SĂœGIS_ 2 019
Estoonlane
opera.ee
2019 #14
RÕÕM ElAMuSTeST TALLINKIL ON SUUR RÕÕM OLLA RAHVUSOOPER ESTONIA SUURTOETAJA
JUHTKIRI
Armsad Estonia sõbrad! Muidugi jätkame ka juba publikule armsaks saanud ooperite, operettide, muusikalide ja ballettidega ning viime sel aastal etendusi tervelt seitsmesse Eesti linna – Tartusse, Pärnusse, Viljandisse, Haapsallu, Jõhvi, Paidesse ning Rakverre. Viimase üle oleme eriti uhked, sest esmakordselt kõlab rahvusooperi artistide ning täiskoosseisus orkestri ja koori esituses nii operett kui ka ooper. Kusjuures Rakvere Spordikeskuses etenduvas Verdi ooperis „La traviata“ astub peaosas üles Rakveres sirgunud ooperisolist Kristel Pärtna. Eri linnadesse reisivad „Kratt“, „Operetikuningas Imre Kálman“, „Balletiõhtu. Eesti ballett 100“, „La traviata“, „Pipi Pikksukk“, „Viiuldaja katusel“, „Pähklipureja“ ning kontserdid „Surnud linn“, „Georg Ots 100“ ja „Põhjaneitsi“. Tõotab tulla kiire aasta. Ühtekokku anname 277 etendust, kuid ega estoonlased vähemaga ei lepikski! Loodetavasti nakatab meie energia ka kõiki teid teatripisikuga ning kohtume sel hooajal vähemalt kolm korda rahvusooperi teatrisaalis. Estonias näeme! Aivar Mäe
Foto: Mait Jüriado
Rahvusooper Estonia 114. hooaeg algas juba augustikuus ning seda vägagi rahvusvaheliselt! Seljataha on jäänud meie suvemuusikali „West Side Story“ etendused, kus tegid kaasa meie kodumaised muusikalistaarid ning lauljad West Endi lavadelt Londonist. Tegime tõelist ajalugu – Broadway tasemel näitlejameisterlikkust, muusikat ja tantsu sai teatripublik nautida nii eesti kui ka inglise keeles. Miks mitte lausa mõlemas? Sügisele läheme vastu ühteaegu ootusärevalt ja lootusrikkalt. Nimelt toob uus hooaeg rahvusooperisse tagasi kaks meest, kes on mõnda aega töötanud väljaspool Eestit, ent asuvad nüüd kujundama meie teatri nägu. Dirigent Arvo Volmer, kes pidas Estonia loomingulise juhi ametit ka aastatel 2004—2012, jätkab mõnes mõttes oma poolelijäänud tööd. Linnar Looris tantsis Estonia laval ajavahemikus 2001—2006 ning alustab nüüd tööd rahvusballeti kunstilise juhina. Mis oleks aga teater ilma lavastusteta? Alanud hooajal jõuab rahvusooperi lavale kuus uuslavastust – ooperid „Romeo ja Julia“ ja „Jeanne d’Arc“, balletid „Alice Imedemaal“ ja „Anna Karenina“ ning operett „Krahv Luxemburg“. Uute teoste ühisosaks võib pidada nii ajaloolisi kui ka fantaasiamaailmast pärit naiskangelasi, kes on ühel või teisel viisil end kirjutanud ajalukku.
