivset reaktsiooni vähendada.
Kindlasti avab. Hoiakud on muutunud. Varem ma üldse ei mõelnud näiteks välismaal õppimisele. Nüüd olen esinduse kaudu kokku puutunud paljude väliskoolidest tulnud inimestega. Ka siinne ülikoolikogemus on pannud mõtlema, et tahaks ikkagi näha mingit teist keskkonda. Mujal vaadatakse minu Üliõpilasesinduse kogemuse peale ilmselt ka päris hästi, kuna välismaal on esindused hoopis suuremad ja laiema tegevusampluaaga. Tänu tööle esinduses olen õppinud inimesi paremini tundma. On tekkinud mingi sisetunne, mis ütleb, kellele näiteks üht või teist nalja teha saab ning kellele mitte. Olen puutunud kokku erinevate hoiakute ja kultuuridega. See muudab tulevikus hakkamasaamise kindlasti kergemaks. MÄRTS 2012 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 7
Oluline
Praktikast võidavad kõik osapooled! Riina Tallo Eesti Energia järelkasvu projektijuht praktika@energia.ee
E
esti Energia pakub aastas paarisajale noorele võimalust teha praktika raames tutvust reaalse tööga ning rakendada koolis õpitut. Saadud kogemus on väärtuslik nii praktikandile kui ettevõttele. Abiks õppetöös Praktika on võimalus teoorias omandatud teadmisi rakendada ja erinevaid rolle katsetada. See on abiks nii õppetöö eesmärkide mõistmisel kui ka enda jaoks prioriteetide seadmisel. Praktika aitab noorel leida enda jaoks sobivaim ja enim väljakutset pakkuv eriala, millele spetsialiseeruda. Mida selgemaks muutub eesmärk ja teadlikkus sellest, kuhu suunas areneda ja kus oma oskusi reaalselt tulevikus rakendada, seda suurem on ka motivatsioon õppetöös sügavuti minna ja leida enda jaoks olulisi rõhuasetusi. Praktika on ka hea võimalus leida endale lõputöö teema ning juhendaja. Ettevõttes olles tasub juhendaja ja kolleegidega sel teemal suhelda, et oma olemasolevatele ideedele kinnitust ja tuge otsida või teha selgeks, milliste teemade uurimise juhendamisest ettevõte ise huvitatud oleks. Kontakt tulevase tööandjaga Ettevõttele on praktikandid võimalus tutvuda potentsiaalsete tulevaste töötajatega.
8 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MÄRTS 2012
Erialaste oskuste kõrval on üha olulisemad ka töötaja isikuomadused, oskus õppida, teha koostööd ja tahe areneda. Kõike eelnevat on töötajate värbamisel aga väga keeruline hinnata ning seetõttu on praktika käigus ennast heast küljest näidanud tudengitel suur eelis töölesaamisel – tööandjal on praktikandi suhtes juba kindlustunne ja usaldus. Seetõttu tasub kindlasti praktikal olles suhtuda oma ülesannetesse täie tõsidusega ning näidata ise huvi ja initsiatiivi. Ära unusta juhendajalt endale soovituskirja küsida – praktika on väärt kogemus, mida CV-s kajastada.
„Eesti Energia üheks strateegiliseks eesmärgiks on olla inseneridele esimene ja pikaajaline tööandja. See tähendab, et ettevõtte jaoks on oluline panustada praktikantide ja äsja õpingud lõpetanud uute töötajate arengusse ning luua neile väljakutseid pakkuvad ja motiveerivad võimalused pikaajaliseks töösuhteks.“ Ole teadlik oma võimalustest! Praktikat planeerides tasub kõigepealt erinevatest allikatest infot koguda ja analüüsida nii oma eesmärke kui ettevõtete poolt pakutavaid võimalusi. Alustuseks tasub pöörduda oma teaduskonna ja ülikooli karjääriteenistuse poole, kelle kodulehtedelt leiab konkreetseid praktikapakkumisi. Uurida tasub ka spetsiaalselt praktikakohtade vahenduseks loodud portaali www.workbook.ee.
Kindlasti on põhjust uurida tausta kaastudengitelt, kellel praktikakogemus juba selja taga. Mõistlik on kaardistada enda jaoks valdkonna sobivad ettevõtted ning külastada nende kodulehti, kust võib leida nii juhiseid praktikale kandideerimisel kui ka konkreetseid praktikapakkumisi.
Eesti Energias toimub valdav osa praktikatest suvel. Märtsi alguses kaardistatakse üle kogu kontserni praktikapakkumised ning avalikustatakse need kodulehel. Kuna soovijaid on reeglina rohkem kui praktikavõimalusi, toimuvad praktikakohtadele konkursid – praktikandile on see heaks võimaluseks omandada kandideerimise kogemus, mis toimub samadel alustel kui töökohale kandideerimisel. Info: www.energia.ee/noored 6.-7. märtsil toimub TTÜ-s karjääriüritus „Võti Tulevikku“ (www.vt.ee), mis toob kokku tudengid ja tulevased tööandjad. Ürituse raames on hea võimalus ettevõtete praktikavõimaluste kohta täpsemat infot saada ning oma küsimustele vahetult vastuseid leida. Juhul, kui sobivat praktikapakkumist väljapakutute hulgast ei leia, tasub alati olla ise aktiivne, pöörduda otse ettevõtte poole ja anda endast ja oma soovidest märku! Edukat praktikat kõigile ja kohtumiseni karjääriüritusel „Võti Tulevikku“!
Oluline
Siim Nopri
Martin-Leo Kisand
Kadi Mölder
Marius Luik
Praktika: EE võrgutehnik Tallinna piirkonnas (2011)
Praktika: EE juhtimisarvestuse analüütik (2011)
Praktika: EE võrguarengu spetsialist (2011)
Praktika: EE võrguhaldur (2010)
Praktikale asudes: TTÜ elektroenergeetika II kursus
Praktikale asudes: TTÜ majandusteaduse II kursus
Täna: jätkab õpinguid samal erialal, töötab poole kohaga Eesti Energias
Täna: jätkab õpinguid samal erialal, viimasel kursusel
Praktikale asudes: TTÜ elektroenergeetika magistriõpe
Praktikale asudes: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika II kursus
Täna: jätkab õpinguid samal erialal, töötab Eesti Energias võrguarengu spetsialistina
Täna: õpib sama eriala magistriõppes, töötab Eesti Energias võrguhaldurina
„Töötasin 2 kuud võrgutehnikuna Tallinna piirkonnas, töö seisnes jaotusvõrgu liinide ning alajaamade visuaalses ülevaatuses. Praktika käigus õppisin väljanägemise järgi erinevaid võrgu elemente ära tundma küll, kuid süsteemi hingeelusse väga põhjalikult ei tunginud. Kuna antud programm oli üsna vähenõudlik, soovitaks selle läbimisele mõelda juba pärast esimest kursust.“
„Soovitan praktikantidel ettevõttes lahtiste silmadega ringi käia ning mitte peljata inimestega kontakti otsida. Sellest võib midagi head sündida. Mina leidsin seeläbi sobiva koha, kus töötan praegugi.“
„Igapäevane töö seisnes erinevate aruannete iseseisvas koostamises ja nende saatmises vastavate valdkondade juhtidele. Näiteks panin kokku arvulise info eelneval nädalal müüdud energiasäästuteenuste kohta, arvutasin Exceli abil välja erinevad teemaga seostuvad suhtarvud ja kõige lõpuks vormistasin andmed visuaalselt meeldival kujul. Tulenevalt tööülesannetest õnnestus päris palju erinevate Eesti Energia töötajatega suhelda ja ettevõtte erinevaid valdkondi lähemalt tundma õppida. Praktika Eesti Energias andis mulle korraliku kogemuse valdkonnas, mis mulle endale väga suurt huvi pakub. Oli tore olla osaks meeskonnast, mis toimis ja oli üksteise suhtes sõbralik ning toetav. Enda kogemusega jäin väga rahule ja saadud erialaseid kogemusi analüütiku tööst on praeguseks juba õige mitmel korral vaja läinud.“
„Uutele praktikantidele soovitan kandideerimisel vestluste ning testide ajaks kindlat meelt ja aktiivset osavõttu, sest õnnestumisel on pingutus seda väärt!“
„Sattusin praktikale meeskonda, kus oli nii noori kui vanemaid töötajaid väga erinevate kogemustega. Osad kolleegid olid töötanud elektri vallas juba paarkümmend aastat ning jagasid meeleldi oma suurt kogemustepagasit. Praktika ajal toimusid ka eraldi üritused praktikantidele ja seda rohkem saime tuttavaks teiste praktikandidega muudest osakondadest ning kogemusi jagada. Seega tõi praktika kaasa ka palju uusi tuttavaid.“
„Kandideeri praktikakohale, mida tõeliselt soovid, mitte sellele, mis tundub olevat kõige väiksema konkurentsiga!“ „Kasuta praktika aega kasulikult, anna enda panus ettevõttesse!“ „Praktika ajal ära karda kolleegidelt nõu küsida töökaaslastelt õpidki kõige rohkem!“
„Praktikale kandideerisin hoopis muule ametikohale ja sinna ei saanud, aga mingi hetk helistati ja pakuti võrguhalduri praktika kohta. Tulemuseks oli see, et peale praktika lõppu paluti mul tähtajatult liituda Eesti Energia meeskonnaga. Nüüdseks on aasta numbriks juba 2012, töötan endiselt sama meeskonnaga, õpin sama eriala magistriõppes ja olen olukorraga väga rahul!“
„Hea kogemuse andis see, et aegadel, mil mu juhendaja minuga tegeleda ei saanud, leidis ta mulle "asendusjuhendaja" mõnest teisest osakonnast. Tänu sellele sain reaalse pildi sellest, mida mingi osakond teeb ja kuidas see suur süsteem toimib.“
MÄRTS 2012 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 9
Meie ülikool
Tagasivaade ehitustudengite sügissem kuidas tudengid töövarjul käisid
T
