KEVAD_ 2 020
Estoonlane
opera.ee
2020 #15
JUHTKIRI
Laulja üle aegade Georg Otsa sünnist, kelle laulust on saanud tuge mitmed põlvkonnad, möödub sel kevadel 100 aastat. Me teame hästi lavainimeste kohta käivat ütlust „Paljud on kutsutud, aga vähesed on valitud“. Georg Otsa puhul kehtib see eriti. Nii enne kui ka pärast teda on tuhandeid lauljaid, kes peavad pikemaid fermaate või üllatavad meid suure häälega, kuid inimhinge sügavustesse nad ei jõua. Looja kinkis Otsale eriliselt ilusa tämbri, musikaalsuse, keelekõrva, kunstnikukäe ja lavalise sarmi. Rasketel sõjajärgsetel aastatel, kui Tallinn oli veel varemetes, jutustas ta haaravalt kuulajatele nii kõrbeliiva vaikusest, Siberi taigast kui ka Kadrioru kastanite kohinast. See oli nagu lohutuseks argielu muredele. Esimene suurem populaarsus kodumaal tuli klassikaliste operettidega. Läksid aastad ja 1/6 kogu planeedist tundis teda Mister X-ina, meie põhjanaabrid aga Saaremaa valsi kaudu. Georg Otsa isikupärane lavalooming jäi ajastu barjääride tõttu põhiliselt Estonia seinte vahele. Koos teatri külalisesinemistega Moskvas, Leningradis ja Helsingis leidis tema talent küll üksmeelset tunnustust, kuid välisriikidesse saadeti Ots eeskätt populaarsete laulude esitajana. Kui Jevgeni Onegin, Deemon, don Giovanni, Figaro või Papageno olid nagu loodud tema lüürilise baritoni jaoks, siis näiteks kolm Verdi rolli: Renato, Rigoletto ja Jago näitasid Otsa artistlikkust kõige täiuslikumast küljest. Kuulates kasvõi ühte lõiku Jago monoloogist – „Ja siis … on surm … ja tühhhjus …“, saame vapustava elamuse inimese maise teekonna haprusest. Georg Otsa elutee jäi ebaõiglaselt lühikeseks. Suure kuulsusesära varjus olid talle tuttavad ka salakavala haiguse pigistused, kuid piiritu elutahe saatis teda viimase hingetõmbeni. Don Quijotena muusikalis „Mees La Manchast“ laulis ta sõnad: „Sellest maailm ehk paremaks saab, et üks mees, pekstud, pilgatud mees, püüdis haarata tähte, mis seal kõrgel särab ta ees!“ Vene astronoomid pühendasid 1996. aastal Georgile pisiplaneedi, mis 333 miljoni kilomeetri kauguselt saadab siia sõnumi, et selle legendaarse laulja kunst jääb alatiseks meie südametesse ja särab igavesti tähena ka taevas. Arne Mikk
TOIMETUS Peatoimetaja: Alisson Kruusmaa
Esikaane fotol: Marina Kesler
Väljaandja: Rahvusooper Estonia
Toimetajad: Liina Viru, Rein Mikk
Esikaane foto: Veljo Poom
Estonia puiestee 4, 10148 Tallinn
Kujundaja: Reili Evart
www.opera.ee info@opera.ee
ESTOONLANE #15
3
OPERETT Krahv Luxemburg
FOOKUS Jeanne d’Arc
ARGIPÄEV Jared Matthews
20.—22. veebruarini vältab rahvusooperis Eesti nädal, mis toob lavale parima valiku eesti autorite lavateostest. Traditsiooniline eesti algupärandite erinädal on pühendatud vabariigi aastapäevale. Estonia teater, mis on vanem kui Eesti riik, ning mänginud olulist rolli nii riigi kui ka eestluse püsimajäämises, on suurepärane koht Eesti sünnipäeva tähistamiseks. 20. ja 22. veebruaril kutsume vaatama Rasmus Puuri ooperit „Pilvede värvid“, mis põhineb Jaan Kruusvalli samanimelisel näidendil ning mõtiskleb Eesti ja eestluse teemadel. 21. veebruaril jõuab publiku ette Toomas Eduri ja Tauno Aintsi ballett „Modigliani – neetud kunstnik“. Kõige väiksematele teatrisõpradele etendub aga 22. veebruaril Ülo Vinteri ja Ülo Raudmäe lastemuusikal „Pipi Pikksukk“. Tähista Eesti sünnipäeva pidulikus Estonia teatris! Foto: Harri Rospu
UUDISED
Eesti nädal toob lavale parima valiku Eesti autorite teostest
PERSOON Marina Kesler
MUUSIKA Cyrano de Bergerac
NOORED Kuidas sirguvad uued estoonlased?
ELAMUS Alice Imedemaal
MÄNGUKAVA Veebruar—juuni
4
ESTOONLANE #15
19. märtsil 2020 Pärnu kontserdimajas 20. märtsil 2020 Rahvusooperis Estonia Foto: Liina Viru
ÜKS KÜSIMUS Kalvi Sedrik
Juubelikontsert – Georg Ots 100! Märtsikuus tähistab Estonia kahe kauni kontserdiga Georg Otsa 100. sünniaastapäeva. Suurejoonelisel galaõhtul on kavas paremik Otsa ooperi- ja operetirepertuaarist. Muuhulgas kõlavad teosed nii Mozarti, Tšaikovski, Bizet’, Verdi kui ka Straussi sulest. Kontserdi lavastaja on Arne Mikk ning kunstnik Reili Evart. Esinevad Rahvusooper Estonia solistid, koor ja orkester ning külalissolistid Lätist ja Leedust. Dirigeerib Estonia loominguline juht ja peadirigent Arvo Volmer.
RAHVUSOOPER ESTONIA TOETAJAD 114. HOOAJAL
UUDISED
Olga Mykytenko
Foto: Tanel meos
Luc Robert
Kevadhooajal külastavad rahvusooperit mitmed säravad artistid nii kodu- kui ka välismaalt. Veebruarikuus astuvad Aile Asszonyi ja Corby Welch üles Wagneri ooperis „Tannhäuser“ (6. ja 8.02), Silja Aalto ja Valentin Dytiuk Puccini ooperis „Boheem“ (13. ja 15.02), Olga Mykytenko ja Luc Robert Puccini vesternis „Tütarlaps kuldsest läänest“ (26. ja 28.02) ning Mati Turi ja Ita Ever Puuri ooperis „Pilvede värvid“ (20. ja 22.02). Märtsis näeb Rimski-Korsakovi ooperis „Tsaari mõrsja“ Heldur Harry Põldat (7. ja 28.03), Kai Rüütlit ja Maari Ernitsat (7. ja 12.03). Luc Robert laulab aga Puccini ooperis „Tosca“ (15. ja 21.03). Aprillis jõuab Wagneri ooperi „Tannhäuser“ nimiosas publiku ette taas Corby Welch. Maikuus võib Verdi ooperis „La traviata“ vaadata Alfredo rollis nii Igor Morozovit (7.05) kui ka Giordano Lucát (17. ja 28.05). Külalissolistide hooaja lõpetavad juunikuus Aile Asszonyi ja Mati Turi, kes astuvad üles Wagneri suurejoonelises ooperis „Lendav hollandlane“ (18. ja 20.06).
Foto: Harri Rospu
Aile Asszonyi Foto: Harri Rospu
Külalissolistid lähemalt ja kaugemalt
29. aprillil tähistab Eesti Rahvusballett rahvusvahelist tantsupäeva. Traditsiooniline gala on sel aastal pühendatud suurele vene heliloojale Pjotr Tšaikovskile, kelle sünnist möödub 7. mail 180 aastat ning kelle balletid „Luikede järv“, „Uinuv kaunitar“ ja „Pähklipureja“ kuuluvad maailma balletiklassika tippteoste hulka. Galaetendusele eelneb pidulik tseremoonia, kus kuulutatakse välja tänavused MyFitnessi tantsuauhindade laureaadid.
Foto: Jack Devant
Tantsupäeva gala pakub maailma balletiklassikat
ESTOONLANE #15
5
UUDISED
Uue hooaja piletid peagi müügil! Rahvusooper alustab märtsikuus 115. hooaja piletimüüki. Teatri 2020/21 hooaeg pakub publikule nii elamusterohkeid uuslavastusi kui ka traditsioonilisi kontserte. Ooper Gaetano Donizetti „Don Pasquale“ (esietendus 25.09.2020) Giuseppe Verdi „Trubaduur“ (esietendus 29.01.2021) Wolfgang Amadeus Mozarti „Idomeneo“ (kontsertettekanded 11. ja 13.02.2021) Ballett Õhtu Tšaikovski meistriteostest (esietendus 20.11.2020) Léo Delibes’i „Coppélia“ (taasesietendus 5.03.2021) Rahvusvahelise tantsupäeva gala (29.04.2021) Operett Franz Lehári „Lõbus lesk“ (28.05.2021) Lastele ja noortele Maurice Raveli „Laps ja võlumaailm“ (esietendus 26.03.2021)
Hans Miilberg, kriuh-va-tsiuh!
Foto: Tanel Meos
Kontsert Vana Tallinn Gala (29. ja 30.08.2020) Sümfooniakontsert (17.10.2020) Hingedepäeva kontsert – Fauré reekviem (1.11.2020) Rahvusooperi jõulutervitus (17.12.2020) Estonia ball (31.12.2020) Rahvusooperi naistepäevakontsert (8.03.2021)
Juubilari auks etendub 27. mail operettidest ning kaunitest meloodiatest inspireeritud kontsertlavastus „Operetikuningas Imre Kálmán“, kus peaosades astub lisaks Miilbergile üles ka Helgi Sallo. Palju õnne ja kriuh-va-tsiuh!
