Puurmani mõis

AVASTA

PUURMANI MÕIS Ammendamatu inspiratsiooniallikas

JOONISTA, JOONESTA JA VÄRVI TUTVU ARHITEKTUURIGA HUVITAVAID FAKTE

AVASTA MÕISA MUSTREID JA SEOSEID

PUURMANI MÕIS

Ammendamatu inspiratsiooniallikas

JOONISTA, JOONESTA JA VÄRVI TUTVU ARHITEKTUURIGA HUVITAVAID FAKTE

Gled-Airiin Saarso ja Tiia Pällo Puurmani krahviloss on tuntud nii alevikus endas kui ka väljaspool seda. Vanemad elanikud mäletavad isegi kivist krahvivappi, mis paiknes sissekäigu kohal katuse äärel ja oli peaaegu inimese kõrgune ning neli meetrit lai. Kahjuks lõhuti see ära remondi ning kü�e- ja kanalisatsioonisüsteemi sisseseadmise ajal 1950. aastate alguses.

Vastav korraldus tuli otse rajoonist ja nii ei jõutud seda kaitsma minna.

Toonased poisid-tüdrukud, kes lossi katusele ronisid ja peitusemängus ennast vapi taha peitsid, meenutavad nüüd, et see oli reljeefne ja värviline. Sellest on ka säilinud kunagiste koolipoiste tehtud pilt, mis on küll udune, ent samas on selgelt näha, et vapikilpi hoiab kaks tagasivaatavat kotkast. Keskel oli suur kroon, kuid praegu ei loe enam pildilt välja, kas seal olid ka vapikiiver ja kotkasuled.

Tekst: Raina Rumvolt, Gled-Airiin Saarso Kunstnik ja kujundaja: Tiia Pällo Fotod: Raivo Laanes, Mikk Tamkivi, Gled-Airiin Saarso, Raina Rumvolt Keeletoimetaja: Karin Kastehein Kaart tagakaanel: Regio OÜ Allikad: Kultuurimälestiste Riiklik Register, Puurmani varamu Täname koostöö eest: Anna-Helena Saarso Kontakt: gledairiinsaarso@gmail.com Trükk: Ecoprint AS Hulgitellimine: hulgi@regio.ee © Gled-Airiin Saarso ja Tiia Pällo 2020 ISBN ISBN 978-9949-599-83-7

Puurmani loss, fassaadi katusel Manteuffeli krahvivapp

Manteuffeli suguvõsa aadlivapp

Krahv Gotthard Johann Manteuffel sai krahvitiitli Saksa Püha Rooma riigi keisri Franz I käest 27.04.1759. aastal ning samal ajal ka suguvõsa vapi.

Vapikilbi väli on hõbedane, punane triip keskel märgib puud kui tugevuse sümbolit. Kroonitud kiivrit ehivad mustad kotkatiivad.

Krahvi mantel on hõbedane-punane, vapi hoidjad on tagasivaatavad hõbedased kotkad. Vapp on paigutatud rohelisele alusele, mis kujutab maapinda.

1

Buhrmeistrid

Puurmani nimi tuleneb tõenäoliselt endise ordumõisa Rootsi võimu aegsete omanike Buhrmeistrite perekonnanimest.

Mõisa ajalugu loetaksegi sellest suguvõsast – Rootsi kuninganna Kristiina kinkis mõisa 1645. aastal perekonnale ja 8. novembril 1651 anti neile Rootsis aadliseisus. Suguvõsa esindajad olid tol hetkel vennad Jürgen ja Christopher Buhrmeister. Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse kanti perekond 1797. aastal.

Buhrmeistrite suguvõsa aadlivapp

2020

2010–11 restaureeriti mõisa peahoone ja taastati tõllakuur

2010

restaureeriti tuudorstiilis peaväravad

2009

2005

2000

mõisakool

lammutati peavärava juures olnud hobusetall

1970

eemaldati suguvõsavapp

1953

kool

1923

mõis riigistati, pandi sisse elekter

1919

1918

1915

1900

23.12.1918 J. Kuperjanovi partisanide pataljon

Puurmani mõisaga seotud suguvõsa vapid

veevärk

1877–81 uus härrastemaja

1877

ulatuslikud ümberkorraldused

1839

1800

Manteuffelite suguvõsa

G. J. Manteuffel riigikrahvi tiitel ja perekonnavapp

1759

1700 1713

1645

1600

Kursi ordulinnus

1500

2

1343

Mõisa ajatelg

Buhrmeistrid mõisas

Aadel oli kõrgem seisus, mis on ajalooliselt olnud eesõigustatud ja pärilik, ent tänapäeval suuresti taandunud mi�epäritavaks. Aadliseisus anti inimestele sageli austusavaldusena teenete eest. Kõige kõrgem aadlik oli kuningas, madalam aga vasall.

