5. märts 2015

Elagu Eesti vabariik!

2

4

UNIFIL – 40 aastat rahu valvamist

Leedu taastab ajateenistuse

Tank Leopard 1 toetusmasinad 6

7

SÕDURILEHT 4. märts 2015, ISSN 1736-3411

2

Sõdurileht 4. MÄRTS 2015

JUHTKIRI Jõudu!

Viimased nädalad on möödunud paraadiks valmistumise meeleolus.

Tiheda väljaõppe kõrvalt pidi aega leidma ka marssimise ja joondumise harjutamiseks. Ei maganud ka teised – Narva sai vabariigi aastapäeva puhul omale lumelinna, mille ehitamisele aitasid kaasa võistkonnad Viru jalaväepataljonist ja Narva kooliõpila-

sed. Käed ja jalad olid tööd täis ka teavitusohvitseridel ning teavituskeskuse ajateenijatel, kes ettevalmistuste köögipoole laiema avalikkuse ette tõid.

Vabariigi president andis sõjaväelised auastmed 138 kaitseväelasele ja -liitlasele. Kiita ei saanud ainult kaitseväelased. Tallinna Reaalkoolis autasustati vabariigi aastapäevale pühendatud aktusel riigikaitsesse panustanud vabatahtlikke.

Seni polnud 1. jalaväebrigaadi tagalapataljonil oma lippu, mida uhkelt

kanda ja mille alla koonduda. See viga sai parandatud, kui Rakvere linn annetas Ausambamäel tagalapataljonile võimsa terashalli kotkaga lipu.

Võrus lõpetasid 107 ajateenijat aspirandikursuse ning nüüd naasevad nad koduväeosadesse, et omandatud teadmisi praktiseerida. Ka Hollandi kaitseväelased võtsid kodutee jalge alla. Siin viibitud kolme ja poole nädala jooksul võtsid hollandlased osa nii Scoutspataljoni iga-aastasest talvelaagrist kui ka Eesti vabariigi aastapäevaparaadist.

Eesti riigikaitse lumepall veereb edasi tasa, kuid targu ning muutub järjest tugevamaks ning kindlamaks. Aastapäev sai läbi ning töö läheb edasi. Nagu tõi kindralleitnant Riho Terras aastapäevakõnes välja ühe tabava mõtte: „Igaühe selge teadmine oma osast riigikaitses tagab riigi toimimise ka kõige raskematel aegadel.“ Eesti kaitsmine pole ainult jõustruktuuride töö, vaid iga viimase kui inimese töö Eestis. Vanasti oli norm, et töötegijast ei möödutud kunagi jõudu soovimata. Tervitus täitis loitsu funkt-

siooni: see pidi halba eemale hoidma ja töö edenemisele kaasa aitama.

Sama tahan ka mina kõigile 1 312 252 eestimaalasele, aga ka kõigile meie liitlastele, kes oma panuse annavad soovida. Jõudu!

STEN JUUR

reamees

Sõdurilehe peatoimetaja

Kaitseväe juhataja kõne vabariigi aastapäeva paraadil Lugupeetav vabariigi president!

Austatav riigikogu esimees!

Härra peaminister!

Ekstsellentsid!

Kaitseväelased ja kaitseliitlased!

Head kaasmaalased!

Head narvakad!

E

ile õhtul, päikeseloojangul, asetasime pärja Vabadussõja mälestusmärgile Riigikülas. See on väike koht Narva jõe ääres, kus eelmisel aastal taastati ausammas neile, kes meie noore iseseisvuse kaitseks, relv käes, lahingusse läksid.

Riigiküla. See on ühe väikese küla jaoks väga suur ja märgilise tähendusega nimi. Sama suur ja tähenduslik oli Eesti rahvaväe võit Riigiküla lahingus.

Seal tõrjuti edukalt tagasi elavjõult kolm korda suurema punaväe pealetung.

Ajaloost teame, et kõige pingelisem lahingutegevus Vabadussõjas sai alguse Narva all ja lõppes Narva all. Eesti sai selles sõjas võita vaid tänu sellele, et vaenlastele astusid vastu kõik Eestimaa rahvad. Neile kõigile oli oluline kaitsta oma kodu – seetõttu võideldi koos! Nii Punaarmee kui ka Saksa landesveeri vastu.

Vabadussõjas seisid eestlased ja venelased õlg õla kõrval. Võitlustes ja lahingutes sündisid legendid ja kangelased.

Paljud vene rahvusest Eesti ohvitserid ja sõdurid said lahinguliste teenete ja vapruse eest Eesti kõrgeima sõjalise autasu – Vabadusristi.

Liialdamata võime tõelisteks Vabadussõja kangelasteks pidada alampolkovnik Konstantin Troitskit ja kapten Pjotr Feofanovit, kes tegid elu kibedaks nii bolševike armeel kui ka Läti punastel küttidel.

Ajalugu on meile õpetanud, et kui me ise ennast ei kaitse, ei kaitse meid keegi ja kui me jätame tühjaks julgeolekuruumi, siis täidetakse see meie eest.

Sündmused Ukrainas, mis on viimase aasta jooksul ärevil hoidnud kogu maailma, näitavad väga selgelt, et meie ise peame oma riigi täitma julgeoleku ja kindlustundega. See kõik algab kodust ja perekonnast, koolist ja kogukonnast. Usaldus riigi ja rahva

Kindralleitnant Riho Terras pidas Narva paraadil emotsionaalse kõne, mille keskpunkt oli rahva ühtsus. vahel on parim kaitse ohtude vastu.

Eesti on valinud laiapindse riigikaitse tee, kus igaühel meist on võimalik anda oma panus – seda kas oma töö, teenistuse või vabatahtliku tegevuse kaudu. Igaühe selge teadmine oma osast riigikaitses tagab riigi toimimise ka kõige raskematel aegadel.

Ajalugu on meile õpetanud, et kui me ise ennast ei kaitse, ei kaitse meid keegi ja kui me jätame tühjaks julgeolekuruumi, siis täidetakse see meie eest.

Head kaasmaalased, Eesti kaitsevägi on meie kõigi vägi. Ligi veerand sajandit oleme teinud tööd selle nimel, et võiksime oma kaitseväe ja Kaitseliidu kohta öelda – see on reaalne sõjaline jõud.

Me oleme oma tegevuses lähtunud põhimõttest, et tõelist jõudu suudavad lahingus näidata vaid need üksused, mis on mehitatud ja targalt välja õpetatud, korralikult relvastatud ning varustatud.

Mõne kuu pärast sooritab see vägi oma taasloomise järgse tähtsaima eksami. Kaitseväe suurõppus Siil 2015 toob kokku rohkem kui 13 000 kait-

seväelast ja kaitseliitlast. Lisaks osalevad õppusel meie sõbrad ja liitlased.