6
ESTOONLANE #15
Foto: Rasmus Jurkatam
Saabuval kevadel tähistab rahvusooper kauaaegse solisti Hans Miilbergi (25.05.1945) 75. sünnipäeva. Miilberg alustas lavateed Estonia solistina 1977. aastal ning tema rollide nimistusse kuulub üle 30 eri osatäitmise, muuhulgas nii nimiosa Mozarti ooperis „Don Giovanni“ ja Cimarosa ooperis „Kapellmeister“, Mustafa Bei ning Aristide Ábrahámi operetis „Savoy ball“ kui ka Papageno Mozarti ooperis „Võluflööt“. Lisaks muusikateatrile on Hans Miilberg üles astunud ka kammer- ja estraadilauljana.
16. aprillil 2020 Estonia kontserdisaalis
Võimalus on suupisteid ja jooke ette tellida teatri kodulehelt www.opera.ee. Kohvik on avatud tund enne kontserti.
Dirigent: Arvo Volmer Solistid: Yena Choi (sopran, Korea), Mehis Tiits (tenor), Aare Saal (bariton) Koormeistrid: Elmo Tiisvald, Heli Jürgenson, Hirvo Surva, Maret Alango, Mariliis Kreintaal Rahvusooper Estonia orkester, koor ja poistekoor ning Estonia Seltsi segakoor
Foto: Jack Devant
Foto: Kaupo Kalda
Kevadel pakub rahvusooper taas kammerlikke kontserdielamusi kohvikumeeleolus. 8. märtsil leiab aset traditsiooniline naistepäevakontsert. Kaunil varakevadisel päeval soojendavad südant klassikalised meloodiad Rahvusooper Estonia meespere esituses. 7. mail möödub armastatud vene helilooja Pjotr Tšaikovski sünnist 180 aastat. Tšaikovski on maailmale pärandanud mitmed kauneimad ooperid ja balletid muusikateatri ajaloos, kuus sümfooniat, instrumentaalkontserte, kantaate ja romansse, mis on pakkunud hingestatud elamusi mitmetele põlvkondadele. Lisaks juubilari loomingule on 7. mail toimuval kontserdil „Valgete ööde serenaad – Pjotr Tšaikovski 180“ kavas ka Sibeliuse, Rahmaninovi, Saare ja Kreisleri muusika. Esitavad Janne Ševtšenko (sopran), Priit Volmer (bass), Sigrid Kuulmann (viiul) ja Tarmo Eespere (klaver).
Sümfooniakontsert: Johannes Brahmsi 3. sümfoonia. Carl Orffi „Carmina Burana“
Foto: Pille Riin Pettai
Kaunid kevadised kammerkontserdid
Rahvusooperi traditsioonilisel sümfooniakontserdil tulevad ettekandele kaks suurepärast suurvormi. Kontserdi esimeses pooles kõlab Johannes Brahmsi kolmas sümfoonia F-duur, op. 90, mille 50-aastane helilooja kirjutas oma loomingulisel õitseajal. Kolmandat sümfooniat peetakse Brahmsi kõige autobiograafilisemaks teoseks – esimestes akordides väljendub helilooja tolleaegse eluperioodi moto: „Frei aber froh“ („Vaba, kuid õnnelik“). Sümfoonia rändas kiiresti suurte kontserdisaalide lavadele ning peagi räägiti „kolmest suurest B-st: Bachist, Beethovenist ja Brahmsist“. „Carmina Burana“ on särav elu ja päikest ülistav lavaline kantaat. 1936. aastal koorile, solistidele ja orkestrile loodud teose aluseks on Baieri Alpides asuvast Benediktbeuerni kloostrist leitud 13. sajandi rändüliõpilaste ja nende munkadest õpetajate luuletused, mis kõnelevad armastusest, loodusest ja veininautimisest. Orffi võimas muusika ühendab keskaegse ja tänapäevase ajatuks hümniks inimloomuse vitaalsusele. Helilooja 125. sünniaastapäeva puhul esitavad teost solistid, Rahvusooper Estonia koor, poistekoor ja orkester ning Estonia Seltsi segakoor.
Rahvusooper ratastel Ka kevadhooajal jätkab Estonia erinevate Eesti linnade külastamist publikule armsaks saanud ooperite, operettide, muusikalide ja ballettidega. Etendusi antakse lastemuusikaliga „Pipi Pikksukk“, mis etendub Rakvere teatris (22.03), operetilavastus „Operetikuningas Imre Kalman“ reisib Paide Muusika- ja Teatrimajja (4.03), Jõhvi kontserdimajja (1.04) ja Pärnu kontserdimajja (11.03) ning muusikal „Viiuldaja katusel“ astub sisse Ugala teatrisse (29.04). Balletiõhtu Eesti koreograafide loomingust rändab Haapsalu kultuurikeskusesse (4.04) ning „Juubelikontsert – Georg Ots 100“ külastab Pärnu kontserdimaja päev enne legendaarse baritoni sünnipäeva, 19.03.
ESTOONLANE #15
7
OPERETT
„Operetirollid ei ole kerglasemad või kergemad kui ooperirollid.“
GATSBYLIK SÄRA JA HIILGUS
operetilaval 24. jaanuaril esietendus Franz Lehári armastatud operett „Krahv Luxemburg“. Opereti romantiline teema, hoogsat lavategevust pakkuv süžee ja värvikaid emotsioone kätkevad tegelased pakkusid heliloojale rikkalikult materjali kirjutada säravat muusikat. Nii sündiski ajatut meelelahutust ja romantikat pakkuv teos, mille esietendust 1909. aastal saatis rahvusvaheline menu. Opereti nimitegelase osatäitja Mati Turi mõtiskleb oma tegelaskuju üle: „Ma arvan, et operetirollid ei ole kerglasemad või kergemad kui ooperirollid. Seda ei saa võtta palagani tegemisena, eriti taolise elupõletaja kehastamisel nagu seda on René ehk krahv Luxemburg. Elupõletajad on need inimesed, kes vaatavad sageli peeglisse, tunnevad end läbi ja lõhki ning on väga tõsised inimesed. Nad võivad lustida ja pakkuda meelelahutust teistele inimestele, kuid sisimas võib selle all peidus olla väga haavatav ja südamlik inimene. Võrdleksin teda natuke Suure Gatsbyga … Kahtlemata on peategelase jaoks raha oluline. Ta on nõus poole miljoni frangi nimel sõlmima fiktiivabielu naisega, keda ta abiellumise hetkel isegi ei näe ja siis kolme kuu pärast lahutama, sest naisel on vaja aadlitiitlit, et abielluda omakorda kõrgest soost
8
ESTOONLANE #15
Tekst: Liina Viru Foto: Tanel Meos
mehega. Hiljem juhtub aga, et nad kohtuvad ja armuvad teineteisesse päriselt. Sel hetkel taipab René, mis on elus oluline ja edasiviiv jõud – armastus. Ma olen temaga selles osas sada protsenti nõus. René tegelaskuju teeb sümpaatseks ka see, et ta on avatud ja vahetu, mistõttu on tal palju sõpru, kes jääksid ta kõrvale ka siis, kui tal pidude korraldamiseks enam raha ei oleks. Lehári muusika on täis kauneid ja kergelt voolavaid meloodiaid, mis teevad sellest küll meelelahutusliku teose, kuid siit ei puudu ka sügavamad momendid, mis toetavad tegelaskujude olulisi sisemisi pöördepunkte. Ja lavastaja Thomas Mika mõistab seda, soovides pakkuda kõrgekvaliteedilist meelelahutust. Lavastusperiood on olnud tõsine ja töine, liigume spiraali mööda järjest sügavamale ja läheme detailsemaks. Mikat huvitab see, mis toimub meie kui lauljate-näitlejate sees, hetkel mil midagi teeme või laulame. Mis on see, mis meid motiveerib tegema, kuhugi liikuma. See ei saa olla pinnapealne ja stampidesse laskuv töö ning teen rõõmuga kaasa oma elu teises operetilavastuses.“ „Krahv Luxemburgi“ on võimalus vaatama tulla 1. ja 16. veebruaril, 14. märtsil, 15. ja 26. aprillil, 8. ja 16. mail ning 5. juunil. Peaosades Reigo Tamm, Mati Turi, Jaak Jõekallas, Heldur Harry Põlda, Mart Laur, René Soom, Helen Lokuta, Janne Ševtšenko, Kadri Kõrvek, Elina Netšajeva, Kadri Nirgi, dirigendid Kaspar Mänd, Jüri Alperten, Risto Joost, lavastaja, dekoratsiooni- ja kostüümikunstnik Thomas Mika, valguskunstnik Steen Bjarke.
