Issuu on Google+

Vahipataljoni ajateenijate rokkansambel Sõduri FM osales firmabändide võistlusel

Kolonelleitnant Mati Tikerpuu: sõjakooli lõpetajat ootab kindel töökoht kaitseväes

5

4

Jätku leivale! Männiku harjutusväli

8

sõdurileht NR 27 (383) ESMASPÄEV, 1. APRILL 2013 ISSN 1736-3411

FOTO: MADIS VELTMAN

Uues radaripostis alustas tööd Baltikumi moodsaim kolmedimensiooniline radarisüsteem Thales Ground Master 403, mis tuvastab õhusõidukeid kuni 470 kilomeetri kauguselt.

Muhumaal avati õhuväe uusim radaripost Kaitseminister Urmas Reinsalu ja kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras avasid 26. märtsil Muhu saarel õhuväe uue radariposti, kus hakkab paiknema keskmaa õhuseireradar Ground Master 403.

K

aitseminister Reinsalu ütles radariposti avamisel, et korralik õhuseiresüsteem suurendab Eesti kaitsevõimet ja julgeolekut. „Samuti on mul eriti hea meel, et Muhu saare elanikud on radariposti ehitamise neile omasel külalislahkel meelel vastu võtnud ning ma usun, et muhulased võtavad siia tööle asuvad kaitseväelased ruttu omaks,” ütles

kaitseminister. Õhuväe ülema kolonel Jaak Tarieni sõnul pikendab õhuseire paranemine võimalike kriiside puhkemise korral eelhoiatusaega. „Korralik õhuseirepilt on hädavajalik nii NATO hävitajate lendudeks kui ka vajadusel erinevate õhutõrjesüsteemide toimimiseks. Muhu radar suurendab ka rahuaegset lennuohutust,” ütles kolonel Tarien. Radariposti avamisel osalesid veel ka radari valmistajafirma Thales-Raytheon Systemsi asepresident Dominique Simonneau, Soome kaitseministeeriumi kantsler Arto Räty ja Eesti kaitseministeeriumi kantsler Mikk Marran.

Mobiilne keskmaaradar

Muhu radaripostil alustab tööd Prantsusmaalt hangitud kolmedimensiooniline keskmaaradar Thales Ground

Master 403. Radar on võimeline standarditele ning ühildub seeläbi õhusõidukeid avastama kuni 470 kõikide alliansis kasutusel olevate kilomeetri kauguselt ja kuni 30 kilo- õhukaitsesüsteemidega. Radarimeetri kõrposti töösguselt. See Korralik õhuseirepilt on hoidmiseks on nii-öelda hädavajalik nii NATO hävitajate hakkab seal mobiilne kokku (vahesüsteem, mis lendudeks kui ka vajadusel tustega) teetähendab, nima umbes et vajadusel erinevate õhutõrje20 inimest – on võimalik süsteemide toimimiseks. lisaks õhuväe radar mõne radarispetsiatunni jooksul ära viia ja teises kohas uuesti töö- listidele kokku üheksaliikmeline palgaline valvemeeskond, majahoidja, korda seada. Lisaks iseseisva kaitsevõime suu- koristaja. rendamisele on Ground Masteritel suur roll NATO integreeritud õhu- Ühiselt hangitud kaitsesüsteemi eelhoiatusvõimekuse Teine samasugune radar paigaldatõstmises. Praegu Balti riikide mood- takse 2014. aastal Lõuna-Eestisse saim ja seejuures ainuke mobiilne Otepää valda. Radarid hangiti 2009. keskmaa õhuseireradar vastab NATO aastal sõlmitud Eesti ja Soome ühise

hankelepinguga, millega kaks riiki hankisid kokku 14 radarit. Kogu hanke suur maht võimaldas Eestil saada sisuliselt kaks radarit ühe hinnaga. 2011. ja 2012. aastal rajati ka radariposti toimimiseks vajalik taristu – peahoone, abihoone, trassid, piirdeaed. Radariposti taristu ehitas AS NCC Ehitus. Ämaris paiknev õhuseiredivisjon on õhuväe koosseisu kuuluv taktikaline üksus, mille ülesanne on avastada ja identifitseerida Eesti vabariigi õhuruumis ja selle lähiümbruses lendavaid objekte. Oma töös kasutab õhuseiredivisjon kõiki üksuse kasutuses olevaid seire- ja sidevahendeid, olles seeläbi osaks NATO integreeritud õhukaitsesüsteemist NATINADS. SL


sõdurileht ESMASPÄEV, 1. APRILL 2013 FOTO: AIVO VAHEMETS

kommentaar

Kevade algus Külmakraadid on taandumas ning loodus tõstab pead – 20. märtsil kell 13.02 algas kevad. Soojematest ilmadest ja pikematest päevadest hoolimata tuleb igaühel oma tervist hoida, kuna täpselt samuti nagu talvel teevad liiga külmakraadid, võivad soojal ajal meid ohustada viirushaigused. Seega, enne söögikorda peskem alati käed puhtaks! Lõppenud kuu tuletas meile taas meelde, et käimasoleva väljaõppetsükli suursündmus, Kevadtorm 2013, on aina lähemal. Viru jalaväepataljoni kaardiharjutus Viru Talv tõi Virumaale aspirandid, kes kolmepäevase õppuse käigus omandasid teadmisi ja kogemusi, mis tulevad maikuus kindlasti kasuks. Et kätte on jõudnud naljakuu ning täna on 1. aprill, ei tasu kõike sellest lehenumbrist loetut absoluutseks tõeks pidada. Naer on ju teadupärast parim ravim. Maailm meie ümber muutub aga pidevalt. Alles möödunud sajandi algul sai sõiduauto lihtinimesele kättesaadavaks ning praegu võime tõdeda, et Eesti on ainus riik maailmas, mis on täielikult kaetud elektriautodele mõeldud kiirlaadijatega. Pideva moderniseerimise ja digitaliseerimise ajastul on küberterrorism saamas karmiks reaalsuseks. Kui me võimalikesse ohtudesse piisava tõsidusega ei suhtu, võib lahinguväljale ehk tõepoolest naasta hoopis kivid ja ling.

Kaitsevägi võtab sõjalisel operatsioonil Afganistanis kasutusele Sisu XA-188 soomukitele paigaldatava granaadiheitjavastase kaitsesüsteemi SidePRO-LASSO. „Kaitsevägi peab andma endast parima, et tagada sõjapiirkonnas oma sõdurite maksimaalne turvalisus. Antud võrgud pakuvad täiendavat kaitset missioonipiirkonnas olevatele soomukitele ja nende isikkoosseisule suurema kaliibriga relvade tule eest,” ütles 1. jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Aron Kalmus. FOTO: EERO SALMAN

FOTO: MARK GRIMITLIHT

K KRISTJAN T TERASE kapral

tsitaat „Olen olnud tunnistajaks eesti sõdurite heale teenistusele Afganistanis ja tunnen, et olen täna külas tõelisel liitlasel,” ütles Taani kaitseväe juhataja kindral Peter Bartram oma kahepäevasel Eesti-visiidil.

Avalda Sõdurilehe lugude kohta arvamust meie Facebooki lehel facebook.com/s6durileht. Kui avalikult oma arvamust avaldada ei taha, siis võid kirjutada otse toimetuse aadressile sodurileht@mil.ee. Teeme seda lehte just sinu jaoks ja meile on oluline teada, kuidas saaksime seda paremini teha.