Kogemused, mida me õppuselt püüdma läheme, on meie reservarmee edasise arendamise alus.

Ma võin täie kindlusega öelda, et Eesti kaitsevägi on paremas vormis kui kunagi varem. Eesti riik on tõsiselt ja järjekindlalt panustanud riigikaitse arendamisse. Sel aastal võtame kasutusse uued relvasüsteemid, mis parandavad meie võitlusvõimet veelgi. Täna siin, Narvas, kaitseväe paraadil näete jalaväe lahingumasinaid, mis toovad meile juurde rohkem liikuvust ja tulejõudu.

Sama oluline on ka teadmine, et meie ajateenijad – pojad ja vennad, saavad oma teenistuse läbida palju paremates tingimustes kui varem. Üle Eesti on valminud mitu uut kasarmuhoonet. Kindel märk sellest, et suurtele ootustele, mida seame oma kodanikele, vastab ka riik väärikalt ja lugupidavalt.

Tänavu täitub kakskümmend aastat Eesti kaitseväe esimesest välismissioonist. Ajalukku vaadates võime seda missiooni Horvaatias pidada väga edukaks, sest sarnaselt Eestiga on Horvaatia Euroopa Liidu ja NATO liikmesriik.

See on märkimisväärne saavutus, mille teostumisele Eesti kaitseväelased kaasa aitasid.

Operatsioonidel maailma eri paigus on käinud üle kahe ja poole tuhande mehe ja naise. Paljud nende seast on oma riigi eest elu ohtu seadnud mitme-

tes sõjakolletes. Tahan eraldi ära märkida ja eeskujuks seada tublit allohvitseri, nooremveebel Artjom Heinsaart, kes on Afganistani missioonil osalenud viiel korral. Ta on täna siin, paraadil, scoutide koosseisus. Ta on üks meie seast, Narva oma poiss.

Lugupeetavad narvakad, Narva on

Igaühe selge teadmine oma osast riigikaitses tagab riigi toimimise ka kõige raskematel aegadel. läbi ajaloo olnud Eesti kõige rahvusvahelisem linn. Siin on alati kõrvuti elanud paljude rahvaste esindajad. Eestiga ning eriti Virumaaga on seotud tuntud vene luuletaja Igor Severjanin. Ta on pühendanud teie linnale värsiread, kus ta teeb sügava kummarduse Narva ajaloole.

Severjanin kirjutab: О город древний! город шведский! Трудолюбивый и простой! Пленён твоей улыбкой детской И бородой твоей седой…

Siin ja praegu, Narva keskväljakul seistes tunneme samasugust austust selle linna ja tema inimeste suhtes. Meie ümber on korraga koos nooruslikkus, töökus ja väärikas ajalugu.

Narva on rahvusvaheline linn ka

FOTO: RUTO VOLMRE

täna, sest koos meie kaitseväe, Kaitseliidu, sisekaitseakadeemia ja vanglateenistuse üksustega on paraadil rivis ka Eesti liitlased. Meie sõbrad Ameerika Ühendriikidest, Hollandist, Hispaaniast, Ühendkuningriigist, Lätist ja Leedust on Eestis selleks, et tähistada meie riigi iseseisvust ja vabadust.

Nad on siin ka selleks, et teha koos väljaõpet ja harjutada kõrvuti meie kaitseväelastega. Selle koostöö eesmärk on lihtne ja selge – kaitsta Eestit veel paremini. Me hindame siiralt oma sõprade panust.

Head Eesti inimesed! Oma kodu ja juured on meile kõigile tähtsad. Mul on suur au juhatada kaitseväe paraadi oma isa sünnilinnas. Eesti on piisavalt suur, et olla rikas piirkondlike eripärade, tavade ja pärimuse poolest. Samas on Eesti liiga väike, et jaguneda kivistunud mõttemallide ja pidurdavate eelarvamuste vahel. Täna siin Narvas on oluline tõdeda, et on ainult üks Eesti ja seda tuleb üheskoos kaitsta.

Olgu meile selge see, et meie rahva iseseisvus ja vabadus ei ole kunagi olnud ega saa kunagi olema iseenesestmõistetav. Meie rahva ja vabaduse kaitseks on loodud Eesti riik.

Elagu Eesti vabariik!

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terrase kõne Eesti vabariigi 97. aastapäeva paraadil Narvas 24. veebruaril 2015.

Sõdurileht TEAVITUSKESKUS Filtri tee 12 15007 Tallinn tel 717 2179 Peatoimetaja: reamees Sten Juur

Küljendajad: reamees Mark Salumaa, reamees Aleksander Seema, nooremseersant Kaspar Triebstok Keeletoimetaja: Kairi Vihman Toimetajad: reamees Marvel Riik, reamees Karl Elias, Sverre Lasn Fotograafid: reamees Richard Kuusk, reamees Ruto Volmre, reamees Andrii Vytvytskyi Operaatorid: reamees Rudolf Hüdse, reamees Madis Peep, reamees Jalmar Väin

Kaitsevägi internetis: www.mil.ee, www.youtube.com/sodurileht Kaitseväe pildialbum: pildid.mil.ee Vaata ka Sõdurilehe Facebooki-lehekülge www.facebook.com/s6durileht

Sõdurileht 4. MÄRTS 2015

3

1 1

Vabariigi aastapäeva pidustuste raames kinkis Eesti kaitsevägi Narva linnale näituse „Barokne Narva“. Tegu oli lumelinna võistlusega, kus võistlejatel tuli lumeplokist ehitada fantaasiaküllane ja barokiaegne hoone. Maailmasõdadest räsitud Narvas ei ole säilinud eriti barokseid hooneid. Võistlus andis linnaelanikele võimaluse tutvuda linna ajalooga. Võistlustules olid ka Viru jalaväepataljoni ajateenijad, kes vormisid lumeplokist Narva raekoja. Loosi teel tuli võitjaks Narva Kreenholmi gümnaasium, kes sai peaauhinna reisi Rootsi.

2

Rakvere linn annetas Ausambamäel lipu 1. jalaväebrigaadi tagalapataljonile. Siiani oldi brigaadiüksustest ainuke pataljon, kellel oma lippu polnud. Tagalapataljoni lipu mustal väeosaküljel on kujutatud 1. jalaväebrigaadi sümbolit – terashalli kotkast, kes hoiab kilbina rinnaesisel tagalapataljoni hobusepea ja hammasrattaga vappi. Lipu tagakülg on riigilipu värvides sinimustvalge ning kannab Eesti vabariigi väikest riigivappi ja kirja „Eesti kodu kaitseks“.

3

2

4

3-4

Vabariigi aastapäeva paraad ei ole kokkusattumus, kus erinevad kaitsejõudude üksused juhuslikult kogunevad ning ühes taktis kõndima hakkavad.