FOOKUS
Orleans’i neitsi – KAASAEGNE NAINE JA VANKUMATU USU SÜMBOL Tekst: Liina Viru Fotod: Erakogu
Verdi seitsmes ooper „Jeanne d’Arc“, mis jõudis lavale 1845. aastal La Scalas, oli juba mitmes lavalugu kangelannast, keda heliloojad ikka ja jälle portreteerisid. Kahekümne aasta pärast oli teos teatrite afiššidel haruldane külaline. Saksamaal hakati selle ooperi vastu huvi tundma alles 1941. aastal, mil Berliini Volksoperis toodi „Sõna ja selle teos natsipropaganda lipu positsioon tekstis all lavale. La Scalas tuli „Jeanne d’Arc“ taas lavale on itaalia ooperi alles 150 aastat hiljem, alussammas“ aastal 2015, peaosas Anna Netrebko. Tänu temale on teos leidnud uuesti laiemat tähelepanu. „Jeanne d’Arc“ avab meile noore ambitsioonika Verdi mõttemaailma, kes eksperimenteerib vokaali ja orkestriga. Eestis toob ooperi esmakordselt lavale Marco Gandini. Mis võiks olla põhjus, et teos ei ole jõudnud teatrite püsirepertuaari? Konsensuse leidmine publiku ja kriitikute vahel on väga keeruline teema. Seda mitte ainult ooperite puhul, vaid üldiselt kunsti mõistmises, mis ei sõltu alati teose väärtusest. Määravaks võivad osutuda välised faktorid: turundus, meedia, moevoolud või isegi sotsiaalne ja poliitiline olukord. Ka Puccini kannatas kriitikute rünnakute all, sest leidus neid, kellele tema muusika oli „intellektuaalselt“ vastuvõetamatu ja kes püüdsid tema väärtust vähendada kuni 1970. aastani. Taoline saatus on tabanud ka mitmeid Donizetti ja Bellini bel canto oopereid, mis sõltusid mõne hääleliigi või teatud laulja kättesaadavusest, kes suutsid selle muusika kõrgustesse tõsta. Usun, et teose ja autori objektiivse väärtuse määrab nende tsükliline taasesinemine teatrite repertuaaris, mitte esitussagedus või etenduste arv. Giovanni Pacini ja teiste autorite oopereid Jeanne d’Arci teemal ei esitata sageli. Kuigi Pacini on suurepärane helilooja, ei ole tema ega teiste teostel Verdi muusikale iseloomulikku mõjuvust, väljendusrikkust ja võimsust. „Jeanne d’Arc“ on Verdi varajase loomeperioodi suurepärane teos, kuid kahjuks on ta jäänud oma „vanema õe“ „Nabucco“ varju.
ESTOONLANE #15
9
FOOKUS
Itaalia ühendamise ehk risorgimento ajastu kirg on Verdi tolleaegse loomingu olulisemaid tõukejõude. Kodumaa ja vabaduse teemad on nii mõnegi tema hilisema teose keskmes, näiteks „Aida“ ja „Simon Boccanegra“, mis teevad Verdist humaansuse igaveste tõdede tõelise eestkõneleja. Jälgides Sinu tööd lavastajana (Estonias „Figaro pulm“, 2017), tundub Sinu jaoks ooperi aluseks olev tekst äärmiselt oluline. Kuidas hindad „Jeanne d’Arci“ libretot? Solera libretot „Jeanne d’Arcile“ peetakse mõnikord muusikaga võrreldes dramaturgiliselt alaväärseks. Ometi vajab melodraama suurepärast algteksti, mis suudaks paljude autorite poolt käsitletud ajaloolist tegelaskuju uue nurga alt käsitleda. Näiteks tuua sisse Jeanne’i armastuse kuningas Charles VII vastu. Libreto keskendub kolme peategelase suhetele: Jeanne, tema isa ja kuningas. See kõlab nagu filmi pealkiri, eks? Siin on vähem poliitikat kui Schilleri „Orleans’i neitsis“, mis on ooperi peamiseks algallikaks. Pigem keskendutakse siin kolme peategelase suhetele meist kõrgemalseisvate jõududega. Oluline on sügavuti uurida ooperi aluseks olevat teksti, et mõista tegelaste psühholoogiat. Sõna ja selle positsioon tekstis on itaalia ooperi alussammas: helilooja saab inspiratsiooni dramaturgilisest situatsioonist ja kirjutab muusika just sõnade kõla ja rütmi põhjal. Bel canto meister Bellini deklameeris kuude kaupa oma ooperite alustekste ja hääldas sõnu, otsides rütmilist ja kõlalist tasakaalu, enne kui hakkas muusikat kirjutama, mis vastaks teose dramaturgiale. Verdi jagas Belliniga samasugust tekstikesksust, peensusteni ulatuvat koostööd libretistiga, lihvides teksti, kuni see teda rahuldas.
„Võrdleksin „Jeanne d’Arci“ kuulamist sportautoga sõitmisega“
10
ESTOONLANE #15
Kuidas Sa lavastajana seda edasi annad? „Jeanne“ on suurepärane teos, kuna avab meile lisaks ajaloolisele tegelaskujule ka temaga seonduvat müüti. Laval näete kahte hiigelsuurt justkui kõdunenud kätt, mis sümboliseerivad Jeanne’i lahingus ja tuleriidal räsitud keha ning annavad edasi hea ja kurja vahelist võitlust, mille sümboliks nimitegelane on. Need kaks kätt otsivad kontakti ... armastust nagu Jeanne’i ja Charles’i omad või nagu Jeanne’i isa taeva poole tõstetud pihud, mis ootavad jumalikku kohust, kandes süü hirmsat koormat oma tütre valestimõistmise eest. Samuti on laval fantastilis-maagiline tumedate jõudude meelevallas olev võlumets; keskaegne aed, mis samuti lisab lavale fantastilisi sümboleid, ning odadest pikitud tühermaaline sõjatanner Inglismaal. Jeanne’i kujutelmast ilmuvad lavale inglid ja deemonid, keda teised ei näe. Tiibadesse mähkunud mõõka hoidva peaingli kuju sümboliseerib selles stseenis usku ja pidevat võitlust. Mis on selles ooperis tänapäeva publikule atraktiivset? Ooperi nimitegelane tundub olevat väga kaasaegne naine … Usun, et just keskaegne stiil ja fantastiline keskkond on see, mis teeb teose tänapäeval atraktiivseks. Näeme seda ju igapäevaselt kinos ja populaarsetes teleseriaalides „Sõrmuste isandast“, „Kääbikust“ ja „Troonide mängust“ „Viikingite“ ning teiste taolisteni. Kuid rõhk on ikkagi Jeanne’il kui naissõdalasel patriarhaalses ühiskonnas, mis peaks tänapäeval kõnetama: puhas ja väga tugev neiu, kes seisab silmitsi ebakompetentsete meeste institutsionaliseeritud maailmaga. See maailm heidab ta kõrvale kohe, kui ülesanne saab täidetud. On ju väga tänapäevane teema? Puhtus on see, mis enim meelitab: tänapäeval on meil puudu siirastest ja kindlameelsetest
inimestest, kes seisaksid ühe konkreetse idee eest. Selle asemel valitsevad mugavus ja hetkehuvid. Tunneme puudust vankumatust usust põhiväärtustesse, nagu usk Jumalasse, ligimesearmastus, altruism, missioonitunne, patukahetsus, ühtsus. Verdi on muusikas meisterlikult kirjeldanud Jeanne’i nii kangelaslikke, prohvetlikke kui ka poeetilisi ja lüürilisi omadusi, mida Schiller oskuslikult oma romaanis kirjeldas: „... poeesia voolab südamest, et see taas võiks siseneda südamesse ...“ („vom Herzen möge es wieder zu Herzen gehen“), ehk kirglikkuse keel, mis kõnetab kirglikke. Püüan seda edasi anda jõulise ja dünaamilise lavastusega, milles on tundlikke ning intiimseid pildikesi ja lüürilisi hetki, mis avanevad naturalistlikus ning tõepärases näitlemisstiilis, millest olen lavastajana alati lähtunud. Isafiguuri kehastav Giacomo teeb Solera libretos võrreldes Schilleri originaaliga, kus isa on vaid negatiivsete omadustega tegelaskuju, läbi tõelise arengu oma tütre vääritimõistmisest südamesttuleva kahetsuseni. Verdi iseloomustab isakuju jõuliselt: hirmutav inkvisiitor, kes rõhub äärmuslikele moraalsetele väärtustele, nagu Miller ja Germont „Luisa Milleris“ ja „La traviatas“. Sarnaselt „Rigolettole“, suudab Verdi siin luua südamlikke ja hingeminevaid momente, milles on kirge ning poeetilist igatsust. Isata ei oma Jeanne tähendust – temast saab kangelane ainuüksi seetõttu, et ta leiab endas jõudu seista vastu konventsionaalsetele ideedele ühiskonnas, mille kehastuseks on tema isa. Verdi takerdus sageli ooperite lavale toomisel tsensuuri kadalippu. Nii ka seekord. Miks? Verdi võitles alati jõuliselt kunstniku väljendusvabaduse eest. Itaalia valitsuse ja Paavstiriigi poolt tema pihta lennanud kriitikanooled on paljude legendide allikaks. „Jeanne d’Arci“ puhul kritiseeriti eeskätt sõnu ja viisi, kuidas Jeanne’i neitsilikkust ja tegelaskuju võrreldi Neitsi Maarjaga. Ka hiljem on seda teemat kardetud, kuna see seadis poliitilise ja religioosse võimu olemuse küsimuse alla: maakolkast pärit tütarlaps, kes tõmbab üll soomusrüü, neitsi, kes ütleb lahti maisest armastusest, müstik, kes annab edasi Neitsi Maarja ja inglite sõnumit, raugematu sõdalane, kes suudab jõudu anda nii väsinud kui ka moraalselt laostunud võitlejatele, prohvet, kes sureb oma veendumuste eest sirgeselgselt ... Milliseid muusikalisi momente jagaksid Eesti publikuga? Muusika on imeline ja ma armastan seda! Esietendusele eelnevatel päevadel kordas Verdi sageli „See on minu parim teos!“ Selle ooperi teeb eriliseks teose üleüldine särisev jõud. Siin on hetkiti võimsat erutavat sõjalist tõukejõudu, mis ootamatult vaheldub südamesse tungiva vahetu siirusega. Võrdleksin „Jeanne d’Arci“ kuulamist sportautoga sõitmisega. See võib ülivõimsalt kohalt söösta, samas kui sina naudid salongi viimistletud nahksisustuse pehmeid mugavusi. Sellised vastandused ja muutumised annavad ooperile selle dünaamilisuse ja erilisuse.
