Eesti Skaut 2016 sügis

SÜGIS 2016

RSMi õppepäev Rävälä Skautide Maleva õppepäev toimus 29. mail Tallinnas, Hirvepargis. mik

u Nõm

: Maim

Fotod

2 Pimesilmi telgi püstitamine

Potita toidu tegemine laagris

Esmaabi tarkused korrati üle

Sõlmede õppimise punkt

SISUKORD

Hea lugeja! Ühe vanima traditsiooniga ajakiri kutsub teid taaskord mattuma skautide põnevatesse seiklustesse. Hea meel on näha, et palju noori on saanud kogeda rahvusvahelist skautlust, olgu see siis kodu- või välismaal. Selleks, et osa saada skautluse rahvusvahelisest mõõtmest, ei ole vaja ilmtingimata välismaale minna, mille tõestuseks oli nii Briti-Eesti skautide laager kui ka järgmisel suvel toimuv suurlaager.

Briti-Eesti skautide laagris valiti ESÜ auliikmeks meie patroon Briti suursaadik Eestis Chris Holtby, kes augustis oma ametiaja lõppemise tõttu kahjuks Eestist oma järgmisesse sihtkohariiki pidi suunduma. Chris oli ja on skautide sõber suure algustähega!

95 aastat tagasi anti välja esimene ajakirja Eesti Skaut number. Oleme korduvalt tõstatanud teema, kas sellisel kujul on meil tänapäeva nutimaailmas ajakirja vaja ning kas ei peaks mõnele moodsamale platvormile üle minema, kus noored lugejad peituvad. Juhtide vastasseis antud küsimusele on uskumatult suur. Olenemata sellest, et kirjutajate ring on võrdlemisi väike ja olenemata sellest, et ajakirja tegijaid jääb aina vähemaks, soovitakse paberkujul ajakirja lugeda.

Olgem siis uhked selle üle, et meie ajakiri on nii pika traditsiooniga ja leidkem see aeg, et pisut ka ise ajakirja valmimisse panustada.

4-7

Uudised

8

Eesti Skout 95

9-11

Salga- ja skaudijuhtide kool

12-14

Jüripäev Tabasalus

15

ESÜ 21. sünnipäev

16-17

Kaugmatkaja

18

We like MoVis

19-21

Kesk-Euroopa Jamboree

22-24

Rahvusvaheline suvelaager

25-26

RSM TOLA

27-29

ERNA matk

30-32

Laagrid Tagametsas

33

HUNDUDELE

34-35

Nuputamine

36

Suurlaager 2017 SEIKLUSRATAS

Vasakuga Ajakiri Eesti Skaut

Eesti Skautide Ühingu väljaanne Toimetuse kontakt: Postkast 260, Tallinn 10503 või ajakiri@skaut.ee Toimetuse koosseis: Karolin Lillemäe, Laura Õigus, Jakob Rosin, Mikk Leedjärv, Sirje Pool Ajakirja Eesti Skaut väljaandmist toetavad Hasartmängumaksu Nõukogu ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Karolin Lillemäe peatoimetaja

Toimetusel on õigus kirju ja kaastöid toimetada ja lühendada.

Fotosid ja käsikirju ei tagastata.

Ajakirja Eesti Skaut toimetus tänab kõiki kaastöö tegijaid.

Ootame uusi kaastöid.

3

TULEVAD ÜRITUSED 2016

Foto: Katri Kaibiainen

TAGAMETSA TALGUD

1. oktoober – administratiivkoolitus 2. oktoober – salga- ja skaudijuhtide koolitus, V osa 8.-9. oktoober– Tagametsa talgud 14.–16. oktoober – hundude Kriimsilma laager 5. november – skautide ÕKV (Õunapuu karikavõistlus) 6. november – salga- ja skaudijuhtide koolitus, VI osa 25.–27. november – Noortekogu 14. detsember – RSMi metsajõulupuu

Traditsiooniliselt toimusid maikuus ka Tagametsa talgud, millega alustas advokaadibüroo TRINITI oma meeskonnaga lammutades vana ja ehitades valmis Tagametsa seiklusrajale viiva uue silla, mis nüüdseks kannabki nimetust Triniti sild.

4 Sellele järgnesid meie oma „Teeme ära!” talgud, kus sai samuti palju tehtud alustades suure silla piirete parandusest ja tõkkepuude paigaldamisest kuni sauna katuse remondiga jätkamiseni välja. Suur aitäh Elena Nagornaya, Anna Danilova, Marina Švetsova, Jekaterina Võsõpkova, Katerina Zakirova, Mihhail Korot ja Karim Nassibullin lipkonnast Siil; Maksim Vassiljev, Andrei Guk, Vladislav Pankratov, Danik Samilainen, Karina Sergienko, Ivan Rist, Maksim Verketis ja Alensandr Piistrom lipkonnast Saturn; Peeter Mändla, Merilyn Oolo-Püi, Jüri Ehandi, Ragnar Luup, Siim Maripuu, Katri Kaibiainen, Madis Rahumägi, Ott Pruulmann, Kristjan Pomm ja Maimu Nõmmik ning Rannar Luup ja Karl August Nõmmik. Samuti suur tänu skautmasterite kogule koosseisus Ille Maidre, Valdik Kask, Küllike Villa, Tarmo Oidekivi ja gaiderkogust Mare Oidekivile, kes tegid samaaegselt korda meie Õunapuu kinnistu Pärnumaal. Järgmised Tagametsa talgud toimuvad oktoobri teisel nädalavahetusel ja siis juba koos suurlaagri meeskonnaga.

Projekti "Ühised noored" lõpuüritus

ESÜ majandusjuht Ragnar Luup osales EEA Grants rahastuse lõpuüritusel, kus võeti kokku 2 miljoni euro jagamine kahe viimase aasta jooksul erinevatesse riskilaste projektidesse. ESÜ osales rahastatavates projektidest projektis „Ühised noored“.

Projekti „Ühised noored“ alamprojekti „Edukalt edasi“ tegid koostööd ESÜ, Nukufilmi lastestuudio ja EVS. "Ühised noored" projektist saab lugeda http://yhised.enl.ee/et. Lava peale sai "Ühised noored" alamprojekt "Seksuaalharidus kõigile", kes saavutas rahvusvahelise tunnustuse. Sellest lähemalt siit: www.entk.ee/riskilapsedjanoored/rahvusvaheliselt-tunnustatud-projekt-uhised-noored.

2017

29. jaanuar – salga- ja skaudijuhtide koolitus, I osa 25. märts – üldkogu ja tänuõhtu 2. aprill – salga- ja skaudijuhtide koolitus, II osa 21.–23. aprill – Jüripäeva laager 08.–15. juuli – suurlaager Tagametsas Nimekiri ei ole täielik.

Täpsem info www.skaut.ee lemäe

Foto: Karolin Lil

Chris Holtby valiti ESÜ auliikmeks

Briti suursaadik Eestis Chris Holtby sai 5. augustil Eesti Skautide Ühingu auliikmeks. Augusti lõpus oma suursaadikutööd Eestis lõpetav Chris Holtby on kogu oma Eestis resideerimise aja olnud Eesti skautluse suureks toetajaks ning ta oli valitud ka Eesti skaudiorganisatsiooni patrooniks. Tänuks mitmekülgse abi ja toetuse eest otsustas Eesti Skautide Ühing nimetada ta oma auliikmeks.

Sellekohase tunnistuse ja nimelise skaudinoa ning Eesti rahvusvärvides skaudikaelaräti sai Chris Holtby kätte Aegviidus, kus toimus Eesti ja Briti skautide ühislaager. Suursaadik oli laagrit külastamas, et katsumusena teha läbi skautide poolt korraldatud ERNA matka kõrgseiklusrada.

Aitäh, Kristi!

Juunis läks uusi väljakutseid otsima projektijuht Kristi Loide.

Suur-suur aitäh sulle Kristi 10-aastase panuse eest Eesti Skautide Ühingusse. Jääme sind igatsema ja loodame kohtuda skaudiradadel ka edaspidi!

5

Norras otsustati Euroopa skautide tuleviku üle

Lipkonna Okaskannel hundud Viru rabas 30. aprill oli soe päikesepaisteline ilm ning lipkonna Okaskannel hundurühm Kuldsed Kotkad käisid koos peredega Viru raba uudistamas. Kaasas oli hundu Ingmari isa Tiit ül Foto: Monika Isk Hunt, ornitoloog, kes näitas põnevad rabaelanikke ja taimi. Käisime vaatetorni otsas, sõime eelmise aasta jõhvikaid (mis olid väga maitsvad) ja soovijad pistsid jaladki värskesse rabavette. Soovitame Viru raba kõigile!

Kas sa teadsid, et ... ... skautide maailmaorganisatsioonis (WOSM) on kokku 6 regiooni ja Eesti Skautide Ühing kuulub Euroopa regiooni? ... Euroopas on 1,7 miljonit skauti 40 riigist? ... Euroopa regiooni kõrgeim võim on Euroopa skautide konverents, mis toimub iga kolme aasta tagant?

22. juunil lõppes WOSMi Euroopa regiooni 22. konverents, mis toimus Norras Oslo lähedal. Samal ajal toimus ka gaidide maailmaorganisatsiooni Vanemskaudid Euroopa regiooni konverents ja koos leiti aega ka ühise testisid peaskaudi kingitust konverentsi jaoks. Viie pingelise konverentsipäeva ajal Vanemskautidel on nüüd uus põnev programm ja nii valiti Euroopa regiooni uued komitee liikmed, vaadati said märtsis ametlikult vanemskautideks ka lipkonna üle põhikiri ja tehti vajalikud muudatused ning kinnitati Okaskannel noored. Pärast vanemskautide katse järgmise kolme aasta plaan. läbimist kinkis peaskaut Kristjan Pomm meile WOSMi Euroopa komiteesse kuulub 6 liiget ja järgmise lauamängu iKnow. 17. aprillil võtsimegi kätte ja kolme aasta jooksul langeb vastutusrikas ülesanne Euroopa proovisime seda mängu mängida. Küsimused skautlust juhtida järgmistele skautidele Euroopast: komitee olid väga rasked ja enamikele me vastuseid esimeees Kevin Camilleri Maltalt, aseesimees Lars Kramm ei teadnud, aga mäng ise ole väga põnev ja Saksamaalt, Chip Veerle Haverhals Belgiast, Nicolò Pranzini saime palju targemaks. Aitäh Kristjan!

Itaaliast, Hulda Sólrun Goðmundsdóttiri Islandilt ja Julijana Daskalovi Makedooniast. Jõudu ja jaksu uutele komitee liikmetele!

Eesti Skautide Ühingu delegaadid Norras olid juhatuse esimees Siim Maripuu ja välissuhete juht Tuuli Land. *** "I can promise you that a young person who joins a Scouting programme will be a better spouse, a better parent, a better employee, a better employer, and better prepared to give back to their community."

Scott Teare, Secretary General WOSM, 17/06/2016 Oslo, Norway Foto: Monika Iskül

Foto: lipkonna Okaskannel kogust

Harku valla külade päev

6

11. juuni 2016 toimus iga-aastane Harku valla külade päev. Sel korral olid oma rohelise telgi ja põnevate tegevustega kohal ka Eesti Skautide Ühingu esindajad – lipkonnad Okaskannel ja Tondisalu. Kõik soovijad said proovida väikest seiklusrada, joonistada söega ilusa pildid, punuda sõbrapaela, teha puupõletiga võtmehoidja ja palju muud.

Suurbritannia juhid külastasid ESÜ bürood

Balti riike külastavate Suurbritannia skautide juhid käisid koos Ökoskautide juhi Deivis Treieriga külas ESÜ kontoris.

Põgusalt vahetati kogemusi skautluse arendamise parimatest praktikatest ESÜ juhatuse esimehe Siim Maripuuga.

Eestlased Roihu suurlaagris

Kui Eesti suurlaagrit peab veel aasta ootama, siis Soomes toimus suurlaager Roihu 20.–28.07.2016 Evo laagrialal. See oli ajalooline laager, sest mitte kunagi varem ei ole Soome suurlaagris osalenud nii palju laagrilisi – üle 17 000. Seda suursündmust käisid kaemas ka 2017 suurlaagri Seiklusratas juht Valdik Kask, programmijuht Monika Iskül koos tütre Anita Lauraga ja infojuht Sirje Pool koos tütre Marta Luisega. Uudistada oli palju ja koduseks suurlaagriks saadi palju häid ideid!

(ees vasakult) Kristi Loide, Andrea Demarmels, Siim Maripuu, (taga vasakult Kristjan Pomm, Liisa Kõrgesaar ja Karolin Lillemäe. Foto: ESÜ kogust

Foto: Monika Iskül

Jüripäev ja uus lipkond Torontos

Ka Torontos tähistas Eesti Skautide ja Gaidide Malev Kanadas Jüripäeva paraadiga. Samuti on uudiseks see, et Torontos on nüüd vaid üks skaudilipkond.

Lembitu Malev (loodud 1949) ja Kalevi lipkond (1953) liitusid 2015. aasta sügisel moodustades uue lipkonna nimega Põhjakotka, mille juhiks on nskm Peter Türk ning abijuhtideks skm Enno Agur ja skm David Hogg (endised lipkonna juhid).

Tervitused ESÜ poolt ja tuult tiibadesse Põhjakotkale!

„Ma armastan aidata”

Eesti Skautide Ühing on üks nendest organisatsioonidest, kes kogub raha www.armastanaidata.ee keskkonnas, et toetada neid noori, kellel ei oleks muidu rahaliselt võimalik meie üritustel osaleda. Sel suvel on „Ma armastan aidata” projekt liikumas mööda Eestit fotonäitusega, kus on välja toodud selles heategevuse projektis osalevad organisatsioonid.

Suur tänu Heateo Sihtasutusele ja Swedbankile, kes on meile sellise võimaluse andnud. Näitus oli üleval Tallinnas, Pärnus ja sealt edasi Kärdlas, Jõhvis ja Paides.

