Sõdurileht 20.09.2022

ISSN 1736-3411

Teisipäev, 20. september 2022

Sõduri baaaskursus kestab nüüd kaheksa nädalat

DALL-E 2: Tehisintellekt hägustab reaalsuse piire

Miinituuker riskib igal sukeldumisel oma eluga

3

lk 6

lk 2

lk

Foto: rms Kristo Sepp

HIGI, PISARAD JA ROHKELT BEEBIPUUDRIT

n-srs Joonas Mattias Laur n-srs Tristan Taal

M

öödunud on sõduri baaskursuse viimane nädal ning sooritatud on uute sõdurite suurim katsumus –

SBK lõpurännak.

Juba ajateenistuse alguses hirmutas rühmaülema jutt sellest, et vaid mõne nädala pärast peab kogu varustuse selga panema ja terve päeva kuskil

jao koosseisus kõmpima. Tollal aga ei osanud ette kujutadagi, mida see kõik tähendada võiks.

Arvamused sõduri baaskursuse lõpurännaku kohta on erinevad –

oleneb sellest, kelle käest küsida.

Rühma­ü lem näeb seda kui tööriista, millega ta kujundab Eesti tulevasi reserv­väelasi. Sõdur võib näha seda p­igem piinakambri kui tööriistana.

Sageli on nii, et see, mida rühmaülem on plaaninud lõpurännakul teha, võib tegelikkuses hoopis teisiti välja kukkuda.

LOE LÄHEMALT LK 4

2

Reede, Teisipäev, 24. september 20. september

UUDISED

„Sel suvel oleme saanud rohkem koostööharjutusi teha ja sõdurid on paremini ajateenistusse sisse elanud.“ (nooremleitnant Rene Morgenson)

Vahetus kaitseminister 18. juulil võttis kaitseministri ametikoha Kalle Laanetilt üle Hanno Pevkur. Ametisse astunud uue kaitseministri üks esimesi otsuseid oli teha valitsusele ettepanek pikendada kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Heremi ametiaega kahe aasta võrra. Kui muidu saaks kaitseväe juhataja ametiaeg läbi detsembris 2023, siis pikendatud ametiajaga oleks Herem ametis kuni detsembrini 2025.

Kaitseminister vastutab riigikaitse korraldamise eest Eesti vabariigis. Tema nimetab ametisse väeliikide ülemaid ning teeb valitsusele ettepaneku kaitseväe juhataja ja kaitseväe peastaabi ülema ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks. Samuti allub kaitseväe juhataja otse kaitseministrile, kuid kaitseministril pole käsuõigust kaitseväe juhataja üle.

Hanno Pevkur on sündinud 2. aprillil 1977 ning on varem töötanud sotsiaal-, justiits- ja siseministrina. Ülikoolis on Pevkur õppinud õigusteadust ning 2002. aastal lõpetanud samal alal Tartu ülikooli.

Intervjuud uue kaitseministriga saab lugeda juba järgmises Sõdurilehe numbris!

Viimased kaitseministrid Hanno Pevkur alates 2022 Kalle Laanet 2021 – 2022 Jüri Luik 2017 – 2021 Margus Tsahkna 2016 – 2017 Hannes Hanso 2015 – 2016 Sven Mikser 2014 – 2015 Urmas Reinsalu 2012 – 2014 Mart Laar 2011 – 2012 Jaak Aaviksoo 2007 – 2011 Jürgen Ligi 2005 – 2007 Jaak Jõerüüt 2004 – 2005 Margus Hanson 2003 – 2004 Sven Mikser 2002 – 2003 Jüri Luik 1999 – 2002 Andrus Öövel 1995 – 1999 Enn Tupp 1994 – 1995 Indrek Kannik 1994 – 1994 Jüri Luik 1993 – 1994 Hain Rebas 1992 – 1993 Ülo Uluots 1992 – 1992

Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenijad sõduri baaskursuse lõpurännakul 6. septembril

Sõduri baaskursus kestab nüüd kaheksa nädalat

Foto: rms Kristo Sepp

2022. aasta suvest pikendati sõduri baaskursust ühe nädala võrra ehk see kestab nüüd kaheksa nädalat. Muudatuste ajendiks oli probleem uute sõdurite sisseelamisega. n-srs Joonas Mattias Laur

S

õduri baaskursus on ajateenistuse esimene õppekursus, kus omandatakse üksikvõitleja põhiteadmised ja - oskused ning saavutatakse teenistuse jätkamiseks vajalik füüsiline vorm. Õpitakse tundma relvastust, orienteeruma maastikul, tegutsema väliharjutustel ning omandatakse esmaabivõtteid, teadmisi kaitseväeli-

Strateegilise kommunikatsiooni keskus Filtri tee 12, 10132 Tallinn tel 717 2415 Peatoimetaja: n-srs Tristan Taal Küljendaja: rms Tauri Savi

sest käitumisest ning kaitseväeteenistust reguleerivatest õigusaktidest.

Selle aasta suvest on sõduri baaskursuse (SBK) pikkus kaheksa nädalat.

