Eesti Rahvusatlas

EESTI RAHVUSATLAS THE NATIONAL ATLAS OF ESTONIA

Koostaja / Compiler

Väljaandjad / Publishers

Taavi Pae

Tartu Ülikooli geograafia osakond / University of Tartu, Department of Geography Vanemuise 46, Tartu 51003, Eesti / Estonia www.geograafia.ut.ee facebook.com/geograafia

Toimetuskolleegium / Editorial board Anto Aasa, Rein Ahas, Raivo Aunap, Jaak Jaagus, Leida Lepik, Ülo Mander, Kiira Mõisja, Tõnu Oja, Taavi Pae, Tiit Tammaru, Erki Tammiksaar

Toimkond / Editorial team Merle Annov, Raivo Aunap, Kristel Kutsar, Tiina Kruup, Triin Laur, Leida Lepik, Mait Luidalepp, Madli-Johanna Maidla, Kiira Mõisja, Taavi Pae, Mirjam Parmasto, Kertu Uibo

Kartograaf / Cartographer Triin Laur

Kaanekujundus / Cover design

Regio OÜ Riia 35, Tartu 50410, Eesti / Estonia www.regio.ee pood.regio.ee facebook.com/regioeesti

Rahvusatlase koostööpartnerid / Cooperation partners Eesti Rahvusraamatukogu / National Library of Estonia Eesti Rahvusarhiiv / National Archives of Estonia

Mait Luidalepp, Regio

Eesti rahvusatlase koostamist toetas riiklik programm „Eesti keel ja kultuurimälu II (2014–2018)“

Kujundus ja küljendus / Design and layout

The compilation of the National Atlas of Estonia was supported by the national programme ‘Estonian Language and Cultural Memory II (2014–2018)’

Mait Luidalepp, Regio, Brand Manual

Eesti keele korrektor / Estonian language corrector Hille Saluäär

Tõlge / Translation Luisa tõlkebüroo, Jaan Pärn

Trükk / Printed by Tallinna Raamatutrükikoda / Tallinn Book Printers

Levitamine ja müük / Distribution and sale Regio OÜ Riia 35, Tartu 50410, Eesti / Estonia +372 731 0122, kaardid@regio.ee © Taavi Pae, Tartu Ülikool / University of Tartu, 2019 © Regio, 2019

ISBN 978-9949-599-62-2

Hoiate käes esimest Eesti rahvusatlast. Selle ligikaudu 500 ajaloolist ja tänapäevast kaarti koos kaasahaaravate selgitustega aitavad mõtestada Eesti loodust, kultuuri ja ajalugu.

Teekond Eesti rahvusatlase valmimiseni ei ole olnud kerge. Ligikaudu sajandi jooksul on püütud selle väljaandmiseni jõuda mitmel korral, kuid varem ei ole see siiski teostu­ nud. Praegu valminud rahvusatlas on riigi esindusteos, mis kirjeldab Eestis toimuvat nii ajalises kui ka ruumilises mõõtmes.

Oma, nüüd juba ajalooliste kaartidega on sellesse paari sajandi jooksul panustanud paljud meie eelkäijad, rahvusatlase tarvis valminud uued kaardid iseloomustavad aga tänast Eestit ja näitavad meie praegust oskust teha kaarte. Atlase koostamisele on kaasa aidanud ka meie mäluasutused, mis kaarte säilitavad. Kaardid on suhteliselt hal­ vasti säiliv teavikuliik ning mitmest atlases esitatud kaardist on alles jäänud vaid mõni eksemplar. Kindlasti pakub rahvusatlas ideid uuteks teemakaartideks või ka lihtsalt silmailu, sest Eesti kartograafia on põnev ja mitmekesine.

Häid kaardielamusi Eesti esimese rahvus­atlasega!

You hold in your hands the first National Atlas of Estonia. It contains nearly 500 his­ torical and contemporary maps along with fascinating explanations that help to give meaning to Estonian nature, culture and history.

The journey towards the completion of the Estonian National Atlas has not been an easy one. For almost a century many attempts were made to publish it, but this was never accomplished. The current National Atlas is a representation of the country that describes what is happening in Estonia in both temporal and spatial dimensions.

Many of our predecessors have contributed to this over the centuries with their now historical maps. The new maps created for the atlas characterise modern-day Estonia and showcase our current skills in creating maps. Our memory institutions which store maps have also contributed to the creation of the atlas. Maps are relatively hard media to preserve, and in the case of a number of the maps presented in the atlas, only a few copies remain. The atlas will certainly offer ideas for new topical maps or simply something nice to look at, since Estonian cartography is exciting and diverse.

Enjoy the first National Atlas of Estonia!

SISUKORD

CONTE NTS

Saateks / Foreword. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 „Laidoneri“ Eesti kaart / Laidoner’s Map of Estonia. . . . . . . . . . . . . . . . . 13

ÜLDINE / GENERAL Eesti piir / Estonian Border. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 17 Ülevaatekaart / General Map . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 29

LOODUS / NATURE Füüsiline kaart / Physical Map . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 43 Kõrgussuhted / Elevations and Depths. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 55 Geoloogia / Geology. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 63 Kliima / Climate. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 77 Navigatsioonikaart / Nautical Chart. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 89 Veestik / Hydrology. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 103 Peipsi järv / Lake Peipus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 115 Mullastik / Soil. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 125 Taimkate / Vegetation. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 135 Metsandus / Forestry. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 145

ÜHISKOND / SOCIETY Haldusjaotus / Administrative Division . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Rahvastik / Population. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Rahvused / Nationalities . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Religioon / Religion. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Haridus / Education . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Majandusgeograafia / Economic Geography. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Põllumajandus / Agriculture . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Raudteed / Railways. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Maanteed / Roads. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Autobussiliinid / Bus Routes. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Side / Communication . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tervishoid / Healthcare. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

151 165 175 183 189 197 209 221 235 249 257 267

KULTUUR / CULTURE Eestlane / Estonians. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Eesti keel / Estonian Language. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Rahvaluule / Folklore . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Eesti väljastpoolt / Estonia as Seen by Others . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Piltkaardid / Pictorial Maps. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Setomaa / Setomaa . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Saaremaa / Saaremaa Island . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

275 281 291 297 305 321 327

AJALUGU / HISTORY Ajalugu / History. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 335 Vabadussõda / Estonian War of Independence. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 349 Kartograafia ajalugu / History of Cartography. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 359

VARIA / MISCELLANEA Varia / Miscellanea . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 379 Kaartide bibliograafia / Bibliography of Maps . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 405 Isikunimede register / Index of Personal Names. . . . . . . . . . . . . . . . . . . 412 Eesti kartograafia ajalugu. Kirjanduse bibliograafia History of Estonian Cartography. Bibliography of Literature. . . . . . . . . 415

9

SAATEKS

FOR EWOR D

Esimene eestikeelne atlas koostati 1859. aastal ning seejärel on Eestis ilmunud ligi 150 trükiteost, mille nimes on sõna „atlas“. Valdavalt on need olnud kooli- või teede­atlased. 1899. aastal Soomes ilmunud maailma esimese rahvusatlase eeskujul alustati 1930. aastatel Eesti rahvusatlase (kaardistiku) väljaandmise eeltöödega. 1936. aasta lõpus loodi Eesti Loodusuurijate Seltsi juurde kartograafiakomisjon, mille esimees oli geograafiaprofessor August Tammekann.

