FAKTE EESTI KOHTA Kuigi Tallinn on Eesti ametlik pealinn, siis on meil peale selle ka terve rida muid pealinnu – kultuuripealinn Tartu, suvepealinn Pärnu, pulmapealinn Kuressaare, külmapealinn Jõgeva, lille- ja kevadpealinn Türi.
Oma 1,3 miljoni elaniku ja üle 2 miljoni väliskülalisega aastas on Eesti riik, kus aastane turistide arv ületab kohaliku elanikkonna. Kuid hoolimata sellest on meil piisavalt rahu, vaikust ning puutumatut loodust.
Eesti on e-teenuste arendamisel esirinnas kogu maailmas. Makse saab tasuda interneti kaudu, dokumendid allkirjastada ID-kaardiga, välisriikide kodanikel on võimalus saada virtuaalne kodakondsus, juba 2005.aastast on kasutusel e-valimised. Kogu maa on kaetud 4G võrguga, see on kättesaadav isegi sügaval metsas.
Eestlased on vilunud naisekandjad. Eesti paarid võitnud naisekandmise maailmameistrivõistlustel 11 aastat järjest. Arvatakse, et edu võti peitub parimas tehnikas – nn Eesti stiili puhul on mehel käed vabad, ta saab paremini tasakaalu hoida ja hoogu anda.
Eestlasi nimetatakse metsarahvaks ja seda täiesti õigustatult – umbes pool Eestimaa pinnast on kaetud metsaga. Loomaliike on meil rohkem kui taimeliike ning kokku on loetud üle 380 erineva linnuliigi. Kas teadsid, et vaatamata oma leigele suhtumisele religiooni, usub 69% eestlastest, et puudel on hing? Eestis on meteoriidikraatreid ühe pindalaühiku kohta ligi 400 korda rohkem kui Maal keskmiselt – oleme oma meteoriidikraatrite arvu poolest maailmas esikohal. Eesti seitsmest meteoriidikraatrist on kahel juhul tegemist koguni kraatriväljadega (Kaali ja Ilumetsa) ning kraatrite vanus ulatub 67 aastast kuni 535 miljoni aastani. Ka kraatrite mõõtmed varieeruvad suuresti, alates mõnest meetrist kuni rohkem kui 20 kilomeetrini. Eesti on tuntud ühe maailma suurima rahvaluulekogu poolest – meil on kirjalikult dokumenteeritud 133 000 rahvalaulu. Laulurahvaks peetakse eestlasi tänu pikale laulupidude traditsioonile, mis on alates 19. sajandi keskpaigast toonud iga viie aasta järel kokku laulukoorid üle terve maa. Eestlane peab koorilaulu au sees, laulab heameelega ka ise ning just koorimuusikat peavad paljud Eesti sümboliks. Eestlased on sellest välja arendanud omaette kunsti - kiiking on Eestis leiutatud meelelahutuslik spordiala, kus kiik pannakse järjest suureneva amplituudiga võnkuma, kuni see teeb ringi ümber võlli. Kiiking ise algab siis, kui jalad on kõrgemal kui pea.
Vaatamata oma väiksusele osaleb Eesti aktiivselt kosmoseprogrammides. Juba 1962. aastal hakati Põltsamaal tootma kosmonautide einet. Enam küll sellega ei tegelda, kuid Eestil on oma Kosmosebüroo ning 2013. aastal saadeti edukalt orbiidile esimene Eesti satelliit ESTCube. Üle-eestiline koristusaktsioon Teeme ära! sai alguse 2008. aastal, kui ligikaudu 50 000 vabatahtlikku koristasid kogu Eesti territooriumilt ära ligi 10 000 tonni prügi. Selle ürituse eeskujul on toimunud samalaadsed ühiskondlikud koristusaktsioonid enam kui sajas maailma riigis ning välja on kujunenud rahvusvaheline aktsioon “Let’s Do It! World”. Kõikidest Eesti puudest on kahtlemata kõige kuulsam tamm, mis seisab keset jalgpallistaadionit Saaremaal Orissaares. See valiti ka aastal 2015 ligikaudu 60 000 häälega Euroopa aasta puuks. Euroopa pikim jäätee on mandril asuva Rohuküla ja Hiiumaal asuva Heltermaa vaheline jäätee, mille pikkus on 24–27 km. Teadaolevalt pikim Eestist alguse saanud jäätee oli 1323.aastal Saaremaa ja Lübecki vahel. Euroopa suurim saunamaraton toimub Otepääl. Üritust korraldatakse meeskondliku orienteerumise vormis ning võidab see võistkond, kes lühima ajaga kõik saunad, jääaugud ja tünnid üles leiab. Kokku on umbes paarkümmend eri tüüpi sauna, mis tuleb läbi käia. Allikas: Puhka Eestis 5
