Issuu on Google+

3

sõdurileht

TÜKIVÄEGRUPP SUUR

1

MAI 2014

Kaitseväelased saabusid LõunaEestisse

VS. 2

7

Suurtükiväelased lasid mürsud teele

sõdurileht KEVADTORMI ERILEHT NR.2 MAI 2014, ISSN 1736-3411

Eetrisse läks Eesti esimene militaarraadio – Sõduri FM Seitsmenda mai hommikul alustas Lõuna-Eestis tegevust raadio Sõduri FM, et vahendada Kevadtormil osalevatele kaitseväelastele ja kohalikele elanikele uudiseid ning infot õppuse kohta.

R

aadiot Sõduri FM on võimalik kuulata sagedusel 91,8 megahertsi ning see levib õppuse Kevadtorm alal ehk Viljandi, Tartu, Võru, Põlva ja Valga maakondades. Koostöös Vikerraadioga saab alates 9. maist kuulata raadiot Sõduri FM tööpäeviti kella poole viie paiku ka Vikerraadio vahendusel kui eetrisse lähevad vahetud emotsioonid ja uudised õppuselt.

„Me teeme siin raadioajalugu”

„Me teeme siin raadioajalugu, sest see on Eesti esimene militaarraadio ja seda raadiojaama on võimalik kuulata lühikese aja jooksul ning ka meie eetri lõpukuupäev on juba teada. Lisaks oleme täiesti reklaamivabad,“ ütles Sõduri FM toimetaja leitnant Madis Milling. „See on esimene katsetus, aga raadiost peab saama Kevadtormi lahutamatu osa, millega tuua õppust inimestele lähemale.“ Raadio on mõeldud kaitseväelastele, kes osalevad õppusel Kevadtorm ja selles piirkonnas elavatele inimestele. Programmi kõige aktiivsem osa on hommikusaade, kus lahatakse värskeid uudiseid ning antakse edasi

Lisaks tuntud saatejuhtidele nagu leitnant Madis Milling ja kapral Urmas Reitelmann saab eetris kuulda ka ajateenijaid ja reservväelasi. FOTO: ESPER KAAR

olulist infot. Hommikuprogramm on eetris kella üheksast hommikul kuni kella üheteistkümneni. Saatekavas on veel järjejutt ja ajalootund ning intervjuud erinevate õppusel osalevate kait-

SÕDURI FM Kevadtormi ametlik raadiojaam --- sagedusel

seväelastega ning kohalike elanikega. Samuti läheb eetrisse soovide ja tervituste rubriik, mille jaoks saab soovid postitada läbi ajalehe Postimees Kevadtormi teemalehe.

Militaarraadio eestvedajad ja peamised saatejuhid on leitnant Madis Milling ja kapral Urmas Reitelmann. Lisaks neile toovad kuulajateni uudiseid Kevadtormilt reservväelased

91,8 MHz

Sven Soiver ja Imre Kaas ning staabija sidepataljoni teavituskeskuse ajateenijad. Arvo Jõesalu

Mõnus muusika ja värskeim info rindelt

eetris 5.–23. maini

Saada oma tervitus eetrisse aadressil kevadtorm.postimees.ee. Tervitused eetris iga päev kell 20.00.


2

sõdurileht MAI 2014

juhtkiri

Tormine Kauaoodatud Kevadtorm on kätte jõudnud ja kuigi ilm pole veel väga kevadine, kubiseb kogu Lõuna-Eesti usinalt sagivatest kaitseväelastest. Põhiliselt Valgamaal toimuvale Kevadtormile on kogunenud ligi 6000 kaitseväelast, kaitseliitlast, reservväelast, ajateenijat ja liitlaste sõdurit, kes kõik on osa seni suurimast Eestimaa kaitsmise õppusest. Ajateenija, tegevväelase või kohaliku elanikuna oled ka sina, selle lehe lugeja, üks osa sellest Kevadtormist. Staabi- ja sidepataljoni teavituskeskuse ajateenijad toovad selles lehes teieni suurimad uudised Kevadtormi esimesest nädalast. Samuti saate lugeda Kalevi jalaväepataljoni suurõppusest Lätis, mis toimus vaid veidi enne Kevadtormi, ning sellest, kuidas USA taevasõdurid Eestisse saabusid. Selles lehes ilmub ka Sõdur versus Sõdur rubriigi poolfinaal ning järgmises lehes selgitame välja, milline on Eesti kõige kangem pataljon. Kevadtormi peatselt algavad lahingud panevad proovile kõik ajateenijate ja reservväelaste seni õpitud sõdurioskused ning on enamikule ajateenijatele viimaseks pingutuseks kaitseväes. Kahtlemata ootavad paljud teist kõige rohkem seda varsti saabuvat päeva, mil saate vormi varna riputada ning teid reservi arvatakse. See päev pole enam kaugel ning ees seisab veel viimane pingutus, millest tasuks kindlasti viimast võtta. Soovin teile edukat tormi!

Soomukitel vastased saabusid Võrumaa metsadesse, omade pataljon Kanepisse Teisipäeval, 6. mail saabusid Kevadtormile Kalevi jalaväepataljoni ajateenijad koos soomukitega Sisu XA-180 EST. Sõdurite esialgne peatuspunkt asub Võrumaal Nursipalus.

