Page 1

co pr py ot rig ec h te t d


Autorid Mark Roozen Kees Scheepens Sisu toimetajad Dr. Steven Jagger (sigade söötmisspetsialist) Dr. Rob ten Doeschate (kodulindude söötmisspetsialist) Tõlge inglise keelde Charles Frink, Wageningen UR keelekeskus

Postiaadress: P.O. Box 4103, NL-7200 BC Zutphen Holland Telefon: +31 575 54 56 88 Faks: +31 575 54 69 90 E-post: info@roodbont.nl Kodulehekülg: www.roodbont.nl

Ingliskeelse väljaande toimetaja

Sue Stewart, Stewart Translations Ian C. Anderson BVM&S MRCVS

Tõlge eesti keelde

Kadri Truska, Scriba tõlkebüroo

Eestikeelse tõlke keeleline toimetamine

Ingmar Jaska, Scriba tõlkebüroo

Erialatoimetaja

FarmulaOne V.O.F Postiaadress: Hogevleutweg 5, NL-5681 PD Best Holland Telefon/Faks: +31 499 31 01 42 E-post: info@farmulaone.nl Kodulehekülg: www.farmulaone.nl

co pr py ot rig ec h te t d

Impressum

Merle Kruus

Fotod Mark Roozen, Marrit van Engen ja Willem Hissink Marcel Bekken (kaaned ja lk 38, 39, 40, 41) Goruppa / Dreamstime (lk 38) Big Dutchman (lk 41) Pfizer Animal Health (lk 39, 40) Provieh (lk 38) Illustratsioonid Marleen Felius

Kujundus Dick Rietveld, Erik de Bruin, Varwig Design Erilised tänud: Klaas van Aken, Paul Bens, Piet Dirven, Marrit van Engen, Wouter van Herten, Jan van der Heijden, Wilbert Hilkens, Anita Hoofs, Jan Hulsen, Leo van Leengoed, Laurens van Lierop, Jan Manders, Paul Ottink, Hendrik Relou, Wout Rovers, Jan Smeijers, Harry Smits, Hans Spoolder, Peter van de Voorst, Alfred de Vries, Tijje de Vries, Nico Wertenbroek ning paljud seakasvatajad, veterinaarid, söödakonsultandid ja teised.

Simona OÜ Postiaadress: Vasula, Tartu vald, 60535 Tartumaa Telefon: +372 52 31 919 E-post: simona.oy@eesti.ee

© Mark Roozen / Roodbont Publishers, 2011 Mitte ühtegi selle raamatu osa ei tohi kirjastaja eelneva kirjaliku loata mis tahes vormis või elektrooniliste või mehhaaniliste vahendite abil kopeerida. Autorid ja kirjastaja on selle trükise koostanud suure hoolega ja oma parimate teadmiste kohaselt. Neid ei saa pidada vastutavaks ükskõik milliste kahjude eest, mis tulenevad selles raamatus sisalduva teabe alusel tehtud tegudest ja/või otsustest. Pig Signals® on Dr. C.J.M Scheepens Consultancy B.V. registreeritud kaubamärk. ISBN 978-9949-30-285-7 (kogu teos) ISBN 978-9949-9379-1-2 (3. osa)


Sissejuhatus 4 1 Hea ettevalmistus 6 Erinevus

6

3 Sugudevaheline lahing: emik – orikas – kult 36

Põrsatootja ja nuumikukasvataja peavad hästi sobima

7

Mehelikkus ning naiselikkus

Valige sigu kaalutletult

8

Kastreerimine, tervis ning heaolu

9

Kuldiliha kõrvalmaitse

Tundke ennast

37 38

39

Alati on võimalik midagi täiustada

10

Tõhus juurdekasv kvaliteedi arvelt

Bioturvalisus: terve mõistus

12

Lihunikud tahavad emikuid

Lauda ettevalmistus

14

Õigele loomale õige sööt

Saabumispäev

15

Söögiaeg

16

4 Lõpusirge 42

Kuiv sööt

16

Peaaegu lõpp

42

Vedelsööt

17

Suured temperatuurikõikumised

43

Vesi

18

Külm

43

Vähenenud veetarbimine

19

Kliimakontroll

44

Kas te saate selle vastu midagi teha?

20

Kuumastress

46

Kes on juht?

21

Ventilatsioonisüsteemid

47

Looduslik võimujaotus

21

Kasv: tai ja pekk

48

Ergutav keskkond

21

Minna või mitte?

49

co pr py ot rig ec h te t d

Sisukord

40 40 41

Sigalast lahkumine

50

2 Kas juurdekasv on piisav? 22

Reis tapamajja

50

Korisev kõht

22

Tapamajas

51

Pidev söömine

23

Haige – ohtlikult haige – surnud

24

Kasvamiseks pole energiat

26

Kopsud: kasvamiseks vajalik hapnik

27

Seedekulgla: sissepääs kehasse

28

Kuid see ei ole veel kõik…

29

Ravimite manustamine

30

Haigete loomade sulg

31

Valu

32

Nägemine

33

Kuulmine

33

Kompimismeel

33

Valvas talitaja, terved sead

34

Töötage rahulikult ja läbimõeldult

35

Indeks 52


1. PEATÜKK

co pr py ot rig ec h te t d

Hea ettevalmistus

Edukas sealiha tootja teeb head äri suure kasumi ning väikeste kuludega. Kuid selle saavutamiseks peab ta tegema hästi läbimõeldud valikuid. Need ei ole

ainult heade pikaajaliste tulemuste, vaid ka iga tootmistsükli alus: vanempaaride valik, eelmises tootmistsüklis tapamajja viidud põrsaste analüüs ning tootmis­ vahendite hea ettevalmistus.

Heade – ja ennekõike tervete – põrsastega karjauuendus on eduka tootmistsükli kõige olu­ lisem osa. Saabumisel kontrollige põrsaid hoolikalt.

