__MAIN_TEXT__
feature-image

Page 1

REISIJUHT . KAART

MATKAME EESTIS Ebavere

Aravete Ahula

a-Jaani Güm JÄRVAJAANI

u

Võllaste

Peetri

Vägeva

Sopa allika Võlingi allika

Kuhu minna matkama? Kuidas matkata? 450 matkarada üle Eesti Koigi

Esku

Võisiku

JÕGEVA

Kalana

Siimusti

Saduküla Lustivere

PÕLTSAMAA Kamari

Umbusi

Kirna

Parika Väikejärve

arepeedi

Kaavere

Varesemägede

Voore

Kuremaa

Kassinurme

Palamuse

Kaarepere

K

K Jõe T

Palamuse

Saare järve Luua

Maarja-Magda

Pataste

Puurmani Tabivere

Elistvere

V

Äksi

Kolga-Jaani Lalsi

Tõikvere

Kuremaa

Väike-Kamari

Kamari

tvere Tääksi

Torma Laiuse

Virtuse

Pajusi

Kuningamäe

Vaiatu

Vaimastvere

Pisisaare

Adavere

Ulvi

Männikjärve raba Sadala Võtikvere Männikjärve

Endla järve

Päinurme

a Kõo

Salla

Emumäe Seljamäe

Ervita

Norra mõisa

Müüsleri

la Imavere

Rakke linnamäe

Koeru

Vao

Avinu

Rakke

Näki

Koeru

argi

g

Rahkla

Ebavere Laekvere Paasvere Äntu t Simuna Metsamõisa Kiltsi Äntu v Simuna Venevere Karinu Pikevere Äntu k Kiltsi

Lähte

Laeva

Vasula

Dendroparg Kärevere Selli–Sillaotsa Tähtvere s Luha Leie Meleski Tiksoja E majõ gi Tüki Ilmatsalu–Kärevere Emajõe Oiu linnutee Ilmatsalu Wii Võ t jä

TA


6

HABRAS EESTI

VIRU RABA / FOTO: TOOMAS TUUL


SISUKORD

Habras Eesti Toomas Kiho Igaüheõigus Maria Mägi-Rohtmets Leia uus ja põnev sihtkoht andmekogudest Kaido Einama Maa-ameti kaardid on matkajatele suureks abiks Lea Pauts Kuidas jõuda metsa ja pärast tagasi koju? Kaido Einama Kuhu minna, kui teistega kohtuda ei taha? Tee ise Google Street View! Kaido Einama Millega navigeerida? Enn Veenpere Geopeitus – aardejaht 21. sajandi moodi Carolina Schultz Sirgjoonejooks Olle Rõuk Võid ringi kulgeda ka GPS-kunsti tehes Orienteerumiskaart kui abivahend Tõnis Laugesaar Eesti äärmuspunktid Taavi Pae Kõrge sihtkoht Kaido Einama Tallinn 100 – juba läbitud! Tiit Riisalo Haanja tipuretked nõuavad rohkelt võhma Kaarel Jagomägi,

5 9 15 20 21 24 27 31 33 41 46 47 53 57 60 62

Mis on highpointing? Kuidas kõrgetesse paikadesse kohale jõuda? Sada järve suvega Hipp Saar Leia oma lemmikveekogu! Pille Tomson Eesti uhkeimad mõisakoolid Riin Alatalu Retk mööda Õ-piiri Taavi Pae Lastega reisima Kaido Einama Osale rahvaloendusel – pokurahva loendusel! Nele Hendrikson Kajaki ja kanuuga Eesti vetel Assar Jõepera Head ühe päeva kajakimatkad põhjarannikul Kaido Einama Pildihoidised Eesti loodusest Jarek Jõepera Matk ja toit Priit „Wend“ Kuusk Lõkkekohad kaardil Matkatoit tulele: millist matkapliiti valida? Anneli Mere Suuskadel läbi Eesti Marko „Pluuto“ Puksing Pika talimatka tarkusi Jalutades läbi Eesti Liisa-Lota Kaivo RMK matkateed Iseendaga palverännuteel Peeter Pihlak 20 küsimust ja vastust Pirita–Vastseliina palverännutee asjus Jalgrattaga matkale Rein Lepik Kuidas marsruute üles leida? Ranniku matkarada ja Metsa matkarada Matkaradade loendid: Põhja-Eesti Lõuna-Eesti Lääne-Eesti

64 64 65 68 69 73 77 83 85 90 95 103 108 110 113 117 121 127 129 131

Triin Jagomägi

135 140 143 147 189 231


8

HABRAS EESTI

Niisama põnevad on ka vanad maanteed. Näiteks võib püüda kaasa loogelda endiste postiteede jooksuga, kus aeg-ajalt ilmuvad postijaamad, vanad kõrtsid või kõrtsikohad, mõned verstapostid, külatuumikud – lummavad vaated kindlasti. Siingi ei pea piirduma vaid kenasti sisse seatud Postiteega vanal Tartu–Võru maanteel. Rännakuid saab üles ehitada ka temaatiliselt – püüda väisata kõiki Eesti mõisaid (et neid on üle 1000, siis võtab see küllap aega mitu aastat), kirikuid või pastoraate, aga miks mitte ka muuseume või vallamaju. Võib külastada ka Eesti äärmuspunkte. Võin kinnitada, et mitmepäevane suusasõit läbi talvise Eesti Purekkari neemelt Nahale või Peipsi veerelt Läänemere rannale on elamus, mis ei unune. Eriti vaimustavad ja soovitatavad on aga retked kihelkonna kaupa. Mis peaasi: sellised retked on hoomatavad, nad võimaldavad ühest piirkonnast saada tervikliku ülevaate, kuid see on ühtlasi ka suure Eesti väike originaaltõmmis. Seesugused retked on ka kestuselt parajad, olles kergesti tehtavad nii auto kui ka jalgrattaga. Juhis on lihtne: võta ette ükskõik milline Eesti kihelkond, valmista retk ette, s.t otsi välja kõik sellel maa-alal paiknevad huviväärsused, käi need ükshaaval läbi ning saad ühe-kahe päevaga ja ühekorraga kätte pea kõik, mis Eestil pakkuda on. Sest iga kihelkond on justkui Eesti taskuformaadis pisimudel oma terviklikkuses: jõuad muistsete matmispaikade, losside ja mõisateni, näed eri tüüpi külasid ja hooneid, satud koobastesse, suurte rahnude või ohvrikivide juurde, näed järvi ja ojasid, niitusid ja rabasid, metsi ja metsloomi. Eesti kutsub. Saab minna jala, rattaga, autoga, bussiga, häälega, suuskadega, paadiga, räätsadega, ka purjeka või uiskudega. Saab minna nii suvel kui ka talvel, nii kevadel kui ka sügisel. Isamaa on ilus alati, kui me seda hoida oskame ja ära ei riku, mis tänapäeva rikkas maailmas on kahjuks liigagi võimalik. Niisiis, kui me oma rännuteelt midagi kaasa võtta saame, siis kindlasti teadmise, käitumis- ja otsustusjuhise: Eesti on habras.