Esimesel pildil: „Jane Ly, Katriin ja Anna lipkonnast Okaskannel on esimesed, kes läbivad uut vanemskaudi saamise kohustuslikku tegevusprogrammi. Skautide, kelle tegevus ei piirdu kaugeltki mitte metsaskäimisega, õppe-eesmärkideks paljude seas on arendada endas suhtlusoskuseid, osata hinnata adekvaatselt grupisituatsioone ning valida endale neis sobiv roll. Lisaks arvestada reeglitega, õppida oma ülesandeid täitma vastutustundlikult ja mõista vastastikuse toetamise vajalikkust. Teisisõnu, skautidel on suur eelis – nad õpivad juba väikesest peale, mis on koostoimimine – oskus, mida läheb vaja kõigil, ent mida paljud õpivad hilisemas elus hoopis läbi kalli meeskonnakoolituse.”

Skaudid külastamas Ämari lennubaasi

Skaudid käisid ESÜ peavanem Chris Holtby kutsel Ämaris Briti hävitajatega tutvumas ning õhkutõusu imetlemas.

Briti kuningliku õhuväe esindajad tutvustasid skautidele uudistada eskadrilli koosseisu kuuluvaid lahinglennukeid Eurofighter Typhoon ja näha lennukite õhkutõusu.

Euroopa regiooni eesistuja külastas Eestit

9.–12. juunini külastas WOSMi Euroopa regiooni komitee eesistuja Andrea Demarmels Eestit. Kavas oli juhatusega ESÜ murede ja rõõmude kaardistamine, büroo ja kontoriga tutvumine ning Rohelise päeva raames ESÜ sünnipäeva tähistamisest osa võtmine ja skautidega kohtumine.

Kajaka salga koolitus Eestis 19.–21. augustil kogunesid skautlike noorteorganisatsioonide noored juhid Eestist ja Kanadast Kajaka salga Eesti koolitusele. Pikemalt saab sellest lugeda ajakirja järgmisest numbrist.

Foto: Kajakas

Skaudid kuninganna sünnipäeval

7

7. juunil oli meie patrooni, Briti suursaadik Eestis, Chris Holtby vastuvõtt suursaadiku residentsis Tallinnas kuninganna Elisabethi sünnipäeva auks, kus Eesti skaudid osalesid lippude auvalves. Kõnes tõi suursaadik esile ka oma tööd Eesti skautidega ning kiitis tublisid skaute ja vabatahtlikke juhte! Peaminister Taavi Rõivas tervitas saabumisel eraldi lipuvalves olevaid skaute!

Aitäh lipuvalves olnud Tallinna ja Tartu skautidele: Gregor Pihlak, Miron Šois, Peeter Paju, Mark Aleksander Fischer, Svea Sumberg, Kerli Unt ja Kristina Keerdo. Vastuvõtul osalesid ka ESÜ juhatuse liikmed, Ökoskautide ja Tormilinnu juhid, büroo esindajad ja peaskaut

ESÜ LIIKMEMAKS Kas oled juba 2016. aastal liikmemaksu tasunud? Eesti Skautide Ühingu konto number on EE581010022049447003 ning liikmemaksu suurus on 5€ (teisele liikmele perekonnast 4€, kolmandale 3€ ja neljandale ning enamale 2€). Vajadusel on võimalik skaudijuhil kirjutada ka liikmemaksust vabastuse avaldus.

Seekord valisime persooniks, keda tutvustada, ajakirja Eesti Skout, mis 2016. aastal tähistab oma 95. juubelit. Ajakiri on Eesti skautide jaoks olnud väga oluline häälekandja ning kui kodumaal seda välja anda ei saanud, tehti seda välisriikides. Ajakirja ilmumine on 95 aasta jooksul praktiliselt katkematu olnud ja me võime olla uhked, et meil on nii pika traditsiooniga täitsa oma ajakiri.

8

Eesti Skout 95 1921. aastal loodud Eesti Skautide Robert Baden-Powellist ajakirjas Eesti Skaut Malev otsustas esimeste asjade seas Kui Baden-Powell Eestit külastas, kirjutati ajalehe Eesti Skout väljaandmisega (sõna sellest ka ajakirjas Eesti Skout. 19. augustil skout ei ole viga, vaid nii kutsutigi skaute tol 1933. a võtsid Eesti skaudid Tallinnas vastu ajal, kasutati ka sõnu skouting ning skoutism skaudiliikumise isa Lord Baden-Powelli, ‒ toim.). Praeguse ajakirja eelkäija ilmus keda saatis tema reisil 300 Inglise skau1921-1940 (viimane number ilmus juulis) dija 600 gaidijuhti.

Tallinnasse kogunes ning Eesti skautluse keelustamise ajal ilmus 1500 Eesti skauti.

See oli Eesti skautide pagulusskautidel oma ajakiri „Tulehoidja“, suursündmus. mis muutus kiiresti ülemaailmseks Eesti noori ühendavaks ajakirjaks ning lõpetas ilmumise 50 aastat hiljem, kui Eestis skautlus taas tekkis. 1989 ilmus ajakiri „Eetser“, mis oli sisuliselt esimene skaudiajakiri Eestis pärast 50 aastat keeluaega. 1990. aastal hakkas Eesti Skautide Maleva ajakirjana uuesti ilmuma ajakiri Eesti Skaut (loe pikemalt 25 aastat ajakirja Eesti Skaut jürikuu numbrist 2015).

Eesti Skout aastal 1921

1921. a kirjutati: „E. Sk. Maleva häälekandjat Eesti Skouti otsustati välja andma hakata Tartus, kolm korda kuus ilmuva ajalehena Hommiku Postimehe suuruses (tegelikult ilmus 5‒8 korda aastas, 1921. a: 23. aprill, 5. mai, 25. mai, 5. oktoober, 25. oktoober, 25. november, 15. detsember). Üksiku numbri hinnaks määrati 5 marka. Honorari maksmise küsimus otsustati põhimõttelikult jaatavalt, kusjuures honorari suurus ning maksmise üksikasjad jäeti toimetuse määrata. Eesti skoutide isa Anton Õunapuu mälestuseks väljaantava raamatu tegelik korraldamine jäeti Päästaabi hooleks, kes seks vastava isiku peab leidma ehk toimkonna moodustama. Päästaap korraldab ametlikku kirjavahetust väljamaaga. Esperantokursuste korraldamine jäeti üksikute sk. organisatsioonide korraldada. Õpireisid otsustati esimeses järjekorras korraldama hakata üksikutes maakohtades. Laager otsustati korraldada kohe pääle "Noorte Püha" Pühajärvel.

Osavõtjate arv piiratakse 100. Eesti Sk Maleva lipp võeti vastu: sinine lipp valge ristiga, risti ääres must kant. Risti keskel Eesti skoudi märk tammelehtedes pärjas.”

1921. aastal oli vastutav toimetaja direktor K. Treffner, peatoimetaja skm J. Elken, toimetus sk R. Antik ja sk R. Ritsing II. Keelelist korrektuuri tegi keeleteadlane hr Veski.

Asemikkude Kogu II koosolekul määras peastaap ajakirjale 20 000 marka toetuseks. Üksiknumbri hinnaks oli alguses 5 marka, aasta teisel poolel juba 6 marka. Talitus: Tartus, Lutsu tn. nr. 14. Väljaandja: Eesti Skautide Maleva Asemikkude Kogu. Trükitud "Postimehe" trükikojas, Tartus.

Ajalehes olid rubriigid: koosolekud, esmaabi, skautlikud mängud, B-P elulugu, skaudikirjandusest, mõndasugust (praktilisi nõuandeid, õpetusi), skautide liikumine siseriigis (erinevatest rühmadest, nendega seotud teated jne), teated, skautide liikumine väljamail, skautide kirjad.

Välis-eesti noorte ajakiri Tulehoidja

Kui Eestis keelati ajakirja väljaandmine, jätkati seda välis-Eesti kogukondades välismaal. Tulehoidja asutas ja oli esimeseks toimetajaks Heino Jõe. Esimene number ilmus 1946 septembris ajakirja Kodukolle lisana. 6 number ilmus juba ajalehe Teataja lisana. 1949 hakkas ajakiri ilmuma iseseisvana formaadis A4. Heino Jõe rändas Kanadasse ning ajakirja tegemise võtsid üle Stockholmi noored, 1952. a ilmus Tulehoidja offset trükis, A5 formaadis ja mustvalges trükis.

1958. a muudeti igakuine ajakiri 4 korda aastas ilmuvaks, lehekülgede arv 44. Tulehoidja registreeriti Rootsi Ajakirjade Liidus ja sai oma ISS-numbri.

Ajakiri otsustati muuta ülemaailmseks, toimetused alustasid Austraalias, Argentiinas, Brasiilias, Kanadas ja Saksamaal.

Malevad korraldasid ühistellimisi, et majanduslikku kandepinda tagada. Peatoimetaja oli Susanna Tomson. 1965 loobus Rootsi vastutavast rollist ning loobuti lepingulisest kokkuleppest, siiski laekus toetusi organisatsioonidelt ja üksikisikutelt, et ajakiri jätkuda saaks. 1996 lõpetati Tulehoidja ilmumine, sest ei suudetud vajalikke summasid välja panna ning liikmete arv oli kahanenud.

Sisuliselt oli Tulehoidja eesti noorte oma ajakiri, mille sisu ja ilme sõltus paljuski noorte kaastöödest. Ajakiri oli ainuke eesti noorteajakiri vabas maailmas. Tulehoidja oli rahvusliku tule ja vaimu edasikandja noortele väljaspool kodumaad, see oli ainuke ajakiri, kus eesti noorte kirjutised ilmusid ning sai lugeda emakeeles. See sidus eestlasi maailma eri paigus.

Tulehoidja ilmus 50 aastat.

Seda tööd tehti eesti noorte heaks armastusega ning tasuta.

15.07 toimus Rävälä Skautide Maleva suvelaagris Maimu Nõmmiku skautmasteri töö kaitsmine. Teemaks oli salga- ja skaudijuhtide kool, mida alljärgnevalt ka tutvustame. Palju õnne skm Maimu Nõmmikule eduka skm töö kaitsmise eest!

Skautmasteri töö:

Salga- ja skaudijuhtide kool Maimu Nõmmiku tööst tegi kokkuvõtte Karolin Lillemäe

Salgaja skaudijuhtide kooli (SJK) eesmärk on anda noortele vanuses 12–17 a esmast juhtimiskoolitust ning uutele/ vähese kogemusega/eelneva koolituseta täiskasvanud juhtidele/vabatahtlikele korralik ülevaade skautlusest.

Kursus annab noorele ülevaate salgajuhi rollist nii salgas kui ka rühmas.

Samuti annab uuele täiskasvanud juhile/vabatahtlikule ülevaate täiskasvanu rollist skaudijuhina.

Teadmisi ja oskusi koonduste ja kavade koostamisest ning läbiviimisest.

Kursus annab võimaluse noorel/uuel juhil/vabatahtlikul arendada oma esinemisoskusi harjutades oma kursusekaaslaste ees koonduste läbiviimist.

Kursus on suunatud skautidele ja vanemskautidele, kes on sooritanud vähemalt Kase järgu (noored 12–17-aastased) ning uutele/väheste kogemustega/eelneva koolituseta täiskasvanud skaudijuhtidele ja vabatahtlikele. SJK on ESÜ koolituskavas esimese tasandi koolitus kõigile uutele juhtidele – nii noortele kui ka täiskasvanutele.

Uutel täiskasvanud juhtidel või vabatahtlikutel on soovitav eelnevalt läbida ESÜ Tere-tulemast kursus, mis annab antud kursuse osalejale skautluse skaudioskuse esimese taseme teadmised, mille järel võib osaleja anda oma skauditõotuse, kui ta seda soovib.

SJK on Eesti Skautide Ühingu skautide ning vanemskautide programmis salgajuhi skaudioskus.

Olles sooritanud kaks osa, on saavutatud salgajuhti skaudioskuse I tase.

Olles sooritanud neli osa, on saavutatud salgajuhi skaudioskuse II tase.

Olles sooritanud kõik kuus osa, on saavutatudsalgajuhi skaudioskuse III tase.

Olles osalenud vähemalt kolmel osal lektorina ja teinud vähemalt kuus ettekannet, on saavutatud salgajuhi IV tase.

9

Kursus koosneb kuuest osast (moodulist). Kursust võib läbi viia erinevalt: kas 6 ühepäevase õppepäevana, kolme nädalavahetusena või iganädalaste paaritunniste koosolekutena. Moodulite järjekord ei ole kohustuslik, kuid soovitav on läbida kursus etteantud järjekorras. Selline süsteem on paindlik, lubab noorel või täiskasvanul läbida kursuse endale sobiva graafiku alusel (näiteks on võimalik üks osa vahele jätta ja teha seda järgmisel korral). Kui kursuse mooduleid korratakse igal aastal või üle aasta, aitab see kindlustada, et võimalikult palju osavõtjad saavad kõik moodulid läbitud. Noortel on SJK lülitatud skaudioskuste hulka, mis peaks innustama nende osalemist kõigil kuuel osal (kaks osa võrdub ühe skaudioskuse tasemega).

10 Oluline on anda kõikidele osavõtjatele võimalus ise koostada ning läbi viia koondusi oma eakaaslastele või noorematele, pärast mida tuleb osavõtjal koos teiste juhtidega toimunut analüüsida. RSMi korraldatud kursustel korraldati nii, et koolituse päeva lõpus tulid hundud kohale oma koondusele. Kursuse osalejad planeerisid koonduse ja viisid selle ise läbi. Üksuse juhilt oli tavaliselt osavõtjatele soovitus, nt teema või õppetegevuse suhtes. Hundudel oli põnev osaleda koondusel, mis ei olnud „tavaline” ning mida viisid läbi uued ja põnevad noored juhid.

Kursust võib läbi viia lipkonna tasandil skaudijuhtide või kogenud vanemskautide poolt, kuid soovitav on seda teha piirkondliku maleva tasandil, nii saavad erinevate lipkondade noored ning juhid omavahel tuttavaks ning kursuse läbiviimine on ühiselt kergem.

JUHTIMISSTIILID (45 min) EESMÄRK: Loengu lõpuks on osalejad:

Õppinud, millised on kolm erinevat juhtimisstiili. Läbi proovinud, millised juhtimisstiilid on millistes olukordades efektiivsemad.