Paraadiks hakati logistikapataljonis ja kõrgemas sõjakoolis, nagu ka muudes üksustes, valmistuma juba varakult. Oluline on eelkõige jalaväe, aga ka motoriseeritud üksuste joondumise hoidmine, käskluste üheaegne täitmine ja ühtse meeskonnana toimimine.

Paraadi ettevalmistusi käisid inspekteerimas ka ülevaatajad, kelle ülesanne on vaadata, et kõik meeskonna mutrid töötaksid õlitatult ja üheaegselt.

5

Hollandi kaitseväe juhataja kindral Tom Middendorp külastas vabariigi 97. aastapäeva puhul Eestit. Visiidil kohtus ta kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terrasega, kellega arutleti regionaalse koostöö teemadel. Kindral Middendorp asetas Vabadussõja võidusambale langenute mälestuseks pärja ning seejärel liikus kaitseväe keskpolügoonile, kus kohtus Eestis õppustel olevate Hollandi sõduritega.

Hollandlased on siinsete harjutusvõimalustega väga rahul, eriti meeldib neile siinne maastik ning talvised harjutustingimused.

5 FOTOD: ANDRII VYTVYTSKYI, RICHARD KUUSK, ARDI HALLISMAA

4

Sõdurileht 4. MÄRTS 2015

Maria

Miks on kaitsevägi Eesti riigi jaoks vajalik?

Selleks, et kaitsta Eesti riiki ja sõjaolukorras oleks inimesi kuskilt võtta, kes oskaks midagi teha.

Mida annab ajateenistus noormehele?

Mehelikkust. Ajateenistuses olnud mehed on mehelikumad.

Helen

Aasta 2016 – tank Leopard 1 erimudelid Vastavalt Hollandiga sõlmitud ostulepingule saab Eesti lisaks lahingumasinatele CV9035 ka kolme tüüpi eriotstarbelisi, Leopard 1 põhjal välja arendatud toetusmasinaid: kaks naastetanki, kaks pioneeritanki ja kaks sillatanki.

Miks on kaitsevägi Eesti riigi jaoks vajalik?

Kui tekib sõjaolukord, siis oleks kellegi peale loota ja väga oluline on, et meil on mehi, kes teavad, kuidas riiki kaitsta.

Mida annab ajateenistus noormehele?

Teatud oskusi, enesekindlust, distsipliini. Kui tuleb sõjaolukord, siis ta ei löö põnnama.

Hanna-Mai

Miks on kaitsevägi Eesti riigi jaoks vajalik?

Ma arvan, et see on vajalik eriti praeguses julgeolekuolukorras, et näidata, et Eesti on valmis oma riiki kaitsma ja et selles saab kindel olla.

Mida annab ajateenistus noormehele?

Ma arvan, et see annab väga palju kogemusi ja distsipliini. Oskust juhtida ja teistega arvestada, eriti kui inimene on motiveeritud seda tegema. Kui peaks sõjaks minema, siis üksinda ei jää keegi ellu.

FOTOD: RUDOLF HÜDSE

Kuidas sündis Leopard 1?

Teise maailmasõja järel tegid sõja võitjad Saksamaa sõjatehnikast tühjaks ning USA, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Nõukogude Liidu vahel jagati riik Lääneja Ida-Saksamaaks. Kuigi ühine vaenlane Natsi-Saksamaa suudeti alistada, tekkisid endiste liitlaste vahel kohe ideoloogilised pinged. Lahkhelisid ei suudetud lahendada ja konflikt arenes külmaks sõjaks, kus lääneriikide ja Nõukogude Liidu vahel valitses mentaliteet, et teine pool võib iga hetk rünnata. Oldi arvamusel, et Kolmas maailmasõda algab just Saksamaal.

Sõja järel jäi Ida-Saksamaale suur hulk nõukogude tanke. Selleks, et lääneriikidel oleks võimalik soomustatud Punaarmeele vastujõud tekitada, võeti Lääne-Saksamaa 1955. aastal NATOsse ja hakati peaaegu nullist välja arendama uut lahingutanki, sest seni Lääne-Saksa-

maal kasutusel olnud Ameerika tankid M47 ja M48 olid nii tehnoloogiliselt kui ka relvastuse osas – tankide pearelv oli vaid 90 mm kaliibriga kahur – mahajäänud.

1957. aastal hakkasidki Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa, kellega hiljem liitus ka Itaalia, uut tanki välja töötama.

Tanki esimesed prototüübid valmisid 1960. aastatel. Pärast testimist ja heakskiitmist liikus projekt edasi disainiosakonda.

Konkursi võitis 1963. aastal Porsche, kellel oli tankide ehitamisel kogemusi juba Teise maailmasõja päevilt – Tiger I-II, Elefant ja Panzer VIII Maus. 1965. aastal septembris nägi ilmavalgust esimene 40 tonni kaaluv Leopard 1, mille nimi pidi tekitama assotsiatsioone kii-

rusega.

Leopard 1 oli varustatud 830hobujõulise 10silindrilise diiselmootoriga ning arendas kiirust kuni 65 km/h. Nüüdisaegsete tankide keskmine kiirus on umbes 70 km/h.

Mõni aasta hiljem sõlmisid mitu NATO liitlast ja organisatsiooni sõbralikku liiget, sh Norra, Austraalia, Belgia ja Holland, hankelepingud nende uute võimsate tankide soetamiseks. Alates aastast 1968 kuni 1980. aastateni toodeti tuhandeid Leopard 1 tanke, mis võeti kasutusele maailma kõige moodsamates sõjavägedes. NATOle tähendas Leopard 1 vajalikku tulejõudu, mida Nõukogude Liidule vastu panna. Lisaks võimaldas tanki lai levik hõlbustada NATOl logistikat, sest süsteemid, laskemoon ja varuosad olid kõikjal samad.

Naastetank (armoured recovery vehicle – ARV) Hollandi kuningriigi sõjaväes on naastetankid kasutusel alates 1970. aastast. Neid kasutatakse lahingu-

masinate CV9035 toetusena. Naastetank põhineb Leopard 1 lahingutankil, kuid on teistsuguse kerega. Naastetanki tavavarustusse kuuluvad sahk ja hüdrauliline kraana, mis suudab tõsta kuni 70tonniseid raskusi, elektriline haakeseade ja keevitussüsteem. Naastetank võimaldab hooldada, parandada või pukseerida kahjustatud või liikumisvõimetuid sõidukeid, neid tõsta ja neisse kütust tankida või välja pumbata. Naastetanki relvastusse kuuluvad 7,62 mm kaliibriga MG3 kuulipildujad ja suitsugranaadiheitja.