FOTO: TOOMAS TUUL


IGAÜHEÕIGUS

IGAÜHEÕIGUS Igaüheõigus on ka kohustus austada omaniku tahet vabal maal. MARIA MÄGI-ROHTMETS on hariduselt jurist ja töötab vandeadvokaadina. Matkab ja reisib oma perega igal aastaajal nii Eestis kui ka kaugemates maades. Maria lemmiksihtkohad Eestis on väikesaared ja ürgsed loodusmaastikud, näiteks Alutaguse ja uhked oosid. Ta soovitab kõigil nende avastamine ette võtta.

Kes ei tahaks olla nagu Gabriel „Viimsest reliikviast“ – vaba mees vabal maal, ja kõndida, kepp õlal, läbi laante ja üle õitsvate aasade? Järjest enam antakse teada supermatkadest diagonaalis või sirgjoones läbi Eesti või plaanidest teha kogu riigile ring peale. See aga tähendab kindlasti avalikelt radadelt kõrvalepõikeid, peatuspaiku, telkimisi ja lõkkeid väljaspool ametlikke laagripaiku. Kas tänapäeva Eesti looduses ja kultuurmaastikel liikuvad inimesed on sama vabad kui „Viimse reliikvia“ vabad mehed vabal maal? Esmalt peab ütlema, et paljude jaoks suupäraseks muutunud „igameheõigus“ ei ole seaduse sõna. Kuna meil saavad vabalt liikuda ka naised ja lapsed, siis on õigus ise nimetatud „igaüheõiguseks“. 1. augustist 2014 kehtib meil uus igaüheõigus, mis on küllaltki sarnane varasemaga ja sätib paika inimese õigused ja kohustused suhtes loodusega. Lisaks seadusele tuleks muidugi tunda ka väljakujunenud tavasid ja nendega arvestada.

FOTO: HEIKO KRUUSI

9


10

IGAÜHEÕIGUS

Päikeseloojang ja -tõus ei mõjuta enam vabadust Varem oli vaba liikumine looduses sõltuvalt kohast piiratud päikese loojumise ja tõusu vahelise ajaga. Praegu võib neid hetki rahulikult nautida ning seejärel valitud suunal edasi liikuda isegi pilkases pimeduses, kui julgust ja tahtmist jätkub. Ainsad, mis looduses ja kultuurmaastikel liikumist ja viibimist mõjutavad, on sildid, piirded ja muud tähised ning loomulikult ka seadus: 1. augustist 2014 kehtib meil keskkonnaseadustiku üldosa seadus, mille 4. peatüki 2. jaos on kirjas õigus kasutada võõrast maatükki ja veekogu. Seaduse järgi võib looduses ja kultuurmaal vabalt liikuda jalgsi, jalgrattal, suuskadel, paadiga või ratsa. Piiramata ja tähistamata eramaal võib korjata marju, seeni, ravimtaimi, mahalangenud oksi, kui omanik seda suuliselt ei keela. Puid ja põõsaid ei või vigastada, ehk siis pajuoksi ei tohiks räsida. Omanik ei või keelata eratee või raja kasutamist jalgsi või jalgrattal, kui liikumine põhineb väljakujunenud taval ja ei ole omanikule liigselt koormav. Riik ja kohalik omavalitsus on maa peremeestena leebemad – eks kaudselt oleme ju ise ka selliste maade peremehed. Erinevaid piiranguid vabale liikumisele kehtestatakse loodus- ja riigikaitse huvides. Siis on vaja tutvuda konkreetse ala eritingimustega ja nendest hoolega kinni pidada. Kui kaitseala asub eramaal, siis ei või maaomanik sellel liikumist piirata, kui kaitse-eeskiri seda lubab.

Kui kaua kehtib silt “Eramaa”? Üks sõna ütleb rohkem pikk jutt. Nii on see ka ühesõnalise sildiga „Eramaa“ (või „Eravaldus“) . See ei ole pelgalt teadaanne maa-ala omandiõigusest, vaid selle kaudu annab omanik teada, et tema maa suhtes kehtivad tema reeglid.

FOTO: HEIKO KRUUSI


IGAÜHEÕIGUS

2014. aasta augustist alates kehtiv igaüheõigus lähtubki eramaal eelkõige maaomaniku tahtest, millega kõik teised peavad arvestama. Silti „Eramaa“ kohates tuleks eeldada, et sildist alates on igaüheõigus piiratud. Kui kaugele ulatub teelise jaoks sildi „Eramaa” mõju, on omaette küsimus. Tähistuste vahelisel alal peaks olema võimalik silmaga haarata ka järgmist tähist. Aasadel, lagendikel ja metsaservas on see võimalik, aga kui siseneda metsa ning kõndida ja kõndida nagu Gabriel ning ka rajast ei saa aru, kas tegemist on inimeste või loomade tallatud sihiga, siis tekib küsimus, millest peab edasi lähtuma. Mina soovitaksin lähtuda looduses olles alati tervest mõistusest. Kui GPSi või muid tänapäevaseid andmeid käepärast pole, tuleks eeldada, et ollakse endiselt erametsas, kuni muu info saamiseni. Muidugi võib püüda end maaomanikuga kohtudes ka välja vabandada, et eksisin teelt ja ei saanud päris täpselt aru sildi kehtivuse ulatuse kohta, aga metsaomanik ei pruugi seda mõista ega olla sõbralik.