Vasall oli keskajal inimene, kellel oli oma väike maavaldus ja kinnisvara.

Vastutasuks selle eest pidi ta teenima oma isanda sõjaväes.

Kõrgaadli moodustasid hertsogid, parunid ja krahvid.

Eri piirkondade aadlikud moodustasid rüütelkonna.

Aadlike kultuur ja elustiil oli eeskujuks teistele seisustele ning nende tiitel oli päritav.

Aadlike korporatsioonidesse ehk ühingutesse kuulumise tunnustamiseks kanti nende nimi aadlimatriklisse.

Puurmani viimased omanikud Manteuffelid Liivimaal olid Manteuffelid tuntud ammustest aegadest Zoege, Söge ja Szoege nime all. Nende üks esivanematest on Conrad von Zoege, kelle kohta leidub märge juba 14. sajandist. Vanade kirjalike allikate järgi paistsid Zoeged silma oma aktiivse ühiskondliku tegevusega.

Puurmani mõis kuulus väga pikka aega Manteuffelite aadlisuguvõsale.

Seda pärandati edasi põlvest põlve ja seetõ�u on mõis ka väga heas korras. Praegune härrastemaja valmis 1881. aastal ja viimane krahvipaar lahkus siit 1919.

Visiitkaardil on märge, et doktor Jenkins, kes pakkus 1886. aastal Dresdenis krahvinna Manteuffelile „professionaalset abi” 405 marga eest. Mis haigus teda või mõnda tema kaaskondlast vaevas, pole teada.

Kroonika on ajalises järgnevuses sündmuste esitamine ajaraamatus.

Visiitkaart on paberist või papist kaart, kuhu on kirjutatud inimese või organisatsiooni kontaktandmed.

Ernst Manteuffeli aastane pääse Tallinna aadliklubisse. Pilet tunnistab, et härra Ernst Manteuffel Puurmanist on tasunud Tallinna aadliklubi aastamaksu, mis oli 1909. aastal 35 rubla. Krahv Manteuffel oli paljude organisatsioonide liige, muu hulgas kuulus ta Tartu tuletõrje seltsi.

Marie Dorothea von Weiss, kes abiellus Ernst Gotthard von Manteuffeliga (1847–1938)

Ernst Gotthard Graf Manteuffel (1844–1922)

Ernst Manteuffeli aastane pääse Tallinna aadliklubisse (EAA F 1396, n 1, s 406. Lk 9)

Tee endale visiitkaart. Mõtle hästi läbi, mis andmed sinna kanda.

3 Endise lao ja praeguse direktori kabineti seinamaalingu bordüür

Mõis (algselt moisa) oli suur maavaldus, mis hõlmas nii põllumaid kui ka omanike elumaja ning ümberkaudseid talumajapidamisi. 13.–14. sajandil, kui eestlased said muistses vabadusvõitluses lüüa, hakkasid maahärrad nimetama vasallidele läänistatud valdusi mõisateks.

Keskajal jagunesid mõisad laias laastus maahärrade (ordu-, piiskopi-), kloostri- ja toomhärrade mõisaks ning era- ehk aadlimõisaks.

Uuemal ajal saame mõisaid liigitada kuuluvuse, õigusliku seisundi ja kasutamise järgi nii: • Eramõis (Privatgut) oli kõige levinum liik ja selle vasteks sobib ka rüütlimõis (Rittergut). Sellisel mõisal olid mitmesugused eriõigused alates jahipidamisest ja kalapüügist, lõpetades veskite ehitamisega oma maal ja alevike asutamisega. Mõisa maavaldused koosnesid kahest osast: maksuvabast mõisamaast ja maksustatud talumaast. Rüütlimõisa omanikul oli hääleõigus rüütelkonna maapäeval.

• Suvemõis tekkis 19. sajandil seoses uue trendiga, mis nägi e�e reisimist ja tervise parandamist värskes õhus. Suvemõisas ei pööratud majandustegevusele eriti tähelepanu, pigem olid olulised vaimu- ja kehanaudingud, mida pakkus park ning loodus.

• Poolmõis – 19. sajandi keskpaiku pandi paika uute rüütlimõisate asutamise kord ja suurus. Kui uuel mõisal polnud küllaldaselt maad, siis liigitati see rüütlimõisa õigusteta poolmõisaks ehk maakohaks (Landstelle).

