Issuu on Google+

Prints Harry külastas Eestit

Liitlased Kevadtormil / Steadfast Javelin 1-l

3

sõdurileht Õppuse pildiMAI 2014

galerii 1

2

4

sõdurileht KEVADTORMI ERILEHT NR 4, MAI 2014, ISSN 1736-3411

Ajateenijate lõpueksam Kevadtorm / Steadfast Javelin 1 märgib sellel osalevatele ajateenijatele 8 või 11 kuud kestnud teenistuse lõppu ja õppus on seni näidanud, et ajateenijad tulevad neile pandud ülesannetega suurepäraselt toime.

J

ust ajateenijad ja reservväelased moodustavad Eestit kaitsva jõu tuumiku ning Kevadtorm on see õppus, mis peaks proovile panema kõik nende seni õpitud teadmised ja oskused. Üksuseid juhtivad ja hindavad kõrgemad ohvitserid leiavad, et suures plaanis on ajateenijad oma väljaõppes vajalikud oskused omandanud ning tulevad Kevadtormil ülesannetega hästi toime.

Ajateenijatel üha keerulisemad ülesanded

Näiteks staabi- ja sidepataljoni ülem major René Innos hindab viiepallisüsteemis oma üksuse ajateenijate hakkamasaamist ja väljaõpet Kevadtormil hindele tubli neli. Ajateenistus staabija tagalakompaniis nõuab spetsiifilisi teadmisi ja oskusi. „Hea meel on tõdeda, et meil on aasta-aastalt üha rohkem tublisid noori mehi, kes nende ülesannetega hästi hakkama saavad,” lisas staabi- ja sidepataljoni ülem. „Ka kaitsevägi on täiskasvanumaks saanud ja suudab usaldada ajateenijatele üha keerulisemaid ülesandeid.” Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem, kolonelleitnant Hando Tõevere, kes Kevadtormil juhib erinevate väeosade ajateenijaid ühendavat pataljoni, leidis, et ajateenijad on Kevadtormil tasemel. „Õppus on näidanud, et sel aastal hinnatava pataljoni ajateenijad ja üksused on agressiivsed, tegutsevad meeskonnana, neil on head juhid ning nad oskavad erialaseid ülesandeid tasemel, mis võimaldab maastikku ja ajastust ära kasutades näidata väga suurt lahinguvõimet. Seega juba enne õppuse lõppu julgen öelda, et pataljon on valmis reservi arvamiseks,” sõnas kolonelleitnant Tõevere. Kolonelleitnant Eero Kinnunen, Viru pataljoni ülem, kes õppusel juhib pataljoni hindamismeeskonda, ütleb,

Lahingutes peavad ajateenijad tihti vastu astuma elukutselistele liitlaste sõduritele, pildil vahipataljoni ajateenijad Sangastes lätlastega võitlemas. FOTO: ESPER KAAR

et lõplikku hinnangut on veel vara anda. „Seni nähtu põhjal olen positiivne ja saan öelda, et ajateenijad on korraliku ettevalmistuse saanud.” Õppuse hindamismeeskonna ülem kolonelleitnant Enno Mõts viitas, et õppuse raames hinnatakse patal-

Läti üksuse ülem leitnant Arnis Mežals: „Kui sa ajateenijad sõjatandril valla päästad, läheb põrgu lahti.” joni lahinguvalmidust ning fookuses pole niivõrd üksiksõduri individuaalsed oskused kui üksuste koostegutsemisvõime. „See seisneb juhtimisoskuses, koordineeritud manöövrites ja allüksuste koostöös. Kui puuduvad sõdurite individuaalsed ja erialased oskused, siis üksus tervikuna ei toimi. Sellepärast viiaksegi õppus läbi väljaõppetsükli lõpus,” selgitas Mõts. „Nii mastaapses väliõppuses, kus osaleb mitu tuhat inimest, ei saa kahjuks seada eesmärgiks, et kõik saak-

sid pauku teha. Jalaväepataljon vajab lahingutegevuseks toetust ning tagalajulgestust, kus sõjaõnne korral vaenlast ei kohatagi.” Mõts soovis sõduritele mängulusti ning avaldas lootust, et sel õppusel nad sõjaõnnes kõrini ei suple.