15. märtsil andsid mereväebaasis sõdurivande 102 ning Kirde kaitseringkonna Tapa linnakus 40 jaanuaris teenistust alustanud ajateenijat. 22. märtsil andsid sõdurivande 123 vahipataljoni, 23 Viru jalaväepataljoni ja kaks kaitseväe logistikakeskuse kaitseväelast. Vahipataljoni ajateenijad andsid kaitseväelase truudusetõotuse traditsiooniliselt pidulikul rivistusel Jüriöö pargis Tallinnas.

sõdurileht Teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 Tallinn Peatoimetaja: vanemveebel Diana Pilme, 717 2171 Tegevtoimetaja: kapral Kristjan Terase Küljendaja: reamees Mathias Väärsi Reporter: reamees Martin Altraja Fotograaf: reamees Mark Grimitliht

Kaitseväe orkester tähistas 16. märtsil Estonia kontserdisaalis piduliku kontserdiga orkestri taasloomise 20. aastapäeva. „Nende aastatega oleme väikesest marsiorkestrist arenenud sümfooniliseks puhkpilliorkestriks, kellele ükski muusikaline proovikivi pole liig keeruline, ükski ülesanne ületamatu,” ütles kaitseväe orkestri peadirigent kolonelleitnant Peeter Saan.

Kaitsevägi internetis: www.mil.ee, www.youtube.com/sodurileht Kaitseväe pildialbum: pildid.mil.ee Vaata ka: Sõdurilehe Facebooki-lehekülge www.facebook.com/s6durileht Peainspektor major Ilmar Kikkas Juhkentali 58, 15007 Tallinn tel 717 1283, peainspektor@mil.ee

Peakaplan kol-ltn Taavi Laanepere Juhkentali 58, 15007 Tallinn tel 717 1015, kaplaniteenistus@mil.ee


sõdurileht ESMASPÄEV, 1. APRILL 2013

NATO küberkaitsekeskus sõnastas kübersõja põhimõtted Tallinnas tegutsev NATO kooperatiivne küberkaitse kompetentsikeskus (CCD COE) esitles möödunud kuul raamatut „Tallinna käsiraamat”, mis koondab kübersõjaga seotud rahvusvahelise õiguse põhimõtted.

L

ondonis esitletud ning Eesti pealinna nime kandva raamatu näol ei ole tegu küll ametliku NATO dokumendiga, kuid selles on 95 üldtunnustatud põhimõtet, millest allianss otsuste tegemisel võib lähtuda. Kui seni puudusid kindlad põhimõtted ning kaasused, kus oleks rakendatud rahvusvahelist õigust riikide vastu suunatud küberkuritegevuse vastu, siis CCD COE värske dokument võimaldab rünnakuid selgelt piiritleda. Nõnda on „Tallinna käsiraamatu” kohaselt riikidel õigus kasutada reaalset jõudu häkkeri vastu üksnes siis, kui arvutivõrkudesse tungimisega kaasneb inimelude kaotus või märkimisväärne varaline kahju. Kuna paljude asjatundjate hinnangul võivad küberkonfliktid tulevikus luua eeldused sõjategevuseks, on paika pandud kindlad reeglid ka vastutegevuse osas. Nõnda on välistatud riiklikud ründed niisugustele tsiviilobjektidele nagu näiteks haiglad,

FOTO: INTERNET

tammid ja tuumaelektrijaamad. Kahekümne õiguseksperdi ja rahvusvahelise Punase Risti ning Ameerika ühendriikide asjatundjate sõnul on küberrünnakutega kaasnev sõjategevus muutumas üha reaalsemaks tulevikustsenaariumiks. Niisuguste konfliktide puhul suureneb ka teatud tsiviilisikute roll sõjategevuses, kuna aktiivse ja pahatahtliku vastutegevuse korral on riikidel õigus käsitleda selliseid isikuid sihtmärkidena. Projekti juhi Michael N. Schmitti sõnul polnud varem terviklikku ülevaadet sellest, kuidas rakendada olemasolevaid õiguslikke põhimõtteid virtuaalmaailmas. Samas pole asjatundjad veel tänini jõudnud ühele meelele Iraani tuumaprogrammi ründamiseks kasutatud Stuxneti asjus. See oli arvutiviirus, mis tungis tundlikesse arvutisüsteemidesse ja põhjustas reaalseid kahjustusi erinevatele riistvarakomponentidele.

Keeruline tuvastada

„Vastumeetmeid hõlmava raamistiku koostamine ei tohiks aga mõjutada suhtumist tulevikus aset leidvatesse konfliktidesse. Olgugi, et küberruumi võrreldakse sageli Metsiku Läänega, kehtivad sealgi mitmed õiguslikud põhimõtted,” sõnas Schmitt. Virtuaalruumi suurim puudujääk on endiselt anonüümsus ja jälgede lihtne varjamine. Avalikkusele sai see ilmsiks tänavu, mil mitme väljaande sõnul tegutses Shanghai korterelamus Hiina sõjaväe üksus, mis oli järjepidevalt rünnanud lääneriikide

Teatud juhtudel võib võitluses küberkurjategijatega kasutada ka reaalset jõudu. võrgusüsteeme. Kindlate tõendite puudumise tõttu on aga keeruline leida isikuid, keda võrguseadmete rikkumises ja sissetungimises saaks otseselt süüdistada. Käsiraamatu seitsmes punkt sätestab sellegi, et valitsusvõrgust pärinev rünnak ei ole piisav tõend vastutegevuse algatamiseks, kuid see on märk sellest, et kõnealune riik on konk-

reetse ründega mingil määral seotud. Küberkuritegevust ja -rünnakuid hinnatakse tänapäeval üheks suuremaks ohuks terrorismi, riikidevaheliste sõjaliste konfliktide ja suurõnnetuste kõrval. Tänavu on teatanud oma kavatsusest liituda CCD COEga nii Prantsusmaa kui ka Suurbritannia. Kooperatiivne küberkaitse kompetentsikeskus on NATO akrediteeritud

rahvusvaheline organisatsioon, mis tegeleb küberjulgeoleku alase hariduse, nõustamise, saadud õppetundide analüüsimise ning teadus- ja arendustegevusega. Keskuse missioon on suurendada NATO, selle liikmesriikide ja partnerite küberkaitse alast võimekust, koostööd ja teabevahetust. Kristjan Terase

Kuperjanovi jalaväepataljoni haigusepuhangu põhjustas Norwalki viirus Üleelmisel nädalal põhjustas ärevust Kuperjanovi jalaväepataljonis puhkenud oksendamiste ja kõhulahtisuste laine.

E

smaspäeval, 18. märtsil ja sellele järgneval teisipäeval haigestusid mitusada Kuperjanovi jalaväepataljoni sõdurit kõhuviirusesse. Kokku pöördus nädala alguses Kuperjanovi jalaväepataljonis oksendamise ja kõhulahtisuse kaebusega arsti poole 248 sõdurit. Haigestunud ajateenijad toimetati karantiini. Kohe

läbi viidud laboratoorsete analüüside alusel põhjustas haigestumise Norwalki viirus. „Kuperjanovi pataljonis toimunud puhang oli väga iseloomulik noroviiruse puhangule, mis algas ilmselt kellegi haigestumisega,” ütles kaitseväe infektsionist kapten Anu Mill. „Selliseid puhanguid on praktiliselt võimatu täielikult välistada, kuid tuleb kiiresti reageerida ja haigestumine piirata. Õnneks on tegu siiski kerge viirushaigusega ja kiire täieliku paranemisega. Viiruse ohjamiseks kasutusele võetud meetmed – haigete isoleerimine ja pinFOTO: INTERNET

dade puhastamine – olid adekvaatsed ja operatiivsed tegevused.” Noroviirused on väga nakkavad, levides kergesti ühelt inimeselt teisele ja haigestumiseks võib piisata ka kümmekonna viiruseosakese sattumisest seedekulglasse. Noroviiruse ehk Norwalki nakkuse haiguspilti iseloomustab iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhuvalu, peavalu, lihasvalu, harvem ka palavik. Sümptomid kestavad tavaliselt 1-2 päeva.