Pioneeritank (armoured engineering vechile – AEV) Leopard pioneeritank põhineb omakorda naastetankil. Põhilised erinevused neil kahel on soojusvaheti, mis vähendab pioneertanki kütusekulu, ja sahk, mis on pioneeritankil suurem. Pioneeritankid on mitmeotstarbelised pioneerimasinad, mis on mõeldud kasutamiseks lahinguväljal, kus nad kõrvaldavad näiteks takistusi, teisaldavad pinnast, veavad lõhkeainet ja sooritavad teisi pioneeritanki ülesandeid. Lisaks kuulub pioneeritanki varustusse ka mullapuur.

Sillatank (armoured vehicle-launched bridge – AVLB) Esimesed sillatankid valmisid 1975. aastal ja nende eripära on tugevast alumiiniumsulamist sild, mis transpordia sendis o n

tanki peal kahekordselt kokku pandud, kuid lahtises asendis moodustab 22meetrise silla.

Sild laotatakse üle sõiduki esiosa järgmiselt: takistuse juurde jõudes langetab tank kere ees oleva toestustera, fikseerides tanki asendi. Seejärel liigub silla alumine osa tankist ettepoole, kuniks joondub silla ülemise osaga nii, et silla kaks osa saavad omavahel lukustuda.

Seejärel tõstetakse sild üle takistuse ja paigutatakse pinnasele. Konsooltala eemaldatakse silla küljest, toestustera tõstetakse üles ja tank eemaldub.

LEOPARD 1 TEHNILISED ANDMED • keskmine hind: u 850 000 dollarit • meeskond: 2–4 • kaal: 42 400 kg • pikkus: 9543 mm • laius: 3410 mm • kõrgus: 2764 mm • pikikalle: 60° • külgkalle: 30° • kütusepaak: 985 l • maksimaalne sõidukaugus kõva pinnaga teel: 600 km • sõidukaugus maastikul: 450 km • edasikäigud: 4 • tagasikäigud: 2

Sillatank hõlbustab eelkõige tankidel ja muudel soomustatud lahingumasinatel jõgede, kanalite, tan-

kitõrjek r a av ide ja katkiste sildade ületamist. Sillatanke väärtustatakse militaarmaailmas väga ja neid hoitakse teenistuses aastakümneid.

Eesti kaitseväele saabuvad toetus- ja lahingumasinad on vaid väike osa kaitseväe uuendustest. Tulevastes lehenumbrites kirjutame juba järgmistest!

MARVEL RIIK

FOTOD: ANDRII VYTVYTSKYI, WWW.ARMYRECOGNITION.COM, DATA.PRIMEPORTAL.NET GRAAFIKA: MARK SALUMAA

Sõdurileht 4. MÄRTS 2015

Mereväge iseloomustab rahvusvaheline koostöö

Laura

Eelmise aasta juunis lõpetas kõrgema sõjakooli esimene kursus mereväeohvitsere.

Senisest teenistusest miinijahtijal Sakala räägivad nooremleitnandid Ott Tsvetkov ja Krister Sooväli.

O

lenemata sellest, et juba pärast esimest õppeaastat seavad mereväe kadetid sammud sõjakooli seinte vahelt Tallinna poole, ei lähe nad kohe laevale teenima, vaid jätkavad teadmiste omandamist TTÜ Eesti mere akadeemias ja mereväes.

Nooremleitnant Sooväli sõnul on teoreetiliste õppeainete osakaal küllaltki suur, näiteks õpitakse laevaehitust, navigatsiooni ja meresõiduohutust.

Laevapraktika on samuti õppekavasse kirjutatud, kuid enamik kogemustest saadakse pärast kooli lõpetamist laevale teenistusse asudes.

Eriala valitakse kooli lõpetades Kõrgemas sõjakoolis saab õppida mereväe suunal, kas taktikas- või tehnikaohvitseriks. „Meie oleme mõlemad taktikaohvitserid,“ ütleb nooremleitnant Sooväli. Teenistust alustades said nad omavahel ära jagada relvastus- ja navigatsiooniohvitseri ametikohad, millest esimese valis nooremleitnant Tsvetkov ning teise nooremleitnant Sooväli.

Nooremleitnant Tsvetkov juhib relvastusohvitserina relvameeskondade tööd ning nooremleitnant Sooväli hallata on navigatsioonivahendid: radarid, kaardid, positsioneerimisvahendid ja kompassid. Merel olles käivad nooremohvitserid vahetustega laeva juhtimas, täites vahiohvitseri ülesandeid. Tulevased ohvitserid saavad koolist põhiteadmised, mida on vaja selleks, et olla vahiohvitser ja juhtida laeva. Erialaspetsiifilised oskused omandatakse praktika ja edasise teenistuse jooksul.

5

Mis on vabadus?

Vabadus on võimalus teostada ennast. Inimene saab teha, mida tahab ning teab, mis on tema õigused. Ta otsused ei ole mõjutatud kellestki teisest.

Kuidas panustad Eesti vabaduse kaitseks?

Ma arvan, et kui ma tööl käin ükskõik mis erialal, siis minu makstud maksude abil toetan riigi kaitseväe tegevust.

Sakala kaptenisillal vasakul nooremleitnant Sooväli ja paremal nooremleitnant Tsvetkov.

Demineerimiseks on eri viise Sakala otsib ja demineerib miine. Nooremleitnant Tsvetkovi sõnul nad miinist kunagi üle ei sõida, vaid vaatavad laeva kere all oleva suure sonariga ettepoole. Miini leidmisel saadavad nad selle juurde kaamera ja valgustiga varustatud allveeroboti ning teevad ise laevas olles kindlaks, mis tüüpi miiniga on tegu, kuidas see merepõhjas asetseb ning vastavalt neile teadmistele, merepõhja sügavusele ja ilmastikuoludele otsustatakse, kas miin tehakse kahjutuks roboti abil või saadetakse sinna tuuker.

Nii tsiviil- kui ka militaarkasutuses olevatele navigatsioonikaartidele on kantud peale üksikud miinid ja erinevate sõdade ajast jäänud miiniväljad, mida pole kahjutuks tehtud. Laevatatavad teed on mitu korda läbi käidud.

Kohe välismaale õppustele Nooremleitnandid said teenistusse asudes paar nädalat laeval olla ning suundusid seejärel viieks kuuks Sakalaga NATO alalisse minitõrjeeskaadri (SNMCMG1) koosseisu. „Otse koolipingist laevaga välismaale sõita – kõik oli uus ja harjumatu,“ kirjeldab nooremleitnant Sooväli esimesi tööelamusi. „Kuu või paar läks alguses selle mõistmiseks, mida töö endast kujutab ja millised meie ülesanded on,“ lisas ta.