SISSEJUHATUS (5 minutit)

Selle loengu käigus uurime kolme erinevat juhtimisstiili.

Need on: Autokraat. Autokraatlikud juhid on Ülemused (bossid).

Nemad otsustavad ainuisiklikult, nagu neil oleks ainuvõim teiste üle (diktaator). Sellise stiiliga saavutatakse efektiivseid tulemusi ilma (või vähese) meeskonna liikmete osalemiseta otsustusprotsessis. Ei ole efektiivne, kui juhil puudub kogemus/pädevus antud teemas või olukorras. Efektiivne häire olukordades, kuna otsuseid tehakse kiiresti ja kergesti, käsud viiakse täide ilma vaidluseta. Selline juhtimisstiil ei ole alati populaarne.

Demokraat. Selline juht peab nõu oma meeskonna liikmetega. Nad koguvad informatsiooni ja arutavad probleemid läbi ning kindlustavad, et kõik meeskonna liikmed saavad oma arvamust avaldada. Selliselt ta kindlustab, et terve meeskond on otsuse langetamisel osalenud ning „omandavad” otsust (näiteks kompromissi tegemisel). Selline juhtimisstiil võib olla aeganõudvam, mis võib pinget tekitada ja olla ebaefektiivne kiireloomulistes olukordades.

Vaba (Lassiez-faire). Selline juht laseb meeskonnal tegutseda segamata ning juhiseid andmata. Nad on delegeerijad ja lasevad meeskonna liikmetel tegutseda omal viisil ning omal ajakaval. See on efektiivne juhtimisstiil, kui meeskonna liikmed on hästi koolitatud ja motiveeritud. Kuid selline stiil on ebaefektiivne olukordades, kus nõupidamine või käsud on vajalikud nt meeskonnatöö olukordades. ÜLESANNE (30 minutit).

Püramiidi tegemine (võib kasutada muud sarnast

ülesannet) Varustus: 6 papptassi salga kohta 1 kummipael salga kohta 1 rull majapidamisnööri Käärid/nuga nööri lõikamiseks Ettevalmistus: Lõika 6 nöörijuppi (ca 1 m pikk) iga salga jaoks.

Seo üks ots nööri kummipaela külge (igale kummipaelale 6 nööri).

Pane tassid tuppa laiali.

Fotod: Maimu Nõmmik, lipkonna Tormilind kogu

Näidiskoondus

TEGEVUS: NB! Viia tegevus läbi kolm korda, kasutades igal korral erinevat juhtimisstiili. Arutada toimunut salgaga peale Vahepeal tuleb ikka ette, et koonduse läbiviimiseks saavad igat korda. ideed otsa või ettevalmistusaega napib. Toome siinkohal 1. Jaga osalejad salkadesse.

2. Vali salgale juht ja määra talle juhtimisstiil, mida ta peab juhtidele välja ühe võimaliku koonduse idee, mida sobiks sügishooajal kasutada. kasutama.

3. Iga osaleja hoiab ühest nöörijupi otsast kinni.

4. Eesmärk on panna tassid püramiidi ilma tasse HUNDU KARJA KOONDUS KUUPÄEV________ kätega puudutamata. Kasutada tuleb nööridega kummi.

Juhid:______ ___________________________ noored (arv):___ ________ 5. Et tass üles tõsta, peavad salga liikmed oma Tegevus Aeg Tegevuse kirjeldus Juhatab nööridest kummi laiali venitama ning selle siis tassi Kogunemistegevus 5‒10 min Mäng: kukevõistlus, otsa üle paigutama. Kui nöörid natuke lõdvemaks liig või paar 11 Avamine, ülevaatus 5 min Riivistus, valvel, vabalt, juhtlause lasta, tiheneb kumm tassi ümber. Siis tõstetakse tassi õpetus õrnalt nööridega, tassi paigale pannes tõmmatakse Mäng 10 min Vägikaika vedu Üle nööri hüppamine nöörid jälle pingule, et kumm eemaldada (Ära Katsed/õppetund/ 15‒20 min Hellkäpa 11. Mõistatused ja vanasõnad osavõtjatele lahendust ette ütle, las nuputavad ise Mäng: vanasõnad ja mõistused on temaatiline tegevus lõigatud tükkideks ja tuleb kokku välja). NB! Nöörile võib sõlme teha, millest ettepoole panna. Pärast viktoriin: ütleme esimese ei tohi kinni hoida. poole vanasõnast, nemad lõpetavad.

NB! Korrata veel kaks korda erinevate juhtimisstiilidega.

Kontrollida aega, et jõuaksite kõiki kolme juhtimisstiili kasutada.

ARUTLUS (10 min)

Laul Töötund/käsitöö/ Mäng

5 min 15‒20 min 5 min

Küsime mõistatuse ‒ nemad vastavad.

Tiiu talutütrekene, Kaerajaan Näpunöör Patsipunumine. Varustus: Kolm 3‒4 m pikka nööri/paela. Igast pesast (4 hundut) hoiab ühte otsa üks noor, teises otsas hoiab iga noor ühte paela.

Pesa peab koostöös punuma patsi, paeladest ei tohi lahti lasta. Võidab pesa, kes esimesena valmis saab.

Mardipäeva kombed

Arutada osavõtjatega järgmisi küsimusi: Jutt 10 min 1.

Mis probleemid esinesid erinevate Mäng 5 min juhtimisstiilidega?

Hingeline tegevus 5 min Sõprusring. Räägime sellest, mis on 2. Mis olid iga erineva sõprussäde.

Lõpetamine, teated 5 min Isadepäeva matk (vm saabuv üritus) juhtimisstiili plussid?

Järgud: Erialakatsed: 3. Tehke ajuraju ja nimetage Hellkäpp 11, 12 / ühekõrva 6, 7, 8 olukordi, kus need erinevad Märkused: Laulusõnad teisel lehel juhtimisstiilid oleksid efektiivsed või ebaefektiivsed.

4. Arutage järgmisi olukordi Oi, Kaera Jaan, Tiiu, talutütrekene, kaske, kaske, ning mis oleksid tagajärjed oi, Kaera Jaan, Tiiu, talutütrekene, kaske, kaske. meeskonnale: a) Põlevas majas karga välja kaema!

Kas on kesvad keerulised, olev demokraatlik juht, kes Sest saab nobe neiukene, kaske, kaske, Kaerad katse kandilised? peatab selleks, et kontrollida, kas sest saab nobe neiukene, kaske, kaske. kõik meeskonnaliikmed on nõus, Oi, Kaera Jaan, otsusega põlevast majast lahkuda; oi, kaera Jaan, Sukavarda veeretaja, kaske, kaske, b) autokraatlik juht, kes otsustab, karga välja kaema! sukavarda veeretaja, kaske, kaske.

Kas on kikas kaeras käinud, milliseid filme meeskond tahab Kanakari kesva läinud? vaadata; c) vaba juht, kellel on Leemekulbi liigutaja, kaske, kaske, vaja pakiline ülesanne täita Oi, Kaera Jaan, Leemekulbi liigutaja, kaske, kaske. määratud tähtajaks. oi, Kaera Jaan, Proovige saada kõikidelt osavõtjatelt nende arvamus ning selgitus, mis nende arvates olid edukuse faktorid.

karga välja kaema!

Vares võtab viljatera, Kaaren katkub kaeratera!

Oi, Kaera Jaan, oi, Kaera Jaan, karga välja kaema!

Võta vemmal- viruta Ja linnud kaerast kihuta

Jüripäev 2016 toetajad:

Jüripäev Tabasalus Merilin Ehasalu Rakvere Skaudid

12

Ligi 500 skauti ja gaidi kogunes Jüripäeva avamisele Fotod: Karolin Lillemäe

Sel aastal toimus skautide ja gaidide Jüripäev Harku vallas, Tabasalus 22‒24.04.2016. Laagri põhikorraldusrõhu võttis endale lipkond Okaskannel ja teemaks valiti „Tervislikud seiklused”. Laagripaigaks oli Tabasalu Ühisgümnaasium. Kokku tuli pea 500 skauti ja gaidi, lisaks külalised Lätist.

Näpi-Loobu-Tabasalu

Jüripäevale algas sõit Näpilt kell 16.00. Näpilt tulid peale Vaeküla Siilikesed ja osad Rakvere Skaudid. Mina (Merilin Ehasalu), Heimo ja Kuldar tulime Loobust peale. Kui bussi tulime oli nii tore näha teisi skaute ja skaudijuhti. Algaski tee Tabasalu poole. Tee tundus küll väga pikk, aga lõbusamaks tegi reisi meie bussijuht, väga tore reisiteenindaja. Koolimajja jõudes ootas meid Heiko juba ees. Meie klassiruumis (matemaatika klass) oli 27 skauti. Kell 19.00 saime lõpuks süüa. Toit oli hea, saime pilaffi ja pirni.

Avatseremoonial tantsimisest tõotuse andmiseni

Kui söönud olime, siis sättisime end rongkäikuks. Õue jõudes hakkasime ennast paika sättima, kui tuli välja, et Rakvere Skaudid ja Vaeküla Siilikesed ei saagi rongkäigus koos olla, see oli kurb, sest tavaliselt teeme me kõike koos. Aga mis teha, Kõbu (Marek Kõbu) oli konkreetne, pidime sellega leppima.

Kogunemispaika jõudes räägiti jüripäevast, lauldi ja sai ka tantsida. Tantsimine oli päris hea, sai keha soojaks, sest õues oli päris jahe juba. Kui avatseremoonia ära lõppes, andsid meie skaudid tõotuse: Rakvere omadest Heimo, Josep ja Martin, Vaeküla Siilikestest andsid ära Jarmo, Denis, Kadi, Viktoria, Jaanika ja Reigo. Väga tublid!!!

Jüripäev 2016 sponsorid:

Voodi moodi voodi toodi voodi poodi

Saabus laupäeva hommik. Kui kõik üles ärkasid, sättisime end valmis, et minna pühale hommikusöögile. Enne sööki saime jüripäeva märgid kätte. Muidu oleme saanud niisama aitähi eest märgid, aga seekord tegi skaudijuht Andres teistmoodi. Igaüks võttis märgi ja andis ühele inimesele ja pidi ütlema, miks ta sellele inimesele andis. Päris põnev oli kuulda, mida keegi märgi üleandmiseks välja mõtles ja kellele andis.. Pärast sööki läksime klassiruumi tagasi ja sättisime end matkarajaks valmis. Meie grupis oli Heimo, Andres, Heiko, Margo ja Kuldar. Meie salga nimi oli „Kui kunagi veel näeme, nari voodi moodi voodi toodi voodi poodi, siis teisiti on kõik”. Kuid kui punkti jõudsime, siis ütlesime lühema nime ja selleks oli „Kui kunagi veel näeme....”.

Kilekoti keeramine, maitse-KIM ja asjade leidmine

Läksime õue, võtsime enda kaardi ja lisaks anti veel jälitusseade ka. See oli hea, sest kui me oleks omadega rappa läinud, siis vähemalt oleks teatud, kuhu meid otsima tulla.

Esimeses punktis pidime kilekoti ümber keerama, aga konks oli selles, et pidime viiekesi kilekoti peale olema. Algus ei läinud meil väga hästi, kukkusime maha. Mõned punktid ikka õnnestus saada. Läksime edasi järgmise punkti poole, selle punkti leidmisega läks aega, sest see polnud täpselt õigel kohal.

Seal pidi üks silmad kinni toite maitsma ja teistele kirjeldama, mis see on. Toite sõi ja kirjeldas Kuldar. See ülesanne läks meil väga hästi. Kolmandasse punkti saamiseks pidime läbi prügimäe kõndima ja ettevaatlikud olema, et kuskile jalg kinni ei jääks. Õnneks keegi pikali ei kukkunud. Kui kohale jõudsime, pidime 10 asja üles otsima. Paari asja üles ei leidnud: postreid

Lipkond Siil saabumas avamisele

13 Harri Kramm näitas avamisel tõeliselt puusipööritavaid tantsuliigutusi

ja kartulit, see oli meie nina ees, nägime seda küll, aga see oli kivi moodi ning oli raske aru saada, mis see on. Ülesanne läks ikkagi hästi. Neljandas punktis tuli valmistada looduslikust materjalist tool ja selle peal kolmkümmend sekundit istuda.

Ilma seletust kuulamata pakkus Kuldar, et toolile võiks istuda Heimo. Õnneks kuulasime seletuse lõpuni ja seejärel otsustati, et mina istun sinna. Mugav tool oli, ei tahtnud ära tullagi.

Kristjan Pomm kulbi ja hernesupiga, salakood koos mereaardega

Kõndsime söömispunkti poole, lõpuks saab süüa. Kui kohale jõudsime, ootas meid Kristjan Pomm koos kulbi ja hernesupiga.

Tal oli lahe põll ees. Kristjan tõstis meile hernesuppi. Hernesupp oli väga hea. Õuna saime ka. Meile anti veel üks ülesanne: kui ära sööme, siis peame tervislikkusega seotud etteaste tegema. Meie tegevus oli selline, et Andres mängis flööti ja meie istusime maas.

Edasi läksime postkasti juurde, mis kaardi peal kirjas oli. Kuldar ja Margo ütlesid, et käivad ise ära. Ootasime ja ootasime, mõtlesime, miks neil nii kaua läheb. Läksime vaatama ja kui kohale jõudsime, saime teada, et ei olnudki postkasti, oli hoopis lisaülesanne. Ülesandeks oli leida mere pealt kood, mis avaks tabaluku, et sealt seib kätte saada. Seibi eest saime boonuspunkte. Kuldar ja Margo läksid paadile. Paadis seletati, et nad peavad juhendama, kuhu sõita ja kus võiks olla see suur pudel, kus kood sees. Pudeli leidsid nad kiirelt ja koodi ka. Tublid poisid olid, et ilusti ära tegid.

Õhtuhämaruses kogunesid vanemskaudid salategevuseks

Tuleroaks läksid habe ja ninasõõrme karvad

Sammusime järgmisesse punkti. Kui kohale jõudsime oli ülesandeks popkorni valmistamine. Meile anti küünal, traat, üks popkorn ja tikud. Panime küünla põlema, popkorni traadi otsa ja popkorni küünla kohale. Pauk tuli ühe minuti pärast ära, aga läks nats kõrbema. Andres proovis, täitsa kõlbas.

