Sõdurileht 2.03.2020

SODURILEHT ˜ Esmaspäev, 2 .märts 2020

ISSN 1736-3411

Tulevastele ajateenijatele terendab uus varustus

lk 3

Iga relv on oma peremehe nägu

Ajateenija ema suurimad mured

lk 6

lk 7

EV 102!

Fotod: n-srs Jaan Vanaaseme

24. veebruar 2020 tõi Tallinna Vabaduse väljakule Eesti kaitsejõud ja sõbrad liitlasriikidest, et üheskoos tähistada Eesti Vabariigi 102. aastapäeva.

Sõdurileht vaatab pidupäevale tagasi läbi kaamerasilma.

2

Esmaspäev, 2. märts 2020

„Presidendist möödasõidul tuleb hoolega jälgida, et ei vahetaks käiku või ei lisaks gaasi. Tulemuseks võib olla suur tossupilv, mis ei ole pealtvaatajatele meeldiv kogemus.” – reamees Kalev Kuusk

UUDISED

Meil on 102-aastane riik – päris hea!

Kuigi paraad vältas Vabaduse platsil ja televiisoris veidi üle tunni, valmistuti selleks nädalaid, kui mitte kuid. n-srs Armas Riives

K

n-srs Mikk Pärg

uigi paraad vältas Vabaduse väljakul ja televiisoris veidi üle tunni, valmistuti selleks nädalaid.

Tegelikult võib öelda, et sõdurid hakkasid paraadiks valmistuma juba oma ajateenistuse esimesel päeval, kui hakati drillseersantide karmi käe all õppima rivi marssimise põhitõdesid.

Paraadil osalemine nõuab sõduritelt siiski palju rohkem kui lihtsalt marssimise oskus. Paraadil peab kaitseväelane oskama ülemat tervitada, teadma, kus tema üksus täpselt seisab, ning kuidas käib möödamarss.

Peale selle peavad üksused liikuma ühtselt ja kõik peab toimuma kui õlitatud kellavärk. See kõik nõuab sõduritelt palju harjutamist ning seetõttu hakati paraadiks valmistuma juba nädalaid enne vabariigi tähtpäeva.

Samm takti karmi veebli käe all Enne pealinna Vabaduse väljakule marssima pääsemist läbisid kõikide väeosade paraadil osalejad karmi marsisammu eelkontrolli, mida juha- USA 1. ratsaväediviisi jalaväe lahingumasin M2 Bradley paraadil tas kaitseväe veebel ülemveebel Enn Adoson isiklikult.

Täpselt nädal enne paraadi käis Sõdurilehe toimetus koos ülemveebliga Võrus Kuperjanovi Taaralinnakus uurimas, kuidas lisaks teistele väeosadele kuperjanovlastel samm takti seatakse.

Pisivigu esines paraadi ülevaatamisel siin ja seal, kuid need sai karmi veebli käe all üle lihvitud ja samm korda seatud. Ülemveebel Adoson kinnitas, et kuigi pisidetailid nõuavad veel hoolsat tööd, saavad sõdurid marssimisega hästi hakkama ja on aastapäevaks valmis.

Major Sarep lisas, et sõdurite jaoks ongi kõige raskem just ettevalmistuste periood. “Kõik need pidevad treeningud võetakse väljaõppe arvelt, kuid selleks hetkeks, kui nad paraadile jõuavad, läheb juba kõik sujuvalt,” lisas ta.

Paraadiks valmistuvad ka masinad

Peamiseks pähkliks valvelsammumarss „Selle paraadi proovikiviks on meie uus valvelsamm. Kauem teenijad kindKaitseväe veebel ülemveebel Enn Adoson lasti vana marsisammu mäletavad, aga sellel aastal teenivatele sõduritele on see järgse valvelsammumarsi, mis kaotati kindlasti midagi uut”, rääkis ülemvee- ära 2008. aastal ning asendati enne sõda bel Adoson. Ta lisas, et parajaks katsu- kasutusel olnud marsiga. museks on sõduritele ka rivis joondu„Selle valvelsammu teeb raskeks see, mise ja sammu hoidmine, et marsitaks et tuleb keskenduda jala sirutamisele.

Kui aga päkk korralikult välja sirutada üksusega ühtset sammu.

Kaitsevägi võttis möödunud aasta nii, et jalg läheb maha täis talla peal, lõpul taaskord kasutusele maailmasõja siis tegelikult see nii raske ei olegi,

Strateegilise kommunikatsiooni keskus Filtri tee 12, 15007 Tallinn tel 717 2415 Peatoimetaja: n-srs Madis Perli Küljendaja: n-srs Sander Randoja, rms Markus Orgusaar

kui algul proovides tundub,” kinnitas veebel Adoson.

Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem major Indrek Sarep rääkis, et paraadiks alustati ettevalmistamist jaanuari keskpaigast ja igal nädalal on tehtud umbes kolm rivitundi, mis on toimunud väljaõppega, samal ajal.

Keeletoimetaja: Diina Kazakova Toimetajad: n-srs Armas Riives n-srs Madis Perli n-srs Mikk Pärg

Tihe ettevalmistus ei piirdu aga pelgalt marssimisega, vaid vabariigi aastapäevaks valmistuvad ka kaitseväe ustavad masinad. Sõdurite päevad näevad logistikapataljonis välja märksa teistsugusemad kui jalaväepataljonides.

Masinate hooldus ja kolonnis sõit on olnud viimaste nädalate põhifookuses. „Võrreldes jalaväe riviga on masinate vahed pikemad ja sõidukid liiguvad üksteise järel, mitte ei paikne üksteise kõrval”, kirjeldab erinevust tagalapataljoni sidemees ja autojuht reamees Johannes Pors. „Oluline on hoida masinate vahel õiget distantsi ning kiirust, et kolonn näeks esinduslik välja”.

Masinate ampluaa on lai. Kohata võib nii tuttavaid Mercedes Benz GD tüüpi sõidukeid kui ka suuremaid Volvo toodetud konteinerveokeid. Seetõttu

Fotograafid: n-srs Jaan Vanaaseme n-srs Joakim Klementi rms Allan Vool Kaitsevägi internetis: www.mil.ee

on kolonni hoidmine ka märgatavalt raskem kui tavasõidukitel, sest olenevalt masina raskusest ja tüübist sõltub ka sõidutehnika, kuidas sõita.

Kohapeal harjutust vaadates jagasid ülemad nippe, milliseid käike ja tehnikat peaks jälgima, et sõit oleks võimalikult sujuv ja kolonn püsiks esinduslik. „Presidendist möödasõidul tuleb eriti hoolega jälgida, et ei vahetaks käiku või ei lisaks gaasi. Tulemuseks võib olla suur tossupilv, mis ei ole pealtvaatajatele meeldiv kogemus,” ütles tagalapataljoni autojuht ja radist reamees Kalev Kuusk.

Harjutamine teeb meistriks Harjutuse käigus sõideti mitu ringi ümber pataljoni, et lihvida masinate vahelist kaugust ja sõidutehnikat. Jahitakse täpsust ja asjatundlikkust ning harjutuse lõpuks oli nii mõnelgi võitlejal peas palju punkte, mida tähtsal päeval meeles pidada. „Anname endast kõik, et aastapäeval näitaksime end parimast küljest. Usun, et pealtvaatajad ei pea meis pettuma, sest tööd on tehtud nädalaid ja on näha, et harjutamisest on palju kasu olnud,” lisas reamees Kuusk.

www.youtube.com/sodurileht www.facebook.com/s6durileht www.twitter.com/kaitsevagi www.instagram.com/kaitsevagi.edf

Esmaspäev, 2. märts 2020

UUDISED

3

„Uus relv on käes palju mugavam ja käepärasem, kuna kaal on hästi ära jaotatud. ... Kuigi mul puudub kogemus selle relvaga lasta, siis esmamulje on väga hea ning stiilne.” – n-srs Madis Perli

Tulevastele ajateenijatele terendab uus varustus Kaitsevägi on asunud uuendama tulevaste ajateenijate varustust.

Sõdurilehe toimetusel avanes võimalus näha, milline võiks ajateenija varustus olla 2025. aastal. n-srs Madis Perli

A

suurust rahvusvahelist hanget uute vestide soetamiseks. Tegemist on kolm ühes süsteemiga: kuulivest, killuvest ja taktikaline vest. Kuigi esimene partii loodetakse kätte saada juba aasta lõpuks, siis suurte hangete puhul on oht, et võib tekkida viivitusi.

Uue vesti prototüüp

Enamik kaitseväelastest saab enda teenistusrelvaks 5,56 mm kaliibriga relva LA-R20 tele tulevad 7,62 mm kaliibriga relvad.

Esimese tellimusega hangitakse üle 18 000 uue automaattulirelva koos lisavarustusega, mis läheb maksma ligi 26 miljonit eurot koos käibemaksuga.

Rakmete asemel lahinguvest Sõduri baaskursuse ajal oli mul varustuseks Iisraeli killuvest, rakmed ning vana kiiver, mis peagi asendus uue üheksa padja ning öövaatlusseadme kinnitusega kiivriga. Rakmed soonisid õlgu, mistõttu suur osa kaasvõitlejatest otsustas teha investeeringu ning isikliku taktikalise vesti osta.