Kes on Sinu lavastusmeeskond? Lavakunstnik on Italo Grassi, kellega mõnda aega tagasi püüdsime kokku arvestada, mitu lavastust oleme koos teinud. Selgub, et „Jeanne d’Arc“ on meie ühistööde nimekirjas 35. lavastus! Ta on sõber, vend, asendamatu dekoratsioonikunstnik, kellel on suurepärane silm tehnilistele ja sisulistele lahendustele. Mul on siiralt hea meel temaga rahvusooperis koostööd teha. Kostüümikunstnik on Anna Biagiotti. Ka temaga on mul 30-aastane töö- ja sõprussuhe. Õppisime koos samade suurmeistrite juures: Anna Anni, Piero Tosi, Franco Zeffirelli ... Annal on meeletu kogemustepagas – ta on töötanud koos suurte lavakunstnikega. Julgen öelda, et tema isikus jõuab Eesti lavale Itaalia teatrikooli kostüümikunsti paremik. Valguskunstnik on Rasmus Rembel, kellega tegin koostööd ka balleti „Medea“ ja ooperi „Figaro pulm“ lavastusperioodil. Mul on tõsiselt hea meel taas temaga uut lavastust avastada. Oled Eestis sage külaline. Rahvusooper Estoniaga seob Sind koostöö alates 2014. aastast, mil lavale jõudis Gianluca Schiavoni ballett „Medea“ Sinu libretole. 2017. aastal lavastasid meil „Figaro pulma“ ning nüüd teed koostööd ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga … Olen maailmas palju ringi rännanud, seega olen omandanud oskuse võtta vastu impulsse, mida iga linn endast välja saadab. Mulle meeldis Tallinn esimesest silmapilgust. Tundsin siin kohe, et inimesed teevad siiralt, sügava pühendumuse ja rõõmuga kunsti – see on ka minu olemuse üks osa. Mis puutub koostöösse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga, siis olen alati pööranud tähelepanu noortega tegelemisele. Nüüdseks olen teinud seda kolmkümmend aastat. Õpetamine nõuab palju oskusi ja kogemusi. Seda ei saa teha pärast karjääri lõppu alternatiivtegevusena. Õpetamisel õpid ka ise palju, sest eri taustaga inimestele millegi selgitamiseks peab sul endal olema peas väga selge ettekujutus: pead oskama teisi mõista ja luua individuaalseid sidemeid iga õpilasega eraldi. Olen Teatro alla Scala Akadeemia lavalise eneseväljenduse professor alates 2000. aastast, samuti Tokyo Showa Ülikoolis alates 2007. aastast, kus toome igal aastal üliõpilastega lavale ühe ooperi. See on Jaapani ooperitraditsioonis täiesti uudne programm ja on võimaldanud meil oma teadmisi laiendada ning eksportida itta. Olen ka Caracase Simon Bolivari nimelise Rahvusfondi viieaastase ooperiprogrammi kunstiline juht. Seal olen koos ooperistuudioga toonud lavale Mozarti „Idomeneo“ ja Rossini „Mooses Egiptuses“, mis on tõelised väljakutsed ja nõuavad suurt pühendumist. Unistan sellest, et saaksin Tallinnas luua noortele mõeldud Itaalia ooperi koolitusprogrammi, mis oleks atraktiivne ka teistes Baltiriikides. Giuseppe Verdi ooper „Jeanne d’Arc“ esietendub rahvusooperis 22. mail. Etendused kavas ka 24. ja 30. mail ning 12. ja 14. juunil.
ESTOONLANE #15
11
ARGIPÄEV
ESIETENDUSE PÄEV
Jared Matthewsi ja rahvusballetiga Tekst: Lisanna Männilaan Fotod: Veljo Poom NIMI: Jared David Matthews AMET: Eesti Rahvusballeti kunstilise juhi assistent TÖÖKÄIK: solist Ameerika Balletiteatris (2001—2014), esisolist Houstoni Balletis (2014—2019) ESTOONLANE: alates 2019. aasta 1. augustist EELDUSED TÖÖLE: täpsus, organiseerimisvõime ja kohusetundlikkus. Minu tööpäev möödub nii proovisaalis tunde andes kui ka kontoris administratiivset tööd tehes. Üks olulisemaid ülesandeid on osatäitjate, proovide ja eesseisvate hooaegade planeerimine. SUURIMAD VÄLJAKUTSED: kõige keerulisem on mitte lasta end heidutada suurest töökoormusest. Minu tähtsaim roll on eelkõige aidata tantsijatel kasvada ning jõuda oma karjääris võimalikult kaugele. Suhtun oma positsiooni väga tõsiselt ja annan endast parima, et Eesti Rahvusballetil läheks hästi. LEMMIKLAVASTUSED: minu praegune lemmik on Harangozó ballett „Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi“. Samuti meeldivad mulle Jevgeni Gribi lavastatud lühiballetid. Suure põnevusega ootan peagi esietenduvat balletti „Anna Karenina“. VABAL AJAL: kuigi vaba aega napib, meeldib mulle jõusaalis trenni teha ning kinos käia. Armastan ka palju raamatuid lugeda.
9.30
On reede — käes on esietenduse päev! Rahvusb kunstilise juhi assistent Jared astub teatrimajja.
10:30 Jared viib läbi hommikust treeningtundi, et tantsijad saaksid vajaliku soojenduse ning valmistaksid end ette eelseisvaks päevaks.
12:00 Algab õhtul esietenduva balleti „Alice Imedemaal“ peaproov, kus lisaks lavastajale ja tema lavastusmeeskonnale on läbimängu jälgimas ka Jared, kes annab artistidele veel viimaseid näpunäiteid. 12
ESTOONLANE #15
15:30 Kiire lõunapaus! Jaredi tööpäevad on tempokad, sestap meeldib talle einestada just Estonia teatri töötajate kohvikus.
16:00 Algab koosolek Eesti Rahvusballeti kunstilise juhi Linnar Loorisega. Ühiselt vaadatakse üle järgmise nädala treeningtunnid, etenduste proovid ning koosseisud. Planeerimine mängib tantsijate töös olulist rolli, sest ületöötamise tagajärjel võivad tekkida vigastused.
17:00 On aeg iganädalaseks eesti keele tunniks! Seda ei jäta Jared isegi esietenduse päeval vahele. „Jää-äär“ on tema jaoks veel keeruline öelda, kuid „vanapagana rahapada“ tuleb juba hästi välja!
! Rahvusballeti
18:50
Jared on pidulikuks õhtuks valmis ning seab sammud lava taha, kus jagatakse üksteisele julgustavaid sõnu.
21:30
Balleti „Alice Imedemaal“ esietendus on lõppenud ning emotsioonid ülevad! Jared ja Linnar rõõmustavad, et rahvusballeti hooaja esimene uuslavastus läks edukalt.
PERSOON
PERSOON
VABADUS ARMASTADA JA LUUA Tekst: Aigi Viira Fotod: Veljo Poom, Mait Jüriado
14
ESTOONLANE #15
Marina Kesler on naine, kes suudaks balletikeelde tõlkida tõenäoliselt iga kirjandus- ja muusikateose. Ta on muuhulgas lavale toonud nii 2007. aastal Eesti teatri aastaauhinna pälvinud lühiballeti „Libahunt“, rahvusvaheliselt tunnustatud lavastuse „Othello“ kui ka Eduard Tubina täispika balleti „Kratt“, mis on tänaseni üks armastatumaid teoseid rahvusooperi mängukavas. Marina on oma hinge ja südamega niivõrd teatrile pühendunud, et näeb enda loodud liikumisjooniseid uneski. Tema koreograafia jõuab taas Estonia lavale juba eelseisval kevadel, mil esietendub ballett „Anna Karenina“ Dmitri Šostakovitši muusikale.
„Minu jaoks on oluline, et kunst, mida tarbin või ise loon, puudutaks isiklikult“
Aasta 1988 – äsja Tallinna Koreograafiakooli diplomi saanud neiu astub baleriini kergel sammul vastu oma esimesele hooajale Eesti ooperi- ja balletitemplis. Seesama daam pole rahvusooperi ust siiani oma selja taga sulgenud. Ta tuli toona, et jääda. Praeguseks on Marina Kesler – tantsija, koreograaf, repetiitor ning lavastaja – teatris töötanud 31 aastat. „Estonia on minu kodu, kus on omad inimesed,“ tunnistab Marina. „Väärtustan kõiki kolleege alates õmblejatest lõpetades teatrijuhiga, sest nad on saanud minu perekonnaks.“ Tegelikult algas Marina seotus rahvusooperiga ammu enne balletitruppi astumist. Koreograafiakoolis oli tema õpetajaks kunagine Estonia prima ballerina assoluta Tiiu Randviir, kes on nõudlikkuse ja ranguse musternäidis. „Olen ülimalt tänulik, et õppisin kolm aastat Tiiu käe all,“ räägib Marina. „Tiiu on väga tugev ja tark naine. Õpetajana võis ta küll olla range, kuid mina tundsin, et ta hoidis meid nagu oma lapsi. Kui ta ka ütles halvasti, siis eelkõige selleks, et õpilased tajuks hetkeolukorda ja oskaks edasi minna.“ „Õpetaja sõna peabki vahel mõjuma kui piitsalöök,“ usub Marina, kes on Tallinna Balletikoolis lapsi õpetades ning rahvusballeti artiste juhendades Tiiu metoodikast šnitti võtnud. „See on pedagoogiline võte. Balletti õpitaksegi piitsa ja präänikuga, sest vastasel juhul puuduks distsipliin. Nagu ütlevad ameeriklased: „Kõige keerulisem spordiala on ballett!“,“ muigab naine.
Kümme balletilavastust Marina tunneb Estonia majas ilmselt iga koridori ja nurgatagust. Kõige olulisemaks kohaks selles salapärases kunstitemplis on tema jaoks mõistagi lava ning seejärel teatrisaal. „Tantsijana oli minu jaoks tähtsaim lava, kus end väljendada sain. Repetiitoritööd tehes olen aga põhiliselt publikupoolel, et laval toimuvat näha,“ kõneleb ta.