Eelviimases punktis pidime kümne minutiga vee keema saama. Vot see ülesanne mulle meeldis. Lahe oli vaadata, kuidas Heimo, Margo, Heiko ja Kuldar puhusid tuld, et vesi kiiresti keema läheks. Oleks pidanud video tegema, vahva, kuidas mehed pepud püsti tuult poti alla tegid. Saime vee keema, isegi 15 sekundit jäi üle, väga napilt läks. Hiljem selgus, et keegi oli oma habeme ära põletanud ja keegi oli kaotanud vasaku ninasõõrme karvad.

Jõudsime kooli juurde, seal pidime viskama kuuli. Lina peal olid punktid, kuhu kuul maandus, nõnda palju punkte said.

Võisid muidugi ka mitte midagi saada, nagu meiega juhtus.

Meile oli antud, et peame seitsme tunniga läbima raja, sellega saime hakkama. Läksimegi koolimajja tagasi ja siis sai ujuma minna.

Laupäeva õhtul oli saal pungil täis

14

Laagri peakorraldaja Monika Iskül rahvatantsurühmaga „Sukad ja Tagi”

Üks tegevuspunkt viis ka merele salakoodi murdma

Eesti skautide patroon Chris Holtby andis jüripäeval üle edutusi

Valmistumine rongkäiguks

Meeldiv üllatus Tervise-show ja auhinnasadu

Õhtul oli saalis olid tervise-show ja disko auhinnasajuga.

Läksin ka vaatama, mis seal toimub, aga saal oli päris väike.

Meile esines rahvatantsurühm „Sukad ja Tagi“. Kutsuti ka teisi tantsima. Pärast oli disko. Lemmiktants oli Tunak Tunak Tun. Harri Krammi juhendamisel tantsis terve laager rõõmuga! Ka reedel laagri avamisel näitas Harri Kramm erinevaid tantsusamme, mis oli väga lahedad.

Laulsime, hüüdsime ja lehvitasime teistele

Saabuski pühapäev, laagri viimane päev. Rongkäiguks kogunemine algas kell 10.30, meie läksime ilusti selleks ajaks õue. Hea uudis oli see, et Rakvere Skaudid ja Vaeküla Siilikesed said koos olla. Kell tiksus ja tiksus. Lõpuks jõudsid ka teised kohale ja hakkaski rongkäik pihta. Laulsime, hüüdsime ja lehvitasime teistele. Jõudsime platsi peale, kus räägiti ja tunnustati parimaid, meie seast toodi esile Kati ja Margus, kes on tõesti tublid ja tragid skaudid. Väga tublid! Õues oli päris jahe, tegime liigutusi ja Andres proovis igal vabal hetkel laulda „Kui kunagi veel ......“.

Lõpuks saabus ka aeg, kus tunnustati parimaid matkajaid, III koha said lätlased ja siis tuli välja, et meie saime teise koha.

See oli küll suur-suur meeldiv üllatus. Poleks uskunudki, et meil nii hästi läks. Suurim üllatus oli veel tulemas. Esimese koha said Pärnu gaidid salganimega „Vanad ja kobedad“.

Samad tüdrukud, keda meie poisid üle lombi tõstsid. Meie jäime neile kuue punktiga alla. Kui oleks esimene ülesanne hästi läinud, oleks vist esikoht ära tulnud.

Jätsime teiste skautidega hüvasti

Siis hakkaski läbi saama see Jüripäeva laager. Kõndisime koolimajja tagasi. Tegime klassiruumi korda. Sättisime pingid paika nii, nagu meile pilt jäeti. Ootasime, millal tuleb skaudijuht Andres ja annaks meile märku, et saame asjad bussi ära viia. Ei pidanudki kaua ootama. Jätsime teiste skautidega veel hüvasti ning läksime bussi. Kui bussi jõudsime, hakkas vihma sadama. Meil ilmaga väga vedas. Andres jagas veel ajakirju Eesti Skaut.

Mulle meeldis seekordne jüripäev, samuti nagu mulle on teised jüripäevad meeldinud. Seekordse jüripäeva ülesanded ei olnud väga kerged, aga olen rahul. Selle eest saime ju ilusa teise koha. Järgmine jüripäev on Tartus. Aitäh ilusa laagri eest, Monika ja CO!

ESÜ 21. SÜNNIPÄEV Sirje Pool Ürituse peakorraldaja

Roheline päev toimus Hasartmängumaksu Nõukogu toel

„Vihma sajab, kõik ujub ...”. Need sõnad tuntud sünnipäevalaulust olid väga sobilikud kirjeldama ka juunikuu teisel nädalavahetusel toimunud Rohelist päeva ehk ESÜ 21. sünnipäeva, mis sel korral toimus perepäevana Tagametsas. Õues oli küll märg ja külm, aga südames soe ja mõnus. Suuri ja väikseid sünnipäevalisi oli üle Eesti kokku tulnud 70. Üritusel osalesid ka WOSMi Euroopa regiooni komitee esimees Andrea Demarmels, ENList Kristjan Tedremaa ja Soome skaute oli esindamas Silja Markkula. Läbi astus ka naabervalla Väätsa skaudist vallavanem Lauri Läänemets. Aitäh, et te tulite ja olite, sest koos oli meil vahva! Sai teha kooki, toimetada hundupesas, õppida kandlemängu, läbida üks matkaring vihmases metsas, osaleda kompostiljoni ja YFU (Youth For Understanding) korraldatud värviliste prillide töötoas ning õhtul lüüa tantsu ja tralli. Ürituselt tekkis ilmaga seoses asju ümber korraldades ka omajagu vahvaid ideid tulevikuks, millest üks oli näiteks Tagametsa saunakino, mida saab kindlasti külastada ka meie tulevastel üritustel. Suur tänu kõikidele, kes aitasid seda päeva ette valmistada ja kohapeal läbi viia!

"Pilvelt tuleb üks võlur, kino kannab ta õlul, filme vaadata tore on koos. Õnne meile ta soovib, täidab kõik meie soovid: kohe viissada jäätist ta toob."

15

Osalejad said oma panuse anda sünnipäevatordi tegemisse

Marianne juhatab päeva

Õhtupoolik saalis. Sõna on ESÜ juhatuse esimehel Siim Maripuul.

Fotod: Karolin Lillemäe, Patrik Helm ja Sirje Pool.

K A U G M AT K A J A „Kuidas me elu kõige kallimat apelsinimahla jõime ehk Kandersteg 2016”

Kerli Unt, Kristina Keerdo Tartumaa Skautide ja Gaidide Malev

Kaugmatkaja toimus Hasartmängumaksu Nõukogu toel 10. juuli varahommikul startis kaks autotäit ehk 14 skauti (Kristina Keerdo, Kerli Unt, Miron Šois, Peeter Aleksander Paju, Richard Erik Tõnisson, Mark Aleksander Fischer, Toomas Matisen, Liina Land, Katri Pruulman, Ott Pruulman, Siim Pruulman, Mihhail Tint, Kirill Tint, Mikhail Aizup) Šveitsi poole, et teha teoks kaugmatkaja koolituse I osa. Sõit Kanderstegi kestis kolm päeva. Vahepeatused olid Poolas väga toreda pere juures ja Saksmaal kaljudevahelises kämpingus. Kanderstegi kohale jõudes tehti meile kiire koha tutvustus ning seejärel seadsime üles oma telgid ja panime püsti laagri.

16

Lumetormis vantsides

Kuna kõigil meil varasemaid mägedes matkamise kogemusi ei olnud, oli esimene matkapäev pisut väljakutseid esitav. Kõrgustega harjumine võttis aega, seega tegime matka jooksul palju pause, mille ajal sai tühjenevat kõhtu täita, veidi hinge tõmmata ja imelisi vaateid nautida. Kokku oli matkapäevi neli, mille jooksul saime kõik väga palju uusi kogemusi ning vajaminevaid teadmisi. Kõige proovilepanevam matk oli teisel päeval.

Ilm ei olnud meie poolel – pool matka möödus lumetormis vantsides, külmetades ja lume alla mattunud teerada otsides. Sellel päeval otsustasime ka tippu minemata jätta.

See-eest järgmisel päeval vallutasime tippe lausa kaks.

See matkapäev oli kõigist pikim – üles ja alla kõndisime peaaegu kümme tundi!

Tavapäratult sinine ja külm Viimasel matkapäeval saime nautida seni kõige imelisemaid vaateid. Matkarada kulges ümber Oechinensee mägijärve, mis oli tavapäratult sinine ja külm, kuid kus mõned sellegipoolest ujumas käisid. Kõige põnevam osa rajast kulges järve ääres kõrguvate kaljude vahelt läbi. Rada oli väga kitsas ning libisemisoht suur, mis tegigi matkamise nii meeliköitvaks ja paeluvaks.

Lummav kaljuronimine

Juulikuus lumi on maas

Kanderstegis viibimise ajal oli meil kaks kaljuronimispäeva. Kuna Eestis looduslikult nii võimsaid kaljusid ei ole, ronisime kõik võimalikult palju, et eelnevalt Karulas õpitud oskusi praktiseerida. Meie osavamad ronijad Tom ja Ott harrastasid ühe kõrgema kalju peal ka paarisronimist. Seda oli väga põnev, kuid pisut hirmus vaadata. Meie, nooremad, jäime madalamate, kuid siiski suurepärast ronimiselamust pakkuvate kaljude juurde.

Laskumisraja rõõmuhõisked

Via Ferrata

Ühe kalju peale oli Ott meile valmis seadnud ka laskumisraja. Paljas mõte sellest, et ma ripun nööri küljes, all 30 meetrit tühja maad, tundus algul päris jube, kuid tagantjärele mõeldes ei olnud seal nii hirmsat midagi. Vaade oli lummav ning laskumine ise väga mõnus. Ronides möödus aeg kiirelt ning iga natukese aja tagant võis kuulda järjekordse raja lõppu jõudnud ronija või laskuja rõõmuhõiskeid. Ronimisjärgsetel päevadel valutasid nii mõnelgi meist lihased, mille olemasolust polnud varem aimugi, kuid saadud kogemused ja õpitud tarkused olid seda väärt.

Via Ferrata

Eelviimasel päeval Kanderstegis oli lõpuks käes aeg minna Via Ferratale. Seda päeva olime me kõik kaua oodanud ning ootus tasus end ära. Sealne Via Ferrata kujutas endast 350 m kaljuseina, mille külge olid kinnitatud peenikesed metallist piigid, redelid, trossid ja muud jala- või käetoetuskohad. Ülesronimine võttis meil aega umbes neli tundi. Selle aja jooksul sai meile osaks vapustav vaade, mis kalju pealt avanes: kõrged mäed, sinavad järved, tillukestena tunduvad majad mägede nõlvadel.

17

Esimene matkapäev Kanderstegi mägedes. Soojenduseks 700 meetrit tõusu. Matkapäeva lõpuks sai kilometraaž ca 15 km. Õpime mägedes matkama

Joovastus-elamus

Selline ronimine oli enamikule meist uudne kogemus ning kõik nautisid seda täiel rinnal. Kõige suuremat elamust pakkusid üle kose viivad Nepaali sillad, negatiivne- ja keerdredel ning raja lõpus tekkinud joovastus, et tegimegi selle ära! Väga toredaid mälestusi saime ka laagrielust endast. Ilmselt jääb meile kõigile meelde Kanderstegi superarnenud prügisorteerimissüsteem, hiljaõhtul peetud Eesti vs Maailm võrkpallimäng, Tomi tempos peaaegu jooksusammul tippu ronimine, hirmkalli apelsinimahla joomine (20 € liiter) ning paljud muud pisikesed asjad, mis tegid iga päev tuju heaks ja reisi eriliseks.

Tom harjumuspäraselt sokkides ronimas

Erakordsed reisikaaslased

Iga reisi teeb omapäraseks seltskond ning meie reisikaaslased olid erakordselt toredad. Aitäh Mihhail, Miša ja Kirill, et aitasite meil vene keele oskust praktiseerida. Aitäh armas Kata, et hoolitsesid selle eest, et meil ikka kõht täis oleks. Aitäh Miron ja Peeter, et oma naljadega tuju üleval hoidsite. Aitäh Siim, et meid ilmaoludega kursis hoidsid. Aitäh Sass ja Richard, et juhendasite meid prügisorteerimises. Eriti suured tänud meie kolmele matkajuhile Ottile, Liinale ja Tomile, sest ilma teieta oleks me sellest suurejoonelisest kogemusest ilma jäänud.

Meie ootame juba pikisilmi järgmist Kaugmatkaja osa, sest on ju veel palju tippe, mida vallutada, juhtide õpetussõnu, mida kõrva taha panna ja uusi inimesi, keda kohata.

14. juuli Kaugmatkaja lõunasöök toimus lumepiirist edasi, 2100 meetri kõrgusel. Laskudes soojematesse tsoonidesse sulasid näpud jälle üles

Eesti skaudid rahvusvahelise skaudikeskuse treppidel Kanderstegis. Viimane päev Kaugmatkaja esimese osa kursusest on möödunud ja Šveitsi mägedele tuleb seekord head aega öelda

Fotod: TSGMi kogust

We like to MoViS, MoViS….

Katri Pruulmann (TSGM) & Veeda Kala (Ökoskaudid) TOETAS: Hasartmängumaksu Nõukogu 26. mai varahommikul alustasime oma teekonda MOVISe (Management of Volunteers in Scouting ‒ vabatahtlike haldamine/juhtimine skautluses) kokkusaamisele Saksamaale, imeilusa maastikupildiga Westernohesse, kohalikku skaudikeskusesse. Meil olid mõned mõtted, aga otseselt ei osanud me 18 oodata midagi. Kuid see, mille me sealt saime, oli uskumatu ‒ muinasjutulises maagias olid meid ootamas ülitugevad koolitajad, säravad kaasosalised ning kuhjaga rõõmu ja südant puperdama ajavad ideed.