Omaniku tahe on eramaal seaduseks Isegi ilma igasuguse tähistuseta võib maaomanik tulla ja anda suulisi korraldusi, mis on täitmiseks kohustuslikud pelgalt sellepärast, et see on maaomaniku tahe. Nii võib maaomanik poolel metsateel nõuda metsast lahkumist või marjakorjamise lõpetamist ka siis, kui metsaraja või tee alguses puudub igasugune eramaa silt, rääkimata telkimise ja lõkke tegemise keelamisest.

FOTO: HEIKO KRUUSI

Kui omaniku korraldusele ei alluta, on tal õigus kutsuda politsei ja see võib iga matkaja tuju ära rikkuda.

Kuidas mööda saata öö? Olen ise siin- ja sealpool polaarjoont maid ja radu mööda rännanud ja tean, et rändaja päeva parim osa veedetakse mõnusal telkimisplatsil, et lõkke ääres heietada mõtteid möödunust ja uutest ootustest. Kõige hullem, mis sellisel ilusal hetkel juhtuda võib, on kurja maaomaniku saabumine, kes kupatab sind koos telgi ja kuuma supipotiga teadmata suunas lahkuma või veelgi hullem – ähvardab politseiga, kes võibki kohale tulla. Kuni 24 tunniks võib eramaal telkida üksnes siis, kui on tegemist piiramata või tähistamata maaga. Vastasel korral tuleb selleks küsida luba omanikult.

11


52

ORIENTEERUMISKAARDID

Proovi mobiiliga orienteerumist Hea lihtne viis orienteerumiskaardiga loodusesse minna on MOBO rakendus. MOBO ehk mobiilorienteerumine on üks võimalus läbida orienteerumisradu nüüdisaegselt, kasutades abivahendina nutiseadmeid. Tegu on nn kolm-ühes-rakendusega, mis ühendab endas nii kaarti, kompassi kui ka ajavõttu. Punktide läbimise järjekord on MOBO rakendusega üldjuhul vabalt valitav. Need on maastikul tähistatud väikese stendiga, kuhu on kantud punkti number ja QR-kood. Punkti läbimise saad fikseerida QR-koodi abil. Rakenduses on mitmeid püsiradasid üle Eesti. Leia endale lähim rada, mine kohale, ava kaart ja alusta.

Orienteerumiskaarti ei pea kasutama vaid orienteerumiseks Orienteerumiskaardi võib kaasa võtta ka lihtsalt matkale või jalutuskäigule metsas. Kõik Eesti orienteerumiskaardid alates 1962. aastast kuni nüüdisaegseteni on olemas orienteerumisliidu kodulehel vastavas andmebaasis. Prindi meelepärane kaart välja ja avasta loodust hoopis teise nurga alt!

Soovitame lisalugemist: blog.regio.ee/orienteerumine


EESTI ÄÄRMUSPUNKTID

EESTI ÄÄRMUSPUNKTID Läände, nii kaugele, kui saab. Või siis hoopis põhja. Või seada sammud seekord lõunasse? TAAVI PAE on geograaf ja Eesti rahvusatlase koostaja. Tegeleb Eestimaa tundmaõppimise ja õpetamisega, huvitub vanadest kaartidest, Eesti loodusest, koha- ja isikunimedest ning seda kõike meeldib talle siduda meie maastikega. Eesti loodusja kultuurilugu pakub selleks ammendamatuid võimalusi.

Mõne põneva ja eesmärgiga retke sihtkohana on huvitavad igasugused äärmused. Riikide puhul näiteks saame rääkida äärmuspunktidest põhiilmakaarte suhtes. Eesti äärmuspunktidele mõeldes on nii lihtsalt kättesaadavaid kui ka keerulisemaid kohti, kuhu jõudmiseks peab kasutama veesõidukeid, aga leidub ka neid, kuhu saab kõndida linnas promeneerides. Eesti maismaa põhjapoolseim punkt on Purekkari neem. See asub Lahemaa rahvuspargis Pärispea poolsaare põhjaotsas ja on lihtsasti ligipääsetav. Mereäärsest parklast peab vaid kilomeetri kõndima veel põhja poole mööda kivist Purekkari neeme.

Loodepoolseim poolseim punkt Osmussaar Osm 59°18'14"N 23°21'35"E

M ndri-Eesti põhjapoolseim Mandri-Eesti põhjapo punkt Purekkari neem 59°40'31"N 25°41'49"E

Põh Põhjapoolseim punkt Vaindlo ndloo saar 59°49'19"N N 26° 26°21'32"E

Rakvere

Tallinn Mandri-Eesti läänepoolseim punkt Ramsi neem 59°01'32"N 23°24'15"E 3°24 3°2 2

Kärdla

Ees Eesti esti keskp pu unkktt (arvesta vesta taades es id e ida dapiiri da ap ja territoria iaa aalvettt aaalve tt) Rapla plaa Kõnnu Kõnn u küla Haapsalu 58°42'33377"N 2444°50'42"E

Paide

Mand Mandri-Eesti Mandri M andri-Eesti andr rii-Eesti ri-Eesti ri -Eesti E ssti t kes k ke kesk keskk skk kkohta kko koh ko hta ta tähist tähista ähistav ähista ähi ä histav istav sstav t v ki kivi kivii Ka Kal Kalm K alm a lme kü kü ülas üla las las

Pärnu Viljandi Kuressaare Läänepoolseim punkt Nootamaa saar 58°19'21"N 21°45'52"E Läti põhjahjapoolse oolseim punkt Baltās naktis Ba 58°05'03"N 25°11'5 58 8"E

Narva Jõhvi Idapools lsseim punkkktt Narva liinn jõe kald ld dal 5 2''14"N 59°22' 59°2 14"N 28° 28°1 12'32"E jõe õe e tte teljel 59°22'15"N 59°22'15"N 59 N 28°12 2 2'36"E

Maa i--Ee MandriM -Eesti e kkese s (Peip eip ip pssi psi p s jaa Võ Võrtsjärvega) sj rv Tartu Räsn Räs na küla na 58°40 58°40 0'53"N 25° 0'53"N 5°50'33"E 5° 5 °°5 5

Ajalooliselt Ajalo iselt selt e (192 (1 ( 92 920 9 0−19 1924) 1 4) lõ apools lõ lõuna lõu aapo poolseim po mp punkt Kude ude epi küla la a 57°26'27" 6'27" 6'27 27"N 27 27"N 27°2 7°2 23'44 2 3 4"E

