VEREKESKUS
Verekeskuse kauaoodatud
ĂŒmberehitus algab Ădala tĂ€nava verekeskuses on tunda uute aegade Ă€revust: seal, kus varem sagisid doonorid, kĂ”miseb nĂŒĂŒd tĂŒhjus ja doonorid on oodatud Meloni doonorikeskusesse. Kolimiseks valmistutakse ka teistes ruumides. Hoone ja selle töötajate lĂ€hiaastate saatuses aitab selgusele jĂ”uda verekeskuse juhataja Ave Lellep. TEKST: ANU JĂESAAR FOTOD: REGIONAALHAIGLA
Verekeskuse juhataja Ave Lellep.
A
ve Lellepi sĂ”nul on hoone rekonstrueerimine olnud pĂ€evakorral varemgi. âKolleegide sĂ”nul seisti paar korda piltlikult öeldes juba kohvrid kĂ€es ukse juures, et kohe-kohe tuleb ehitus sisse, aga siis kĂ”ik peatati,â kirjeldab viimased kaks ja pool aastat keskust juhtinud Lellep. Plaane on tehtud mitmeid, aga nĂŒĂŒd, kolmandal katsel lĂ€ks töö kĂ€ima. âKĂ”ik sai alguse 2019. aastal, kui alustasime koostöös firmaga Civitta verekeskuse funktsionaalse arengukava koostamist. SeejĂ€rel Ă”nnestus Regionaalhaigla juhatuse esimehel Agris Peedul ja toonasel finantsjuhil Taavi Gröönil saada keskuse rekonstrueerimiseks raha REACT-EU ERF meetmest. Ja siis lĂ€ks lahti.â Hoone projekteerimist ja ehitust koordineerib haigla infrastruktuuri arendusmeeskonna juht Taavi Aare. Lisaks temale ja verekeskuse juhile kuuluvad keskuse rekonstrueerimise töörĂŒhma veel meditsiinitehnika direktor Andrus Paats, haldusteenistuse juhataja TĂ”nu Talisainen ja e-haigla juht Imbi Kivi-Sild. Ave Lellepi sĂ”nul saab tĂ€nulik olla veel paljudele, kes on eri etappidel projekti panustanud. âNĂ€iteks meditsiinitehnoloogia projektid nii uuele verekeskusele kui ka asenduspindadele valmisid tĂ€nu biomeditsiinitehnika vaneminseneri Ărgo Saaliste asjatundlikule tööle.â Keskuse juhataja nendib, et aeg 2019. aastast tĂ€naseni ei ole projektile 2 / 2022 REGIONAALHAIGLA
23