Koolituse lõpuks olime mõlemad kui elektrijänesed, silmad säramas peas. Miks? Kohe räägime…

Muinasjutu vaimust kantud

Kogu kokkusaamine oli kantud muinasjutu vaimust, mis tähendas, et juba esimesel õhtul pidime maskeeruma mõneks muinasjututegelaseks. Samuti olid kõik töötoad seotud omavahel suureks tervikuks läbi erinevate muinasjuttude.

Muinasjutulisi sissejuhatusi jagus ka töötubade algusesse ning iga päeva alguses tegime sammu päeva (step into the day), mida saatis mõttetera muinasjuttudest. Üks meeldejäävamaid mõtteterasid oli see, et muinasjutud ei õpeta meile ainult seda, et on olemas draakonid, vaid ka seda, et neist on võimalik jagu saada.

Vabatahtlike kaasamisest kaasaegsete trendideni

Koolitajateks olid juba väga kogenud tegijad skautluses: Radu Stinghe, Viljami Hätönen, Juho Toivola, Paolo Fiora, Maya Hänninen, Adrian Suhanea, Mary Nugent jt.

Loenguid ja töötubasid oli nii palju ja enamasti samaaegselt, et kõiki ei jõudnudki läbi käia ‒ valida tuli hoolikalt. Räägiti kaasaegsete trendide jälgimisest ja nende kasutamisest skautluse huvides; kuidas anda ja saada kasulikku, konstruktiivset tagasisidet; tutvustati Soomes kasutusel olevat süsteemi vabatahtlike kaasamisest skautlusesse, selle põhimõtteid ja erinevaid võimalikke stsenaariume.

Eri riikide süsteemid

Tutvusime 14 eri riigi skaudijuhtide koolitussüsteemiga, mis oli igas ühes täiesti isesugune. Rääkisime, kuidas üldse vabatahtlikke kaasata ja kuidas teha seda nii, et vabatahtlik ei tunneks, et ta saab endale igavese ikke. Rääkisime ka coaching’ust ja mentorlusest, nende sarnasustest ja erinevustest ning kasutamisest. Saime teada, et näiteks Saksamaal on uute juhtide jaoks sisse seatud mentorlussüsteem. Erinevad riigid tutvustasid ka oma

Värskes õhus liiguvad mõtted paremini. Veeda ja Katri leedukate, poolakate ja teiste riikide skautidega grupitööd tegemas.

edulugusid: näiteks Poola tutvustas oma Leader+ programmi, Soome aga interneti-badge’ide süsteemi ja Prantsusmaa rääkis, kuidas aidata noorel leida oma tugevaid külgi. Mõtteid, ideid ja energiat kogunes palju ja loodetavasti õnnestub neist vähemalt mõned ellu viia, mille tulemusel oskaksime paremini kaasata praeguseid ja uusi vabatahtlikke ning samuti olla paremini ja rohkem toeks oma suurepärastele ja väsimatutele juhtidele.

Meelelahutuslikult põnev rahvusvaheline õhtu

Skautlusele omaselt leidsime ka palju sõpru paljudest eri riikidest, kes sinna kokku olid tulnud. Kokku oli eri riike seal koos vist umbes 24, Maltast ja Kreekast Islandi ja Norrani, Suurbritanniast Sloveeniani ja Prantsusmaast Poolani.

Meelelahutuslikult põnev oli rahvusvaheline õhtu, kus Belgia säras oma kuulsa šokolaadiga, Prantsusmaa pakkus imelist legendi järgi ingli pisarate jooki, ent leida võis ka mitmeid huvitavaid skautlikke postkaarte, märke ja voldikuid, nt näpunäiteid koolitajale, väärtuspõhise juhtimise ja hundujuhi käsiraamatut ning palju muud.

Kõigile, kes kahtlevad või pelgavad välismaistel koolitustel käimist: skaudid on skaudid ka väljaspool Eestit, ehk sama rõõmsameelsed ja abivalmid, vahest võib-olla ainult veidi jutukamad ja rohkemate ja julgemate ideede ja visioonidega, mis aga ongi see, mis inspireerib ja kutsub vägisi tagasi ka järgmisele kohtumisele minema.

Kõiki, tänu kellele see reis ja need kogemused ja teadmised meile võimalikuks said, tahaks tänada sealõpitud tšehhikeelse tänusõnaga - Děkuji! ^_^ Õpitoad ei pea olema nelja seina vahel.

Skautlikult mõnusalt koguneti lõkkekoha ümber.

Fotod: Autorite kogust

TOETAS: Hasartmängumaksu Nõukogu ja Mõtetest tegudeni

Kesk-Euroopa Jamboree 2016 ehk skautide suurkogunemine Poolas, Wroclawis (2016. aasta Euroopa

Fotod: autori kogust

kultuuripealinnas)

Andres Lillemägi Rakvere Skaudid

19

skaudijuht Daiva ja vanemskaut Saule meile väikse ringkäigu ja oligi aeg magamiskotti pugeda ja unne suikuda.

Kahjuks paljud meist magada ei saanud, sest Leedu skaudimaja asus kesklinnas, kus transport tungis mürinal tuppa sisse.

Suund Poola poole

Aasta tagasi, kui Tagametsas lõppes Balti jamboree, otsustasime Rakvere Skautidega vaadata tulevikku ja guugeldades leidsime informatsiooni KeskEuroopa Jamboree kohta (Central European Jamboree).

Rääkides Rakvere ja Vaeküla skautidega, otsustasime seda laagrit kohapeale vaatama minna.

Ettevalmistused algasid 2015. aasta sügisel kui oli vaja kokku koguda osavõtumaksud ja otsustada, kuidas Poola liikuda. Osavõtumaksu osas tulid appi Eesti Skautide Ühing, kohalikud omavalitsused, Eve Keskküla ja loomulikult lapsevanemad. Transpordi osas tuli appi Vaeküla Kool, kes andis skautidel kasutada oma üheksakohalise bussi. Sellega oli ka selgus majas, et laagrisse saab seitse skauti ja kaks juhti.

Jäi veel küte ja silmapaistev riietus. Selles osas aitasid meid hr Einar Vallbaum ja hr Marko Torm, esimene toetas meid küttega ja teine punaste ööjooksu särkidega. Tänu hr Tormile saime kaasa ka sini-must-valge trikoloori, Eesti lipu.

Tallinn-Vilnius

Alustasime oma teekonda Vilniuse poole 03.08 kell 08.00 Rakvere bussijaama tagusest parklast. Miks võtsime suuna Vilniuse poole? Vilniuses tegutsevad meie sõbrad Leedu skaudid, kellega seovad meid sõprusuhted aastast 2008, kui me esimest korda osalesime nende korraldatud Leedu skautide suurlaagris „Draugystė Ugnis“. Vilniuses korraldasid Leedu

Järgmisel päeval võtsime suuna Poola poole. Sättisime oma GPSil, kelle me „Carmeniks“ ristisime, aadressiks Wroclawi ja sõit võis alata. Ainult natukene üle 800 km. Paari tunni pärast olime piiripunktis ja suur oli meie imestus, kui morni näoga sõdurpoiss käskis juhil väljuda ja uurima hakkas, kuhu minek. Juht teatas tähtsa näoga, et tegemist skautidega, kes Eestist Poola liiguvad. Peas vasardas mitu mõtet, et mis siis nüüd Euroopa Liiduga lahti, et peaks nagu vaba piiriületus eksisteerima. Järsku muutus sõdurpoiss sõbralikuks ja väikse muigega teatas, et tema seljataga on Valgevene. Meie Carmen oli valinud lühema tee, mis oleks viinud meid läbi Valgevene Poola. Õnneks ei olnud suurt hullu miskit, ainult 35 km tuli kilometraažile juurde. Õhtul kell 19.00 Poola aja järgi, mis tund aega meie omast taga, jõudsime Wroclawi, skaudilaagri peavärava juurde.

Indigo all-laager

Olime üks viimaseid skaudigruppe, kes kohale jõudsid.

Seepärast pidime oma all-laagris, mille nimi oli Indigo, telgid üles lööma „peldikute” vahetus läheduses. Mujal enam lihtsalt ei olnud vaba kohta. Kokku oli all-laagreid seitse, igas laagris umbkaudu 150 skauti. Meie all-laagris olid peale meie ungarlased, inglased, iirlased, rumeenlased, poolakad, tšehhid ja alžeerlased. Saime endale laagrimärkmikud, kaela laagrirätid ja laagri ID-kaardi, millega oli meil õigus sõita tasuta linna transpordiga, toituda laagri sööklas ja laagrist sisse-välja käia. Laagri turvameetmed olid päris võimas ja see oli vist kõige paremini organiseeritud asi selles laagris.

Eestlased Alžeeria sõpradega

Üks heategu päevas

Esimene (05.08) täistööpäev (skaudi heategu) laagris algas sellega, et valisime endale töökindad ja ootasime IST vabatahtlikku (International Service Team), kes viiks meid objektile, et saaksime teha ühe heateo meie võõrustajale, Wroclawile. Meie ülesandeks oli pügada puid ja põõsaid ning oksarisu hunnikusse riisuda. Saime endale kohalikud sõbrad, kes olid väga huvitatud eesti keele õppimisest ja soovisid meie esinduskaabusid endale saada.

Jänes, kukk, siga, hani ja kits

20

Teine (06.08) tööpäev tõi meile linnamängu (müüdi purustamine).

Kaardil märgitud kohad olid lahterdatud nelja alagruppi: arhitektuur, kunst/loovus, puhkus/lõõgastus, teadus. Tuli valida üks ja külastada selle grupi viit punkti. Otsustasime, et võtame vabalt ja vaatame kõike, mis ette jäävad. Igal liigitusel oli üks müüt, millega hiljem pidime nõustuma või ümber lükkama. Nägime õhutrammi, mis ühendab Odra jõe mõlemaid kaldaid, üheksa meetrist tooli, maja, mida poolakad tema aukliku ehituse pärast hellitavalt juustuks kutsuvad, skulptuuride kogumikku: jänes, kukk, siga, hani ja kits. Poolakad on võtnud seisukoha, et see monument on mälestussammas kõigile loomadele, kes on tänaval elu jätnud. Avastamist ja matkamist oli küllaga. Austusest Killu Marie vastu, kes kaardiga kõige ees marssis ja meile marsruudi koostas, nimetasime ta GPSiks. Müüti me ei purustanud, sest Wroclaw on väga omanäoline, kaunis, huvitav.

Käsitööpäev siidivärvide ja hennaga

Siidivärvidega kujundatud särk

Kolmas (07.08) tööpäev tõi meile erinevad töötoad (käsitöö töötoad).

Valisime esimesteks tegevusteks särgi kujundamise siidivärvidega ja koti kujundamise batika tehnikas. Need olid ka kõige huvipakkuvad tegevused ja kahjuks või õnneks said need materjalid kiiresti otsa.

Huvitusime ka henna tattoost, mõni tahtis ka kaisukaru valmistada.

Seiklusmäng

Neljas (08.08) tööpäev oli seiklusmäng laagri territooriumil, kus laagrilised pidid läbi viima erinevaid meeskonnamänge ja tagatipuks üles leidma „kadunud kunstniku”. Otsustasime laagri postkontorist saata endale kaardi, kohalikud skauditemplid peale ja postkasti.

Etteruttavalt võin öelda, et sain oma kaardi kätte täpselt siis, kui koju jõudsin.

Mägimatk ja mägibagid

Viies ja kuues (09.‒10.08) tööpäev tõid kaasa kaua oodatud mägimatka Karkonosze mäestikku, mida poolakad kutsuvad hellitavalt „Poola Alpideks“. Vikipeedia allikas ütleb, et tegemist on mäestikuga, mis laiub Tšehhi ja Poola piiril. Alustasime Wroclawist mäestiku poole sõitu rongiga, mis väljus kell 07.11 ja kohale pidime jõudma kuskil kell 11. See oli esimene kord, kus saime internetti kasutada ja kodustele infot jagada või Facebooki pilte postitada. Kolme tunni möödudes hakkasid silmapiiril kumama mägede joonised. Lõpp-peatuses Szklarska Porębas väljusid seljakottidega rumeenlased, tšehhid, slovakid ja eestlased ning muidugi kõige ees Marianne. Tunni aja möödudes alustame matka Wysoki Kamien tippu, mille kõrguseks oli märgitud 1058 meetrit merepinnast. Natuke murelikuks tegi taevast alla voolav vesi, aga nii nagu me naljatades

sõnasime „skaut ei virise” ja sättisime end matkale. Lootsime muidugi, et saame jalga ronimisvööd ja pähe kiivri, aga tegelikult kujunes välja võitlus lampjalgsuse vastu ehk et siis sammusime lihtsalt mäetippu. Natuke raskendatud see oli, kuna vahepeal oli tee püstloodis. Matk mäetippu võttis aega umbes 2 tundi. Kui tippu jõudsime, lõppes ka vihmavalang ja tunni aja möödudes oli tipust ka linna näha. Vaade oli vapustavalt kaunis.

Pärastlõuna veetsime linna peal ja sõitsime mägibagiga (midagi ameerika mägede taolist). Järgmise päeva veetsime peamiselt rongis ja laagriplatsil „hängides“.

Matka järelnähud

Seitsmes (11.08) tööpäev. Ilmnesid esimesed järelnähud matkast mäkke.

Killu ja Annabella nohisesid ja oli märgata haiguse ilminguid.

Talendi-show ja värvide festival

21

Kaheksas (12.08) tööpäev, rahvuste päev. Iga rahvus sai võimaluse Skulptuuride kogumik: jänes, kukk, siga, hani ja kits.

Poolakad on võtnud seisukoha, et see monument on demonstreerida oma kokkamisoskusi ja tutvustada lühidalt oma riiki. mälestussammas kõigile loomadele, kes on tänaval Eestlased pakkusid kiluvõileiba, kama ja sini-must-valge paberiga elu jätnud Kalevi pralineesid. Tuleb tunnistada, et kiluvõileib maitses paljudele ja kommid kadusid silmapilguga laualt. Lisaks küsisime erinevaid küsimusi Eesti kohta, vastuseid oli võimalik leida reklaamvoldikutest (saime need kaasa Rakvere infopunktist). Igal riigil oli oma lipukleeps, mis kleebiti laagris osalejatele pärast ülesande lahendamist.