S

el aastal on Kalevi pataljoni ülesanne etendada koos liitlasvägedega teistele Kevadtormil osalevatele üksustele vastaseid. Nii on teada, et juba sel nädalal võivad Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenijad oodata korduvaid vastase rünnakuid, mis panevad proovile nii nende kui ka kalevlaste väljaõppe taseme. „Teeme oma drille ja tegevusi, nii nagu õppinud oleme. Oma lahingutegevuse plaanime vastavalt sellele, milline on meie vastane, tema relvastus ning maastik,” ütles Kalevi jalaväepataljoni staabiülem major Raigo Paimla. Ajateenijad on valmis teisi osalevaid üksusi ründama, kuid on lahinguvõitude suhtes skeptilised. „Eks läheme ikka võidu peale välja, aga kurb reaalsus on ilmselt see, et headus võidab ehk siis meil kui pahadel

Kaitseväel on 60 Soome päritolu transportööri XA-180EST, ostetud relvastuseta ja ümber ehitatud. palju huvitavaid kogemusi. Näiteks olime nädalapäevad tagasi Lätis, kus viisime läbi kompanii lahinglaskmised ja nii palju kui ma olen oma sõprade ja tuttavatega rääkinud, siis ma ei teagi, et ajateenijatele oleks nii suuri lahinglaskmisi tehtud. Lasta sai kõigi

Kalevi jalaväepataljon loodi vabadussõja alguspäevil 20.12.1918, praegu on pataljoni ülesanne on välja õpetada lahinguvõimelisi mehhaniseeritud reservis olevaid manööver- ja toetusüksusi, arendada maaväe täpsuslaskmisvõimekust.

aspirant Loss: „Oleme valmis, isegi kui sõda peaks tulema.” operatsiooni vältel,” ütles meditsiinirühma ajateenijast ülem. „Tean, et mu meeskond on õppuseks valmis ja me oleme valmis tegutsema. Usun, et tuleme toime kõigega, sest meil on arstid ning ajateenistuses pädeva väljaõppe saanud meedikud,” lisas seersant Ploom.

Hendrik Reimand reamees

Elister Kangur

Kuula kevadtormi ametlikku raadiot

tsitaat „Ma ei valeta. Me ei olnud

SÕDURI FM

külmaks ja lumeks valmis,” „Olen Floridast ning varem

Tagalakompanii ülesanne on pataljoni toetamine näiteks meditsiinilise abiga.

ei ole lumega kokku puutunud,” tõdesid 173. õhudessantbrigaadi ameeriklastest sõdurid Dwayne Steppe ja Billy Joe Daniels Soome ajakirjanikele Eesti kliima eripära.

FOTO: ESPER KAAR

tagalakompanii meditsiinirühma ülem seersant Ploom ootab Kevadtormilt palju meditsiinialast tegevust, et meestel poleks igav ning nad saaksid rakendada oma väljaõpet. „Meie meditsiinirühma ülesanne on tagada katkematu meditsiiniline abi kogu

FOTO: SIIM TEDER

lõpuks väga suurt õnne ei ole, aga anname sellegipoolest endast kõik,” pidas rõõmsameelselt lahinguplaane aspirant Loss Alfa jalaväekompaniist. Sõdurpoiste põhilised soovid on ilusad ilmad ja kiired päevad, et teenistus juuni alguseks lõpetada. Senist teenistust hinnatakse samas kõrgelt. „Meil Kalevi jalaväepataljonis on olnud väga

sõdurileht

Teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 Tallinn, tel 717 2179 Peatoimetaja: reamees Hendrik Reimand Küljendaja: reamees Madis Vaher Keeletoimetaja: Kairi Vihman Toimetaja: nooremseersant Elister Kangur,

relvadega, kõik mehed on saanud väga hea kogemuse ja oleme valmis, isegi kui sõda peaks tulema,” lisas aspirant Loss. Lisaks on kalevlased tihedalt kokku puutunud ka Scoutspataljoni elukutseliste võitlejatega, kes on andnud väärtuslikku nõu nii soomukijuhtidele kui ka sihturitele.

Omad peidavad end Kanepis

Kuperjanovi jalaväepataljonist osaleb Kevadtormil kolm jalaväekompaniid, staabikompanii, miinipildujapatarei ning tagalakompanii. Kokku esindab Eesti suurimat väeosa Kevadtormil ligi 900 ajateenijat ja tegevväelast. Kuperjanovi jalaväepataljoni

nooremseersant Kairo Koik Fotograafid: nooremseersant Siim Teder, reamees Esper Kaar, reamees Kristjan Saar Operaatorid: nooremseersant Karl Hans Õunpuu, nooremseersant Kristjan Kivistik, reamees Ruwe Saare

91,8mHz Mõnus muusika ja värskeim info rindelt eetris 5.–23. maini

Kaitsevägi internetis: www.mil.ee, www.youtube.com/sodurileht Kaitseväe pildialbum: pildid.mil.ee Vaata ka Sõdurilehe Facebooki-lehekülge www.facebook.com/s6durileht


sõdurileht

MAI 2014

Suurtükiväelaste löök tabas märki

uudised

uhkuse asi. „Teate, see on üks kõige võimsamatest relvadest, mis Eestil on. Minu jaoks on sellest laskmine väga uhke tunne ning igaühel sellist võimalust ei teki,” sõnas reamees Nikolenko. Suurtükiväepataljoni ülema sõnul on laskmised läinud suurepäraselt. „Ajateenijad tõestasid juba Lätis, et nad on hästi omandanud kõik vajali-

reamees Konstantin Nikolenko: „Teate, see on üks kõige võimsamatest relvadest, mis Eestil on. Minu jaoks on sellest laskmine väga uhke tunne ning igaühel sellist võimalust ei teki,”

Haubitsatega laskmine nõuab täpseid arvutusi, et relvad võimalikult hästi sihtmärki tabaksid.

8. ja 9. mail toimusid Harjumaal kaitseväe keskpolügoonil suurtükiväepataljoni lahinglaskmised D-30-tüüpi 122 mm haubitsatest.