Enne kestis SBK seitse nädalat. Esimese jalaväebrigaadi õhutõrjepataljonis rühma­ü lema ametis olev nooremleitnant Rene Morgenson ütleb, et seitsmenädalane SBK oli ajaliselt liiga kokkusurutud ning sõduri olme- ja haldus­

Keeletoimetaja: Diina Kazakova Toimetaja: n-srs Joonas Mattias Laur

muredega polnud mahti tegeleda. „Katseprojekti tagasiside on olnud pigem positiivne,“ ütleb Morgenson. „Sel suvel oleme saanud rohkem koostööharjutusi teha ja sõdurid on paremini ajateenistusse sisse elanud.“ Lisanädalal toimub nüüd peamiselt formeerimine: sõdur pannakse riidesse ning talle jagatakse esmaseid teadmisi riviõppest või kuidas kappi korrastada

Fotograafid: kpr Karl Heinrich Arras rms Kristo Sepp rms Martin Liiskmaa

ja voodit ära teha. Samuti tutvustatakse kasarmut ja linnakut.

Pärast SBK-d läbivad ajateenijad erialakursused, millele järgneb omakorda allüksusekursus või teenistusülesannete täitmine. Ajateenistuse kogupikkus SBK pikendamise tõttu aga ei muutu. Lisanädala arvelt on erialavõi allüksusekursus ühe nädala võrra lühem.

Kaitsevägi internetis: www.mil.ee www.youtube.com/sodurileht www.facebook.com/s6durileht www.twitter.com/kaitsevagi www.instagram.com/kaitsevagi.edf

Teisipäev, Reede, 20.

24. september

REPORTAAZ

3

“Meie eesmärk on tagada, et tehisintellekt oleks kasulik kogu inimkonnale.” (OpenAI)

Kui varem on kuulunud loomingulised tegevused, nagu fotograafia ja maalimine, eranditult inimestele, siis nii see enam ei ole.

DALL-E 2: Tehisintellekt hägustab reaalsuse piire n-srs Tristan Taal

A

prillis 2022 avaldas OpenAI, üks San Franciscos asuv tehisintellekti laboratoorium, oma uue meistriteose. DALL-E 2 on süsteem, mis toob kasutaja sisestatud teksti viiba mõne sekundiga ellu. Soovitud pildi saab määrata fotorealistlikuks, maalitud, visandatud, 3D-renderdatud ja kõike nende vahepealset. Kuni kaameramudelini, mida kasutati pildi tegemiseks või teie lemmikrenessansikunstniku maalimisstiilini.

DALL-E mudelit on katsetatud miljonitest piltidest koosneval andme­ baasil ja nendega kaasnevatel ingliskeelsetel kirjeldustel. Lõpptulemusena oskab süsteem visuaalselt eristada objekte, tegevusi, keskkondi ja ennustab nende nüansse.

Keegi pole tehisintellektile sõnaselgelt öelnud, kuidas valguskiired peaks mingisuguselt objektilt tagasi põrkama, või seda, et kassil on üldjuhul neli jalga. Selle asemel on see kõik järeldatud leitud mustrite põhjal olemas­olevast pildi­ andmebaasist, mida kasutati mudeli koolitamiseks.

DALL-E ei matki olemas­ olevaid pilte, vaid loob täiesti uusi kompositsioone: näiteks hobuse seljas ratsutav kosmonaut või kaisukarud, kes ostavad Vana-Egiptuses toidukaupa. Paljusid tehisintellekti loodud ideede kombinatsioone saab kirjeldada peaaegu loominguliselt. Kuid kindlasti ei loo süsteem ise midagi, vaid lihtsalt

proovib arvata kõige tõenäolisemat pikslite kombinatsiooni, mis esindaks etteantud teksti.

ROHKEM KUI ÜHE TRIKI ROBOT

eest mõne sekundiga ära teha ja sedasi mitu korda järjest, kuni tulemus on ideaalne.

Kas tegite suure­ pärase foto, aga fookus oli vale või genereerisite muidu hämmastava DALL-E pildi kummalise visuaalse defektiga?

DALL-E 2 saab kasutada ka olemas­ ole v ate fotode redigeerimiseks.

An astronaut riding a horse in a photorealistic style, DALL-E 2

Kustuta ära oma fotost ebasobiv või üleliigne ja kirjuta tehisintellektile, mis seal olema peaks. Programm täidab ära tühimiku soovitud sisuga ning sulandab selle ülejäänud pilti. Kui varem pidi olema Photoshopi võlur ja mõnel juhul kulutama tunde, et pilti veenvalt muuta, siis nüüd saab DALL-E selle teie

Veel üks ainulaadne funktsioon võimaldab anda DALL-E-le olemasoleva pildi. Programm suudab luua sellest eri variatsioone, hoides teemat ja kompositsiooni sarnasena.

Kas kunstnikud on varsti ilma tööta? Üks tähtis asi, mida silmas pidada, on see, et tehisnärvivõrgul põhinevad programmid arenevad üha kiire­nevas tempos. Seda tõestab asjaolu, mismoodi erinevad DALL-E 1 ja DALL-E 2. Areng on saavutatud veidi rohkem kui aasta vältel.

