sõdurileht ESMASPÄEV, 29. APRILL 2013
Veteranipäeval rokkisid veteranrokkbändid FOTO: MARK GRIMITLIHT
23. aprillil tähistati kõikjal Eestis esmakordselt veteranipäeva. Muude veteranipäeva ürituste kõrval oli päeva krooniks Vabaduse väljakul aset leidnud kontsert Veteranirock.
J
uba tund enne kontserdi algust oli Vabaduse väljakul üsna palju ootusärevuses inimesi. Omaette märkimisväärne oli ka sinna püstitatud lava, sest nii suurt lava polnud Vabaduse väljakul veel nähtud. Seda palistasid kaks Pasi soomukit, mis sisendasid kontserdikuulajaile militaarhõngu. Ilm ei olnud suure vabaõhukontserdi jaoks just ideaalne, kuid õnneks jäi varem prognoositud suurem vihmasadu tulemata. Kohal oli tuhandeid igas vanuses inimesi, sealhulgas paljud Eesti veteranid – just see sihtgrupp, kelle toetuseks üritus oligi mõeldud. Kes aga ei saanud või ei viitsinud kohale tulla, võis jälgida kontserdil toimuvat televiisori vahendusel, sest sellest tegi ülekande ETV.
Vabaduse väljakule oli kontserti kuulama kogunenud tuhandeid inimesi, kelle seast võis leida nii noori kui ka vanu ja loomulikult veterane.
olev rokkbänd Singer Vinger. Kui Singer Vinger oli mõnevõrra maha Kontserdi avas kaitseväe teavitus- jahtunud publiku üles soojendanud, keskuse ülem kapten Hannes Võrno tuli lavale kaitseminister Urmas piduliku kõnega. „Vabaduse plats on Reinsalu, kes pidas samuti veteranikoht, kus vabadusel on eriline tähen- päeva puhul kõne. Kuigi president Toomas Hendrik dus. Suur tänu, et te kõik olete kokku tulnud, saagu tänane veteranipäeva Ilves ise laval ei olnud ning kõnet ei kontsert ilusaks algusakordiks tore- pidanud, võis teda publikus kohata. dale traditsioonile, mis usutavasti Samuti oli kohal kaitseväe juhtkond eesotsas kaitseväe hakkab kanduma juhataja kindralmaaastast aastasse, Veteranipäeval valiti ka jor Riho Terrasega. sest veteranid vajaPärast kaitsevad meie kõigi toe- veteranide toetussümbol, ministri kõnet sai tust,” sõnas Võrno Heino Prunsveldi kontsert uuesti hoo oma kõnes. sisse ning lavale Kapten Võrno kujundatud sinilill. tuli Ultima Thule ja juhatas sisse õhtu esimese esineja, kelleks oli Eesti Tõnis Mägi, keda toetas Rahvusooper muusikamaastikul veteranistaatuses Estonia poistekoor. Pärast neid jõu-
Võimas kontsert
dis esinemiskord Terminaatorini. Kõik esinejad said laval olla kaks korda ning isegi kontserdi lõpuosas puhkenud kergem vihmasadu ei heidutanud suurearvulist publikut, kes silmanähilmanäh tavalt nautis kontserdi iga hetke.
Publik jäi rahule
Kohale tulnud inimesed jäid kogu üritusega rahule. „Väga lahe kontsert oli. Ma juba ammu nägin reklaami ja panin päevikusse kirja, et tuleb siin olla,” ütles Anni. Andre aga tunnistas, et tuli küll artiste kuulama, ent mõistab ka veteranide tunnustamise vajadust. „Veterane peab toetama ju, sest nad on osa
eesti ühiskonnast ja väärivad tähelepanu,” sõnas ta. Kolm korda Afganistanis missioonil käinud reservseersant Anton Terekontsert samuti. bilovile meeldis m „See on väga oluline, et veterane meeles peetaks,” ütles Terebilov. Veteranipäeval valiti ka veteranide toettussümbol, milleks valiti Heino Prunsveldi kujundatud sinilill. Võidutöö autori Heino Prunsvelti sõnul kasvas sinilille idee välja kaitseväe mütsimärgist, mille kait ta 1992. aastal kujundas. Nimetatud sinilillemärki võis kohapealt ka hankida, selle eest tuli teha vähemalt kahe euro suurune annetus
vigastatud kaitseväelastele ja nende peredele. Oli näha, et paljud olid seda võimalust ka kasutanud ning kena sinilillemärk oli paljudel rinnas. Eesti riik on 1995. aastast saatnud välismissioonidele ligi kaks ja pool tuhat kaitseväelast. Nad on teeninud Horvaatias, Bosnias ja Hertsegoviinas, Liibanonis, Makedoonias, Iisraelis ja Süürias, Iraagis, Kosovos, Afganistanis, Malis, Adeni lahel ja Vahemerel. Lisaks sellele on kaitseväelasi ja kaitseliitlasi saanud vigastada Eestis teenistusülesannete täitmisel või sõjalises väljaõppes. Vabariigi valitsus kinnitas 20. detsembril 2012 kaitseväe ja Kaitseliidu veteranipoliitika, mis toob veteranidele ja nende peredele senisest ulatuslikuma toe. Martin Altraja
Sõjakooli kadetid panid end sajakilomeetrisel aerutamismaratonil proovile FOTO: KVÜÕA
Kõrgema sõjakooli kadetid osalesid 20. aprillil edukalt ligi sajakilomeetrisel aerutamisvõistlusel Võhandu maraton.