Erinevus

Teoreetiliselt on nuumik suurima juurdekasvuga, kasvades 1 kg iga 2,2 kg sööda kohta. Ning emis? Ta suudab teoreetiliselt kasvatada 30 põrsast aastas. Miks on nii, et aretaja suudab saavutada peaaegu maksimaalsed tehniliselt võimalikud tulemused, samas kui nuumikute tootja seda ei suuda? Emiste pidamise püsikulud on kõrged. Suure arvu põrsaste tootmine kindlustab madalama protsendi püsikulusid põrsa kohta. Nuumikute tootmisel on kõige olulisemad muutuvad kulud (sööt ja põrsad), seega arvutab nuumikute tootja tavaliselt sööda rentaablust nuumiku kohta: kõige tähtsam on sööda­ väärindus. Kuid see arvutus ei võta arvesse tegelikku

6

ööpäevast juurdekasvu. Parem näitaja oleks nuumiku koha söödamarginaal, mis võtaks arvesse lisaks ööpäevasele juurdekasvule ka asustustihedust. Lisaks on emiste kasvatamine (aretamine) olnud juba mitmeid aastaid eraldi tegevusharu. Nuumikud olid (ja on endiselt) tihti teisejärguline sissetulekuallikas, samas kui kõige olulisem on olnud toota lihtsa vaevaga põrsaid. Emiste kasvatajad (aretajad) töötavad tihti näitajatega ning seega parandavad järjepidevalt oma tulemusi. Nuumikute tootjad kasutavad näitajaid harvem.

N uum ik ud


Põrsatootja ja nuumikukasvataja peavad hästi sobima

Kas põrsad ostetakse ühe või mitme tootja käest? Põrsaste toomine eri tootjatelt ühte sigalasse viib alati probleemideni. Valige varustajat hoolikalt, eriti arvestades tervislikku seisundit. See pingutus tasub end kiiresti ära.

co pr py ot rig ec h te t d

Nuumiku jõudlusele seab piirid põrsatootja, seega on oluline põrsatootja ning nuumikukasvataja vaheline tihe side. Näiteks vaktsineerimist või antibiootilist ravi ei tohi kunagi katkestada vastastikku konsulteerimata, kuigi seda juhtub sageli. Nuumsigade tootja peab teadma, milliseid aretusliine kasutatakse, ning olema aretaja olukorrast täielikult informeeritud. Kui näiteks aretajal on probleeme võõrutamisega, siis võiks kasutada teistsugust strateegiat põrsaste viimisel nuumalauta. Põrsatootja ja nuumikukasvataja vahelise hea suhte tagamiseks peab põrsatootja olema huvitatud nuumikute edukusest.

Kui te ostate põrsaid eri tootjate käest, siis tekib teil vähem probleeme haigustega, kui hoiate neid põrsaid eraldatult. Hoidke eri tootjatelt toodud põrsaid eraldi lautades või hoonetes.

Probleemid on täpselt nii suured, kui suureks te lasete neil kasvada. Põrsad peavad olema terved. Samuti on olulised aspektid probleemide lahendamine viivitusteta, ennetavate tehnikate kasutamine ning hea sööt­ mise tagamine. Siga, kes on kuni tapmiseni hea tervisega, teenib alati kasumit, kui teda on õigesti sööde­ tud.

1 . p e a t ü k k : H e a et t eval mi s t us

7


Valige sigu kaalutletult peamiselt farmi juhtimisest või, veelgi täpsemalt, professionaalsusest. Tõeline professionaal suudab isegi eriti kõrge söömusega siga sööta sellisel moel, et tailiha osakaal vastaks alati kõrgetele standarditele (me usume, et inglise standardid on väga kõrged).

Seatõuge eristatakse vastavalt söömuse võimeku­ sele, kusjuures suurel või väikesel söömusel on omad eelised ja eripärad. Seega nõuab iga aretusliin erinevat lähenemist, kuid häid tehnilisi tulemusi saab siiski saavutada iga aretusliiniga – see sõltub

Nuumiku aretusliini vajadused ja omadused • Vähese energiasisaldusega sööt • Lisaproteiiniga sööt • Vajab keskmist temperatuuri • Vajab head hoolitsust • Keskmine ravimite vajadus • Rohkem pekki, eriti taine

Tai p ro tsen d i v õ i meku s Sö ö mu s-

• Kõrge energiasisaldusega sööt • Keskmise proteiinisisaldusega sööt • Vajab keskmist temperatuuri • Vajab head hoolitsust • Keskmine ravimite vajadus • Vähem pekki, vähem tailiha

Suur

v õimeku s

Suur

co pr py ot rig ec h te t d

V äi ke

• Madala energiasisaldusega sööt • Keskmise proteiinisisaldusega sööt • Vajab madalamat temperatuuri • Vajab keskmiselt hoolt • Väike ravimite vajadus • Rohkem pekki, vähem tailiha

• Kõrge energiasisaldusega sööt • Lisavalkudega sööt • Vajab kõrgemat temperatuuri • Vajab erilist hoolitsust • Suurem ravimite vajadus • Vähem pekki, eriti taine

V äi ke

Kliendil on alati õigus!

Tõu valik sõltub turust. Kõik turud nõuavad head kvaliteeti, kuid eelistused erinevad. Näiteks Hollandi turul peavad lihalõigud sobima jaemüügi pakkidesse ning tilkumiskadu peab olema väike. Belgia turul eelistatakse suuri sinke, mis ripuvad lihuniku juures ning mida lõigatakse vastavalt tellimusele.

Noortehostel või viietärnihotell? Igal tõul on omad eelistused. Selline uus hea kliimaseadmega hoone sobib tundlikule seale – tüübile, millel oleks kehvemates tingimustes halvad tulemused. Mõelge oma sigala tingimus­ tele ning valige aretusliin vastavalt sellele.

8

N uum ik ud


Tundke ennast

Perfektsionist töötab väga täpselt, kui tegemist on sööda koostise või tarbimisega. Ta jälgib sigade juures isegi kõige väiksemat muutust.

Igaühel on oma äristiil, mida iseloomustab inimese keskendumine professionaalsusele või tehnoloogiale. Siia kuuluvad ka isiksus ning motivatsioon. Kas te püüdlete viimaste tehniliste saavutuste või parimate tehniliste lahenduste poole? Kas te olete rohkem farmeri tüüpi, kes hoolitseb hästi oma sigade eest? Või sihite majanduslikku tulemust nagu kaalutlev ärimees? On olemas kaks põhilist äristiili: • Võistlus: kõige tähtsam on eesmärkide saavutamine. • Hoolitsemine: peamine motivaator on vajaduste rahuldamine: kas ärimehe perekonna või tema sigade vajaduste rahuldamine.

Talitaja jaoks on kõige tähtsam sigade heaolu. Sigala on kujundatud nii, et see pakuks sigadele parimaid tingimusi. Ta eelistab loomadele allapanuks põhku või võimaldab neil juurdepääsu õuesulule.

1 . p e a t ü k k : H e a et t eval mi s t us

Üldistaja kasutab oma töö abistamiseks lihtsaid töö­ vahendeid. Peotäis antibiootilisi ravimeid on liiga ebatäpne; lahenduseks võib olla aerosoolpurgi kork. Kui te kirjutate üles, kui mitu grammi igat tüüpi anti­ biootikumi korki mahub, siis on teil olemas täpne mahumõõdik.