Norwalki viirus ehk noroviirusnakkus levib kõige agaramalt talvekuudel. Haiguse peiteperiood on 12 tundi kuni 2 päeva. Noroviirust võib saada pindadelt (kätehügieeni reegleid eirates, pindu puhastades), süües nakatunud toitu (näiteks pesemata puuviljad) ja otsekontaktil haige inimesega. Nädala keskpaigaks olid kõik sõdurid Kuperjanovi jalaväepataljonis esmaspäeval alanud haigusest paranenud ja neil jätkus tavapärane

teenistusrütm. Neljapäeval, 21. märtsil lõpetati pataljonis isolatsioon ja taastati haigusepuhangu eelne olukord täies mahus. „Kõik haigestunud on terveks saanud ja jätkavad tavapärast teenistust,” ütles Lõuna kaitseringkonna meditsiinikeskuse arst-ülem major Hanno Mölder. „Ka linnaloale võivad sõdurid saada. Meditsiinilisi piiranguid selleks ei ole, edasine oleneb juba nende ülematest.” SL

järgmised katsed toimuvad

08.– 08. –21.04.2013

TULE K AITSEVÄE ERIÜKSUSE KATSETELE! Täpsem info www.elukutse.ee/eog Selleks, et vältida haigestumist tuleb käsi hoolikalt seebiga pesta.


4

sõdurileht ESMASPÄEV, 1. APRILL 2013

uudised Sõjaväelogistikud kutsuvad koristustalgutele Kaitseväe logistikakeskus korraldab koostöös kõikide kaitseväe väeosadega harjutusalade kevadised heakorrapäevad. „Heakorrapäevade üks eesmärk on korrastada harjutusväljad, et tagada keskkonnakaitse ja väljaõppe ohutus. Teine eesmärk on tõsta keskkonnakaitse alast teadlikkust ajateenijate seas,” ütles harjutusväljade keskkonnakaitse spetsialist Merili Vipper logistikakeskusest. Koristustalgutele oodatakse neile sobival ajal kõiki väeosasid, eelkõige neid, kes on aasta jooksul kaitseväe harjutusväljasid kasutanud. Koristustöid koordineerivad harjutusalade vastutavad isikud, kes tagavad koristajatele prügikonteinerid ja -kotid ning töökindad. SL

KVÜÕA tähistasid 15. taasasutamisaastapäeva Kaitseväe ühendatud õppeasutused (KVÜÕA) tähistasid 18. märtsil oma taasasutamise 15. aastapäeva õppejõududele ja töötajatele mõeldud aktusega ning autahvli „Kõrgema sõjakooli parimad õppurid” avamisega. „Rahvuslik sõjaline haridus on kallis ja ressursimahukas. Kuid see on hea ja efektiivse riigikaitse oluline nurgakivi, ilma milleta muutub mõttetuks panustada muudesse riigikaitselistesse valdkondadesse,” ütles kaitseväe ühendatud õppeasutuste ülem kolonel Aarne Ermus ja lisas: „Kaitsevägi on välja arendanud neljaastmelise sõjalise hariduse süsteemi, mille kavakindel järgimine tagab ametikohtade täitmise asjatundlike ohvitseridega. Kaitseväe ühendatud õppeasutused annavad esimesed kaks astet.” SL

Tanel Padar toetas langenud kaitseväelaste lapsi Tanel Padar, kes on esinenud ka operatsioonil „Iraagi vabadus” teeninud Eesti kaitseväelastele, annetas muusikasaates „Su nägu kõlab tuttavalt” võidetud tuhat eurot Carolin Illenzeeri fondile. Tanel Padari sõnul anti neile saate alguses valida, kellele võidu korral saadud summa annetada ja toetada langenud või teenistuses viga saanud kaitseväelaste lapsi tundus kõige õigem mõte. „Otsust, et just neid lapsi toetada, mõjutas kindlasti see, et olen ise käinud Iraagis teenivatele kaitseväelastele esinemas ning see, et mu parim sõber osaleb välisoperatsioonidel ja iga kord hoian hinge kinni, et kõik hästi läheks,” ütles Padar. SL

Eesti reservohvitseridest meedikud õpetasid NATO kolleege Kaitseväe ühendatud õppeasutuste sõja- ja katastroofimeditsiini keskuse reservohvitseridest lektorid õpetasid möödunud nädalal Budapestis NATO sõjameditsiini väljaõppekeskuses sõjavigastuse erakorralise käsitluse kursusel osalejaid. Kursuse põhiteema oli sõjategevusest tingitud traumade tänapäevane meditsiiniline käsitlus, isevalmistatud lõhkekeha plahvatusest tingitud vigastuste ja laskevigastuste ravi. Oluliste teemadena räägiti ka meditsiinilise personali ettevalmistusest, varustusest ja meeskonnatööst. Teoreetilisele õppele järgnes praktiline simulatsioonõpe Budapesti sõjaväehaiglas. SL

Vahipataljoni ajateenijate rokkansambel Sõduri FM osales firmabändide võistlusel FOTO: MARK GRIMITLIHT

Kaheksaliikmeline bänd esines möödunud kuul Rock Cafés toimunud kontserdil, kus anti publikule võimas ja meeldejääv elamus.

K

aitseväe orkestri ajateenijate rokkansambel Sõduri FM koosneb eelmise aasta oktoobris Põhja kaitseringkonna vahipataljonis teenistust alustanud ajateenijatest. Pärast sõduri baaskursuse lõpetamist detsembris jätkus nende teenistus kaitseväe orkestris, kus neist moodustati lauluansambel, rivitrummigrupp ning rokkansambel Sõduri FM. Ajateenijate bändi, orkestrist rääkimata, ei pääse aga igaüks. „Siin peab olema sul soovitaja ja hea muusikaline taust. Mina tegin avalduse näiteks aasta enne teenistusse tulemist,” kirjeldas orkestrisse pääsemist ansambli kitarrist reamees Uku Reinhold. Nii mõnigi ajateenija on käinud põhikoolist alates mõnes muusikakoolis, kuigi seda otseselt ei nõuta. „Olen varem bändis mänginud, kuid kitarri mängimise sain selgeks omal käel,” ütles Sõduri FMi teine kitarrist, reamees Karl Ölluk. Ansambli vahva nimi tuleneb ajateenijate omavahelisest kõnepruugist. „Sõduri FM tähendab ajateenijate sõnavaras kuulujutte, mis sõdurite vahel levivad, kuid mille päritolus ei olda päris kindlad. Meie olemegi see nii-öelda raadio, kust kogu info läbi käib,” kirjeldas reamees Ölluk. Ansambli repertuaar on lai. Mängitakse nii biitlite paremaid palu kui ka Pendulumi ning soulilegend James Browni lugu „I Feel Good”. Lugude nimistusse kuulub ka Guns N’ Rosesi „Sweet Child o’ Mine”. Eesti muusika hulgast on tuntust kogu-

Läbimõeldud lavakujundus ning tulega mängivad tütarlapsed pälvisid publiku poolehoiu. tud metsavendade laulu ja ansambel Apelsini „Matkalauluga”. „Niisugune valik kujunes hääletuse tulemusel. Suurele tahvlile pani igaüks kirja oma lemmikud ning nõnda selgitasime välja populaarseimad,” kirjeldas lugude valimist bändi laulja kapral Samuel Markus Reinaru.