Liitlased kiidavad Eesti ajateenijaid

Lisaks Eesti enda ohvitseridele leiavad ka meie liitlased, et ajateenijate väljaõpe ja tase on tugev. Näiteks Kevadtormil osaleva Läti üksuse juhil leitnant Arnis Mežalsil jätkub ajateenijatest rääkides neile ainult kiidusõnu: „Ma ütleks, et nad on väga head, eriti nende innustatus. Ajateenija jaoks on ilmselt raske tegeleda ka kõikide igavate asjadega, kuid kui sa nad sõjatandril valla päästad, läheb põrgu lahti. Nad teevad siin õppusel väga head tööd!” Ka ajateenijad ise leiavad, et on oma väljaõppes vajalikud oskused omandanud ning tulevad õppusel hästi toime. Vahipataljonis laskurisanitari ametikohal teeniv reamees Asko Aksel leidis, et eelnev väljaõpe

on neid suurõppuseks hästi ette valmistanud. „Kui tegevuseks läheb, siis on see üsna intensiivne. Joosta ja liikuda saab palju ning õpitud manöövreid ja taktikat saab kasutada ning vaadata, kuidas see toimib. Praegu tundub, et meie väljaõpe on olnud hea ning süsteem kokkuvõttes toimib,” sõnas Kevadtormil juba ligi kümnes kontaktis osalenud reamees Aksel. Reamees Siim Suurkask, kes samuti teenib aega vahipataljonis laskuri-sanitari ametikohal, tõdes, et siiani on olnud võrdlemisi palju rutiinset tegevust, kuid see ehk muu-

Reamees Asko Aksel: „Tundub, et meie väljaõpe on olnud hea ning süsteem kokkuvõttes toimib.” dabki õppuse võimalikule reaalsele konfliktile lähedasemaks. „Me oleme pidanud päris palju oma positsioonidel istuma ja vastast ootama, kuid see ehk ongi rohkem sõja moodi, sest

sõjas ei ole ka keegi kogu aeg rindel,” sõnas reamees Suurkask. Samas leidis reamees Suurkask, et õppuse muudab huvitavaks koostöö teiste üksustega. „Me teenime jalaväes ja pole varem näinudki sellist sõjatehnikat, mida siin kasutatakse. Selles mõttes on väga põnev teiste üksustega koostööd teha ning näha, millist tehnikat neil on.” Ka õhutõrjepataljoni ajateenijad leiavad, et Kevadtormi muudab eriliseks just koostöö teiste väeosade ja üksustega. Kui enne olid nad harjutanud vaid oma rühmaga, siis nüüd tuleb neil reaalselt teisi väeosasid toetada. Kevadtormil on nad koostööd teinud juba tagalapataljoni, vahipataljoni, suurtükiväepataljoni ning Kuperjanovi jalaväepataljoniga. Lahingutegevus jätkub Kevadtormil 22. maini ning selle aja jooksul saab loodetavasti enamik ajateenijaid ka kontaktides osaleda. Reedel, 23. mail toimub pidulik Kevadtormi lõpurivistus ning sellega lõppeb ka peatselt reservi suunduvate ajateenijate suurim õppus. Hendrik Reimand