Tollal kavandati atlast, milles oleks 400 kaarti ja kartogrammi. 1938. aastal sõnastas A. Tammekann Eesti rahvus­atlase eesmärgi: „See teos oleks üheks iseseisvas Eestis oma maa ja rahva uurimise alal tehtud teadusliku töö kokkuvõtlikuks väljendajaks ja tutvus­ tajaks …“. Valmis küll mitu kaarti, kuid trü­ kisena suudeti 1940. aastal välja anda vaid kõrgussuhete kaardilehe proovi­trükk (vt lk 60). Nõukogude perioodil oli rahvusatlase koostamine lootusetu ette­võtmine.

The first atlas in Estonian was compiled in 1859. Since then, nearly 150 printed works with the word ‘atlas’ in their title have been published in Estonia. These have mainly been school or road atlases. In the 1930s, preparations began to publish an Estonian National Atlas (a collection of maps) inspired by the world’s first national atlas published in Finland in 1899. At the end of 1936 a carto­ graphy committee was established within the Estonian Naturalists’ Society, chaired by geography professor August Tammekann.

At the time, an atlas that would contain 400 maps and charts was conceived. In 1938 A. Tammekann put the purpose of the Estonian National Atlas into words: “This work will be a summarised expression of and introduction to the scientific work conducted in an independent Estonia exploring our land and people...” Several maps were created, but only a sample of a map of height ratios was published (see page 60). The compilation of a national atlas was a hopeless endeavour during the Soviet era. continues on page 11

10

SAATE KS

1960. aastal tõstatas geograaf ja karto­ graafia­ajaloolane Endel Varep Eesti teadus­ liku atlase koostamise ja välja­a ndmise vajaduse. 1960. aastate teisel poolel tek­ kinud territoriaalplaneerimine arvukate teema­k aartidega võimaldas seda ideed edasi arendada. Kokkuvõtva atlaseni toona siiski ei jõutud. Kogu Nõukogude perioodi ainsaks kõiki elualasid hõlmavaks karto­ graafiliseks tervikteoseks jäi kauaaegse Tartu Ülikooli kartograafia õppejõu Lev Vassiljevi koostatud ja 1979. aastal ilmu­ nud kooliatlas. Taasiseseisvunud Eestis on ilmunud mitu atlast, millel on ühel või teisel moel rahvus­atlase tunnuseid.

Eelkõige tuleb esile tõsta kirjastuse Avita „Eesti atlast“ (koostöös Tartu Ülikooli geo­ graafia osakonnaga, 1. trükk 2004). Lisaks on kogumik Eesti kaarte ilmunud Eesti Entsüklopeediakirjastuse „Suures maailma atlases“ (2005). Ka kaardi­firma Regio välja­ antaval Eesti teede­atlasel on suur kultuuri­ ajalooline väärtus. Omalaadne kaardikogu on Maa-ameti geoportaal, mis pakub teavet nii ajaloolistest kaartidest kui ka hetke­ seisust meie maastikel.

Rahvusatlase eeltööd said alguse 2014. aastal Tartu Ülikooli geograafia osa­konnas, kui alustati arutelusid atlase sisu üle.

Mõttevahetuste käigus selgines idee, et Eesti rahvusatlas peab olema segu uutest ja vana­ dest kaartidest, ning lõppeesmärgina sõnas­ tati mõte, et atlas peab kajastama praegus­ aja Eesti professionaalse karto­graafia seisu värskeima andmestikuga, samal ajal väär­ tustades meie eelkäijate tööd. Atlas on suu­ natud kõigile Eesti kultuuri-, aja- ja loodus­ loost huvitatuile ning on hea abi­vahend kodumaa tundmaõppimiseks. Ühtpidi on see teatmeteos, kus kartograafia areng on esitatud nii vanadel kui ka uutel kaartidel.

Teistpidi on see aga riigi esindusteos, mis esitleb riiki kaardiliselt selle paljudest tah­ kudest. Kokku on atlases esitatud üle 30 nüüdisaegse ja umbes 450 ajaloolist kaarti.

Viimati mainitud on digiteeritud ja arvutis mõõdukalt puhastatud. Kaardivärvide taas­ tamisel on lähtutud võimalikult originaalist ning kaartide puhastamisel piirdutud vaid olulisemate kahjustuste eemaldamisega.

Eelkõige on atlases esitatud trükikaardid, mis on ilmunud nii üksikväljaannetena kui ka artiklite ja raamatute lisadena. Ent atlase eesmärk on näidata kartograafiat ka laiemalt. Nii näiteks on atlasesse koonda­ tud teavikuid, mille puhul kartograafiline

täpsus pole olnud peamine (nt laua­mängud, pilt- ja postkaardid, kunstiteosed). Samal ajal ei leia me siit keskajal ja vara­uusajal ilmunud, peamiselt väljaspool Eestit tehtud kaarte, kus on kujutatud Läänemerd ja selle idarannikut. Samuti pole siinsesse valimikku kaasatud arvukaid linnaplaane.

Eelmainituid on publitseerinud kartograaf Tõnu Raid. Siinse atlase kaardivalimikku ei kuulu ka arvukad käsitsi koostatud talu- ja mõisaplaanid, mille suurim kogu asub Eesti Rahvusarhiivis. Kartograafilist kujutusviisi kasutatakse palju ka näiteks arhitektuuris ja planeerimises, ka need teemad pole siinsesse atlasesse kaasatud.

Paljud kaardisarjad saavad alguse 19. sajandi lõpust või 20. sajandi algusest, kui Eesti ala kohta koostati peamiselt saksa­keelseid kaarte. Siinkohal väärib aga mainimist tõsiasi, et atlases on taastrüki leidnud vanim puhteestikeelne kaart, mis pärineb aastast 1838 (Liivimaa kaart, lk 380). Enim atlases esitatud kaarte valmisid aga Eesti esimesel iseseisvusperioodil. Nõukogude perioodil toimus kaartide koostamises selge taand­areng ja seda kajastab ka siinse atlase kaardi­valik. Kaarte ilmus vähe ja nende kujutusviisid olid sageli primitiivsed.

Mitmed Nõukogude perioodi kaardid olid salajased või mõeldud kasutamiseks vaid ametialaselt. Kaartide salastamine pole siiski ainult nõukogudeaegne nähtus. Ka siinse atlase üks vanimad kaarte – Ludwig August Mellini 18. sajandi lõpus ilmunud atlas – oli teatud perioodil salajane, nagu ka mitmed suuremõõtkavalised Eesti Vabariigi topograafilised kaardid enne Teist maailmasõda.

Kartograafiline aegrida või sari moodustus 36 teema puhul. Iga ajaloolise kaardi all on esitatud kaardi põhiandmed – kaardi nimi, ilmumisaasta, autor ja originaali mõõtkava.

Mõõtkavaandmetesse tuleb siiski suhtuda teatava üldistusega. Teatavasti kehtib täpne mõõtkava sõltuvalt projektsioonist vaid kindlates punktides või joontel. Mõõtkava võib olla muutunud ka trükitehnilistel põh­ justel. Kaart võib näiteks olla joonistatud ühes mõõtkavas, kuid trükkimisel on kaardi suurust vähendatud.

Kuigi paljud kaardid on siinses atlases mõõtkava tõttu üksikasjalikult loetama­ tud, on enamik neist nähtavad internetis.