K

ahel päeval toimunud tulepatarei lahinglaskmised olid juulis ja oktoobris ajateenistusse tulnud sõdurite väljaõppetsüklis vii-

FOTO: ESPER KAAR

mased. Kokku lasti kuue haubitsaga ning see oli kokkuvõttev harjutus, kus hinnati pataljoni valmisolekut Kevadtormil osalemiseks. Peatselt siirdub suurtükiväepataljon Lõuna-Eestis toimuvale Kevadtormile, kus kõik laskmised toimuvad nii-öelda kuivalt – kogu drill tehakse endiselt läbi, kuid ilma mürsuta. Haubitsast laskmise juurde kuulub terve hulk protseduure, mis on vaja väga täpselt täita, et tuli oleks efektiivne. Esimene etapp on positsioonile saabumine ja relvade ette valmistamine. Sihikud tuleb paika panna

ja ära rihtida ning samuti tuleb ette valmistada laskemoon, mis on üks kõige tähtsam ülesanne. Seejärel tuleb oodata tulekäsku ning selle saabudes tulekäsk täita ja lasta mürsud teele. Suurtükiväepataljoni ülema, kolonelleitnant Kaarel Mäesalu sõnul on ajateenijad sel aastal tavapärasest rohkem harjutada saanud. Lisaks tavapäraselt väljaõppekavas olevatele laskmistele toimus suurtükiväepataljonil selle aasta aprillis ka üks laskeharjutus Lätis. Suurtükiväepataljonis sihturi ametikohal aega teeniva Konstantin Nikolenko sõnul on haubitsa laskmine

kud teadmised. Nad tegutsevad professionaalselt ja kiirelt ning ma olen kindel, et nad on täiesti valmis ka Kevadtormiks,” ütles kolonelleitnant Kaarel Mäesalu. Ka sel õppusel tabas mitmekümnest lasust koosnenud löök märki ning laskude hajuvus oli normi piires. D-30-tüüpi 122 mm haubits on kerge veetav välihaubits, mis kuulub mitme riigi relvastusse. Peamiselt kasutatakse seda relva kild-fugassmürskudega vastase elavjõu hävitamiseks ning see suudab lasta 15 kilomeetri kaugusele. Samuti saab haubitsaga toetada jalaväge näiteks valgusvõi suitsumürskude laskmisega.

FOTO: ESPER KAAR

Õ

nijate laskeväljaõppe ning selle käigus me hindame omandatud oskusi ja teadmisi,” sõnas major Kosk. „Viimane õppus, kus hinnatakse tegutsemist meeskonna, rühma või patarei kooseisus, on Kevadtorm, kuhu me läheme 11. mail,” lisas õhutõrjepataljoni ülem. Seni olid ajateenijad õhutõrjekahuriga tulistanud vaid paikseid sihtmärke. Seekordsed lahinglaskmised olid eelmise aasta juulis ja oktoob-

ris ajateenistusse tulnud sõduritele esimene kord, kui nad said tulistada õhus ringi lendavat sihtmärki, milleks oli Eestis valmistatud mudellennuk. Lendava sihtmärgi laskmine on õhutõrjepataljoni iga-aastane üritus, mida korraldatakse juba 2009. aastast alates ning kus ajateenijad saavad varasematel kuudel õpitud teadmisi praktikas rakendada. Hendrik Reimand

Poola raketisüsteemidega SA-8 relvastatud üksus saabus 9. mail Kevadtormile, et harjutada Ämari lennubaasis õhutõrjet. Poola relvajõudude relvastusse kuuluvad nõukogude päritolu raketisüsteemid on hiljuti moderniseeritud ning varustatud kaasaegsete sensoritega. Mobiilne relvasüsteem on monteeritud amfiibsetele ratasveokitele. Ühele veokile on paigutatud kuue raketi konteinerid. Eesti kaitseväe relvastuses olevast õhutõrjekompleksist Mistral erineb SA-8 nii oma tegevusraadiuse kui ka lõhkepea võimsuse poolest. Kolonelleitnant Ülar Lõhmus lennubaasist selgitas, et Mistrali juhitakse infrapuna anduri abil. „SA-8 puhul aga avastab radar sihtmärgi, inimene valib ja teeb otsuse, radar jälgib sihtmärki ja juhib raketi sihtmärgile. Seega on Poola relvade sihtimissüsteem oluliselt efektiivsem,“ seletas kolonelleitnant Lõhmus. Poola õhutõrjeraketiüksus jääb Ämarisse kuni õppuse lõpuni. Peatselt saabub lennubaasi ka Poola õhuväe lennusalk. Salka kuuluvad ründelennukid Su-22 hakkavad tegema lahinglende õppuste alale LõunaEestis. Sama üksuse lennukid osalesid Kevadtormil ka eelmisel aasta.

Sõdurite ansambel esines emadepäeval Lõuna-Eestis

Neljapäeval, 8. mail tulistasid õhutõrjepataljoni kahuripatarei ajateenijatest meeskonnad Lääne-Virumaal Rutjal lahinglaskmistel lendavaid sihtmärke.

„Sergei” on võimas relv, mille lasud panid kogu ümbruskonna kajama.

Poola õhutõrjesüsteemid jõudsid Eestisse

SL Hendrik Reimand

Õhutõrjujad lasid vastase lennukid alla

hutõrjepataljoni ajateenijate väljaõppetsüklis on lendava sihtmärgi tulistamine üks viimaseid kontrollivaid harjutusi, mis paneb proovile kõik peatselt reservi arvatavate sõdurite oskused. Vaatamata halvale ilmale suutsid õhutõrjujad sihtmärke tabada ning kahuripatarei ajateenijast seaduri kapral Martin Lumera sõnul halb ilm laskmisi eriti ei seganud. „Eks see ilm natuke külm on, kuid selline ongi õige sõduri ilm. Udu oleks võinud ehk veidi vähem olla, et parem nähtavus oleks, kuid vaatamata sellele suutsime sihtmärke tabada,” sõnas oktoobris teenistust alustanud kapral Lumera. Õhutõrjepataljoni ülema major Harles Kose sõnul on lahinglaskmised hea kokkuvõte seni kestnud väljaõppele. „Lendava sihtmärgi lahinglaskmine lõpetab põhimõtteliselt ajatee-