Nooremleitnant Soovälja sõnul on viis kuud rahvusvahelise koostöö kogemust ja osalemist NATO miinitõrjeeskaadris piisav praktika, et hakkama saada. Lisaks

2. mereväe põhikursuse kadettide laskmine.

FOTO: SAKALA, ERAKOGU

FOTO: AVE EERMA

sai praktiseerida töötamist võõrkeeles. mõnes sadamas on vähe pikemalt oldud, Nooremleitnant Soovälja sõnul ilma ing- siis paljudel tuleb pere ka sinna, et koos lise keeleta mereväes hakkama ei saa. aega veeta,“ ütleb nooremleitnant Tsvet„Enamik asju on praeguseks selged,“ kov. „Osades sadamates võimaldatakse sõnab nooremleitnant Sooväli. „Admi- ka tasuta internetti, et kodustega suhelda nistratsiooni ja planeerimise oskused saaks,“ lisab ta. tulevad aja ja kogemustega.“ Sakala peal teenib 35 mereväelast Välismaal õppusel olles said noored ning merele minnes kaasatakse ka tuukohvitserid näha suurt meresõda, mida nende sõnul näeb Eestis väga harva, kui üldse. „Saime kogeda, kuidas süsteem töötab,“ kirjeldas nooremleitnant Tsvetkov õppusel saadud kogemust. „Meie olime üks osa miinijahtijatest, õppusel osalesid ka suured laevad, millel on rohkem tegutsemissuutlikkust. Lisaks osalesid lennukid ja muud toetuselemendid, seega sõda käis nii õhus, merel kui ka vee all,“ lisas ta.

Peale suurriikide teeb Eesti merevägi väiksemaid koostööõppusi ka MOST (Mine Countermeasure Vessels Operanaaberriikidega, näiteks tional Sea Training) väljaõpe, aprilli lõpus läheb Sakala kannatanu transport.

FOTO: SAKALA, ERAKOGU laevameeskond Soome, kus harjutavad koostöös Soome mere- ja õhuväega liikuvate õhu- rid. Nooremleitnant Tsvetkovi sõnul on sihtmärkide tabamist õhutõrjerelvadega. väga oluline, et kogu meeskond hästi Eestis olles on mereväelastel õppusi läbi saaks, sest merel olles ja maismaaga vähe, pigem keskendutakse sadamas olles võrreldes kitsamates tingimustes elades ei ajateenijate ja meeskonna väljaõppele. saa omavahelisi ebakõlasid lubada. „Meil „Kevadtorm on ilmselt ainus õppus, kus kehtib küll käsuahel, kuid kõik peavad ainult Eesti üksustega koostööd teeme,“ hästi läbi saama,“ ütleb nooremleitnant ütleb nooremleitnant Tsvetkov. „Kui Ees- Tsvetkov, „seepärast me ütlemegi enda tis tekib kriisikolle, siis põhitagalatoetus kohta laevapere, mitte laevameeskond.“ tuleb meritsi. Meie eesmärk on siis veeteed lahti hoida.“ Näiteks eelmisel aas- Võimalus maailma näha tal imiteeriti vastast, sest pärislaevasid ei Nooremleitnantide sõnul on mereväkke olnud lahinguülesannete täitmiseks vastu teenima asumine hea võimalus neile, panna. Õppusel mängiti läbi erinevad kes soovivad natuke rohkem maailma ülesanded, näiteks patrulliti ehk otsiti teisi näha, kui Eesti metsade vahel olek laevu ja tehti miinijahtimist alas, mille võimaldab. Suhtlus erinevate riikide kujutletav vastane ära oli mineerinud. merevägede vahel on väga tihe. „Eelmisel aastal käisime viie kuu jooksul Mitte laevameeskond, kümnes riigis ja külastasime viitteist vaid laevapere sadamat,“ toob nooremleitnant Sooväli Välisõppuste ajal ollakse merel kõige pike- näite. malt kaks nädalat, kuid enamjaolt käiakse nädalas korra mõnes sadamas. Siis saaAVE EERMA vad inimesed laevarutiinist välja. „Kui KVÜÕA

Marilin

Mis on vabadus?

Meie jaoks on vabadus kuidagi liiga raskesti praegu sõnastatav, sest me oleme nii harjunud sellega. Meil on vabadus kogu aeg olnud, me ei olegi näinud seda aega, kui vabadust ei olnud. Ma olen optimist, ma olen kindel, et me jäämegi vabaks.

Kuidas panustad Eesti vabaduse kaitseks?

Ma pean kõiki selliseid sündmusi tähtsaks ja ma pean eesti kultuuri tähtsaks. Pean oluliseks, et ma tean, mis Eestis toimub ja ma tunnen ajalugu.

Alina

Mis on vabadus?

Vabadus on see, kui saan teha, mida tahan ja teatud võimalused on olemas. Näiteks karjääri teha, keelt õppida, sportida ja haridust omandada.

Kuidas panustad Eesti vabaduse kaitseks?

Ma isegi ei tea, ma vist ei panusta väga. Kuidas saab panustada? Kui ainult, siis riigikaitse tundides osalemine. Poisid panustavad ikkagi rohkem.

FOTOD: RUDOLF HÜDSE

6

Sõdurileht 4. MÄRTS 2015

Aspirantuur ehk reservrühmaülemate baaskursus ajateenijatele

Veebruaris lõpetas kaitseväe ühendatud õppeasutuste lahingukoolis reservrühmaülemate baaskursuse 107 aspiranti, kes said sõjaaja rühmaülema ametikohal teenimiseks vajalikke teadmisi ja oskusi.

K

ursusel, mis kestis seitse nädalat, sai õppida juhtimise aluseid, ohvitserieetikat, rakenduspedagoogikat, taktikalisi teadmisi, relvastust, tulejuhtimist, pioneerindust, lahinguteenindustoetust ja topograaf iat. Õppurid said harjutada ka käsuandmist rännaku, rünnaku, kaitse ning viivituse planeerimisel ja läbiviimisel.

Aspirantuuri hakatakse sobivaid ajateenijaid valima varakult. Juba nooremallohvitseride kursusel osalejaid vaadatakse sellise pilguga, kel-

Jaanuaris õppisid aspirandid Võru lähistel täpsuslaskurite funktsioone.

Silmad peavad olema ka kuklas.

lest võiks saada tulevane reservrühmaülem. Arvestatakse ka võitlejate soove, kuid enim loeb juhiomaduste väljapaistmine ning üleüldine pädevus.

Aspirantide õpe toimub lahingukoolis Kuperjanovi jalaväepataljoni territooriumil, kus on kaitseväe moodsaim taristu: söökla, varustuslaod, sportimisvõimalused, laatsaret ja töökojad tehnika hooldamiseks.