Kaartide arvutiekraanil vaatamiseks tuleb kaardi pealkiri või mõni muu tunnustekst

sisestada Eesti raamatukogude info­ süsteemi ESTER (www.ester.ee) ja sealse kirje alt avaneb link kaardi digitaalsele kujutisele. Suurem osa kaarte asub Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis DIGAR ja Eesti Rahvusarhiivi kaardikogus. Mitmeid kaarte, eelkõige topograafiliste kaartide sarju, saab täpsemalt vaadata Maa-ameti kaardiserveris. Paljude kaartide puhul on originaalteoses arvukalt kaarte, atlasesse on neist valitud vaid üks näide, kuid kaarti tutvustavas tekstis on viidatud ka teose teistele kaartidele.

Täieliku kaartide bibliograafilise kirje leiab atlase lõpust, kus arhiiveksemplaride puhul on lisatud ka arhiiviviide. Nimeregister aga pakub võimaluse saada ülevaate Eesti karto­ graafias tegutsenud inimeste ringist. Atlase oluliseks täienduseks on ka geograafi ja karto­graafiaajaloolase Heino Mardiste koos­ tatud Eesti kartograafia ajaloo bibliograafia.

Rahvusatlase koostamises on kaasa löönud ka paljud mäluasutused: Eesti Rahvus­ raamatukogus paikneb Eesti esinduslikuim trükikaartide kogu ning Eesti Rahvusarhiiv haldab suurimat käsikirjaliste kaartide kogu. Mõlemad mainitud asutused olid Eesti rahvusatlase koostööpartnerid.

Taavi Pae ja rahvusatlase toimetuskolleegium Tartus, 2019

11

FOR EWOR D

In 1960, geographer and cartography his­ torian Endel Varep raised the need for the compilation and publication of an Estonian scientific atlas. The territorial planning using numerous topical maps which emerged during the second half of the 1960s enabled this idea to be developed. However, a com­ prehensive atlas was not created at the time.

A school atlas compiled by long-standing University of Tartu cartography lecturer Lev Vassiljev and published in 1979 was the only complete cartographic work encompassing all areas published during the Soviet era.

Since the restoration of Estonia’s inde­ pendence, a number of atlases have been published which in one way or another have the characteristics of a national atlas. Above all others, Avita’s ‘Estonian atlas’ should be highlighted (published in cooperation with the Department of Geography at the University of Tartu; first edition in 2004).

A collection of Estonian maps was also published in the ‘Great World Atlas’ (2005)

by Estonian Encyclopaedia Publishing. The Estonian road atlas published by the map company Regio also has great cultural and historical value. The geoportal of the Land Board is a unique map collection which pro­ vides information about historical maps as well as the current state of our landscape.

Preparations for the National Atlas began in 2014 in the Department of Geography at the University of Tartu when discussions began about the content of the atlas. This led to the idea that the Estonian National Atlas should be a mixture of old and new maps and that the ultimate purpose of the atlas should be to depict the current state of professional cartography in Estonia using the latest dataset, while also appreciating the work of predecessors. The atlas is designed for everyone interested in Estonian culture, history and nature. It is a useful resource for learning about the country. On the one hand, it is a reference book in which the evolution of cartography is presented via both old and new maps. On the other hand, it is a representational work of the country which highlights the many facets of Estonia through maps. In total, over 30 contempo­ rary and around 450 historical maps are pre­ sented in the atlas. The latter were digitised and cleaned up somewhat on computers. The restoration of the map colours was based on the originals as much as possible, with only the most important damage being removed during the cleaning.

The atlas presents mainly printed works that have been published as both individual pub­ lications and annexes to articles and books.

However, the aim of the atlas is to display cartography in a broader context as well. For example, the atlas includes works where car­ tographic accuracy was not the main priority (e.g. board games, pictures, postcards and works of art). At the same time, there are no maps which were published during the Middle Ages or early modern period and mostly created outside of Estonia that depict the Baltic Sea and its eastern shoreline. City maps have not been included in the collec­ tion either. These have been published by the cartographer Tõnu Raid. Neither does the collection include hand-drawn farm or manor maps, the largest collection of which is to be found in the National Archives of Estonia. Cartographic imaging is also widely used, for example, in architecture and plan­ ning. These topics are not included in the atlas either.

Many series of maps originate from the late 19th or early 20th centuries, when maps covering what is now Estonia were compiled mainly in German. However, it is worth mentioning here that republished in this atlas is the oldest map purely in Estonian, dating from 1838 (map of Livonia, p. 380).

However, most maps presented in the atlas were produced during Estonia’s first period of independence. During the Soviet era there was a clear decline in the compilation of maps, which is also reflected in the selec­ tion of maps in this atlas. Few maps were published and their imagery was often prim­ itive. Several maps from the Soviet era were classified and intended solely for professional use. However, the classification of maps is not just a phenomenon of the Soviet era: one of the oldest maps in this atlas, that pub­ lished by Ludwig August Mellin at the end of the 18th century, was also confidential for a certain period, and there are several largescale topographical maps from the Republic of Estonia before World War II. A cartographic time series was created for 36 topics. Under each historical map, the main information about it is provided – its name, year of publication, author and original scale.

However, the scale data should be treated with a degree of generalisation. As we know, the exact scale only applies to specific points or lines, depending on the projection. The scale may also have changed for technical

reasons. For example, the map might have been drawn to one scale but the size of the map may have been reduced during printing.

Although many maps in this atlas are illeg­ ible in detail due to the scale, most of them can be viewed online. To view the maps on a computer screen, you must enter the map’s title or another identifier into the informa­ tion system of Estonian libraries, ESTER (www.ester.ee). The entry there will open up a digital image of the map. Most maps are available in the digital archives of the National Library of Estonia (DIGAR) and the map collection of the National Archives of Estonia. Several maps, in particular series of topographic maps, can be viewed in more detail on the map server of the Land Board.

In the case of a number of maps, the orig­ inal work contains several different maps, only one of which was selected for the atlas.

However, the text introducing the map also refers to the other maps forming part of the original.

A complete bibliographic record of the maps can be found at the end of the atlas, where an archive index is also included for archived copies. The name registry offers an overview of the circle of people involved in Estonian cartography. An important addition to the atlas is the bibliography of the history of Estonian cartography compiled by geog­ rapher and cartography historian Heino Mardiste.

Several memory institutions have also been involved in the creation of the National Atlas: the most representative collection of printed maps is located in the National Library of Estonia, while the National Archive of Estonia maintains the largest collection of manuscript maps. Both of these institutions were partners in the project to compile the Estonian National Atlas.

Taavi Pae and the editorial board of the National Atlas of Estonia Tartu, 2019

22

E ESTI PI I R

1919 1919 1919

Die Baltischen Länder.

Balti riigid. 1 : 725 000 Baltic States

Carl Flemmingu (1806–1878) poolt Berliinis asutatud kaardikirjastus andis välja mitme Euroopa piirkonna kaarte. Siinne Balti riikide kaart pälvib tähelepanu eelkõige Eesti– Läti piiri kujutamisega. Kaardi täpne koostamisaeg pole teada, kuid ilmselt on selleks keeruline aeg I maailmasõja järel (ehk 1919).

Kuna piirilepingud naaberriikidega puudusid, aga kaardile oli vaja midagi panna, siis on kartograaf Eesti ja Läti vahelise piiri puhul käitunud üsna meelevaldselt. Valgast lääne pool on piir suuresti tõmmatud mööda Salatsi jõge ja kogu Pärnu–Valga raudtee on sellega joonistatud Eestile. Valgast ida pool on seevastu Valga–Alūksne (Marienburg) raudtee märgitud kogu ulatuses Lätisse ja kaardi järgi kuuluks meie lõunanaabritele ka Mõniste ja Hargla ümbrus.

