4
2. JvBr taastamas riiklikku korda ja võimu Tartumaal 5
Sõdurivarustust tuhande euro eest 6
I G
SÕDURILEHT
E B
3
1. JvBr tõmbab korraga 24 haubitsa päästikut
A
O
O
Reservväelaste tegemised Siilil 2015
K A S
L
SIILI ERI
11. mai 2015, ISSN 1736-3411
Kuperjanovi jalaväepataljonis ületati planeeritud õppusel osalejate arv pea kümne protsendiga.
FOTO: ARDI HALLISMAA
Reservarmee formeerimine õnnestus Kaitseväe suurõppus Siil 2015 toimub 4.–15. maini ja hõlmab kogu Eestit, kulmineerudes Virumaal. Tänavune õppus on kaitseväe ajaloo suurim – sellel osaleb kokku üle 13 000 reservväelase, kaitseliitlase, ajateenija, tegevväelase ja liitlasriikide kaitseväelase.
T
raditsiooniliselt on kevadised õppused eelmise aasta suvel ja sügisel teenistust alustanud ajateenijate lõpueksam, kus pannakse proovile sõdurite ja allüksuste koostööoskus, samuti kontrollitakse õppusel staapide ja ülemate juhtimisoskusi. Õppus Siil tähendab aga veelgi suuremat
sammu senistest õppustest edasi: eesmärk on kontrollida alalises valmiduses olevate üksuste täiendkomplekteerimist ja kiirreageerimisvalmiduses olevate üksuste formeerimist. See tähendab suurt rõhku just reservüksuste formeerimisele, sealhulgas mobiliseeritute vastuvõtu harju-
üksuste kiiret ja efektiivset formeerimist ja väljaõpet, on õnnestunud üle ootuste tulemusrikkalt. Kaitsevägi planeeris õppusel formeerida üle 7000 reservväelase ja see eesmärk saavutati üle 90protsendilise edukusega. Näiteks Kuperjanovi jalaväepataljonis ületati kaitseväe planeeritud
Kindralleitnant Terras: „Jäänud on vaid viimane, see kõige tähtsam pingutus, mille käigus saame ise teada, kui valmis me tegelikult oleme reaalseid olukordi juhtima.“ tamist. Lisaks harjutab 1. jalaväebrigaad lahingutegevust brigaadi koosseisus ning taktikalise ja operatiivtasandi juhtimist. Kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terrase sõnul on suurõppuse Siil planeerimine kestnud juba mitu aastat ning sellise mastaapse, logistiliselt keerulise, ühiskondlikult vastutusrikka ja inimlikult emotsionaalse õppuse planeerimisel on ära tehtud tähelepanuväärne töö. „Jäänud on vaid viimane, see kõige tähtsam pingutus, mille käigus saame ise teada, kui valmis me tegelikult oleme reaalseid olukordi juhtima,“ ütles kindralleitnant Terras. Õppuse esimene etapp, mis tähendas
õppusel osalejate arv pea kümne protsendiga. Formeerimine toimus üle kogu Eesti kaitseväe erinevates väeosades. Kuna reservväelasi kutsuti rekordiliselt palju, oli liiklus – rääkimata väeosade parkimisplatsidest – häiritud ja piiratud. Näiteks Tallinnas oli 4. mai hommikul kella kuuest kuni keskööni kõigile liiklejaile suletud Filtri tee ja Võru linnaku tsiviilparklas pidid formeerumisele viimasel minutil saabujad otsima autole parkimiskohta parkla kõrvalt metsasihist, mändide alt. Õppuse peamised harjutusalad jäävad Lääne- ja Ida-Virumaale, Tartu- ja Võru-
maale. Teises etapis ehk koostegevusharjutuse ajal on kõige intensiivsem tegevus Virumaal. Täpsemalt siis Lääne-Virumaal Vinni, Väike-Maarja, Laekvere ja Rägavere vallas ning Ida-Virumaal Jõhvi, Kohtla, Mäetaguse, Lüganuse ja Sonda vallas. Kaitseväelasi võib kindlasti kohata ka mujal Eestis. Nii näiteks juhib toetuse väejuhatus Pärnu külje alt Eametsast logistikat. Siili toimumiskohana tuleb kindlasti nimetada ka Ämari lennubaasi, sest õppuse õhus toimuv osa käib just sealt. Õppuse lõpurivistus toimub Tapa lennuväljal. Eesti suurt kaitsetahet märkasid ka Siili inspekteerivad 27 julgeoleku- ja koostööorganisatsiooni (OSCE) vaatlejat. Kaitseväe õppusel on osalejaid, kellest mõni on tulnud lausa Kanadast ja LõunaAafrika vabariigist, üle 13 000. Sellega ületatakse Euroopas kokku lepitud julgeolekuraame ning õppusele on kaasatud rahvusvahelisi vaatlejaid, kelle üks ülesanne on mastaapse Siili juures turvalisust tagada. OSCE vaatlejatele avaldas erilist muljet see, kui efektiivne on Eesti ja liitlasüksuste vaheline koostöö. Märkida tuleb, et Siil on osaliselt ka NATO õppus, kus harjutatakse liitlasüksuste sidumist meie formeeritud üksustega. Lisaks Eesti kaitseväe tehnikale –
soomukid Sisu XA-188 ja Sisu XA-180, suurtükid, õhutõrjeraketikompleksid, pioneeritehnika ja muidugi suurel hulgal mitmesuguseid veo- ja toetusmasinaid – osalevad Siilil ka USA M1A2 Abramsi tankid ja neli Poola ründelennukit SU-22, Ühendkuningriigi lennukid Eurofighter Typhoon ja Hawk ning neli USA ründelennukit A-10. Silmanähtavalt on Eesti kaitseväe õppused muutunud aasta-aastalt aina mitmekülgsemaks ja rahvusvahelisemaks. Sel korral jõudsid Eesti metsadesse jalaväekompanii Ühendkuningriigist ja Eestis viibivad USA üksused. Samuti saabusid õppusele belglased ja sakslased oma õhutõrjesüsteemidega, Ämarisse tulid Poola lendurid ja ka hollandlased. Läti ja Leedu on küll ka esindatud, kuid seekord mitte eraldi üksustega. Siili numbrid ja rekordid on juba praegu muljetavaldavad. Tehtud on üle 60 lahinglennu, hävitatud kaitseväe keskpolügoonil õhk-maa-sihtmärke, lastud esmakordselt korraga 24 haubitsat FH 70 kaliibriga 155 mm ja viidud esmakordselt läbi brigaadi tasemel lahingutegevust. Jah, ilmselgelt on Siil 2015 väga okkarohke. SL