Väljaõppe kõiki etappe viivad läbi erinevad tegevväelased, kes on oma ala professionaalid ja entusiastid. Nii saavad õppurid rühmaülema jaoks parima vajaliku ettevalmistuse.

FOTO: RUTO VOLMRE

Väljaõpe Esimene nädal aspirantuuris on ühtlustamisnädal, kus õppuritel lihvitakse varasemad teadmised ühe sugusteks.

Kuna aspirandid on toodud erinevatest väeosadest, siis väljaõppel on oluline, et kõigil on ühine arusaam käskudest ja elementaarsetest taktikalistest liikumistest. Näiteks sellest, kuidas teed ületada või kuidas toimida kontakti korral vastasega. Teisel nädalal minnakse maastikule ning tehakse drille kõige eelneva kinnistamiseks.

Seejärel saavad aspirandid klassitundides süvendatud teadmisi vastasest ja nende tehnikast. Õpetatakse ka meie kaitseväe tehnika kasutamist ning üldist struktuuri ja võimekust.

Väljaõpe jätkub praktikaga, kus õpitakse rünnakut. Tavaline päev näeb välja selline, et hommikul saadakse kompaniiülemalt käsk, seejärel minnakse maastikuluurele. Rühmaülemad valmistavad käsu, annavad selle ning lähevad rühmadega koos maastikule. Viiakse läbi planeeritud rünnak ning planeerimata rünnak.

Pärast rünnakut tõmmatakse otsad kokku, reorganiseerutakse ning liigutakse tagasi telkidesse, kus jäädakse ootama järgmist päeva.

Pärast praktikat saavad tulevased reservrühmaülemad ülevaate erinevate üksuste rollist. Tähtis on teada, kuidas toimivad pioneerid, tagalatoetus, suurtükivägi ja kuidas antakse kaudtuld. Rühmaülematel võib tulla

ette olukordi, kus tema rühmaga liitub näiteks miinipildujarühm. Sellepärast on oluline, et rühmaülemal oleks ülevaade, millist relvastust see rühm kasutab ja mida ta suudab, saab ja oskab teha.

Eelviimasel nädalal toimub lõpuharjutus, mis seisneb kaitselahingu pidamises. Nädal aega möödub metsas, kus õppurid saavad rühmaülema rollis harjutada meeste paigutamist ning maa-ala kaitsmist. Õppuritele teevad vastutegevust Scoutspataljon ja tegevväelased. Eriti südamelähedaseks saab aspirantidele kaitselahingutes täpsuslaskurite tegevus.

Väljaõppe jooksul peavad aspirandid läbima kolm eksamit – vastase õppe, rünnaku ja kaitse eksam. Aspirantuuri edukaks lõpetamiseks peavad kõik eksamid olema edukalt sooritatud ja aspirant peab olema osalenud õppetöös ning kõigis metsalaagrites.

Tagasi kodupataljoni Eduka aspirantuuri järel saavad võitlejad rinda reservrühmaülema kursuse lõpetamise märgi ning naasevad väeosadesse, kus nad varem teenisid, ja hakkavad seal rühmaülematena oma eriala praktiseerima. Aspirantuuris õpitu kinnistamiseks saavad vastsed rühmaülemad tegevväelastelt pidevalt tagasisidet, sest ka tulevastel reservõppekogunemistel ning sõjaolukorras peavad nad sama rolli täitma.

STEN JUUR

Leedu taastab kohustusliku ajateenistuse Leedu peatas 2008. aastal Läti eeskujul raha kokkuhoiuks kohustusliku ajateenistuse. Arvati, et tänapäevases maailmas peaks ajateenistus olema vabatahtlik.

Nüüd, pea seitse aastat hiljem, on asjalood teised ja kohustuslik ajateenistus plaanitakse taastada.

O

tsuse ajateenistuse taastamise kohta peab heaks kiitma ka Leedu parlament, kuid 24. veebruaril andis Leedu julgeolekunõukogu kaitseväele korralduse hakata tegema ettevalmistusi võtta 2015. aasta septembris vastu esimesed ajateenijad. Praegu on plaan muuta teenistus ajutiselt kohustuslikuks järgmiseks viieks aastaks. Ajateenistusse kutsutakse 19–26aastased terved noormehed, sealhulgas ka need, kes on lõpetanud kõrgkooli. Teenistuskohustus jääb jõusse kuni 39aastasteks saamiseni.

Igal aastal on plaan teenistusse kutsuda umbes 3500 kutsealust.

Leedu kaitsevägi saatis viimased ajateenijad reservi 1. juulil 2009. aastal.

Enne seda oli tavalise ajateenistuse pikkus kaksteist kuud. Erand tehti kõrgharidusega meestele, kellele kehtis teenistuskohustus vaid kuus kuud. Praegu on plaan teha ajateenistus kõigile kutsealustele üheksa kuu pikkuseks.

Vabatahtlik kaitseväeteenistus ei toonud Leedule eeldatud sõjalist võimsust ega kokkuhoidu. Palgaarmee läks kalliks ja sõduritest tekkis puudus. Vabatahtlikkuse alusel olid ajateenistusse oodatud kõik 18–38aastased mehed ja naised, kes polnud läbinud kohustuslikku ajateenistust või saanud mingil muul moel sõjalist baastreeningut. Nii nagu mujalgi, õpetatakse ka Leedus noorsõduritele 12nädalase baaskursuse ajal relva käsitsemist, sidevahendite kasutamist, esmaabi andmist ja sõjalist taktikat, topograafiat, formatsioone ning insenerioskusi. Baaskursuse ajal on osalejatele kindlustatud riigipoolne toetus, mis sisaldab majutust, toitlustust, sotsiaal- ja elukindlustust ning taskuraha. Lisaks sellele teeb riik erandeid sõduri perekonnale keskkütte ja muude sotsiaalteenuste osas. Aasta lõpus alustatava uue kohustusliku teenistuse korral on oodata samasugust teenistussüsteemi.

Praeguse vabatahtliku teenistuse korral tähendab selle baaskursuse läbimine

Praegune Leedu palgaarmee on hästi varustatud, kuid samas kallis. Põhirelv on neil 5,56 × 45 mm H&K G36 automaatrelv. Pildil on Leedu kaitseväelased õppusel Saber Strike 2013.

FOTO: MATHIS BOGENS

sama, mis kohustusliku ajateenistuse läbiminegi. Vabatahtlikus teenistuses piisab täieõiguslikuks sõduriks saamiseks vaid sõduri 12nädalasest baaskursusest.

Selle lõpetanutest osa astub tegevteenistusse, teised aga arvatakse Leedu kaitsejõudude reservväkke.