The map printing house in Berlin belonging to Carl Flemming (1806–1878) published maps of a number of European regions. This map of the Baltic States is especially noteworthy due to its representation of the border between Estonia and Latvia. The actual date of drawing the map is unknown, but it may be that it was made during the difficult times following World War I, i.e. in 1919. As there were no border agreements with our neighbouring countries but there was still a need to draw a map, the cartographer drew the Estonian-Latvian border quite arbitrarily. To the north of Valga, the border runs mostly along the Salaca River, thus leaving the Pärnu–Valga railway completely within the territory of Estonia. To the east of Valga, however, the Valga–Alūksne (Marienburg) railway is entirely within the territory of Latvia, as are the areas of Mõniste and Hargla.

1760

1780

1800

1820

1840

1860

1880

1900

1910

1920

1930

1940

1950

1960

1970

1980

1990

2000

2010

2020

23

ESTON IAN BOR DE R

2. veebruaril 1920 allkirjastatud Tartu rahulepingu juurde kuulus ka kaart ning piiri üldsõnaline kirjeldus. Kaardi aluseks oli kolmeverstane topograafi line kaart ja riigipiir märgiti maha aastatel 1920–1923.

Rahulepingu kohaselt määrati Eesti ala ida pool Narva jõge koos Narva jõe saartega ning maariba Pihkva järvest lõunas kaheks aastaks neutraalseks, kuhu ei tohtinud juurde ehitada ühtegi kindlustust. Need alad on kaardil toodud viirutusega. Venemaa omalt poolt kohustus kuni 1. jaanuarini 1922 pidama neutraalsena Eesti piirialasid. Piiri kulgemise mõttes jäi lahtiseks Eesti, Läti ja Venemaa piirikolmnurk Kudepi ümbruses, kuna piiriläbirääkimised lätlastega olid alles toimumas. Tartu rahulepingu teksti andsid trükisena välja mitu kirjastust ja selle juurde kuulus lihtsustatud piiriskeem.

1920 1920

Eesti Demokraatliku Vabariigi ja Venemaa Sotsialistliku Föderatiivse Nõukogude Vabariigi vaheline piir. 1 : 126 000 Border between Estonian Democratic Republic and Russian Soviet Federative Socialist Republic 1920 1920

1760

The Ta r t u Peace Treat y sig ned on 2 February 1920 was accompanied by a map and a general description of the border. The map was based on a three-verst topographic map (1:126,000), and the border was marked out physically from 1920–1923. Under the treaty, the territory of Estonia east of the Narva River plus the islands on the river and a strip of land south of Lake Pskov were declared neutral for two years, and no fortifications were allowed to be built there. These areas are hatched on the map. Russia also undertook to keep its areas adjacent to the Estonian border neutral until 1 January 1922. The EstonianLatvian-Russian border tripoint near Kudepi (Kūdupe) was left open because border negotiations with the Latvians were ongoing.

Several publishing houses printed the Treaty of Tartu and a simplified map of the border accompanying it.

1780

1800

1820

1840

1860

1880

1900

1910

1920

1930

Eesti ja Venemaa piiri kaart.

1 : 1 900 000 Border between Estonia and Russia

1940

1950

1960

1970

1980

1990

2000

2010

2020

136

M U LLASTI K

1989 1989

Eesti NSV mullastikukaart. Vello Voiman ja Igna Rooma.

1 : 2 000 000 Soil map of Estonian SSR

Nõukogude perioodil tegeldi mullastiku suuremõõtkavalise kaardistamisega aktiivselt.

Selle töö eesotsas oli Riiklik Projekteerimise Instituut „Eesti Põllumajandusprojekt“.

Mitmekümneaastase töö tulemusena valmisid nii majandite mullakaardid kui ka keskmisemõõtkavalised kaardid rajoonidele.

1980. aastate lõpus generaliseerisid sellest lähtematerjalist siin esitatud kaardi Vello Voiman (1930–1997) ja Igna Rooma (1930– 2017). Kuna lähtematerjal erines oluliselt kõigist varasematest mullakaartidest, võib öelda, et see kaart on tõepärasem. Suurima erinevusena on kasvanud siinsel kaardil

1760

1780

1800

1820

1840

liigniiskete muldade osakaal. Metsamaade puhul on seda seotud nn tee-efektiga. Nimelt on varasemad kaardid suuresti tehtud maastikuvaatluste põhjal teedelt, mis asuvad enamasti pinnamoeliselt kõrgemal. Teine tähelepanuväärne erinevus varasematest kaartidest oli see, et paepealsete muldade osatähtsus kujunes väiksemaks esialgselt arvatust, sest kõik taimkatte järgi hinnatud lookooslused ei asu ilmtingimata paepealsel mullal. Seda kaarti on hiljem korduvalt ümber joonistatud ja kasutatud mitmes teatmematerjalis ja õpikus.

1860

1880

1900

1910

1920

Large-scale mapping of soils was conducted during the Soviet era. It was led by the National Agricultural Design Institute or Eesti Põllumajandusprojekt. Dozens of years of work resulted in soil maps for collective and state farms and mid-scale maps for districts. In the late 1980s, this source material was generalised into the map shown here by Vello Voiman (1930–1997) and Igna Rooma (1930–2017). As the source material differed considerably from all earlier soil maps, it can be said that this map is more accurate. The biggest difference on this map is the higher proportion of wet soils. In forest areas, this

1930

1940

1950

1960

1970

was the result of the so-called road effect: earlier maps were made on the basis of landscape observations from roads, but roads are usually on higher ground than the rest of the landscape. Another significant difference is that the share of limestone rendzinas turned out to be smaller than shown on earlier maps because not all alvar ecosystems lie on rendzinas. This map was later redrawn several times and used in many reference books and textbooks.