A painting of a fox sitting in a field at sunrise in the style of Claude Monet, DALL-E 1

Siiamaani on enamasti silmaga arusaadav, kas pilt on genereeritud tehisintellektiga või mitte. Kuid mida rohkem tarkvara areneb, seda rohkem ei ole varsti ilmselt võimalik eristada päris fotosid genereeritutest.

UUE MAAILMA NÕLVAL

projekte, millest suur osa on avatud lähtekoodiga. See tähendab, et kolmandad isikud saavad funktsioone ise ümber programmeerida ja katsetada programmi oma valitud piltidega. See võib luua niisuguseid tehisintellekte, mis on teatud tüüpi sisu loomise korral kõrgelt spetsialiseerunud ning suudaks teha seda uskumatult hästi, andes piisavalt aega harjutamiseks.

Näiteks suured bot-võrgud – need, mis Venemaa ja Hiina juba tõhusalt on vallanud – suudaksid levitada sotsiaal­ meedias rohkelt libateavitusi koos tehisintellekti genereeritud piltidega, et usaldusväärsemad välja paista. Niimoodi võib tekitada ajutise segaduse,

DALL-E võimekuse tagajärjed võivad olla enneolematud ülemaailmses kommunikatsioonivaldkonnas. Kui fotograafia ajaloole mõelda, siis pikka aega võis fotosid julgelt pidada millegi konkreetse tõendiks. Nii nagu pildil näha oli, nõnda oli see ka päriselus. See muutus aga siis, kui töötati välja redigeerimistarkvara Adobe Photo­ shop­­. Nüüd võimaldab järjekordne tehnoloogiline hüpe teha pilte nullist – kõike, mida roboti mõistus suudab vaid ette kujutada.

Teddy bears shopping for groceries in agent Egypt, DALL-E 2 OpenAI meeskond on sellele mõelnud ja kehtestanud sisu et saavutada mõni planeeritud taktifiltri, mis ei luba genereerida foto­ kaline eelis. realistlikke nägusid ning vägivaldset Praegu jäävad need programmid ega seksuaalset sisu. Need ettevaatus­ aga suurepäraseks meelelahutus­ abinõud on suutnud hoida DALL-E vahendiks. Siiski peaksime meeles kogukonda peresõbralikuna ja tõepidama nende potentsiaali meie maanäoliselt ei kasutata seda kurjasti ära. ilma järgnevatel aastatel muuta. Nüüd Samas ei takista see kerge heidutus rohkem kui kunagi varem pole kõik nii, sellise tehnoloogia väärkasutamist iganagu esmapilgul paistab. vesti. Iga kuu ilmub uuemaid sarnaseid

Pisut üle aasta jooksul on tarkvara täiendatud nii, et see suudab neljakordistada eraldusvõimet, suurendada järsult pildi kvaliteeti ja ühtsust.

Alles hiljuti võitis mees nimega Jason Allen Colorado osariigi messi kaunite kunstide konkursil digitaalkunsti kategoorias esikoha. Kunstiteos oli tehisintellekti Midjourney genereeritud, mis tekitas mõistagi teistes võistlejates nördimust.

A painting of a fox sitting in a field at sunrise in the style of Claude Monet, DALL-E 2

4

Kolmapäev, Teisipäev, 20.

07. september Reede, 24. september

„Sel suvel oleme saanud rohkem koostööharjutusi teha ja sõdurid on paremini ajateenistusse sisse elanud.“ (nooremleitnant Rene Morgenson)

REPORTAAZŽ

Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenijad sooritavad tule ja liikumiseksamit SBK lõpurännakul 6. septembril

Foto: rms Kristo Sepp

Kuidas läbida sõduri baaskursuse raskeim katsumus „

Lõpurännak on eelduseks, et luua soodsad tingimused sõdurite hoiakuteks nooremallohvitseride kursusel ja autojuhikursusel,“ ütleb nooremleitnant Rene Morgenson, 1. jalaväebrigaadi õhutõrjepataljonis tegutsev rühmaülem. „Kinnistatakse sõdurite lahingulisi oskusi.“ Suures pildis on lõpurännak vaimne ja füüsiline proovilepanek, millega tugevdatakse üksuse vaimu enese­ ületuse kaudu.

VALMIDUS PEEGELDAB TULEMUST Selleks, et lõpurännak vaimselt üle elada, tuleb hakata valmistuma juba enne rännakut. „Peab ennast varakult hoidma motiveerituna ja ei tohi unustada teisi,“ soovitab Morgenson. „Tuleb luua rühma motiveeritus ja ühtsus.“ Lõpurännakut võiks võtta vabalt – tuleb mõelda pigem „Teeme ära!“, mitte „Ma ei viitsi.“. „Tegelikult on SBK lõpurännak vägagi lühike,“ ütleb leitnant Morgenson, kes eelmine aasta planeeris 1. jalaväebrigaadis SBK lõpurännakut.

Rännakul läbitakse osa vahemaast REV 5-ga ja ülejäänud osa REV 3-ga.