J
ärjekorras kaheksas aerutamismaraton, mis kulges mööda Võhandu jõge, sai alguse Võrust, Tamula järvelt ning lõppes enne Lämmijärve Võõpsus. Pika distantsi ja vahelduvate olude tõttu peetakse Võhandu maratoni üheks karmimaks aerutamismaratoniks Euroopas. Kärestikuline raja keskosa nõuab osavust ja külma närvi, teine pool aga paneb paisjärvede ja laia jõe tõttu proovile osalejate vastupidavuse. Osaledes ise sel maratonil teistkordselt, leian, et tähtis ei olegi saavutatud koht ja aeg, vaid lõpetamine. Auhinnakohtadele finišeeruvad paatkonnad on enamasti professionaalsed sõudjad, kel on suur kogemuste ja oskustepagas, vastav treening ning tipptasemel varustus. Seda kinnitab asjaolu, et esikümnes oli kuus välisvõistkonda ja harrastajad tavaliselt välismaale nõnda raskele võistlusele ei sõida. Seekordse võistluse tegid eriliseks erakordselt kõrge veetase ja võistlusklasside erineval ajal startimine. Hommikul kell 7 alustasid sõudmist kummipaadid, kell 8 kanuud ning kell
Kummipaatide klassis saavutasid kõrgema sõjakooli kadetid kolmanda koha. 9 kõige kiiremad sõiduriistad – kajakid. Kuna Tamula järv oli alles kerge jääkatte all, starditi otse jõele, ning olles ise ligi 280 kajaki keskel, nägin juba esimesel kilomeetril, kuidas keegi meeleheitlikult külmast veest kajakki tagasi üritas ronida. Loomulikult oli kõigil kohustus päästevesti kanda ja sama võistleja sõitis meist veel hiljem mööda. Kärestikulises osas oli kõrge vee tõttu väga kiire vool ja paiguti avanes iga paarisaja meetri tagant vaatepilt,
kuidas keegi üritas oma kanuud päästa või kaldal riideid vahetada. Ees liikuvatest aeglasematest sõiduvahenditest möödumine tekitas nii mõnegi kriitilise olukorra, sest kui eessõitja tegi vea, polnud kiire voolu tõttu võimalik silmapilkselt manööverdada ning peagi tuli hakata püstijäämise nimel lainete, okste ja kaldaga võitlema.
Edukad kadetid
Lõpp hea, kõik hea, meie poisid kaotusi ei kandnud, omapärane medal-
jon kaelas ning diplom näpus, teeme juba plaane järgmisteks ühisteks katsumusteks. Omalt poolt tahan tänada ergutusmeeskondi, kes meid raja kõrval toetasid, sõjakooli juhtkonda ja logistikaosakonda, kes võimaldasid meile transpordivahendid ning osa varustusest ja loomulikult kõiki võistlejaid, kes tahtsid end proovile panna ja vapralt lõpuni vastu pidasid. Üldarvestuses olid kadettidest parimad kajakkide klassis sõitnud
14. põhikursuse kadett-seersandid Janari Jaanso ja Priit Lillemets, kes teenisid ajaga 9 tundi ja 8 minutit kõrge 37. koha, kaotades võitjale 2 tundi ja 20 minutit. Kummipaatide klassis saavutasid kolmanda koha 15. põhikursuse kadett-seersandid Tanel Heinrichsen ja Allar Olesk, kadetid Lauri Mäepalu, Martin Rooni ja Martin Õunpuu ning 1. mereväe põhikursuse kadett Juri Lemešenko, jäädes üldarvestuses 266. kohale. Lisaks said kaks sõjakooli kadettide paatkonda kajakkide klassis 65. ja 165. koha ning kummipaatide klassis toodi koju 309. ja 321. koht. Võhandu maratoni populaarsus nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil on iga aastaga tõusnud. Kui 2006. aastal startis ainult 23 paatkonda, siis tänavu oli stardinimekirjas juba 532 paatkonda kümnest riigist, neist finišeeris pisut üle 350 võistkonna. Võistluse populaarsus tõuseb aasta-aastalt ka kõrgema sõjakooli kadettide hulgas – sel aastal osales maratonil 25 kadetti neljalt kursuselt ja kuue paatkonna koosseisus. Tulevaste ohvitseride vastupidavust ja tahtejõudu näitab asjaolu, et ühtki katkestajat nende seas ei olnud. Valdo Hälvin 15. põhikursuse kadett