1980

1990

2000

2010

2020

137

M U LLASTI K

23°

MULLAVILJAKUS SOIL FERTILITY

25°

26°

28°

HELSINGI

Suursaar

60° Lavassaar

I

S

M

O

O

L

E

R

E

Tütarsaared

Loksa

Na r v a

MAARDU

Saue

Pakri s-d

Kehra

Kiili

Keila

Aegviidu

NarvaJõesuu

SILLAMÄE

Kiviõli

RAKVERE

Paldiski

la ht

KOHTLAJÄRVE

Kunda

TALLINN

Osmussaar

Vaindloo

Prangli

Aegna

Naissaar

T

H

A

Tapa

NARVA Jaanilinn

JÕHVI

Püssi KohtlaNõmme

õ

Hanko

M

27°

gi

aj

60°

ESPOO

24°

S Karjaa O O M E

N a rv

22°

Tamsalu

E N

Hiiumaa

Vormsi Kärdla

Ä Saaremaa

Kallaste Lihula Pärnu-Jaagupi

Vilsandi

Võhma

Vändra

Tootsi

Lavassaare

Põltsamaa

Emajõgi

KURESSAARE

Võrtsjärv

Elva

KilingiNõmme

Kihnu

Abja-Paluoja

Mõisaküla

Räpina

KarksiNuia

58°

Tõrva

l a h t

Rūjiena

VÕRU

Ruhja

Ainaži

Ruhnu

22°

Pihkva järv

Põlva

Otepää 58°

Kura kurk

59°

Piirissaar

TARTU

VILJANDI

Sindi

Paikuse

Pä rnu l a ht

L i i v i

Gdov

Oudova

Suure-Jaani

PÄRNU

Abruka

Jõgeva

r v j ä

am in Muhu Vä

s i i p

Türi

Järvakandi

i er

Mustvee

e

Ä

Paide

Märjamaa

P

HAAPSALU

L

Järva-Jaani

Rapla

V E N E M A A

59°

Slantsõ

Kohila

Mazsalaca

Heinaste

Väike-Salatsi

VALGA

Valka

Salacgrīva

23°

Petseri

Antsla

PIHKVA

Salatsi

Mulla hindepunkt / Soil value point madal Low

14

35

40

45

50

63

64

väga kõrge Very high

Valmiera Volmari

Limbaži Lemsalu

teadmata või soo / Unknown or bog

Ape

Hopa

L Ä T I 22°

2019 2019

1760

Eesti Maaülikooli mullamuuseum Estonian Soil Museum

Alūksne

Smiltene

L Ä T I 23°

24°

Allikas: Mullastiku kaart, Maa-amet 2017

Cēsis

25°

26°

Võnnu

27°

1:1 500 000

© 2019

28°

Mullaviljakus. 1:1 500 000 Soil fertility

1780

1800

1820

1840

1860

1880

1900

1910

1920

1930

1940

1950

1960

1970

1980

1990

2000

2010

2020

152

M ETSAN DUS

Kaart on koostatud Saksa okupatsiooni aastatel Eesti ala väljaparanduse organiseerimiseks. Aluskaardina on kasutatud Eesti Geodeetide Ühingu poolt 1939. aastal välja antud Eesti valdade kaarti, plaanile on alla kirjutanud maakorraldusvalitsuse juhataja Richard Tiitso (1886–1952), kes oli ühingu esimees aastail 1926–1936. Kaardi järgi oleks tulnud metsastada suur hulk väheviljakaid alasid, mis on esitatud kollasega. Metsasena nähti näiteks meie moreenkõrgustikke, kus reljeefi mitmekesisus takistab maaharimist.

Sinisega on kaardil näidatud sood ning pruuniga metsad. Kuigi kaardil esitatud plaani pole sihikindlalt kunagi ellu viidud, võib tõdeda, et paljuski on metsamaa pindala suurenemine pärast II maailmasõda toimunud just kollasega märgitud alade arvelt.

194?

194?

This map was made during the German occupation to conduct detailed planning of the agricultural landscape. The map used as a basis was that of Estonian municipalities issued by the Estonian Geodetic Society in 1939. It is signed by Richard Tiitso (1886–1952), the chairman of the society from 1926–1936 and the head of the Land Readjustment Authority. Pursuant to this map, many less-fertile areas depicted in yellow should have been forested. These included our moraine uplands, where the varied relief hinders tilling. Mires are depicted in blue and forests in brown.

Eesti metsastamise kaart. 1 : 200 000 Afforestation of Estonia

1974. aastal ilmunud Eesti metsi käsitleva koguteose juurde kuulus suhteliselt suuremõõtkavaline metsasuse kaart. Ajastule omaselt puuduvad kaardil mitmed kartograafilised tunnused, pole esitatud ei mõõtkava ega kaardivõrgustikku. Omalaadne on kasutatud värvipalett, mis raskendab metsasuse osakaalu visuaalset hindamist.

Territoriaalseks arvestusühikuks on siinsel kaardil metskonnad. Kaardi on koostanud Jüri Jagomägi (snd 1943), kes oli nõukogude perioodil paljude kartograafi liste ettevõtmiste juures ning hiljem üks kartograafiaettevõtte Regio asutajatest.

This relatively large-scale map of forests lacks the cartographic characteristics of the era: it does not include its scale or graticule.

Also, the colour scale is unique and makes visual assessment of the proportion of forests difficult. The territorial units of reference are forest districts. The map was made by Jüri Jagomägi (b. 1943). He took part in several cartographic ventures during the Soviet era and was one of the founders of the Regio map publisher.

1974 1974

1760

1780

1800

1820

1840

1860

1880

Eesti NSV metsasus. Jüri Jagomägi.

1 : 700 000 Forest coverage in Estonian SSR

1900

1910

1920

1930

1940

1950

1960

1970

1980

1990

2000

2010

2020

153

M ETSAN DUS

22°

23°

METSAD FORESTS

25°

S O O M E

26°

27°

28°

HELSINGI

Suursaar

60°

Karjaa Lavassaar

Ruuskari

Uhtju

Loksa

R

E

Na r v a Kunda

TALLINN

MAARDU

Saue

Pakri s-d

Kehra

Kiili

Keila

Aegviidu

la ht

KOHTLAJÄRVE

NarvaJõesuu

SILLAMÄE

Kiviõli

RAKVERE

Paldiski

M

Sala

Prangli

Aegna

Naissaar

Osmussaar

Tütarsaared

Tapa

NARVA Jaanilinn

JÕHVI

Püssi KohtlaNõmme

õ

I

S

O

E

M

O

L

Vaindloo

gi

aj

Hanko

T

H

A

N a rv

60°

ESPOO

24°

Tamsalu

E N

Hiiumaa

Vormsi Kärdla

Ä

Pärnu-Jaagupi

Gdov

Oudova

Suure-Jaani Emajõgi

PÄRNU KURESSAARE

Võrtsjärv

Elva

KilingiNõmme

Kihnu

59°

Piirissaar

TARTU

VILJANDI

Sindi

Paikuse

Pä rnu l a ht

Abruka

Võhma

Vändra

Tootsi

Lavassaare

Vilsandi

Kallaste

Põltsamaa

Lihula

Saaremaa

Jõgeva

r v j ä

am i n Muhu Vä

s i i p

Türi

Järvakandi

i er

Mustvee

e

Ä

Paide

Märjamaa

P

HAAPSALU

L

Järva-Jaani

Rapla

V E N E M A A

59°

Slantsõ

Kohila

Abja-Paluoja

Mõisaküla

Räpina

KarksiNuia

Põlva

Otepää 58°

Pihkva järv 58°

Tõrva Rūjiena

VÕRU

Ruhja

Ainaži

Ruhnu

Kura kurk

Mazsalaca

Heinaste

Petseri

Antsla

Väike-Salatsi

VALGA

Valka

Salacgrīva

PIHKVA

Salatsi

22°

23°

L i i v i

lageraie ja tormimurd 2006 −2018 Clearcut and windfall area

l a h t

Valmiera

Ape

Volmari

Limbaži

Hopa

Lemsalu

Alūksne

LmetsÄ/ Forest T I

Smiltene

kaitstav ala / Protected area 22°

2019 2019

1760

24°

23°

Allikas: Corine, EELIS

L Ä T I

Cēsis

25°

26°

Võnnu

27°

1:1 500 000

© 2019

28°

Metsad. 1:1 500 000 Forests

1780

1800

1820

1840

1860

1880

1900

1910

1920

1930

1940

1950

1960

1970

1980

1990

2000

2010

2020

170

RAHVASTI K

1925. aastal ilmunud „Statistiline album“ sisaldas terve rea rahvastikku käsitlevaid kaarte. Mitmed neist on vaadeldavad kui huvitavad üksikkaardid, kuid albumile andis oma näo just lehekülje kujundus, kus lisaks erinevates kujutusviisides kaartidele olid mitmekülgsed graafi kud ja diagrammid. Siin esitatud kaartidest võiks tähelepanu pöörata näiteks samas administratiivüksuses sündinute osakaalule. Neid on enim saartel ja Petserimaal, mis tähendas, et sealne eluolu oli palju arhailisem ja konservatiivsem. Sageli käidi just nendest piirkondadest kogumas meie vanemat vaimuvara. Rahvatiheduse kaarti on aga huvitav võrrelda August Tammekannu kaardiga, kus samadele algandmetele tuginedes on kujutusviis kartograafiliselt erinev.