Valga Lõunapoolseim punk unkt unk nkk Naha ha küla kü 57°30'34"N N 26°36'60"E 26 26

Kagupoo gupoo upoolseim upool m pu punkt p u Parmu küla üla a 57°31''05"N 57°31 57°31'05"N 5 '05"N 2 27°21'05"E 21'0 1'05 '05" 05"

V Võru 0

©2020

20 km

53


54

EESTI ÄÄRMUSPUNKTID

PUREKKARI NEEM / FOTO: ARNE ADER

Arvestades aga saari, on Eestis veelgi põhjapoolsemaid kohti. Purekkari neeme otsast paistab näiteks selgesti Mohni saar. Ka Uhtju on Purekkari neemest veidi põhja pool. Eesti põhjapoolseim maa on siiski kõigist eelmainituist veelgi kaugemal põhja pool. Selleks on Kundast 37 km põhja pool asuv 6,6 km2 suurune asustamata Vaindloo saar. Eesti idapoolseimat punkti tuleb aga otsida suisa linnast. Nimelt asub see Narvas Joaorus. Sinna pääseb näiteks Narva jõeäärset promenaadi pidi ülesvoolu minnes. Idapoolseima punkti juurest avanevad suurepärased vaated Narva hüdroelektrijaamale, mis asub juba Venemaa territooriumil. Lõunapunkti jõudmiseks peab ette võtma jalgsimatka. Selleks tuleb jõuda Mehkamaale Mõniste ümbrusse ja liikuda Karisöödi küla lõunaotsa Naha talu juurde. Sealt kulgeb 2 km pikkune matkarada Eesti Vabariigi lõunatippu. Peetri jõe äärses lõunapunktis on matkaonn ja isikutunnistuse olemasolul võib matka jätkata ka Lätti. Eesti läänepunkti otsides saame jällegi rääkida eraldi Mandri-Eestist ja saartest. Mandri-Eesti läänepunkt asub Noarootsi poolsaarel Ramsi neemel. Sealt on Vormsi saar justkui käega katsuda. Eesti absoluutne läänepoolseim koht on aga Nootamaa saar. Selle külastamine on keeruline, sest tegemist on Vilsandi rahvuspargi reservaadiga. Otsides Eesti läänepoolsemat punkti, võib piirduda ka Nootamaa naabersaare Loonalaiuga. See on väikesaar, kus on püsivalt ka elatud, seega on see ajalooliselt Eesti kõige läänepoolsem asustatud punkt.


EESTI ÄÄRMUSPUNKTID

VAINDLOO / FOTOD: ARNE ADER

Eks äärmuspunkte võib leida veel. Nii võib rääkida kõige loodepoolsemast punktist, milleks on Osmussaar või Põõsaspea neem mandril, või käia Eesti äärmises kagunurgas Eesti-Vene-Läti piirikolmnurgas Parmu külas. Külastamist väärib ka Lätis endine Kudepi mõisakoht, sest sinna ulatus aastail 1920–1924 Eesti Vabariigi piir (Petserimaa lõunaots). Seega on tegemist Eesti Vabariigi läbi aegade kõige lõunapoolsema kohaga. 1924. aastal loovutati sealne piirkond aga lätlastele. Eesti piirile Mõisaküla lähedale jääb ka Läti kõige põhjapoolsem koht. Selle tähistuse leiab Mõisaküla–Ipiki (Ööbiku) tee äärest (Baltās Naktis).

55


76

RETK MÖÖDA Õ-PIIRI

Laimjala ümbruses väärib külastamist veel Kahtla õigeusu kirik ja kalmistu. Laimjalas asub ka Debora Vaarandi pronkskuju, et meenutada luuletaja lapsepõlveaegu. Kuulsa Saaremaa valsi „tegevuspaik“ jääb aga Laimjalast linnulennult 15 km läände Valjala lähedale ja asub juba õ-vabal alal. Häälikupiiri lõunaotsa aga markeerib Kõiguste lahte suubuv Maadevahe jõgi.

Katkend August Sanga 1962. aastal loodud poeemist „Laul O. W. Masingust, mehest, kes andis eesti keelele õ-tähe“. /…/ Ta sosistas: õnn, tõde, õigus, õhk … Jah, rahva suus on nendel teine kaja … Kas erinev on hääletoon või rõhk? Ja kõiki neid on inimesel vaja … Mees istus toas, pea raskeid mõtteid täis, kui pärleid vaagis kummalisi sõnu … Pilk langes õue: nurmel kündja käis – võib-olla Mats, võib-olla ka et Tõnu Mees pasteldes, kes väljas põldu kündis, uut vagu alustas ja hõikas: „Nõõ!“ … Mees kambris haaras sulepea ja sündis Uus pookstav tema käe all – sündis „õ“.


LASTEGA REISIMA

LASTEGA REISIMA Kuhu minna lastega, kui kodus istumisest on villand? KAIDO EINAMA on reisi- ja tehnoloogiaajakirjanik, kes alustas päevalehes uudistereporterina ja on olnud karjääri edenedes kahes tehnoloogiaajakirjas peatoimetaja. Hobina peab ka reisiportaali reisijutud.com. Huviks on reisimine, matkamine, pildistamine, tehnoloogia ja kõik, mis neid seob.

FOTO: TOOMAS TUUL

Koroonakriisi ajal olid kõik meelelahutusasutused suletud, lastega ei saanud traditsioonilistesse kohtadesse: muuseumi, lõbustusparki, loomaaeda ega mänguväljakule. Mis jäid üle? Muidugi sellised kohad, mis asuvad looduses. Kooliõpilaste jaoks on kindlasti huvitav ja hariv mõne n-ö kõige-kõigema Eesti paigaga tuttavaks saada. Neid on Eestis palju ja igaüks võib neid juurde mõelda, kel vähegi fantaasiat jätkub. Milline on kõige põhjapoolsem mandriosa Eestis? Kus asub kõige võimsam muinaslinnus? Millises maanurgas võib jalutada suurima tuulepargi tiibade all? Siin on väike ülevaade sellistest kohtadest.