änaseks on Ehitusteaduskonna Üliõpilasnõukogu töövarju pilootprojekt „Minu tulevik ehitajana!?“ lõppenud. Peamiselt novembris toimunud projekti vastu oli tudengite huvi üllatavalt suur: registreerus 40 üliõpilast, kes esindasid ehitusteaduskonnas pakutavast kümnest erialast seitset. Suur huvi projekti vastu näitab, et tudengid hoolivad oma tööalasest tulevikust ning soovivad end selleks võimalikult hästi ette valmistada. Taoline suhtumine kinnitab, et üliõpilased ei taha kobada pimeduses, vaid soovivad juba õpingute kestel omada teadmist sellest, milliseks kujuneb elu pärast õpingute lõppu TTÜs. Iga üliõpilane sai valida, millisel ametil töötava spetsialisti tööpäeva ta jälgida soovib. Tudengitele, kel puudus täpne ettekujutus oma tulevasest elukutsest,
pakkusime välja mõne ameti, millelt ta end kunagi leida võiks. Jälgimas käidi mitmeid erinevaid ameteid: ehituse järelevalvajat, objektijuhti, projektijuhti, eelarvestajat, konstruktorit, projekteerijat, kvaliteedijuhti, hankespetsialisti, veespetsialisti, torutööde koordinaatorit ning ettevõtte juhatajat. Projektis osalenud tudengid tunnistasid, et päev spetsialistiga aitas neil tõesti luua endale parema arusaama tuleviku osas. Samas leiti, et üks päev on ülevaate saamiseks lihtsalt lühike aeg, vaja oleks vähemalt nädalat! Kuna projekti eesmärgiks oli näidata ehitusteaduskonna üliõpilastele üht tulevikuvõimalust mitmest, saame öelda, et täitsime oma eesmärgi ning seda mitmekordselt. Nimelt lisaks sellele, et mitmed Tallinnas ning Tallinna lähistel tegutsevad ehitusettevõtted olid väga vastutulelikud ning lubasid meie üliõpi-
lastel „varjutada“ nende töötajaid, pakuti projekti raames nii mõnelegi tudengile võimalust minna sinna ka praktikale. Selline pakkumine näitab, et tuleviku väljavaadetest ei ole huvitatud mitte ainult tudengid, vaid ka ehitusettevõtted, kes just meid, tuleviku suhtes teadmatuid üliõpilasi, oma tulevaste töötajatena näha soovivad. Suur tänu meie tudengeid võõrustanud ettevõtetele: Lemminkäinen Eesti AS, Teede REV2, Keskkonnaministeerium, K-Projekt AS, Nordecon AS, Merko Ehitus, AS YIT Ehitus, OÜ IB Aksiaal, OÜ Amecon, OÜ EstKonsult, Innopolis Insenerid OÜ, Projekt Kuubis OÜ, Conviso OÜ, AS Telora - E, Maru Ehitus AS, AS Restor, Eventus Ehitus AS. Kevadsemestril uue hooga! Lisaks väljasõitudele peaksid ehitustea-
ÜLAR PALMISTE, küte ja ventilatsioon, 3. kursus
THEA TUUM, küte ja ventilatsioon, 2. kursus
Kuna siiamaani olin õppinud valdavalt erinevaid alusaineid, siis tegelikult puudus mul ettekujutus selle kohta, milline on tehnosüsteemide projekteerija töö. Kindel ei olnud ma ka selles, kas õpin üldse õigel erialal. Seega haarasin kohe kinni võimalusest veeta töövarjuna päev kütte- ja ventilatsioonisüsteeme projekteerivas ettevõttes.
Arvan, et kaks aastat tagasi olin mina üks vähestest keskkoolilõpetajatest, kes oli juba aastaid teadnud, mida edasi õppida. Minust pidi saama projekteerija, aga aasta pärast ülikoolitee algust avastasin, et ega ma päris täpselt ei teagi, mida projekteerijad igapäevases töös teevad. Töövarju projekti raames avanes mulle võimalus külastada Inseneribüroo Aksiaali ning veeta üks huvitav päev büroo juhataja Peeter Parrega.
Olin töövarjuks ettevõttes Amecon OÜ. Mind võttis vastu tehnosüsteemide projekteerimise osakonna juhataja, kes tutvustas mulle ettevõtte tegevusalasid. Mina omalt poolt küsisin kõike, mis pähe tuli ja sain ka oma pärimistele vastused. Edasi istusin ventilatsiooni projekteerija kõrvale ning jälgisin tema töötegemist. Mulle seletati, mis ülesannete lahendamine hetkel käsil on ja mida oleks vaja teha. Samuti oli mul võimalik näha TTÜ kuuenda korpuse jahutuskoormuse arvutamist simulatsiooniprogrammi abil. Töötegemise vahepeal räägiti mulle, kuidas toimub suhtlus erinevate ehitusega seotud osapoolte vahel. Osakonna juhataja rääkis ka ühest huvitavamast projektist, milleks oli tehnosüsteemide projekteerimine ÜRO hoonele Aafrikas. Tänu töövarjuks olemisele sain ettekujutuse, milline on tööpäev projekteerimisfirmas ja millega seal igapäevaselt täpsemalt tegeletakse. Õppisin sellest päevast, et BIM-i ja simulatsiooniprogrammide oskus annab väga suure eelise erialase töö saamisel. Töövarjupäev andis motivatsioonisüsti koolitöös rohkem pingutada. 10 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MÄRTS 2012
Kuna olin juhataja varjuks, siis sain põgusa ülevaate kogu kontoris toimuvast. Päev algaski ringkäiguga, mille jooksul vaadati üle kõik käimasolevad projektid ja nende jooksvad probleemid. Pärast ringkäiku tutvustas härra Parre, kuidas nende kontoris igapäevane töö toimub ning seletas mulle pisut täpsemalt lahti probleeme, mis ringkäigu ajal üles olid kerkinud. Järgnevalt sain tutvumiseks palju erialast kirjandust nii eesti, soome kui ka inglise keeles. Lisaks otsiti tehtud projektide seast välja TTÜ Tudengimaja sisekliima projekt, millega sain lähemalt tutvuda. Terve päeva jooksul sain esitada kõikvõimalikke küsimusi, mis olid kõik seotud projekteerimise, projekteerijana töötamise ning projekteerijaks saamisega. Tänu töövarju projektile sain vastused kõigile küsimustele, mis olid tekkinud ning sain kinnitust, et õpin õiget eriala. Soovitan kõigil, kes ei ole täiesti kindlad selles, kuidas töö nende valitud erialal igapäevaselt välja hakkab nägema, võtta osa töövarju projektist.
Teadus seletab
mestrile ehk
Kui kiiresti liigub surm?
duskonna üliõpilased nüüdsest silma peal hoidma ka töövarju projekti tähtaegadel, kuna tegemist ei olnud vaid ühekordse ettevõtmisega! Sarnaselt ETÜNi erialaste väljasõitude korraldamisega hakkab ka töövarju projekt toimuma igal semestril. Järgmine võimalus avaneb kõigile soovijatele juba märtsi alguses, seega hoidke silmad lahti! Täpsem info meie kodulehel: www.ttu.ee/etyn.
Victor Alari victor.alari@phys.sea.ee
S
urma liikumise kiirus, ehk vikatimehe liikumiskiirus sõltub ilmselt inimese vanusest, keda ta jälitab. Stanaway et al (2011) on välja selgitanud, et normaalsetes töötingimustes on vikatimehe kiirus 0,82 m/s, st see on tema optimaalne niitmiskiirus. Samas kaob vikatimehe töö kvaliteet, kui kõndimiskiirus ületab 1,36 m/s ehk 5 km/h. Sellistele tulemustele jõudsid teadlased, analüüsides 1705 üle 70 aastase mehe suremissagedust ning nende liikumisharjumusi. Töö praktiline järeldus ongi see, et liikudes kiiremini kui 5 km/h on võimalik vikatimehele tagumist poolt näidata. Vähemalt mingi perioodi.
KERSTI VILIMAA, ehitusmajandus, 3. kursus Kohe, kui ma nägin, et ehitusteaduskonnas on võimalus võtta osa töövarjupäevast, teadsin, et sellest võimalusest ei saa ma loobuda. Ilma pikema mõtlemiseta täitsin ankeedi ning peagi sain enda juhendaja kontaktid. Algul ei osanud ma väga midagi oodata, sest see oli minu esimene kokkupuude erialase tööga. Kuna ma polnud varem praktikal käinud, keerlesid mul ka töövarjupäevale minnes peas mõtted, et äkki saab sinna ka praktikale?!
Nagu teaduses kombeks, põhjustavad tulemused uusi uuringuvajadusi. Nimelt kuna surm on kõndides nii aeglane, siis on suur oht, et ta võib enda huviorbiiti võtta näiteks ujujad või jalgratturid. Samuti puudub meil informatsioon surma töövõime kohta, see tähendab, kas piisab sellest, kui käia paaril korral nädalas kõndimas distantse liikumiskiirusega 5 km/h või tuleb seda korrata iga päev. Kui iga päev, siis kui kaua iga päev? Samas ei tasu jällegi üle pingutada. Mitmed uurimused on ka näidanud, et liiga kiiresti ning ebatasasel pinnal liikuvad vanainimesed kukuvad sagedasti ning saavad surma. On ju selge, et vikatimees jõuab maaslamajale järele ning töö ongi tehtud.
Minu eriala on ehitusmajandus ning sain veeta päeva koos eelarvestajaga. Töövarjupäev oli plaanitud kahes osas. Esimese poole olime objektil ning teise poole kontoris. Sain näha objekti, mida minu juhendaja eelarvestama hakkas ning samuti sain lühiülevaate erinevatest eelarvestamise protsessidest. Kasulikku infot tuli minu jaoks küll ja veel. Mulle tunduski, et sellest ühest päevast jäi väheks, sest mida rohkem infot juurde tuli, seda rohkem sain aru, kui vähe ma ikka asjast tean ja kui oluline on praktiline pool teoreetilise kõrval. Minu positiivseks üllatuseks sain juba paar kuud hiljem kutse tulla tagasi, aga juba praktikale! See kogemus oli minu jaoks äärmiselt kasulik ja vajalik. Kindlasti soovitan kõigil võtta osa järgmisest töövarjupäevast, et näha enda eriala praktilist poolt ning ehk saada ka mõnda ettevõttesse „jalg ukse vahele“!