The Statistical Album from 1925 included a number of population maps. Several can be viewed as interesting individual maps, but the album had its own characteristic design visible on all pages: in addition to maps using different methods of depiction, there were various charts on the pages. One of the most interesting maps, shown here, is of the proportion of people living and born in the same administrative division. The percentage was highest on the islands and in Petseri County and meant that life was more archaic and conservative there. That is why older folklore was often gathered there. Also, it is interesting to compare the population density map with the map of August Tammekann because their source data are the same but the methods of depiction are different.

1925 1925

1760

1780

1800

1820

1840

1860

1880

1900

1910

1920

1930

1940

1950

1960

1970

1980

Rahvaarv Eestis Population in Estonia

1990

2000

2010

2020

171

RAHVASTI K

1760

1780

1800

1820

1840

1860

1880

1900

1910

1920

1930

1940

1950

1925 1925

Sugu ja vanus, riikkondlus ja sünnikoht.

Sex and age, nationality and birthplace.

1925 1925

Rahvatihedus. 1: 1 300 000 Population density

1960

1970

1980

1990

2000

2010

2020

194

HAR I DUS JA HAR I DUSASUTUSE D

1934 1934

Kirjaoskamatute leving Eestis.

Edgar Kant. 1 : 750 000 Spread of illiteracy in Estonia

1922. aasta rahvaloenduse järgi oli Eestis kirjaoskamatuid 5,6%. 1934. aasta rahvaloenduse andmetel oskas lugeda ja kirjutada juba 96,1% elanikkonnast ning Eestit võis sellega arvata täieliku kirjaoskusega maade hulka. Vaadates kirjaoskuse levikut regionaalset, torkab silma Petserimaa ja Narvataguste valdade kasin kirjaoskus. Need piirkonnad olid Tsaari-Venemaa ajal kuulunud Pihkva ning Peterburi kubermangu.

Ka Peipsi-äärsed vanausuliste piirkonnad

1760

1780

1800

1820

1840

jäävad muust Eestist maha. Teatavat erinevust võib täheldada ka Lõuna- ja PõhjaEesti vahel. Kaardi alusena on kasutatud jällegi August Tammekannu koostama hakatud Eesti rahvusatlase aluskaarti.

Kartograafiliselt on tähelepanuväärne andmestiku interpoleerimine, mille tulemusena on sama kirjaoskusega alad piiritletud samajoontega.

1860

1880

1900

1910

1920

The census of 1922 indicated that 5.6% of people in Estonia were illiterate. According to the census of 1934, 96.1% of the population were able to read and write. Thus, Estonia could be listed among fully literate countries. Considering literacy rate by region, it emerges that Petseri County and the municipalities beyond Narva struggled the most with literacy. These areas had been part of the Pskov and St Petersburg Province of Tsarist Russia. Also, the areas of Old

1930

1940

1950

1960

1970

Believers on the shores of Lake Peipus lagged behind the rest of Estonia. There is a slight difference between the north and south as well. From a cartographic perspective, it is interesting that the data is interpolated, and areas with the same literacy rate are delimited with isolines.

1980

1990

2000

2010

2020

195

HAR I DUS JA HAR I DUSASUTUSE D

1928 1928

Põllumajanduslikkude kutsekoolide võrk (1. jaan. 1927. a.).

1 : 2 000 000 Network of agricultural schools (1st January 1927)

Enne II maailmasõda elas enamik Eesti rahvastikust maal ja tegeles põllumajandusega. Noores vabariigis peeti tähtsaks põllumajanduslikku haridust ja seetõttu kujunes välja suhteliselt tihe põllumajanduskoolide võrgustik. Taludest pärit tütarlastele olid aga mõeldud kodumajanduskoolid. Enne II maailmasõda töötas Eestis arvukalt väikeseid põllutöökoole, mis pärast sõda liideti kokku suuremateks. Kaardil on siiski äratuntavad paljud nõukogude perioodil suurteks põllumajanduslikeks kutseasutusteks kujunenud koolid (Voltveti/Tihemetsa, Kuremaa, Helme, Jäneda), mis nüüdseks on küll suletud. Neist enamiku ajalugu ulatub 1920. aastatesse, kui mõnes võõrandatud mõisahoones alustati eestlaste põllumajanduslikku harimist.

1979 1979

Haridusteema kujutamine Lev Vassiljevi (1920–2009) koostatud ja 1979. aastal ilmunud Eesti NSV atlases põhines taustainfona õpilaste arvul üldhariduslikes koolides 1000 elaniku kohta. Arvutus on tehtud aga maakonna tasemel, mis on väheinformatiivne.

Näidatud on veel koolide arv ja tüübid ning õpilaste arv vastavas asulas. Eraldi on märgitud kutsehariduskoolid, mis aga ei hõlma keskeriõppeasutusi. Viimased on spetsialiseerumise järgi kujutatud koos kõrgkoolidega eraldi kaardil. Väidetavalt ei tohtinud täpsemaid hariduskaarte esitada põhjusel, et iga koolimaja kelder oli arvel ka varjendina ja see oli juba strateegiline informatsioon, mida ei tohtinud vabalt levitada.

1760

1780

1800

1820

1840

Before World War II, most of the population lived in rural areas and were engaged in agriculture. The young Republic of Estonia considered agricultural education as very important, and the network of agricultural schools became rather dense. For farm girls, there were home economics schools. Small agricultural schools were merged into larger ones after the war. Many large Sovietera schools can already be seen on this map: Voltveti (Tihemetsa), Kuremaa, Helme and Jäneda. Many of them have since closed.

Most of the schools date back to the 1920s, when some expropriated manors found use as agricultural schools for Estonians.

Haridus. 1 : 3 000 000 Education

This education map prepared by Lev Vassiljev (1920–2009) was published in Atlas of Estonian SSR (1979) and was based on the number of general-education pupils per 1000 people. However, the numbers are given at the county level, thus making them less informative. The map also indicates the number of schools and their types in each place. Vocational schools are also seen on the map, but they do not include secondary vocational schools. The latter are depicted on a separate map, with higher education institutions. Rumour has it that more accurate education maps could not be made because the basements of all schoolhouses were designated bomb shelters, i.e. their location was classified as strategic information not for public use.

1860

1880

1900

1910

1920

1930

1940

1950

1960

1970

1980

1990

2000

2010

2020

204

PÕLLU MAJAN DUS

1934 1934

1760

E.S.Ü. seemnekasvatajate ja seemnemüügi kohtade kaart. 1 : 2 000 000 Seed growers and sellers of Estonian Seed Crop Cooperative

1780

1800

1820

1840

Eesti Seemnevilja Ühisus oli aastatel 1919–1940 Tallinnas tegutsenud seemnekasvatuse ja -kaubanduse organisatsioon, millel olid osakonnad mitmes Eesti linnas.

Osakondade juures tegutsesid viljapuhastusja viljasorteerimisjaamad ning kauplused.