2

sõdurileht MAI 2014

juhtkiri

Hästi tehtud, sõdurid! Taas üks Kevadtorm on lõppemas. See on olnud ajalooline õppus. Poole pealt muutus selle formaat ja eestimaisest Kevadtormist sai NATO õppus Steadfast Javelin. Sisuliselt ei muutunud palju, kuid märgiliselt on see üks pöördepunkte NATO ja Eesti kaitseväe ajaloos: me oleme muutunud NATOle partneriks, kellega arvestatakse nii poliitilisel kui ka sõjalisel tasandil. See ei ole ainult meie poliitikute ja kaitseväe juhtide teene, see on sõduri, maailma parima sõduri, Eesti sõduri teene, keda kõik meie koostööpartnerid aktsepteerivad kui usaldusväärset ja teovõimelist. Kevadtorm – Steadfast Javelin – on olnud tänavu eriline veel ka selle poolest, et nii palju NATO liitlasi ei ole kunagi meie õppusel osalenud. On olnud üks ütlemata hea tunne, kui näed, et õlg õla kõrval harjutavad Eesti kaitsmist eestlased, poolakad, prantslased, belglased, inglased, ameeriklased, leedukad ja lätlased. Kui on veel midagi, mille üle uhkust tunda, siis just see relvavendlus, mis kinnitab NATO võimekust ja tahet olla maailma võimsaim sõjaline liit, mida kellelgi pole suutlikkust murda. Õppus on olnud eriline ka seetõttu, et Kevadtormil on olnud väga palju juhtimisalaseid erisusi, mis on meie ohvitserid ja korraldajad pannud üsna keerulise ülesande ette – viia õppus korrektselt läbi hoolimata sellest, et paljude ülesannete täitmiseks ei ole kogemust ja vaja on olnud improviseerida ning teha kiireid otsuseid. Sellega saadi väga hästi hakkama, mis annab tunnistust, et meie ohvitserid ja võitlejad on tasemel ja valmis võtma õigustatud riske. Kevadtormi on eriliseks teinud ka kohalikud inimesed, kes on õppust igati toetanud. Südamlikud, uudishimulikud, abivalmid ja kaasa elavad Valgamaa, Põlvamaa, Võrumaa ja Tartumaa head inimesed – minu tänu kuulub teile. Lõpuks – õppus on olnud eriline ka seetõttu, et mul on sellega isiklik side. Isa uhkus poja üle, kes aspirandina rassib koos teiste sõduritega – see on hea tunne, mida soovitan kogeda kõikidel, kel selleks vähegi võimalus tekib. Tänan kõiki, kes on õppusega seotud. Mul on olnud au teid juhtida ja mul on hea meel töötada meeskonnaga, kes täidab ülesandeid korrektsuse ja entusiasmiga, mis kinnitab andumust oma lähedaste ja rahva kaitsmiseks.

Prints tunnustas Eesti sõdureid Tema Kuninglik Kõrgus prints Harry kohtus oma Eesti visiidil relvavendadega Scoutspataljonist, kellega koos ta Afganistanis teenis, ning avaldas tunnustust Eesti sõduritele.

T

oompea lossis kohtus prints riigikogu ja valitsuse liikmete ning Afganistanis haavata saanud Eesti sõduritega. Mitu sõdurit, kellega prints Harry riigikogus kohtus ja vestles, on viibinud ravil koos Prints Harryl oli hea meel kohtuda ka kunagise teenistuskaaslasega Afganistanist kapten Briti sõduritega Suurbritannia HeadTanel Tarlapiga. ley Courti kliinikus. Prints Harry sooFOTO: ESPER KAAR vis oma kahepäevase visiidiga tänada Prints kohtus õppusel osalevate Riho Terrase ja president Toomas Eesti rahvast ja Eesti kaitseväge koosScoutspataljoni võitlejate ning Suur- Hendrik Ilvesega. töö eest Afganistanis. Prints Harry kohtus ka kapten britannia ja USA sõjaväelastega. KohTallinnas Vabaduse väljakul initumisel kirjutasid maaväe ülem kolo- Tanel Tarlapiga, kellega ta tutvus mestega kohtudes ütles prints Harry nel Artur Tiganik ja Duke enam kui kuus aastat tagasi AfganisPostimehe teatel, et Eesti of Lancasteri rügemendi tanis. Kapten Tarlapi sõprus printsiga sõdurid on parimad kogu Prints Harry: „Eesti ülem brigaadikindral Peter algas tänu sellele, et eestlasel oli laagri maailmas, vastates publiRafferty alla kahe riigi sõp- ainus internetiühendusega arvuti, kus viibinud naise tervitu- sõdurid on parimad kogu mida prints soovis kasutada, et oma rusleppele. sele, kes kiitis printsi toemaailmas.” Brigaadikindral Raf- tüdruksõbrale kirjutada. tuse eest Eesti sõduritele. Prints Harry ja kapten Tarferty andis üle ka aukirHarry külastas ka õppust jad Estcoy-17 kaitseväelastele lipnik lap töötasid 2007. aastal AfgaKevadtorm / Steadfast Javelin 1 ja Kaimar Ploomile, veebel Janar Päl- nistanis koos vaid mõne nädala, osales tseremoonial, kus Scoutslile, nooremveebel Marek Orumaale kuid nad said kiiresti sõpradeks ja pataljonile anti üle Duke of Lancasteri ja nooremseersant Martin Valgule. vahetasid pataljonide embleeme. rügemendi aumedal. Tegu on esimese Prints Harry kohtus Kevadtormi korraga, kui sellise tunnustuse saab külaskäigu ajal ka kaitseväe juhataja SL välisriigi väeüksus.