„Nüüdseks olen ise lavale toonud juba kümme balletilavastust. Lavastajana jälgin saalis, et tantsijate energia jõuaks vaatajateni ning lugu oleks arusaadav ja liigutav.“ Just publiku puudutamine on Marina sõnul kunsti esmane ülesanne: „Ilmselt ei tea mitte keegi valemit, kuidas inimesi mõjutada, ent minu jaoks on oluline, et kunst, mida tarbin või ise loon, puudutaks isiklikult. Usun, et mida rohkem oma hinge lavale panen, seda paremini tajub publik lugu, mida jutustan.“ Seda, kuidas vaatajaskonna südameid võita, teab Marina hästi. Kui meenutada 2011. aastal aset leidnud Eesti Vabariigi aastapäeva kontserti (lavastaja Tiit Ojasoo, kunstnik Ene-Liis Semper, muusikajuht Tõnu Kaljuste), jookseb silme eest läbi imeilus pildirida sinimust-valgetest baleriinidest. „Koostöö , Tiidu, Ene-Liisi ja Tõnuga oli suurepärane,“ särab Marina. „Oleme loomult modernse kallakuga, kuid antud kontsert oli läbinisti klassikaline. Ilmselt ei osanud keegi aimatagi, et Ojasoo, Semper, Kaljuste ja Kesler suudaksid midagi niivõrd ajatut luua!“
Inspiratsioon õpilastelt ja kolleegidelt „Lavastuse loomine on kui lapse sünniks valmistumine,“ naerab Marina. „On olemas idee ning teadmine, kuidas seda ellu viia, aga kunagi ei saa kindel olla, kas ja kuidas kõik õnnestub. Isegi eelnev lavastamiskogemus ei taga kindlustunnet.“ Tõsi, lavastajale omaste muremõtete ja kahtlustega on naine harjunud, sest juba tantsijana vaatles ta etendusi mõneti lavastajapilguga. „Küllap oli minu sisemine tung nii tugev, tõmbasin alateadlikult ka võimalusi ligi,“ usub Marina, kes riputas 2010. aastal varvaskingad varna ning tegi tantsimisega lõpparve. „Hetkel on kogu minu energia suunatud õpetamisele ja lavastamisele. Ütleksin, et olen nendel aladel isegi parem kui omal ajal tantsijana.“
ESTOONLANE #15
15
PERSOON
Lavastaja ja tantsija mitmetahuline teekond Töötades rahvusballeti artistidega, nõuab lavastajatöö erakordselt head inimesetundmist. „Vastastikuse keemia leidmine on väga intrigeeriv protsess. Ka siis, kui on tantsijatega piisavalt kogemust, tuleb uusi rolle jagades tunnetada, kas tegelaskuju sobib natuuriga,“ sõnab Marina. „Julgen väita, et kui õige artist kohtub õige rolliga, on tervelt 50% lavastajatööst tehtud. See on ülim õnn, sest just tantsija kaudu saab lavastaja oma ideid publikule edasi anda. Artist saab aga lavastaja abiga avaldada ja avastada oma isiksust ning särada üha uutes varjundites. Me sõltume teineteisest.“ Marina usub, et tema lavastustes on oma koht kõrgematel jõududel. „Olen õnnelik, kui lavastus esietendub ning see publikule korda läheb, ent tihti tundub, et tööprotsess ise on huvitavam kui resultaat, mis lavale jõudes oma elu elama hakkab.“
Vabadus armastada Hetkel, mil Marina valmistub uue lavastuse väljatoomiseks, on tema mõtteis liikumisjoonised, ent mitte ainult – ta kulgeb käsikäes Annaga, kes kannab liignime Karenina. Just Lev Tolstoi maailmakuulsa romaani ainetel loob Marina parasjagu uut balletti. „Teadsin hinges, et soovin lavale tuua ühe jutustava balleti, kuid valikuvariante oli tegelikult mitmeid – mind köitis nii „Macbeth“, „Carmen“ kui ka „Anna Karenina“. Kusjuures, endalegi üllatuseks avastasin, et kõik kolm teost keskenduvad naistegelasele,“ tõdeb Marina ning lisab, et lõpliku otsuse tegi siiski teatri juhtkond. „Tolstoi „Anna Karenina“ juures paelub mind enim küsimus vabadusest – vabadus armastada, vabadus mitte armastada … Kuidas vabadust käsitleda? Kas vabadusega kaasneb ka vastutus? Kuivõrd on inimene oma valikutes vaba? Jah, ma küsin neid küsimusi, kuid ei ole kindel, kas saan vastata. Tajun, et see teema
16
ESTOONLANE #15
on aktuaalne nii Tolstoi romaanis kui ka tänapäeva ühiskonnas,“ arutleb lavastaja. „Anna julgeb oma armastuses olla vaba, aga väga paljud inimesed võibolla ei julge … See mitte julgemine teeb ehk vähem haiget lähedastele, ent murrab iseenda südame.“ Lavastajana püüab Marina näha maailma iga tegelaskuju vaatenurgast. „Esmatähtis on empaatia. Selleks, et saaksin midagi luua, pean kas või hetkeks tundma sama, mida Levin või Vronski. Antud protsess sarnaneb pisut näitlejatööle, sest on oluline mõista, kuidas üks või teine karakter mõtleb. Samuti on see väga isiklik, sest tunnetan kõike läbi enda kogemuste.“
Kesler ja Šostakovitš „Anna Kareninale“ on 1971. aastal balletimuusika kirjutanud vene helilooja Rodion Štšedrin, ent Marina lavastuses kõlab Dmitri Šostakovitši muusika. „Usun, et Štšedrini versiooni on ehk juba kuuldud ja nähtud, mistõttu otsustasingi kasutada Šostakovitši muusikat. Helilooja erinevate teoste valimine ja kombineerimine annab mulle vabaduse laiendada stseene, luua rohkem variatsioone ning anda balletile täiesti uus nägu. Olen tema loomingust avastanud terve maailma!“ sõnab Marina. „Ma ei oskagi öelda, kas olen hetkel rohkem armunud Tolstoi romaani või Šostakovitši muusikasse!“ Šostakovitši majesteetlik ja sümfooniline muusika võimaldab Marinal läheneda lavastusele klassikalises stiilis. „Tendents, et uuslavastus peab ilmtingimata kaasaegne olema, tundub minu jaoks kummaline. Kui Tubina „Kratt“ oli minu nägemuses modernne, siis Tolstoi „Anna Kareninaga“ on just vastupidi. Küsimused ning pidepunktid, millele romaan keskendub, on aja möödudes endiselt aktuaalsed, mistõttu jõuab ballett rahvusooperi lavale oma klassikalises ilus ja valus.“ Marina Kesleri ballett „Anna Karenina“ esietendub Rahvusooperis Estonia 27. märtsil 2020. Kunstnik on Reili Evart, valguskunstnik Rasmus Rembel ning dirigendid Jüri Alperten ja Kaspar Mänd.
„Mitte julgemine teeb ehk vähem haiget lähedastele, ent murrab iseenda südame“
ESTOONLANE #15
17
Fotod: Rene Riisalu
Tekst: Kaire Hallismaa
ÜKS KÜSIMUS
Mis on peakokk Kalvi Sedriku lemmikroog Estonia restorani a la carte menüüst? Kuidas rooga kodus valmistada? Kuna olen kirglik kalastushuviline, on minu käesoleva hooaja lemmik ootuspäraselt kalaroog – krõbe kohafilee sooja salati ja tillikreemiga. Sel aastal oli küllaltki soe sügis, mistõttu on Eesti veekogudest püütud kala rasvasem kui mullu. Kokates meie restoranis, annan esmalt kohafileele pisut krõbedust võis praetud saiaga. Seejärel valmistan kerge salati ning mõnusalt happelise ja veidi mõrkja tillikreemi. Kui aga teen sama rooga kodus, on minu jaoks olulisim, et maitsev õhtusöök valmiks võimalikult kiiresti. Kõigepealt puhastan kala soomustest, ent jätan luud lisamaitse saamiseks sisse. Neid on pärast söömist ka mõnus lutsutada! Kui restoranis paneerin saiaga eraldi palakesed, siis kodus praen terve kala kergelt võis ära. Seejärel lisan näpuotsatäie soola ja pipart ning tõstan kala ahju küpsema. Kohafilee kõrvale valmistan parasjagu külmkapis leiduvast toorainest sooja wok-salati või klassikalise kartulipüree. Miks mitte ka mõlemad korraga! Kui kõik komponendid on valmis, saab asuda serveerimise juurde. Kindlasti ei pööra ma kodus toidu väljanägemisele niivõrd suurt tähelepanu kui restoranis. Tavaliselt toon kala lauale spetsiaalsel vaagnal, kuhu mahub ka soe salat ning teised meelepärased maitsed. Nii saab igaüks tõsta endale täpselt seda, mida soovib, ning nii palju, kui hing ihaldab. Tõeliselt maitsev!
Krõbe kohafilee sooja salati ja tillikreemiga
Koostisosad: Meelepärane kala (suurus võiks olla 1,2—1,7 kg) Või Sool Pipar (minu lemmik on Tellicherry pipar) Köögiviljad Valmistamine: Puhasta kala soomustest, prae kergelt võis ning lisa maitse järgi soola ja pipart. Seejärel tõsta kala 180 kraadi juures ahju ning küpseta 15 minutit. Kuniks kala on ahjus, valmista soe salat või püree oma maitse järgi. Serveeri kõik koos. Nii lihtne see ongi! Head isu!