Pereisa motiveerib pere talu. Perel on traditsiooniliselt olnud sigala ning pereisa kavatseb seda tava elus hoida. Tema eesmärk on omada äri, kus oleks tasakaalus pereelu ning töö. Seda tüüpi on tihti kesk­mise suurusega sigalad.

„Professionaal“

Professionaal tahab sigu kontrolli all hoida. Sigala peab toimima ideaalselt. Kuidas saavutada maksimaalne ööpäevane juurdekasv? Missuguseid haiguseid saab ära hoida? Ta investeerib tootmise kasvu: hea põrsaste ja sööda kvaliteet. Tema eesmärk on saada nuumikult maksimaalset tootlikkust.

Tehnilised eesmärgid

VÕISTLUS

Tähelepanu on eesmärkide saavutamisel

Tähelepanu on tehnoloogial

Äristiil

Üldistaja suudab töötada väga eeskujulikul viisil, kuid see on talle raskem kui perfektsionistile. Teisest küljest nõuab üldise pildiga tegelemine perfektsionistilt suuremat pingutust – tal on oht detailidesse uppuda.

co pr py ot rig ec h te t d

Nii nagu igal seal on ka sealiha tootjal oma ettemääratud käitumismuster. Käitumist võib jagada mitmeks alaliigiks, näiteks üldistaja ja perfektsionist. Perfektsionist tegeleb hästi üksikute looma­ dega, samas kui üldistaja kipub eelistama rühmapõhist käsitlust.

„Pereisa“

Perekondlikud vajadused

„Ettevõtja“

Majanduslikud eesmärgid

HOOLITSUSE TAGAMINE

Tähelepanu on vajaduste rahuldamisel

„Talitaja“

Loomade vajadused

Ettevõtja keskendub asjaoludele, mis ei ole otseselt sigadega seotud. Kust saada odavaima hinnaga sööta? Missugune on parim turg? Ta investeerib uuendustesse ning tema eesmärk on kasum.

Tähelepanu on professionaalsusel Kohandatud: M. Commandeur, 2003

9


Alati on võimalik midagi täiustada Uus tootmistsükkel algab eelmise hindamisest. Kas planeeritud ööpäevane juurdekasv saavutati? Kas esines ootamatuid haigusi? Õppige eelmise vooru juures tehtud vigadest. Igas sigalas on võimalik teha täiustusi. Iga-aastane konsultatsioon; edasi tulevikku! Seadke oma järgmise aasta eesmärgid „oskuste kolmnurka“ (talitaja konsulteerib loomaarsti ning söödakonsultandiga). Proovige arenemise nimel üksteist motiveerida. Isegi kui asjad lähevad hästi,

saavad need alati minna paremini! Kas praegune sööt vastab teie eesmärkidele? Valige kvaliteetne sööt. Võtke vastu väljakutse ning investeerige tervisesse. Võrrelge kulutusi ennetustööle ja ravimitele. Selline konsultatsioon on kasulik ning julgustab teid saavutama veelgi paremaid tulemusi. Hinnake eelmise aasta numbreid enne, kui seate järgmise aasta eesmärgid. Kui suured olid söödakulud ühe kilogrammi ööpäevase juurdekasvu kohta? Kas sellele on mingi seletus? Vaadake enimkasutatud ravimeid; miks on neid vaja?

Oskuste kolmnurk

co pr py ot rig ec h te t d

Siga on ümbritsetud erinevatest asjatundjatest. Kõige olulisemad neist on sigade tootja koos loomaarsti ning söödakonsultandiga – nemad moodustavad „oskuste kolmnurga“ ning neil on kõige suurem mõju igapäevastele sündmustele. Teised asjatundjad pakuvad olulist teavet seoses sigala tulevikusuundadega. Sigala headeks tulemusteks on vaja häid konsultante. Talitaja

Aretusnõustaja

Loomaarst

Tapamaja kvaliteedijuht

Turustaja

Söödakonsultant

Siga ei näita alati kõike välja. Vereanalüüsid annavad rohkem selgust ning täiendavad tõhusalt sigala põh­ jalikku jälgimist.

Signaalid taparaportitest

Kas sead on liiga rasvunud? Kas rümba hälvete tõttu kaotatakse liiga palju raha? Taparaportitelt saab palju teavet. Mitme partii taparaportite võrdlemisel võite näha arengut kas positiivses või negatiivses suunas. Signaal Palju sigu on väljaspool kaalukategooriat Suur osa sigu on alakaalulised Vähene tailiha protsent Liiga palju pekki Vähe taid ja pekki Ühes sulus esineb rohkem hälbeid Kopsukelmepõletik Maksa hälbed Kopsude hälbed Jalgade hälbed Naha hälbed

10

Võimalik põhjus Ebapiisav täpsus tapale saatmisel Haigus Kehv varasem kasvuperiood, haigus, vähe toorproteiini, aretusliini valik, alakaalulisus tapale saatmisel Liiga palju energiat viimases söötmisetapis, aretusliini valik, ülekaalulisus tapale saatmisel Kehv söömus, haigus elu varases etapis, aretusliini valik Vale kliima, lägakanal ajab üle, välisseinas asuv sulg, haigete loomade sulg, eelnev haigus Hoones on halb kliima, aktinobatsilloos, aretus (nakatunud põrsad) Ussid PRRS, gripp, mükoplasmoos, aktinobatsilloos, hoone halb kliima, nakatunud põrsad, ussid, aretus, erinevate põrsaste liigne segamine/ümberpaigutamine Hoone ehitusvead, streptokokk Kärntõbi, haavad

N uum ik ud


Märgake signaale enne, kui on liiga hilja: olge valvel! Sigade kasvu, tervise ja käitumise jälgimine hõlmab enamat kui ainult kiiresti ning õigesti sigala prob­ leemide märkamist – see nõuab ka õiget tõlgendamist ning nende vaatlustulemuste kombineerimist arvutis ning paberil leiduvate andmetega. Kõik see teave kokku ütleb teile, kuhu suunda lahenduste leidmiseks vaadata. Lihasmassi ebapiisavat arengut (tai vähesust) saab seletada vähese startersööda tarbimisega, kuid põhjuseks võivad olla ka terviseprobleemid. Koguge kokku teave ning otsige hälbeid andmetes.

co pr py ot rig ec h te t d

Vereanalüüse kasutav jälgimissüsteem aitab selgitada välja sigala tervisliku seisundi. Lihtne vereproov ütleb teile, missugused haigused sigalas hetkel levivad: PRRS, mükoplasmoos või PIA (ileiit). Pärast esialgset mõõtmist saate jälgida kindlate haiguste kulgu. Kas gripp jääb peidetuks või murrab ta korra aastas välja? Jälgimissüsteem pakub ülevaadet teie sigala konkreetsetest probleemidest.