Tipikale soovitan vikatimehe vältimiseks mõõdukat tempot, seda nii sportides kui ka töö-, era-, ja koolielus ning ära kihuta autoga. Kui Sa eksid, siis saab ta Su kätte!
Joonis 1. Vikatimees jälitamas vanahärrat.
Viited. Stanaway, F.F. 2011. How fast does the Grim Reaper walk? Receiver operating characteristics curve analysis in healthy men aged 70 and over. BMJ, doi: 10.1136/bmj.d7679. MÄRTS 2012 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 11
Teadus TTÜ-s
Jäääääääää Victor Alari victor.alari@phys.sea.ee
Ä
hmi täis Titanicu tüürimees jookseb kapteni juurde: „Kapten, Kapten – jää tuleb.“ Kapten vastab: „Aa, kas viski ka tuleb?“ Tõepoolest, tahkestunud vesi on oluline komponent nii looduses kui sotsiaalses elus. Kui maltalaste jaoks tähendab palju jääd hunnikut jääkuubikuid klaasis, siis meie armsat Eestimaad ümbritsev Läänemeri võib mõnel talvel ikka täitsa kinni kaanetada ning Soome lahes, Pärnu lahes ning Väinameres on jää üsna igaaastane nähtus. Jää võib aga saada suureks takistuses ohutule navigatsioonile, teisalt võivad just jää vahele tekkinud lahvandused soodustada laevaliiklust. Seda, kuidas jääolud mõjutavad laevaliiklust Soome lahel, uuris dr. Ove Pärn, kes kaitses oma doktoritöö „Merejää deformatsioonid Soome lahes ning nende mõju laevaliiklusele“ Tallinna Tehnikaülikoolis 2011. aastal.
Soome laht kihiseb laevadest nagu sipelgapesa: üle 300 tonniseid jurakaid seilas juba 2006. aastal üle 37000. Laht ise kujutab endast lausa navigatsioonilist põrgut, sest ta on kitsas, saari ja madalikke on palju, udu esineb tihti ja laiuskraadi tõttu on sageli pime, teisi laevu on meeletult, suured laevateed ristuvad Tallinna-Helsingi vahel ning kui tuleb talv, hakkab võtmerolli mängima jää. Laevaõnnetuste kõige sagedasemaks põhjuseks on inimfaktor (Kujala et al, 2009) ning rasketes ilmastikuoludes, nagu jää, võimendub see määrani, kus õnnetused ei jää tulemata (vt joonis 1). Seega tekib õigustatud küsimus: kas Soome laht on jää mõistes võrdselt ohtlik kõikides oma osades või esineb kusagil raskeid jääolusid vähem ning sellest oleks võimalik navigatsioonil kasu lõigata? Dissertatsioonist selgub, et tekkinud merejää, mille kestus on kuni 140 päeva, on talvisel meresõidul peamiseks takistuseks ja ohuks laevadele. Tuuled põhjustavad jää ümberpaiknemist, tekivad vabavee avaused ja lahvandused, mis on sage nähtus Soome lahel. Teatud tingimustel kujunevad pikad ja piklikud lahvandused, mis võiksid soodustada laevaliiklust. Teisalt tekivad pinged jääkattes, moodustades laevadele ohtlikke rüsi- ja
ladejää moodustisi, mille paksus ulatub 15 meetrini. Soome laht on Läänemere ohurikkamaid piirkondi, kus 2002-2003 aasta talvel toimus ligikaudu 60% laevakere vigastustest. Talvel 2010 oli Soome lahel üle 50 juhtumi, kus laev takerdus mitmeks tunniks või päevaks jäässe. Lahvandused piki Soome lahte on eriti olulised külmadel talvedel, kui laht on jääga täielikult kaetud. Soodsaimad tuuled, mis genereerivad navigatsiooniks soodsaid lahvandusi piki Soome lahte, on põhja-, ida- ja lõunatuuled. Soome lahel domineerivad edelatuuled põhjustavad aga ebaregulaarseid ja mitteseotud jäävabu alasid, mis ei soodusta laevaliiklust. Talvine laevaliiklus mööda Soome lahte kulgeb peamiselt lahe kesktsoonis. Uuringu tulemused näitavad, et see on kõige ebasoodsam piirkond, kuna selles piirkonnas on lahvanduste sagedus keskmiselt 3-6 päeva talve jooksul. Soodsaim on liigelda Soome lahe põhjakaldapoolses alas, sest seal on suurim lahvanduste sagedus, 11-23 päeva talve jooksul. Lõunakaldal on see 6-19 päeva, kuid seal esineb ligilähedaselt kaks korda sagedamini rüsijääd. Loodus annab, loodus võtab! Viited. Pärn, O. 2011. Merejää deformatsioonid Soome lahes ning nende mõju laevaliiklusele. Doktoritöö. Tallinna Tehnikaülikooli kirjastus. Kättesaadav elektroonselt: http://digi.lib.ttu.ee/i/?603 Kujala, P et al. 2009. Analysis of the marine traffic safety in the Gulf of Finland. Reliability Engineering and System Safety, 94, 1349–1357.
Joonis 1. Kui sõita ei oska. 12 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MÄRTS 2012
„PEARAHAKÜTID“ 5. märtsil kell 20.00 ruumis VII-226 – Pilet 2€
Väikest kasvu Roger on mees, kellel näib kõik olemas olevat - ta on Norra kõige edukam pearahakütt, ta on abielus kauni galeriiomaniku Dianaga ja elab kallis villas. Kuid ots otsaga kokku tulemiseks peab ta pisut liiga palju väärtuslikku kunsti varastama. Endine eliitsõdur ja kalli maali omanik Clas Greve näib olevat ideaalne sihtmärk ja võimalus rahaprobleemid lõplikult lahendada. Kuid Clas Greve pole papist poiss ja tema majja sisse murdnud Roger leiab sealt midagi, mis sunnib teda oma elu eest põgenema. Pearahakütt saab omal nahal tunda, mida jälitamine tähendab. Norras kõigi aegade edukaimaks kodumaiseks filmiks tõusnud "Pearahakütid" on põhjamaine põnevik, mille läbivateks teemadeks reetmine, kättemaks ja tappev auahnus. „RAT KING“
12. märtsi kell 20.00 ruumis VII-226 – Pilet 2€
18-aastane Jury on lootusetult sõltuvuses arvutimängudest. Lähedaste survel on poiss viimaks nõus virtuaalmaailmast loobuma, kuid just siis ilmub välja Niki koos vastupandamatu arvutimänguga, mille eesmärgiks on missioonid täide viia reaalses elus. Vaatamata hoiatustele siseneb mängu ka Jury. Kiiremate tulemuste nimel võtab temaga äravahetamiseni sarnane Niki üle Jury argipäevase elu ning koos jõutakse uutele levelitele nii virtuaalses- kui reaalses elus. Piirid erinevate maailmade vahel kaovad ning mõistatuseks jääb, mis mängu Niki tegelikult mängib. Ja kas see ongi üldse enam mäng? „ÜKS KASS PARIISIS“
19. märtsi kell 20.00 ruumis VII-226 – Pilet 2€
Dino on kass, kes elab topeltelu. Päeval põõnab ta diivanil väikese tüdruku Zoe juures, kelle ema Jeanne on politseinik ning alatasa tööl. Öösel luusib ta aga lauahõbeda ning ehete jahil murdvaras Nicoga korterist korterisse. Ühel päeval toob Dino oma öiselt rännakult Zoele kaasa kalli kee. Jeanne’i abi Lucas saab kohe aru, et see on osa hiljuti varastatud kallist ehtekollektsioonist. Järgmisel ööl otsustab väike Zoe Dinot jälitada. Teel satub ta gängsterite vestlusele ning saab teada, et ka tema lapsehoidja kuulub kurjategijate jõuku. “Üks kass Pariisis” on Pariisi katustel kulgev põnev animeeritud tagaajamislugu. „NOWHERE BOY“
26. märtsi kell 20.00 ruumis VII-226 – Pilet 2€
Liverpoolis üles kasvanud John Lennoni lapsepõlv polnud mingi meelakkumine. Kaks naist võitlesid tema armastuse pärast: range ja hirmuäratav tädi Mimi, kes ta üles kasvatas, ning temast kunagi loobunud pisut tasakaalutu ema. Normaalsust igatsev John põgenes muusikasse ning leidis endale noore hingesugulase Paul McCartney näol. Ent just siis, kui Johni elus algab uus ja ere etapp, ujub minevik pinnale ja viib traagiliste sündmusteni. Tegemist on mängufilmiga John Lennoni nooruspõlvest ning muusikuks kujunemisest aastatel 1955-1960, kui rock’n’roll alles vallutas lavasid.
Huvitavat IT- valdkonnast
Käega katsutav hologramm
Karel Tõnson karel.tonson@tipikas.ee
K
indlasti on paljud näinud telerist natukene ulmelisena tunduvat hologramm kujutisi, kus saab vaadata meie ette kuvatavaid objekte iga küljepealt justkui oleksid need reaalsed ja käega katsutavad. Seda tehnoloogiat on palju näidatud ka teleris. Siin juures võin hea näitena välja tuua Star Wars, krimi seriaalid Kondid , CSI jne jne. Sealt ma tulingi mõttele uurida kui reaalne selline tehnoloogia tegelikult on.
