ÜLEVAADE
Foto 1. Vee- ja kõrgusetaluvuse katse (Combat Water Survival Assessment). Esiplaanil on 10 m kõrgune telefonipost ning vasakul üks ranger’i-kandidaat köielt vette kukkumas. Vee kohal kõndides ei tohi välja näidata hirmu ega kõndida kuidagi ebaloomulikult.
kursuslaste kohta ka negatiivseid ja positiivseid valikettekandeid (spot report), mida nimetatakse vastavalt siis major/minor plus (suur/väike pluss) ja major/minor minus (suur/väike miinus). Kui kursuslane saab ühes etapis kolm suurt miinust, ei lubata teda järgmisesse etappi. Miinuseid võib saada näiteks valel ajal magamise, relva kehva hooldamise või hilinemiste eest. Plusse saab motiveeritud tegutsemise, teatud normide väga hästi täitmise või mõne muu positiivselt silma jäänud teo eest. Mina sain näiteks ühe suure plussi, sest leidsin orienteerumisel üles kõik viis punkti – seda suutis umbes viiendik katsetel osalenutest.
Allikas: internet
Eelmainitud tingimuste kõrval tuleb etapi läbimiseks saada ka kaaslaste hinnangust piisavalt punkte. Iga etapi lõpul panevad kõik jaoliikmed üksteist pingeritta ehk selgitatakse välja, kes on jaos kõige parem ja kes kõige halvem. Kui vähemalt kaks või kolm jaokaaslast arvavad, et just sina oled kõige nõrgem, siis tõenäoliselt jääd kas etappi kordama või pääsed küll järgmisesse etappi, aga sind tõstetakse ümber teise rühma. Koolist langeb välja, kui sinu kohta tehakse erakorraline vaatlusettekanne (special observation report, SOR). See tähendab, et õpilane tegi midagi rangelt keelatut. Näiteks võttis salaja kaasa mobiiltelefoni, varastas toitu vms. See, kes igas etapis täidab eelmainitud tingimused ega saa SORi, läbib kooli edukalt. Kes mõnes etapis läbi kukub, läheb pataljoniülema jutule ja tavaliselt ta kas jääb etappi kordama (recycled) või saab võimaluse alustada kooli otsast peale (day one recycle). SORi saanul peab kooli tagasitulekuks olema vähemalt koloneli auastmes ohvitseri soovituskiri.
Kursusele minnes peab igaühel olema kaasas kogu vajalik varustus (packing list), ja kõik, mida nimekirjas pole, on keelatud.
Kursusele minnes peab igaühel olema kaasas kogu vajalik varustus (packing list) ja kõik, mida nimekirjas pole, on keelatud. Näiteks on keelatud igasugune elektroonika, nagu mobiiltelefonid, fotokaamerad, pleierid vms, aga ka Gore-Texsokid, osa saapaid või muid asju, mis pole armee väljastatud. On erandeid ja packing list erineb vähesel määral ka etapiti. Näiteks minu kompaniis ei tohtinud esimeses etapis kasutada GPS-seadmeid, kuid edaspidi olid need lubatud, rühma peale viis tükki. Kui kursuslasel puudub kogu vajalik varustus, võidakse ta kursuselt välja visata. Varustuse kontrolle on väga palju. Need sarnanevad läbiotsimistega ja on ootamatud. Kontrollides ollakse väga täpsed ja näiteks minu sealoleku ajal visati üks inimene kursuselt välja, sest tal oli lubatust rohkem nätsu. Närimiskummi on ainuke n-ö lubatud toiduaine peale kursusel antava toidumoona.
Ess i m e n e e t a E ap pp: C Cam a m p Ro Rog g e r, G e o orr g i a o oss a arr i i k Kursus algas paberite sisseandmise ja järgmisel varahommikul umbes kella nelja ajal füüsiliste katsetega. Seal tuli teha 49 kätekõverdust, 59 kõhulihaseharjutust, joosta künklikul maastikul viis miili alla 40 minuti ja teha 6 lõuatõmmet. Olgu siinkohal öeldud, et harjutuste sooritusnormid ja standardid on väga karmid ning täpsed ega ole päris samad Eesti kaitseväe omadega. Näiteks, selleks et jaksata teha USA normide järgi 49 kätekõverdust, tuleks meie kaitseväe testis kindlasti teha maksimumsooritus. Instruktorid jälgivad igaühte eraldi ning on tihti karmid ja ka ebaõiglased. Pärast füüsilist testi ootas ees vee- ja kõrgusetaluvuse katse (Combat Water Survival Assessment, CWSA; vt foto 1). Veetemperatuur oli sellel hommikul vaid kaheksa kraadi. Alguses tuli 10 m kõrgusel kõndida mööda 25−30 cm laiust telefoniposti, mis oli pealt siledaks lõigatud. Posti keskel oli n-ö trepp, millel tuli astuda u 40 cm kõrgustel 32
Sõdur
N R 4 ( 6 8 ) O KTO O B E R 2 0 1 0