Nende hulgas olin ka mina. Küber-

väejuhatusse üle tulles sain taktikalise lahingu­vesti, millel olid molle kinnitused olemas ja niisiis leidsin oma vestile uue omaniku.

Taktikaline lahinguvest on tunduvalt mugavam, sest esiteks on ühes tükis ja seda on lihtsam hoiustada. Teiseks, seda on lihtsam selga panna ning seljast võtta. Näiteks meditsiiniharjutusel saadki kolm krõpsu lahti tehes eesmise osa seljast võtta. Kolmandaks, kõhu peal ehk silmade all on rohkem ruumi, kus on hea hoida salvetaskuid.

Seitsme aasta jooksul vahetatakse ka suurem osa praegustest lahinguvestidest uuemate vastu välja. Nimelt on kaitsevägi alustanud 30 miljoni euro

Igatahes vesti prototüüp on olemas ja seda õnnestus ka proovida. See ei tähenda, et täpselt selline varustus tuleb ajateenijale, vaid annab ettekujutuse, mis suunas mõeldakse.

Prototüübist rääkides on sellel kaks kerget kihti, mida on lihtne selga panna. Üks on killukaitsega aluskiht ja teine pealmine, kus on molle kinnitused ja kuuliplaaditaskud. Kõhu peal paiknevad salvetaskud, mille kõrval varustuse taskud. Selja peal on suurem lukuga eemaldatav seljakott. Peale vesti on ka ballistilise kaitsega varustusevöö, kuhu saab kinnitada näiteks tühjade salvede tasku ja veepudeli tasku. Tekib selline eriüksuslase tunne, kui kõik nimetatu lõpuks selga saab pandud.

Kokkuvõttes on oluline see, et kaitsevägi tegeleb aktiivselt varustuse uuendamise ja võimaluste otsimisega.

See annab motivatsiooni, kui saad ajateenistuse läbida uue ja efektiivse varustusega, mis võimaldab tegutseda ülesande kohaselt. Samuti näitab see, et riik hoolib oma ajateenijatest.

Lukuga eemaldatav 24 tunni varustuse tasku

Krõpsuga eemaldatav varustusetasku

Fotod: rms Allan Vool

jas ikka veidi kadedaks küll, kui toimetusse jõudis uus Rahe, mis paraku meie, 2019. aasta kutse, teenistusrelvaks veel ei saa. See kord küll proovimiseks ja piltide tegemiseks, aga toimetuses tekitas see suurt elevust.

Täiesti uus relv ikkagi ja avastada on nii mõndagi.

Alustades ajateenistust Kuperjanovi jalaväepataljonis, kus noorem- allohvitseride kursuse lõpuni kasutasin teenistusrelvana automaati AK-4 ja nüüd strateegilise kommunikatsiooni keskuses püstolkuulipildujat MP5, mis on olemuselt väga erineva otstarbega relvad. Rahega neid väga võrrelda ei saagi. „Just kui Call of Duty on saanud reaalsuseks,” mõtlesin, kui Rahe esimest korda kätte võtsin. Uus relv on käes palju mugavam ja käepärasem, kuna kaal on hästi ära jaotatud.

Samuti saab reguleerida pära, mis võimaldab valida enda jaoks kõige sobivama asendi. Kuna relval on punatäppsihik, siis peaksid ka lasketulemused tunduvalt paranema. Kuigi mul puudub kogemus selles relvaga lasta, siis esmamulje on väga hea ning stiilne.

Enamik kaitseväelastest saab enda teenistusrelvaks 5,56 mm kaliibriga relva LA-R20 (laskuri automaatrelv – R20), mis kaalub ilma lisaseadmeteta veidi üle kolme kilo. Täpsuslaskuri-

Avatud salvetaskud esipaneelil

E-GATE uuendab pääslate töörütmi Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia keskuse ajateenijate meeskonnad osalesid Digiriigi häkatonil 3.0, kus otsiti lahendusi riigiasutuste või -juhtimisega seotud probleemidele. n-srs Mikk Pärg tuselt Digiriigi häkaton 3.0, mis paneb kokku oma ala spetsialistid ja noored, et leida lahendusi riigiasutustes olevate süsteemide uuendamiseks ja parandamiseks. Häkatonil antigi pääslate süsteemi uuendamise ülesanne info- ja kommunikatsioonitehnoloogia keskuse ajateenijatele, kes on projekti arenduse eesotsas.

Süsteeme on vaja uuendada

Kapral Saamuel Starke sõnul on ajateenijate osalus projekti edasiviimisel suure tähtsusega. „On põnev luua süsteemi, mis hakkab tulevikus mõjutama iga ajateenija, nende perekondade ja lähedaste kokkupuudet kaitseväega,”lisas ta.