14 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MÄRTS 2012
Hologrammist on kõige paremad näited pangakaartide peal turvaelementidena. Loomulikult on olemas ka effektsemaid hologramme, kus prinditakse lasertehnoloogial esemete kujutisi fotopaberile. Kuid tehnoloogia , mis suudaks tekitada hologrammi 3 mõõtmeliselt, on palju keerulisem. Esimene effektselt toimiv seade pandi kokku USA-s. Seade koosnes kolmest põhilisest koostisosast: keerlev peegel, mis on kaetud holograafilise difuusoriga (pildi hajutamiseks), spetsiaalne DVI liidesest ja projektorist, mis suudaks väga kiirelt pilti edastada. Selle seadme abil, saab projekteerida mistahes pilti peeglile ja vaadata seda igast küljest. Sinu ette kuvatav pilt on iga külje pealt erinev, täpselt nii nagu reaalne objekt. Kuid see tehnoloogia on juba tehnika maailmas vana ja
nagu kõikide tehniliste seadetega tänapäeval , muutuvad need aina peenemaks ja uuenduslikumaks. Eelmainitud seade töötati välja 2007 aastal. Aja jooksul kaotati ära peeglid ja muu ebaoluline ja jäi ainult spetsiaalne projektor. Nüüdseks on 3D hologramm võtnud täiesti effektse uuenduse kasutusele. Samal tehnoloogial põhineva, nagu on kuulsust kogunud Xbox „Kinect“ – jälgib uus hologramm seade sinu näppude liikumist ja sa võid sõna otseses mõttes puudutada ja mõjutada sinu ette kuvatavat virtuaalset objekti, kartmata, et mingi terava peegli vastu läheksid. Kolmemõõtmelised hologrammid on juba saanud ulmest reaalsusse ja ma usun, et neid täiustatakse veelgi. Kes teab milline see tehnoloogia 10 aasta pärast välja näeb.
Meie kool
Kes on grupivanem? Oskar Lesment Geotehnoloogia 1. kursuse grupivanem.
E
nne 9. veebruaril toimunud grupivanemate sotsialiseerumisüritust oleksin vastuse võlgu jäänud või öelnud poolnaljaga, et mina olen
Niisiis toimus neljapäeval, 9. veebruaril grupivanemate koolitus ja üksteisega tutvumise õhtu. Kohale tuli 23 grupivanemat, üks grupivanema assistent ning üks asendaja. Esimesed õpetussõnad lausus Tauri Kärson, seletades põhjalikult ja arusaadavalt, kuidas toimib TTÜ Üliõpilasesindus ning milline on organisatsiooni hierarhia. Näiteks ÜE esinduskogu on nagu Riigikogu, kus on tudengite poolt mandaadi saanud tudengite esindajad. Esinduskogu seab eesmärgid ja paneb paika strateegiad, millega üliõpilasesindus terviklikult tegelema peaks. Selleks moodustatakse üliõpilasesinduses hulgaliselt projektmeeskondi, millega saavad kõik soovijad liituda. Ilmselt seisnes Tauri jutu iva selles, et tuleb proovida kõike, mis TTÜ pakkuda suudab, vaatamata sellele, et ei ole läbi käinud ÜN-i ega ÜE-d ega oldud grupijuht. Muide, Tauri sai ka Üliõpilaskonna esimeheks täiesti juhuslikult, nimelt oli ta minemas esimesele ÜE-i infoõhtule, kuid tegemist oli koosolekuga, kus ta sai oma esimesed ülesanded, millele järgnesid aina uued ja uued. Järgmisena astusid kuulajaskonna ette kaks kena naisterahvast, kellest esimene tutvustas ennast Liise Valma’na, kes oli lühikese aja jooksul saanud AIESECi presidendiks. Tema kaaskõneleja Marina Vilop tutvustas teda kui maailma suurimat raamatukoid psühholoogia
alal. Marina ise on ÜE vilistlane ning samuti AIESEC-i aktivist. Nemad tulid meile enesekehtestamist õpetama. Õigupoolest ei jõudnud me veel korralikult kuulama hakatagi, kui juba olimegi neljas rühmas ja joonistasime A2 formaadis paberitele "ennast kehtestavat grupivanemat". Meie töögrupp joonistas Hitleri ja Dalai Laama ning suure plussi nende vahele. Edasi pidime rahvale selgitama, mida me nendele selle duetiga öelda tahtsime. Sama tegid ka teised töögrupid: panid oma visiooni paberile, esinesid ja kamba peale kokku tuligi välja, milline on ennast kehtestav grupijuht. Seeläbi said ilmselt kõik omale mõtlemisainet juurde ja samas ka sihte, mille poole püüelda. Niisiis, grupivanem peab olema oma kindla dogmaga, mida ta raiub sihikindlalt ja otse, aga mitte liiga pealetükkivalt. Niisamuti peab grupivanem olema südamlik, julge, enesekindel, tegus, korrektne, abivalmis ja püstitama endale kõrgeid eesmärke. Üks meist teataski avalikult, et tema eesmärgiks oli saanud laiskuse hülgamine. Sellega rühmatööd ei lõppenud. Järgmisena mängisime läbi paar elulist situatsiooni, kus tudengid, kellel oli vaja saada lisaeksamit, tahtsid grupijuhi abiga seda õppejõult saada. Saime üksteise meetodeid analüüsida, välja toodi head ja vead ning koolitajad rõhutasid eriti tõhusaid viise oma tahtmise saamiseks. Üks neist tõhusatest meetoditest oli nn "kambakas". Parim oli situatsioon, kus grupijuht tahtis korraldada oma grupile "hädavajalikku motivatsiooniüritust" ja läks instituudist raha küsima. Võrratu õppejõu kehastuse kõrvalt sai praktilisema poole pealt teada, et alati peab olema korralik plaan ja ilmtingimata peab olema selles plaanis mingil kujul hariv kultuuriprogramm. Niisamuti peab olema plaani lõpus olemas konkreetne vajaminev summa. Siinkohal tuleb rõhutada, et
kui grupp tahab kvaliteetset koosviibimist, siis peavad kõik grupi tudengid selle plaanimisest osa võtma ja koos midagi paberile panema. Grupijuhti on vaja, et anda oma taotlusele kaalu ja selleks, et delegeerida oma soovid instituudile. Järgmisena avaldasid grupijuhid rühmatöö vormis oma arvamust päevakohaste teemade kohta, pannes alguses oma arvamuse kirja eraldi paberile ja hiljem oma rühmaga plakatile. Iga plakat oli pühendatud kindlale alateemale. Edasi liiguti ühe plakati juurest teise juurde ja täiendati olemasolevat. Muuseas seda sama mängu võiks rakendada üsna edukalt motivatsiooniürituse plaani koostamisel oma grupiga. Edasi ootas meid Von Glenhi lossi saun ja lumi. Ruudukujulise laua taga sai räägitud ja mõtteid vahetatud ning grupijuhtide ümarlaua ideed arutatud. Muuseas lepiti seal kokku, et kevadel teevad TTÜ Tallinna Kolledži arvukad ja kogenud naisterahvad tutvust TTÜ mehaanikutega, mille peale viimaste grupijuht kostis kõigi nimel, et ega nemad võlgu jää. Kes on siis grupijuht? Formaalselt on see isik grupi õpitöö välise aja koordineerija ja kontaktisik tudengi ja ülikooli vahel, kes teeb kõik endast oleneva, et iga grupis olev tudeng saaks võimalikult edukalt hakkama ja tagab grupi efektiivse toimimise. Niisamuti olen mina pidevalt proovinud võimalikult palju oma tudengitega õppida ja koosõppimise traditsiooni juurutada, tagamaks võimalikult paljude edukat hakkamasaamist ülikoolis. Mõni teine on sild killustunud grupis, kooshoidev lüli liikmete vahel. Samas oleme lihtsalt inimesed, kes tunnevad vastutust oma grupi ees ja soovi tagada neile parimat oma võimete ulatuses ja äranägemise järgi.
MÄRTS 2012 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 15
1920
TTÜ e-Sport
P4
Kell 20.00 T-Teater: Meie elu köögis
L3
N8
R 16
TTÜ e-Sport
K7 Naistepäev naistepäev tudengimajas
Kell 15.00 karjääriseminar “Lõpetaja seminar õpingud katkestanud tudengitele“
R2
Karjäärimess Võti Tulevikku kell 18.00 Salsa kursused TTÜ Tudengimajas
N 15
R 23
L 31
TTÜ e-Sport
T6
K 14
Kell 19.00 Lindy Hop tantsutrenn TTÜ Tudengimajas Tudengimaja pidu!?
Kell 20.00 T-Teater
N1
Karjäärimess Võti Tulevikku Kell 16.00 karjääriseminar “How to write a CV and find a job in Estonia?“
Emakeelepäev Kell 16.00 karjääriseminar “CV ja kaaskirjade koostamine“ (vene keeles) Kell 16.00 Peotantsu kursused Kell 18.00 Salsa kursused Kell 20.00 Teater: Meie elu köögis
N 22
Student Union of Tallinn University of Technology
Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesindus
E5
T 13
K 21
Kell 16.00 karjääriseminar “Võtan ette ettevõtluse?“ Tudengieurovisioon
R 30
P 11
Kell 20.00 TTÜ Kino»Pearahakütid» VII-226
Kell 16.00 karjääriseminar “CV ja kaaskirjad tööandja pilgu läbi“ Kell 16.00 karääriseminar «Stressi juhtimise praktiline töötuba» Kell 20.00 Teater: Meie elu köögis
Kell 16.00 Peotantsu kursused Kell 18.00 Salsa kursused
N 29
L 10
E 12
T 20
K 28
R9
Kell 20.00 TTÜ Kino «Rat King» VII-226
Kevade algus TTÜ avatud uste päev Kell 15.30 karjääriseminar “Appi – sess tuleb!!“ Kell 15.30 karjääriseminar “Appi praktika tuleb!“
Kell 20.00 T-Teater
P 18
E 19
T 27
L 17
Kell 19.00 Lindy Hop tantsutrenn TTÜ Tudengimajas Kell 20.00 TTÜ Kino «Üks kass Pariisis» VII-226
Kell 20.00 T-Teater
P 25
E 26
L 24
Kell 19.00 Lindy Hop tantsutrenn tudengimaja Kell 20.00 TTÜ Kino «Nowhere boy» VII-226
Lisainfot ürituste kohta leiad iga nädala esmaspäeval ilmuvast Üliõpilaselu nädalakirjast. Telli nädalakiri oma meilile nadalakiri@tipikas.ee
MÄRTS 2012
Meie kool
EESMÄRK ON LENNATA, MITTE MAANDUDA – PABERLENNUKID STARDIVAD NÜÜD !