Teleajakirjanik Sven Soiver Kevadtormil Hilissügisel, koos esimeste lumehelvestega langes minu postkasti kiri kaitseväelt.

„K

RIHO TERRAS

kindralmajor kaitseväe juhataja, õppuse üldjuht

tsitaat

„Talle väga meeldib see, et lõpuks saab tagasi metsa ja mundrisse.” President Toomas Hendrik Ilves Kevadtormil oma poja reservõppekogunemisest rääkides.

sõdurileht

Teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 Tallinn tel 717 2179, e-post sodurileht@mil.ee Vastutav toimetaja: lipnik Andres Lember Peatoimetaja: kapral Hendrik Reimand Küljendaja: kapral Madis Vaher Keeletoimetaja: Kairi Vihman

ätte saadi,” oli mu esimene mõte. Loomulik mõte inimeselt, kes pole kordagi elus kaitseväes käinud, relva käes hoidnud ning sõduritoitu söönud. Tegelikult pole ma isegi metsas seni ööbinud. Aga riigi käsk on vastuvaidlemata täitmiseks ja et ma endas ühtegi haigust ei tunnetanud, millega annaks ära nihverdada, siis leppisin mõttega, et nädal aega minu maikuust on kaitsetahte käsutuses. Mitte et selline mõtlemine ja senine kaitseväes käimine oleks olnud põhimõtteline – aastakäik on selline, et ülikooli mines kaitseväkke ei tahetud. Ise pakkuma ka ei läinud ja eks see nädal mais tundus kiire elurütmi tõttu ajaröövel. Aga käsk on käsk, mõtlesin mina. Ohates. Teenistuskohast sõltuvalt eelnes veel nädal ettevalmistavat kursust, et Kevadtormi alguses poleks meie

Reamees Sven Soiver teenib teavituskeskuses, kus täidab reporteri-videooperaatori ülesandeid. FOTO: ESPER KAAR

rühmal ajakulu hämmeldusele, mida tegema pean ja mida mitte. Teavituskeskus rindel on ka kaitseväe jaoks uus asi, mida harjutada. See ettevalmistav nädal polnud siiski „päris” – magamine oli voodites, söök oli sööklas ja pesemine duši all. Tõeline sõdurielu läks lahti Kevadtormil. Tallinnast autoga otse metsa. Magamiskoht telgis. Toiduks hall pakk ööpäevaks. Õppimiseks aega ei olnud, töö läks kohe lahti. Ja pesemine … ahh, küll pärast kodus saab. Õppimine muutus töötegemiseks, kus kellaajad ei loe. Briifingud õhtu hakul, operatsioonile sõit enne kukke. Öised patrullid, uneaega on napilt. Või

Toimetajad: seersant Oliver Kund, nooremseersant Erko Rebane, nooremseersant Elister Kangur Fotograafid: veebel Ardi Hallismaa, nooremseersant Siim Teder, kapral Esper Kaar, kapral Kristjan Saar, kapral Indrek Vlassov Operaatorid: lipnik Raimo Kummer, nooremseersant Kristjan Kivistik, nooremseersant Karl Hans Õunpuu, kapral Ruwe Saare

mis uneaega. Söömisegagi on nii, et kirjutan seda teksti kell kolm päeval, kõrval pooleldi joodud hommikukohv. Ja mulle meeldib see kõik. Tähtis ei ole söömine ja magamine või see, et peab tööd tegema. Kaitseväe õhustikus on midagi sellist, mida ma varem pole kuskil tundnud. Sellist ühtekuuluvustunnet ja elamist ühise eesmärgi suunas pole ma kohanud kuskil mujal. Tihti on tsiviilelus kontoripoliitikat, seltskondadesse koondumist, omavahelist rivaalitsemist. Metsas telklaagris ei ole mingit kontoripoliitikat, loeb see, et töö saaks tehtud. Mulle meeldib ka tunne, et elu keeb. Ehk on sõjamäng meestesse sisse programmeeritud, ehk on asi saavutusvajaduses, aga seljakoormatäie tööga hakkamasaamine, tegutsemine keerulises olustikus ja ometigi planeeritu saavutamine. See on elu! Ja need on siirad, mitte reamehe käsu korras kirjutatud read. Tõestuseks viin pärast õppekogunemist Kaitseliitu avalduse. Ning soovitan – magada 4 tundi värskes õhus on parem kui 8 tundi umbses toas. Sven Soiver