Lõpurännak toimub SBK õppekava järgi, kus on kirjas ka nõutud vahemaad ja harjutused.

Erinevalt kogenud rühmaülemast võib aga sõdurile lõpurännak tunduda hoopis kohutavalt pikana.

Lõpurännakule minnes on sõduril olemas nimekiri kohustuslikest asjadest, mis peavad seljakotis olema. Siiski on sõduril otstarbekas ka omalt poolt veidi varustust kaasa võtta. „Kaasas võiks olla igasugu näkse: šokolaadi, soolaseid pähkleid, kummikomme jne,“ ütleb Morgenson. Lõpurännaku ajal söögitegemiseks aega pole, mistõttu on näksid hädavajalikud.

Kasuks tulevad ka varusokid ja -riided, kuna kunagi ei tea, millal võib märjaks saada. Kergesti hõõrduvatele kohtadele võib juba enne rännakut panna villiplaastrid.

RASKED KOGEMUSED, HEAD MÄLESTUSED Lõpurännak on vaimule ränk. Üpris kergesti võib nõrgeneda meeskonna võitlustahe ja võivad tekkida igasugused tülid. Neid tuleks aga igal juhul vältida. „Meeskonna vaim peab olema tugev, seda ei tohi unustada,“ ütleb leitnant Morgenson. Tema soovitused võitlusvaimu hoidmiseks on rivilaulud, humoorikad lood ja üksteist raskustes aidata ja toetada. „Ei tohi keskenduda ainult enda ras-

kustele, vaid tuleb mõelda, et kõigil on raske,“ ütleb Morgenson. Lõpurännak ongi hea võimalus oma kaasvõitlejaid paremini tundma õppida.

Lõpurännak peaks sõdurile raskuste kiuste tagasi vaadatuna tunduma ikkagi ägedana. Leitnant Morgensoni arvates muudavad lõpurännaku lahedaks kontrollpunktides tehtavad ülesanded. „Kontrollpunkt pole ainult SBK eksamite tegemise koht, vaid seal saab ka koostööülesandeid täita, mis panevad proovile,“ ütleb ta. „Need ei saa olla tavalised ülesanded, vaid peavad olema uutmoodi ja huvitavad.“ Ägedad ülesanded on tema meelest veetakistusel nuku päästmine vee seest, sissejuhatus autojuhikursusele või lasta sõduritel jaona sõidukeid lükata.

Samuti on sõduritele varem meeldinud ülesanded tulevaste teenistusrelvadega. Õhutõrje baasil saab teha näiteks kahuri, raketi vms sihitamisharjutusi või harjutada nende kokkupanemist. „Uued asjad annavad palju juurde ja teevad kõik huvitavamaks,“ võtab Morgenson oma mõtte kokku. „Võistlus­ aspekt jagude vahel paneb sõduri rohkem pingutama.“

JOO VETT, VISKA LEILI JA MÕTISKLE Lõpurännak nõuab sõdurilt suurt füüsilist pingutust, mistõttu ei

tohiks ka sellest taastumist unarusse jätta. „Pärast rännakut soovitan tarbida palju soolast ning abi on ka isotoonilistest jookidest,“ räägib leitnant Morgenson lõpurännakust taastumise kohta. Tarbida tuleb palju vedelikke ja kaloreid, et rännaku käigus kulutatud energia tagasi saada.

Pärast rännakut tuleks kohe saapad jalast võtta ja jalgadel hingata lasta.

Turses jalgade korral tuleb anda neile puhkust ja need kõrgemale tõsta. Aitab ka saun.

Füüsilise taastumise kõrval on ülimalt tähtis ka vaimne taastumine.

Pärast rännakut on hea mõtiskleda oma kordaminekute üle. „Kuna meeskonna vaim on kogu rännaku alus, siis võiks sõdur pärast mõelda, kas ta on pigem meeskonna­ tegija või üksinda pusija,“ räägib Morgenson. Sellest kogemusest saab sõdur järeldada, kas oleks vaja rohkem teistega arvestada.

Morgenson ütleb ka, et kuna tänapäeva noored pole suured rändajad taolise suure koormusega, nagu seda nõuab SBK lõpurännak, siis võibolla on vaja sõduril teha tööd oma füüsilise poolega.

Olenemata sellest, kas sulle lõpurännak meeldis või mitte, saad sa unusta­matu mälestuse kogu eluks.

Isegi kui kõik läks SBK lõpurännakul rappa, siis vähemalt on see tehtud ja loodetavasti ei pea sa seda enam kunagi oma elus tegema.

Küberväejuhatuse SBK ajateenijad ehitavad silla, et läbida kontrollpunkti lõpurännakul 7. septembril

Foto: rms Martin Liiskmaa

n-srs Joonas Mattias Laur n-srs Tristan Taal

Teisipäev, Reede, 20.

24. september

MULJED

“Meeskonnakoostöö ja mõistlik, tasakaalukas suhtumine on esmatähtsad lõpurännaku ületamisel.