Pärastlõunal oli kaks suuremat üritust: talendi-show ja värvide festival. Talendi-show’l tegi vapustava etteaste Annabella, kes a capella laulis Valter Ojakääru ja Leelo Tungla laulu „Oma laulu ei leia ma üles”. Annabella esitus oli võimas ja onu, kes helipuldis istus, tegi väga head tööd. Kõik meie sõbrad laagris elasid Annabellale kaasa.

Värvide festivalist me kahjuks või õnneks osa ei võtnud, sest Esimene rida: Alexander Algo, Annabella Lillemägi, Andzelika Lillemägi, Margus Vahter ja Kati Tuzberg otsustasime viimasel (meie jaoks) päeval linna peal jalutada.

Teine rida: Killu Marie Kell Kolmas rida: Andres, Martin Piir, Aleks Niinsalu

Koduteele

Üheksas ja kümnes (13.‒14.08) tööpäev algas kell 06.00 telkide kokkupanekuga ja 07.00 alustasime koduteed.

Rakverre jõudsime 14.08 kella seitsme paiku.

Väsinud, kuid õnnelikud.

Matkal avanes suurepärane vaade

Suured tänud Rägavere, Toila ja Rakvere vallale, LääneVirumaa Maavalitsusele, Rakvere Põhjakeskusele, Eesti Skautide Ühingule, Einar Vallbaumile, Marko Tormile, Eve Keskkülale ja loomulikult lapsevanematele.

TOETAS: Hasartmängumaksu Nõukogu ja Mõtetest tegudeni

Rahvusvaheline suvelaager Kadi Siigur Ökoskaudid

22

Laagrilised jagati kolme gruppi ja iga grupp tegi endale vahva lipu

Briti skaut testib seiklusrada

Briti noored ehitavad madalseiklusrada

Briti ja Eesti skautide külaskäik Chris Holtby residentsi

Heinakuu viimasest nädalast lõikuskuu alguseni toimus Aegviidus umbes 10-päevane skautide suvelaager. Tegemist oli rahvusvahelise laagriga, mille korraldajateks olid Ökoskaudid ning Ühendkuningriigist pärit Nottinghamshire skaudid.

Kuigi brittidele oli kodukoha ning laagri vaheline distants kordades pikem, oli neid veelgi rohkem kui eestlasi. Kohal oli ligi sada inglast ning kümneid eestlasi.

Labajalavalss ja inglise hommikusöök

23

Kuigi laager oli pikk, oli iga päev siiski täis tegevusi.

Laagris sai tutvuda mõlema rahva eluolu, rahvustoidu ning muugi kultuuriga. Näiteks Eesti kultuuri õhtul korraldati köievedu ning tantsiti rahvatantse. Suureks üllatuseks brittidele oli selle juures labajalavalss. Neile tundus uskumatuna, et rivis ringi liikumine, mis on ometi nii lihtne, võib olla tants. Ometi jättis see välismaalastelegi hea mulje.

Briti kultuuri päeval pakuti aga näiteks klassikalist inglise hommikusööki, mis kujutab endast praemuna, peekonit, röstsaia ning tomatikastmes ube.

Loodusmuuseumist Hesburgerini

Kuna laager toimus Harjumaal, ei olnud kuigi keeruline minna ka Tallinnasse. Seega kuulus laagri programmi juurde ka inglastele meie pealinna tutvustamine. Kõigepealt tutvustati loodusmuuseumi. See jättis igaühele erineva mulje.

Kuna äratus oli varajane ning ka magamaminekuga liialt ei kiirustatud, leidus neid, kes igas muuseumisaalis magama jäid. Ometi kuulas suur osa skaute huviga ning sai selle võrra targemaks. Pärast muuseumit käidi ringi vanalinnas ning siis oli Tallinnas vaba aeg. Et keegi seal aga ära ei eksiks, liiguti gruppides, kus oli alati ka mõni pealinlane. Et aga Inglismaal pole Soome kiirtoiduketti Hesburger, otsustasime meie vabal ajal brittidele just seda tutvustada

Briti suursaadik Chris Holtby, kes on Eesti skautide patroon, läbis kahe riigi skautide koostöös valminud madalseiklusraja

Matk kanuude ja tünnisaunaga

Ometi peab igas õiges skaudilaagris ka matkama. Seetõttu oli ka rahvusvahelises laagris kahepäevane matk. Suurem osa teest käidi maha jalgsi, kuid ligikaudu 15 km sõideti ka kanuudega. Õhtul jõutigi kanuudega Voosele, kus peakokk Deivis kõigile spagette valmistas. Koka kiituseks tuleb mainida, et toit oli maitsev ning pärast sööki ootas väsinud matkalisi ka tünnisaun. Hommikuks oldi puhanud ning valmis Aegviitu tagasi liikuma. Ometi ei soosinud matkalisi ilm ning kõik pidid osa teest läbi vihmasaju kõmpima. Seda enam oli iga skaut aga tagasi laagriplatsile jõudes rahul ja õnnelik. Üldiselt jäid laagrist head muljed. Oli võimalus viibida ilusas looduses inimestega, kellega tavaliselt ei kohtu ning neilegi oma kodumaa ilu näidata. Laagris sai loodud palju sõprusi, millest mõned võivad loodetavasti ka distantsist hoolimata kestma jääda.

Fotod: Karolin Lillemäe

24

Veepäeval said skaudid tuletõrjeolümpial palju lõbutseda

Ökoskaut Miron Šois üritas Fun Olympicul parimat aega välja hüpata

Britid korraldatud Fun Olympicul tuli enda pealt vett edasi anda.

Briti skaudijuht Jez ootas väga entusiastlikult raja valmimist

Suur-suur aitäh Briti skaudijuhtidele, ilma kelleta ei oleks laager toimuda saanud

Briti skaudijuhid aitavad rada ehitada

TOETAS: Hasartmängumaksu Nõukogu ja Mõtetest tegudeni Ega päris täpselt enam ei mäletagi, kuidas kõik alguse sai, aga see oli vist ühel salgajuhtide koolitusel, kui Maimu tegi Marjule ettepaneku võtta Rävälä Skautide Maleva suvelaagri korraldamine enda kanda ning Marju, nagu kõik juba kindlasti teavad, on selline „jah, muidugi!” tüüpi inimene. Olles juba põhimõttelise jahsõna andnud, sai asja pisut ikka ka Kadriga arutatud, mille järel olid nad nüüd mõlemad särasilmsed, hakkamist täis ja veendunud, et „Aga muidugi, teeme ära!”. Loomulikult olid paljud skaudisõbrad nõu ja jõuga abiks ning nagu me nüüdseks juba isegi teame, siis tõesti igavesti vahva laagri nad ka ära tegid. Ligikaudu 75 laagrilist veetsid 14.‒17. juulini Pärnjärvel toimunud TOLA laagris üheskoos mõnusalt aega ning said uusi ja kinnistasid juba varasemalt omandatud teadmisi.

Rävälä Skautide Maleva suvelaager ehk TOLA, 14.-17. juuli 2016 Järvi Pärnjärve telkimisalal Ene-Ly Lehtmaa Tuulemetsa

25

TOLA!???

TOLA laager. Te mõtlete kindlasti, et miks ometi küll selline nimi? No täpselt sama mõtlesid ka paljud teised, kes seda nimetust esmakordselt kuulsid.

Vastupidiselt esmastele arvamustele ei tegelenud me seal sugugi tolatsemisega, lühend TOLA tuleneb hoopis nimetusest TOiduLAager ja antud teema sai suvelaagrile valitud just seetõttu, et peale esmast eufooriat pugesid kergemat sorti kõhklused Marjule hinge ning ta otsustas jääda oma liistude ehk siis toiduteema juurde. Pealegi teame me ju kõik, et kui kõht on täis, siis on ka tuju hea.

Piimast ja sidrunhappest kohupiimakreem

Toidulaagri menüüsse kuulusid mõnusad lõkkeõhtud, kus sai lauldud, tokisaia küpsetatud ja kaaslastega erinevaid ülesastumisi korraldatud.

Näiteks tuli noortel välja mõelda reklaam ja see siis laagrikaaslastele ette kanda. Peeti maha ka korralik rahvastepalli lahing, kus võitja selgus pingelises finaaliheitluses. Toidulaborit külastades uuriti erinevate vedelike tihedusi, õpiti apelsinist ja toiduõlist küünalt meisterdama ning piimast ja sidrunhappest kohupiimakreemi valmistama.

Põnevust ja kergemat füüsilist aktiivsust pakkus raketigrilli ehitamise töötuba, kus noored ehitajad said oma töö vilju kohe ka vorstikesi grillides proovile panna. Mõnevõrra eksootilisema kogemuse andis Sloveenia köögi õpituba, kus degusteeriti erinevaid rahvuslikke hõrgutisi ning küpsetati lõkke kohal apelsinikoores šokolaadikooke. Jäädes endiselt oma liistude juurde, tutvustas Marju noortele laagri kööginurka külastades toiduhügieeni algtõdesid.

Kadri viis aga läbi näitliku esmaabi koolituse, kus keskenduti põletustele ja muudele köögis sagedasti juhtuvatele õnnetustele.

Toidulaboris uuriti erinevate vedelike tihedusi

Kadri viis läbi esmaabi koolituse, kus keskenduti põletustele ja muudele köögis sagedasti juhtuvatele õnnetustele.

Matk kahte vaatlustorni

Üheks aeganõudvamaks ettevõtmiseks meie suvelaagris oli aga laupäevane matk, mis raba läbides juhatas noored 4 km kaugusel asuva Paukjärve telkimisalani. Teekonnal läbiti mitmeid punkte, kus tuli rinda pista erinevate ülesannetega, näiteks kompassi kasutades ilmakaare määramine; kuidas kotti puu otsa tõmmata, et vajadusel oma toidumoona metsloomade eest kaitsta; turbasambla määramine ja leidmine; looduslikest vahenditest veefiltri ehitamine ja lõpetuseks ka üks lihtsam sõnamäng, mis väsinud matkalisi erksamana pidi hoidma. Loomulikult roniti mõlema teekonnal asuva vaatlustorni tippu, et ümbruskonnast parem ülevaade saada ja kaunist loodust imetleda.

26

Porgandiautomaat

Paukjärve äärde jõudnuna said kõik kätt proovida ja olemasolevaid oskusi lihvida süütepulga kasutamises ning seejärel sooja tee, võileiva ja puuviljadega pisut keha kinnitada. Siis, kui hundud Paukjärvelt tagasiteele asusid, oli skautidel käes aeg suurem katsumus ette võtta ja üheskoos ellujäämiskursus läbida. Laagriplatsile tagasi jõudes olime me kõik vähe väsinud ning mõneks hetkeks võttis maad kummaline vaikus, ei mingeid meeskonnamänge ega kilkavaid, ringisebivaid lapsi. Selgus, et paljud olid pugenud puhkama ja need, kes just otseselt ei pikutanud, veetsid aega näiteks porgandiautomaadist viimast võttes. Peale kosutavat puhkepausi suunduti salkade kaupa Pärnjärve ujuma, mis peletas viimsegi väsimuse jälje meie matkaliste nägudelt ning õhtu läks edasi juba tavapärases rütmis lõkke ümber koondumisega, et järjekordne laagripäev rõõmsa laulu rütmis õhtuse saata.

Suvelaagrile tagasi vaadates toob Marju välja, et on tehtuga rahul ning eriti suurt rõõmu valmistab vabatahtlike ja lapsevanemate kaasamine laagri korraldamisesse ja läbiviimisesse, mille eesmärgiks oli pisikese Tuulemetsa üksuse tugevdamine. „Kohupiimakreemi“ retsept

Kas teadsid, et piima ja sidruni mahla omavahel kokku segades toimub piima kalgendumine, mis tähendab, et tekib piimavalgu tahenemine ja vee eraldumine? Kui saadud segu ära kurnata (näiteks Kuidas kasutada tulepulka? läbi kohvifiltri), siis saad tahkest osast maitsva kohupiima taolise kreemi ja eraldunud vedelikust mineraalaineterikka hapuka joogi.

KOMMENTAARID: Mõlemad nad maitsevad igati hästi, kuid soovi korral võid Ann Valdi, lipkond Okaskannel: „Laager oli terakese suhkruga maitset veelgi parandada. väga huvitav ja tore. Saime teada uusi asju toiduhügieeni ja välismaiste Kõrvalmärkusena võin aga öelda, et toitude kohta. Toidud olid laagris väga head ning laagri keskel oli porgandiautomaat, kust kui samas retseptis asendada sidrunimahl sai endale tahtmise korral porgandeid koorida. Oli ka skautidele üleelamiskoolitus, mis oli väga äädikaga, siis saate kohupiimakreemi asemel väsitav, kuid huvitav. Ehitasime varjualuse, tegime tulepulgaga tuld ja palju muud põnevat.

Toimus ka pallimängu õhtu, kus igaüks sai rahvastepallis oma oskused proovile panna. Minu hoopis pehme massi, mis tihkelt vormi arvates oli laager hästi korraldatud.” surutuna ja nädalake kuivanuna moodustab Marju Riiel, laagrijuht (Porgand): „Eriti suurt rõõmu valmistab, et lisaks toredale kogemusele plastmassitaolise, küllaltki tugeva materjali. laagri korraldamisel õppisin paremini tundma oma kodukandi inimesi. Erilise pärlina tooksin Antud juhul ei ole muidugi ei tahke osa ega esile Ene-Ly Lehtmaa, kes peale laagri korraldamises kaasalöömist (korraldasid koos Riina ka eraldunud vedelik inimtoiduks sobilik, aga Õunmaaga laagri matka) otsustas, et skautlus on just see, millesse ta panustada soovib. Ning nüüdsest on asunud Tuulemetsa infojuhi kohale. Loomulikult pole ma teps mitte vähem juhul, kui on soov mingil põhjusel ise plastikut tänulik oma teistele armsatele abilistele ja nõuadjatele, kes igaüks panustas rohkem, kui valmistada, siis saate igatahes katsetada. oleksin oodata osanud. Suurimad tänud teile: Kadri Roos, Riina Õunmaa, Maido Jäämees, Meelis Aasma, Kaupo Solom, Mona Õunmaa, Triinu Erints, Anu Kannik ja muidugi mu vaikne taustajõud Andres Hiiemäe. Aitäh, aitäh, aitäh! Ja veelkord AITÄH!!!”