3

ZU-23-3 ehk Sergei on 23 mm kaheraudne õhutõrjekahur, mille meeskonda kuulub seitse liiget ning mis suudab lasta 28 kuni 32 lasku sekundis. Sergei sobib hästi näiteks ründekopterite ja -lennukite allatulistamiseks. Kui õhutõrjepataljoni ajateenijad võtavad järgmisel nädalal osa juba LõunaEestis läbiviidavast suurõppusest Kevadtorm, siis ka Rutjal jagub tuleval nädalal tegevust. Nimelt toimub järgmisel nädalal õhutõrjepataljoni raketipatarei reservõppekogunemine, mille puhul korraldatakse lahinglaskmised Mistral-tüüpi õhutõrje raketikompleksiga. Pärast lahinglaskmisi siirduvad ka reservõppekogunemisele tulnud sõdurid Kevadtormile.

Kaitseväe orkestri ajateenijate lauluansambel Vaata ja naudi andis pühapäeval, 11. mail Kevadtormil kaks emadepäeva kontserti. Kell 11 esinesid sõdurid Rõuge kirikus ja kell 16 Võru kultuurimajas. Lauluansambli üks eestvedajatest, orkestri tseremoniaaldirigent nooremleitnant Simmu Vasara sõnul on ansambli repertuaar on mitmekesine: karmidest rivilauludest südamlike emadepäevalauludeni. Kaitseväe orkestri ajateenijate ansambel tegutseb alates 2013. aasta detsembrist. Ansambli liikmed on hariduselt muusikud, kellest mitmed on õppinud või õpivad muusika ja teatriakadeemias, Viljandi kultuuriakadeemias, Georg Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis ja Sibeliuse Akadeemias. Ansambel võitis aasta alguses Tartus Eesti esimesel vokaalansamblite võistulaulmise konkursil meesansamblite kategoorias eripreemia. Ajateenijatest muusikuid oli suurõppuse piirkonnas näha veelgi. Reedel, 9 mail esines Kaitseväe orkestri ajateenijate rockbänd Häiregrupp Vastseliina gümnaasiumis, laupäeval kell 11 Tarvastu laadal ning esmaspäeval kell 14 Rõuge põhikoolis. SL


4

s천durileht MAI 2014

1

2

5

6

10

9

12

7

13

14


sõdurileht

MAI 2014

3

5

4

8

11

1 Viimastele Eesti kontingendi sõduritele Afganistanis anti NATO medalid. Foto: Hannes Võrno

2 3 9. mail langetati Afganistanis Eesti lipp ning sellega lõppes Eesti jaoks 11 aastat kestnud sõjategevus. Pidulikul lõputseremoonial osalesid kaitseminister Sven Mikser, kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras, Suurbritannia suursaadik Eestis Chris Holtby ja teised liitlaste esindajad. Foto: Hannes Võrno 4 10. mail jõudis Eesti kontingent Afganistanist tagasi. Kontingendi võtsid tseremooniaga vastu peaminister Taavi Rõivas, kaitseminister Sven Mikser, kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras ning Afganistanis teeninud kaitseväelaste lähedased. Emotsioonid olid laes. Foto: Ardi Hallismaa

5 8. mail Lääne-Virumaal toimunud õhutõrjepataljoni lahinglaskmised olid selle pataljoni ajateenijate väljaõppetsüklis üks viimaseid kontrollivaid harjutusi. Rutja kaluriküla lähedal toimunud lahinglaskmistel said ajateenijad esmakordselt tulistada lendavat sihtmärki. Lisaks ZU-23-2 tüüpi õhutõrjekahurile kasutati ka raskekuulipildujat Browning. Foto: Esper Kaar 6 Kahepäevased tulepatareiga lahinglaskmised olid suurtükiväepataljoni patareikursuse kulminatsioon. Kokku lasti kuue haubitsaga ning peatselt pärast harjutust siirdus suurtükiväepataljon kevadtormile. Foto: Esper Kaar 7 9. mail esines Vastseliina Gümnaasiumis noorele publikule ajateenijate bänd “Häiregrupp”. Videot kontserdist võib näha Sõdurilehe youtube-kanalilt aadressil www.youtube.com/sodurileht Foto: Esper Kaar 8 9. mail näitas kaitsevägi Keeni inimestele ka relvi ja tehnikat. Foto: Siim Teder 9 Samuti saadeti 9. mai varahommikul Ämari lennubaasist teele esimene Eesti kontingent Kesk-Aafrika Vabariigis. Foto: Ardi Hallismaa 10 Mai algul külastas Eestit Taani kaitseminister Nicolai Wammenig, kes kohtus Ämari lennubaasis Eesti kaitseminister Sven Mikseriga, et arutada Eesti ja Taani vahelise kaitsekoostööga seotud küsimusi. Foto: Siim Teder 11 6. mail inspekteerisid Venemaa Föderatsiooni relvastuskontrolli ohvitserid Kevadtormil kasutatavat relvastust. Foto: Kristjan Saar 12 9. ja 10. mail külastas Eestit NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen. Ämari lennubaasis kohtus Rasmussen Eesti, Taani, Poola ja USA sõduritega. Foto: Ardi Hallismaa 13 Muuhulgas toimus Ämari lennubaasis NATO peasekretäri visiidi puhul ka Taani F-16 tüüpi hävitajate ülelend. Foto: Ardi Hallismaa 14 Viru jalaväepataljoni A-kompanii teine rühm võib Kevadtormil uhkeldada omaenda unikaalse käsitööna valminud lipuga, mille meisterdas neile rühmavanem seersant Mihhail Kotkas koos elukaaslasega. Foto: Kristjan Saar