T
uhanded piloodid, kümned finalistid ja pea sada osalejamaad. Paberlennukid tekitavad furoori üle maailma, eesmärgiga jõuda Red Bull Paper Wings 2012 finaali Austrias (mai 2012, Hangar-7, Salzburg). Osaleda saab kolmes alagrupis: pikim õhulend, kõige kauem õhus püsiv lend ning akrobaatika.
Maailmameistrit otsitakse juba kolmandat korda. Esimest korda 2006. aastal osales paberlennukite võistlusel 48 riiki, 2009. aastal osales juba muljetavaldav 85 riiki. Sel aastal on lennuvalmis juba ligi 500 kvalifikatsiooni enam kui 85´s riigis. 2009. aastal Eestis toimunud võistlusel trumpasid pealinlased Tartu tulemused üle ning finaali sõitsid pikima distantsi
kategoorias Hans Aare – 30.85 cm ning pikima õhulennu kategoorias Pelle Sõrmus – 9.3 sekundit. Kaarel Kilk jäi 2009. aastal kahe kvalifikatsiooni järel akrobaatika alagrupi parimaks, ning lendas koos teiste võitjatega finaalvõistlusele Salzburgi. PABERLENNUK ON ENAM KUI LIHTSALT KOKKUVOLDITUD PABERILEHT Uskuge või mitte, aga just nimelt paberlennukid on päris lennukite ehituse prototüüpideks ning isegi tänapäeval murravad füüsikud ning arhitektid pead, kuidas leiutada parimat aerodünaamilist konsensust läbi nende vaiksete liuglejate. Maailmarekord „Pikima Õhulennu“ kategoorias on vapustav 27.6 sekundit. Pikim vahemaa, mille läbis lihtne paberist volditud lennuk, on seniajani 63.19 meetrit – see vahemaa on muide pikem, kui vendade Wrightide esimene õhulennukatsetus! LENNUKID LENDAVAD 85-s RIIGIS ÜLE MAAILMA Red Bull Paper Wings stardib nüüd ülikoolides ülemaailmselt, kokku 85-s rii-
18 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MÄRTS 2012
Meie kool
Intervjuu Seikluspäeva projektijuhi Silver Kannega
S
el kevadsemestril on plaanis taaselustada mehaanikateaduskonna traditsioon -tudengite poolt palavalt armastatud Seikluspäev. Sellest, mida Seikluspäev endast kujutab, räägib meile ürituse projektijuht Silver Kanne. Seikluspäev –millega õigupoolest tegu on? Seikluspäev on mehaanikateaduskonna vana traditsioon, mille puhul on tegemist toreda meelelahutusüritusega. Üritus on peamiselt korraldatud mehaanikateaduskonna tudengite jaoks teaduskonna üliõpilasnõukogu poolt, kusjuures läbi aegade on osalenud ka teisi teaduskondi –eelmine kord tehti koostööd keemikutega. Varasemalt on Seikluspäeva korraldatud kaks korda aastas: sügissemestri alguses ning kevadsemestri lõpus. Miks oled otsustanud ürituse tagasi tuua? Kui mina aastaid tagasi TTÜ-sse tulin, oli just nimelt Seikluspäev see üritus, kus
gis. Paberlennukite võistlusest peaks osa võtma igaüks, kellel on väiksemgi huvi lendamise või tehnoloogia vastu. Võistlusele registreerimine on imelihtne, kõik mida tarvis, leiab veebilehelt www.redbullpaperwings.com<http://www.redbullpaperwings.com> Lendamisel on kolm alagruppi: pikim distants, kõige kauem õhus püsiv lennuk ning akrobaatika. Iga alagrupi parimad piloodid võidavad piletid päris lennukile, mis transpordib nad ülemaailmsele finaalvõistlusele Salzburgi, helilooja Wolfgang Amadeus Mozarti sünnikohta. Finaalvõistlus toimub legendaarses Hangar 7-nis (www.hangar-7.com<http:// www.hangar-7.com/>) , milles on eksponeeritud kõik Red Bulli lennukid, helikopterid, vormelid ja muud imemasinad.
esmakursuslasena kohtusin oma praeguste heade sõprade ja sõbrannadega, kes polnud minu õpperühmas. Luua uusi sidemeid erinevate üliõpilaste vahel on olnud läbi aegade Seikluspäeva eesmärgiks, mis tundub olevat piisavaks ajendiks, et just nüüd ja praegu legendaarsele üritusele taas hing sisse puhuda. Mis siis täpsemalt toimuma hakkab? Mängu idee on lihtne: Tuleb liikuda etteantud vihjete põhjal TTÜ lähiümbruses, kus tuleb üles leida õiged kontrollpunktid ja sooritada seal etteantud ülesanded võimalikult kiiresti ja korrektselt. Pärast võistlusraja läbimist toimuvad kokkuvõtted ning kolm parimat võistkonda pääsevad oma teadmisi ja oskusi mehaanikavaldkonnas näitama juba laiemale publikule Seikluspäeva järelüritusel, mis leiab aset Tudengimajas. Võistlusmäng on koostatud viieliikmelistele võistkondadele, kusjuures registreeruda saab juba komplekteeritud võistkonnaga ning enne starti loositakse ka üksiküritajad võistkondadesse –ilma ei jää keegi.
Paberlennukid on nagu putukad Ken Blackburn on mees, kelle käes on alates 1998-ndast aastast Guinessi rekordiraamatu kõige kauem õhus püsinud paberlennuki aeg. Tema rekord on vapustav 27.6 sekundit ning 2009. aastal oli ta RBPW finaali žüriis. Ken töötab USA Air Force’i insenerina ning tema eriülesandeks on uuendada ja täiustada väikelennukeid. Keni sõnul on paberlennukid nagu putukad ning tema ammutas inspiratsiooni oma võidulennuki tarbeks just putukatiibadest. Teadmine, kuidas paberilehekest õigesti voltida, on kõige olulisem oskus mida on vaja, et Red Bull Paper Wingsist osa võtta. Muutes lihtsa väikese paberilehekese kõrgtehnoloogiliseks lennukiks, on kõike muud kui imelihtne ülesanne.
Millised on ülesanded, mida võistkonnad sooritama peavad? Ülesandeid, mis on peamiselt seotud mehaanikaga, on erinevaid –on nii tudengite füüsist kui ka vaimujõudu testivaid ülesandeid. Kuid kuna mehaanikud on teatavasti krutskeid täis, siis kindlasti tuleks kõike vaadata läbi huumoriprisma. Millal võib tudeng kevadist suursündmust oodata? Mehaanikateaduskonna üliõpilasnõukogu ehk MehÜN-i poolt korraldatav Seikluspäev toimub sel kevadsemestril 26. aprillil. Tegevuskohaks on nagu ikka TTÜ ja selle lähiümbrus. Tule ise ja võta sõber kaasa! Lisainfo: silver.kanne@hotmail.com, mehynn@gmail.com või www.ttu.ee/ mehyn
Eestis toimub Red Bull Paper Wings teist korda ning kvalifikatsioonid toimuvad: * 15. märts algusega kell 16.00 Tallinnas – TTÜ Tudengimajas * 20.märts algusega kell 18.00 Tartus – Turu Spordihoones Ülemaailmne finaalvõistlus Salzburgis leiab aset 2012. aasta maikuus Lisainformatsioon: Tuuli Jevstignejev Red Bull Eesti Tel: +372 50 27 411 tuuli.jevstignejev@ee.redbull.com
MÄRTS 2012 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 19
TTÜ Üliõpilasküla esitleb: 15. veebruar – 31. mai 2012
KONKURSS IGA KUU PARIMA MÕTTE VÕI TEO LEIDMISEKS, MIS PANUSTAB ELU-OLU PAREMAKS MUUTMISSE ÜLIÕPILAKÜLAS! PARIMALE IGA KUU AUHINNAKS VABASTUS ÜHE KUU
KASUTUSTASUST
lisainfo www.campusttu.ee
TUT Student Campus presents: 15th February – 31st May 2012
A COMPETITION TO FIND THE BEST IDEA OR ACTION OF EVERY MONTH, WHICH CONTRIBUTES TO CHANGING THE LIFE IN STUDENT CAMPUS EVEN BETTER! THE BEST IS PRIZED EVERY MONTH WITH RELEASE
FROM USE CHARGE FOR 1 MONTH
read more www.campusttu.ee
Inimesed meie keskel
Üks tore vestlus Marikaga lubavad mul oma maailmast osa saada nemad ongi kõige meeldivamad – igaüks on unikaalne ja lõpmata sümpaatne, suhtun neisse sügava lugupidamisega. Piret Spitsõn piret.spitson@tipikas.ee
H
ei, kallid lugejad! Ilmselt on paljudele Teist nimi Marika Kivik tuttav. Kellele aga mitte, siis just tema on see, kes aitab TTÜ tudengeid rasketel aegadel, aitab neil muredele lahendusi või siis pisut lohutust leida. Teie ees on TTÜ psühholoog Marika! 1. Kui palju Teie juures tudengeid käib? Ütleksin, et päris palju – st tööd mul jätkub ning tudengitel tuleb vestlusele saamiseks nädal-paar oodata. Iga aastaga on tudengite arv, kes soovivad oma asju minuga arutamas käia, suurenenud. 2. Milliste probleemidega tudengid kõige sagedamini Teie poole pöörduvad? Motivatsioon on kadunud, tuju on paha, jõud on otsas, ei suuda õppima hakata, igat sorti ärevused, rahulolematus, suhteprobleemid nii partnerite kui vanematega, tulevikuküsimused jpm 3. Kui kaua olete Te juba TTÜ psühholoog olnud? Praegu läheb kuues aasta. 4. Kuidas Te psühholoogi ameti juurde jõudsite? Psühholoogia on mu teine eriala, olin ka oma esimese valikuga rahul ning töötasin nii päris pikalt, kuni tekkis soov „kannapööre“ teha ja veel midagi õppida – psühholoogia tekitas minus kohe äratundmisrõõmu ning õppima läksin seda kindla sooviga just inimestega tööle hakata.