77


78

LASTEGA REISIMA

Kõige suurem tuulepark asub Pakri poolsaarel Paldiski külje all ja tuulikuid märkad kindlasti juba Kloogarannast, kus tasub samuti teha peatus, et liivasel kaldal jalutada. Kui Pakri poolsaare tipus panga ja tuletorni juures võib olla juba liiga tihedalt pühapäevajalutajaid, siis tuulepargi kandis on ruumi kõndida nii loopealsel kui ka päris panga ääres kas Lahepere lahe pool või Pakri saarte poolsel küljel. Peata auto juba mõni kilomeeter enne tuletorni. Pakri tuulepargis töötab üheksa Eesti Energia ja üheksa Nelja Energia tuulikut 125 hektaril.

PAKRI TUULEPARK / FOTO: TOOMAS TUUL

Kõige põhjapoolsem mandri tipp asub Pärispea poolsaarel Purekkari neemel, kuhu saab läbi Pärispea küla. Kuna teiste inimestega tuleb distantsi hoida, siis ära küla vahele veel uitama mine. Sõida viitade järgi külast läbi metsa poolsaare tippu, kus on avar parkla. Kui oled valinud sellise aja, mil suuri rahvamasse pole (hommikul vara või päikeseloojangu paiku), siis saad jalutada privaatselt kõige põhjapoolsemal maaribal. Kalda ääres roostikus tuleb olla ettevaatlik, sest kevadel alustavad luiged seal pesa tegemist ja võivad olla kurjad, kui keegi neile liiga lähedale satub. Purekkari neeme tipu puhul oleneb kõik ilmast. Vahel on merevee tase nii kõrge, et kummikuteta ei saagi lõpuni. Mõnikord on aga maasäär kuni tipuni kenasti kuiva jalaga läbitav. Võid enne Google Street View’s selle tee virtuaalselt läbi jalutada. Kõige suurem vabaõhumuuseum on Tallinnas Rocca al Mares. Seal ei pea ainult siseruumides olema. Vali külastusajaks näiteks nädala sees mõni rahulikum aeg, mil pole nii palju külastajaid – kui koolitöö tehtud, võta lapsed kaasa ja käi näiteks pärastlõunal ära.


LASTEGA REISIMA

EESTI PÕHJAPOOLSEIM TIPP ASUB PUREKKARI NEEMEL, KUID MÕNIKORD ON PÄRIS TIPP MANDRIST ERALDUNUD JA KUIVA JALAGA SINNA EI PÄÄSEGI / FOTO: KAIDO EINAMA

Vabas õhus muuseume on veelgi: lisaks Eesti vabaõhumuuseumile Viimsi vabaõhumuuseum, maanteemuuseum, lennundusmuuseum. Välialad on avatud ka maaelumuuseumides: C. R. Jakobsoni talumuuseumis ja põllumajandusmuuseumis. Kõige jämedam puu on Tamme-Lauri tamm ja see asub Urvastes keset lagedat. Puu ümbermõõt on 8 meetrit ja arvatavasti on ta 700 aastat vana. Näiteks seitsmeliikmeline pere saab juba sel puul ümbert kinni võtta.

TAMME-LAURI TAMM / FOTO: ARNE ADER

79


MATK JA TOIT

MATK JA TOIT Tühi kott ei seisa püsti ja näljane reisikaaslane on kõige kehvem kaaslane. PRIIT „WEND“ KUUSK: Minu kohta võib südamerahuga öelda – average Joe! Või nagu sõber Taniil tabavalt märkis – tavaline Eesti känakas. Lihtsalt mees, kes liigub ringi. Ja õnneks on elu jooksul need ringid suuremaks ja huvitavamaks muutunud. Võin siiralt öelda, et ilma ringi hulkumiseta oleksin üks loll jobu, Sarvik näpus. Aga maailm õpetab ja harib. Avardab meelt ja silmapiiri. Toob ellu häid sõpru ja põnevaid inimesi. Tekitab sõltuvust, sellist positiivset. Ja on ütlemata lahe, et tee ei saa ju kunagi otsa ...

Julgen liialdamata väita, et õnnestunud matka kõige tähtsam komponent on söök! Sul võivad jalad villis olla, aga liigud ikkagi hambad ristis edasi. Väsimus võib murda, aga pärast puhkust suudad jälle jätkata. Vihm ei tapa, halvad olud on isegi boonuseks, aga tühi kõht paneb sellise litaka, et hakkad matka vihkama ja kirud ennast: „Mida kuradit ma siin teen?“ Seega on elementaarne, et matka plaanides mõtled alati läbi ka toidusedeli. Kokanduses on laias laastus lisaks söögitegemise oskustele samaväärselt oluline planeerimine ja kalkuleerimine. Matka puhul muutub see eriti oluliseks ka sellepärast, et pole ju mõtet kaasa vedada kraami,

FOTO: JAREK JÕEPERA

103


104

MATK JA TOIT

104

MATK JA TOIT

HERNESUPI TEGEMINE. HERNESUPI TEGEM LAISA INIMESE TOIT ON PURGISUPP. LIHTNE JA KONKREETNE. AGA KA NEID SUUREPÄRASEID LAISA INIMESE TOI VALMISTOODANGU SUBJEKTE ANNAB TUUNIDA! NÄITEKS HERNESUPIST SAAB KERGE VAEVAVALMISTOODANGU GA INDIA KARRI TEHA. SEGA SUPI SISSE INGVERIT, TŠILLIT, KARRIPULBRIT JA KOOKOSPIIMA, GA INDIA KARRI TE KÕRVALE REBI LAVAŠŠI JA NAMASTE JA GAUMARDŽOS! KÕRVALE REBI LAV FOTOD: JAREK JÕEPERA FOTOD: JAREK JÕE


156

PÕHJA-EESTI

ABCDEFGHIJKLMNOPQRSTUVÕÄÖÜ

Kuimetsa karstiala õpperada

3 km

Kuimetsas asub Eesti üks suuremaid ja ainulaadsemaid karstialasid, kus leidub mitmesuguseid karstivorme: langatusorge, karstilehtreid, lohke, kanaleid ja koopaid. Karstiala algab umbes 1 km maanteest ida pool, kus Mustsoost tulev oja neeldub paelõhesse. Enamik karstivorme jääb selle neeldumiskoha ja maantee vahele.