6

sõdurileht MAI 2014

luuletus

Har’otusi esisaisvas elos iks vahepääl ma relva peiu võta et mõtsa all üts sõatanner tetä ei sõta tõtest kuiki hääs ma kitä a ei tan ullun ilmän olõ miäkit tetä tuu jaoss iks tule tetä mängusõta et ei olõs vaja perissõta pitä tuu jaoss om vaja mõtsan marotada ja umavahel selgess har’otada kuis vaindlast vasta võtta kavalambalt et elo meilt es võtnu tä ku lambalt ku näütäd vaindlasele kõikaig et olt valmis tä sõta pedämä ei tõtta om tälgi uma elo kallis Contra

uudised Kaitseväelased saadeti Kesk-Aafrika Vabariiki 9. mai varahommikul saadeti Ämari lennubaasis peetud tseremoonial teele esimene Eesti kaitseväe kontingent Kesk-Aafrika Vabariigis, mis osaleb Euroopa Liidu operatsioonil EUFOR RCA. Kaitseväelasi tulid teele saatma peaminister Taavi Rõivas, Prantsusmaa suursaadik T.E. hr Michel Raineri, maaväe ülem kolonel Artur Tiganik ja 1. jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Aron Kalmus. Peaminister Taavi Rõivas tuletas kaitseväelastele peetud kõnes meelde, et oma liitlaste abipalvele vastates võib Eesti kindel olla, et liitlased tulevad ka Eestile appi kui seda peaks vaja olema. “Kui Eesti on olemas oma liitlaste jaoks, siis on nad ka meie jaoks olemas,” ütles peaminister Rõivas. Peaminister lisas, et Eesti kaitseväelaste panus olukorra parandamiseks Kesk-Aafrika Vabariigis on arvestatav. Ligi 50 liikmelisest kaitseväe KeskAafrika Vabariigi kontingendist moodustab enamiku rühmasuurune üksus, mis on komplekteeritud peamiselt Scoutspataljoni B-kompanii baasil. Lisaks jalaväelastele teenivad Kesk-Aafrika Vabariigis ka logistikud ja staabiohvitserid. Enamus kontingendi kaitseväelastest on eelneva sõjaliste operatsioonide kogemusega. Kontingendi ülem on kolonelleitnant Sten Allik ja rühmaülem kapten Tanel Rattiste. Eesti kaitseväelased hakkavad paiknema Kesk-Aafrika Vabariigi pealinnas Banguis ja jalaväerühm hakkab tõenäoliselt läbi viima julgestus- ja toetusoperatsioone, et vabastada Aafrika Liidu rahuvalvemissiooni ja Prantsuse üksuseid vahetute operatsioonide läbiviimiseks. Eestlaste operatsioon Kesk-Aafrika vabariigis kestab augusti lõpuni. SL

Esimene ajateenijatest soomuskompanii saavutas Lätis lahinguvalmiduse Lätis Ādaži polügoonil toimus aprilli viimasel nädalal Kalevi jalaväepataljoni ajateenijate soomuskompanii õppus Skangal, kus harjutati vastase positsioonide ründamist.

2

1.–27. aprillini toimunud õppusel osalesid peale Kalevi jalaväepataljoni ajateenijate ja tegevväelaste ka logistikakeskuse, lahingukooli ja 1. jalaväebrigaadi tagala- ning Scoutspataljoni kaitseväelased. Teiste väeosade tegevväelaste peamine ülesanne oli õppust logistiliselt toetada ning Kalevi jalaväepataljoni ajateenijaid juhendada. Nädalapikkusel õppusel harjutati vastase positsioonide ründamist ja läbiotsimist nii jao, rühma kui ka kompanii suuruse üksusena. Mehhaniseeritud jalaväekompaniid toetasid manöövrite läbiviimisel täpsuslaskurid ja Kalevi miinipildujarühm ning samuti hindasid logistikakeskuse asjatundjad miinipildujate laskmisel 120 mm kaliibriga laskemoona kvaliteeti.

Kalevi jalaväepataljoni kompaniiülem kapten Artur Meerits: „Nii jalaväelased, miinipildujad kui ka täpsuslakurid on praeguseks omandanud teenistuseks head oskused, Lätis õpetasime neile üksteisega arvestamist ja tegutsemist ühise eesmärgi nimel.” Terve nädal kestnud õppused toimusid Lätis Ādaži polügoonil, sest see on Eesti polügoonidest suurem ning võimaldab harjutada soomusmanöövreid ka kompanii-suuruse üksusega. Kalevi jalaväepataljoni staabiülema, major Raigo Paimla sõnul said ajateenijad nädala väldanud õppuse jooksul väga suure kogemuse soomusmasi-

FOTO: SIIM TEDER

nate kasutamises lahingutegevuses. „Ādaži väljaõppe ala pakub väga suuri võimalusi ja sellel nädalal nad on saanud väga suure kogemuse just soomukite maastikul liikumise kasutamises,” sõnas major Paimla. Kalevi jalaväepataljoni soomuskompanii, kes Lätis õppusel osales, on kõige esimene ajateenijatest koosnev

soomuskompanii Eestis. Varem kasutasid soomukeid peamiselt Scoutspataljoni kaitseväelased, kel nüüd on uuemad soomukid. „Sel aastal arvatakse esmakordselt ajateenijad mehhaniseeritud üksuses reservi,” lisas Kalevi jalaväepataljoni staabiülem. Kui nädala jooksul toimusid lahinglaskmised nii jao kui ka rühma suuruste üksustega, siis õppus kulmineerus kompanii lahinglaskmistega 27. aprillil. Aprillikuu viimase pühapäeva hommik algas Ādaži polügoonil vaikselt, kuid peagi kõlasid miinipildujate kärgatused ning samal ajal tegutsesid piirkonnas ka täpsuslaskurid. Miinipildujate ülesanne oli vastast maas hoida ning võimaldada soomuskompaniil vastasele läheneda. Kui vastasega esimene kontakt tekkis, läksid käiku kõik soomuskompanii käsutuses olevad relvad – nii kuulipildujad, automaadid, granaadiheiturid kui ka Sisu XA-180 soomukitel paiknevad 12,7 mm kaliibriga pardarelvad. „Selle nädala jooksul hindasime kompanii tegevust ja hinnang näitab, et kompanii on valmis minema Kevadtormile ning pärast seda juba reservi,” sõnas Kalevi jalaväepataljoni staabi ülem major Paimla. Hendrik Reimand