Siinsel kaardil ongi märgitud nii ühisuse osakonnad kui ka seemnemüügi kohad ja seemnete kasvatajad. Ühisuse esimeheks valiti 1920. aastal Mihkel Pill (1884–1951), kelle eestvõttel kohandati aretustööks Jõgeva mõis, nüüdne Eesti taimekasvatuse instituut. Kaardi tagaküljel on toodud kirjastus-ühisuse „Agronom“ raamatute nimestik, mistõttu võib seda kaarti vaadelda kui reklaamtrükist.

1860

1880

1900

1910

1920

The Estonian Seed Crop Cooperative (Eesti Seemnevilja Ühisus) was a seed-growing and selling organisation active in Tallinn from 1919–1940. It had branches in several other towns. The branches operated winnowing and sorting stations and stores.

This map shows the branches of the cooperative, the places where seeds were sold and seed growers. Mihkel Pill (1884–1951) was elected chairman of the cooperative in 1920.

He arranged the Jõgeva manor to be made suitable for breeding. Today it is home to the Estonian Crop Research Institute. Overleaf is a list of books published by the Agronom Printing Cooperative. As such, the map also constituted advertising material.

1930

1940

1950

1960

1970

1980

1990

2000

2010

2020

205

PÕLLU MAJAN DUS

1928 1928

Põllumajanduse üldvaldkonnad.

1 : 2 000 000 General regions of agriculture

Tulenevalt nii looduslikest tingimustest kui ka regionaalsetest traditsioonidest ei ole põllumajanduslik tootmine Eesti eri piirkondades olnud sarnane. Eesti põllumajanduse statistilises albumis on terve rida kaarte, kus näidatakse eri taime- ja loomaliikide osakaalu piirkonna kogutoodangust (20 kaarti).

Neid sünteesides on selgitatud põllumajanduse üldvaldkonnad, eristades taimekasvatuse ja loomapidamise eriliike. Nii selgub, et peale piimakarjanduse oli Põhja-Eestis levinud peamiselt hobusekasvatus ning Lõuna-Eestis pigem seakasvatus. LääneEestis lisandus eelnevatele veel lambakasvatus. Taimekasvatuse osas eristus selgemini teraviljale ja kartulile spetsialiseerunud Põhja-Eesti. Lõuna-Eestis oli tüüpilisemaks näiteks linakasvatus. Kaarti eristab teistest see, et traditsiooniliste värvide asemel on eri väärtusi kujutatud mustriga, mis tolleaegse tehnilise taseme juures oli paras väljakutse.

Due to natural conditions and regional traditions, agricultural production has not been similar in all regions of Estonia. The Statistical Album on Estonian Agriculture includes several maps showing the share of various plant and animal species in the gross output of regions (20 maps). Their synthesis has provided the key lines of activity within cropping and animal husbandry. Thus it can be seen that in addition to dairy farming, the second most popular sector is horse-breeding in North Estonia, pig-farming in South Estonia and sheep-farming in West Estonia.

As for crops, North Estonia specialised in cereals and the potato and South Estonia in flax. The map differs from others in that instead of the traditional colours, the different values are depicted by patterns, which was a challenge, considering the technical possibilities at the time.

1760

1780

1800

1820

1840

1860

1880

1900

1910

1920

1930

1940

1950

1960

1970

1980

1990

2000

2010

2020

216

RAU DTE E D

1928 1928

Eesti raudteede kaart.

Vassili Nemirovitš-Dantšenko. 1 : 600 000 Railway map of Estonia

Riigi Raudteevalitsuse väljaandena ilmusid vahemikus 1924–1930 maanteede inspektori ja vaneminseneri Vassili NemirovitšDantšenko (1887–1970) koostatud suhteliselt suures mõõtkavas kaardid, mis näitasid lisaks olemasolevatele ka ehitatavaid ja planeeritavaid raudteid. Enamiku ehitamiseni siiski kunagi ei jõutud. Pärnust algavast laiarööpmelisest raudteest, mis oleks läbinud Viljandi ja Tartu ning lõppenud Petseris,

1760

1780

1800

1820

1840

ehitati valmis vaid viimati mainitud linnade vaheline osa (avati liikluseks 1931. aastal).

Kitsarööpmelistest raudteedest valmis vaid Rapla–Virtsu. Plaanitav Abja–Tõrva raudtee oleks kaotanud vajaduse kasutada Läti territooriumi Pärnu ja Valga vahel liiklemiseks.

Läbides naaberriiki, sõideti Pärnust sageli sedamoodi ka Tartu.

1860

1880

1900

1910

1920

From 1924–1930, the National Railways Authority published rather large-scale maps made by road inspector and chief engineer Vasily Nemirovitš-Dantšenko (1887–1970).

In addition to existing railways, these also depicted railways under construction or in the planning stage. Most of the latter were never built. Of the wide-gauge railway starting from Pärnu that was planned to go through Viljandi and Tartu and end in

1930

1940

1950

1960

1970

Petseri, only the Tartu–Petseri section was built, opening in 1931. Of narrow-gauge railways, only the Rapla–Virtsu section was built. The planned Abja–Tõrva railway would have eliminated the need to use Latvian railways to travel between Pärnu and Valga.

Latvian railways were also often used to travel from Pärnu to Tartu.

1980

1990

2000

2010

2020

217

RAU DTE E D

1934 1934

Eesti raudteede kaart. 1 : 800 000 Railway map of Estonia

1930. aastatel kandis korralike raudteekaartide eest hoolt 1926. aastal loodud Raudteelaste Hoolekande Ühing. Lisaks ilmus kahe maailmasõja vahel Eestis väga palju ametlikke reisirongide sõiduplaane, mille lisas oli kaart või raudteede skeem.

Need kaks sarnase kujundusega kaarti ilmusid aastase vahega. Mõlema trükise äärtel on arvukalt reklaame, st mõeldud olid need kaardid nii informatsiooni- kui ka reklaamikandjana. Kaartide suurim erinevus on jõgedevõrgu kujutamine. Kui 1934. aasta kaardil on toodud kõik Eesti suuremad jõed, siis 1935. aasta kaardil on vaid Emajõgi ja Narva jõgi ning kummalisel kombel ka Võrtsjärve läänekaldal suubuv jõgi (ilmselt on mõeldud Õhnet). Siinsetel kaartidel kirjeldatud raudteevõrgustik toimis suuresti ka pärast II maailmasõda kuni 1970. aastate alguseni, kui tegevuse lõpetas enamik kitsarööpmelistest raudteelõikudest.

In the 1930s, the publication of high-quality maps was taken care of by the Railway Workers’ Welfare Association, founded in 1926. In addition, many official timetables were published for passenger trains between the world wars, with a railway map or schematics attached. These two maps of similar design were published a year apart. Both were framed with a large number of advertisements and were thus meant to be both reference and advertising materials. The biggest difference between the two is the network of rivers. While the map from 1934 depicts all of the larger rivers in Estonia, the map from 1935 only shows the Emajõgi and Narva rivers, plus a river reaching Lake Võrtsjärv in the west (probably the Õhne River). Most of the railway network shown on these maps remained in operation after World War II, until the early 1970s, when the majority of narrow-gauge railways were taken out of use.