Suur vastutus

Klahvpille mängiva reamees MartinErich Torjuse sõnul on jutt bändimehe lihtsast elust täielik müüt. „Siin tuleb kõvasti vaeva näha. Jaanuaris sai nii mõnigi mees esmakordselt rivitrummi taha ning see vaev, mida vabariigi aastapäeva paraadi nimel nägime, oli tohutu,” sõnas reamees Torjus. „Kuna me peame kogu kaitseväge esindama ja esinema tähtsatele inimestele, sealhulgas kaitseväe juhatajale, siis vastutus on tõepoolest

suur,” täpsustas reamees Ölluk. Kapral Reinaru sõnul on vahipataljonil nagunii suur esinduslik roll, mistõttu on orkestrisse kuulumine ja tseremoniaalülesannete täitmine täiesti loomulik. Sõduri FM esineb peamiselt väeosades ning kaitseväe üritustel. Külastatud on Kuperjanovi jalaväepataljoni, kaitseväe logistikakeskuse logistikapataljoni, mereväebaasi, kaitseministeeriumi ning isegi Tapa kultuurimaja, kus esineti kohalikele elanikele. Firmabändide võistlusel, mille eelmisel aastal võitis sõdurite ansambel Katta Kuulmine, osaleb vahipataljoni ajateenijate bänd juba kolmandat aastat järjest. Kuigi tänavu ei korratud mullust edu, ei lasknud mehed sellest pead norgu. „Show oli meil vägev ning kogu kava väga mitmekesine,” ütle-

sid bändi liikmed kui ühest suust. Seda kinnitas nii publiku reaktsioon kui ka kaitseväe orkestri ülema kolonelleitnant Peeter Saani tunnustus. Bändimehed olid rõõmsad sellegi üle, et lõpuks ometi oli võimalik esineda ka oma väeosa ajateenijatele, keda oli kohal ligemale 250. Lühikese tegutsemisaja jooksul on Sõduri FM küllaga tuntust kogunud. Naistepäeva puhul loodud muusikavideo on pälvinud Facebookis praeguseks 792 „pöialt” ning 289 jagamist. Ka jõudis videoklipp tele-eetrisse Kanal 2 saate „Reporter” vahendusel. Sõduri FMi liikmed kinnitavad, et muusikutena jätkatakse ka pärast ajateenistust. „Kuna kõigil on bändid juba olemas, siis ühiselt vast mitte, aga suhtleme loomulikult edasi,” ütles reamees Reinhold. Kristjan Terase

Ühtne suurtükiväepataljon tähistas taasloomise aastapäeva FOTO: ARDI HALLISMAA

Eelmisel kolmapäeval, 20. märtsil kell pool kaks päeval oli 240 suurtükiväepataljoni ajateenijat rivistunud Kirde kaitseringkonna riviplatsile, kus kõlas kolmekordne „Elagu!” pataljoni taasloomise 15. aastapäeva puhul.

T

raditsioonilist väljaõpet asendasid tähtpäeva puhul erinevad pidulikud ja sportlikud ettevõtmised, muuhulgas kiirmale, ragbi ja auto vedamise ehk rammumehe võistlus. Nende eesmärk on kasvatada ühtekuuluvustunnet ja kujundada ühist identiteeti. Ajateenijast nooremseersant Madis Rebane kinnitas, et tähtpäeva sellisel moel tähistades tugevneb meeskonnavaim. „On tunda ikka, et meeskonna hing on väga suurelt siin sees, kui need võistlused toimuvad,” lisas Rebane. Suured relvad ja suured paugud olid just need, mille pärast nooremseersant Rebane kutsealusena just suurtükiväepataljoni oma teenistuskohaks valis. Kapral Kait Kadajase meeskond

Suurtükiväepataljoni taasloomise aastapäeva tähistati rivistusega. võitis nii ragbi- kui ka rammumehe võistluse. Kadajas sattus suurtükiväkke saatuse tahtel: „Tegelikult ma oleks pidanud Kuperjanovisse minema, aga sealt taheti saada mingi hulk mehi Tapale.” Nüüd on mees niivõrd rahul, et võtnud plaani ka tuleviku suurtükiväega siduda ning kaitseväkke üleajateenijaks jääda. „Mulle meeldib sihtida Eesti suurimat relva, miks mitte,” ütles Kadajas. Suurtükiväepataljoni ülem kolonelleitnant Kaarel Mäesalu kinnitab poiste sõnu väeosa võimsast tulejõust, viidates kirjandusele, kus suur-

tükiväge tihti lahinguvälja kuningaks tituleeritakse. Mäesalu sõnul seisneb suurtükiväepataljoni identiteet selles, et kõik väeosa ajateenijad ja reservväelased tunnevad end professionaalseimate suurtükiväelastena Eestis. Ühtsuse märk on ka austus Püha Barbara vastu. „Püha Barbara on meie kaitseingel, kelle pühakupäev on 4. detsembril, mida tähistavad kõik suurtükiväelased maailmas,” sõnas Mäesalu. „Kui oleme lahingus, siis tema kaitseb, et me vastase kaugtule otsa ei satuks,” märkis ka nooremseersant Rebane Püha Barbara oluli-

sust. Suurtükiväelaste pühendumust näitab veelgi enam see, et kolonelleitnant Kaarel Mäesalu peab pataljoni taasloomise aastapäeva pea sama tähtsaks kui enda sünnipäeva. „Ma tahan, et kõik tunnetaksid sisemist sidet, ükskõik, kas mees on tegevteenistuses või reservis,” lisas Mäesalu. Seda toetab tähtpäevale järgnenud nädalavahetusel toimunud reservväelastele korraldatud suurtükiväeteemaline mitmevõistlus Põhisuund. Kui 15 aastat tagasi suurtükiväegrupp Tapal taasasustati, oli ajateenijatele mõeldud kasarmud kehvas korras, pesemistingimused kesised ja relvastus alles lapsekingades. Aastatel 2004–2008 ka suurtükiväe kooli ülemana töötanud Mäesalu ütluse kohaselt on pataljon viimase kümnendi jooksul saanud uut relvastust ning transporditehnikat. Lähitulevikus valmib suurtükiväe remondi- ja hooldushall ning tänapäevastele tingimustele vastavad transpordivahendite hoiuplatsid. Arenguruumi siiski on: „Järgmistel aastatel tuleks tegeleda sisulise tööga, tõhustada väljaõppematerjale ja -protseduure ning koostööd jalaväeüksustega, et suurtükiväe võimekust paremini kasutada,” selgitab Mäesalu. Madis Järvekülg


sõdurileht ESMASPÄEV, 1. APRILL 2013

5

Kolonelleitnant Mati Tikerpuu: sõjakooli lõpetajat ootab kindel töökoht kaitseväes FOTO: MATHIS BOGENS

Kas oled mõelnud, kuidas saada ohvitseriks? Kadettide õpingutest ja igapäevaelust annab ülevaate kõrgema sõjakooli ülem kolonelleitnant Mati Tikerpuu.

radaripostide vahetuste ülem või näiteks väljaõppekeskuse instruktor.

Kas kõrgema sõjakooli lõpetajad on oma teenistusega rahul? Eelmisel sügisel vilistlaste seas läbi viidud küsitlus näitas, et tervelt 82 protsenti meie lõpetajatest on rahul saadud tööga ja proovikividega.

Milline inimene peaks tulema sõjakooli õppima? Sõjakooli peaks õppima tulema mitmekülgne ja meeskonnatööks sobiv inimene. Heaks sõjaväeliseks juhiks saamine eeldab kindlat tahet ja pidevat tööd iseendaga, sest sõjaväeline juht on kui Eesti riik – ta ei saa kunagi lõplikult valmis. Sõjakooli õppur peab olema suuteline kohanema erinevates olukordades ning näitama oma võimeid nii akadeemilises keskkonnas nagu matemaatika, võõrkeeled ja ajalugu kui ka „rohelises” keskkonnas, milleks on taktikaõpe ja laskmised.

Iseloomustage palun ideaalset kadetikandidaati. Ideaalne kadett on avatud, enesekindel, julge ja oskab oma arvamust avaldada, lisaks peaks ta olema füüsiliselt ning akadeemiliselt võimekas. Kadett kui tulevane sõjaväeline juht ei pea olema ega saagi olla ideaalne isiksus. Ka ohvitser on inimene oma eripärade ja nõrkustega. Tähtis on tunda ennast, oma nõrkusi ja tugevusi ning aktsepteerida neid kui oma loomupärast inimlikku külge.