Eestisse saabunud taevasõdurid tõstavad NATO panuseid piirialadel Esmaspäeva, 28. mai pärastlõunal maandusid Ämari lennubaasis 150 Ameerika ühendriikide õhudessantväelast, et osaleda koos Eesti kaitseväelastega õppustel ja tugevdada regiooni julgeolekut.

Õ

hudessantväelased võttis vastu vabariigi president Toomas Hendrik Ilves, Ameerika ühendriikide suursaadik Eestis Jeffrey Levine ja kaitseväe peastaabi ülem mereväekapten Igor Schvede ning jalaväekompanii Scoutspataljonist. „173. õhudessantbrigaadil on muljetavaldav ajalugu ja ajalugu tehakse ka täna siin. Euroopa nurgas, kus tuhanded inimesed on hukkunud, küüditatud, kannatanud ja pidanud põgenema natsismi või kommunismi koleduste eest ning kus lääne langevarjurid, kes vabastaksid inimesed türanniast on saanud folklooriks, on tänane päev märgilise tähendusega,” ütles president Ilves oma kõnes. „Kõrgetasemelise maaväe 173. õhudessantbrigaadi kompanii saabumine on USA manifest tõestamaks meie pühendumust Eestile, kogu NATOle ja rahu hoidmisele. 173. õhudessantbrigaad on USA armee kõige prestiižsem brigaad. Ma võin teile öelda, et nad on kõige olulisemad, kõige paremini tree-

Ämaris maandunud sõdurid on aga elevil. „Hakkame Scautspataljoniga treenima. Olen kuulnud, et nad on päris head ja tahavad meid kolmeks nädalaks metsa viia. Kuulsin ka, et varsti algab siin märg hooaeg, nii et loodetavasti suudame me sellega toime tulla,” naeris sõdur Dwayne Steppe. nitud, kõige paremini juhitud, kõige distsiplineeritumad. Me valisime just selle nimeka üksuse, sest me tahtsime demonstreerida oma raudset pühendumust eesti rahvale,” ütles oma kõnes kindralmajor Richard C. Longo, Ameerika ühendriikide Euroopa maavägede ülema asetäitja.

NATO kaitseb Eestit

„Eesti ei ole NATO piirialal üksi, liitlased on teiega,” märkis Ameerika ühendriikide Euroopa maavägede ülema asetäitja kindralmajor Richard C. Longo Ämaris. Kindralmajor Longo sõnul on Eesti riik oma kohustusi NATO ees võtnud tõsiselt alates

organisatsiooniga liitumisest kümme aastat tagasi, ehitades üles oma kaitseväge ka majanduslikult rasketel aegadel ning andes oma panuse NATO reageerimisjõududesse. „Aastaid ühiseid õppuseid ja koostööd on loonud ühise austuse, usalduse ning sideme. Meie riigid teavad, mis on sõja tagajärjed, ja seetõttu püüame konflikte ära hoida ning ühised õppused annavad selleks hea võimaluse,” lisas ta. 173. õhudessantbrigaad asutati Esimese maailmasõja ajal ja üksus on osalenud Teise maailmasõja lahingutes, Vietnami sõjas ning operatsioonidel Iraagis ja Afganistanis. Liitlassõ-

FOTO: KRISTJAN SAAR

durid paiknevad Paldiskis 1. jalaväebrigaadi linnakus. Kokku on Poolasse ja Balti riikidesse saabunud ligi 600 maaväelast. „See on kohe reageerimiseks ja nähtavaks kindlustunde suurendamiseks päris hea samm,” ütles suursaadik Levine. Ühendriikide kompanii sõdurid osalevad Eestis koos teiste liitlaste üksustega ka suurõppusel Kevadtorm. Üksus hakkab vahetuma teiste USA üksustega, kes jäävad Eestisse praeguste plaanide kohaselt vähemalt 2014. aasta lõpuni. Elister Kangur


sõdurileht

MAI 2014

SUURTÜKIVÄE-

TÜKIVÄEGRUPP SUUR

STAABI- JA SIDE-

VS.

PATALJON

7

PATALJON

„Sõdur vs. Sõdur” liigub uuele tasemele ja paneb kaks pataljoni vastasseisu! Punkte

jagades

võtame

arves-

se vastuste leidlikkust ja ambitsioonikust, innovaatilisust ja atraktiivsust,

seadusekuulekust

kaitseväelaslikku

käitumist

ja ning

loomulikult ka ajateenija sõpra – füüsist. n-srs Rain Hõrak 262 punkti n-ltn Ots Laisemaks muutunud.

Ei olegi 8 peaks ära tulema Korra vist isegi olen Misasja Õhtuks plaanide tegemine Pühapäeval linnaloalt tagasi tulemine

1 1 0 0 1 1 0 1 2 2

Paugutamine

Polegi laatsa tädisid kiusamas käinud Kõige tasuvamal 2 nööri, mõned minutid

2 2 2

rms Aleksandr Semenjuk 268 punkti Anika Kook Eesti keel on parem, biitseps on suurem 0 12 Muidugi Ropud sõnad Külastan oma naist Teenistus Väljaluba, puhkus

Ei tahtnud metsa minna Kindral Kasutan tekina

1 1 1 0 2 1 0 1 1 1 0 2 2

rms Renet Pirso Milline oli viimane üldfüüsilise testi tulemus? Kes on väeosa kõige kenam naisterahvas? Mis on kõige suurem muutus, mis sinuga ajateenistuse ajal toimunud on? Mitu tüdruku pilti on sul kapis? Kas ja kui palju suudad lõuatõmbeid teha? Kas oled ajateenija staatust ära kasutanud, et naistele külge lüüa?