Küberväejuhatuse projektijuht Jüri Jõemaa sõnul on vaja käibel olevaid pääsla süsteeme uuendada nagu igasugust tarkvaragi. Häid ideid parima lahenduse leidmiseks võib saada üri-

Ajateenijad saavad oma oskused proovile panna

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia keskuse ajateenijana saab ta anda oma panuse kaitseväe igapäevatöösse, algatada projekte ning õppida, kuidas suures struktuuris arendus töötab.

Samuti on ajateenijatel võimalus käia mitmesugustel üritustel nagu Digiriigi häkaton, kus nende oskused ja teadmised proovile pannakse. „See on hea viis, kuidas hoida oma oskusi soojas ning läbida ajateenistus veidi teises võtmes kui tavaks saanud,” lisas kapral Starke.

Peale pääslate saab rakendust kasutada ka näiteks reservõppekogunemistel ja tulevikus väljalubade registreerimisel. Selleks, et uuendustega edasi saaks minna, peaksid struktuuriüksused olema valmis senist protsessi muutma.

e-GATE meeskond töötas välja eri tehnoloogiad, et rakendust võimalikult optimaalselt kasutada. Tänavuse aasta esimeses kvartalis loodetakse süsteemi testversioon tööle saada staabi- ja sidepataljoni pääslas. Sealt kogutud info ja kogemuse põhjal loodetakse rakendus saada seisu, mis lubaks selle üles seada ka teistes väeosades.

Uue süsteemi ootel Süsteemi kasutuselevõttu ootab juba pikisilmi esimene jalaväebrigaad. Pääslasse on loodud eraldi ala, mille kaudu ajateenijad õhtusele väljaloale lähevad ja sealt tulevad. e-GATE muudaks nende hinnangul protsessi kiiremaks ja turvalisemaks ning välistaks vajaduse teha igale ajateenijale eraldi läbipääsukaart.

Fotod: Tiit Tamme

M

eeskond otsib lahendusi, kuidas muuta kaitseväe pääslate töö efektiivsemaks ja lihtsamaks. e-GATE näeb võimalust kasutada inimeste registreerimiseks ID-kaarti, mistõttu peab tal olema vähem kaarte taskus.

Rakendusel on võime meelde tuletada isikuid, kelle külastusaeg hakkab lõppema, pakkuda ülevaadet väeosas viibivatest isikutest ja kergesti registreerida ka ID-kaardita isikuid.

e-GATE meeskond Digiriigi häkatonil

4

Esmaspäev, 2. märts 2020

Foto: rms Allan Vool

GALERII

Foto: n-srs Jaan Vanaaseme

Vahipataljon paraadi eelproovil sisekaitseakadeemias

Foto: rms Allan Vool

Avariidrill miinijahtija EML Sakala pardal

Foto: n-srs Jaan Vanaaseme

Foto: n-srs Joakim Klementi

Toetuse väejuhatus harjutamas Eesti Vabariigi 102. aastapäeva paraadiks

Toetuse väejuhatuse relvatöökotta jõudnud optilised sihikud

Kuperjanovi jalaväepataljon valmistumas Eesti Vabariigi 102. aastapäeva paraadiks

Esmaspäev, 2. märts 2020

Selline võiks ajateenija välja näha 2025. aastal. Varustuselementide uuendamine toimub järk-järgult

5

Foto: rms Allan Vool

6

Esmaspäev, 2. märts 2020

„Kui sõdur võtab pärast laskmist relva hoolduseks lahti, siis tihti ei vaata ta relva sisse mõttega – ta võtab lihtsalt lapi ja hõõrub relva puhtaks.” – veebel Nõlvak

REPORTAAZ

Iga relv on oma peremehe nägu Sõdurileht käis toetuse väejuhatuse relvastuse töökojas uurimas, millega täpsemalt relvatehnik tegeleb ja milliste tõrgetega on tulnud rinda pista.

Relv olgu õlitatud „Kõiksugu relva tõrked saavad enamjaolt alguse sellest, et kasutaja relva tundmine on kehv,” räägib veebel Nõlvak. „Kui sõdur võtab pärast laskmist relva hoolduseks lahti, siis tihti ei vaata ta relva sisse mõttega ega süvene sellesse piisavalt – ta võtab lihtsalt lapi

Kui aga relv pärast pesu kohe ära kuivatada ja õli peale panna, siis ei näe ma relva pesemises probleemi. ja hõõrub relva puhtaks.”

Veebel Nõlvaku sõnul kontrollitakse ka mõnel juhul relva puhtust valge kindaga, millest soovib sõdur puhtalt pääseda. Seetõttu on pahatihti

olukord, kus relvalt hõõrutakse maha kaitsekiht. Materjal kulutatakse väiksemaks, kui tootja on selle määranud ja relv on tunduvalt altim võtma külge roostet.