Kuidas peaks ennast vaimselt sõjakooliks valmistama? Suur lugemus üksi ei tee ühestki inimesest ohvitseri. Samas on suurest lugemusest kindlasti kasu üldise silmaringi laiendamises. Enda jaoks tuleks läbi mõelda, miks tahetakse just ohvitseriks saada.

Milliseid aineid kadetid lisaks taktikalistele õpivad?

Kõrgemast Sõjakoolist ei saa ainult diplomit, sealt saab hariduse, kindla töö ja vennaskonna kogu eluks. Selles leppimises peitub raskesti hoomatav, aga tugev sisemine jõud – teadmine, et teenid midagi väga suurt, mis on kallis umbes miljonile inimesele. Sa võid kindel olla, et sa ei ole oma raskustes mitte kunagi üksi, alati võid leida tuge kaasvõitlejates. Kindlasti tuleks sõjakooli astumise ja ohvitseriks saamise valikut selgitada oma lähedastele. Inimesel on edaspidi palju lihtsam, kui ka nemad toetavad tema valikut ja otsust.

Millised on sõjakooli erialad? Esimene jagunemine on väeliigiti, kas maavägi, merevägi või õhuvägi. Järgmine valik on väeliikide siseselt. Õhuväes on lennuväljaohvitseri, õhuoperatsioonide ohvitseri ja õhuseireohvitseri erialad. Mereväes saab õppida

mereväetaktika ja mereväetehnika eriala, maaväes omandada jalaväe, pioneeri, suurtükiväe, õhutõrje, side ja logistika eriala.

Kui maaväe õppesuuna lõpetanu alustab suure tõenäosusega teenistust mõnes väeosas rühmaülemana, siis mis saatus võib oodata mereväe kadette? Mereväekursuse lõpetajad lähevad teenima laevadele kas relvastus- või navigatsiooniohvitseridena.

Aga õhuväe omasid? Laias laastus jagunevad õhuväe ohvitseride töökohad õhuseiredivisjoni ja lennubaasi vahel kaheks. Esimeseks töökohaks saab vastavalt siis näiteks

Nende aastatega, mis kadett veedab sõjakoolis, valmistatakse ta ette võimalikult laiapõhjaliselt. Et maailm pidevalt muutub ja otsuseid tuleb langetada väga madalatel tasanditel, siis valmistame ette inimesi keerulisteks ülesanneteks. Nende alla kuuluvad rühmasuuruse allüksuse juhtimine erinevates taktikalistes olukordades, inimpsühholoogia ja täiskasvanute pedagoogika. Lisaks läbitakse ka filosoofilisemaid aineid, nagu sõjakunsti ajalugu, milles on meie kool eriala spetsiifikast lähtuvalt teistest kõrgkoolidest taseme võrra kõrgem. Samuti käivad meie koolis õppejõud teistest koolidest ja kadetid saavad läbida näiteks rahvusvaheliste suhete ja andmeanalüüsi alaseid õppeaineid.

Milles on sõjakooli lõpetav kadett kvalifitseeritud ja mis on need aspektid, mille osas võib noor ohvitser kätt vastu rinda lüüa ja öelda, et „mina oskan seda teha!”? Kas seda on võimalik võrrelda näiteks humanitaaralade lõpetanutega? Sõjakooli lõpetaja erineb humanitaareriala lõpetanust juba selle poolest, et meil on igale lõpetajale garanteeritud kindel töökoht kaitseväes. Ma usun, et meie lõpetaja võib julgelt käega vastu rinda lüüa ja öelda, et ta oskab

juhtida inimesi ja langetada kiireid otsuseid väga erinevates keerulistes olukordades.

Mis moodi kadett elab? Milline on see rutiin ja distsipliin, mida ta järgima peab ja kui palju on vaba aega? Kadeti elu sõltub suuresti sellest, mitmendal kursusel ta sõjakoolis õpib. Esimese õppeaasta esimene semester on kõige pingelisem, sest siis on nende iseseisvus piiratud. Näiteks tuleb käia õhtustel loendustel ja hommikuvõimlemisel. Teisest semestrist on kadettide elu vabam. Me soovime kasvatada kadettidest iseseisvaid ohvitsere. Anname neile kätte ülesande, ressursid, kehtestame piirangud ja siis peab kadett ise vaatama, millal ning kui palju ta mingi õppeaine või ülesande täitmiseks panustab. Vaba aja olemasolu sõltub kadeti enda võimekusest.

Mida tähendab üliõpilaselu kõrgemas sõjakoolis? Kui sa võtad tsiviilülikooli tudengite vabameelsuse ja loovuse ning suunad seda sõjaväeliselt siis on tulemust raske kirjeldada – seda peab kogema. Hea näide on eelmise aasta tudengite suvepäevadelt, kui meie umbes 50 kadetti võitles teiste ülikoolide kuni 600-liikmeliste võistkondadega ja saavutades sealjuures üldarvestuses neljanda koha! Kadettide õppetöövälise tegevuse eest vastutavad suures osas teise õppeaasta kadetid. Nende korraldada on mälumänguõhtud, spordivõistlused, tutvumisõhtud teiste korporatsioonide ja ülikoolide tudengitega.

Kui iseloomustada ühe kadeti elu kõrgemas sõjakoolis kolme lausega, siis kuidas need kõlaks? Omaenda uute võimete ja piiride avastamine. Erinevaid raskusi ületades saavutatav suur rahuldustunne. Tulevaste võitluskaaslastega saavutatav sisemine side, mis jääb kestma aastakümneteks.

Kas sõjakooli tulles saab kadetist kohe tegevväelane või on tal muid siduvaid lepinguid? Kadetist saab kohe kooli astudes tegevväelane ja tema staaž hakkab kohe jooksma. Küll aga peab arvestama ressursimahuka koolituslepinguga, mis tähendab, et kui kadett jätab õpingud pooleli ja ta eksmatrikuleeritakse, siis peab kadett kompenseerima riigile oma koolituskulud. Tegu on siiski eelkõige seadusest tuleneva formaalsusega, sest sõjakooli tullaksegi ju õppima selleks, et saada ohvitseriks ja teenida Eesti riiki.

Millised on kadeti sotsiaalsed garantiid? Kas näiteks hambaravi on tasuta? Kadetil on kõik tegevväelasele ettenähtud sotsiaalsed garantiid. Sõjakoolis õppimine on tasuta. Kaitsevägi annab õppimise ajal tasuta ühiselamukoha, vajaliku riietuse ja varustuse ning igakuise sissetuleku. Meil on oma meditsiinikeskus, kus saab ka näiteks tasuta hambaid ravida. Mathis Bogens KVÜÕA


6

sõdurileht ESMASPÄEV, 1. APRILL 2013 FOTOD: INTERNET

Aspirant versus aspirant Sõdurilehe „Aspirant versus aspirant” rubriigis võtavad sel korral mõõtu kaks kaitseväe logistikakeskuse logistikapataljoni aspiranti. VASTASID aspirant Martin Järvet ja aspirant Markku Prunt. Punktide jagamisel on arvesse võetud vastuste leidlikkust ja ambitsioonikust, atraktiivsust ning innovaatilisust, seadusekuulelikkust ja kaitseväelaslikkust.

aspirant Martin Järvet

aspirant Markku Prunt

1.

Milline oli viimase üldfüüsilise testi tulemus?

NAKi alguses 200 ja paar punkti peale, nii 206 vast.

2.

Kes on väeosa kõige kenam naisterahvas?

Valvur Keskküla.

3.

Nimeta parim kasarmusisene tegevus!

Hetkel arvutis istumine – Facebook ja käskude koostamine.

Alluvate väljaõppetegevuse planeerimine.

Kas ja kui palju suudad ühe käe peal kätekõverdusi teha?