Kas sööda arvutuslik energiaväärtus on võrdne sööda tege­ liku energiaväärtusega? Käärimise tulemusena kaotatakse suur kogus energiat. Sigade tegelikult tarbitud energiakogus on madalam kui paberil kalkuleeritud.

Signaalid sigalast kui ka paberilt; mõelge mõlemas suunas

Signaalid sigalast: üleajav lägahoidla levitab mil-

joneid usside mune ning seega suurendab ka ussidesse nakatunute hulka. Tulemusi on näha järgmiste partiide taparaportitelt: rohkem sellest sulust pärit

maksadest on ebakvaliteetsed. Tühjendage lägahoidlat õigel ajal.

Signaalid paberil: taparaport näitab liiga kõrget protsenti kõrvale lükatud ja nakatunud maksasid. See võib olla halva konditsiooni, köhimise ning kõhulahtisuse seletuseks sulus. Te lihtsalt ei tunne usside probleemi sulus ära. Hea tervis saab alguse korralikust ussitõrje plaanist.

1 . p e a t ü k k : H e a et t eval mi s t us

11


Bioturvalisus: terve mõistus

Välimine bioturvalisus Hea välimine bioturvalisus saavutatakse ainult siis, kui kõigile sigala külastajatele kehtivad kindlad reeglid. Esimene küsimus on see, kas nad tõesti peavad sigalasse tulema. Külalised peavad ennast duši all pesema enne lauta sisenemist. Tagage hea pesemisruum: soe vesi köetud ruumis koos puhaste põrandate ning riietega. Selge hoonete planeering väldib tõrkeid; põhiplaan peaks sisaldama puhast ala ja musta ala. Kindlustage, et sööda tarnija ei peaks sõitma hoonesse ise sisse, vaid võimaldage tal kaup maha laadida "mustal" teel. Kindlustage ka, et tapale valitud sead ei saaks laadimisvärava kaudu lauta tagasi kõndida.

co pr py ot rig ec h te t d

Bioturvalisus aitab sigadel jääda terveks. Te saavutate hea tervise, kui te hoiate haigused sigalast eemal (välimine bioturvalisus), kuid lisaks vältige haiguste levikut sigala sees (sisemine bioturvalisus). Terve mõistus on kõige olulisem abivahend sigala tervisliku seisundi tõstmisel. Töö eeskirjadega töötamine ning reaalsete tõkete ehitamine sunnib teid ja teisi kirjeldatud meetodit rakendama.

Kes iganes kogub kokku hukkunud loomi, peaks sigala hoonetest võimalikult kaugele hoidma. Kindlustage, et korjuste äraandmise paik asuks sigalast võimalikult kaugel. Korjuste mahuti ei tohi kunagi paikneda õhu sissevoolu juures, et vältida haigustekitajate levikut surnud sigadelt hoonesse.

Lubage sigalasse ainult puhtaid veokeid. Autojuht peab panema selga puhtad töörõivad ega tohi siseneda sigala hoonetesse. Pärast laadimist laske veoauto ja kabiin (pedaalid, põrand ja matid) puhastada ning desinfitseeri­ da. Haiguste levikuks piisab juba saepurust põrandamatil. Läbisõidetava tee ääres asuval sigalal on suurem oht nakatuda enamlevinud haigustesse. Tapamajja viiva tee ääres asuval sigalal on suurem tõenäosus nakatuda tundmatutesse haigustesse kui sigalal, mis asub umbtee lõpus.

12

N uum ik ud


Tagage puhtad töövahendid. Süstlast ei tohi saada hai­ guste levitajat. Puhastage süstlaid iga päev kuuma veega ning kasutage iga sea juures uut ühekordset nõela.

co pr py ot rig ec h te t d

Sisemine bioturvalisus Kõige olulisemad haiguste levitajad on sead ise. Hoidke pesakonda võimalikult pikalt koos. Teiseks kõige olulisemaks haiguste levitajaks on farmer või talitaja (vaadake kogu seda sõnnikut ja lima üle­ riietel!). Kolmas tegur on õhk, kuid alles tükk maad kahest esimesest tegurist tagapool. Ainult mõned haigused levivad õhu kaudu ning sedagi lühikese vahemaa tagant. Uurige oma meetodeid lähemalt. Kas liikumistee on õige? Liikuge alati noorematest sigadest vanemate poole ning puhtast alast mustema poole. Haigete sigade sulgu kontrollige päeva lõpus. Samuti kontrollige korralikult kahjureid: rotid ei pea kinni liikumisteedest. Kui teie sigalal on erinevate vanuserühmade eraldamiseks hooned, siis tuleb see ainult kasuks. Üks võimalus on panna põrsad korraga ühte hoonesse või ehitada erinevate rühmade vahele sein. Peske alati oma käsi desinfitseeriva seebiga enne ühe rühma juurest teise juurde minekut!

Hoidke vahekäik puhtana

Puhastage kindlasti vahekäik pärast nuumikute äraviimist, kuid kindlasti enne uute põrsaste sissetoomist.

Te saate parandada sisemist bioturvalisust, kui te kasuta­ te iga päev lauda pritsimiseks seljas kantavat pritsi sobiva viiruste ja bakterite desinfitseerimisvahendiga. Saadaval on vahendid, mis sobivad kasutamiseks asustatud hooneosades ilma sigu ja inimesi ohustamata.

Üks värv iga vanuserühma jaoks Kui teil on eraldi vanuserühmad, siis peaksite iga rühma juures kandma erinevaid üleriideid ning saapaid. Ülejäänud varustus, näiteks harjad ja põrandamopid, võivad samuti haigusi levitada. Märgistage iga rühma juures kõik materjalid eri värvidega, et oleks selge, kuhu nad kuuluvad.

