2022 nr 2

LÜHIDALT

Martin Serg – aastaringselt jalgrattal Regionaalhaigla II kardioloogia osakonna juhataja dr Martin Serg sõidab jalgrattaga aasta ringi, sest nagu öeldakse, ei ole halba ilma, on vaid vale riietus.

TEKST: STINA EILSEN

Tähelepanelikud kolleegid on märganud, et eelistad tööl käia jalgrattaga. On see sul juba pikaajaline harjumus?

Jalgrattaga olen regulaarselt liikunud alates ülikooliajast – tudengitele on kõige olulisem rattasõidu rahaline eelis.

Hiljem hakkasin rohkem hindama ka teisi rattasõidu eeliseid, mistõttu nüüd ongi linnasisestel liikumistel jalgratas minu peamine transpordivahend. Ka mitmed teised mu kolleegid Regionaalhaiglast käivad rattaga tööl.

Kardioloogina oskad kindlasti kõik rattasõidu positiivsed mõjud tervisele välja tuua. Millised viimase aja uuringud kinnitavad rattasõidu kasutegureid?

2021. aasta Euroopa Kardioloogide Seltsi preventsiooni ravijuhis soovitab teha vähemalt 150 minutit mõõdukat füüsilist koormust nädalas. Mõõdukas füüsiline koormus on muu hulgas kiire kõndimine (4–6,5 km/h) ja aeglane rattasõit (15 km/h).

Jalgrattasõit sobib selliseks aeroobseks koormuseks ideaalselt – sõltuvalt tempovalikust on võimalik kergesti koormust ise reguleerida. On näidatud, et igapäevane jalgrattasõit kuue kuu jooksul langetab vererõhku üle 10 protsendi.

Nagu iga füüsiline aktiivsus, vähendab ka jalgrattasõit kolesteroolitaset. Rattaga sõit vähendab ka jämesoolevähi ja mõningal määral rinnavähi tekkeriski. Lisaks näitas

34

REGIONAALHAIGLA 2 / 2022

Soomes tehtud uuring, et 30 minutit rattasõitu päevas vähendab 2. tüüpi diabeedi riski 40 protsendi võrra. Jalgrattasõit on hea trenn, jalgrattasõidu ajal kasutab keha sisuliselt kõiki lihaseid. Jalgrattaga sõites kulutad umbes 300 kalorit tunnis, mis mõjub hästi kehakaalule. Väheoluline pole ka emotsionaalne kasu – väheneb depressiooni, ärevuse ja stressi tase. Jalgrattaga sõitmine on olnud ka COVID-19 pandeemia ajal aktuaalne teema, näiteks suurlinnades, nagu Pariis, kutsuti inimesi rattaga tööl käima, et paksult inimesi täis olevas metroos nakkusohtu vältida.

Kahtlejatel on kindlasti hulk argumente, küll on teekond liiga pikk, ilm halb või tundub kasutult nurgas seisnud ratas juba liiga väsinud. Kuidas argumenteerijatele vastaksid?

Mina käin jalgrattaga tööl aasta ringi – nagu öeldakse, ei ole halba ilma, on halb riietus. Sama kehtib ka jalgrattasõidu kohta: külmaks perioodiks vahetan tavalised rehvid naastrehvide vastu. Talvel võib küll aeg-ajalt lumi olla väga paks ja seetõttu paar nädalat kasutasin möödunud talvel ka ühistransporti. Liiga väsinud jalgratta vastuargumendiks võin öelda, et kasutan ise jalgratast, mille residentuuri ajal Soomes töötades kümme aastat tagasi 35 euro eest muretsesin.

Sageli ongi inimestel jalgratas olemas, kuid vaja vaid kumm parandada või muu väike töö teha, et see taas sõidukõlbulik oleks. Teekonna pikkus võib seada piiranguid, kuid Norra kogemusest on mul hästi meeles, et vaatamata sellele, et sealne maastik on väga vaheldusrikas ja haigla oli kõrge künka otsas, käis suur osa töötajatest tööl jalgrattaga.

Kui turvaline sulle Tallinnas rattaga liiklemine tundub ja mida peaks algajana tähele panema?

Oluline on kasutada turvavarustust –

kiivrit – ning veenduda pidurite heas seisundis ja olla nähtav: hea oleks ka neoonhelkurvest või -jope, pimedal ajal on väga tähtsad helkurid ja rattatuled. Rattateede kasutamine vähendab õnnetusse sattumise riski, kuid iga rattatee ristub mingi hetk ka autoteega ning avariisse sattudes on rattur nõrgem osapool. Lisaks on vaja arvestada ka tõukeratturite ja jalakäijatega. Praegusel ajal kasutatakse sageli müra summutavaid kõrvaklappe – jalakäijad ei pruugi seetõttu jalgratturit aegsasti märgata.

Jalgrattakella kasutamine võib inimest hoopis üllatada ja ta võib teha ootamatu manöövri ratta ette. Üks olulisemaid ülesandeid rattaga liigeldes on selliseid olukordi ette näha ja vastavalt reageerida kas kiirust vähendades või sõidutrajektoori muutes. Minu hinnangul on viimastel aastatel liiklusohutus ratturite suhtes oluliselt paranenud.

Keskkonnamõjudest on ka palju räägitud, aga kas ratast kasutades selle aspekti peale ka ise mõtled?

Täiesti! Arvan, et see on väga kaalukas argument. Usun, et oleme kõik selle poolt, et võiks olla vähem õhusaastet.

Pärast tööd sõidan vahel kümnetest ummikus seisvatest autodest mööda, jalgrattaga võid tipptunnil saada koju kiiremini kui autoga, lisaks teed head oma tervisele, rahakotile ja keskkonnale. Usun, et teist sellist „kombot“ ei suuda mingi muu liiklusvahend vastu panna.

Mis aitaks mugavustsoonist välja tulla, auto garaaži jätta ning ratta kasuks otsustada?

Pühi oma vanalt rattalt tolm ära, vaata ise või lase ratas kellelgi üle vaadata ja tule ühel hommikul rattaga tööle – see on lihtsam, kui arvad, ning see hakkab sulle meeldima!