Ma arvan, et jõuan, aga ma ei tea, palju, kuna pöidlas on mõra. Proovime. Viis!

Rohkem kui null, vähem kui neli. Proovime ära. Neli!

5.

Oled sa motiveerinud oma lähedasi stiilis „kiirelt, kiirelt” või „mis hämming on”?

Ei ole, kaitseväge ei võta ma tsiviilellu väga kaasa.

Absoluutselt! Pidevalt. Kui planeeritud tegevused ei suju kaitseväelasliku kiirusega, tuleb inimesi tagant utsitada.

6.

Kas oled oma ajateenija-staatust kasutanud, et neidudele külge lüüa või nende tähelepanu saada?

Ise ei ole, aga kui ma vormis ringi kõnnin, siis olen täheldanud, et naised jälgivad mind ikka rohkem.

Jah ja ka selleks, et söögikohtades allahindlust saada.

Kaua läks aega, et saapad saavutaks omale iseloomuliku lõhna?

Ma arvan, et nädal-kaks SBK algusest.

Mul ei ole saapad haisema hakanudki, hooldan neid nii, et nad ei haiseks.

Kas oled öösel metsalaagris mõne tegevuse juures magama jäänud?

Absoluutselt. Aspirantuuris läksin kord postile eesmärgiga magada.

Öise rännaku ajal jäin peaaegu magama.

9.

Millest sa ajateenistuses enim puudust tunned?

Sporditrennides käimisest. Jalgpall, võrkpall.

Praegu aspirantuuris vabast ajast.

10.

Milline on kõige haledam põhjus, millega oled laatsaretti pöördunud?

Ei ole käinud, olen siiani terve olnud.

11.

Mis on kõige vägevam asi kaitseväes?

See, et mul on palju alluvaid, kelle üle on mul päris korralik võim.

Mis ametimehe positsioonil sa tahaksid kaitseväes kõige enam olla?

Pataljoni korrapidaja.

4.

7.

8.

12.

1 1 1 1

0

273 punkti. Nooremseersant Merlin Rink.

1

1 1 1 1 1

0 1

1

0

1 1

1 1

Polegi laatsareti läinud, pole kunagi režiimil olnud. Kasvav professionaalsus ning meie väeosa masinapark.

1 1 1 1

Väikese, aga professionaalse ja hästi toimiva keskalluvusega üksuse ülem.

1

13. Joonista tank!

1

Tankipilte kommenteerib Sõdurilehe sõltumatu kunstikomisjon.

Tulemus

1

Loomingulisest väljendusvabadusest enam hindab aspirant Järvet faktide korrektset tõlgendamist. Ilmselge T-62 küljeprofiil on oskuslikult tabatud ning tõetruud joonistust võiks kasutada isegi väljaõppematerjalides. Ehk olemegi leidnud anonüümse kunstniku, kes vorbib tehnilisi joonistusi tulevaste põlvede ning järgmise „Sõduri käsiraamatu” tarbeks.

Aspirant Prundi pädevus ja kogemused on selle ülesande täitmisel nähtavad. Jõulise tanki autorid on hoopiski üksuse osavaimad joonistajad, reamehed Madis Jõgi ja Kristjan Lillemets. Detailne ning ruumiline sõjamasin mõjub efektselt ning taevasse suunatud toru on väljakutsuv. Meeldivaks lisaks on porilapid, mis vähendavad roomikute alt pritsitava pori hulka ning hoiavad järgmise sõiduki tuuleklaasi puhtana.

Võitjaid saab olla vaid üks ning sel korral peab aspirant Järvet tunnistama oma kolleegi paremust. Ülinapist kaotusest ei tasuks end aga häirida lasta, kuna vigastatud käega võitlevad üksnes meistrid.

Aspirant Prundi sihikindlus ja hästi omandatud juhtimisoskus tõid talle teenitud võidu. On äärmiselt kiiduväärt, kui terve keha sees on isamaaline ja tugev vaim.

11

12

Laserjuhitav rakett on küll täpne, kuid seda üksnes hea ilma korral.

Laserjuhitav rakett vajab inimese abi anne on suunata digitaalne sihik sihtmärgile, kuniks lõhkepea otsas olev laser tuvastab soojusjälje. Niisuguse süsteemiga on võimalik tabada ka liikuvaid sihtmärke ning raketi tegevusulatus on eelkäijatest kordades suurem. Laserjuhitavad raketid toimivad sihtmärgile suunatud laserkiire abil. Rakett liigub objektilt peegelduva valguse suunas, mille allikas võib pärietilisest seisukohast soovib neda kas lennukilt või maapealselt igaüks, et tulistatud mürsk, üksuselt, mis kasutab sihtimiseks spetrakett või isegi püssikuul siaalseid instrumente. Nõnda suudab tabaks üksnes soovitud sihtmärki ega tänapäevane rakett püsida sihtmärgil teeks kahju kõrvalistele isikutele või ka iseseisvalt ega sõltu enam pilooobjektidele. Sõjas läheb aga vaja relvi, dist, kes pidi varem hoidma laserkiirt mis on ühteaegu püsivalt sihtmärgi usaldusväärsed Rakett liigub objektilt suunas. ja tõhusad ning Laserkiire abil võimsad ja täp- peegelduva valguse juhitavad raketid sed. Laserjuhita- suunas, mille allikas võib sobivad siis, kui vad raketisüsteevajatakse ülimat mid täidavad just pärineda kas lennukilt või täpsust. Niisuguste neid eesmärke. rakettide puudumaapealselt üksuselt. Esimesed jääk on aga nende laseriga juhitatöökindlus halva vad raketid loodi Vietnami sõja ajal. ilma korral, kuna pilvise ilmaga murAmeerika ühendriikide sõjavägi alus- ravad õhus leiduvad veepiisad valguse tas arendust 1962. aastal ning esimene suunda ning seeläbi muutub ka raketi seesugune juhitav pomm, BOLT-117, lennutrajektoor. Tugeva vihma korral nägi ilmavalgust 1967. aastal. Sõja- võib rakett kaotada sihtmärgi sootuks arsenali hulka arvati see aga alles ning olla täiesti kasutuskõlbmatu. aasta hiljem. BOLT-117 kasutamiseks oli vaja Alternatiivid vähemalt kahte lennukit. Esimese Kuna sõda ei peata ka vihmasadu, ülesanne oli hoida laserit soovitud on vaja leida alternatiiv süsteemidele, sihtmärgil, samal ajal heitis teise len- mida mõjutab ilmastik. 2000. aasnuki meeskond pommi, mis juhitavate tal võttis NASA kasutusele interferopindade abil hoidis kurssi nii-öelda meetrilise tehisavaradari (ISFAR), märgistatud ala suunas. Suurema täp- mis võimaldas kasutusele võtta GPSsuse nimel tuli niisuguse lõhkekeha süsteemidel põhinevad raketid. Seeheitmisel väga täpne olla, sest tegu sugused raketid vajavad kolme kooroli rauast tehtud tavalise pommiga, dinaati: laius- ja pikkuskraadi ning millele oli paigaldatud oma aja kohta kõrgust merepinnast. kõrgtehnoloogiline juhtimissüsteem ISFARi abil lõi NASA maakerast ja -pinnad. siiani detailsema topograafilise mudeli ning see tegi võimalikuks kasutada Tänapäevased süsteemid JDAMi lennukipommi. Seesuguse Tänapäeval on laserjuhitavad rake- pommi sabaosas on spetsiaalne GPSil tid isedetoneeruvad, mistõttu piisab põhinev juhtimissüsteem, mis eelpool nende kasutamiseks ühest lennukist. toodud kolme koordinaadi abil juhib Niisugused raketid kasutavad siht- pommi täpselt sihtmärgini ja seda märgi leidmiseks spetsiaalsel laine- vihmast või tuulest hoolimata. pikkusel töötavat laserit. Piloodi üles- SL

Juhitavad raketisüsteemid on viimaste aastakümnetega tohutult arenenud ning tänapäeva tehnoloogilised võimalused hoiavad neid siiani sõjapidamises olulisel kohal.