ELAMUSTEROHKE ERNA MATK 2016. aasta ERNA matk oli oma järjekorras juba 17 ja toimus augustikuu esimesel nädalavahetusel. Starditi seekord Aegviidust ning lõpetati traditsiooniliselt Kautlas. Võistlus toimus 24-tunnisena Tümleri rajal, mille võtsid ette 22 võistkonda enam kui 100 osalejaga. Finišisse küll nii paljud ei jõudnud, kuid sellegipoolest oli matk meeldejääv ja elamusterohke. Seekordse ERNA matka esikolmiku moodustasid võistkonnad Karukoerad, Pioneerid ja Turistid.

Alljärgnevalt meenutusi osalenud võistkondade sulest.

Fotod: Erkki Pung

27

Võistkond Kamraadid-Tolerastid: „Meie jaoks oli ERNA matkale Kõrgseiklus esimest korda sattumine üsna juhuslik. Nimelt kinkis viis aastat tagasi üks selleaegsetest korraldajatest meie meeskonnale ERNA matkal osalemise ning otsustasime ühiselt, et võtame väljakutse vastu, kuigi me siis päris täpselt ei osanudki arvata, mis meid ees ootab.

Tegelikkus oli aga katsumus, mis meid juba viiendat aastat järjest ka seekord rajale tõi. Sellel aastal jäi nii mõnigi Kamraad või Tolerast erinevate muude kohustuste tõttu matkast kõrvale ja seetõttu tekkiski Kamraadid-Tolerastid ühismeeskond.

ERNA matk ei ole ainult enda proovilepanek, vaid see on midagi, mida juba osalenu pikalt ootab.

Selle matka hingeks on skaudid, kes oma sooja olemuse, positiivsuse ja innustamisega tekitavad alati soovi tagasi tulla.

Sellel aastal oli juba ERNA algus teistsugune – viie aasta jooksul ei olnud me kunagi nii vara startinud, kell 5.10 ja mitte kunagi polnud see toimunud paduvihmas. Seetõttu oli juba stardis ettevalmistuste tegemine paras katsumus. Lisaks sellele oli enamus meist maganud vaid tunni ringis, ärevus ei lasknud uinuda ning äratus oli juba kella ühe paiku öösel.

Hoolimata vihmast oli vaim valmis ja varahommikune kõrgseiklusrada ning paintball viisid viimasegi väsimuse. Kamraadidele on mitte just nii meeldivaks traditsiooniks saanud ka märgaladel seiklemine, mistõttu ka sellel aastal, mitte küll päris tahtlikult, seal päris mitu tundi veetsime. Seda enam oli kirjeldamatu meie rõõm, kui lõpuks kauguses teel sõitvat autot silmasime. Selle ERNA märksõnadeks ongi lõputu vesi, mida oli kogu aeg ja igal pool, enamasti olid selle all ka teed. Huvitaval kombel päästis aga niiskus jalad, tulemuseks saime vaid mõned üksikud villid.

Mida õhtupoole aeg liikus, seda enam sai selgemaks, et kõikidesse punktidesse me etteantud aja sees siiski ei jõua.

Hoolimata sellest ei mõelnud me kordagi katkestamisele, vaid otsustasime, et teeme nii palju kui jõuame ja Kautlasse lähme igal juhul välja. Nii me teatasimegi enne südaööd staapi, et punktides meid enam oodata ei tasu, kuid jätkame matka, et lõpuks Kautlas kohtuda. Mõned tunnid hiljem, otsustasid kaks tiimiliiget küll matka tervislikel põhjustel katkestada, kuid kolmekesi mindi vapralt lõpuni.

Matka tulemuseks sai umbes 65 kilomeetrit, millest kõige raskemad olid viimased 13, kus lõpu poole viis suures osas tahtejõud. Samuti pole ka viimane kilomeeter tundunud mitte kunagi varem nii pikk ja Kautlas ootas meid maailma kõige parem soe supp ning uni oli magus isegi hoolimata ümbritsevast sääseparvest. Üks on kindel – järgmisel aastal tuleme uuesti ja matkapisik jääb külge. ERNAst on möödas küll juba kolm nädalat, aga muljetamist tuleb ette siiani pea igas seltskonnas.“

28

Võistkond

Turistid:

„Turistid avastasid ERNA matka esmakordselt 2014. aastal ning järgnevatel aastatel on nad iga kord jälle platsis olnud. See on üritus, kuhu ainuüksi enda nime kirja panemine on juba teatavat sorti eneseületus, millest stardi eelõhtuks jõuab kasvada ka väiksemat sorti paanikat meenutav rahutus. Õnneks starti jõudes see ärevus tavaliselt lahtub ja kui esimesed sammud tavaelu mugavustsoonist on tehtud, tulevad järgmised sada viiskümmend tuhat juba peaaegu et iseenesest. Rõhk on siinjuures sõnal “peaaegu.”

Seekordne Turistide stardiaeg osutus loosi tahtel hommikul kell 08.40 – eelviimane stardipositsioon. Viimaste seas startimise miinuseks on see, et suure tõenäosusega tuleb tegevuspunktides oodata järjekorras teiste meeskondade taga.

Ja nii juhtuski – kokku umbes 4,5 tundi. See tähendas ühtlasi ka liikumisstrateegia ümbermõtlemist: tegevuspunktid tuleb läbida kiiruga ning puhkepause võtta ei saa. Vastasel juhul ei jõua kohustusliku 24-tunni piirangusse. Kiirliikumine kajastus ka kokkuvõtlikkus punktitabelis – Turistid kogusid tublid 17,8 ajaboonuspunkti, olles kõige kiiremad rajal.

ERNA 2016 pakkus kõike seda, mis lapsena oli ahvatlev, kuid keelatud; täiskasvanuna vähemalt sama ahvatlev ja ka lubatud, kuid igas teises kontekstis piisavalt jabur, et teoks teha. Turistid said sulistada veelompides (nii nimetati üle pahkluu ulatuvat vett või vee ja muda segu), ületada kraave ja jõgesid selleks mitte-ettenähtud kohtadest ja mängida peitust võõras metsas täiesti võõraste tüüpidega (matkal nimetati neid hellitavalt vastutegevuseks).

Seda nime poolest matkaks kutsutavat, aga olemuselt pigem ekstreemspordi alla liigituvat retke on õigusega nimetatud üheks raskemaks maastikurännakuks Eestis ja ka seekordne, arvult ƧƎITƧMƎ-TƎIƧTKÜMИƎƧ matk, ei teinud selles osas mingeid järelandmisi. Juba ainuüksi sobiva teekonna valimine punktist punkti liikumiseks on paras pähkel, kus tuleb arvestada nii vahemaa pikkust kui ka kiirust. Teedel liikumine on kahtlemata kiirem, aga teekonnad venivad siis pikemaks ja ohtlikumaks vastutegevuse poolest. Erinevalt eelmistest aastatest valiti teekond ühest punktist teise nii, et vaenlasega kokkupuuteoht oleks võimalikult väike.

Kui senini on Turistid teinud oma parima, et ka jõgede ja kraavide kiuste kuiva jalaga kohale jõuda, siis seekord tuli

see lootus juba retke alguses mülkasse uputada ja nentida, et ka üle saapaserva ulatuv vesi on tegelikult üpriski läbitav (tervitused siinkohal rajameistritele Gurmee tegevuspunkti paigutuse puhul).

Suurest soovist vastutegevusega mitte lähemalt tutvuda, leidsid Turistid end rohkem kui korra nii tihedast võsast või nii sügavast kraavist, kus neid ei oleks märgatud ka LED-diskokuul peas vilkumas. Tõsi, pärast selliste lõikude läbimist leidsid nad end rohkem kui korra ka kohast, kus märkamatuks õnnestus jääda ilmselt ainult selle sama diskokuuli puudumise tõttu.

Veel mõned tunnid hiljem selgus tänu osavale otselõikamisele, et kodumaa mitmekesistes metsades leidub isegi veel väljakutsuvamat maastikku kui põlvini vesi – näiteks kilomeetrite kaupa tihedat tormimurdu. Või tormimurdu, mille vahel on põlvini vesi, sekka natuke võserikku. Ent seegi osutus Turistide jaoks siiski läbitavaks. Tõsi, vahepeal ligi hiilinud pimedus tegi oma töö ja ühe hooletu turisti sundis libedate pervedega kraavi ületamisel saadud vigastus küll järgmises tegevuspunktis katkestama. Kuid tagasi tsivilisatsiooni jõudsid kõik ja terveksjäänute teekond viis muudkui edasi finiši suunas, laskmata end paarist miinuspunktist häirida. Õigupoolest võiks isegi pakkuda, et paljude ERNA osavõtjate jaoks on olulise tähendusega just sellised hetked, kus vaatamata senistele viltuvedamisele ja väsimusele tuleb mitte alla anda, vaid leida endast see võime vahetada käiku ja liikuda edasi järgmiste raskuste poole. Väga vajalik oskus ka tavaelus, aga just siin ilmneb see kõige ehedamal ja selgemal kujul. Tuleb lihtsalt samm sammu järel edasi minna ja vaim väljakutseteks valmis panna. Meelekindluse säilitamise kõrval on just väljakutsed teine oluline osa ERNA kogemusest. Pärast edukat ERNA-t ei tundu ükski raskus ületamatu olevat.

Traditsiooniliselt olid ka seekordsed tegevuspunktid väga huvitavad – kõik meeskonnaliikmed said näidata oma oskusi ja teadmisi ning oli näha, et panustati ikka vähemalt 110 protsenti! Eriti tuleb abiks liikmete mitmekesine taust ja erinevad tugevused. Kes on teadjam matemaatikasloogikas, kes nobenäpp lastemänguasjade üleskeeramises või osutab konkurentsi nii mõnelegi ämblikule turnimises.

Siiski tuleb nentida, et kõik tegevused eeldavad väga head meeskondlikku tööd. Võitjaks osutubki meeskond, kelle igal liikmel on rohket meelekindlust, nii füüsilist kui ka vaimset tugevust ning natukest õnne.

Tänavune ERNA sai Turistide (isikkoosseisus: Lauri Kase, Eerik Karlson, Ranno Üprus, Kristo Janson, Kairiin Kütt ja Saskia Kiisel) jaoks kuidagi ootamatult kiirelt läbi.

See ei viitagi niivõrd mitte lühikesele distantsile, kuivõrd asjaolule, et seltskond oli väga lahe ning üksjagu kirju – programmeerijast ettevõtjani."

Meeleolukas kummipaadipunkt

Lõputult märjad sokid

Võistkond HEST kooseisus Endel, Harrei, Marko ja Sander: „Mõte osaleda 17. ERNA matkal tekkis meil suve alguses, kui silma jäi matka reklaam sotsiaalmeedias.

Lugedes eelmistel matkadel osalenute kogemusi süvenes tahtmine ka ennast proovile panna, sest tegemist on kuuldavasti ühe raskeima matkaga Eestis. Seljakottidesse oli pakitud vahetusriided, jook ja toit (peaasjalikult energiat andvad batoonid, pähklid, puuviljad ja energiageelid). Meie stardiaeg oli 7.00, kuid rajale saime umbes kümneminutilise hilinemisega.

Esimesed ülesanded läksid kiiresti, sest punktid asusid stardipaigale üsna lähedal ning me kõndisime reipa tempoga. Teise ülesandena tuli läbida kaks takistusrada, üks madalamal ja teine kõrgemal puude kohal. Oli hea, et selline füüsilist jõudu nõudev ülesanne oli matka alguses, sest hiljem ei oleks meil ilmselt piisavalt jõudu olnud, et rada kiirelt läbida.

Matka esimeste tundide sisse jäid ka meie jaoks ainukesed kohtumised vastutegevusega, kes röövisid meilt päris palju elusid. Oma osa mängis vastutegevusele vahele jäämises ka see, et korraldajatelt tuli natuke vastuolulist infot, mis ajahetkest vastutegevus täpselt meid mõjutama hakkab. Kuna elude kaotus lõppkokkuvõttes meie kohta ei mõjutanud, siis ei hakka siinkohal sellel pikemalt peatuma. Ülesandelt ülesandele liikudes jätsime järjest rohkem võistkondi enda seljataha. Ilmselt oli see tingitud meie kiiremast tempost ja otsemast rajavalikust. Tõsi, otsem rada tähendas pahatihti ka seda, et pidime läbima soist maastikku ja ühel korral isegi läbi jõe minema. Pärast esimest paari tundi olid meil kõigil jalad igatahes märjad ning kuivi sokke ei olnud jalga mõtet panna, kuna mõnesaja meetri jooksul oleksid ka need läbimärjaks saanud. Tuju oli aga endiselt hea, jalad liikusid hästi ning ka ülesanded tulid (vähemalt meie enda arvates) hästi välja. Rühkisime edasi võiduka lõpu poole. Ülesandepunktides kinnitasime ka keha ja tegime puhkepause, et jõudu ikka matka lõpuni jätkuks. Olime kõik vähem või rohkem pikematel rännakutel käinud ning teadsime ka seda, et pikki pause tehes jäävad jalad kangeks ning pikalt puhkama jääda ei ole mõistlik. Kõige pikema pausi tegime ülesandepunktis, kus pidi kummipaadiga ümber järves asuva poi sõudma ning seejärel kaldal liivaküngastest üles-alla jooksma.

Järgmiste punktide vahemaad olid üsna pikad ja kuna me püüdsime endiselt üsna kiire tempoga edasi liikuda, ilmutasid võistkonna osad liikmed juba väsimusmärke. Maastik oli endiselt keeruline ja järgmisesse punkti jõudes olidki asjad jõudnud nii kaugele, et üks võistkonna liige oli sunnitud matka pooleli jätma ning edasi liikusime juba kolmekesi.

Viimane ülesandepunkt enne rogaini pakkus meeldiva üllatuse: korraldajate poolt oli soe kakao ja küpsised.