1935/36 1935/36

1760

1780

1800

1820

1840

1860

1880

1900

1910

1920

1930

1940

1950

1960

1970

1980

Eesti raudteede kaart. 1 : 800 000 Railway map of Estonia

1990

2000

2010

2020

278

E ESTI KE E L

1955 1955

Kartulid. Andrus Saareste. 1 : 1 500 000 Potatoes

Andrus Saareste jätkas Eesti murrete uurimist pärast II maailmasõda Rootsis.

Uppsala ülikooli arhiivis leidub umbkaudu 2000 käsikirjalist kaarti, millest mitmed trükiti „Väikeses Eesti murdeatlases“ (1955).

On väidetud, et A. Saarestel oli Uppsalas kergem oma uurimusi teha, kuna sinna oli koondunud suur hulk Eesti erinevaid paiku esindavast intelligentsist. Teatavate murdesõnade täpsustamiseks piisas tal vaid vastavast kihelkonnast pärit inimese ülesotsimisest. Metoodiliselt sarnaneb atlase kaartide ülesehitus 1938–1941 ilmunud murdeatlase kaartidega. Ka joonistajatena on märgitud samad inimesed, kes küll tegelikkuses olid jäänud kodumaale. Samal ajal on kaardipõhja paremasse nurka lisandunud

1760

1780

1800

1820

1840

veel üks allkiri, ilmselt Richard/Riks Norvel (1926–2000). Osal kaartidest on joonistajana märgitud (küll stiliseeritult) AR. Selle taga võiks näha Välis-Eesti ühiskonnategelast, ajakirjanikku, sotsioloogi ja kunstikollektsionääri Alur Reinarsit (1932–2010).

Eelnimetatud inimesi on kõiki väikese murdeatlase sissejuhatuses tänatud. Siin esitatud “kartuli“ kaardil joonistub selgemini välja erisus Lääne-Eesti ja saarte (tuhvlid) ning muu Eesti vahel (kartulid). Mõlemad sõnad on laenatud saksa keelest, kuid sõna eri otstest (Kartoffel).

1860

1880

1900

1910

1920

After World War II Andrus Saareste continued studying Estonian dialects, this time in Sweden. The Uppsala University Archives have around 2000 hand-drawn maps, several of which were included in the “Small Estonian Dialect Atlas” of 1955. It has been said that it was easier for A. Saareste to carry out research in Uppsala because numerous representatives of the Estonian intelligentsia from various places gathered there. He simply needed to contact the person from the respective parish to find out the word they used. In terms of methodology, the structure of the atlas maps is similar to that of the dialect atlas maps of 1938–1941. Credit for the drawing work was given to the same people, although they remained in Estonia.

1930

1940

1950

1960

1970

But there is also a new signature on the base map: probably that of Richard/Riks Norvel (1926–2000). Some maps have a stylised signature reading ‘AR’. This could belong to Alur Reinars (1932–2010), a public figure in Estonian expatriate circles who was also a journalist, a sociologist and an art collector.

All of them are mentioned in the introduction to the Small Estonian Dialect Atlas and thanked for their contribution. The map for “kartulid” (potatos) shows a clear distinction between the western Estonian islands (tuhvlid) and the rest of Estonia (kartulid) for ‘potatoes’. Both are borrowed from the German Kartoffel, but from different halves of the word.

1980

1990

2000

2010

2020

279

E ESTI KE E L

1928 1928

Õ ja Ö vahepiir Saaremaal. Theodor Kaljo.

1 : 1 125 000 Boundary between vowels õ and ö on Saaremaa island

Hiiumaa juurtega, aga Saaremaal üles kasvanud Theodor Kaljo (1900–1941) pühendus oma magistritöös ühele Eesti murdegeograafia huvitavamale iseärasusele – ö ja õ häälduse piirile Ida-Saaremaal. Kasutades detailseid (talude tasemel) välitööandmeid, selgitas ta välja nende häälikute piiriala, mis läbis Pöide kihelkonda. Kuigi töö valmis juba 1928. aastal ja leidis ka publitseerimist (ajakirjas Eesti Keel), olid töö retsensendid eelkõige teoreetilise osa suhtes kriitilised ning magistrikraadi sai T. Kaljo alles 1934. aastal.

Edaspidi töötas ta Paides kooliõpetajana ja hukkus 1941. aasta 11. augustil punavägede õhurünnakus. Kaardi ülanurgas on ülevaatekaardil kujutatud õ-hääliku rääkimise ala kogu Saaremaal tumeda ruudulise alana.

Samasugusena oleks võinud kujutada Muhu saart, sest ka sealsetele inimestele pole õ hääldamine võõras.

Theodor Kaljo (1900–1941), who was born on the island of Hiiumaa but raised on neighbouring Saaremaa, wrote his Master’s thesis about one of the most interesting phenomena in Estonian dialect geography: the boundary between Ö and Õ in eastern Saaremaa.

On the basis of detailed fieldwork data (at the farm level), he identified the boundary of these two vowel sounds as running through Pöide Parish. Although his paper was completed by 1928 and was published in the Estonian Language magazine, reviewers of the work were critical primarily of the theoretical part, and he only obtained his Master’s degree in 1934. After that, T. Kaljo worked as a school teacher in Paide before being killed in a Red Army air raid on 11 August 1941. In the top left-hand corner of the map is a general map of Saaremaa with a dark chequered area where Õ is used.

He could also have shaded in the island of Muhu, since people there likewise used Õ.

1760

1780

1800

1820

1840

1860

1880

1900

1910

1920

1930

1940

1950

1960

1970

1980

1990

2000

2010

2020

Hoiate käes esimest Eesti rahvusatlast. Selle ligikaudu 500 ajaloolist ja tänapäevast kaarti koos kaasahaaravate selgitustega aitavad mõtestada Eesti loodust, kultuuri ja ajalugu. Atlase juhatab sisse Eesti riigi sünniaegu meenutav kindral Johan Laidoneri allkirjadega Eesti kaart, millega 1920. aastal näidati maailmale noore vabariigi paiknemist ja piire. Tõsisemate teemakaartide kõrval leiab atlasest ka kaardid kama ja verivorsti levikust Eestis, 1938. aastal koostatud kaardi Eesti eliidi sünnikohtadega ja ühissaunade paiknemise kaardi 1967. aastast.

Eesti rahvusatlas on sündinud Tartu Ülikooli geograafide ja Regio kaardimeistrite koostöös. Ajalooliste kaartide eest oleme aga tänulikud meie eelkäijatele möödunud sajanditest. Rahvusatlas võiks olla olemas igas kodus, koolis, asutuses ja ettevõttes. Põnevat ja mitmekesist Eesti kartograafiat tutvustades on see teos hea teejuht kaartide imelisse maailma.

Eesti rahvusatlas on pühendatud rahvusülikooli ja eestikeelse geograafia 100. aastapäevale.

You hold in your hands the first National Atlas of Estonia. It contains nearly 500 historical and contemporary maps, along with fascinating explanations that help give meaning to Estonian nature, culture and history. The atlas opens with a map of Estonia featuring the signature of General Johan Laidoner. This map marks the birth of the Republic of Estonia and was used to show the location and borders of the young republic to the world in 1920. Next to traditional thematic maps, the atlas also presents several intriguing maps from the history of Estonian cartography.

The National Atlas of Estonia was born out of cooperation between geographers from the University of Tartu and map makers from Regio. For historical maps we are grateful to our predecessors from earlier centuries.

The National Atlas of Estonia is dedicated to the 100th anniversary of the national university of Estonia and the founding of the study of Estonian language geography.

ISBN 978-9949-599-62-2

9

789949

599622