E


sõdurileht ESMASPÄEV, 1. APRILL 2013

Kaitsevägi ostab Rootsist sõbrahinnaga ragulkasid

7

küsitlus Mida arvavad staabija sidepataljoni ajateenijate lähedased ajateenistusest?

FOTO: INTERNET

Kaitsevägi ostab Rootsi kuningriigi relvajõududelt soodsa hinnaga ligi 10 000 vähekasutatud ragulkat Carl Gustav R2.

P

ea kõik poisid on lapsepõlves meisterdanud kada ehk ragulka ning sellega üritanud märki tabada. Osaliselt just sel põhjusel lisab kaitsevägi oma arsenali ka selle relva. „Väikese poisina on ju kõik meist maal vanaisa juures kadaga märki lasknud,” ütles kaitseväe teavituskeskuse pearelvur lipnik Kalju Kits. Teine oluline ragulkade hankimise argument on kokkuhoid, mis relva kasutuselevõtuga kaasneb. Kada laskemoonana võib kasutada pea kõike, mis kätte juhtub. Näiteks sobivad selleks kivid, puutükid, käbid, pähklid, aga ka näiteks juba tulistatud padrunite hülsid. Hangitava 10 000 ragulka hinda ei soostunud lipnik Kits avaldama, kuid sõnas, et kaitsevägi „sai need hea hinnaga”. Samuti on kadad tema hinnangul vaatamata oma vanusele heas konditsioonis. Nimetatud ragulkasid toodeti aastatel 1955–1970 Rootsis Carl Gustavi tehases, kust muuhulgas on pärit ka meil laialt kasutusel Carl Gustav M2

reamees Karl Aas Siis, kui on raskemad ajad, on lähedased mulle alati toeks ja kinnitavad, et ajateenistus on auasi ning et see tuleb mulle kasuks. Samas olen perekonnast juba üpris kaua eemal olnud ning eks nad juba ootavad vaikselt poega koju.

Tulevikus on kaitseväel plaanis hankida ka selliseid ragulkasid, millega oleks võimalik asendada miinipildujaid. tankitõrje granaadiheitja. „Granaadiheitja Carl Gustav M2 on näidanud ennast ainult heast küljest, see on töökindel ja hea relv,” ütles lipnik Kalju Kits ning lisas, et samas tehases toodetud ragulkad on vähemalt sama töökindlad. Tegu on maailmas ühe levinuima

Ragulka Carl Gustav R2 taktikalis-tehnilised andmed Relva mass: 0,3 kilogrammi Laskekiirus: sõltub laskjast ja laskemoonast Efektiivne laskekaugus: sõltub laskjast ja laskemoonast Maksimaalne laskekaugus: sõltub laskjast ja laskemoonast

ragulkamudeliga ning sama relva modifitseeritud varianti kasutavad muuseas ka USA merejalaväelased. Ameerika variant erineb Rootsi omast peamiselt oma sihiku poolest – ameeriklased on relva varustanud lasersihikuga, Rootsi oma kasutab tavapärast mehaanilist sihikut. Kaitsevägi näeb ragulkat eelkõige sekundaarse relvana püstoli asemel, kuid mõned üksused saavad Soomes modifitseeritud võimsama variandi S1. Neid hakkavad kasutama näiteks sõjaväepolitsei üksused ja luurajad. Just luurajate puhul kaalutakse praegu kasutusel oleva automaadi Galil AR asendamist Soomes modifitseeritud ragulkaga S1. See on igati

loogiline, sest luuraja peab vastase tagalas tegutsedes olema vaikne ja märkamatu ning kada abil on võimalik lask teha täiesti hääletult. Ülejäänud üksustes kaitsevägi vähemalt esialgu tulirelvade vahetust ragulkade vastu ei planeeri. Lipnik Kalju Kitse sõnul testivad mõned üksused Rootsist ostetud ragulkasid käesoleva aasta vältel, misjärel tehakse otsus nende juurde hankimise kohta. Carl Gustavi ragulka on põhilise jalaväe relvana kasutusel juba Burundis, Gambias, Lesothos ja Mongoolias. Kas see relv ka Eestis ulatuslikumat kasutust näeb, võib kindlamalt öelda aasta pärast. Martin Altraja

reamees Markus Roose Üldiselt nad tahavad, et ma selle lihtsalt läbi teeks. Et saaksin uusi tutvusi ja võib-olla ka füüsiliselt tugevamaks. Neil midagi laita pole, kiidavad hoopis heaks!

Hiina draakon lendab ja sülgab lahinguväljal tuld FOTO: INTERNET

Hiina teadlased on loonud lausa uue relvaklassi – tankopter pakub tanki tulejõudu, kuid manööverdab nagu helikopter.

K

ujutage ette vaatepilti: hambuni relvastatud sõjamasin liigub mööda maastikku nagu tank ning on suuteline hävitama kõik, mis talle ette satub. Kui masina ette jääb jõgi või mõni muu takistus, tõuseb tank kopteri kombel püstloodis lendu ja on muuhulgas suuteline ründama maapinnal asuvaid sihtmärke ülalt või pidama õhuvõitlust teiste kopteritega. Just sellise relva võtab hiiglaslik Hiina rahvavabariigi armee kasutusse. Kogu relvasüsteem on alles nii uus, et mingit nime sel veel ei olegi. Need, kes aga on näinud masina esimesi katsetusi, on sellele nimeks pannud – vägagi hiinapäraselt – lihtsalt Draakon. Uues relvas on ühendatud kahe suurima lahingupotentsiaaliga relva, tanki ja lahingukopteri parimad omadused.

Komposiitmaterjalist soomus

Kuna tankopter peab lisaks maal võitlemisele suutma õhku tõusta, kaalub see tuntavalt vähem kui tavaline tank –

Siiani on läänemaailmal ainult üks spioonifoto hiinlaste tankopterist. ainult 25 tonni, liigitudes selle näitajaga pigem lahingumasinate sekka. Draakoni kerge kaal on aga petlik – selles on kasutatud ultramoodsaid komposiitmaterjale ja tehnoloogiaid, mis on sellise kaaluvõidu võimalikuks teinud. Spetsialistide hinnangul on tankopteri soomus igati võrreldav tänapäevaste tankidega, kopteritest rääkimata. Draakoni relvastuse kohta on teada üsna vähe, kuid seni avalikkusesse

lekkinud ainsa spioonifoto järgi võib üht-teist oletada. Relval on lausa kaks peamist kahurit, mida on mõistagi kaks korda rohkem kui tavalisel tankil. Seevastu on kahuri kaliiber NATO spetsialistide hinnangul siiski väiksem kui tänapäevastel tankidel. Peale kahe kahuri kaitsevad tanki mitu raketti – fotolt on tuvastatavad raketivastased, tankivastased ja õhk-maa-tüüpi raketid. Ilmselt relvastus sellega ei piirdu – tootmisesse mineval variandil

võidakse kasutada ka mitmeid kuulipildujaid ja väiksema kaliibriga automaatkahureid. Tankopteri jõuallika osas eriti palju teada ei ole, kuid kahtlemata peab see võimas olema. Arvatakse, et masinat viib edasi (ja tõstab õhku) gaasiturbiin nagu M1 Abramsi tankil. Mõned julgemad spekulatsioonid on aga välja pakkunud, et äkki saab masin oma vajamineva energia hoopiski tuumareaktorist. Sellisel juhul oleks tegu ühe maailma pisema omasuguse jõuallikaga, aga arvestades hiinlaste kogemusi tuumaenergeetika vallas pole see sugugi võimatu. Draakon on läbinud alles esimesed testid ning praegu on valmis kõigest üks prototüüp. Tootmisse minev variant võib esialgsest palju erineda. Praegu pole põhjust arvata, et ka NATO väed sarnast relvasüsteemi arendaksid, kuna ühe tankopteri hind kujuneb eeldatavasti ülimalt kõrgeks ning kui lisada veel arendamisele kulunud rahasumma, on projekt tõeliselt kolossaalse maksumusega. Nii kalli relva kasutuselevõtt viitab ka paradigma muutumisele Hiina armees – enam ei üritata lüüa massiga, vaid panustatakse rohkem kvaliteedile. Loodetavasti võib seda suundumust lähiajal näha ka muu Hiinast pärineva kauba puhul. Martin Altraja

reamees Kristjan Väljako Polegi otseselt küsinud, aga ma arvan, et see on üks eluetapp ja teisalt hea vaheldus tsiviilelule. Kuna mu isa käis omal ajal sõjaväes, siis mõtlesin, et oleks lahe, kui läbiksin ajateenistuse, sest see on kohustuslik ning iga mees peaks kaitseväes käima.

