SÕJATEADUS
A
jakirja Sõdur 2016. aasta kuuendas numbris ilmus aasta allohvitseriks valitud veebel Mihkel Paalost ja tema juhitud erialakoolist artikkel, mis tekitas palju küsimusi täpsuslaskmise mineviku, oleviku ja tuleviku kohta. Seda teemat põhjalikumalt avades ei kavatse ma kasutada s-tähega algavat nimetust täpsetele laskuritele viitamisel. Nimetus ei ole eesti keeles õige ja seda tavalise sõjalise eriala nimetust mõistavad paljud valesti, sest meedias ja filmides nähtud täpsuslaskuritel on tavaliselt erialase väljaõppe ja sõjaliste ülesannetega vähe ühist. Kui käsitlen sõjalise täpsuslaskmise arengut, nimetan täpsuslaskuriks kõiki täpseid laskureid jalaväejaost eriüksuse tasemeni. Täpsuslaskur on tavaline sõjaline eriala, mida rutiinselt õpetatakse paljudele sõduritele – ta aitab säästa peamiselt enda kaaslaste ja mõnel juhul ka vastase võitlejate elusid, näiteks vastase tulejuhte hävitades päästab oma üksuse kaudtule alt ning vastase ülemaid tabades lööb segamini juhtimisahela ja kiirendab lahingu lõppemist, mis tähendab vähem haavatuid ja langenuid mõlemal poolel.
TÄPSUSLASKURID ERI RIIKIDES
Täpsuslaskurid võivad tegutseda üksinda, kuid on kõige efektiivsemad meeskonnana, mille suurus on 2–4 võitlejat. Ideaalis peaks igal võitlejal olema sama väljaõpe, sest inimene väsib ja pikema ülesande jooksul on vaja tegutseda vahetustega. Reeglina kogenuim meeskonnaliige on vaatleja ja vähem kogenud laskur, sest sihtmärkide leidmine ja ilmastiku lugemine on keeruline. Lisaks võiks meeskonnas olla sidemees ja/või lähikaitse eest hoolitseja, kuid tavaline on ka see, et täpsuslaskuri abistamiseks määratakse esimesed kättesaadavad jalaväelased. Täpsuslaskuri ülesanded sõltuvad peamiselt väljaõppest ja kasutuselolevast varustusest ning erinevad riigiti palju. Eesti kaitsevägi käsitleb täpsuslaskurina optilise sihikuga täpsusrelva kasutavat võitlejat, kes tegutseb alati kõrgema üksuse koosseisus. Soome täpsuslaskur on 2013. aastal eesti keeles ilmunud kaptenleitnant Pauli Salo käsiraamatu järgi sõdur, kellel on väljaõpe ja erivarustus ning relvastus ja oskused oluliste sihtmärkide hävitamiseks, mida teised võitlejad ei
45
suuda kahjustada – sihtmärgid on kas liiga kaugel, liiga väiksed, hästi kaitstud ja raskesti eristatavad ning liikuvad või jalaväelase relva löögijõust ei piisa sihtmärgi hävitamiseks. Briti armees täpsuslaskurina ja laskurite koolitajana ligi 25 aastat teeninud Mark Spicer peab täpsuslaskmiseks vastase tabamist varjatud positsioonidelt relvasüsteemi laskekauguse piires. Ameerika Ühendriikide merejalavägi (USMC) peab selle eriala esindajaid ennekõike pataljoni taseme luurajateks ja alles seejärel laskuriteks. USMCi vanemsõdurite ja nooremallohvitseride teenistuse ja täiendõppe eripärade tõttu kuuluvad iseseisvalt tegutsevasse meeskonda tavaliselt mõned nn põrsad (PIG ehk Professionaly Instructed Gunman ’koolitatud jalaväelane’), keda juhivad nn kuldid (HOG ehk Hunter Of Gunmen ’vastase laskurite jahtija’). Nn põrsad on pataljoni erialarühma määratud merejalaväelased, kes osalevad erialakursusel või alles ootavad erialakursusele pääsemist, ja nn kuldid on erialakursuse edukalt lõpetanud merejalaväelased.
TÄPSE LASKURI ÜLESANDED
Hoolimata väljaõppe ja ülesannete erinevusest on täpsuslaskur tavaliselt üksuse ülema silmad ja vajadusel ka tema pikk käsi. Ta on esimeste hulgas, kes läheb laagrist välja, ja viimaste hulgas, kes saabub väliköögi juurde. Rühma täpsuslaskur toetab reeglina rühma täpsustulega, kompanii või pataljoni täpsuslaskur tegeleb peamiselt väikese meeskonna koosseisus vaatluse, luure ja vajadusel kaudtule juhtimisega ning alles viimases järjekorras avab ise tule, sest lask paljastab reeglina positsiooni ning seejärel tuleb asukohta vahetada. Riikide erialakursuseid on suurte sisuliste erinevuste tõttu
HOOLIMATA VÄLJAÕPPE JA ÜLESANNETE ERINEVUSEST ON TÄPSUSLASKUR TAVALISELT ÜKSUSE ÜLEMA SILMAD JA VAJADUSEL KA TEMA PIKK KÄSI.
SÕDUR NR 3 (96) 2017
raske võrrelda, väljaõppe pikkus varieerub mõnest päevast mitme kuuni, kuid üldiselt koosneb see neljast võrdse kaaluga osast: esimene osa on õppetunnid ja harjutused erialaoskuste omandamiseks ning tehniliste abivahendite kasutusvilumuse kujundamiseks, teine osa on väliharjutused õpitu kinnistamiseks, kolmas laskeharjutused erialarelvadega ning