Ja šokolaad aitab kangesti.” (n-srs Taal)

„M a rool taht s p a n i ke e i n rä i k u r s di noor ra m a, ge lt m ma u se le. emall aga inn a e l a n N A K-i M a e i ohvit s min d .“ l õ p u te a , e ri d e rä n n k u id aku as rms ü Ku r vits le

! Üks d a a v l a h „O s t k e alor suse k n o a h alva a kui e h a m a s poolest te r ve p ra a d.“ k p r Re h a n d

laule ja a m h ü r e ri „L a u l s i mo l i l a h e. S õd u g i rä n n a k ole j u m id a a j a o k s p Kõ i k o n v ä g ra s ke t . k rms Kiis l i htn e.“

umbes n i s u k k u „M a k i t s e - k a h e k s a k u u s - s e u rä n n a k u aj a l ko r d a l õ p a r t i l u g e d e s . “ jää peal ka d k p r Re h a n

„Il m a me po ka p ra l Re h a jõudnu lek s üldse k ndita aitama d. Me pidime ohale .“ te d a rms Ma

s p a n ov

5

är vi v s i e rim ustasin e k s o ma a ma un arustust ä n e a, ag di v or m t i k d l i u r u m „ P s a võ t K u i t in st eest . i a s ka kapp , sii selle olin selle trollima a s aan ille üle pe a ko n s , e t m l e t i d , m a m u s t a ü t l e va l u t a b l i k , k u n m õt l e p e a a õ n n e g e l i k u l t l l 1 0 kg ht g s . Te tide a e ä l v e t l a õ d sJ oli jube es luta lutablet k m a a n r n v ä r u „Lõp ava ne.“ s ke . Ü h e a e r p a j pikk pidim mii i s i t k k n n u p ta ko n t r o l l ä t te ü l i s a l a j a s e s a a m a k i s n õu d i s rä n ka kir stu, m t ja jook smist. roo m a m i sd a o p e rat s ioo n i Pä ra s t s e s a l t , e t rä n n a ke öe l d i l i ht s i.“ et nüüd eda rm s Lee m „ Kõ i g oli e suurem H ä ä l te i s i m k at s u m k a r j u o n t o t i ve e r i d u s mises äiesti a. t .“ ä ra rms M

ark

6

Reede, Teisipäev, 24. september 20. september

ELAMUSED

„Tuukri töös ei tea tegelikult iial, mis homme toimuma hakkab ja kuhu minema peab.“ (vanemmaat Meelis Skeber)

Miinituuker riskib igal sukeldumisel oma eluga Tuukri töö on täis seiklusi ning huvitavaid kogemusi.

Vee alla sukeldumine on aga küllaltki ohtlik ning vajab põhjalikku planeerimist. n-srs Joonas Mattias Laur

Tuukrid kaitseväekaatril osalemas miiniõhkamisoperatsioonil Open Spirit 2. aprillil 2021. aastal

T

uuker sukeldub 55 meetri sügavusele merepõhja, pinnale tagasi tulles tabab teda alakeha halvatus. Õnneks on see kõigest tuukri halb unenägu, mida korraliku väljaõppega saab vältida.

Miinisadamasse astudes puhub tuul peaaegu vormimütsi peast. Ei midagi uut. Vanas mereväebaasis asub ka miini­tuukrite pesitsuspaik.

Kui suurem osa mereväelasi on kena vihmast ilma nautimas suvepuhkusel, siis mõni peab seda tööl olles tegema.

Madalas punastest telliskividest ehitatud majas on üks nendest vanemmaat Meelis Skeber, mereväe tuukrigrupi miinituuker.

Küsimusele, kes on tuuker, vastab ta, et tuuker läheb vee alla ja sukeldub.

Muidu tõsisele mehele ilmub näole muhe naeratus. Täpsustusena ütleb ta, et miinituuker on see mees, kes läheb vee alla, otsib miini üles ja „laseb õhku“. „Tuukri töös ei tea tegelikult iial, mis homme toimuma hakkab ja kuhu minema peab,“ ütleb Skeber. „Ma ei viitsiks teha rutiinset tööd.“

PINGEREAST SELGUVAD TULEVASED TUUKRID Tuukriks saamisel on esimene eeldus sportlikkus. Esmalt tehakse katsed, et selgitada, kes üldse selle ameti peale sobib.

Katsetel tuleb teha kätekõverduste, kõhulihaste ja lõuatõmmete maksimaalne sooritus. Basseinis peab ujuma 400 meetrit alla 10 minuti ning 25 meetrit vee all. Viiekilomeetri jooksus tuleb saada aeg alla 22.45 ning jätkukursustele saamiseks alla 21.45.

Huvitavav proovikivi on niinimetatud ABC katse. Tuukri lestad ja mask visatakse 4,5 meetri sügavusele basseini.

Kandidaat peab ühe hingetõmbega sukelduma põhja, panema varustuse selga, puhuma maski veest tühjaks ja pinnale tagasi tulema. Füüsilistele katsetele lisaks tuleb kirjutada essee ja näidata ennast heast küljest vestlusel.