1 . p e a t ü k k : H e a et t eval mi s t us

13


Puhastamine tasub end ära

Lauda ettevalmistus

Puhastamine on igal juhul kasulik: elusate mikroorganis­ mide arv ruutmeetri kohta väheneb iga liigutusega. Enne puhastamist: 50 miljonit > märgpuhastus: 20 miljonit > pärast desinfitseerimist: 1000. Valige oma desinfit­ seerimisvahend hoolikalt. Sõnnik teeb kloori mõju kiiresti kahjutuks. Vesinikperoksiid ja peräädikhape on kesk­ konnahoidlikud ning toimivad hästi bakterite ja viiruste vastu, kuid mõjuvad metallile söövitavalt.

co pr py ot rig ec h te t d

Lauda põhjalik ettevalmistus on hea tootmistsükli alus. Alustage üldise puhastusega. Kasutage pind­ aktiivset ainet ning jätke see pindadele 30 minutiks. See võib vähendada puhastamiseks kuluvat aega 30–50% võrra. See säästab ka oluliselt vett. Desinfitseerimisest on kasu ainult pärast põhjalikku puhastust, sest sõnnik on ideaalne koht bakteritele peitumiseks. Eemaldage igasugune seisev või tilkuv vesi, kuid ärge kuivatage lauta täielikult enne desinfitseerimist. Kuivamise ajal moodustub mikroorganismide ümber kaitsekiht (biokile) – siis ei ole desinfitseerimine enam tõhus.

Desinfitseerimisvahendi valik Signaal Mineraalide sadestumine: pruun (rauasete) või valge sete (lubjasete) Kerge kuni normaalne määrdumine Rasvane, kleepuv määrdumine (kõrge valgukogus)

Kasutatav tüüp Madal pH (happeline)

Puudused Kahjustab enam hoone pindasid

Neutraalne pH Kõrge pH (aluseline)

Pole Kahjustab enam hoone pindasid, rooste

Puhastamine voorude vahel Kahe tootmisvooru vahel puhastamata jätmine annab sama tulemuse kui vanade ja noorte nuumikute kokkupanemine ühte lauta. See tekitab probleeme. Kui te muretsete, et laut ei kuiva õigeks ajaks ära, siis tuleks lauta kütta kuni selle kuivamiseni.

Haigustekitajate ellujäämine

Pärast desinfitseerimist saab nakkussurvet veelgi vähendada, kui te jätate lauda tühjaks ning kütate seda. Sõnnik ja söödajäänused suurendavad oluliselt haigustekitajate ellujäämist. Lägas oleva biokile tõttu ei jõua desinfitseerimisvahendi osakesed haigustekitajateni.

Põhjus Mükoplasmoos Aktinobatsilloos - App Streptokokk Salmonella Sigade kõhulahtisus/vibrioon Krooniline põrsaste intestinaalne adenomatoos PIA ja äge PIA E. coli PRRS Aujeszky haigus Gripp Ümarussid

14

Ellujäämise aeg keskkonnas Kuni seitse päeva sõnnikus Mitmeid päevi sõnnikus 25 päeva 9 °C juures, 100 päeva 0 °C juures Mitmeid aastaid sõnnikus, 115 päeva vees, 120 päeva pinnases 7 päeva 25 °C juures, 61 päeva 5 °C juures Vähemalt 2 nädalat 5–15°C juures 11 nädalat sõnnikus 3 nädalat sõnnikus, 11 päeva vees 25 °C juures 18 päeva metallpindadel, 2 päeva sõnnikus, 14 päeva uriinis, 7 päeva kaevuvees 1 kuni 2 päeva, eriti külma ilmaga Mitmeid aastaid

N uum ik ud


Saabumispäev

Enne põrsaste sissetoomist peab laut olema soe ja kuiv (umbes 25 °C). Ärge kunagi laske lauta üles soojendada põrsastel, vaid kasutage elektrilist küttekeha või kuuma õhu puhurit. Kuumapuhuri miinus on, et see soojendab kiiresti õhu üles ning jääb seejärel seisma. Selle tulemusena või­ vad laudas esineda suured temperatuuri kõikumised.

Lamamiskäitumine

co pr py ot rig ec h te t d

Saabumine on põrsaste jaoks uus ja stressirohke olukord. Kõik ootamatud ja/või kontrollimatud olukorrad on sea jaoks stressirohked. Stressireaktsioon aitab seal olukorraga kohaneda – looduses parandab selline reaktsioon ellujäämisvõimalusi. Stress muudab sea sees toimuvaid kehalisi protsesse, mis tähendab, et kasvamiseks ei jätku energiat. Energiat kaotatakse isegi lihasmassi languse tõttu. Krooniline stress viib immuunsuse vähenemiseni, muutes sea nakkustele vastuvõtlikumaks. Keha keskendub täielikult põhjustega võitlemisele (stressitekitaja): tavaliselt tõuseb vererõhk, väheneb sooletegevus (seedimine nõuab energiat) ning kaob seksuaalne käitumine. Kroonilise stressi käes vaevlev siga on ka vähem suuteline ägeda stressiga toime tulema; ta reageerib sellele äärmuslikumalt.

Kroonilise stressi põhjused • Tuuletõmbus • Liiga soe või liiga külm • Sööda piirangud • Võõraste sigade kokkupanemine • Ülemajutus • Krooniline haigus • Pimedus päevasel ajal

Kindlustage, et laut ei ole põrsaste sissetoomise ajal liiga soe (27–28 °C). See põhjustab sigade lamamist restpõrandal ning roojamist betoonpõrandale. Kui nad selle harjumuse omandavad, siis on seda raske muuta.

Kuidas siga stressiga kohaneb? Iga siga kogeb stressi erinevalt. Stressireaktsiooni määravad kindlaks sea eelnevad kogemused ning tema iseloom. Kui te moodustate või segate rühmasid, siis üritab üliaktiivne loom olukorda kontrollida. Ta uurib kiiresti ja aktiivselt ümbrust, kuid ainult pealiskaudselt. Südamerütm tõuseb järsult ning immuunsüsteem vastab stiimulitele tugevamalt. Üliaktiivsetel sigadel on raskusi ebastabiilse ning muutliku keskkonnaga kohanemisel. Rühmas on nad agressiivsed. Passiivne siga alistub olukorrale. Ta üritab võõra olukorraga hakkama saada, pöördudes eelnevalt kasulikuks osutunud rutiinide juurde. Pärast mõningast kõhklemist hakkab ta keskkonda avastama, kuid teeb seda väga põhjalikult. Passiivse sea südamerütm tõuseb ainult natuke või üldse mitte, kuid neil esineb tihedamini maohaavandeid.

Puhas ja kuiv sulg muudab kontrollimise lihtsamaks. Kontrollige veevoolu nippeljooturist: see peaks olema vähemalt 0,75 liitrit minutis. Kontrollimiseks piisab mõõdukannust ja käekellast. Vaadake, kas miinimum-maksimum termomeeter ikka töötab ning kontrollige temperatuuriandurit. Kas on vaja hooldust?

