34 715 päeva Tartu rahust 2
CV9035 Kadetid panid esimesed kilomeetrid lennuvälja maketile Maarjamaal 5
4
Merejalavägi – USA au ja uhkus 6
SÕDURILEHT 18. veebruar 2015, ISSN 1736-3411
JOONIS: ROMET METS JA MARK SALUMAA
24.
veebruaril toimub vabariigi 97. aastapäevale pühendatud paraadrivistus Peetri platsil Narvas algusega kell 12. Paraadi võtab vastu Eesti vabariigi president Toomas Hendrik Ilves ning paraadi juhatab kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras. Esindatud on kõik väeliigid, kaitseväe ühendatud õppeasutused, staabi- ja sidepataljon, 1. ja 2. jalaväebrigaad, toetuse väejuhatus jt. Kaitseväelaste ja kaitseliitlaste kõrval on osalejaid ka vanglateenistusest ja sisekaitseakadeemiast. Lisaks Eesti üksustele osalevad tänavu paraadil veel liitlased. Oma liputoimkonnad panevad välja Ameerika Ühendriigid, Hispaania, Läti ja Leedu. Paraadil saab näha Hollandi 43. mehhaniseeritud brigaadi allüksuseid, Ameerika Ühendriikide maaväe 2. ratsaväerügemendi rühma Strykeri
Kõik see mees, paraadile! soomustransportööridel ning rühma Lancasteri hertsogi rügemendist Suurbritanniast. Huvilised saavad paraadil näha relvastuse ja tehnika poolelt lisaks käsitulirelvadele veel õhutõrjeraketikomplekse Mistral, õhutõrjekahureid ZU-23-2, tankitõrjeraketikomplekse MILAN, mobiilset õhuseireradarit Ground Master 403, 120- ja 81millimeetriseid miinipildujaid, 90millimeetriseid tankitõrjekahureid, soomukeid Sisu XA-180 ja XA-188 ja erinevaid lahinguteenindustoetuse sõidukeid. Esimest korda näeb paraadil jalaväe lahingumasinaid CV9035NL, pioneeritanki Leopard I ja soomustransportööre Stryker. Muusikat teevad kaitseväe ning politsei- ja piirivalveorkester. Pärast paraadi saab sellel osalenud tehnikat näha Peetri platsil toimuval näitusel. Esimene Eesti vabariigi aastapäevaparaad leidis aset 24. veebruaril 1919. aastal. Paraade peeti sel päeval iseseis-
PARAAD NUMBRITES • 1402 osalejat • 117 ühikut tehnikat • 2 orkestrit • 14 rühma • 5 patareid • 8 kompaniid • 43 lippu
vuse auks üle Eesti, kuid suurim neist toimus Tallinnas Peetri platsil, mida praegu teatakse kui Vabaduse väljakut. Paraadil olid rivis Kaitseliit, Kalevlaste maleva, ratsaväelased, mereväelased ja muud relvajõudude esindajad kuid ka tuletõrjujad, üliõpilasseltside esindajad ja kooliõpilased. Esimesel paraadil peetud kõnede vahele mängiti hümni „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“, mis sel ajal veel ametlikult kinnitamata oli. Eesti vabariigi aastapäeva paraad on väärt traditsioon, mis lisaks tähtpäeva mälestamisele on ka väga emotsionaalne ning ühtsustunnet loov komme. Tänavatele tulevad meie rahva vabaduse tagajad – kaitseväe sõdurid ning kasutatav lahinguvarustus. Ühest küljest näevad kodanikud riigi kaitse alustalasid. Teisalt saadab paraad sõnumi ka välismaale – oleme olemas, võimekad ning tahtmist täis. Võitlejatesse süstib see võitlusvaimu ning pealtvaatajatele annab ühtekuuluvus- ja uhkus-
tunde. Samuti on tavaks, et Eesti president korraldab iseseisvuspäeval piduliku vastuvõtu, kus annab üle riiklikud teenetemärgid. Aastapäevaparaadile lisaks oli tava korraldada igal 3. jaanuaril Vabadussõjas langenute austamiseks ja Vabadussõja vaherahu kehtivuse alguse tähistamiseks mälestusmarss. Sõdurilehe poolt soovime paraadil osalejatele ilusat vabariigi aastapäeva. Kui muidu igapäev ei pruugi mõelda selle peale, et oleme osake suuremast rahvusest, siis riigi sünnipäeval ühes taktis astudes tunneme tahes-tahtmata, et meid, kes kokku kuulume, on palju. See on hea tunne. Kuigi süda võib minna härdaks, tehke pähe uhked näod ning hoidke samm sirge ja kindel. Seeläbi saate näidata eeskuju ka neile, kes meie ühtekuuluvuses kahtlevad. Head pidupäeva! STEN JUUR