Tüüpiliselt hõõrutakse relva hooldades kaitsekiht maha vintraua otsast. „Kui aga relv järgmine kord metsa läheb ja tilga vett saab, hakkab see roostetama ja muutub lõpuks kasutuskõlbmatuks,” lisas veebel Nõlvak.

Seda, kui puhas peab olema relv, on

Kui relval hakkab tekkima defekt, siis üldjuhul saab esimese rikke ilmnemisel veel relva päästa. tehniku sõnul keeruline öelda. Oluline on jälgida, et relva sees ei oleks võõrkehi ning metall metalli vastu kontaktis olevad kohad oleks õlitatud. Samuti ka need pinnad, mis mõnikord relva vanuse tõttu on roostealtimad. „Kui hõõrdekohad on ära õlitatud, siis on juba väga hästi. Relva ei tohi üle nühkida,” toonitab veebel Nõlvak.

Relvatöökoja laual lamab juppideks võetud raskekuulipilduja M2 Browning

joonis: rms Markus Orgussaar

R

elvatöökoda käitleb tuhandeid relvi aastas. Seetõttu on relvatöökoda turvaliselt kaitstud Tallinnas toetuse väejuhatuse territooriumil ning üldjuhul pääsevad sõdurid töökotta uudistama harva.

Töökojas laiuvad pikad töölauad.

Parasjagu lamab laual rauast tangide vahel juppideks võetud tugiraami alt lagunenud kuulipilduja MG3.

Pooleli on kalibreerimine ja keevitamine. Massiivses varuosade laos ootavad kasutamist tuhanded relvajupid. Leidub kastide kaupa mimesuguste relvade raame, vintraudu ja optikaseadmeid.

Et mõista relvuri töö komplekssust, tuleb rääkida kaitseväe relvade remondiliinidest. Esimene liin on kasutajatase ehk sõdur relvaga metsas, kes lahendab enda pädevuses olevad probleemid.

Teise liini tehnik töötab väeosas.

Ta tuleb sõduritele keerulisemate juhtumite puhul appi, võtab vajaduse korral relva lahti ja vahetab ära defektiga jupid. Kolmanda liini tehnik tuleb mängu aga siis, kui relval on vaja teha keerulisemaid protseduure. Näiteks kui on tarvis relva keevitada, puurida, kalibreerida või keermestada.

Kohtume töökojas kaitseväe kolmanda liini relvatehniku nooremveebel Nõlvakuga, kes on töökoja kõige uuem ja lühema tööstaažiga töötaja. Veebel Nõlvak tuli toetuse väejuhatusse tööle kaks aastat tagasi Scoutspataljoni relvuri kohalt ning tal on kokku 15 aastat tööstaaži. Tema kõrval istuvad 20-30 aastase kogemusega spetsialistid.

Fotod: n-srs Jaan Vanaaseme

n-srs Armas Riives

Relvaga duši alla Ajateenijad küsivad tihti, kas relvaga võib duši alla minna. Veebel Nõlvaku sõnul peaks ideaalis pesema relva destilleeritud veega, sest kraanivesi sisaldab mineraale, mis kiirendavad raua korrosiooni. „Kui aga relv pärast pesu kohe ära kuivatada ja õli peale panna, siis ei näe ma relva pesemises probleemi,” arutles veebel Nõlvak. „Väite peale, et relva pesemine hävitab relva, küsin ma kohe vastu, et mis me teeme siis, kui vihma sajab – ei saada mehi metsa või paneme relvale kilekoti ümber?”

„Rauas kalts” Veebel Nõlvak meenutas üht eriskummalist juhtumit, kus Galili vintrauast tuli eemaldada rohmakas relvakalts koos harja ja puhastusnõelaga. Et juhtum oli nii humoorikas, liimisid tehnikud vintrauast välja tulnud kaltsu ja puhastusnõela tahvlile ja riputasid seinale. „Ilmselt oli vintraua läbivusvõime ületanud sõduri ootused,” naeris ta. Et sellist viga vältida, annab veebel Nõlvak relva kaltsu mõõtmiseks lihtsa arvutuse: relva kaliiber millimeetrites määrab kaltsu serva pikkuse sentimeetrites.

Ehk 5,56 millimeetrise kaliibri puhul olgu relvakalts viis sentimeetrit,

Kaliiber millimeetrites määrab lapi serva pikkuse sentimeetrites

Relv kui tööriist Puhastuskalts eemaldati vintrauast survepritsiga

Ratta alla jäänud püstol USP-ga juhtus täbar õnnetus ettevaatamatusest. „Endine pearelvur imestas seda püstolit nähes, et ta ei mäleta küll, et oleks ettekande saanud mõne ohvitseri auto alla jäämisest, sest kuidas küll relv ratta alla üksinda jäi,” meenutas veebel Nõlvak.