N 59.0573 E 25.1414 kaart G4

Kurgla matkarada

4 km

Matkarada kulgeb ümber Kurgla tiikide, mis on jäänuk kunagisest Aruküla turbatööstusest, mis tegutses 1920.–1940. aastatel. Tutvustatakse koha ajalugu ning sealseid põhilisi liike.

N 59.3825 E 25.0653 kaart F3

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

atlas (vt legendi) 31 H2 Raplamaa, Rapla vald, Kuimetsa küla

atlas (vt legendi) 11 H3 Harjumaa, Raasiku vald, Kurgla küla

Kurtna matkarada

9 km

Kurtna matkaraja muudab unikaalseks järvede tihe paiknemine maastikul ning võimalus matka käigus tutvuda väga erinevate järvetüüpidega, saada osa ka siinsest rabailust ning reljeefi ja taimkatte suurest mosaiiksusest.

N 59.2641 E 27.5706 kaart K3

Kõnnu järve matkarada

4 km

Matkarada asub Rabivere maastikukaitsealal. Teekond viib matkaja Kõnnu rabas asuva peaaegu ümara kujuga Kõnnu järveni.

N 59.1174 E 24.7583 kaart F4

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Raplamaa, Kohila vald, Mälivere küla

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

atlas (vt legendi) 16 D5 Ida-Virumaa, Alutaguse vald, Kurtna küla

atlas (vt legendi) 20 D4

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Kõrvemaa matka- ja suusakeskuse rajad Vaheldusrikka maastikuga rajad. Lisaks on keskuses 2,1 km rullirada ja lumerõngarada, toitlustus, majutus, pesemisvõimalused ning sporditarvete rent. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

1,5-24 km N 59.3178 E 25.6535 kaart G3 atlas (vt legendi) 13 E4 Harjumaa, Anija vald, Pillapalu küla


ABCDEFGHIJKLMNOPQRSTUVÕÄÖÜ

PÕHJA-EESTI

1,1 km

Käru terviserada

N 58.8344 E 25.1486 kaart G5

Raja kõrval on jõulinnak, rannavõrkpalliplats ja mänguväljak. Rada on valgustatud .

atlas (vt legendi) 31 H5

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Järvamaa, Türi vald, Käru alevik

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

11,6-16 km

Käsmu jalgrattarada

N 59.6042 E 25.91 kaart H2

Käsmu on tuntud oma ajaloolise kapteniküla ja selle kuulsusele aluse pannud merekooli, suurte männimetsade, kivikülvi ja kiviste randade poolest. Kõige sellega saab lähemat tutvust teha Käsmu poolsaare loodusradadel. Käsmu jalgrattarada teeb ringi poolsaare siseosa metsade vahel. Merd ja randa saab näha, kui valida pikem teekond, mis põikab Palganeemele, samuti ka Kõrgekalda ja Tiirneeme vahelisel lõigul. Käsmu poolsaare siseosa on looduse kaitsmiseks mootorsõidukitele suletud, teedel on ees tõkkepuud. Poolsaarel pole tasuta telkimisplatse, matkaja saab ööbida Käsmu küla arvukates turismitaludes või Lainela puhkekülas. Lähim RMK telkimisplats on Võsu serval.

atlas (vt legendi) 6 E2 Lääne-Virumaa, Haljala vald, Käsmu küla

4,2 km N 59.6102 E 25.9163 kaart H2 atlas (vt legendi) 6 E2 Lääne-Virumaa, Haljala vald, Käsmu küla

Käsmu loodus- ja kultuurilooline õpperada Käsmu loodus- ja kultuurilooline õpperada ehk Käsmu väike ring (4,2 km) tutvustab Lahemaa rahvuspargi väikseima poolsaare kujunemislugu, Eesti suurimat kivikülvi ja Käsmu küla rikkalikku kultuuripärandit. Õpperajal on järgmised vaatluspunktid: vana Mastimännik, Õnnekivihunnik, Vana-Jüri ots, Madlilepa lõugas, laanekuusik, Käsmu kivikülv, Matsikivi ehk Eremiit.

4,2 km

Käsmu matkarada

N 59.6103 E 25.9163 kaart H2

Rada teeb ringi ümber poolsaare, sellest ligi 10 km piki mereäärt. Käsmu küla vahel kattub teekond teiste radadega, kuid Madlilepa lõuka ääres, kus Käsmu väikese ringi marsruut kivikülvi poole pöörab, jätkub matkarada piki mere ja metsa piiri. Palganeemeni on siit 3,5 km kivist mereranda. Palganeemelt on mööda poolsaare läänerannikut Käsmu järve parklani 5,6 km. Metsaga kaetud kivised nõlvad tõusevad siin kohati üsna järsult poolsaare siseosa poole. Palganeeme jalamil jääb raja äärde prof E. Russowi poolt nime saanud kaks suurt rändrahnu – Mere- ja Metsamunk. Igal

atlas (vt legendi) 6 E2 Lääne-Virumaa, Haljala vald, Käsmu küla

157


190

LÕUNA-EESTI

ABCDEFGHIJKLMNOPQRSTUVÕÄÖÜ

Eesti lõunatipu õpperada

4,8 km

Õpperada algab Naha talu võimsa, neljameetrise ümbermõõduga tamme alt ning hakkab kulgema riigipiiri vahetus läheduses, mistõttu peab kindlasti kaasas olema isikut tõendav dokument. Päris Eestimaa lõunatipus jalga maha panna ei saa, kuna see asub keset Peetri jõge.

N 57.5204 E 26.5941 kaart I9

Eesti–Läti pärandkultuuri ühisrada

60 km

Matkarada asub Eesti ja Läti piirijõe Koiva kallastel. Rajal saab tutvuda mõlema riigi pärandkultuuriobjektidega, nagu näiteks Taheva mõis, Olinase metsamõisa ase, vanad veskikohad ja militaarrajatised, kikkapuu istandik, põlised ning vaigutatud männid.

atlas (vt legendi) 85 E5 Võrumaa, Rõuge vald, Karisöödi küla

N 57.5988 E 26.3331 kaart I9 atlas (vt legendi) 85 C4 Valgamaa, Valga vald, Tsirgumäe küla

Elistvere õpperada

2 km

Õpperada sobib mõnusaks jalutuskäiguks Elistvere loomapargi külastajale. Rajal saab tutvuda järveäärsete elustikukooslustega ning linnurikka Elistvere järvega. Abiks on teabetahvlid ja vaateplatvormid, järveäärses vaatetornis linnuteave. Õpperajale pääseb loomapargi lahtioleku aegadel ja loomapargi külastus on tasuline.