Kaitsevägi internetis: www.mil.ee, www.youtube.com/sodurileht Kaitseväe pildialbum: pildid.mil.ee Vaata ka Sõdurilehe Facebooki-lehekülge www.facebook.com/s6durileht


sõdurileht

MAI 2014

Reservväelane: riigikaitse on auasi võetakse kohe ajateenistusse või ei, vaid hoopis sellepärast, et teada saada, kas teda saab usaldada ja temale loota.

Sõdurileht käis külas õhutõrje Mistrali raketisüsteemi II rühma ülemal seersant Marko Meil ja uuris, milline on tema reservõppekogunemine ja miks peaksid reservväelased sellest osa võtma. Miks tulite teie reservõppekogunemisele?

Tulin kutse peale, aga leidsin, et sellest tuleb lahe aeg, kus saab endale uusi sõpru, kogemusi ja samas ka vanu asju meelde tuletada. Kuidas on õppus siiani läinud?

Väga vingelt! Kui vaadata reservõppekogunemisi tervikuna, siis on tegevust palju. Oleme ise õppinud ja samas ka õpetanud. Viisime läbi laskmisi ja lasime ise, õppisime uusi relvi, sest kõik rühma liikmed ei ole AK 4 väljaõpet saanud. Lisaks sai mõni meie rühmas olev reservväelane võtta osa Mistrali laskmisest. Mida on sellest kogemusest tsiviilellu kaasa võtta?

Mina sain kindlasti veel kogemuse meeskonna juhtimises ja asjade organiseerimises. Üldiselt aga võtan kaasa

Mis on kõige raskem olnud?

Minu jaoks on see keskkonnamuutus. Kui sa oled ajateenistuses näiteks sõduri baaskursusel, siis on ka samamoodi, et algus on raske, aga kui teenistus poole peal, on sellest saanud juba rutiin, oled sellega harjunud. Kuidas su sõbrad, tuttavad ja perekond sinu siinolekusse suhtub?

„Võtan siit kaasa 22 uut sõpra ja tuttavat, kellega saime põneva kogemuse,” ütleb poolteisttuhande reservväelase seas õppusel osalev seersant Marko Meil. FOTO: SIIM TEDER

22 uut sõpra ja tuttavat, kellega saime põneva kogemuse, sest me oleme ka esimene Mistrali reservväelastest rühm. Miks peaksid reservväelased kogunemisele tulema?

Esimene põhjus on kindlasti see, et õppusele tulles täita oma kohust Eesti riigi ees. Loomulikult on see ka võimalus tuletada meelde ajateenistuses õpitu ja lihvida oskusi, mis tegelikult ei ole sugugi kehvemaks läinud. Kui ma vaatan oma rühma kaasvõitlejaid, siis on näha, et nad on ülimotiveeritud ja tahavad siin olla. Nad leiavad, et see on auasi ja kui sa oled ajateenis-

tuses juba käinud, siis miks mitte ka reservõppekogunemisele tulla. Välja võiks tuua ka selle, et pärast ajateenistust või õppust räägivad kõik mehed oma kogemusest, ning kui sa oled osa sellest, siis suureneb ka ühtekuuluvustunne. Miks peaksid firmajuhid laskma oma töötajad õppusele?

Et Eesti iseseisvus või mitteiseseisvus mõjutab ka eraettevõtjaid ja tööandjaid, siis on see nende enda huvides. Kui mina oleks ettevõtja, siis ma küsiks küll kohe, kas mees on ajateenistuses käinud või mitte. Mitte sellepärast, et teada saada, kas teda

Paljud mu sõbrad-tuttavad on koos minuga siin. Naisel oli natuke kurb meel, aga sellest pole hullu, mis see kolm nädalat ikka on. Kuidas suhtub kaitsevägi reservväelasesse?

Kaadri suhtumine reservväelasesse on ülipositiivne. Ma näen, et reservväelasi hinnatakse ja nad võetakse hea meelega vastu. See emotsioon on väga hea, et sind väärtustatakse. Mis on siiani kõige ägedam olnud?