Kuula oma relva Üks ohtlikumaid moonatõrkeid juhtus hiljuti Scoutspataljoni lahinglaskmistel. „Rauda laeti praakpadrun, kus oli kuul, hülss ja tong, kuid mitte püssirohtu. Sõdur tegi lasu ning tongi plahvatusest tekkinud impulss oli piisav, et lükata kuul keset vintrauda

pidama, kuid mitte sealt välja. Järgmist lasku ei toimunud, kuna impulss oli liiga väike, et relv ümber laadida.

Tõrge, samm madalamaks, agressiivne vinnastus ja järgmine padrun rauda. Uue padruniga oli juba kõik korras. See lendas tõrkega padrunile tagant sisse, surus selle põiki ning kündis padruni läbi raua nii, et Galili vintraua keskel olid kümnesentimeetri​pikkused praod, kust paistis valgus läbi,” rääkis veebel Nõlvak. „Kui padrun on tõrkega, siis kõlab lask paukpadruni sarnase tössis häälega. Relva tuleb hoolega kuulata ning tõrkega moon enne ümberlaadimist vintrauast eemaldada. Vastasel korral lastakse relv õhtale.”

Veebel Nõlvak rõhutab, et kui relval tekib defekt, siis üldjuhul saab esimese rikke ilmnemisel veel relva päästa.

Seega on kõige olulisem sõduril endal tunda huvi oma relva vastu. Ta toob võrdluse, et relv on sõduri jaoks nagu kellu müüriladujale. „Oleks võrdlemisi naljakas, kui müüriladuja läheb hommikul tööle, kellul on käepide kõveraks väänatud ja niimoodi roostes, et augud on sees ning mõtleb, et küll äkki saab kuidagi hakkama. Relva käsitsemist ja hooldamist tuleb sõduritele hoolega õpetada, sest iga relv on oma peremehe nägu,” leiab veebel Nõlvak. „Kui defekt jääb kasutajal kahe silma vahele ning relvaga lastakse edasi, siis jõuame kiiresti piirini, kus relv lastakse ribadeks ning relvur paneb sellele külge punase sildi märgisega „H“, mis tähendab, et relv tuleb maha kanda ja plasmalõikuriga seibideks lõigata.”

7

Esmaspäev, 2. märts 2020

SUHTED

„Kõige rohkem muretsen poja heaolu pärast. Nad teevad seal ikka nii ohtlikke asju, jooksevad relvadega ringi.

Mina ei tea, kui turvaline see kõik on.” – Helena

AJATEENIJA EMA SUURIMAD MURED Sõdurilehe suhete eri sai jätku. Seekord uurisime välja, mida ajateenija ema mõtleb, et tema poeg või tütar on läbimas teenistust riigi ees. Samuti selgitasime välja, mille üle nad kõige rohkem muretsevad. n-srs Madis Perli

Piret 1. Mina muretsesin ajateenistuse alguses kõige enam oma poja psühholoogilise poole pärast. Kuidas ta tuleb toime täiesti uues olukorras, milliseks kujunevad suhted, kui talle absoluutselt kõik inimesed on võõrad, kuidas ta suudab alluda käskudele, mida ta võib-olla alati ei mõista. Siiamaani muretsen ma halva ilma pärast – kui siis on mõni laager, on see olemine ilmselt ikka väga külm ja ebameeldiv. Jope ka ei tundu kuigi niiskuskindel olevat.

2. Kõrvalt vaadates jääb mulle mulje, et kaitsevägi on andnud minu pojale juurde kõvasti enesekindlust ja iseseisvust.

Kindlasti ka tolerantsust teiste inimeste suhtes ning oskust erinevate inimestega toime tulla.

Peale selle on ta saanud väga palju uusi praktilisi teadmisi ja oskusi, mis tulevad hiljem ka tsiviilelus väga kasuks (meditsiiniline väljaõpe).

3. Soovitan noorsõduri perioodil, kui veel nädalavahetuseks koju ei lubata, käia nädalavahetustel külas nii palju kui võimalik. Otsene suhtlemine, rääkimine ja toetamine on alguses väga oluline. Ja samuti on lapsevanemale väga oluline näha, kus laps on, milline väeosa välja näeb, kohtuda ülemustega jne.

Siis muutub endalegi arusaamine olukorrast palju lihtsamaks.

4. Õnneks lubatakse ikka vanematega suhelda, seetõttu pole tekkinud veel olukorda, kus ma oleksin väga muretsema pidanud.