6. Aga kõige ebameeldivam? Mõtlesin ja mõtlesin – mitte midagi ebameeldivat ei suutnud välja mõelda. 7. Kas Teie meelest on psühholoogi olemasolu ülikoolides vajalik? Miks? Psühholoogi ametikoht TTÜ-s on loodud üliõpilaste algatusel, arvatavasti eelnes sellele päris pikk protsess, mille käigus tudengid ise tunnetasid vajadust sellise ametikoha järele. Kas mina arvan, et psühholoogid peaksid ülikoolides olema, sest üliõpilased on inimesed nagu kõik teised, rõõmud ja mured käivad ka nendega kaasas. Ülikooli poolt finantseeritav psühholoog annab tudengile ehk parema võimaluse tekkinud keeruliste olukordadega tegeleda – teenus on üliõpilasele tasuta ning ei pea ka kuhugi kaugele psühholoogi otsima minema. Mitmeid kordi on tudengid mulle öelnud, et on kaalunud psühholoogi juurde minekut juba ammu ... on ju tore, et neil on ülikoolis lõpuks sedavõrd head tingimused, et nad siiski söandavad oma muret jagama tulla. Ja täiesti kindlasti võimaldab murekoorma mahapanemine olla edukam õppija. 8. Andke kolm nõuannet, et olla õnnelik ja muretu tudeng :)
5. Mis on Teie arvates selle töö juures kõige meeldivam?
Ma ei tea, kas tudeng peaks lausa „muretu“ olema, aga juhul, kui on tahtmist oma „peab“ asjad ja „tahan“ asjad tasakaalus hoida, siis:
Inimesed, kes tulevad vastuvõtule ning
1. Käi
22 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MÄRTS 2012
loengutes,
isegi siis, kui õppejõud riputab oma materjalid lisaks veebikeskkonda üles. Palju kergem on ennast toimimas hoida, kui asju regulaarselt, rutiinselt teha – meenuta oma gümnaasiumiaega – vantsisid hommikul automaatselt kooli poole ega maadelnud iga päev, lähen, ei lähe... see võtaks kellelt tahes jõu ära. Lisaks hakkab igas loengus midagi ikka külge ka. 2. Tee ära oma kodutöö(d) võimalikult kohe, kui loengust tuled – siis on veel meeles, mida õppejõud ütles-tahtis, endal ka loengust tulles väike hoog juba sees ja nii ei jää asjad kuhjuma – sest õppejõud ei maga, tema tahab sulle jälle uued ülesanded anda! 3. Kui sa oled eelneva kenasti ära teinud, jääb sulle kuhjaga aega tegeleda sellega, mis sulle (peale kooliskäimise) veel meeldib, sa ei pea muretsema tegemata asjade pärast, oigama semestri lõpus, kiruma ennast: „Miks ma küll ei...? Järgmine semester olen palju tublim!” Toredat paastukuud ja päikest Teie igapäeva!
1920
Tallinna Tehnika체likooli 체li천pilasesindus Student Union of Tallinn University of Technology
rahvusvaheline
Inimesed muutuvad siin olles palju ning võtavad omaks siinsed tavad ja harjumused.
TTÜ-s õpib hetkel ligi 700 välistudengit rohkem kui 50 erinevast riigist.
Välistudengid
K
as Sina tead, kui palju on TTÜ-s välistudengeid? Või kust on Sinu kursakaaslased pärit? Kas Sa teadsid, et Sinuga koos käib iga päev TTÜ-s õppimas tudengeid 60-st erinevast riigist? Välistudengite arv Eestis on viie aastaga palju kasvanud ja nii muutub ka TTÜ üha rahvusvahelisemaks. Välistudengite vastuvõtt TTÜ-s on kasvanud aastast aastasse. Kui 2009. aasta sügissemestril kasvas välisüliõpilaste vastuvõtt 33,8%, siis 2010.aasta sügissemestril juba 46%, võrreldes eelnevaga. 2010/2011 õppeaastal alustas TTÜ-s õpinguid 155 välistudengit. Kuid TTÜ-s ei kasva mitte ainult välistudengite arv, vaid üha rohkem pööratakse tähelepanu ka ingliskeelsete õppekavade välja arendamisele – nüüdseks on võimalus valida 16 erineva õppekava vahel, kus õppetöö toimub vaid inglise keeles. See on muuseas hea võimalus ka eesti oma tudengitele omandada haridus inglise keeles kodust lahkumata. 24 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MÄRTS 2012
Hetkel TTÜ-s Hetkel õpib TTÜs ligi 700 välistudengit rohkem kui 50 erinevast riigist, näiteks on tudengeid Koreast, Hiinast, Türgist, Liibanonist, USA-st, Portugalist, Bulgaariast, Aserbaidžaanist, Mehhikost, Guyanast, Kanadast, Filipiinididelt, Austraaliast, Kolumbiast, Indoneesiast jne. Kõige rohkem välistudengeid tuleb Eestisse muidugi Soomest. Helsingis elavatel tudengitel on ju Tallinna õppima tulla lähem kui Eestis Võrus elavatel tudengitel. Võrreldes teiste Euroopa riikidega, on Eestis odavam õppida ning ka hinnatase jääb hetkel veel Euroopa keskmisele alla, mis on ka üks põhjuseid, miks siia tullakse. Erinevaid põhjuseid siiatulekuks on aga tegelikult peaaegu sama palju kui TTÜ-s hetkel õppivaid välistudengeid. Peamiseks põhjuseks jääb kindlasti siiski madal õppemaks, võrreldes teiste Euroopa riikidega.
Mõjutajaks on ka meie imeilus riik oma kauni looduse ja väga vaheldusrikka ilmaga. Siia saabunud tudengitest on paljud selliseid, kes reaalselt lund näevad esimest korda elus ning on alguses Eesti mitte kuidagi lõppeda tahtvast talvest üsna šokeeritud. Kuid ka välistudengid leiavad meie talvest omad võlud ja rõõmud, seda siis suusatama ja uisutama õppides või hoopis mõnel muul viisil. Kui jaanuaris saabuvatele tudengitele tehakse esimestel päevadel linna tuur ning nad Toompea vaateplatvormilt jäätnud merd näevad, küsitakse: „Mis see valge seal on?“ Kuuldes, et tegu on jäätunud merega, on nad vägagi imestunud. Järgneb terve hulk küsimusi selle kohta, kuidas on jää merele tekkinud, kas seda mööda saab liikuda, kas seda mööda saab kõndida Soomeni, kuhu see jää läheb jne. Küsimusi on lõputult ning imestus väga suur. Samuti on väga paljud tudengid tõdenud, et nad on küll lugenud, et Ees-
rahvusvaheline
töökas ja kinnine on Eesti inimene. Miks ei kallistata ja musitata pidevalt, vaid piirdutakse heal juhul kerge käepigistusega. Esimestel kordadel Tallinna ühistransporti kasutades paneb neid imestama, miks kõik on nii tõsiste nägudega ega naerata. Lõunamaa inimestele tundub võõrana vahel ka kellaaegadest kinni pidamine. Miks ei võiks kõike lihtsalt vabamalt võtta ja minna vooluga kaasa, olla rohkem nö „relax“.
“Mis see valge seal on?“ Kuuldes, et tegu on jäätunud merega, on nad vägagi imestunud.