Baaskursuse läbijaid ootab veel rohkem soodustusi. Riik võib maksta kinni osa nende õppemaksust. Samuti on neil eelisõigus riigi tasuta õppekohtadele. Leedu kaitsevägi pakub võimalust õppida ka nooremstaabiohvitseriks. See

võimalus kehtib kõrgharidusega noortele, kes soovivad saada ohvitseri kvalifikatsiooni kolme aasta jooksul pärast tsiviilkõrgkooli lõpetamist.

Seoses Venemaa sõjaväeharjutustega NATOsse kuuluvate Balti riikide läheduses sunnib suurenev oht Leedut mõtlema riigi julgeolekule. Kaitsevõime parandamiseks on praegu parim võimalus kohustuslik ajateenistus, mis toodab rohkem reservväelasi. Ajateenijate väljaõpetamine ja varustamine läheb eeldatavasti riigile maksma poole vähem kui sama suure

tegevväelastest koosneva üksuse väljaõpe.

Leedu kaitsesüsteem toetub täieliku ja tingimusteta kaitse põhimõttele. Praegu teenib Leedu kaitseväes 8000 elukutselist sõjaväelast, kelle relvastusse kuuluvad muuhulgas automaatrelv H&K G36, tankitõrjerelv Javelin, jalaväe lahingumasin M113, transpordilennuk C-27J Spartan, õhutõrjeraketisüsteem Stinger ja USA päritoluga soomustatud maastur HMMWV. KARL ELIAS

Sõdurileht

7

4. MÄRTS 2015

UNIFIL – ligi 40 aastat rahu valvamist Hasbaya Nabatieh

LIIBANON

Vahemeri

India

Hispaania

SÜÜRIA

Tyre Korea

Prantsusmaa

Indoneesia Vahemeri

Nepal

Malaisia

LIIBANON

Itaalia

Ghana

IISRAEL Riigikogu kiitis 18. veebruaril heaks otsuse kasutada kaitseväge Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis. Nii osaleb Eesti kaitsevägi teist korda ligi kahekümneaastase pausi järel samal ja siiani kestval ÜRO missioonil.

U

NIFIL ( Un ited Nations Inter im Force in Lebanon) ehk ÜRO ajutised relvajõud Liibanonis lõi 1978. aastal ÜRO Julgeolekunõukogu Iisraeli vägede Liibanonist välja viimise tagamiseks, samuti piirkonnas julgeoleku ja Liibanoni valitsuse kontrolli taastamiseks.

2006. aasta juuli-augusti kriisi järel otsustati UNIFILi kontingenti ja ülesandeid suurendada, lisades varasemale mandaadile vaenutegevuse peatamise jälgimise, Liibanoni relvajõudude saatmise ja julgeoleku tagamise endiselt Iisraeli okupeeritud LõunaLiibanonis. Missioon püüab ära hoida vaenutegevuse taaspuhkemist nn sinisel joonel ehk 121 kilomeetri pikkusel Iisraeli–Liibanoni piiril.

Kahe vaenupoole vahel Liibanoni provotseeriva käitumise tõttu on Iisrael mitu korda oma põhjanaabri aladele tunginud. ÜRO rahuvalvajate abiga on Liibanoni võimudel

Iirimaa Soome

SÜÜRIA

Eesti

GRAAFIKA: MARK SALUMAA

õnnestunud Iisraeli väed Liibanonist välja viia ja hoida piiriäärne tegevus enamasti rahulik, kuid ajuti puhkeb vaenutegevus uuesti. Liibanoni šiiitlik islamistlik organisatsioon ja partei Hezbollah peab Põhja-Iisraelis asuvat piirkonda enda omaks. Nende arvates on Iisraeli riik anastaja ja vallutaja, kelle tegevus põhineb valedel, tapatalgutel ja illusioonidel. Iisraeli väed ei saa aga sõjategevust sinise joone ääres lõpetada enne, kui paljude riikide poolt terroristlikuks rühmituseks peetav Hezbollah on hävitatud. Nii püsivadki rahuvalvajad kahe vaenupoole vahel, et tsiviilisikuid säästa ja vastaspooli rahustada.

Eesti sõdurid on kogenud Praegu osaleb selles rahutus Lähis-Ida riigis missioonil 10 000 sõdurit kokku 40 riigist. Esimene Estcoy-nimeline jalaväekompanii saadeti Liibanoni Norra kontingendi koosseisu 1996. aasta detsembril. Siis polnud Eesti sõdurid veel päris sõjas käinud ja rahutagamise kogemused olid samuti vähesed. Kokku osales missioonil üle 130 sõduri. Eesti lõpetas missioonil osalemise 1997. aasta mais, võttes kaasa palju kogemusi.

Kaitsevägi sai loa kasutada Liibanonis selle aasta 1. aprillist kuni 31. detsembrini kuni 50 tegevväelast.

Kaitseminister Sven Mikseri sõnul on piisava ressursi ja tahte korral võimalik Eesti osalemist missioonil pikendada. Selleks aga peavad kontingendi juhtriigid omapoolset huvi üles näitama. Ka isikkoosseisu ülempiiri võib rotatsiooniperioodil suurendada kuni 100 tegevväelaseni ühe kuu jooksul alates rotatsioonis osalevate tegevväelaste saabumisest Liibanoni. Üksus, mis Liibanoni saadetakse, on juba komplekteeritud ja seda valmistatakse ette. Esialgu osaleb missioonil 39 meest pluss toetus Scoutspataljoni Alfa-kompaniist.

Missioonile kutsus Eestit osalema

Soome, kellega on meil tihe koostöö alates kaitseväe taasloomisest.Eesti jalaväeüksus asub teenistusse Soome ja Iirimaa ühispataljoni koosseisu, mille teenistuspiirkond asetseb Iisraeli piiri ääres. Otsest vaenutegevust on seal esinenud vaid perioodiliselt. Tegu on palju rahulikuma missiooniga, kui seda oli Iraagis ja Afganistanis, kuid päris ohutu see pole. Eesti sõdurid võivad jääda kahe tule vahele. Siiani on missioonil hukkunud 308 inimest, neist 291 sõdurit, eestlasi nende seas ei ole.

Väljavalitud mehed on kõik Afganistani lahingukogemusega, osa meestest on käinud UNIFIL-i missioonil ka eelmisel korral. Eesti üksuse ülesanne on jalgsi või motoriseeritult patrullida, kohalikega suhelda ja vajadusel käia ühispatrullidel Liibanoni üksustega.

Missioonid mujal maailmas Lisaks UNIFILi missioonile, kuhu eestlased kevadel suunduvad, on praegu kriisiriikides rahuvaatlejatena mitu kaasmaalast. Näiteks teenivad Eesti kaitseväelased väljaõppe- ja rahumissioonidel Malis. Kosovos esindab Eesti kaitseväge staabi allohvitser KFORi peakorteris Prištinas. Alates 1997. aasta märtsist on Eesti ohvitserid osalenud sõjaliste vaatlejatena ÜRO rahuvalvemissioonil UNTSO, mis kattub UNIFILi ülesannetega.