18
ESTOONLANE #15
MUUSIKA
Eino Tambergi „Cyrano de Bergerac“ 3. ja 6. juunil 2020 Rahvusooperis Estonia Peaosades Raiko Raalik ja Kristel Pärtna Dirigeerib Arvo Volmer
20
ESTOONLANE #15
Muusika,
MIS VÄÄRIB AVASTAMIST Tekst: Alisson Kruusmaa Fotod: Harri Rospu, Mait Jüriado
Kahel erilisel juunikuu õhtul etendub Estonia laval taas Eino Tambergi „Cyrano de Bergerac“ – teos, mida peetakse üheks ilusamaks ja armastatumaks eesti ooperiks. Romantiliselt helge ja igatseva muusikaga teeb rahvusooper kummarduse maestro 90. sünniaastapäeva auks. Tambergi ooperit võib pidada õnneliku lavasaatusega looks, mis elab üle aegade, moevoolude ja muutuste. Tõestust, et „Cyrano de Bergerac“ puudutab teatripubliku südant olenemata ajast või ruumist, annab asjaolu, et Estonia laval on Tambergi teos esietendunud tervelt kolmel korral: 1976. aastal Udo Väljaotsa, 1995. aastal Mikk Mikiveri ning 2005. aastal Neeme Kuninga lavastuses (viimane on rahvusooperi mängukavas tänase päevani). Kusjuures 1999. aastal jõudis „Cyrano de Bergerac“ läbi rahvusvahelise EBU ooperiprogrammi miljonite raadiokuulajateni üle maailma, tehes teosest suurima publikuarvuga eesti ooperi. Eino Tamberg on 1976. aastal öelnud: „Iga ooperi või balleti loomisega kaasneb mingi eriline, ainult sellele teosele omane loominguline atmosfäär, mis annab ilme pikale perioodile ja hiljem meenutades varjutab kõik muu. Kõige lähedamaseks ja armsamaks on mulle selles mõttes jäänud kolme teost saatnud emotsionaalne tonaalsus: „Ballettsümfoonia“ hele-värske õnneaimus, „Joanna tentata“ valus-raske, närvepiitsutav ja ajuti kramplik emotsionaalne plahvatus ning „Cyrano de Bergeraci“ helge, targalt mõrkjas ja küps õnnetunne. Erinevustest hoolimata on nendel teostel ka midagi põhiliselt ühist – see on igatsus.“
Arvo Volmer (Rahvusooper Estonia loominguline juht ja peadirigent): „Juhatan 3. ja 6. juunil Estonias Eino Tambergi ooperit „Cyrano de Bergerac“ ning ootan juba praegu kerge ärevustundega eesootavat prooviperioodi ja etendusi. On tõsi, et antud ooperit kuuleb ja näeb Estonias harva – hooaja jooksul tavaliselt kõigest kahel korral. On ka tõsi, et mängukavas oleval lavastusel on seljataga tervelt 13 hooaega, ent ometi mõjub see alati uuelt ja erutavalt. „Cyrano de Bergeraci“ muusikas on stiliseeritud barokki ja romantilist tundeküllust koos vaheda ning terava dramaatilisusega. On ülendav tunda end sellise rikkuse keskel, adudes, et see on meie oma muusika ja kultuurilugu. Cyrano armastusloo juures liigutab mind enim teose traagika ja igatsus – kõik, mida me oma elus nii väga ootame, kuid mis alati ei täitu. Minu jaoks peitubki ooperi moraal selles, et inimeses peab olema julgust ja julmust, et tunnistada oma tundeid ning ületada takistusi.“
Raiko Raalik (Cyrano osatäitja): „Nimiosa Tambergi ooperis „Cyrano de Bergerac“ on minu jaoks eriline mitmes mõttes. Kui 2017. aastal koostöös Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga esmakordselt rahvusooperi laval solistina üles astusin, oli just Cyrano minu debüütroll. Laulda esimest korda Estonia teatris ning seda veel emakeeles ja niivõrd kauni muusikaga teoses – see on unustamatu kogemus! Muidugi ei saa mainimata jätta Cyrano mitmetahulist karakterit. Tema olemuses peegeldub nii peen tundelisus, terav koomika kui ka jõulisus ja traagika, mis nõuab ühelt ooperiartistilt tõelist näitlejameisterlikkust.“
ESTOONLANE #15
21
NOORED
KUIDAS SIRGUVAD
uued estoonlased? Tekst: Tuuli Potik Fotod: Veljo Poom
„Iga laager oli justkui väikene muinasjutt, mille tegelane olla sain.“
Igal suvel, kui eesriie laval on sulgunud ning ooperi- ja balletiartistid, rekvisiitorid, õmblejad, lavameistrid ning kõik ülejäänud estoonlased on läinud väljateenitud suvepuhkusele, vallutavad Estonia särasilmsed teatripisikust nakatunud lapsed, et osaleda linnalaagrites. Tegemist on erakordse projektiga, sest väärikas teatrimaja avatakse uudistamiseks kõigile, kes soovivad lähemalt osa saada lavatagusest maagiast.
Lastelaagreid juhendavad endised ja praegused Estonia balletiartistid, koorilauljad ja muusikud: Daniel Kirspuu, Dagmar Rang-Saal, Lydia Roos, Ülla Millistfer, Anneli Tohver ning Hedi Pundonen. Teatri artistide ja loominguliste töötajate abil valmib viie päevaga lastelavastus, mis laagri lõpuks vanematele, õdedelevendadele ja sõpradele pidulikult ette kantakse. Aastate jooksul on etendunud mitmed haaravad lavastused, muuhulgas näiteks „Helisev muusika“, „Nukitsamees“ ja „Tuhkatriinu“. Just uue ja teadliku publiku kasvatamine ning tulevikutalentide järelkasv ongi Rahvusooper Estonia noortetöö eesmärk. Nii nagu haridusprojektid aitavad paremini aru saada balleti- ja ooperimaailmast, on ka linnalaagrite südameasjaks õpetada lapsi teatrit armastama. Eriti hea meel on estoonlastel aga siis, kui laagrites kaasa löönud noored jõuavad ise suurele lavale! Nii mõnigi särav teatrihuviline on suvisest linnalaagrist sirgunud estoonlaseks ning kaasa teinud muusikalides „Viiuldaja katusel“, „West Side Story“ või „Pipi Pikksukk“. Oma põnevaid muljeid ning kogemusi jagavad Ronja Marjapuu ja Sandra Riivik.
22
ESTOONLANE #15
Sandra (16): „Teater ja muusika on saatnud mind juba alates sellest ajast, mil tegin oma esimesed sammud. Päris esimesi teatriskäike ma küll hästi ei mäleta, aga ema jutu järgi olin alati igast etendusest lummatud. Kui olin kuueaastane, avastasime emaga Estonia lastelaagri. Tol korral mängisin puud ja balletikleidis haldjat ning minu jaoks oli see uks uude maailma. Sellest piisas, et ka aastaid hiljem soovida sinna majja ikka ja jälle tagasi minna. Estonia on oma olemuselt lihtsalt nii armas koht ning juhendajad väga sooja hingega. Iga laager oli justkui väikene muinasjutt, mille tegelane olla sain. Alustades kooliteed, hakkasin tegelema viiulimängu, laulmise ja võistlustantsuga. Muusika ja lava muutusid minu jaoks üha olulisemaks. Peagi sain järgmistes laagrites kehastada nii Mary Poppinsit, Tuhkatriinut kui
ka kurja võõrasema. Need olid väga lahedad rollid, mida kindlasti ei unusta! Meenutan tänase päevani tänutunde ja austusega Lydiat, Üllat, Dagmarit ja teisi juhendajaid, sest tänu neile nakatusin näitlemispisikuga. Imestan, kuidas nad oskavad kaasata erinevas vanuses lapsi ning korda saata midagi nii imelist. Tuua viie päevaga välja lavastus – see on väga suur oskus, mida saab teha ainult armastusega teatri ja laste vastu. Mõned aastad hiljem leidsin enda jaoks Hanna-Liina Võsa Muusikalikooli ning seejärel läksin Rahvusooper Estonia suvemuusikali „West Side Story“ katsetele. Nüüd, mil mul on õnnestunud muusikalis kaasa teha, tunnen, nagu oleksin endale leidnud teise kodu ja pere. Loodan väga, et minu teele satub veel mitmeid rolle Estonia laval!“ Ronja (10): „Mina olen käinud suvelaagris kaks korda – esimene oli „Pipi Pikksukk“ ja teine „Nukitsamees“. Alguses oli küll natuke hirmus olla koos võõraste lastega, aga peagi sain kõigiga hästi läbi ega kartnud enam teiste ees esineda. Mulle meeldis, et kõik olid omavahel viisakad ja sõbralikud. Tantsuõpetajad Daniel ja Hedi ning klaverimängija Anneli olid väga lahked ja abivalmid. Daniel ja Hedi oskavad ise väga hästi tantsida ja tantse välja mõelda. Proovid olid lõbusad ning pauside ajal saime üksteist taga ajada või joonistada. Saime ka teatrimajas ringi käia ja piiluda lava taha. Nägime, kuidas valmib lavakujundus ja kuidas suured dekoratsioonid lavale saavad. „Pipi Pikksuka“ etenduses meeldis mulle Pipina trikke ja hundirattaid teha. „Nukitsamehes“ oli aga vahva olla koll ning teisi lapsi hirmutada. Tore oli see, et sain mõlemal korral rolli, mis mulle sobis. Mõlema lavastuse muusika oli samuti väga äge. Etenduseks anti kõigile kostüümid ja tehti grimm. Paruka ja kostüümiga on tegelikult palju raskem tantsida ning sellega tuleb harjuda. Saime kasutada ka igasuguseid rekvisiite. „Nukitsamehes“ oli väga erinevaid ja huvitavate liigutustega tantse – naljakaid, graatsilisi ja metsikuid. Sain kollide tantsu ka ise uusi tantsusamme pakkuda, mis hiljem etenduses käiku läksid. Eriti tore oleks, kui suve jooksul toimuks kohe mitu tantsulaagrit! Kuu aega tagasi helistati mulle Estoniast ja pakuti härra Nilssoni rolli lastemuusikalis „Pipi Pikksukk“. Prooviperiood oli põnev ning minu esimene etendus toimus jaanuaris!“
„Kuu aega tagasi helistati mulle Estoniast ja pakuti härra Nilssoni rolli lastemuusikalis „Pipi Pikksukk“.“
ESTOONLANE #15
23
ELAMUS
EKSTREEMRETK
Imedemaale Tekst: Merle Liivak Fotod: Anu Hammer, Rünno Lahesoo
Kas koos kolme väikese inimesega ooperiteatrisse minek on midagi ülevat või hoopis piinarikast? Ajakirja EMA peatoimetaja Merle Liivak tegi balletietenduse „Alice Imedemaal“ abil proovi. „Ruttu-ruttu, paneme pidulikud riided selga, me peame kümne minuti pärast juba takso tellima, et õigeks ajaks teatrisse jõuda!“ hõikasin tol reedesel õhtul uksest sisse vajunud seltskonnale, ise mööda tuba ringi joostes, et leida erinevatelt mööblipindadelt üles üks puuduolev juukseklamber, mida krunni pista. „Mina küll ei lähe mingit balletti vaatama!“ teatas meie eelteismelise suhtumisega 8-aastane poeg kooliranitsat seljast heites. Ka pilk lasteaiast toodud väiksematele – üks kuuene, teine viiene – ei lisanud lootust. Poriste põlvedega tunked ja mütsi alt turritavad sagris juuksed võiksid rõõmustada iga teadlikku ema, et tema lapsed on saanud mõõdutundetult õues mütata, aga kindlasti mitte seda ema, kel tuleb see tiidari-taadari-karavan sirgel kursil ja kiiremas korras ooperiteatrisse juhtida. „Süüa!“ hakkas üks väike inimene möurama ja hetk hiljem ühinesid kooriga ka teised. „Mis siis saab?!“ peatusin kamba ees käsi nõutuse märgiks üles tõstes ja elukaaslasega paanikaeelseid pilke vahetades. Ise ahastuses sellest, et töölt koju kiirustades ei mäletanud ma mõeldagi sellele, et lastel on koju saabudes kõhud väga tühjad, kuigi nad sõid kaks tundi tagasi korralikku õhtuoodet. Lasime elukaaslasega siis kätel käia, et võileibu teha, järgmiseks otsisime välgukiirusel välja pidulikud riided, meelitasime lapsed loovate nippidega nende sisse ja lubasime mööda tuba loperdavale vanemale pojale, et kui ta end kokku võtab, ootab teda preemiaks ... arvutimänguaeg. Mis sa viimases hädas teed, kui aega läbirääkida pole, aga sinus on kindel tunne, et suurejooneline balletietendus pakub lapsele ohtralt kasulikke impulsse ja selleks peame ta iga hinna eest kohale saama.