Siinsed inimesed on keskendunud rohkem tööle, karjäärile. Võõrastav on ka meie üsnagi rangelt fikseeritud hinnapoliitika. Poodides oste sooritades hindadega kaubelda väga ei saa. Nalja teeb ka meie kohustusikuks muudetud helkur. Mis on see naljakas asi, mis meil taskust välja ripub? Tekib küsimus, miks seda peab kasutama ja miks peab see veider akssessuaar riiete küljes rippuma. Pole haruldased ka juhused, kus helkurit on peetud hinnasildiks, mis on ununenud jope külge. Sealiha maitseb vaid eestlasele
tis on väga külm, kuid siia jõudes on ilm ikkagi külmem kui nad oleks eales ette kujutanud. Kas Eestis ongi nii külm? Osa tudengeid on isegi küsinud, kas Eestis elavad ka jääkarud. Meie eripäraks on kindlasti ka see, et kõik sõltub ilmast, alati peab olema plaan A ja plaan B, olenevalt sellest, milliseks võib kujuneda ilm. Eesti ilma kõrval on üheks tõmbenumriks kindlasti ka meie imeline Tallinna vanalinn. Tudengid, kes on turistina või Erasmuse vahetustudengina Eestit külastanud, on kindlasti soovinud siia tagasi tulla. TTÜ-s on ka üsna mitu välistudengit, kes on siia tulnud teisest maailma otsast, kuna on leidnud omale kaasa Eestist. Tulles siia väga erinevatest kultuuridest ja maailma erinevatest otsadest, on tihtilugu välistudengitele paljud Eesti tavad
või kombed üllatavad või suisa naljakad. Näiteks, tehes tudengitele esimestel päevadel tuuri kampuses ning möödudes garderoobist, on nad arvanud, et tegu on kohaga, kust saab riideid osta. Positiivselt üllatav on kindlasti meie laialt levinud internet ning kõrgelt arenenud IT. Üks Põhja-Ameerika tudeng oli väga üllatunud, kui paljud eestlased on huvitatud salsa õppimisest või miks meil ei müüda eriti maapähklivõid, mis neil on söögilaual igapäevaselt. Samuti ei ole ühtegi tudengit jätnud külmaks Põhjamaade inimeste kaunis välimus. Liiga harjumatu Eesti? Kui enamik tudengeid siia õppima asudes on siiski lõpuks uue keskkonna ja kultuuriga harjunud, siis tuleb ka ette neid, kes ei harju. Väga troopilise kliimaga riikidest tulnud tudengite seas on olnud ka neid, kes ei ole suutnud meie külma kliima ja tõsiste, konservatiivsete inimestega harjuda ning on läinud tagasi koju. Samuti ei suudeta mõista, kui väga
Eestlaste toitumisharjumused on üsnagi võõrad paljude riikide tudengitele. Väga suur osa meie lihatoodetest on valmistatud sealihast, mis jääb nii mõnelegi rahvusele mõistmatuks, kohati lausa vastuvõetamatuks. Näiteks ei ole Eestist võimalik saada päris õiget riisikeedunõud. Võõrastav on, et kasutame vähe vürtse, maitseainetena põhiliselt vaid pipart ja soola, kuid samas kasutame pea kõikjal hapukoort. Samuti ei kasva meil siin kohapeal kahjuks eriti midagi. Tudengitele, kes tulevad väga erinevatest kultuuridest, ei ole raske mitte ainult siia tulles uue elu ja keskkonnaga harjumine, vaid ka pärast mitmeaastaste õpingute lõppu tagasi koju pöördumine. Inimesed muutuvad siin olles palju ning võtavad omaks siinsed tavad ja harjumused. Vastastikuseid erinevusi, erinevaid harjumusi ning kombeid on väga palju. Siiski on selline nö „rahvusvahelistumine kodus“ meile kõigile väga kasulik. Väga erinevatest kultuuridest, rahvusest inimestel kõik ühes klassiruumis koos olles on kindlasti üksteisele väga palju anda. Lisaks loengutes saadud teadmistele toimub lisandväärtusena kultuuridevaheline rikastumine. Kindlasti aitab ka erineva päritoluga inimestega koos õppimine vähendada meie endi kultuurišokki, kui asutakse õppima või elama mõnda kaugesse tundmatusse riiki. MÄRTS 2012 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 25
Oluline
Kuidas minust sai AS SEB Panga peakon Mikk Kala
E
nne 2011. aasta suve oli mul kindel soov saada praktilisi kogemusi finantsalal mõnes Eesti pangas. Liiatigi on minu erialal õppepraktika kohustuslik. Soovist teha praktikat andsin teada pea kõikidele kohalikele pankadele e-maili teel (saatsin CV). Samuti tutvusin Swedbank-i ja SEB panga personaliosakonna töötajatega TTÜ majandusteaduskonna garderoobis messil „Võti tulevikku“, kus pangad otsisid uusi töötajaid. Esimese positiivse vastuse sain Nordea
pangast, kus käisin ka intervjuul. Samuti tuli pakkumine Swedbank-ist ja SEB-st. Otsustamisel lähtusin töötasust, samuti Tallinna Tehnikaülikooli korraldatud suveülikoolist, mis kujutas endast koolituste ja loengute seeriat ning mingil määral ka kõhutundest. Valisin SEB Panga enda tööandjaks ning ametiks sai teller. Alguses polnud mul ettekujutust telleri ametist, teadsin vaid, et nad teenindavad pangakontoris kliente. Tegelikult kaasneb selle tööga suur vastutus ning samas peab ka palju teadma. Õnneks oli enne letti istumist korralik kolmenädalane koolitus. Esimesel näda-
lal keskenduti SEB panga tutvustamisele ning hoiuste teemale. Teisel nädalal räägiti lähemalt teenustest, makse- ja kaarditüüpidest. Kolmas nädal pühendati väärtpaberitehingutele, juriidikale ning investeerimisele üldisemalt. Koolitusel kasutasime pangaprogramme, et hiljem oleks üleminek sujuvam. Iga nädala alguses tehti test kontrollimaks õpitut. Läbikukkujad pidid pärast koolitust arusaamatuks jäänud punktid selgeks tegema. Baasõpe lõppes eksamiga, mille positiivselt sooritanud asusid kontorisse tööle. Tegin eksami ära ning kontoritesse jagamisel suunati mind esialgu Rocca al Mare harukontorisse. Seal töötasin umbes 20 päeva, sain palju praktilisi kogemusi,
Mis on Võti Tulevikku?
K
arjääripäevade eesmärk on tuua ettevõtted ja tudengid üksteisele lähemale, luua parimad võimalused omavaheliseks kontaktiks. Kontaktprojekt toimub ajavahemikus 6.–7. märts 2012 Tallinna Tehnikaülikoolis, kuhu tulevad kokku ettevõtted ning tudengid üle terve Eesti. Esimesel päeval toimuvad Tallinna Tehnikaülikoolis avaliku elu tegelaste poolt juhitud loengud ja lühikoolitused üldharivatel teemadel. Teisel päeval toimub tudengitele suunatud karjäärimess, kus ettevõtted tutvustavad end infostendidel ning soovi korral esitlevad end presentatsioonide näol ka pikemalt. Paralleelselt messiga toimuvad ettevõtete töötoad. Lisaks: www.vt.ee
6. märts Üldharivad loengud Kell 10.00–11.30, ruum I-202 Ingrid Arus (Eleringi elektriturgude osakonnajuhataja) – Avatud elektriturg. Kell 12.00–13.30, ruum V-301 Kristjan Jagomägi – Disaini tasub tunda Kell 14.00–15.30, ruum X-311 Elari Tamm (Uus Maa) – Mis teeb ettevõtluse loovaks? 26 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MÄRTS 2012
Koolitused Kell 10.00–11.30, ruum X-317 Finantsinspektsioon – Eraisiku laenud
Töötoad 10.00–12.00, ruum X-307 ABB – Smart grid
Kell 12.00–13.30, ruum X-316 Merike Mitt (Elamuskoolitus) – Stressi juhtimine
10.00–12.00, ruum X-316 Fontes – Töötasu
Kell 14.00-15:30, ruum X-418 Paul Lukka (Mandatum life) – Investeerimine Kell 16.00–17.30, ruum X-307 Ina Tepp (TTÜ karjääriteenistus) – Kuidas käituda tööintervjuul
7. märts Mess TTÜ aulas Kell 10.00–16.00 Presentatsioonid 11:00 Uus Maa (Majandusteaduskond) 11:15 Eesti Energia (Majandusteaduskond) 11:30 Logica AS (IT teaduskond) 11:45 KH Energia (Energeetikateaduskond) 13:00 Sweco Eesti (Ehitusteaduskond) 13:15 Tehnopol AS (Majandusteaduskond) 13:30 EAS 13:45 ThorGate management OÜ (IT teaduskond) 14:00 Simens AS (IT teaduskond)
10.00–12.00, ruum X-412 Helmes 12.00–14.00, ruum X-307 Tehnopol SA – Tahan saada ettevõtjaks muidu suren 2012 12.00–14.00, ruum IT-213H (IT maja) Tieto Estonia AS – Küberkaitse panganduses 12.00–14.00, ruum X-412 Fujitsu – Mobiilsete rakenduste loomine TTÜ ÕISi näitel 14.00–16.00, ruum III-309 Logica – Interaktiivne mäng 14.00–16.00, ruum X-307 SEB – Mina teen tuleviku panka Kell 14.00–16.00, ruum X-412 Proekspert – Agiilne testija ehk testimine agiilses tarkvaraarenduse projektis, kuidas leida õnnelikuks tegev töö ITsektoris
Oluline
ntori teller? arendasin vene keele oskust ning üritasin samaaegselt tegeleda ka müügiga (mis on väga oluline, sest tellereid hinnatakse müügitulemuste abil). Minu harukontori juhataja tuli üks päev minu juurde ning ütles, et Tornimäe kontorisse (SEB Eesti peakontor) on vaja tellerit. Mul oli kahju lahkuda, kuna hakkasin just ära harjuma oma kontoriga, kuid samas ka teadsin, et peakontoris on raskemad tehingud, mille tulemusel teadmiste pagas kiiremini suureneb. Töötasin terve ülejäänud suve tellerina SEB peakontoris ning sügisel jätkasin tööd kooli kõrvalt. Hetkel olen töötanud AS SEB Pangas umbes üheksa kuud, mis on olnud tutvuste, kogemuste ja teadmiste laienda-
mise jaoks väga oluline aeg. Selle üheksa kuuga olen tõusnud nooremtellerist telleriks. Olen näidanud märkimisväärseid müügitulemusi pensioni teise samba müügis. Sõlmisin SEB telleritest 2011 aastal kõige rohkem pensioni II samba lepinguid, mis on väga hea tulemus arvestades seda, et tulin panka enne suve. Kõige olulisemaks pean SEB pangas auhinda „Parim debüüt 2011“, mis antakse uuele töötajale, kes on näidanud kõige silmapaistvamaid tulemusi. Loomulikult sain tänu sellele tuntust ning teadmise, et kõik on võimalik, kui seada kindel siht ning püüda teha kõik õnnestumise nimel.
Tudengitele, kellel praktika tegemata või kes soovivad saada kogemusi finantssektoris, soovitaksin kindlasti proovida telleri ametit ning miks mitte teha seda SEB-s, sest leian, et minu valik oli 100% õige. Kindlasti tahaksin tänada ka TTÜs toimunud messi „Võti tulevikku“ korraldajaid. Ilma Teieta poleks mul olnud võimalust näidata end SEB pangas ega pälvida „Parim debüüt 2011“ tiitlit. Olen väga tänulik, et taoline mess korraldati. Minge kindlasti uurima, mida pakutakse. Kes ei otsi, see ei leia.
Tule Lindy Hopi tasuta proovitundi !
E
smaspäeval, 19.märtsil kell 19:00 on kõigil huvilistel võimalu s TTÜ tudengimaja saalis teha esimesed sammud kuulsaima swingtantsu Lindy Hopi õppimises. Proovitund on tasuta ning koha peal saab ennast kirja panna algajate Lindy Hopi kursusele. Lindy Hop on üle maailma populaarne social dance, mida tantsitakse eelkõige elava muusika saatel. Tihti pidudel riietuvad tantsijad 1930ndatele omases stiilis, sest sel ajastul sai Lindy Hop al-
guse. Lindy Hopiga alustajale piisab vaid mõnest põhisammust, et tantsupõrandale astuda, sest tantsu põhieesmärk on lihtne – muusika saatel liikudes end hästi tunda.
suses igas eas tantsuhuvilistele. Näiteks Lindy Hopi üks tuntuimaid tantsijad ja koreograafe Frank Manning käis tantsupõrandal jalga keerutamas veel 94- aastaselt.