Kõige lõpuks tehakse ka katse barokambris. Barokamber on ruum, milles on võimalik rõhku normaalrõhust kõrge­maks või madalamaks muuta.

Katset tehakse, kuna inimesel võib olla anatoomiline iseärasus, mis ei lase tal olla kõrgendatud rõhu mõjualas. „Füüsiline osa on raskem kui kirjutamine ja vestlus,“ arvab Skeber.

Nimelt, toimuvad kõik katsed ühel päeval ja üksteise otsa. „Kui jõuad viimaste harjutusteni ehk 25 meetrit vee all ujumiseni, siis hingad nagu lõõts.“

RÕHK ON ELUOHTLIK Rasked füüsilised katsed peegeldavad tuukriameti tõsiust. Selle risk on kõik see, mis vee all juhtuda võib.

Rasked barotraumad ja kessoontõbi võivad lõppeda surmaga, kui sukeldumist pole korrektselt ette valmistatud.

FOTO: kpr Kaimar Tauri Tamm

Barotraumad ehk rõhust tingitud traumad tekivad üldiselt, kui liiga kiiresti sukelduda või tagasi pinnale tulla. Kümnete meetrite sügavusel vee all on rõhk kordades kõrgem kui vee pealmerepinnal.

Veealune rõhk avaldab tihti mõju siinustele ehk ninakõrvalkoobastele ja keskkõrvale. Need on justkui õhuruumid meie peas. Kui minna kinnise ninaga sukelduma, siis ei saa rõhk siinustes tasakaalustuda ümbritseva rõhuga.

Rõhk peab aga loodusseaduste tõttu saama tasakaalustuda. See võib juhtuda ka takistuse korral jõuliselt. Tagajärjeks on tugev valu ja verejooks ninast. Sarnane efekt võib tekkida ka keskkõrvas, mille halvimal juhul võib kaduda kuulmine. Ka kehva hambaarsti juures käimine võib maksta tuukrile kurjalt kätte. „Halvasti paigaldatud hambaplommis võib olla pisike õhuruum,“ räägib Skeber. „Sügavamale sukeldudes on tunda, kuidas rõhk hakkab plomme pressima ja tekib põrguvalu.“ Teine tõsisem traumade liik on lämmastikust tingitud. Kessoontõve tagajärjel hakkavad veres ja kudedes moodustunud lämmastikumullid kiiresti vabanema, kui rõhk äkitselt langeb.

Sügavamale sukeldudes on keha võimeline talletama rohkem lämmastikku.

Ainuke viis lämmastikust vabanemiseks on selle välja hingamine, mis tavaolukorras ei ole probleem. Liiga kiiresti pinnale tõustes aga ei suuda keha hingates piisavalt ruttu liigsest lämmastikust vabaneda.

100

35

Lahustunud lämmastik vabaneb mullidena verre ja kudedesse, mis tekitab liigesevalu ja halvematel juhtudel ka surma ning halvatust.

Seda saab vaadelda kui kaasvõitlejat, kes avab toas purgi Monsterit. Kinnisena on purk rõhu all, aga lahti tehes rõhk tasakaalustub ja üleliigsed gaasid tahavad purgist välja lennata.

Ainuke ravivahend kessoontõve vastu on barokamber. Kannatanu viiakse uuesti rõhu alla, kus ta saab hingata puhast hapnikku. Puhas hapnik aitab kehal liigsest lämmastikust vabaneda. Sel põhjusel on ka paatides hapniku­balloonid, et kannatanul oleks võimalik kohapeal tüsistusi leevendada.

VESIKOPS HOIAB 222 TUUKRIT VEE ALL ELUS JA TUGEVANA Kessoontõve vältimiseks tuleb pinnale tõusta aeglaselt. Üldine reegel ütleb, et maksimaalne sukeldumiskiirus on 20- ja tõusukiirus 10 meetrit minutis. See tähendab, et teatud sügavustel peab tuuker lihtsalt ulpima ja hingama. Neid peatusi nimetatakse dekompressioonipeatusteks. „Dekopeatuse aeg sõltub põhjas oldud ajast,“ räägib Skeber. „See võib olla viis minutit, aga ka 20. Selle dekopeatusega arvestamiseks kasutatakse sukeldumistabelit. Lihtsalt uisapäisa alla ei lähe.“

Lühemat aega sügavuses olles ei jõua lämmastiku hulk kehas üleliigseks tõusta. Seetõttu ei teki ka kessoontõve ning puudub vajadus dekopeatusteks.

Enne sukeldumist planeeritakse kõik samm-sammult ette ja üritatakse vältida eluohtlike situatsioonide tekkimist. Õhk, mida tuuker vee all hingab, pole ka tavaline. Võrreldes tavalise õhuga on seal rohkem hapniku ja vähem lämmastikku. Seda selleks, et tuuker saaks pikemalt sukelduda dekopausita.

Pikemale sukeldumisajale aitab kaasa ka spetsiaalne sukeldumisaparaat ehk akvalang. Poolkinnise ehitusega aparaadiga saab sukelduda kuni neli tundi. Akvalangil on süsihappegaasi absorbent, mis väljahingatavast õhust imab endasse süsihappegaasi ja saadab hapnikku uuesti ringlusesse.