• Kirikumõis oli suurmaavaldus, mis kuulus luteri kirikule. Seda pidas pastor, kes elas ise ka mõisas, samuti olid seal kiriku kontoriruumid. Reeglina ei olnud kirikumõis nii esinduslikult välja ehitatud kui rüütlimõis. Igas kihelkonnas oli oma kirikumõis, mis paiknes kiriku kui keskuse lähedal.

• Riigimõis kuulus riigile ja tihtipeale elasid seal ametnikud, kes korraldasid mõisa majandamist. Mõni riigimõis oli küll ka eraisikutele lühemaks või pikemaks ajaks välja renditud.

• Rüütelkonnamõisad kuulusid, nagu nimetuski ütleb, rüütelkonnale kui kohalikule aadliomavalitsusele. Võrreldes rüütlimõisaga oli rüütelkonnamõis tagasihoidlikumalt hoonestatud.

8

Mõisad ja nende liigid • •

Linnamõisa omanikuks oli linnavalitsus, mõis ise asuski tavaliselt linna läheduses.

Karjamõis oli peamõisa keskusest eemal asetsev kompleks, mis ei moodustanud õiguslikus mõ�es iseseisvat üksust. Seal elasid mõned töölised, hoiti karja või paiknes mingi tootmine.

Leia alt plaanilt saksakeelsete kirjade või numbrite järgi tolleaegsed mõisahooned. Kasuta kaardi vaatamiseks luupi!

See Puurmani mõisa plaan on pärit 19. sajandi teisest poolest. Plaanil on märgitud järgmised mõisahooned: 1. Vesiveski – die Wassermühle 8.–9. Majapidamishooned ja 2. Loss – das Schloss tallmeistri elamu 3. Majapidamishooned 10. Ring-karjalaut – der Runde 4. Ait – der Lagerhaus Viehstall 5. Tall – der Pferdestall 11. Aednikuelamu 6. Pereköök – die Waschküche 12. Kanala – der Hühnerstall 7. Valitseja elamu 13. Rehielamu – der Riegenhaus Aiad – die Garten

Mõisaalade plaan (EAA F 1396, n 1,s 490) Saali lae rosett

Kursi kirik Kursi kirik asub Kursi külas Põltsamaa vallas Jõgeva maakonnas.

Keskajal oli Kursi Liivimaa ordu valitsemispiirkonna keskus. Praegune Kursi luteriusu kirik on ehitatud 1648. aastal vana kiriku müüridele.

Aastail 1871–72 ehitati kirik arhitekt Johann Go�ried Muhlenhauseni projekti järgi ümber ja see sai neogooti stiilis välimuse. Kirikuhoonet laiendati ida poole ning vastu endist kooriseina tehti ristlööv.

Suurele tornile lisaks ehitati Kristuse 12 apostlit sümboliseerivad väikesed nooljad apostlitornid. Barokse torniga sobivad kokku teravkaarsed aknad ja uksed ning ümaraknad ja kaarfriis. Siseruum on neogootipärane: puidust segmentvõlvid, mida jaotavad ristroided.

19. sajandi viimasel veerandil ehitati kirik ümber ja lammutati Manteuffelite kabel.

Kursi kiriku ehitamisest on säilinud selline legend: „Kursi kirikut tahetud enne Tõrve külasse jõe kaldale ehitada, aga nii palju kui päevaga tehtud, sama palju ka ööga maha lõhutud.

Ei saadud mi�e ehitada. Siis näidatud kiriku meistrile öösel unes, et tuleb võ�a sealt kohalt jõest sõel ve� täis, kuhu kirikut ehitada taheti, ja minna mööda jõe äärt alla poole seni kaua, kui sõelast vesi maha kukub.

Sinna kohta ehitatudki kirik, kus ta praegugi Pedja jõe kaldal seisab. Selle kiriku meistri nimi olnud Kusta ja sellest olevat tulnud kiriku nimi Kursi.“

Pastoraat ehk kirikuõpetaja elu- ja ametihoone.

Kogudus on kristlik usuline ühendus, mis käib koos teatud kirikus.

Neo- ehk uusgooti stiil matkib keskaegset arhitektuuri, kus eriti iseloomulikud on tervkaared ja peened sambad.

Pastoraadis ehk kirikuõpetaja elu- ja ametihoones asub praegu muuseumituba.

Kabel on kirikust väiksem hoone, see võib olla nii kiriku sees kui ka eraldi hoonena. Kabeleid on ehitatud ka surnuaedadele ja jõukamatele perekondadele.

