vähikeskus
Dr Helis Pokker:
kasvajaga peab õppima elama! 2012. aastal avastati maailmas 14,1 miljonit uut vähijuhtumit ja 8,2 miljonit inimest kaotas haiguse tõttu elu. Ka tulevikuprognoos pole kuigi optimistlik – World Cancer Research Fund International prognoosib 2035. aastaks 24 miljonit uut haiget. TEKST: Evelin FOTOD: Meeli
Kivilo-Paas Küttim
O
nkoloogiat peetakse kõige kiiremini arenevaks meditsiinivaldkonnaks maailmas, kuid suur küsimus on siiski vastuseta. Miks ikkagi n-ö sõralisest jagu ei saada? „Me tegelikult ei tea, kui palju me ei tea,” tõdeb Regionaalhaigla keemiaravi keskuse juhataja doktor Helis Pokker. „Iga uus tee, mille avastame, toob uued küsimused. See teadlaste grupp, kes sellele küsimusele ükskord vastab, saab kindlasti Nobeli preemia.” Kindel on aga see, et kasvaja on ääretult heterogeenne ning kasvaja rakk nii tark, et on võimeline enda sees tekitama resistentsusmehhanismi ravimitele.
Abi ka kaugele arenenud staadiumis
Igal aastal tehakse onkoloogias rohkelt uuringuid, millest saadud tulemused ja teadmised mõjutavad tavapraktikat ja ravijuhiseid. „Me ei saa enam rääkida fataalse lõpuga kiiresti kulgevast haigusest, vaid kroonilise kuluga
28
„Kasvajaga tuleb õppida elama. Ravimitel pole sellist võimu, et ma saaksin täna lubada tervenemist,” tõdeb Helis Pokker. Küll aga võib kaugelearenenud kasvaja alluda nii hästi nüüdisaegsele ravile, et haigus püsib aastaid kontrolli all.
haigusest,” sõnab Helis Pokker. Mitme vähipaikme, näiteks rinna-, eesnäärme-, soole-, munasarja-, neeru- ja ka kopsuvähi ning melanoomi jm puhul on ravivõimalused muutnud tuleviku väljavaated paremaks kui iial varem. Sageli on haigeid võimalik aidata ka kaugele arenenud staadiumites: haigus kulgeb ägenemisega, raviga saavutatakse kontroll haiguse üle, patsient võib jääda ilma ravita jälgimisele ning uue ägenemisega läheb ravi edasi. Nii võivad patsiendid elada aastaid. Kuigi uuritakse aktiivselt kõiki vähipaikmeid, pole siiski leitud mõnele neist head ravimit. Samas on viimasel ajal palju uusi ravimeid juurde tulnud näiteks rinnaja soolevähi, aga ka kopsuvähi ja melanoomi ravis, mis on oma
olemuselt ja käitumiselt kurjad haigused.
Haigus kui halb õnn
väga
Kuigi üha enam räägitakse vähist ka kui elustiilihaigusest (WHO andmetel on umbes kolmandiku vähijuhtumite taga kehv tervisekäitumine: nt suitsetamine, alkohol, kõrge kehamassiindeks, väike füüsiline aktiivsus ning puuja köögiviljade vähene söömine), eirata ei saa ka geneetilist faktorit, on teadlased välja selgitanud, et pahatihti on haiguse põhjuseks n-ö halb õnn. Kahe kolmandiku vähijuhtumite taga on suvalised vead rakkudes, mida on võimatu kontrollida. „Selgelt pärilikku vähki ei ole palju. Vähi teke on heterogeensete põhjuste kompleks, mida võimegi