Tuukri varustus kaalub kokku umbes 40 kilogrammi. Sinna hulka kuulub ka sukeldumiskompuuter, mis näitab kõiki sukeldumise parameetreid.

Tipptasemel tehnoloogia teeb ohtliku sukeldumise nii ohutuks kui võimalik.

Tuukriameti riskantsuse teeb täielikult tasa sellega kaasnev põnevus.

Lisaks miinide kahjutuks tegemisele, aidatakse ka päästeametit ning politseija piirivalveametit. Alles hiljuti käidi Pirita jõest välja toomas uppunud relvi.

Praegu on miinituukreid paarikümne ringis ja veel neid ei värvata.

Kuid juba varsti võib tuukreid juurde vaja olla. Tuukriks on võimalik õppida ka ajateenistuse ajal pärast sõduri baaskursust. Tuleb lihtsalt varakult oma huvist teada anda ja katsed sooritada. „Miinituukri ametis vaheldust leidub, kunagi ei hakka igav,“ kinnitab miinituuker vanemmaat Skeber.

Miinituukri varustus 376kokku ligi kaalub 40 kg ja sinna hulka kuuluvad: · · · · · · · · · · ·

Lestad ja sukeldumiskindad Täisnäomask Kuivülikond Sukeldumisnuga Sukeldumislamp Manomeeter hingamisgaasi hulga näitamisel Ülikonna täitebaloon ümbritseva rõhu kompenseerimiseks Sukeldumiskompuuter EOR-i tahvel märkmete ja jooniste tegemiseks Siper SC sukeldumisaparaat Skuuter vee all liikumiseks

7

Teisipäev, Reede, 20.

24. september

ELAMUSED

„Olime tuletõrjevarustuses, meie hulgast kolm läksid sisse ja üritasime tulekahju kustutada, nagu õppinud olime.“ (madrus Vulkan)

Ajateenijad päästeparvega madruse baaskursuse lõpuharjutusel miinisadamas 29. septembril 2021. aastal

Kahepaikne seiklus mereväes n-srs Tristan Taal

A

jateenistus – selle sõna peale ei tule kindlasti silme ette lendamine helikopteriga, võitlemine tulekahjuga ja välismaa linnade avastamine. Mereväes see siiski just nii võib olla.

Paljud kutsealusused satuvad ajateenistusse kohe pärast gümnaasiumit. Üks olulisimaid otsuseid, mille nad tegema peavad, on valida endale sobiv väeosa. See otsus võib mõjutada aja­teenistuse lõpuks omandatud kogemusi, teadmisi ja oskusi. Üks asi on aga kindel, et sõduri baaskursus (SBK) on vaja läbida kõigil, ka madrustel.

„Ma olin varem uurinud, mida oodata SBK-st, ja sõprade sõnul, kes on ka selle läbinud, ei ole midagi hullu, kõik saavad selle tehtud,“ räägib ajateenija madrus Jakob Vulkan.

See ei tähenda, et kursus on lihtne ja kaugeltki pole see igav.

Esimesed metsalaagrid on tihti väga elamusrohked. Mida raskem, seda ergutavam on selle lõpuleviimine. „Keegi isegi ei tahtnud koju metsalaagrist, vaid kasarmusse,“ ütleb Vulkan. „Sa hakkad hindama selliseid asju nagu voodi ja soe jooksev vesi.

Väga kirgas tunne on pärast.”

MEREVÄEKOOLITUS Esimese seitsme nädala möödudes lõppesid kõik madruse ajateenistuse sarnasused maaväega. Järgnes mereväelase baaskursus (MBK) ehk kahepaikseks harjutamine. Vulkani rühm sai uued sinised vormid ja hüppas tundmatusse vette.­Järgneva nelja nädala jooksul koolitati värskeid madruseid. Põhirõhk oli algteadmistel ja hädaolukordade lahendamisel. Tulekahjusid ei juhtu laeval õnneks tihti, aga kui peaks tekkima, võib see saatuslikuks saada nii laevale kui meeskonnale. „Meile oli simulaator transpordikonteinerisse ehitatud, kus oli tekitatud tulekahju,“ räägib Vulkan. „Olime tuletõrjevarustuses, meie hulgast kolm läksid sisse ja üritasime tulekahju kustutada, nagu õppinud olime.“ Nagu SBK-s oli lõpurännak, lõpeb ka mereväelase baaskursus omamoodi katsumusega. Selleks on kogu ööpäeva kestev päästeparveeksam.

Stsenaariumi järgi pidi laeva maha jätma ja päästeparves abi ootama.

Kõike, mida oli enne teoorias omandatud, sai praktikas rakendada.

Ujumis­formatsioonid, signaalvahendid, sõlmede sidumine ja avariitoiduga toimetulek.