24
ESTOONLANE #15
Täispakitud taksos hoidsime laste indu üleval väljavaatega tellida teatri kohvikust, mida hing ihkab! Šokolaadikooki enne kartulisalatit? Palun! Pehmendagu juhtunut fakt, et meil pole sellised lubadused tavaks. Sisemiselt hellitasin ma muidugi mõtet, et lapsed on hiljem tänulikud ka peapõhjuse eest ja see, mis neid kõige rohkem toidab, on siiski kunstiline ja teatris käigu kultuuriline elamus.
Oodates ALGUST Mis on kõige tähtsam lastega teatrisse minekul enne etendust? Pissil käik. Kuigi laekusime parfüümiküllasesse, litrite ja sillerdavate pilkuderikkasse teatri fuajeesse varuajaga, sai kohe selgeks, et kui me tahame kõik ilusti pissil ära käia, on vaja kiirustada. Sisenesime saali viimaste seas. Saal oli elevusest paks, inimhingede juubeldamist oli lausa kuulda! Leidsime oma kohad ja isegi lapsed suutsid istuda ses sädelevas atmosfääris rahulikult, et oodata ALGUST. Kui ilus on see tunne, mõtlesin siis. Siin ja seal tabasid silmad teist tuttavat silmapaari, tervitamise viis oli elegantne, nagu Jane Eyre’i aegadel. Võib-olla on see OOTUS moodsa aja lastele üks sügavamaid muljeid sellest õhtust, mõtisklesin. Ja siis alustas orkester ning lava täitus looga, mida igaüks justkui teab, aga üllatusi jagub ikka ja jälle. Eriti, kui selle jutustamiseks on kasutatud hoopis teistsuguseid viise ja visuaalseid võtteid, kui tavaliselt oled harjunud kogema. Lapsevanemale lisab põnevust tõik, et kui oled lastega teatris, siis vaatad etendust justkui mitme inimese pilguga. Kui märkad, et lapsed on nähtust lummatud, siis saad mitmekordse elamuse osaliseks. „Alice Imedemaal“ etenduses ei jäänud vaatemängulisest liikumistest ja efektidest puudu ning ühe üsnagi pahura eelhäälestusega arvutimänguhuvilise poisi jaoks lisas huvi-faktorit rohke multimeedia kasutus lavastuses.
Üle kändude ja juurte Aga mida ballett lastele annab? Esiteks on see muidugi Suure Ilu kogemus. Teiseks... mäletan, kui vaatasime kunagi lastega „Luikede järve“ balletietenduse videosalvestust, siis tekkis mul tunne, et laval graatsiliste pilvekestena hüplevad tantsijad võivad jätta eksitava mulje, nagu nad oleksid sellistena sündinud. Pidasin vajalikuks selgitada, kui palju ballett tantsijalt nõuab. Kuidas tantsukunsti valdamine eeldab iga päev rasket tööd ja tantsijate varbad võivad olla sellest lausa verel. Lapsed kuulasid, silmist peegeldumas püüd mõista ja ette kujutada. Ehk võtavad nad selle teadmise ellu kaasa, et iga suur saavutus nõuab ränka tööd, et suured võidud tulevad ikka läbi pingutuse ja vahel isegi valusate loobumiste ... Tuleb tunnistada, et laste nälg ei saanud tol õhtul täidetud ka kartulisalati ja šokolaadikookidega (oot, ikka vastupidises järjekorras!) ning oma vanemate meelehärmiks ja nii mitmegi teatrikülastaja kergitatud kulmudele vaatamata oli lastel raske mitte püüda sõita mööda käsipuid ning mitte minna omavahel rüselema uksekujulise fotosein-installatsiooni ümber. Ning juhtus ka midagi ütlemata pentsikut – enne trammile hüppamist tuli meil teravat näljatunnet kustutada veel ka Viru tänava kiirtoidukioskis, kõrvuti jõulumunadest peavõrudega jopedes kössitavate üle-lahe turistidaamidega. Aga tuleb nentida, et kõigele vaatamata oli Estonias käigu järeltunne ei midagi vähemat kui ülev ja võibolla et isegi püha. Ooperiteatrisse minek koos väikeste inimestega võib olla nagu metsik retk üle etteaimatavaid kände ja ootamatult jalge ette väänlevaid juuri, aga pole kahtlust, et imemaine tervikkogemus paisutab hinge nii suurel kui ka väikesel. Kuidas sulle siis meeldis, küsisin oma suuremalt pojalt, kui olime jõudnud koju. „Täitsa okei oli,“ ei suutnud ta oma rahulolu varjata ja asus siis vilistama Reketi viisijuppi.
ESTOONLANE #15
25
MÄNGUKAVA
VEEBRUAR 2020
N5
kell 19.00
FIGARO PULM W. A. Mozarti ooper
L1
kell 19.00
KRAHV LUXEMBURG F. Lehári operett
R6
kell 19.00
LUIKEDE JÄRV P. Tšaikovski ballett
P2
kell 12.00
ALICE IMEDEMAAL G. Schiavoni ballett
L7
kell 19.00
TSAARI MÕRSJA N. Rimski-Korsakovi ooper
P2
kell 17.00
ALICE IMEDEMAAL G. Schiavoni ballett
K5
kell 12.00
LUIKEDE JÄRV P. Tšaikovski ballett
P8
kell 12.00
BURATINO O. Ehala muusikal
N6
kell 19.00
TANNHÄUSER R. Wagneri ooper
P8
kell 17.00
RAHVUSOOPERI NAISTEPÄEVAKONTSERT
Külalistena Heldur Harry Põlda, Kai Rüütel, Maari Ernits
Külalistena Corby Welch, Aile Asszonyi
Kammerkohvik Estonia kammersaalis R7
kell 19.00
SAVOY BALL P. Ábrahámi operett
L8
kell 19.00
TANNHÄUSER R. Wagneri ooper
K 11 kell 13.00
Kontsertlavastus Pärnu kontserdimajas
Külalistena Corby Welch, Aile Asszonyi K 11 kell 18.00 P9
kell 12.00
BURATINO O. Ehala muusikal
P9
kell 19.00
ALICE IMEDEMAAL G. Schiavoni ballett
K 12 kell 19.00
LUIKEDE JÄRV P. Tšaikovski ballett
N 13 kell 12.00
BURATINO O. Ehala muusikal
N 13 kell 19.00
BOHEEM G. Puccini ooper Külalistena Silja Aalto, Valentin Dytiuk
R 14 kell 19.00
MODIGLIANI – NEETUD KUNSTNIK T. Eduri/T. Aintsi ballett
L 15 kell 19.00
BOHEEM G. Puccini ooper Külalistena Silja Aalto, Valentin Dytiuk
P 16 kell 17.00
KRAHV LUXEMBURG F. Lehári operett
T 18 kell 12.00
AKEN ORKESTRIMAAILMA Haridusprojekt teatrisaalis
Eesti sünnipäevanädal 20.–22. veebruar N 20 kell 19.00 PILVEDE VÄRVID R. Puuri ooper Salvestab ERR!