Illustratsioonid: rms Markus Orgusaar

Helena

1. Mille üle ajateenija ema kõige rohkem muretseb?

2. Kuidas on teie poeg/tütar ajateenistuse jooksul muutunud?

3. Mida soovitate teiste ajateenijate vanematele?

4. Kui poeg/tütar pole kaua aega ühendust võtnud, mida teie mõtlete?

Tiia

Ilona

Külli

1. Alates kõige elementaarsematest asjadest. Kuidas tervis vastu peab, magamine ja söömine. Ma ei julge nii sügavale mõelda, kas ta selle eluga ära harjub, kas on sõpru, kuidas on meeleolu, kuidas ta seal ennast tunneb.

Põhiline, kuidas ta sellele pingele vastu peab, see on teine keskkond ikkagi.

1.Tütre emana on ainukesed mured: liiga rasked seljakotid rännakutel, mida na iste-

1. Kõige enam muretsen, kuidas poeg jääks terveks – nii füüsiliselt kui ka vaimselt.

Kuidas jääks ta iseendaks ja hoiaks alles varem väljakujunenud väärtusbaasi?

Sh arusaama, et inimväärikus nii iseenda kui ka teiste suhtes on kõige alus.

Riigi kaitsmise vajadusele ja sellesse panustamisele kirjutan kahe käega alla. Aga kas ajateenistus koos kõige sellega kaasnevaga ikka on väärt pea aastat noore inimese elust?

2. Tema maailmapilt on avardunud,

2. Ta on üksjagu mehisem – nii figuurilt kui ka suhtumiselt. Ma ei ole märganud mingit negatiivset muutust. Tundub, et mida aeg edasi, seda enam võtab ta seda kogemust uhkusega, et on selle katsumuse läbi teinud.

3. Soovitan olla uhke oma lapse üle. Olla kannatlik ning toetada nii palju kui saab ja olla alati tema jaoks olemas.

4. Ma ei mõtle seda, et midagi halba oleks juhtunud. Ju siis on nii palju tegevust. Ma ei muretseks, aga igatsen küll, et võtaks ühendust. Kui midagi on, siis antaks teada, selles mõttes pole vaja när veerida.

Pigem mõtlen seda, et on mingid põhjused, miks ta ei saa helistada.

rahvas ei tohiks kanda ja külmetamise oht metsas, mis võib jätta jälje edasiseks eluks.

2. Kindlasti on muutunud tütre füüsiline vorm veel paremaks kui enne ajateenistust. Teotahe ja motivatsioon on ikka sama kõrge kui alustades. Kindlasti on lisandunud enesekindlust ja julgust võtta vastu kiireid otsuseid.

3. Kui tütrel on kindel siht minna ajateenistusse, siis tuleb seda otsust aktsepteerida. Sihikindlad tüdrukud saavad h a k k a m a , nende pärast ei ole vaja muretseda.

4. Mõistan, et alati ei pruugi metsast saada helistada ega sõnumit saata ning ei muretse. Tean, et tütar saab hakkama ja kõik on hästi. Iga paari päeva tagant saab ikka infot. Kuigi kui peaks midagi erakorralist ajateenijaga juhtuma, siis võiks väeosa ikkagi vanemaid teavitada hoolimata sellest, et tegu on täiskasvanutega. Sellega ainult suureneb usaldus kaitseväe vastu.

suhtevõrgustik on laienenud. Lihasmass on kasvanud, aga füüsiline tervis on kahjuks halvenenud. Selle tõttu on üldine energiatase ja emotsionaalne foon veidi langenud.

Arenenud on toimetulekuoskused ja suhted lähedastega on muutunud sügavamaks ja mõistvamaks.

3. Olge olemas ja tundke huvi! Seda loomulikult ajateenijale sobival hetkel ja moel.

4. Kuidas tal seal läheb?

1. Kõige rohkem muretsen poja heaolu pärast. Nad teevad seal ikka nii ohtlikke asju, jooksevad relvadega ringi. Mina ei tea, kui turvaline see kõik on. Muretsengi, et poja tervis metsas, vihmas, tuules ja külmas vastu peaks, et kõiki ohutusnõudeid korralikult ja täpselt täidetaks.

2. Füüsis ja enesedistsipliin on kindlasti muutunud tugevamaks.

Tahaks loota, et ka enda ümber korra pidamine ja hoidmine on muutunud elementaarseks. Ta on leidnud palju uusi sõpru. Samuti räägib ta naljakate sõnadega, millest mina alati aru ei saa. Küll kõik mähivad, on kardaa nid ja

pidevalt on mure limaga.

3. Külma närvi. Mitte liialt muretseda, sest see aeg tegelikult läheb kiiresti. Pealegi nagu olen aru saanud, siis kuigi kaitseväes on raske, saab seal ka palju mälestusi ja nalja.