reamees Gert Korde Ma arvan, et neil on hea meel, sest sellega saab elus üks järgmine kohustuslik etapp läbitud. Alguses ei osanud nad midagi arvata ja olid kuulnud üksnes kõlakaid kaitseväe kohta, kuid tegelikult on ajateenistus huvitav. Siin saab väga palju uusi põnevaid kogemusi ja tutvusi.


8

sõdurileht ESMASPÄEV, 1. APRILL 2013 FOTO: MARK GRIMITLIHT

TOIMETUS OTSIB MEEDIASÕDUREID

Mõnusas päiksepaistes lõunat nautides ununevad kõik seninähtud kitsad ja piiravad sööklad.

Sõdurilehe reporteriks on oodatud jaanuaris teenistust alustanud terava sulega kirjutajad, hea silmaga fotograaƤd, kindla käega videooperaatorid ja heade oskustega kujundajad.

Jätku leivale! Männiku harjutusväli „Jätku leivale!” sööklateseeria on jõudnud omadega metsa, sõna otseses mõttes. Söögiks on mõistagi tüüpiline metsalaagri toit.

S

ageli on metsalaagris nii kiire, et süüa ei jõuagi. Kui selleks aga parajalt aega leiab, võib see olla mõnusamgi kui rutiinses väeosa sööklas keha kinnitada. Värskes õhus tegutsemine toob tervist ja tõstab söögiisu. Kui kätte jõuab söögiaeg, valid omale mõne päikeselise koha või sobiva puu, mille all istuda, ja hakkad pihta. Söögiks ei pakuta midagi – toitlustusmeeskonda kohale tulnud pole – ning hakkama peab saama kaitseväe kuivtoidupakiga, mille kohta muide kindlasti ei tohiks kasutada väljendit „NATO pakk”. Sõdurileht sai metsas maiustada pakiga nr 8, mis on siinkirjutaja arvates üks õnnestunumaid. Hommikusöögi eest on pakis „ränduri hommikusöök”, tugevama eine eest kanna-

vad hoolt guljašš kartuliga ja lihapallid tomatikastmes. Vahepala on sprotid ja näkileivad ning magustoiduks vanillihalvaa ja puuviljapüree. Kuna pakk oli avamata, sai vabalt valida, mida lõunaks süüa – sellist luksust sööklas juba ei kohta, paremal juhul saab valida kartuli ja riisi vahel. Valiku tegemisel peab 24 tunni paki korral arvestama aga kindlasti ka sellega, mida teisteks toidukordadeks alles jätta.

Iseteenindus

Metsas teenindust ei ole ning toidu peab igaüks ise ka soojaks tegema. Kuigi paljud ei viitsi aja kokkuhoiu mõttes seda teha, oli minul aega küllalt ning kuna väljas valitsesid veel kerged külmakraadid, tundus see veel topelthea mõte. Maitseb ju soe söök ka märgatavalt paremini. Priimusega süüa tegema hakates tabas mind juba vana üllatus – piiritusepudel oli vahepeal otsustanud lekkima hakata ja kogu katelok oli haisva vedelikuga koos. Õnneks oli pudelis nii palju piiritust alles, et söök soojaks teha. Samuti oli piisavalt vett,

et sööginõud puhtaks pesta. Guljašš jäi veidi külmaks, kuid maitse üle nuriseda ei saa. Natuke soojemana oleks roog kahtlemata maitsvam olnud, kuid tühi kõht ei lubanud kauem oodata. Tühjas kõhus jätkus ruumi ka teisele käigule, milleks valisin näkileivad sprottidega. Näkileibu on väga hea kahvlina kasutada, et sprotte konservikarbist kätte saada ja kohe koos leivaga süüa. Sprotid õlis, muide, olid ka väga head. Söömaaja lõpetas magustoit, milleks valisin vanillimaitselise halvaa. Minu arvates ei ole see küll nii maitsev kui rummimaitseline, aga siiski parem kui mõnes väiksema valikuga poes leiduv halvaa. Magustoidu kõrvale sai limpsida teed. Erinevalt tavasööklast, kus kasutatud toidunõud viiakse selleks ette nähtud letti, tuleb metsas kõik ise ära pesta ja kokku panna. Tee keetmisest jäi sooja vett veel üle ning kateloki ja söögiriistad sai kiirelt puhtaks pesta. Lõunasöök metsas oli igati mõnus vaheldus pataljoni sööklatele. Martin Altraja

Söök: Valik toidusedeli osas oli mitmekesine, mida kindlasti peab lisapunktiga tasustama. Guljašš oli veidi jahtunud, kuid selles tuleb iseennast süüdistada.

5 punkti

Teenindus: Puudus täielikult, kõik alates söögi valmistamisest lõpetades nõude pesemisega tuli ise teha. Vähemalt ei

pidanud kellegi järel järjekorras seisma. 2 punkti Sisustus: Kaunis männimets, soojendav päike, pehme istumine, linnulaul – mida sa, hing, veel ihkad. 5 punkti Lisavõimalused: Ise sai valida, mida 24 tunni pakist süüa ja mida hilisemaks jätta, samuti sai valida kas süüa sööki kuumalt või külmalt. Valida sai ka päikselise ja varjulise koha vahel. Tualett on väga lähedal, kuigi paberit seal pole ja käsi ei saa pesta. Muusika eest hoolitsevad linnud. 5 punkt Kokku teenib Männiku harjutusvälja „söökla” mõneti üllatuslikult 17 punkti. Võimsa tulemusega tõuseb metsasöökla meie edetabelis esimesele kohale.

koomiks | autorid Sven-Erik Mändmaa ja Mark Grimitliht

Huvi korral saada oma elulookirjeldus ja põhjendus, miks just SINA peaksid valitud saama, aadressile sodurileht@mil.ee

ristsõna

Sõdur! Lahenda ristsõna ja võida Sõdurilehe LED-taskulamp! Saada ristsõna lahendussõna* SMSiga numbrile 5635 0065 või kirjuta aadressil Sõdurileht, staabi- ja sidepataljon, teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 Tallinn või toimetuse elektronposti aadressile sodurileht@mil.ee. NB! Ära unusta märkida oma auastet, nime, väeosa ja ristsõna numbrit (numbri leiad ristsõna nurgast)! Kiirusta! Sõdurilehe toimetus ootab ristsõna lahendussõnu 10. aprillini Ristsõna number 112 õige lahendussõna oli SANGARLIK Õnnelik võitja on nooremseersant Meelis Härmas staabi- ja sidepataljonist. * Arvutite kasutamine on väeosades reguleeritud vastavalt väeosa sisekorrale. Tavakirjade eest tuleb tasuda vastavalt Eesti Post ASi hinnakirjale.


1. aprill 2013