1 . p e a t ü k k : H e a et t eval mi s t us

15


Kuiv sööt

Just sissetoodud põrsastel on mitmeid probleeme. Nad peavad leidma söögikoha. Kas nad suudavad seda teha pimedas? Pärast põrsaste toomist jätke tuled põlema 48 tunniks järjest. Põrsal võib olla probleeme ka teistsuguse söötmissüsteemiga toimetulemisega; näiteks võib juhtuda, et ta peab õppima sööma vedelsööta. Söödal on tavaliselt teistsugune maitse ja koostis. Põrsas peab leidma ka oma koha rühmas. Mitmel põhjusel võib algus olla keeruline.

Liiga hõivatud söödaautomaat (hõivatud üle 80% ajast) põhjustab söömise ajal stressi. Sead hakkavad sööma kiiremini, kuid samas ka vähem, mille tulemusena on neil väiksem ööpäevane juurdekasv. Kui peetavate sigade arvu kahekordistatakse, siis tuleb lisada juurde teine söödaautomaat. Juhised: vedelsööda puhul ei tohi olla üle 11 nuumiku söödaautomaadi kohta; kuivsööda puhul mitte üle 12 põrsa söödaautomaadi kohta, millel on eraldi jootur. Väiksemad sead võivad sügavasse söödaautomaati astuda oma esijalgadega ning saastada sööda sõnnikuga.

co pr py ot rig ec h te t d

Söögiaeg

Tehke sigadele elu lihtsaks. Üks täiendav söödaautomaat võib vähendada alustamise probleeme, kuna noored loomad söövad aeglaselt ja tihti. Kasuks tuleb ka see, kui nad leiavad söödaautomaadi kergemalt. Selleks sobib paremini heledavärviline söödaautomaat, kuna see viib suurema söödatarbimiseni kui musta värvi automaat.

Söömise ajal aetakse maha mitu protsenti söödast. Söödaautomaat peaks vabastama ainult 8 kuni 10 söö­ dagraanulit kõlguti liigutamise ajal. Kontrollige, kas sööta on sattunud resti alla sõnnikuhoidlasse. Kadu võib olla kuni 8%, mis põhjustab arvutatud söödaväärinduse vähe­ nemist 0,3 võrra.

Kuidas sead söövad?

Siga/olukord Aeglane sööja Kiire sööja Tihti, Harvem, väike kogus suur kogus Noor X X Vana X X Kerge X Raske X Väike rühm X Suur rühm X

Vaadake, mõelge, tegutsege Kas see söödaautomaat on õigesti paigutatud? Söödaautomaadi paigutamiseks on kaks võimalust. Siin näete esimest: avausega betoonpõranda suunas ning võrdsel kaugusel söödavahekäigust. See muudab söödaautomaadi kontrollimise lihtsamaks, kuid miinus on see, et sead peavad söömiseks ronima üle oma puhkavate sulukaaslaste. Teise asendi puhul on avaus suunatud restpõranda poole: ükski sulukaaslane ei lama tee peal ees. Tehke seda ainult siis, kui te olete juba harjunud söödaautomaate kontrollima, kuna see asend muudab kontrollimise keerulisemaks.

16

N uum ik ud


Vedelsööt Kui te söödate vedelsöödaga, siis jaotavad sead ennast võrdselt mööda söödaküna. Mõne minuti pärast hakkavad nad liikuma vastavalt sööda kättesaadavusele. Võimukad sead saavad parimad kohad: nemad eelistavad sööda väljavooluavasid. Vedelsööda söömus on kuni 25% kõrgem kui kuivsöödal. Te saavutate parima söömuse kolme söötmiskorraga päevas ning küna pikkusega 34–35 cm sea kohta. Sead on sotsiaalsed sööjad. Täis kõhuga siga hakkab uuesti sööma, kui ta näeb teisi sigu seda tegemas, isegi kui ta on just söömise lõpetanud. See on künast söötmise üks eelis.

Vedelsööda teine eelis on selle madal pH-tase, mille tulemusena on sigadel parem seedimine ning tõhusam söödaväärindus. pH peab olema kõrgem kui 3,5, kuid magusa söödaga võib see sööda paremaks tarbimiseks olla madalam (Coca-Cola pH on alla 2). Liiga kõrge mineraalisisaldus söödas (näiteks kaalium või naatrium) põhjustab vesist sõnnikut. Nisu töötlemise tehasest pärit jäätmetes sisalduvaid valke kasutatakse vähem efektiivselt, mille tulemusena jõuab suurem osa rooja sisse.

Plussid või miinused

co pr py ot rig ec h te t d

Kehva vedelsööda signaalid

• Ärevus • Ebaregulaarne söömus • Kehv söömus • Sabade närimine • Surm kõhu kiire paisumise tagajärjel • Vesine sõnnik • Hallid sead • Ebapiisav ööpäevane juurdekasv • Gaasimullid vedelas söödas (käärimine) • Halb lõhn

Vedelsööda välimus võib öelda palju. See peaks olema ühtlane ja mitte liiga vedel. Aurutatud kartulikoored peaksid neid omadusi suurendama. Sööt peab voolama künasse sujuvalt nagu jogurt.

1 . p e a t ü k k : H e a et t eval mi s t us

Plussid või miinused võivad mõjutada kasvukõverat. Miks peaks teil esinema miinuseid? Kas sead on terved, kas sööda koostis on vale või on keskkond liiga soe? Sooja ilmaga tagage lisavee olemasolu. Plussid algusetapi ajal suurendavad lihasmassi. Plussid või liiga palju sööta nuuma lõpus võivad põhjustada suuremat pekikogust.

Vedelsööt ei tohi käärida ega hallitada. Need ained või­ vad negatiivselt mõjutada maitset ning sööda kvaliteeti (kuni 10% väiksem toiteväärtus). Puhastage süsteemi korrapäraselt ning ärge unustage söödasegisteid puhas­ tamast. Orgaanilised happed on ideaalsed vedelsööda probleemide kontrolli all hoidmiseks.