Kevadtorm. Rühma juhtimine ning suure plaani nägemine ja plaanimine. Esimest korda kaitseväes suutsin ma oma rühma poisid saada soomukite peale. Eelnevalt on meil olnud Unimogi kastis Mistralid, aga praegu sõidavad reservväelased Pasidega, kuhu on paigaldatud raketisüsteem. Kairo Koik

Liitlased väärtustavad Eestist saadud kogemust Kaitseväe ja NATO suurõppusel Kevadtorm / Steadfast Javelin 1 osalevate liitlaste üksuste juhid hindavad kõrgelt Eestist saadavat kogemust.

Kaitsevägi vahetab välja kõik kuivtoidupakid 2013. aastal valis kaitseväe logistikakeskus riigihanke tulemusena välja neli kodumaist ettevõtet, kelle pakutavatest toodetest komplekteeriti uued kaitseväe kuivtoidupakid. Uusi ja senisest paremaid toidupakke saavad nautida järgmised ajateenijad. Pakke koostades võeti arvesse kaitseväelaste maitse-eelistusi, mis selgusid 2012. aastal logistikakeskuse läbiviidud küsitlusest, lisaks läbisid tooted maitsekomisjoni. Uute pakkide sisu on praegustega võrreldes tunduvalt mitmekesisem ja kaitseväelastele meeldivam. Uuenduse läbivad kõik senised 24 tunni kuivtoidupakid. Alles jäävad sõduritele meeldinud tooted, näiteks müsli, halvaa ja sprotid kuid kõrvale jäeti kõige enam kriitikat saanud toidud, näiteks maksakastet kuivtoidupakkidest enam ei leia. Küll aga saab sõdur edaspidi energiat šokolaadist ja võib nautida päriskohvi maitset. Seniste kuivtoidupakkide säilivusaeg on 2 aastat, uued pakid peavad kasutamiskõlblikud olema aasta kauem. Uus toit on senisest viiendiku võrra kallim. Senine pakk maksis 10.96 eurot, kuid uue hind on 13.14 eurot. Pakkide toiteväärtus välitingimustes on 3200–4000 kilokalorit, raskendatud välioludes aga 5000 kilokalorit. Uued 24 tunni pakid võetakse kasutusele 2014. aasta sügisel ja lähiajal plaanitakse välja vahetada ka ühe toidukorra kuivtoidupakid. SL

Kaitseväel on silmad taevas

T

eise pataljoni juhtivohvitser major James Horn, kes käis Kevadtormil ameeriklaste tegevust hindamas, tõdes, et eestlastelt on palju õppida. „Just see, et õppuse piirkonnas on palju eramaid ning teid, mida kasutavad ka tsiviilisikud, muudab õppuse meie jaoks keeruliseks. Samas on tegu täpselt selle keskkonnaga, kus me tegutseksime sõja ajal. Seetõttu on see õppus meie sõduritele eriti kasulik,” sõnas major Horn. „Meestel on väga hea meel siin olla ning me õpime palju oma Eesti kolleegidelt, kellel on sellises keskkonnas ja maastikul tegutsemise kogemus,” lisas major Horn vahetult pärast lahingu jälgimist. Õppuste ühte suuremat liitlasüksust juhtiva Läti relvajõudude leitnandi Arnis Mežalsi hinnangul on koostöö välisüksustega üks õppuse suuremaid ja põnevamaid elemente. „Võimalus õppida erinevatelt üksuste juhtidelt, näha nende taktikat, õppida ja kaasa mõelda, teha midagi erinevalt ja näha otse lahinguväljal, kuidas see kõik töötab, on asi, mida kuskil mujal kui taolisel õppusel teha ei saa,” kirjeldas Mežals õppuse kasu. Erinevalt samas kliimavöötmes

