ANNIKA TRÄSS ESÜ koolitusmeeskond Eesti ja Soome skaudijuhid osalesid septembri lõpus koos koolitusel. Koolitus koosnes kahest nädalavahetusest, millest esimene toimus Eestis (Tagametsas) ning teine Soomes (Kiljava skaudi koolituskeskus Helsingi lähedal). Osalejatest olid umbes kümme Eesti skaudijuhid, kümme Eesti gaidijuhid ning kümme Soome partiolaiset. Kursust vedasid soomlased Panu Kärävä juhtimise all, eestlastest olid abiks Valdik Kask ning Annika Träss. Koolitus pani proovile osalejate kohanemisvõime, kõik keeleoskused ning külmataluvuse. Gaidid, skaudid, soomlased pandi kõik segamini gruppidesse, kellega tuli ülesandeid ning katsumusi läbida. Tänu aga suhteliselt pikale koosviibimisele (kuus päeva kahes riigis), oli gruppide sõbrunemine kindlasti tulemuslik. Tänaseks on igal osalenud Eesti gaidi- ning skaudijuhil oma isiklik Soome partiolainen-sõber! Esimesel nädalavahetusel kohtusime Tagametsas. Paljud soomlased polnud varem üldse Eestit külastanud, seega on Tagametsa ning Tallinna sadam neile nüüd Eesti sünonüüm. Pärast esimesi loenguid muidugi eestlased nurisesid, mis teemad need sellised veel on!? Nad räägivad meile ealistest iseärasustest, laagri turvalisusest ning juhi rollist grupis? Kelleks nad meid peavad!? Pidime tõdema, et kui Soomes alustab partiolainen esimest korda tõsisemat juhitööd, on ta juba 18-aastane. Eestis seevastu on 16-aastasel noorel teinekord juba
Läbi skaudimängude saab väga lähedaseks.
Skaudijuht Andres Lillemägi Rakverest Soomet tervitamas
Skaudijuhtide koolitus Eesti ja Soome skaudijuhtidele üleriigilise ürituste korraldamise kogemus. Miks nii? Eks ikka ajalugu, rahva arv ning kõik muu ehk siis kui Eestis on iga tuhandes inimene rahvastikust skaut/gaid, siis Soomes on partiolainen iga sajas inimene kõigist soomlastest. Nende traditsioone pole katkestatud, kõik on saanud aegamisi areneda ning kasvada. Antud juhul olid eestlased soomlaste osalejatest mitu korda kogenumad (ja ärksamad!). Kuigi me seal kahtlesime ja vingusime nende teemade üle, tahtsid kõik ikkagi ka Soome kursusel osaleda! Seega purjetasime kogu kambaga 1. oktoobril Soome. Osalejad teadsid, et enne laagripaika jõudmist tuleb öö veeta Soome metsas telkides! Brr... Aga kõik olid õhinas. See oli naljakas! Hommikul metsamajakesse jõudes olid nad läbikülmunud, aga nii rõõmsad! Kõik sõid ja seletasid oma seiklustest. Heiko vist laiutas ja Laura tundis mingi hetk, et ka tema hingeõhk on külm! Loengud toimusid vaheldumisi väljas ja sees, saime teada, et Jalasõlm on tegelikult norjalainen jalkaleikki ehk Norra jalamäng, Baden-Powell soovitab pool tundi varem üles ärgata (muidu oled Lazy Boy... ehk laisk poiss) ning Paks Pagar on soomlastel hoopis üks väikene lind, kes joob karastusjooke... Ja siis me sõime! Oo, Panu kokandusoskused on ikka hindamatud (pasta – mm)! Soomlased laulavad enne sööki ka söögilaulu. Eestlaste nurinat polnud enam üldse kuulda, rääkisime detailsemalt oma üksustest ning õppisime lähemalt Soome meetodeid ning süsteeme. Õhtul käisime Eesti Skautide Ühingu ajakiri – talvekuu 2010
muidugi saunas ning hüppasime paljalt järve! Soomlaste Eesti suhete koordinaator Maku (Markus Sunela) on eestlastest väga vaimustuses ning tahaks rohkem sarnaseid keelekümbluse seiklusi koos meiega korraldada või meie üritustel koos lastega osaleda, seega juhid, kui teil midagi toimub, kutsuge soomlasi ka! Kartuli laul soome keeles! Peruna on pyöreä, peruna on soikea, peruna on ruoka ihan oi-ke-a. Perunan kun suuhun vie, siitä alkaa pitkä tie, vatsassaa on paras paikka lie. Hei, hei, Peruna!
Tegutseti skautlikult salkades
19