Altar on jumaluste austamise paik. Asub tavaliselt kiriku idaseinas.

Käärkamber on püha ruum kiriku tseremooniatarvete ja dokumentide hoidmiseks.

Uuri interneti abil, milliseid ilmakaari tähistavad: N - ...........................

E - ............................

S - ............................

W - ..........................

Kiriku põhiplaan ja asetus ilmakaarte suhtes 1 – torn 5 – apsiid 2 – pikihoone 6 – eeskoda 3 – põikihoone 7 – käärkamber 4 – koor N

barokne tornikiiver

3

ümarkaar ümaraken apostlitornid kaarfriis teravkaar Kursi kiriku põhjapoolne külg ja läänepoolne esifassaad

W

1

2

7 4

5

3

6 S

9

E

Mõisa arhitektuur

1860. aastatel ehitatud Puurmani mõisa peahoone on neorenessanslikus stiilis. Hoonel on terviklikult säilinud algupärane

Põhjafassaad

Idafassaad

Lõunafassaad

välisilme, ehituskonstruktsioonid ning fassaadi- ja interjööridetailid.

Veranda mõisahoone põhjafassaadil peasissepääsu ees oli algselt tõenäoliselt avatud.

Lõunakülje veranda oli algselt talveaed, millel oli suursugune alt laienevate astmete ja kivibalustriga trepistik.

Mõis on kõrge võlvitud keldriga kahekordne ehitis, mille kirdenurka ilmestab kahe korruse võrra kõrgem kaheksakandiline torn. Põhiplaan on liigendatud: eenduvad keskrisaliidid kõigil külgedel, polügonaalsed väljaehitised nurkades, talveaed ja kaugele eenduvad trepid.

Külluslik fassaadidekoor on väga korrektne: esimese korruse sügava profiiliga krohvrustika, laiad horisontaalsed vahekarniisid, keeruka hammaslõikega peakarniis, toskaana sambad.

Nii suur projekt, nagu seda oli mõisa ehitamine, vajas hoolsat planeerimist ja korralikult läbimõeldud eelarvet. Siin kõrval on plaan, kuhu on kirja pandud, milliseid meistreid mõisa ehitamiseks vaja läheb. Üles on loetletud müüri-, ehitus-, plekksepa-, tisleri-, sepa-, po�sepa-, maalrija kiviraiduri tööd. Täpselt on fikseeritud, kui palju materjali kulub ja kui palju see maksma võib minna. Dokumendil on ka hilisemad hariliku pliiatsiga tehtud arvutused.

Põhjafassaadi risaliidi aknad ja rõduuks on kaunistatud poolsammaste ja kolmnurksete ehisviiludega, mille kohal paiknevad ümaraknad.

Peasissepääsu ees on veranda, mille kohal on toskaana sammastele toetuv rõdu.

Lääne- ja idafassaadi risaliitidel on teise korruse koridori otsaakende kohal toskaana sammastele toetuvad ehisviilud, mille kohal on samuti ümaraknad.

Lõunafassaadi keskrisaliidi esimesel korrusel on kaaraknad, teise korruse akende kohal ehisviilud. Talveaia katust ehib astmikfrontoon.

Puurmani mõisa härrastemaja ehituse eelarve ja arved (EAA F 1369, n 1, s 267. L1) Majandushoone fassaadi projekt 19. sajandi lõpust

18 Karniisialune hammaslõige

hammaslõikega karniis Karniis on seina ülaosast eenduv horisontaalne liist, millel on ehituskunstiline ja vee eest kaitsev otstarve. ümaraknad astmikfrontoon poolsambad kaaraknad krohvitud rustika Rustika on tehnika, mille puhul kivide välispind jäetakse tahumata või töödeldakse koredaks. trepi kivibalustraad Baluster on pirnitaoliselt paisutatud lühike sammas, mis toetab trepikäsipuud. Balustraad on balustritega käsipuu või dekoratiivne piire.

Lõunafassaad

• • •

Jätka lõunafassaadi risaliidi joonistamist sümmeetriliselt ehk keskteljest teisele poole täpselt samamoodi.

Jätka põhjafassaadi joonistamist perspektiivis.

Varjuta hariliku pliiatsiga.

Frontoon on dekoratiivne madal karniisiga viil, mida kaunistatakse skulptuuride, tornikeste või muude ornamentidega.

Risaliit on fassaadiosa, mis eendub vertikaalselt terve hoone kõrguses ja on tavaliselt rikkalikult kaunistatud. Risaliidi lõpetab frontoon. kolmnurksed ehisviilud vahekarniis toskaana sambad

19 Põhjafassaad