17


Vesi Joogivesi peab olema selge, värske ja kvaliteetne, kuid pooltes tehtud testides ei olnud see nii. Veevärgist tulev vesi võib olla halva kvaliteediga ka rooste või torustiku puuduliku hoolduse tõttu. Seega võtke veeproov alati nii veetorude algusest kui ka lõpust. Kas te ei ole kindel puuraugust tuleva vee kvaliteedis? Lülitage ümber veevärgiveele ning vaadake, kas selle tulemusena paraneb vee

Millal joob siga rohkem? • Sooja ilmaga • Kui mineraali- või valgusisaldust söödas on suurendatud • Kui ta on näljane

tarbimine. Siga joob päevas umbes 10% oma kehamassist. Teine rusikareegel on, et ta joob 2,5-kordse tarbitud sööda koguse. Kuid kas sead joovad seda vett ka päriselt? Kui nad seisavad joomise ajal nippeljooturi suhtes nurga all, siis võib vee kadu olla kuni 40%. Kui te paigaldate nippeljooturi kõrvale plaadi, siis on sead sunnitud seisma otse selle ees. Jooturi all olev kauss püüab vee kinni. Selle meetodi puudus on, et sõnnik võib vett saastada. Õige kohandamine vähendab vee raiskamist – paigaldage nippeljootur 45-kraadise nurga alla ning kindlustage, et see tuleb välja 5 cm kõrgemalt kui kõige väiksema põrsa laudjas. Suur veevool põhjustab suurt veekadu. Seadke veevool 0,75 liitrile minutis.

Millal joob siga vähem?

co pr py ot rig ec h te t d

• Kui vesi sisaldab palju soola • Kui vesi on soe

Vee kvaliteedinormid

Suures osas määrab vee maitse raud ning vähemal määral ka teised soolad ja sõnnik. Sead ei ole vee maitse osas valivad, kuid nad märkavad maitse muutusi. Kontrollige vett kaks korda aastas.

pH Ammoonium (mg/l) Nitrit (mg/l) Nitraat (mg/l) Kloriid (mg/l) Naatrium (mg/l) Sulfaat (mg/l) Raud (mg/l) Mangaan (mg/l) Karedus (°D) Kolibakter (cfu/ml) Kõik bakterid kokku (cfu/ml)

Hea 5–8.5 < 1,0 < 0,10 < 100 < 250 < 400 < 150 < 0,5 < 1,0 < 20 < 100 < 100 000

Tegutsege! < 4 ja > 9 > 2,0 > 1,00 > 200 > 2000 > 800 > 250 > 10,0 > 2,0 > 25 > 100 > 100 000

Valge ämbri meetod on väga lihtne. Tühjendage torustik selle lõpus oleva kraani kaudu. Seejärel laske torustikku viis veeimpulssi ning koguge see vesi puhtasse valgesse ämbrisse. Vaadelge ja loksutage sealt välja tulevat sodi. Kui vesi on hägune, siis puhastage süsteemi.

Kontrollige veetorude paigaldusvigu. Jõnks torudes või otsakorgid on ideaalsed kohad seteteks. Pärast joogivee kaudu ravimite manustamist tuleb veetorud puhastada vesinikperoksiidi või hapetega – see tagab parimad ravitulemused. Kraan toru otsas teeb süsteemi läbiloputamise lihtsamaks.

18

N uum ik ud


Vähene söödatarbimine Kui söödatarbimine väheneb, siis kontrollige alati nippeljooturi veevoolu tugevust. Vedelsööda künade põhjas peaks olema väike kogus vett.

Vähenenud veetarbimine Joodud veekogus näitab söödatarbimist. Erinevalt söödatarbimisest on veetarbimist lihtne kindlaks määrata. Erinevused on normaalsed, kuid kui sigade veetarbimine väheneb rohkem kui ühe kolmandiku võrra kolme päeva jooksul, siis tehke põhjalik tervisekontroll. Salvestage vee tarbimine graafikus ning jälgige selle kulgemist. Selle eelduseks on suurte kadude puudumine, näiteks lekkivate nippeljooturite tõttu.

Soolamürgitus Suuresti vähenenud veetarbimine võib viia neuroloogiliste sümptomiteni, mis on väga sarnased teatud haigustele, näiteks tursetõbi või stretopkokiline meningiit. Neuroloogiliste sümptomite esinemise korral kontrollige alati veesüsteemi.

Biokile Biokile on veetorude sees olev mikroorganismidest moodustunud õhuke kiht. Biokilele ei mõju klooril põhinevad desinfitseerimisvahendid. Metalltorudes põhjustab biokile roostet. Kloor soodustab roostetamist, seega kasutage biokile vastu mõnda teist ainet. Biokile moodustumine

2. Limataoliste ahelate moodustumise tõttu tekib lima.

4

Talv

24:00

23:00

21:00

19:00

17:00

15:00

13:00

11:00

09:00

07:00

05:00

03:00

Siga joob enamasti söömise ajal, kuid see sõltub ka temperatuurist. Alla 26,5 °C juures hakkavad sead jooma kell 5 hommikul. Nende joomissagedus tõuseb kuni varase pärastlõunani. Suvel üle 26,5 °C juures toimub joomismustris muutus. Selle temperatuuri juures joovad nad kõige rohkem kella 8 või 9 ajal hommikul. Teine kõrghetk on kella 5st kuni 8ni õhtul. Sellist käitumismuutust on märgata kohe pärast hoone temperatuuri tõusu üle 26,5°C.

4. Biokile laguneb järk-järgult ning mikroorganismid levivad veetorudes.

3. Biokile kasvab.

Suvi

01:00

Millal siga joob?

3

Liitrit tunnis

1. Mikroorganismid kinnituvad pinnale.

2

co pr py ot rig ec h te t d

1

Aeg

Mis võib joogivee kaudu manustatavate ravimitega valesti minna? Mis on valesti? Puurkaevust tulevas vees on liiga palju lupja või rauda Vale pH Vee halb kvaliteet Veetorudes olev biokile Vesi on liiga külm

Milles on probleem? Oksütetratsükliinid ei ole enam aktiivsed

Lahendus Tehke eelnevalt valmis segu veevärgiveega

Ravimid lahustuvad halvasti Ravimite toime kaob Ravimite toime kaob Ravimid lahustuvad halvasti

Lisage vesinikkarbonaati (aluseline) või hapet Kasutage veevärgivett Puhastage veetorusid Kasutage leiget vett

Happelise vee pH suureneb jälle mõne tunni möödudes. Seda saab vältida puhverdatud hapete kasutamisega. Ravimid töötavad hästi kohe pärast lahustumist, kuid mis juhtub päeva möödudes? Otsige muutuseid vee välimuses. Kas vee värv on sama? Kui ravim on põhja settinud, siis kasutage väikest uputatavat pumpa. Tehke eellahus pooleks päevaks, et tagada piisav varustatus värske ravimiga.