Ka ülesanne ise ei olnud keeruline: kahele toredale neiule tuli keeta kohvi ja küpsetada küpsis. Meie küpsis meenutas küll rohkem pannkooki, aga hindajate sõnul maitses üsna hästi. Ise me oma küpsetist igaks juhuks proovima ei hakanud.

Kautlas asuvast finišist lahutas meid siiski veel rogain ehk valikorienteerumine. Otsustasime, et ei hakka ülemäära pingutama ja läbime vaid miinimumarvu ehk viis punkti. Esimene punkt asus kahjuks totaalses pärapõrgus, kus olid sügavad vett täis kraavid ja rinnuni nõgesed. Väljas oli endiselt pime ja ka taskulambiga ei olnud eriti palju lihtsam õiget teed leida. Õnneks olid ülejäänud punktid natuke kergemini ligipääsetavates kohtades ja nii me lõpuks Kautlasse jõudsimegi.

Matka lõpetades selgus, et olime ajaga üsna täpselt arvestanud: 24 tunnist oli puudu veel umbes 30 minutit.

Olime läbinud kõik ülesanded ja rogaini ning ootasime huviga, millise koha me lõppjärjestuses saame. Enne autasustamist saime mõned tunnid ka magada ning enne pikka kojusõitu oli paaritunnine uni äärmiselt vajalik.

Autasustamisel selgus, et saime 23 võistkonna seas igati tubli neljanda koha. Üldse jõudiski 24 tunniga lõpuni ainult viis võistkonda, mis tegi meie kui esmakordsete ERNA matkal osalejate tuju veelgi paremaks. Matk oli raske, olime väsinud, meie jalad valutasid, aga sisemiselt olime kõik väga rahul, et selle raske katsumuse läbi tegime.“

29

ERNA staap koosseisus Mart Felding, Mihkel Tammaru ja Triinu Sagor

ERNA matka toetajad

30

LIPKONDADE SIIL JA ORU UDU NING LEEDU SKAUTIDE ÜHINE LAAGER TAGAMETSAS Anna Stepanova, Lipkond Siil Juunis 2016 saime kokku oma lipkonna liikmete ja meie sõpradega Oru Udu üksusest ning Leedu skautidega ja läksime Tagametsa, et pidada maha laager nimega Tähesadu. Kokku oli meid 90 inimest. Laager kestis kuus päeva ja me proovisime jõuda teha kõike võimalikku selle lühikese aja jooksul. Laagri teema pidi näitama skautidele, et halba on võimalik ületada ainult koos, loodan, et nad said sellest aru. Laagri programmis oli palju huvitavaid mänge ja salkadevahelisi võistlusi ning ka selliseid tegevusi, millest midagi uut õppida. Skaudid said sõita kanuuga, lasta vibust ja püssist, õppida ronima ja orienteeruda ning läbida esmaabi põhialuste kursuse. Olid ka loovtegevused, mille käigus valmistasime laternaid, küünlaid ja maalisime ise oma kaelarätikud "tai-dai" tehnikas. Samuti toimus salkadevaheline spordipäev, mille programmis oli seep-hoki, veepallidega võrkpall ja prillidega jalgpall, mis oli väga tore kuumal päeval. Proovisime leida kõige parema salga mängus Kiirem, kõrgem, tugevam. See oli raske, aga kõik said hakkama. Tegime team-buildingu mänge, mis olid salkade jaoks väga kasulikud ning samuti improteatrit. Käisime ka matkamas. Meil oli kolm matka: 7 km hundude jaoks, 24 km skautide jaoks ja 40 km vanemskautide jaoks. Iga päev oli üks salk laagrikokale abiks, mille jooksul õpiti lõket tegema ja toitu valmistama. Iga päev lõppes lõkkeõhtuga, kus mängisime lõkkemänge ning laulsime ja valmistasime ka skautide lemmiksaiakesi. Laagri lõpus toimus suur mäng, kus salgad pidid kokku saama ning ületama halba ja kõikide rõõmuks said nad sellega hästi hakkama. Laager lõppes sellega, et peitsime ära ajakapslid, kus sees oli iga salga poolt peidetud kiri.

Laager läks väga toredasti ning meeldis skautidele väga. Loodame, et see oli nende jaoks ka igati kasulik.

TORMILINNU 20. JUUBE LI LA

Lipkond Tormilind tähistas suvel Tag

AGER

ametsas oma 20. juubelit vahva laag

riga.

31

TOETAS: Hasartmängumaksu Nõukogu ja Mõtetest tegudeni

SKAUDIÜKSUSE SATURN SUVELAAGER AJAMASIN Juulikuus sai teoks ka lipkonna Saturn sellesuvine seikluslaager Ajamasin.

Seitse päeva oma kätega loodud maailmas täis tööd, naeru, kujutlusvõimet, kannatlikkust, visadust ja sõbralikkust. Elati nii muinasajas, keskajas kui ka tulevikus. Sai matkata ja osaleda rüütellikul turniiril Scout Rally, mütata rambo-rajal, harjutada vibu ja oherdiga lõkketegemist (loe: ilma tikkudeta), laulda ja tantsida skautlikul lõkkeõhtul. Kokkuvõtteks laagri kohta kirjutas üksuse juht Jelena Guk nii: „Вот и завершилось наше главное приключение лета, лагерь "Машина Времени". За эти 7 дней мы действительно побывали в мире, созданном своими руками, своим трудом, своими улыбками, своей фантазией, терпением, упорством и дружелюбием. Мы побывали в доисторической эпохе, в средневековье, в будущем. Ходили в поход, стали участниками рыцарского турнира, скаутских ралли, рэмбо-трассы, построили 2 замечательных завода, похимичили с Сашей, позанимались тай цзы, разводили костёр без спичек, делали луки и катапульты, пели и танцевали у скаутского костра. Наш отряд пополнился новыми скаутами и теми, кто может сутки не есть, не говорить, не спать, ночевать в одиночку в лесу и ходить босиком 5 дней подряд. Это было незабываемое приключение, огромная благодарность всем организаторам, участникам и помощникам лагеря! В следующий раз мы постараемся больше внимания уделять навыкам жизни в лесу и разведческим тактическим играм. Так же будем стараться вносить в наши лагеря что-то новое и расширять свои умения.“ Fotod: Saturni kogust

Foto: Laura Õigus

32

Ökoskautide hundud.

Pilt on illustreeriv. Foto: Karolin Lillemäe

Pets, Juss ja riietemägi Laura Õigus ES toimetus

Pets ja Juss olid juba vanad sõbrad ning juba mitmetes laagrites koos käinud. Sel suvel aga oli tulemas nende esimene telklaager. Poisid ootasid seda õhinal – mõlemad olid juba mitu päeva enne laagrisse sõitmist kodus magamiskottides maganud.

Juss harjutas ka iga päev telgi püstitamist. Pets ja Juss olid täpselt läbi mõelnud, kes telgis kus pool magab ning kuhu nad33 oma asjad telgis panevad.

Pärast pikka-pikka ootamist jõudsidki poisid lõpuks laagrisse.

Suure õhinaga panid nad telgi püsti ja paigutasid kõik täpselt õigesse kohta. Väga napilt olid nad oma asjad paigutatud saanud, kui juba oli aeg sööma ning seejärel juba esimestesse tegevustesse. Söömast tulles Pets ja Juss korra mõtlesid, kuhu toidunõud panna võiks. Panid siis esialgu telgi ukse taha kuivama – küll pärast jõuab mõelda. Samal päeval, pärast ronimistegevust, hakkas poistel palav. Kiiruga jätsid oma jakid, pikad püksid ja matkasaapad telgiukse ette – küll pärast paigutada jõuab. Poiste telgiukse esine hakkas vaikselt juba sinna kogunenud riietest künka mõõtmeid võtma.

Lõkkeõhtule minnes jällegi oli telgis nii pime otsida, et nad tõstsid telgist asjad korraks telgiukse ette, et parem leida oleks – küll pärast jõuab tagasi panna. Õhtul, kui poisid magama läksid ja ukse ees olevast mäest oma hambaharjad välja olid kaevanud, olid nad juba väga väsinud ja mõtlesid, et küll homme jõuab koristada.

Hommikul, pärast väikese vihmasabinaga ööd, ärkasid naabertelkides olijad Jussi ehmatunud hüüatuse peale: „Pets, meie asjad on kõik märjad ju!!!” Ehmatusega märkasid poisid, kui suur mägi riietest nende ukse taha oli tekkinud.

Veel enne, kui keegi teine telgist välja oli saanud, olid Pets ja Juss juba oma asjad ära koristanud ning märjad asjad kuivama pannud.

Kuigi Pets oli veendunud, et osad riided öösel salaja ise telgist välja olid hiilinud, hoidsid nad pärast seda kogemust oma asjadel väga tugevalt silma peal, et nad õue ei satuks. Riietemägi mõnikord tekkis küll telki sisse, kuid nad püüdsid teha oma parima, et ka telk alati korras oleks. Enamasti see neil ka õnnestus.

Riietemäest ja selle salajastest tegemistest rääkisid poisid veel mitmeid järgmisi laagreid põnevaid seiklusjutte.

NUPUTAMINE

HUNDUDELE 34

BRAILLE MÄNG AEG: ca 20 min.

MÄNGIJAD: hundud ja skaudid.

VAJALIK: pappkast, väljaprinditud leht Braille tähestikuga, leht tugevamat sorti paberit, käsitööliim või terava otsaga pliiats, täring.

MÄNGU JUHIS: 1. Mängu läbiviimiseks on esmalt vaja Braille kirjaga lehte. Saad selle otsida Internetist ja välja printida. Pane tähele, et otsida tuleks Eesti Braille kirja.

2. Seejärel mõtle välja mõned salasõnad ja kirjuta need kasutades Braille tähestikku paberile. Braille tähtede tegemiseks kasuta pliiatsi või pastapliiatsi otsa tehes sellega lehele vastavad täpid läbi paberi. Samuti võid kasutada

35

täpikeste tegemiseks käsitööliimi. Kui liim ära kuivab, jäävad paberile kõrgendatud punktid, mida saab sõrmeotstega kombata.

3. Iga sõna ette kirjuta ka Braille kirjas üks number ühest kuueni.

4. Mängu mängimiseks veeretatakse täringut ja vastavalt saadud numbrile üks kuni kuus peab mängija välja „lugema“ vastaval real oleva sõna. Leht sõnadega on asetatud pappkasti sisse nii, et mängija seda ei näe, vaid saab ainult kombata sõrmeotstega. Väljaprinditud leht Braille kirjaga on mängijatel laual abivahendina kasutada. Ka numbrid 1-6 võib sõnade ette kirjutada läbisegi, mis lisab veelgi osavust leida kõigepealt üles õige rida.

5. Mängija, kes saab salasõna õigesti loetud, on võitnud.

VÄLJUND: See mäng annab noorele võimaluse tutvuda Braille kirjaga. Selle „lahendamine“ on praktiline viis saada teada, kuidas pimedad ja nägemispuudega inimesed loevad ning saada aimu ka teistsugustest kommunikatsioonimeetoditest.

Braille kiri ehk punktkiri on kiri, milles tavapäraseid tähti ja numbreid kujutatakse reljeefsete, sõrmedega tajutavate punktikombinatsioonide abil. Braille kiri sai nime prantslase Louis Braille' järgi. Eestis õpetatakse pimedatele Braille kirja aastast 1883, kui asutati Tallinna pimedate kool.

Mängu sisu tõlgitud Briti skaudiajakirjast Scouting, Spring 2016. Illustratsioon: Tom Hughes.

Taaskord on aastal 2017 saabumas suvi, mida kõik skaudid on neli pikka aastat pikisilmi oodanud – suurlaagrisuvi!

Suurlaagrid on traditsioon, mis annab noortele võimaluse tunnetada skautluse mitmetahulisust. Seekordse suurlaagri teemaks on „Skaut on skaut”, mis tähistab laiemas tähenduses skautluse olemust oma ajaloo algusest kuni tänapäeva e-maailmani. Sõbrad ja seiklus – see ongi skautlus ja elustiil ning kõik kokku üks suur seiklusratas!

Kaheksa laagripäeva jooksul toimuvad nii traditsioonilised tegemised kui ka palju uut. Igal laagri tegevuspäeval on seekord oma nimi – ohutuspäev, arvamuspäev, tervisepäev, heateopäev, ekstreempäev ja looduspäev ning igal päeval on ka oma päevajuht. Põnevaid hetki pakuvad näiteks ramborada ja paintball, aga ka suur arvamusfestival või siis hoopis naeruteraapia ja metsajooga. Kindlasti leiab igaüks programmist endale päris oma lemmiktegevused. Traditsiooniliselt toimuvad lõkkeõhtud ning tantsida saab lausa kahel diskol. Ja ka vahva matkamine on ühele suurlaagrile kohaselt kindlalt tegevuskavas – matkarada saab igaüks valida omale sobiva kestusega 4st tunnist 48 tunnini.

Laagrisse ootame kõiki skaute, aga ka osalejaid teistest noorteorganisatsioonidest ja samuti välisriikide skautegaide, mis annab laagrile rahvusvahelisuse mõõtme. Eestist ootame laagrisse kõiki vanusegruppe alates hundudest, välisriikidest osalejatele on alumiseks vanusepiiriks 12 eluaastat. Rändurid, vabatahtlikud, juhid (ilma osalejate salgata) ehk laagrilised vanuses 18+ nii Eestist kui ka välisriikidest saavad laagrist osa kuuludes ISTsse ehk International Service Teami.

Laagri staap koosseisus laagri juht Valdik Kask, programmijuht Monika Iskül, infojuht Sirje Pool, majandusjuht Marianne Jürgenson, tehniline juht Ragnar Luup, ohutusjuht Martin Kreek, turvajuht Sergei Solodilov ja alllaagrite juht Anna Stepanova ootavad teid Seiklusrattale!

Kõik, kellel on soov ja tahtmine laagri korraldamises kaasa aidata, andke palun endast märku suurlaagri kodulehel.

www.seiklusratas.ee / seiklusratas@skaut.ee International info – jamboree@skaut.ee Suurlaager on kogemus ja elamus kogu eluks! Kohtumiseni Seiklusrattal!