N 58.5762 E 26.688 kaart I6

Elva jõe ürgoru matkarada

14,4 km

Matkarada kulgeb Elva jõe kallastel. Vaatamisväärsusteks on ürgorg koos liivakivipaljanditega, erinevad metsatüübid, väikesed metsajärved ja jõeluhad.

N 58.21 E 26.4268 kaart I7

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

atlas (vt legendi) 46 E5 Tartumaa, Tartu vald, Elistvere küla

atlas (vt legendi) 69 F3 Tartumaa, Elva vald, Uderna küla

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Elva Spordipargi liikumisrajad

0,5-2 km

Raja kõrval asub jõulinnak.

N 58.2277 E 26.4062 kaart I7

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

atlas (vt legendi) 69 F3 Tartumaa, Elva vald, Elva linn


ABCDEFGHIJKLMNOPQRSTUVÕÄÖÜ

LÕUNA-EESTI

4 km

Emajõe matkarada

N 58.3724 E 26.7462 kaart I6

Matkarada asub Tartu linnas Emajõe vasakkaldal Sõpruse silla ja Ihaste silla vahelisel lõigul. Tegemist on Natura kaitsealuse piirkonnaga, mis on rikas nii haruldaste linnu- kui ka taimeliikide poolest. See on tartlastele suurepärane kodulähedane koht, kus nautida suhteliselt puutumatut loodust.

atlas (vt legendi) 94 E5 Tartumaa, Tartu linn

3 km

Emajõe õpperada

N 58.3827 E 27.1055 kaart J6 Tartumaa, Luunja vald, Kavastu küla

Õpperada asub Peipsiveere looduskaitsea la l Emajõe-äärsel lammil, tarnamättalise madalsoo heinamaal ning läbib sookaasiku. Õpperada jääb Emajõe suurvete mõjualasse, mistõttu rada võib olla periooditi läbimatu või raskesti läbitav.

8 km

Endla järve matkarada

N 58.8481 E 26.2406 kaart H5

Endla järv on üks linnurikkamaid järvi Eestis – erinevatel aastatel on loendatud kuni 9000 paari pesitsejaid. Õõtsiksaartel hauduvad poegi pardid, tiirud, kajakad. Laias roostikus on sobivad pesapaigad püttidele, hüüpidele, loorkullidele ning roolindudele. Sookured pesitsevad järve kaldaõõtsikuil, kevadel ja sügisel peatuvad läbirändel suured hane- ja luigeparved, mis muistendi järgi on Vanemuise tütre Juta kaitse all. Matkarada kattub enne Toomale jõudmist Männikjärve raba õpperajaga. Suurvee ajal võib jääda rada osaliselt vee alla. Rajal on osad lõigud kaetud hakkepuiduga, laudtee lõigud asuvad Endla järve ääres.

atlas (vt legendi) 63 F4

atlas (vt legendi) 34 A4 Jõgevamaa, Jõgeva vald, Kärde küla

2 km

Ennuksemäe matkarada

N 58.2177 E 25.7056 kaart H7

Matkarada viib läbi metsa ja kohati soise maastiku Ennuksemäele, kus on metsavendade punkri asukoht. Punker hävis 2016. aastal tulekahjus, kuid plaanitakse taastada. Infotahvel tutvustab metsavendade ja punkri ajalugu.

atlas (vt legendi) 67 H3 Viljandimaa, Viljandi vald, Raassilla küla

1-5 km N 57.7215 E 27.0488 kaart J9 atlas (vt legendi) 82 B5 Võrumaa, Rõuge vald, Haanja küla

Haanja puhke- ja spordikeskuse rajad Valgustatud on 2 ja 3,2 km rajad. Radade lähedale jäävad jalg- ja korvpalliväljakud ning discgolf 'i park. Lisaks terviseradadele 1,4 km pikkune HaanjaKurgjärve kergliiklustee. Suusastaadioni kõrval asub laskesuusatiir. Keskuses on toitlustus.

191


232

LÄÄNE-EESTI

ABCDEFGHIJKLMNOPQRSTUVÕÄÖÜ

Elda–Soeginina matkarada

3 km

Matkarada tutvustab Elda (1,8 m) ja Soeginina (3–4 m) pankasid, kus paljanduvad Rootsiküla lademe dolomiidid. Avamere vahetu lähedus loob soodsa mikrokliima Lõuna-Euroopa ja Vahemereäärsete taimede kasvuks. Pangal kohtab meie looduses lehtpuudel kõrgemale ronivat luuderohtu, maas laiuvat karulauku, kevadel ilmuvat käopäkka. Rannikult avaneb kaunis vaade Vilsandi rahvuspargi akvatooriumile ja Eestimaa läänepoolseimatele avamere saarekestele. Elda telkimisala ümbrus on hea taime-, hülge-, linnu- ja liblikavaatluskoht.

N 58.2905 E 21.8463 kaart A7

Harilaiu matkarada

11 km

Pikliku kuju ja lainja rannajoonega Harilaid (4,6 km2; 4,6 m ümp) ulatub Loode-Saaremaal Tagamõisa poolsaare jätkuna kaugele merre. Poolsaari ühendab kitsas 300 m laiune liivane „kael“. Kaarduvad piirjooned moodustavad väikesi lahekesi ehk lõukaid. Veel 17. sajandi lõpus oli Harilaid saar. Laiu tuumik kujutab endast kristalsetest kivimitest vallseljakut, mida mere pideva tegevuse poolt on korduvalt ümber kujundatud. Matkarajal saab tutvuda erinevate maastikuüksustega: tuule käes laineliseks muutunud madalad liivast rannavallid laiu lääneosas; kristalsest ja lubjakiviveerisest koosnevad rannavallid Ahisaare otsast lõunas; rannikujärved; rannavahelistes nõgudes kasvavad tarnakaasikud. Poolsaart iseloomustab liigirikas (üle 300 soontaime, 100 samblaliiki) ja kaitsealuste taimede poolest rohke f loora: rand-ogaputk maasääre liivarandadel; loim-vesipaunikas ja lääne-mõõkrohi Abade ehk Habade lahe kallastel; rand-orashein ja rand-seahernes laiu lääneosa liivastel nõmmerohumaadel; kahkjaspunane sõrmkäpp Junkru lahe kallastel; tui-tähtpea laiu loodeosa rannavallidel jpt. Siin elutseb juttselg-kärnkonn ehk kõre. Laiust läänes, Laevarahu ümbruses asub hallhüljeste 200 isendiga suvine lesila.