Tegu on ÜRO esimese rahuvalvemissiooniga, mille ülesanne on jälgida Iisraeli ja nelja naaberriigi – Egiptuse, Jordaania, Liibanoni ja Süüria – rahvusvahelistest lepetest kinnipidamist.

Eesti vaatlejad teenivad seal vahetustega Iisraelis ja Liibanonis, mehitavad vaatlusposte, koostavad patrullüksusi ning tegelevad staabitööga. Korraga on sellele missioonile lähetatud kuni neli ohvitseri.

KARL ELIAS

KOOMIKS: KARL-ERIK TALVET

5

4

4

5

7

8 2

9

2

1

EELMISE SUDOKU LAHENDUS

3 7 8

7 6 5 9

5

2

4

4

2

6

1

9

3

9

1

6

3

7

8

4

5

8

9

3

6

7

3

5

4

9

1

6 7 5 3

2 8

5

2

4 4

8

4

6

1

3 7 2 4 6

9

7

5

5 8 4

3

7

2

1

1 8

9 6

4 9 1 2 8

5

9

2 5 7 4

6 1

8 3 2

7

1

8

6

3

2 9 8 4

7

2 5 4 6 9 1

3 2

Kas oled ajateenija ja alustasid jaanuaris teenistust Eesti kaitseväes?

Sind ootab huvitav teenistus Kaitseväe teavituskeskuses, kui oled õppinud järgmistel erialadel või sul on valdkonna töökogemus:

fotograafia audiovisuaalne meedia

graafiline disain

ajakirjandus multimeedum

Sul on võimalus olla otsustaja ja elluviija.

Sinust saab hea meeskonna oluline lüli ja eeskujulik kodanikukohuse täitja.

Saada sooviavaldus koos CV-ga enne 31. märtsi e-postile teavituskeskus@mil.ee.

Kaitseväe teavituskeskuse ülem kapten Hannes Võrno

8

Sõdurileht 4. MÄRTS 2015

VS.

Kuperjanovi Jalaväepataljon

1. jalaväebrigaad

„Sõdur vs. sõdur” Seekordses Sõdurilehes on vastamisi Kuperjanovi jalaväepataljoni ja 1. jalaväebrigaadi võitlejad.

Küsitleme neid ja hindame vastuseid. Kes kaitseväelaslikumalt ja huvitavamalt vastab, saab rohkem punkte.

n-srs Jaanus Polli Vist 265; käsi suudan kõverdada igatpidi ja igas suunas.

Käisime Valgas militaarfestivalil, kus esines Terminaator. Jõudsime kohale ajateenija laulu ajaks.

Laulsin laulukaare all.

„Karvajalg“, „Hapnikureservuaar“, „Ei jää sinna pussutama!“ Ragulka.

Meditsiini väljaõppekeskus.

n-srs Keijo Sepp

2 0 1

243; 69, rohkem polnud tarvis.

Võtsin 15 kg alla tänu spordile ja kindlasti filmivõtted.

Kõva möllu panime sõpradega maha.

rms Elari Roes

kpr Risto Domberg

0 1 1

1

Viimase üldfüüsilise testi tulemus; mitu kätekõverdust suudad teha minutiga?

293; 62.

Milline on sinu kõige eredam mälestus SBKst?

SBK metsalaagri öine orienteerumine, eesmärgil saada vaenlaselt kätte järgmise päeva toidupakid.

Mida sa tegid viimasel päeval enne ajateenistust?

Ei mäleta.

Kas ja millised sõnad on sulle ajateenistusest külge jäänud?

1

„Jah, kallis!“, „Mahajääja“

0

1

Vana hea AK-4, sellega saab isegi aerutada, kui tarvis.

2

Millise relva taga tunneksid ennast kõige turvalisemalt?

1

Meditsiinikursus.

1

Mis on kõige ägedam asi Eesti kaitseväes?

1

294 — vähe, aga harjutan veel; 80+ ikka.

1 2

„Kargud nurka ja lõpurännakule“.

Pärast 1,5 kuulist karkudel käimist tuli läbida SBK lõpurännak.

0

Keppi ja keeksi.

2

„Just nii“, „Täis porno“, „Šlangiin“, „Vaba aeg“, „Täielik no go“, „Maha ja taha“.

2

„Miks me seda teeme?“, „Võtab kokku“, „Mongol“, „Kaltsakas“.

1

Turistikomplektiga, kuna teised tõrguvad pidevalt.

0

Enda tõelise relva taga.

1

Voodirežiim ja linnaluba.

0

Kellaaegadest kinnipidamine ja söögiriistade komplekt e katelok.

2

Nätsu, powerbar.

0

Pakk suitsu kindlasti.

1

Mida tahaksid näha kaitseväelase toidupakkides?

Red Bulli, Snickersit, kalatooteid, joodavat kohvi, nuudleid.

2

Mitte mida, vaid keda - naist (ja burks).

1

„Miinipilduja tuli!“ korrusel. Kaela pidi katma padja, keha tekiga.

1

Loeti 15 min piiblit, iga naeruga tuli 1 min lisa. Lugesime 45 min.

2

Milline on kõige meeldejäävam motiveeriv harjutus?

Brigaadi korrapidaja pani kõik ajateenijad lipuväljakul pumpama.

0

Hüüdes „just nii!“ asemel „ok“, pidi kompanii 75 pumpa tegema.

1

Mis tunde tekitavad sinus naisajateeenijad?

Piinlikust, kuna paljud meessoost ajateenijad jäävad füüsilises vormis alla naisajateenijatele.

Kui kenad, siis ikka häid tundeid.

1

On tublisid, kuid osadest küll aru ei saa.

0 1

1

2

Sõjas sa ei vaata, kes sind katab! Enamik naisi teeb poisikestele silmad ette!

1

2 Disaini Eesti kaitseväe sõjalaev.

9

9

PUNKTE KOKKU

VÕITIS

10 Saada ristsõna lahendussõna* aadressil Sõdurileht, staabi- ja sidepataljon, teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 Tallinn või toimetuse elektronposti aadressile sodurileht@mil.ee.

NB! Ära unusta märkida oma auastet, nime, väeosa ja ristsõna numbrit (numbri leiad ristsõna nurgast)!

Ristsõna nr 123 õige lahendussõna oli VÄLIKANTS

1. jalaväebrigaad

Termose võitis nooremseersant Kaur Pääro Viru jalaväepataljonist. * Arvutite kasutamine on väeosades reguleeritud vastavalt väeosa sisekorrale.

Tavakirjade eest tuleb tasuda vastavalt Eesti Post ASi hinnakirjale.

1

13