Termoülikonnad seljas hüppasid Vulkan ja tema tulevased parvekaaslased Miinisadama kaldalt jääkülma Läänemerre. Ainuke asi, mis neid päästa sai, oli 150 meetrit kaldast asuv päästeparv. Rühm hakkas järjestikku parve poole ujuma, nagu basseinis sai harjutatud. Ainus erinevus oli, et siis

nende kehatemperatuur ei langenud nii kiiresti.

Päästeparvele jõudmine oli kergendus rühmale, aga seal nende katsumus alles algas. Järgnevad 24 tundi möödusid Vulkanile venivalt. Vahi pidamine ja külmaga võitlemine olid põhi­tegevused. Ajataju jäi loksudes häguseks, sest kella ei lubatud kaasa võtta. Kas oli tunde möödunud kaheksa või 18 – seda võis vaid ette kuju-

FOTO: kpr Henrik Mütt

meid tõsteti ükshaaval üles,“ jutustab Vulkan. „See oli esimene kord elus, kus sain helikopteriga lennata. Vaade oli vapustav… ja ära teenitud!“

MERELE Selle sündmusega oli Vulkan mõnes mõttes mereväelaseks ristitud. Pärast kiiret kahenädalast individuaalset laevapõhist kursust, kus sai iseseisvalt laeva sisu uurida, oli meie madrus valmis avamerele sööstma.

Vulkan räägib, et olles üle kuu aja teemat õppinud teoorias, on hoopis midagi muud olla päriselt laeva peal, lainete vahel. Laeva pardal on teist­ sugune, ühiskonnast isoleeritud maailm. Päev algab vahigraafikuga, olenemata kellaajast. On erinevad vahid: sillavaht, rooli­ mees, vaatleja jt. Vulkan oli suurema osa ajast roolimees EML

miinijahtijaga. Ta sai vahiohvitserilt täpsed käsklused ja täitis neid. „Ja nii me olime kuu aega merel,“ räägib Vulkan. „Mõnus oli reisida, sadamates sai välja minna ja vaadata linnas ringi. See oli üks kõige vahvam asi,“ ütleb Vulkan. „Meeskond oli ka tore, tekkis justkui laevapere. Kõikide ülemate ja teiste ajateenijatega sain hästi läbi. Pidingi saama, teades, et minu ja tsivilisatsiooni vahel on sadu kilomeetreid merd.“

SEIKLUST JAGUB Olles talvise kutsega tulnud, oli madrus Vulkanil au osa võtta iga-aastasest NATO koostööõppusest Baltops 2022. Seal sai ta proovile panna oma õpitud signalisti erialaoskused.

Signalist Vulkan tegeles Morse koodidega, haldas signaallippe ja suhtles raadio teel teiste laevadega. Koostööd sai tehtud Läti, Leedu ja Saksamaa sõjalaevadega. Harjutused koosnesid taktikalistest lahingustsenaariumitest ja kõigest sellega kaasnevast, nagu tugioperatsioonid.

„Nüüd on väike paus merest. Praegu olen vahimadrus ja vastutan laeva inventuuri eest ning teen kõike, mis vaja, näiteks koristan,“ ütleb Vulkan.

Mereväe miinijahtija EML Admiral Cowan läänemerel 18. detsembril 2021. aastal Foto: kpr Karl Heinrich Arras

tada. Kahekümne neljandat tundi õnnistas helikopteri valjenev müra. „Lasime oma signaalraketid lendu, ronisime päästeparve katusele ja

Admiral Cowani pardal, mis on üks neljast mereväelaevast. Kahjuks (või õnneks) ei lubatud Vulkanil oma peaga mõelda, kuhu sõita viiekümnemeetrise

Tihti mängime koos ülematega jalgpalli, mis on väga lõbus.“ Madrus Jakob Vulkani seiklus on alles poole peal ja ta ei tea veel, mis teda järgmisena ees ootab.

Siiamaani on ta ülimalt rahul oma otsusega mereväkke minna ja arvab, et tahab ka edaspidi pärast ajateenistust merendusega tegeleda.

8

Reede, Teisipäev, 24. september 20. september

NAER JÄTTA

TAANDRIDA

NOOT

ROHKEM

PAMELA

RIIDED, RÕIVAD

LÜHIJUTT

GAAS

KAITSELIIDU SUUR TIHE ÜLEM (OKAS)1990. A. METS KITSAD LÄHE JÕEKESED

APETIIT

AINA, ÜHA

SOBILIK

HEINAMAA

NATIONAL ARMY ...-TV 3 x TÄHT

ÕHUSÕIDUK NÄITLEJA ... LUTSEPP USA OSARIIK ARMEENLASTE ESIISA KARIKATURIST MEELEGA VEEKESKUS

NAISENIMI OTSAK ITSITUS ... JA AJATU K.-AASIA RAHVAPILL NUTULAUL KEHAOSADE SEIS TÜKK

LOOSIME AUHINDU! Et võita päikesepaneeliga akupank, käitu järgmiselt: 1. Lahenda ristsõna.

2. Saada ristsõna vastus aadressile sodurileht@mil.ee, lisa enda kontaktandmed ja sul on võimalus võita.

Võitja kuulutame välja järgmises Sõdurilehes.

Vastus: DIVERSANT