TOIMETUS Peatoimetaja: Lisanna Männilaan
Esikaane fotol: Arvo Volmer ja Linnar Looris
Väljaandja: Rahvusooper Estonia
Toimetajad: Maarja Kindel,
Esikaane foto: Mait Jüriado
Estonia puiestee 4, 10148 Tallinn
Alisson Kruusmaa
Järgmine Estoonlane ilmub:
www.opera.ee
Kujundaja: Reili Evart
17. jaanuaril 2020
info@opera.ee
ESTOONLANE #14
3
Foto: Raul Mee
UUDISED
Tallinkist sai Eesti kultuuri suurtoetaja
FOOKUS Romeo ja Julia
ARGIPÄEV Reis Peterburi
NOORED Punamütsike
MUUSIKA Surnud linn
ÜKS KÜSIMUS Juuli Lill
Hea hinnaga piletid! Rahvusooper Estonia jätkab 114. hooaja piletite soodusmüügikampaaniat 15. septembrini. Kampaania raames müüakse 30% soodsamaid pileteid Rahvusooper Estonia teatrisaalis toimuvatele rahvusooperi poolt korraldatavatele etendustele, mis on mängukavas septembrist 2019 kuni juunini 2020. Sooduspiletid on müügil Estonia kassas ja Piletimaailma müügikohtades ning internetis www.piletimaailm.com. Internetist ostes tuleb valida soodustuseks „Vali Estonia!“ ja sisestada kood: Estonia. 30% soodustus ei kehti varem broneeritud piletitele ja erinevaid soodustusi ei liideta. Kampaania, mängukava ja piletite kohta saab lisainfot telefonil 683 1210. Foto: Liina Viru
ELAMUS West Side Story
Alates käesolevast hooajast on nii Rahvusooper Estonia kui ka Vanemuise teatri peasponsoriks Tallink Grupp, kes sõlmis mõlema teatriga koostöölepingu kolmeks hooajaks. Rahvusooperi peadirektor Aivar Mäe loodab, et Tallink Grupi ja teatrite koostöö saab olema pikaajaline, sest tegu on väga tugeva ja toetava partneriga. „Meil on ääretult hea meel, et Tallink, kui hinnatuim organisatsioon omal alal, on asunud toetama Eesti kultuuri lipulaevu. See annab meile võimaluse pakkuda oma publikule veelgi paremaid ja kvaliteetsemaid teatrielamusi.“
Kohtume teatris!
RAHVUSOOPER ESTONIA TOETAJAD 114. HOOAJAL
PERSOON Arvo Volmer Linnar Looris
MÄNGUKAVA Detsember−veebruar
4
ESTOONLANE #14
UUDISED
September EVE MUTSO (Blanche DuBois), Meckleri/Ochoa/Salemi „Tramm nimega Iha“ 4. ja 15. septembril 2019 SILJA AALTO (sopran, Mimì) ja VALENTIN DYTIUK (tenor, Rodolfo) Puccini „Boheem“ 14. ja 26. septembril 2019, 13. ja 15. veebruaril 2020 NICO DARMANIN (tenor, Romeo) Gounod’ „Romeo ja Julia“ 28. septembril 2019, 9., 17. ja 31. jaanuaril 2020 Oktoober
November
Foto: Harri Rospu
VALENTIN DYTIUK (tenor, Romeo) Gounod’ „Romeo ja Julia“ 4., 13. ja 26. oktoobril 2019
Foto: Andy Ross / Image courtesy of Scottish Ballet
Sel hooajal astuvad Estonia lavale lisaks teatri säravatele solistidele ka suurepärased külalisesinejad lähedalt ja kaugelt. Kodumaale on oodata nii Lauri Vasarat, Ain Angerit kui ka Eve Mutsot!
Jaanuar
LUC ROBERT (tenor, Dick Johnson/Ramirez) Puccini „Tütarlaps kuldsest läänest“ 7., 13. ja 30. novembril 2019
LAURI VASAR (bariton, Figaro) Mozarti „Figaro pulm“ 25. ja 29. jaanuaril 2020
ATLAN KARP (bariton, Jack Rance) Puccini „Tütarlaps kuldsest läänest“ 7. ja 13. novembril 2019
Veebruar
Detsember LUC ROBERT (tenor, Cavaradossi) Puccini „Tosca“ 12. ja 27. detsembril 2019, (Dick Johnson/Ramirez) Puccini „Tütarlaps kuldsest läänest“ 4. detsembril 2019 AIN ANGER (bass, Daland) ja MATI TURI (tenor, Erik) Wagneri „Lendav hollandlane“ 18. ja 21. detsembril 2019