N 58.4739 E 21.9018 kaart A6

Hirmuste õpperada

1,3 km

Tähelepanu köidavad siin vanad metsastunud luited, aeg-ajalt üleujutatud lodumetsad. Rannikul saab tutvust teha rannikukooslustega ning vaadelda merelinde.

N 58.9411 E 22.1318 kaart B4

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

atlas (vt legendi) 52 A2 Saaremaa, Saaremaa vald, Atla küla

atlas (vt legendi) 48 B3 Saaremaa, Saaremaa vald, Kõruse-Metsaküla

atlas (vt legendi) 36 A3 Hiiumaa, Hiiumaa vald, Hirmuste küla


ABCDEFGHIJKLMNOPQRSTUVÕÄÖÜ

LÄÄNE-EESTI

3 km

Huitbergi matkarada

N 58.9932 E 23.182 kaart C4 Läänemaa, Vormsi vald, Suuremõisa küla

Kuusemetsa rüpes asuv Huitbergi nime kandev korallriff on küll väike, vaid kümmekond meetrit läbimõõdus ja ligikaudu niisama paks (puurimisandmed), aga see-eest üks vanimaid maailmas, kuuludes ordoviitsiumi ajastul tekkinute hulka. Selle samblasest nõmmest kerkiva paese kaljurünkaga on seotud ka legend Valgemäe vanakesest (Hoitbergs gubbest) ja tema trollidest.

3,5 km

Jugapuulaane õpperada

N 59.2081 E 23.6243 kaart D3

Rada läbib siinset iseloomulikku ja vaheldusrikast maastikku. Rada on soovitav läbida jalgrattaga, kuid on ka jalutamiseks sobiv. Õpperaja vaatluspunktides saab tutvuda 1915. aastal rajatud munakiviteega, erinevate leht- ja okaspuuliikidega, Peraküla tõrvaahju, piirikivide ning Jugapuulaane taluga. Samuti Põlluotsa talumuuseumiga, kus saab tutvuda vanade taluhoonete ja tööriistadega.

atlas (vt legendi) 28 A2

atlas (vt legendi) 18 C2 Läänemaa, LääneNigula vald, Peraküla

0,5-10 km N 58.2232 E 24.5161 kaart F7 atlas (vt legendi) 65 F3 Pärnumaa, Häädemeeste vald, Leina küla

5-25 km N 58.2292 E 24.5148 kaart F7 atlas (vt legendi) 65 F3 Pärnumaa, Häädemeeste vald, Leina küla

Jõulumäe Tervisespordikeskuse liikumisrajad Radadele jäävad 720 m pikkune MTB harjutusring, orienteerumise püsirada, rulluisu- ja suusarajad, discgolf 'i park, staadion ja kergejõustiku harjutusväljakud, jõulinnakud ja mänguväljakud. Keskuses on ka sporditarvete rent.

Jõulumäe Tervisespordikeskuse matkarajad Jõulumäe Ter visespordikeskuses on mitmeid erineva pikkusega matkaradu. Kõik rajad algavad spordikeskuse parklast kohvikumaja juurest ning viivad kauni männimetsaga kaetud luitemaastikule. Kõige pikem, 25 km pikkune matkarada möödub Eesti kõrgeimast luitest Tornimäest ja selle harjal asuvast vaatetornist ning viib ka Tolkuse rappa. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

233


MATKAME EESTIS Eesti kohati veel puutumatut loodust ja kultuurmaastikke on võimalik avastada mitut moodi – iseseisvalt matkamarsruuti planeerides või ettevalmistatud matkaradasid kasutades. Reisijuht koos matkaradade kaardiga annab ülevaate Eesti matkaradadest, nii lühematest kui ka pikematest, aga ka palju mõtteid ja inspiratsiooni, kuhu minna, kuidas minna ja mida tähele panna. Lisaks praktilisemad nõuanded, kuidas marsruuti targasti planeerida, vältida eksimist ja tühja kõhtu. ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■

Mida tähendab igaüheõigus Kuidas koostada ise huvitav matkamarsruut Kuidas vältida eksimist GPS või nutitelefon Geopeitus ehk aardejaht 21. sajandil Mis on sirgjoonejooks Wenna toidusoovitused 450 tähistatud matka- ja terviserada Läbi Eesti matkateed, palverännurada, rannikurada, metsarada

ÜLESKUTSE!

Ootame täiendusi ja parandusi matkaradade loendisse. Kui soovid oma matkateekonda („träkki“), videoid, Street View’ vaateid, matkablogi või matkaelamust teistega jagada, siis saada see reisijuht@regio.ee. Viitame põnevamatele retkedele Regio blogis blog.regio.ee/matkame_Eestis. Tulemusi saab näha siit: kaart.regio.ee/matkarajad. Saatjate vahel loosime välja Regio tooteid. Head lugemist, avastamist ning põnevaid matku! Soovivad Regio kaardimeistrid

REGIO KAARTIDE VEEBIPOOD pood.regio.ee

LAE ALLA TASUTA KAARDIÄPP ■ ■ ■

Kõige ajakohasem Eesti kaart Aadressotsing talunime täpsusega Põhjalikem ja ajakohaseim matkaradade ning vaatamisväärsuste otsing

Profile for Regio

Reisijuht "Matkame Eestis"  

„Matkame Eestis“ on esimene reisijuht, kuhu on koondatud nii põhjalik ülevaade matkamisvõimaluste kohta Eestis. Raamatus on info 450 Eesti m...

Reisijuht "Matkame Eestis"  

„Matkame Eestis“ on esimene reisijuht, kuhu on koondatud nii põhjalik ülevaade matkamisvõimaluste kohta Eestis. Raamatus on info 450 Eesti m...

Profile for regio_as
Advertisement

Recommendations could not be loaded

Recommendations could not be loaded

Recommendations could not be loaded

Recommendations could not be loaded