N 12 kell 19.00
R 13 kell 19.00
MODIGLIANI – NEETUD KUNSTNIK T. Eduri/T. Aintsi ballett
L 14 kell 19.00
KRAHV LUXEMBURG F. Lehári operett
P 15 kell 17.00*
TOSCA G. Puccini ooper Külalisena Luc Robert
N 19 kell 18.00
OOPERIGALA – GEORG OTS 100! Pärnu kontserdimajas
R 20 kell 19.00
OOPERIGALA – GEORG OTS 100! Rahvusooperis Estonia
L 21 kell 19.00
TOSCA G. Puccini ooper Külalisena Luc Robert
P 22 kell 17.00
TRAMM NIMEGA IHA N. Meckleri/A. L. Ochoa/P. Salemi ballett
P 22 kell 13.00
PIPI PIKKSUKK Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal Rakvere teatris
PIPI PIKKSUKK Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal Rakvere teatris
MODIGLIANI – NEETUD KUNSTNIK N 26 kell 12.00
BURATINO O. Ehala muusikal
R 27 kell 19.00
ANNA KARENINA M. Kesleri ballett
PIPI PIKKSUKK Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal
TSAARI MÕRSJA N. Rimski-Korsakovi ooper Külalistena Kai Rüütel, Maari Ernits
T. Eduri/T. Aintsi ballett L 22 kell 12.00
OPERETIKUNINGAS IMRE KÁLMÁN Kontsertlavastus Pärnu kontserdimajas
P 22 kell 18.00 R 21 kell 19.00*
OPERETIKUNINGAS IMRE KÁLMÁN
D. Šostakovitši muusikale Esietendus! L 22 kell 19.00*
PILVEDE VÄRVID R. Puuri ooper Salvestab ERR!
P 23 kell 12.00
GISELLE A. Adami ballett
K 26 kell 19.00
TÜTARLAPS KULDSEST LÄÄNEST
L 28 kell 19.00
Harjumaa teatripäev Külalisena Heldur Harry Põlda P 29 kell 17.00
GISELLE A. Adami ballett
R 28 kell 19.00
TÜTARLAPS KULDSEST LÄÄNEST
ANNA KARENINA M. Kesleri ballett D. Šostakovitšimuusikale
G. Puccini ooper Külalistena Olga Mykytenko, Luc Robert N 27 kell 19.00
TSAARI MÕRSJA N. Rimski-Korsakovi ooper
APRILL 2020
G. Puccini ooper Külalistena Olga Mykytenko, Luc Robert L 29 kell 19.00
TRAMM NIMEGA IHA
K1
kell 19.00*
BALLETIÕHTU: T. Helimetsa „Lõng“, E. Mutso „Kaja“, J. Gribi „Valgus aknas“
K1
kell 18.00
OPERETIKUNINGAS IMRE KÁLMÁN
N. Meckleri/A. L. Ochoa/P. Salemi ballett
Kontsertlavastus Jõhvi kontserdimajas N2
MÄRTS 2020 P1
kell 17.00
kell 19.00
SEB publikupreemiate üleandmine!
OPERETIKUNINGAS IMRE KÁLMÁN
R3
kell 19.00
Kontsertlavastus K4
kell 18.00
OPERETIKUNINGAS IMRE KÁLMÁN
kell 19.00*
L4
kell 18.00
BALLETIÕHTU: T. Helimetsa „Lõng“, E. Mutso „Kaja“, J. Gribi „Valgus aknas“ Haapsalu Kultuurikeskuses
TRAMM NIMEGA IHA N. Meckleri/A. L. Ochoa/P. Salemi ballett
LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI G. Harangozó/T. Kocsáki lasteballett
Kontsertlavastus Paide Muusika- ja Teatrimajas K4
FIGARO PULM W. A. Mozarti ooper
L4
kell 19.00
VIIULDAJA KATUSEL J. Steini/J. Bocki/S. Harnicki muusikal
26
ESTOONLANE #15
P5
kell 17.00
VIIULDAJA KATUSEL
P 10 kell 12.00
BURATINO O. Ehala muusikal
P 10 kell 19.00
BAJADEER L. Minkuse ballett
G. Harangozó/T. Kocsáki lasteballett
R 15 kell 19.00
ARMUJOOK G. Donizetti ooper
J. Steini/J. Bocki/S. Harnicki muusikal T7
kell 12.00
LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI
K8
kell 19.00*
LA TRAVIATA G. Verdi ooper
L 16 kell 19.00
KRAHV LUXEMBURG F. Lehári operett
N9
kell 19.00
ANNA KARENINA
P 17 kell 17.00
LA TRAVIATA G. Verdi ooper
M. Kesleri ballett D. Šostakovitšimuusikale K 15 kell 19.00
KRAHV LUXEMBURG F. Lehári operett
N 16 kell 19.00
BALLETIÕHTU: T. Helimetsa „Lõng“, E. Mutso „Kaja“, J. Gribi „Valgus aknas“
N 16 kell 19.00
SÜMFOONIAKONTSERT: Brahmsi 3. sümfoonia. Orffi „Carmina Burana“ Estonia kontserdisaalis
R 17 kell 19.00
ARMUJOOK G. Donizetti ooper
L 18 kell 12.00
BURATINO O. Ehala muusikal
L 18 kell 19.00
ANNA KARENINA
Külalisena Giordano Lucá N 21 kell 19.00
GISELLE A. Adami ballett
R 22 kell 19.00
JEANNE D’ARC G. Verdi ooper Esietendus!
L 23 kell 19.00
ANNA KARENINA M. Kesleri ballett D. Šostakovitši muusikale
P 24 kell 17.00
JEANNE D’ARC G. Verdi ooper
T 26 kell 19.00
BURATINO O. Ehala muusikal
K 27 kell 19.00*
OPERETIKUNINGAS IMRE KÁLMÁN Kontsertlavastus Hans Miilberg 75!
N 28 kell 19.00
P 19 kell 17.00
TSAARI MÕRSJA N. Rimski-Korsakovi ooper
K 22 kell 19.00
LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI G. Harangozó/T. Kocsáki lasteballett
N 23 kell 19.00
ARMUJOOK G. Donizetti ooper
R 24 kell 19.00
BAJADEER L. Minkuse ballett
L 25 kell 19.00
TANNHÄUSER R. Wagneri ooper Külalisena Corby Welch
LA TRAVIATA G. Verdi ooper Külalisena Giordano Lucá
M. Kesleri ballett D. Šostakovitši muusikale R 29 kell 19.00
ANNA KARENINA M. Kesleri ballett D. Šostakovitši muusikale
L 30 kell 19.00
JEANNE D’ARC G. Verdi ooper Reserveeritud!
JUUNI 2020 K3
kell 19.00
CYRANO DE BERGERAC E. Tambergi ooper Eino Tamberg 90!
P 26 kell 17.00
KRAHV LUXEMBURG F. Lehári operett
K 29 kell 13.00
VIIULDAJA KATUSEL
K 29 kell 18.00
N4
kell 19.00
BALLETIÕHTU: T. Helimetsa „Lõng“, E. Mutso „Kaja“, J. Gribi „Valgus aknas“
J. Steini/J. Bocki/S. Harnicki muusikal Ugala teatris
R5
kell 19.00
KRAHV LUXEMBURG F. Lehári operett
VIIULDAJA KATUSEL
L6
kell 19.00
GISELLE A. Adami ballett
P7
kell 17.00*
CYRANO DE BERGERAC
J. Steini/J. Bocki/S. Harnicki muusikal Ugala teatris K 29 kell 19.00
N 30 kell 19.00
E. Tambergi ooper Eino Tamberg 90!
RAHVUSVAHELISE TANTSUPÄEVA GALA MyFitnessi tantsuauhindade üleandmine
E8
TANNHÄUSER R. Wagneri ooper
K 10 kell 19.00
GISELLE A. Adami ballett
N 11 kell 19.00
WEST SIDE STORY L. Bernsteini muusikal
Külalisena Corby Welch
kell 19.00
TALLINNA BALLETIKOOLI GALA
Eesti keeles
MAI 2020 L2
kell 19.00
VIIULDAJA KATUSEL
R 12 kell 19.00
JEANNE D’ARC G. Verdi ooper
L 13 kell 19.00
WEST SIDE STORY L. Bernsteini muusikal
J. Steini/J. Bocki/S. Harnicki muusikal P3
kell 17.00*
VIIULDAJA KATUSEL
Eesti keeles P 14 kell 17.00
JEANNE D’ARC G. Verdi ooper
K 17 kell 19.00
KRAHV LUXEMBURG F. Lehári operett
N 18 kell 19.00
LENDAV HOLLANDLANE
J. Steini/J. Bocki/S. Harnicki muusikal T5
kell 19.00
BAJADEER L. Minkuse ballett
K6
kell 19.00
OPERETIKUNINGAS IMRE KÁLMÁN
R. Wagneri ooper Külalistena Aile Asszonyi, Mati Turi
Kontsertlavastus N7
kell 19.00
LA TRAVIATA G. Verdi ooper
R 19 kell 19.00
N7
kell 19.00
VALGETE ÖÖDE SERENAAD – PJOTR TŠAIKOVSKI 180
L 20 kell 19.00*
kell 19.00
KRAHV LUXEMBURG F. Lehári operett
L9
kell 19.00
ARMUJOOK G. Donizetti ooper
LENDAV HOLLANDLANE R. Wagneri ooper Külalistena Aile Asszonyi, Mati Turi
Kammerkohvik Estonia kammersaalis R8
WEST SIDE STORY L. Bernsteini muusikal Eesti keeles
Külalisena Igor Morozov
P 21 kell 17.00
WEST SIDE STORY L. Bernsteini muusikal Eesti keeles
* Soodustus pensionäridele 40% NB! Mängukavas võib ette tulla muudatusi! Rahvusooper Estonia piletikassa on avatud T-P kell 11-19 (välja arvatud riigipühadel), tel 683 1215
opera.ee