Foto: Jack Devant
MATI TURI (tenor, Paul), OLGA MYKYTENKO (sopran, Marietta), MODESTAS SEDLEVIČIUS (bariton, Fritz/ Pierrot) Korngoldi „Surnud linn“ 14. (Pärnu kontserdimaja) ja 17. novembril (Estonia kontserdisaal) 2019
AILE ASSZONYI (sopran, Elisabeth/Venus) ja CORBY WELCH (tenor, Tannhäuser) Wagneri „Tannhäuser“ 6. ja 9. veebruaril 2020 OLGA MYKYTENKO (sopran, Minnie) ja SERGEI POLYAKOV (tenor, Dick Johnson/Ramirez) Puccini „Tütarlaps kuldsest läänest“ 26. ja 28. veebruaril 2020
Foto: Harri Rospu
Märts LUC ROBERT (tenor, Cavaradossi) Puccini „Tosca“ 15. ja 21. märtsil 2020 KAI RÜÜTEL (metsosopran, Ljubaša) ja MAARI ERNITS (sopran, Domna Saburova) Rimski-Korsakovi „Tsaari mõrsja“ 7. ja 12. märtsil 2020 Aprill CORBY WELCH (tenor, Tannhäuser) „Tannhäuser“ 25. ja 30. aprillil 2020
Wagneri
Juuni AILE ASSZONYI (sopran, Senta) Wagneri „Lendav hollandlane“ 18. ja 20. juunil 2020 MATI TURI (tenor, Erik) Wagneri „Lendav hollandlane“ 18. ja 20. juunil 2020
ESTOONLANE #14
5
UUDISED
Teatrilaadal müüakse kilde Estonia teatri ajaloost Estonia hooaeg algab taas sündmusterohke teatrifestivaliga, kus kontsertetendusel tutvustavad Estonia solistid, koor ja orkester hooaja uuslavastusi, müüakse pileteid hooaja etendustele, Estonia meeneid, trükiseid, plaate, teatrikostüüme ja rekvisiite. Avatud on kohvikud. Tänavusele laadale on eriti oodatud kõik ajaloohuvilised, kuna müügile paisatakse põnevaid leide Estonia arhiivist. Saadaval on nii vanu fotosid, raamatuid kui ka teisi ajaloolisi meeneid.
Foto: Tanel Meos
Rahvusooperi uus stipendiaat on Heldur Harry Põlda!
6
Estonia teatribuss toob teatrisõpru etendustele tervelt 15 erinevast linnast üle Eesti
Alates käesolevast hooajast alustab stipendiaadina Estonia koosseisus tööd noor tenor Heldur Harry Põlda, kes astus sel suvel peaosas üles rahvusooperi suvemuusikalis „West Side Story“. 2008. aastal pälvis Põlda Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali preemia rolli eest Benjamin Britteni ooperis „Kruvipööre“. Alates 2015. aastast õpib ta Inglismaal Guildhalli Muusika- ja Draamakoolis klassikalist laulu.
2.–4. oktoobrini toob Rahvusooper Estonia mitmest Eesti linnast huvilisi soodsalt ja mugavalt Tallinnasse etendustele. LuxCharteri mugavad bussid võtavad huvilisi peale Viljandist, Võhmast, Türilt, Paidest, Narvast, Jõhvist, Kohtla-Järvelt, Rakverest, Pärnust, Pärnu-Jaagupist, Järvakandist, Raplast, Tartust, Puurmanist ja Põltsamaalt. Bussid toovad otse teatriukse ette ja viivad pärast etendust koju tagasi. Valikus on seekord kolm uudisteost Estonia repertuaarist: Prokofjevi ballett „Romeo ja Julia“, Rimski-Korsakovi ooper „Tsaari mõrsja“ ning Gounod’ ooper „Romeo ja Julia“. Teatripakett, kuhu kuuluvad teatripilet ja edasi-tagasi bussipilet, maksab 38 €. Kõik bussid väljuvad Tallinnast 30 minutit pärast etenduse lõppu. Täpse sõidugraafikuga saab tutvuda Estonia kodulehel www.opera.ee.
Esimene ülesastumine rahvusooperi stipendiaadina leiab Põldal aset peagi esietenduvas Gounod’ ooperis „Romeo ja Julia“.
Pakette saab tellida tel 683 1210, meiliaadressil estonia@opera.ee ja osta Estonia kassast ning Piletimaailmast.