1 . p e a t ü k k : H e a et t eval mi s t us

19


Kas te saate selle vastu midagi teha?

Sabade närimine: tegutsege kiiresti

Veri on maitsev!

co pr py ot rig ec h te t d

Sead on laisad nagu... sead poris. Nad veedavad suurema osa päevast puhates (80%). Ülejäänud aeg kulub söömiseks, ümbruskonna uurimiseks ning mängimiseks. Nuumikute sulg koosneb neljast nurgast, söödaautomaadist ning jooturist, mis asuvad kõik väga väiksel alal. Sigadel võib hakata igav. Manipuleeritava keskkonna puudumise tõttu hakatakse tihti närima üksteise sabasid. Sellise käitumise vastu aitab tähelepanu kõrvalejuhtimine. Ajalehed, PVC-torud – võimalused on lõputud. Sead saavad palju rõõmu rippuvatest mänguasjadest. Põhul on kindel ülesanne – see on sigadele nauditav tuhnimiseks, nad saavad seda süüa ning see tagab rahulolutunde. Kuid põhk tekitab sõnnikuhoidlas probleeme ning kui sead söövad liiga palju põhku, siis võib see asendada osa normaalsest söödast.

Sabade närimine saab tavaliselt alguse ümbruskonna uurimise asenduskäitumisest. Sead hakkavad närima sabasid või kõrvu, kuid niipea kui nad vere maitset tunnevad, lähevad asjad väga halvaks, kuna sead armastavad vere maitset. Närimist ei põhjusta viha, vaid puhas nauding. Lükates „heaolu seadeldist” kärsaga ülespoole ja las­ tes sellel langeda põiklatile, kukub avausest välja sae­ puru. Sead naudi­ vad seda tõeliselt. Piisab väikesest kogusest saepurust päevas.

Põiklatt

Kui te märkate sea sabal esimest hambajälge, siis eraldage rühmast nii haavatud siga kui ka ham­ mustaja – see ennetab probleemi levimist (vt üleval). Kui te ei tee midagi, siis riskite palju suurema probleemiga. Infektsiooniga saba võib sügeleda nii palju, et ohver võib hammustamist isegi nautida ning närija harjub vere maitsega, mis võib viia närimiseni kogu rühmas (vt allpool).

Olge valvel, kasutage ettevaatusabinõusid, lahendage probleem Probleem Igavus

Põhjus Uuriv asenduskäitumine (suunatud sulukaaslastele) Tuuletõmme Sead muutuvad aktiivsemateks. Tavaline (keskkonna uurimine) kui ka uuriv asenduskäitumine suurenevad Tajutav temperatuur (temperatuur, Sead ei tunne ennast mugavalt, kuna neil on liiga soojusjuhtivus ja tuuletõmme kokku) soe või külm on liiga kõrge või liiga madal Valgus Suurem aktiivsus Kärntõbi või ussid Rahulolutunde puudumine

20

Sügelemine, ebamugavustunne Sööda puudumine või vähesus

Lahendus Suurendage huvipakkuva tuhnimismaterjali hulka Kasutage tuuletõmbe avastamiseks suitsu

Kontrollige temperatuuri, sulu isolatsiooni ning tuuletõmmet. Mõõtke niiskust (niiske õhk juhib sooja paremini) Tehke valgus hämaramaks, varjake sulgu otsese päikesevalguse eest Tagage hea kärntõve ning usside kontroll Tagage suurem söödakogus, kontrollige sööda­süsteemi

N uum ik ud


Kes on juht? Rühmas peetavatel sigadel on selge võimujaotus. Rühmade segunemine sigade ümberpaigutamisel tähendab, et võõrdelaudas omandatud stabiilne võimujaotus kaob täielikult. Esimese paari tunni jooksul pärast ümbermajutamist kaklevad põrsad ägedalt; säärane kaklemine kaob tavaliselt paari päeva jooksul. Keerulisem on võimujaotust paika panna sama vanuse ja suurusega sigade rühmas. Selle tulemuseks on veelgi rohkem kaklemist, mis viib toodangu vähenemiseni kaheks kuni neljaks nädalaks. Suurimaid tagasilööke kogevad suuremate pea- või õlavigastustega sead. Kui dominantne siga sureb, siis võimujärjestus muutub ning on oht, et sead hakkavad uuesti kaklema.

Ergutav keskkond Metsseakarja territoorium on 100–500 hektarit. Rühma moodustavad emised koos põrsastega. Kuldid jätavad rühma umbes seitsme kuu vanuselt maha ning elavad üksinda. Loodus pakub huvitavat keskkonda ning stabiilsust: ärritusi on vähe. Seevastu sigalas stiimuleid ei ole, elamiskeskkond on väiksem ning rühma struktuur on pealesunnitud. Sigala juhataja peab need erinevused kompenseerima.

co pr py ot rig ec h te t d

Looduslik võimujaotus Looduses on võimujaotust lihtsam paika panna. Suured sead on selle tipus ning rühma hiljem tulnud väiksed sead on allosas. Dominantsetel sigadel on söömise ning paaritumise ajal eelis. Teisest küljest peavad nad kulutama rohkem energiat (ning seega ka sööta), et oma positsiooni kindlustada ning rühma kaitsta. Allaheitlikud sead ei pea seda tegema, mis osutub neile külluslikul perioodil kasulikuks.

Üksteisele võõrad sead kaklevad ägedalt. Põrsas tuntakse ära tema lõhna järgi. Feromoonidele sarnaseid maskeerivaid lõhnu võib kasutada kakle­ mise edasilükkamiseks, kuid kui ained oma mõju kaotavad, tuleb siiski võimujaotus paika panna. Sigadele rahustavate ainete manustamisega võib kaklemise ägedust vähendada. Kui sead kaklevad väga intensiivselt, siis võib seda probleemi leevendada magneesiumoksiid.

Allaheitlikul seal on valida kas kakelda või mitte. Kakleja vaateväljast lahkudes saadakse ohust lahti. See on võimalik nuumikute sulus suurte rühmade korral.

Te kuulete stressi Stressis siga teeb erilist häält – stressihüüdu. Neid sulust tulevaid helisid saab arvutisüsteemi abil salvestada. Mikrofon salvestab heli ning tarkvarafilter näitab, kas on esinenud stressihüüdu. Sellisel viisil saab stressi objektiivselt mõõta, mis ühtlasi annab teavet muutuste kohta.

Allikas: Big Dutchman

1 . p e a t ü k k : H e a et t eval mi s t us

21


co pr py ot rig ec h te t d

Finishing Pigs - Estionian edition  

Nuumikud

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you