Täpsuslaskurid lahingus
Kus luurajad on? Ei tea, pole näinud. 4
2
Häire lõpp! Laev mereklaariks. 5
Ajateenistus Türgi moodi 6
SÕDURILEHT 2. veebruar 2015, ISSN 1736-3411
Utria dessant on Eestis ainuke militaarvõistlus, kus kasutatakse suuski. Hea ilma tõttu läks sellel aastal eriti libedalt.
T
änavust 17. Utria dessanti alustas rekordiliselt 28 meeskonda, sh üks meeskond Soomest. Võistlus algas ilma erilise sissejuhatuseta: öö hakul tuli vallutada Kiviõli tuhamägi. Mäe tippu ronimine andis kõigile osalejatele mõista ülejäänud rännaku olemusest – järgmised kolm ööd ja päeva ei ole kerged. Võistlejaid ootas ees ligikaudu 130 km Ida-Virumaa talvistes metsades. Teel tuli täita erinevad sõjaelulisi ülesandeid nagu täpsuslaskmine, esmaabi andmine, kuulipilduja kokku panemine, side- ja luureoskuste näitamine ning pantvangi vabastamine kaevanduses. Paljude osaliste jaoks oli see esimene Utria dessandi kogemus, kuid tahtejõudu oli uutel samapalju kui vanadel. Uurides meeskondadelt, milline on eelistatav taktika rännaku läbimiseks, oli levinum vastus ühtlase tempo hoidmine ja otsus võtta rännakut rahulikult, et kiiresti ära
FOTO: ANDRII VYTVYTSKYI
UTRIA DESSANT 2015 ei väsiks. Samas rääkis meeste pilk ning kärsitu olek teist juttu – ootusärevus ja kihk rajale minna panid õhu adrenaliinist värisema. Seetõttu ei ole ime, et stardivile kõlades paljud meeskonnad sõjahüüete ja ergutuste saatel otse mäkke jooksid, kuigi juba tipus oma entusiasmi kirusid ning õhku ahmides hinge järele ootasid. Järgmised katsumused ei lasknud end kaua oodata. Pärast terve öö kestnud matkamist ootas varahommikul meeskondi järgmine ülesanne – mineeritud kaevandusest tuli päästa pantvang. Koopas pealampide valguses liikumise muutsid elutruumaks pimedusest kostuvad kuulipildujavalangud ning hädasolija appikarjed. Samasugused võtted olid kasutuses meditsiinipunktis, kus vaenlase tule alt pidi haavatuid ohutusse kohta transportima ning neile seal esmaabi andma. Sellised pulssitõstvad ülesanded andsid meestele lisamotivatsiooni läbimaks pikki ja üksluiseid suusaetappe.
Utria dessant meenutab 1919. aastat, mil 400 Eesti merejalaväelast ja 600 soome vabatahtlikku võitlejat tegid 17. jaanuaril dessandi Utria randa. Manööver oli edukas ning lõi eeldused Narva vabastamiseks punavägede võimu alt.
Lisaks planeeritud punktidele pidid meeskonnad olema ettevaatlikud vaenlase vastutegevuse tõttu. Osadel meeskondadel tuli silmitsi seista ka teavituskeskuse reporterimeeskonnaga. Kontaktil emma-kummaga oli meeskondade esimene reaktsioon trajektoori muuta või varjuda metsa. Neid, kellele meediasõdurid suutsid selgitada, et ei soovita halba, ootas ees väike meediaproov intervjuu näol ning kangelaslik poseerimine lumise metsa taustal. Utria dessandi üks tähtis faktor oli ettevalmistus. Temperatuur kõikus võistluse jooksul plussist miinusesse ja tagasi. Rahulik ilm vaheldus tormi ja tuisuga. Seetõttu oli oluline, et võistlejad oleks riietatud kihiliselt ja saaksid vastavalt ülesandele riideid lisada või ära võtta. Lisaks kohustuslikule varustusele olid igal osalejal seljakotis erinevad energiapulbrid ja -batoonid, mis pikkade rännakute ja ülesannete juures olid asendamatud jõuallikad.
Utria dessandi korraldamine on mitmes mõttes oluline. Esiteks austatakse sellega ajalugu ning mälestatakse toonase kapteni Johan Pitka juhitud dessanti. Teisalt arendab see inimeste kaitsetahet ja -võimet seisukohast arendav ning pakub uusi kogemusi. Üritusel on oluline ka võistlusmoment, mis mehed pingutama paneb – kes on kõige kiirem, kõige tugevam, kõige osavam. Neljandaks on dessant ka regionaalpoliitiliselt oluline, sest hoiab kaitsejõud piirkonnas elavate inimeste jaoks pildil. Üritused nagu Utria dessant näitavad, kui valmis ja motiveeritud on eestlased oma maa eest seisma ning selle kaitsmise nimel vaeva nägema. 17. Utria dessandi võitis Scoutspataljoni I meeskond, teisele kohale tuli Kaitseliidu Tallinna maleva Põhja kompanii I võistkond ning kolmandaks Kaitseliidu Tartu maleva II võistkond. STEN JUUR