270 midagi Karpin on mõnus Ma saan oma jaoülemaga paremini läbi kui alguses Üks Umbes 10, kui väga tahan, siis 15 Ikka

Kas ja millised sõnad on sulle ajateenistusest külge jäänud?

Kõiv, ammu enam ei jõua juba; mis passid

Mis on sinu esimene tegevus väljaloale saamisel?

Pesen end ja jalutan uhkelt vormis ringi

Mis on ajateenistuses kõige raskem?

See, kui ma metsas horni olen

Mis on kõige ägedam asi Eesti kaitseväes?

Lahinglaskmised ja higine Kõiv. Ahjuvalve ka, krabikõnd.

Milline on kõige haledam põhjus, millega oled laatsaretis käinud? Millisel ametikohal sa tahaksid kaitseväes kõige enam olla? Mitme nööriga ja kui kiiresti suudad pimedas bivi püsti panna?

Nohu Kaitseväe juhataja 2 nööriga, 5 minutit

1 1 1 1 2 1 0 2 1 2 1 3 1

kpr Mattias Määrits 288 punkti Aune Surva Pean kellaaegadest kinni

1 11 Mitte tahtlikult Sain Helistan tüdrukule Tsivilisatsioonist eemalolek Lahinglaskmised

Pole veel käinud No juhataja ikka 20 sekundit, nööre pole vaja

1 1 1 1 1 1 1 1 1 2 2 1 1

Disaini uus relv jalaväelastele.

0

1

Zombie 1: relva põhiomadus on see, et kuulid ei tapa, vaid muudavad vastased zombideks

Kartuli heitja

41

41

18

3

Sõdurilehel on tunne, et me peame n-srs Otsast eraldi loo tegema, sest taaskord on ta nimetatud väeosa kenamaiks naisterahvaks. Nooremseersant Hõrak peaks aga end käsile võtma, pole mõtet laisk olla, kasuta kaitseväelase staatus ära ja ehk on õnne, saabki uksele naise pildi panna. Sõdurileht seab kahtluse alla Zombie 1 relva efektiivsuse, vastasest elav-surnu teha on suitsiid!

17

3

Reamees Semenjuk on tubli, biitsepsi kasv koos eesti keele oskusega on parim combo! Miks sa aga metsa minna ei taha ja kas laats seda ka võimaldas? Loodame, et “Kindral Semenjuk” ei jää vaid unistuseks ja eestis laialt levinud kartulist saab tõesti surmava tapariista teha. Suurtükiväele tublid 35 punkti. Ilusat tormi!

3

Boonusvoor – tee 30 sekundi jooksul nii mitu õige tehnikaga kätekõverdust, kui suudad.

Nutirelv (3G). Joonisel: Kell, ulmesihik, hästi mugav kaba, pehmendusega; mopp, raadiosaatja, suitsupakk, väga extended salv, lisaks käru relva kandmiseks

Sõduri abi

37

42

2

35 : 42

22

VÕITIS

Sotsiaalsete suhtlusoskuste paranemine on kaitseväes levinud, tore, et ka reamees Pirso nüüd ülemaga läbi saab. Tekib aga küsimus, kes on Kõiv ja kuidas probleemi nimega “horni” lahendatakse. Ülimalt detailne kirjeldus bumerangi meenutava salvega relvast on üllatav ehk on Pirsol militaartööstuses annet. Igaljuhul võib tulevase kaitseväe juhataja tulemusega rahul olla, päeva parim.

STAABI- JA SIDEPATALJON

1

20

4

Minuti ja vajadusel ka sekundi pealt valmis olemine pole sõduri jaoks mitte mingi probleem. Ka kapral Määrits on teenistuse lõpuks selle imepärase oskuse omandanud. Sadistlikult kõlab aga sõduri abi kasutamine relvana - ega meil eesti rahvast nii palju ka pole. Ka peab küsima milliseks juhatajaks Määrits saada soovib, kaitseväe või sansõlme. Staabi- ja sidepataljon sai pärast varasemat kapituleerumist Chuck Norrisele uue ja ausama võimaluse, ennäe, väljusidki võitjana.


8

sõdurileht MAI 2014

Kaitseliidu suurõppus HUNT 2014 Kaitseliidu Põhja malevate ühisõppusel Hunt omandasid maakaitsepiirkonna staap ja allüksused sisekaitse operatsiooni erinevate faaside korraldamise oskust maakaitsepiirkonna koosseisus, kaasates mereväe ja õhuväe komponente.

2

5.–27. aprillini toimus Pärispea poolsaarel Kaitseliidu suurõppus Hunt. Nende kolme päeva jooksul tuli 607 kaitseliitlasel Tallinna, Rapla, Järva ja Saaremaa malevatest täita erinevaid ülesandeid. Õppuse esimene faas algas Loksa linna ja Kuusalu valla kriisikomisjonide õppusega „Loksa evakuatsioon”. Lisaks kohalike omavalitsuste kriisikomisjonidele osalevad õppusel ka Kaitseliidu, politsei- ja piirivalveameti ja päästeameti spetsialistid. Staabiõppuse stsenaariumi järgi on Loksa sadamas oleva laeva lasti hulgast avastatud merekonteinerid lahingumoonaga. Staabiõppuse eesmärk oli harjutada Loksa linna evakueerimist. Õppuse stsenaariumi raamides oli rannikule kinni jäänud Pampaabose lipu all sõitev kaubalaev Bluestar.