«Lähed platsile ja väljendad kehaga kõlavat muusikat. Improvisatsioonil on selles tantsus suur osa,» selgitas Lindy Hopi põhimõtet tantsukursuse juhendaja Moonika Saar, kes on swingtantsuga tegelenud üle kümne aasta.
Esimesena tantsisid Lindy Hopi afroameeriklased New Yorgi Harlemi linnaosas 1920ndate lõpul swingi ja jazzmuusika järgi. Järgnevatel aastakümnetel muutus tants USA-s nii populaarseks, et 1943. aastal nimetas ajakiri «Life» Lindy Hopi ameerika rahvustantsuks.
Lindy Hop sobib oma lihtsuses ja lõbu-
Swingtantsud ja sealhulgas Lindy Hop said uuesti populaarseks 1980ndatel, kui USA-s, Inglismaal ja Rootsis alustasid uued swingtantsijate grupid. Tänaseks on Lindy Hopi tantsijate kogukonnad kõigis Eesti naabermaades sealhulgas ka Leedus ja Venemaal. Algajate Lindy Hopi kursus hakkab toimuma kord nädalas esmaspäeviti kell 19:00, kohtutakse kaheksal korral TTÜ tudengimaja saalis aadressil Ehitajate tee 5.
Pildi pealkiri: Pildil tantsitakse Lindy Hopi Vilniuses tominud Harlemi festivalil, mis on populaarne traditsioonilise jazztantsu festival MÄRTS 2012 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 27
Autorubriik ehk algaja käsiraamat
Kaunid naised ja kiired autod tukene autoalaselt harinud, siis usun, et suudan varsti isegi paljudele meestele silmad ette teha. Seega võtan endale eesmärgiks õppida selgeks kõik peamised autot puudutavad tegevused ning võibolla ka pisut enamat.
Kati Kadakas Mehaanikateaduskond
T
ervist, olen Kati(19) ning õpin mehaanikateaduskonnas. Olat. Kuna tüdrukuid on mehaanikateaduskonnas väga vähe, veedan tihti aega koolis poiste seltsis. Sellest on tingitud ka minu suur kokkupuude tehnika ja automaailmaga. Olen justnimelt esimese kursuse tudeng ning õpin tootearendust ja tootmistehnikat.
Minu ustavaks iganädalaseks sõidukiks on helesinine Peugeot 206. Kui mõtlete, et see on täielik naiste auto ja see auto ei liigu edasi, siis te eksite. Nimelt on minu sinivälgul 2.0 Hdi turbodiiselmootor, mis on pealegi veel chip’itud. Veel ägedamaks teeb mu auto tagaklaasil asetsev kleeps. Kõik need numbrid on tegelikult ainsad asjad, mis ma oma auto kohta tean. Kui ma ausalt ütlen, siis ma ei ole isegi klaasipesuvahendit enda autole juurde kallanud – alati on seda teinud mu 28 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MÄRTS 2012
isa. Ainus tegevus on auto toitmine küttega, mida julgen ka ainult teatud tanklates teha. Nüüd olen otsustanud võtta end kätte ning seda olukorda oluliselt parandada.
Kui mõtlete, et see on täielik naiste auto ja see auto ei liigu edasi, siis te eksite. Nimelt on minu sinivälgul 2.0 Hdi turbodiiselmootor, mis on pealegi veel chip’itud. Õige autojuhina peaksin oskama hädaolukorras kõigega toime tulla - nii rataste kui ka pirnide vahetamisega ning kõige muu elementaarsega, mis ühe tubli (nais)autoomaniku tegemiste alla kuuluvad. Kuidas üldse saaksin jääda maantee äärde katkise kummiga või lasta politseil ennast kinni pidada seetõttu, et mul ei põlenud numbri- või pidurituli? Kuigi koolikaaslased ja tuttavad on mind na-
Sellest kõigest, kuidas mul automaailmaga tutvumine käib ja kuidas see kõik ühel naissooesindajal välja tuleb, annan teada ka kõigile teile. Mind aitab sellel teekonnal üks minu tuttav, Kristjan, kes on igapäevaselt autodega väga palju kokku puutunud. Ta on omandanud ka autotehnika eriala. Seega olen tema abiga mõne aja pärast vilunud rattavahetaja, teen rehvil, veljel ja rattal vahet ning mõistan piisavalt „autokeelt“. Siis ilmselt ei ole mul vaja end lolliks teha lausega – „Mu autol on punased pidurikettad“, kuid sellest juba järgmisel korral...:)
Tere! Mina, Kristjan Laskar, olen 24 aastat VANA. Autodega olen tegelenud üsna lapsest saati. Põhikooli ja gümnaasiumi ajal tegelesin ka autospordiga. Autopisiku sain suure tõenäosusega isalt, kes oli nooruspõlves samuti tegev autosportlane ja teenis igapäevast leiba autosid remontides. Tema töö juures uudishimulikult piilumas, pärimas ja aitamas käies nakatusingi ma ilmselt sellesse ühte raskemini ravitavasse haigusesse. Pärast gümnaasiumi astusin Tallinna Tehnikakõrgkooli autotehnika eriala omandama. TKTK lõpetasin aastal 2011. Hetkel töötan autoremondilukksepa ametikohal. Kui igasuguste muude toimetuste ja kulutuste kõrvalt aega ja raha üle jääb, siis istun hea meelega garaažis ja nokitsen tasapisi enda auto kallal. Antud eksperimenti olin nõus läbi viima seepärast, et tahaksin näha, kui kergelt ja kiiresti omandab üks eelneva kogemuseta tütarlaps teadmisi ja oskusi autode vallas.
sport
Tipikad järgmiseks suveks rannavormi
A
lgas registreerumine Üliõpilaste Suvemängudele 2012, mis sel korral toimuvad 29. juuni – 1. juulil Käärikul.
Suvemängude punktialasid on käesoleval aastal koguni 20. Ka meelelahutuslikke alasid on võrreldes eelmise aastaga juurde tulnud ning kolme päeva jooksul saab osa võtta 10 lustakast meelelahutusalast. Lisaks toimuvad ka tutvustavad koolitused kolmele spordialale. Soodushinnaga registreerimine kehtib vaid 100-le kiiremale. Hetke soodushind TTÜ tudengile on vaid 20EUR (tavahind 27EUR), mis sisaldab telkimiskohta telklaagris, 6 toidukorda, osavõttu spordi- ja meelelahutusprogrammist. Järgmises registreerimisvoorus on hind juba 33EUR. Mängudele registreerumiseks saada osalussooviga kiri aadressile kai.kraft@tipikas.ee Eelmisel aastal olid Tipikad väga tublid nii sportimises kui ka pidutsemises. Silmad veel pilukil ning särk tagurpidi seljas mindi isegi Kääriku ümberjärve jooksule ning edukad oldi ka neljakäpukil naiste tassimises kui ka juba legendaarses meesteviskes. Võitsime tol korral mõlemad karikad ning sel aastal püüame enda edu korrata. Seetõttu tule ise ning võta kaasa enda sportlikud sõbrad ning aita meil taaskord võita.
PUNKTIALAD: Rektorite ja õppejõudude mitmevõistlus Indiaca Kergejõustiku non-stop Rammumehe ja -naise võistlus Jalgpall Rannavõrkpall Tänavakorvpall Tänavahoki Tennis Seinamäe 100 Ujumine Teate-triatlon Auto lükkamine Kääriku järve jooks Köievedu
Lühiraja orienteerumine Ultimate frisbee Rulluisutamine Petanque Veepall MEELELAHUTUSLIKUD SPORDIALAD: Takistus-teatejooks Kõrgkoolide vaheline sõudmine Vettehüpete võistlus Leilivõtmise võistlus Naiste mudamaadlus Mini-triatlon Kastipanemine Noolevise Mobiiltelefoni heide Kõrgkoolide poolt väljapakutud uudisala SPORDIALADE KOOLITUSED: Tennise algõpe Orienteerumise algõpe Ultimate frisbee koolitus
MÄRTS 2012 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 29
MEELELAHUTUS
halva huumori instituut Aleksander Vassiljev sassipostkast@tipikas.ee
Kaks laipa Tee ääres lebab surnud koer ja surnud tudeng, mis on neil vahet? - Koeral on kasukas mis soojas hoiab, - koer oli hommikul söönud, - koeral pole õppelaenu, - koer oli eelmisel ööl maganud. - Nii palju erinevusi... Kõige lühem kõrgharidusreformi anekdoot - Tudeng elas kuu aega õppetoetusest. -
Mootor „Mis võib juhtuda mootori kepsudega siis, kui väntvõll pikaks ajaks seisma jääb?“, küsib mehaanika õppejõud. „Kepsud kestavad kauem“, vastab preili blondiin. „Mis mõttes?“ „No kui minu kutil väntvõll pikaks ajaks seisma jääb, siis muud midagi ei ole, kui et keps kestab lihtsalt kauem.“
Meie instituudi loengutes on keelatud südamestimulaatorid ja muud elektroonilised vidinad!
VENNI DIAGRAMM MINU OSKUSTE KOHTA
OSKUSED MILLEST ON KASU ÜLIKOOLIS
OSKUSED MIS MINUL ON
KESKMINE AKADEEMILINE KIRJUTIS
EESTI RAHVA RISTSÕNAD
LÕPETATUD AKADEEMILISE TÖÖ PIKKUS
AKADEEMILISE TÖÖ MÕTET KANDVA OSA PIKKUS
30 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MÄRTS 2012
Telli soodsalt www.ajakirjad24.ee
MEELELAHUTUS
RISTSÕNA
MÄRTS 2012 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 31