3

Paljude liitlaste jaoks on Kevadtorm esimene õppus, kus nad harjutavad tsiviilelanike keskel. Pildil Läti sõdur. FOTO: SIIM TEDER

asuvatest eestlastest kannavad lätlased kõrbe- ja linnavormi seguna kasutatavaid lahinguriideid. Kuid lätlased ei muretse, nende taktika on sõdida linnas. Läti relvajõudude 1. jalaväebrigaadi 2. jalaväepataljoni võitlejate jaoks on Eestis lahingute pidamine esmakordne, kuid esmapilgul väga kogemusterikas. „Suurim asi, mis me õppinud oleme, on pikk ja laiapõhjaline sõdimine, kus me liigume maastikul edasi, jääme ööseks laagrisse ja liigume jälle edasi. See toob tavali-

sele tööle palju rohkem probleeme ja proovikive juurde, mida kolme päeva pikkustel õppustel ei näe,” ütles leitnant Mežals. Kuigi Eesti eesmärk on tõrjuda vastased metsa ja pidada lahingud just seal, on lätlased vastupidisel seisukohal. „Tänapäeva sõda on linnades. Ma võin endale rohkem oksi või tehislikult toodetud maskeeringuelemente külge riputada, aga see võtab lihtsalt rohkem aega ja kui me juba metsas oleme, siis võiks meil muidugi ka metsavorm olla. Ideaalis oleks üldse

vähemalt kolme mustriga vormirõivad,” lisas leitnat. Samuti on linnas tsiviilisikute, elumajade ja poodide vahel lahinguid harjumatu pidada. Lätis on selleks ehitatud vineerist majad ja eraisikuid etendavad sõdurid ise. „Praegu olen enda kontrolli alla võtnud mingisuguse vana tööstushoone, mida kasutan enda kaitseks. On suurepärane tunne võidelda reaalsel maastikul,” kiitis leitnant Mežals. Elister Kangur, Hendrik Reimand

Suurõppusel Kevadtorm / Steadfast Javelin 1 on kaitsevägi võtnud kasutusele kaugjuhitavad lennumasinad Shadow. Mehitamata lennumasinad, rahvapärase nimega droonid on antud 2. jalaväebrigaadi käsutusse ja nende kogemuse põhjal on droonid ennast igakülgselt tõestanud nii vastase üksuste avastamisel kui ka tule juhtimisel, aga ka oma üksuste jälgimisel ja liikumise koordineerimisel. Lennumasinate abil on jalaväebrigaad saanud suurõppuse käigus olulise taktikalise eelise, mida tõestas ka üks tänastest operatsioonidest vastast kehastava Scoutspataljoni jalaväe- ja soomusüksuse vastu. SL

SÕDURI FM

91,8MHz eetris 5.—23. maini


4 1

sõdurileht MAI 2014

2

3

5

7

4

6

1 Visiidi esimesel päeval asetas prints Harry pärja Vabadussõja võidusambale Tallinnas ja kohtus Vabaduse väljakul teda tervitama tulnud rahvahulgaga. Foto: Ardi Hallismaa 2 Logistikud vastutavad õppustel osalejate sujuva toitlustustamise ja tehnika tõrgeteta toimise eest. Muu hulgas ollakse valmis välikööke varustama ka pärast seda, kui õppusel osalevad üksused äkkrünnaku tagajärjel poolesaja kilomeetri kaugusele ümber paiknevad. Foto: Indrek Vlassov

3 Lätlased suutsid Sangastet kaitsvaid vahipataljoni ajateenijaid üllatada. Nad ründasid alevikku ootamatust suunast ning halvasid sellega pea terve rühma tegevuse. Foto: Esper Kaar

4 Eesti kaitsevägi korraldas Helme lossipargis näidislahingu, mille käigus demonstreeriti publikule õhurünnakut. Ühtlasi oli võimalik tutvuda Eesti kaitsetööstuse liidu näitusega ning kuulata ajateenijate bändi Häiregrupp. Foto: Indrek Vlassov 5 Kevadtormil osalevad Ameerika ühendriikide 173. õhudessantbrigaadi võitlejad sattusid pioneeride korraldatud varitsusse ning Kanepi lähedal peeti maha vihane lahing. Foto: Siim Teder

6 Kaitseliidu Tartu maleva lahingkompanii üks jagu ei suutnud ülekaaluka vastase pealetungi peatada ning Sõmerpalu langes Kalevi jalaväepataljoni kahe soomustatud rühma valdusesse. Foto: Siim Teder 7 Kevadtormil kasutusele võetud kaugjuhitavad lennumasinad Shadow suudavad edastada püsivat õhupilti nii vastase kui ka oma üksuste liikumisest. Foto: Ardi Hallismaa


19. mai 2014 – Kevadtormi erileht nr 4