4. Mõtlen, et äkki ta on metsalaagris või pole aega ühendust võtta. Ju siis saab hakkama, pole raha juurde vaja. Kuigi ikka ootan väga, et ta koju ka aeg-ajalt helistaks, siis on süda rahul.

JÄLGI MEIE TEGEMISI KA SOTSIAALMEEDIAS. Sõdurileht ootab ajateenijate kaastöid.

Kui sul on idee, siis kirjuta meile

sodurileht@mil.ee

8

Esmaspäev, 2. märts 2020

NAER JÄTTA!

TAANDRIDA

NOOT RIIDED, RÕIVAD

ROHKEM LÜHIJUTT

PAMELA GAAS

KAITSELIIDU SUUR TIHE ÜLEM (OKAS)1990. A. METS KITSAD LÄHE JÕEKESED

SÕDURIHOROSKOOP APETIIT SOBILIK

AINA, ÜHA HEINAMAA

NATIONAL ARMY ...-TV 3 x TÄHT

ÕHUSÕIDUK NÄITLEJA ... LUTSEPP USA OSARIIK ARMEENLASTE ESIISA KARIKATURIST

Sõnn

MEELEGA VEEKESKUS

OTSAK ITSITUS

K.-AASIA RAHVAPILL NUTULAUL KEHAOSADE SEIS TÜKK

Et võita gaasipriimus, käitu järgnevalt: 1. Lahenda ristsõna.

2. Saada ristsõna vastus aadressile sodurileht@mil.ee, lisa enda kontaktandmed ja sul on võimalus võita.

Võitja kuulutame välja järgmises Sõdurilehes.

Vastus: DIVERSANT

Eelmise numbri ristsõna vastus oli „ julgeolek ”.

Võitjaks osutus n-srs Hanna-Liisa Mölder Viru jalaväepataljonist.

Skorpion

Söökla menüü pakub eriti laia valikut, mis valmistab sulle suurt rõõmu. Leia viise, kuidas muuta iga toidukord eriliseks, ole valvas sööklas jutustamisega.

Kaksikud

Püüa olla enesekindlam. Kõik ei sõltu sinust, nii et ära püüa alati ülemate vastu sõdida. Pea meeles, et liigne uudishimu võib sinu väljaloa hoopis purustajasse saata.

Vähk

Oht võtta südamesse asju, mis sind isiklikult ei puuduta. Tegele millegi meeldiva ja lihtsaga, nagu relva hooldamine. Võõraid metsi avastades juhtub nii mõndagi põnevat.

Lõvid

Oled mõjutatud mugavusest ja luksusest olla kasarmus. Hindad seda rohkem kui muidu ning muutud närviliseks, kui sind sunnitakse metsa kaasa minema. Ära karda uusi asju proovida!

Võimalik on ootamatu rünnak selja tagant. See võib olla pataljoni korrapidaja, kes avastab sind valel ajal tinderdamas. Mõtle oma tegevused läbi ja leia selleks soodsam hetk.

... JA AJATU

Kaalud

Kaalud, kas minna väljaloal Hollywoodi või Shootersisse. Lõpuks ei suuda ära otsustada ning ei lähe kuhugi. Ära sea endale piiranguid, vaid haara võimalustest kinni.

Ebasoodne aeg metsalaagriks, kuna võivad tekkida tõrked ülematega ja suur tõenäosus on relv kaotada. Kui hakkad ülemustele oma ideedest rääkima, pea meeles, et sina oled reamees, mitte nemad.

Püüa meenutada, et kuulud rühma, kus sul on kohustused ja vastutus.

Proovi olla kaastundlik, kui su kamraad salve kaotab. Igati soodne aeg režiimi võtmiseks.

NAISENIMI

LOOSIME AUHINDU!

Jäär

Oma jutustamishimuga võid endale probleeme kaela tuua. Veeblil on head kõrvad ja distsiplinaarkaristus on kerge tulema. Tähemärgid viitavad, et saad ikkagi väljaloale.

Oled enesekindel ja tahad rännaku kiiresti lõpetada ning sauna jõuda.

Sind ärritab, kui teised eelistavad sinust aeglasemalt samme seada ning maha jääda. Ära jäta neid.

Neitsi

Sinu jaoks on välistatud kõikvõimalikud ekstreemsused. Olgu see siis jääaugus ujumine või GD-ga driftimine – need ei lõppe hästi!

Ideaalne aeg veeta nädalavahetus koos kamraadidega moppi lükates.

Ambur

Kaljukits

Veevalajad

Kalad

Sul on palju energiat, kuid kui puudub korralik viie punkti käsk, võib energia raisku minna. Ära püüa kõigest mõistusega aru saada, sest nagu vanasõna ütleb, et kaitsevägi algab sealt, kus lõppeb loogika.