Jälgi Sõdurilehte Facebookis facebook.com/s6durileht ja Youtube’is youtube.com/sodurileht

Ühisõppusel Hunt osales kokku üle 600 kaitseliitlase. FOTO: SIIM TEDER

Järgmisel päeval pukseeriti laev Loksa sadamasse. Meeskond käitus kahtlaselt ning üritas põgeneda, kuid tänu politsei kiirele reageerimisele peeti meeskond kinni.

Põhieesmärgiks sisekaitse tagamine

Õppuse peaeesmärk oli harjutada üksustevahelist koostööd pataljoni raamistikus ning proovida töötada koos politsei- ja piirivalveüksustega ja nii tagada turvalisus ja sisekaitse. Õppuse aktiivses faasis, laupäevast pühapäevani, harjutasid kaitseliitlased vastase üksuste tõkestamist Viinistus–Kotkas–Vihasool.

Ühisõppuse lõpetas pidulik rivistus Loksa linnas. Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili tänas õppusel osalenud kaitseliitlasi teenistuse eest ja avaldas lootust, et esimest korda toimunud ühisõppusest saab väärikas traditsioon ja kaitseliitlaste väljaõppe lahutamatu osa. „Me teeme, oskame ja tahame koos kaitsta meie inimesi,” ütles brigaadikindral Meelis Kiili. Õppuse juht ja Kaitseliidu Tallinna maleva pealik major Lauri Abel tõdes oma kõnes, et õppusel saadi selgust oma oskustest ja koostöövõimest, aga ka sellest, mida saaks veel paremini teha

Sudokul on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1 ... 9 nii, et üheski reas, veerus ega ka paksu musta joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid. Head lahendamist!

Eelmises numbris ilmunud sudoku lahendus.

Kairo Koik

Kalevi jalaväepataljoni ajateenijad talgutel Madsa spordibaasis Kevadtormi algul jõudsid tublid Kalevi jalaväepataljoni ajateenijad koos tsiviil-militaarkoostöö üksusega teha korda Tartu Spordiseltsile kuuluva Madsa spordibaasi.

ristsõna

Tähelepanu!

Võida Sõdurilehe termos! Saada ristsõna lahendussõna hiljemalt 15. maiks aadressil Sõdurileht, staabi- ja sidepataljon, teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 Tallinn või toimetuse elektronposti aadressile sodurileht@mil.ee. NB! Ära unusta märkida oma nime, aadressi ja ristsõna numbrit (numbri leiad ristsõna nurgast)! Ristsõna number 128 õige lahendussõna oli TORKERELV

K

alevi jalaväepataljon, kes sel aastal osaleb Kevadtormil koos liitlasvägedega vastase rollis, aitas 7. mail teha heakorratöid Madsa spordibaasis. Talgutest võttis osa 31 ajateenijat, kes päeva jooksul värvisid spordibaasi ehitisi ja muutsid piirkonna suvel algavatele laagrite külastajatele ohutumaks. Et spordibaasi ala oli väga kuiv, siis on vaja tagada ka piirkonna tuleohutus. Selleks koristasid võitlejad ümbruskonnast ära suuremad puud ja muud kergestisüttivad esemed. Eestis leiab aastas aset keskmiselt 200 metsatulekahju, mis haaravad kokku umbes 600 ha suuruse pindala. Tulekahjudest ligikaudu pooled leiavad aset erametsades. 99% metsatulekahjudest saavad otse või kaudselt alguse inimese käe läbi. Tartu Spordiseltsi juhi Raido Mägi sõnul on seltsile kuuluvas spordibaasis koostöö kaitseväega sujunud väga hästi ning on alati teretulnud, lisaks võiks tulevikus sellist koostööd teha ka teiste jõustruktuuriüksustega, sest tänu sellele väikesele heateole on võimalik lastel suvel toimuvatest laagritest odavamalt osa võtta. Laagrisse

sudoku

Termose võitis madrus Reio Hark miinilaevade divisionist miinijahtijalt Sakala.

Sportimiseks head metsarajad said taaskord puhtaks. FOTO: KRISTJAN SAAR

oodatakse suvel 500 Lõuna-Eesti noort, kellele meeldib spordiga tegeleda. Tartu Spordiselts on lähedalt seotud Eesti Spordiseltsiga, kelle presidendiks valiti mõni aeg tagasi Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili.

Hea näide tsiviilmilitaarkoostööst

Vanemveebel Ivo Kask leidis, et me peame aitama ka tsiviilühiskonda natukene järele ja samamoodi Kalevi seltsi, sest kalevlased on olnud meile kogu aeg lähedased. See on hea näide sellest, kuidas tsiviil- ja militaarkoostöö saab ühiskonnale head teha. Tsiviil-militaarkoostöö ülesanne on koordineerida kohalike elanike ja kaitseväe vahelist koostööd. Nemad suhtlevad firmade, eraisikute, politsei,

päästeameti ja kõigi muude üksustega. Kevadtorm õppuse staabis töötab tsiviil-militaarkoostöö (CIMIC) üksus, kelle ülesanne on maa-alade kasutamist kooskõlastada. Nii peetaksegi läbirääkimisi eraisikutega, et teha kindlaks kasutatav maa-ala ja tegevused, mida seal võib teha. Lisaks tegeleb tsiviil-militaarkoostöö üksus Kevadtormi käigus kohalikel elanikel tekkida võivate probleemide lahendamisega. Kalevi jalaväepataljon loodi Vabadussõja alguspäevil 20.12.1918, praegu on pataljoni ülesanne välja õpetada lahinguvõimelisi mehhaniseeritud reservis olevaid manööver- ja toetusüksusi ning arendada maaväe täpsuslaskmisvõimekust. Kairo Koik


12. mai 2014 – Kevadtormi erileht nr 2