ESTOONLANE #14
UUDISED
Kammerkontsertide sari alustab taas
Foto: Liina Viru
Eelmisel hooajal menukaks kujunenud kammerkontsertide sari Estonia kammersaalis jätkab ka alanud hooajal. Estonia kammersaal on taas publiku jaoks kujundatud hubaseks kohvikuks, mille atmosfääris saab nautida head muusikat ning suurepäraseid esinejaid. Sügishooaja esimene kontsert „Imeline Michel Legrand“ 24. septembril on pühendatud tuntud prantsuse heliloojale ja pianistile, kelle loomingut esitavad Erkki Otsman (laul), Andranik Kechek (klaver), Tõnis Tüür (kontrabass) ja Liina Amon (löökpillid). Kammerkontsertide sari jätkab 15. oktoobril kontserdiga „Tango“, kus kõlavad tangomuusika klassikaks tõusnud laulud „La Cumparsita“, „El Choclo“ jt ning Carlos Gardeli ja Astor Piazzolla muusika. Esinevad Erkki Otsman (laul), Jaak Lutsoja (akordion), Andranik Kechek (klaver), Tanel Liiberg (kontrabass). Jõulukuu 13. kuupäeval toimub kontsert „Jõuluklassika – Maria palve“, kus noored Estonia solistid sopran Elena Bražnik ja Mehis Tiits esitavad koos orkestri tšellorühma kontsertmeistri Mart Laasi ja pianisti Tarmo Eesperega Caccini, Bach-Gounod’, Luzzi, Tosti, Schuberti, Debussy, Saint-Saënsi, Piazzolla jt loomingut. Uue aasta esimese 30. kuupäeval loovad kammersaali meeliköitva kabareeõhkkonna Triin Ella (sopran), Eda Seppar (klaver), Toivo Unt (kontrabass), Simo Kruusement ja Eneli Rüütel (tants), kelle esituses kõlab värviküllane kava Lied`ist kabareeni.
Traditsioonilisel naistepäevakontserdil 8. märtsil tervitab naisi rahvusooperi koori meespere. 7. mail möödub armastatud vene helilooja Pjotr Tšaikovski sünnist 180 aastat. Tšaikovski on maailmale pärandanud mitmed kauneimad ooperid ja balletid muusikateatri ajaloos, kuus sümfooniat, instrumentaalkontserte, kantaate ja romansse, mis on pakkunud hingestatud elamusi mitmetele põlvkondadele. Lisaks juubilari loomingule on 7. mai õhtul toimuval kontserdil „Valgete ööde serenaad – Pjotr Tšaikovski 180“ kavas ka Sibeliuse, Rahmaninovi, Saare ja Kreisleri muusika. Esitavad Janne Ševtšenko (sopran), Priit Volmer (bass), Sigrid Kuulmann (viiul), Tarmo Eespere (klaver). Rahvusooper Estonia kammersaal on kujundatud hubaseks kohvikuks, istutakse ümber laudade. Võimalus on suupisteid ja jooke ette tellida teatri kodulehelt www.opera.ee. Kohvik on avatud tund enne kontserti.
Novembris täitub Estonia lava imedega Muinasjutt ja imed ei ole ainult laste pärusmaa – üks viimaste aastate populaarsemaid ballette viib kahetunnisele seiklusele nii lapsed kui ka täiskasvanud. 2017. aastal San Carlo Teatrile valminud fantaasiarohke ja rikkalike multimeediaefektidega ballett „Alice Imedemaal“ jõuab Estonia lavale 29. novembril. Koreograaf Gianluca Schiavoni ja helilooja Alberto Nanetti ühendavad peadpööritavaks seikluseks Tšaikovski ning Hatšaturjani muusika, tantsukunsti ja Lewis Carrolli armastatud jutustuse. Mahajäetud teatri müstilisest lavasügavusest saavad alguse seiklused vesipiipu popsutava tõuguga, kummaline teeõhtu Kübarsepa, Märtsijänese ja Unihiire seltskonnas, kroketimäng Ärtuemandaga ning kohtumised veel teistegi omapäraste tegelastega. Tule seikle koos Alice’i, Irvik Kassi, Kübarsepa, Märtsijänese ja teiste imeliste tegelastega! Maailmaesietendus 14. mail 2017 San Carlo Teatris, esietendus Rahvusooperis Estonia 29. novembril 2019, koreograaf: Gianluca Schiavoni, helilooja ja arranžeerija: Alberto Nanetti, dekoratsioonikunstnik: Andrea Tocchio, kostüümikunstnik: Simona Morresi, videokunstnik: Sergio Metalli, valguskunstnik: Valerio Tiberi
ESTOONLANE #14
7
UUDISED
Foto: Rünno Lahesoo
Estonia teater ratastel Sel hooajal viib Rahvusooper Estonia etendusi tervelt seitsmesse Eesti linna – Tartusse, Pärnusse, Viljandisse, Haapsallu, Jõhvi, Paidesse ning Rakverre. Viimase üle on estoonlased eriti uhked, kuna tegemist on ajaloolise sündmusega – esmakordselt kõlab Rakveres rahvusooperi artistide ning täiskoosseisus orkestri ja koori esituses nii operett kui ka ooper. Haapsalu kultuurikeskus:
Paide Muusika- ja Teatrimaja:
15. detsembril „Operetikuningas Imre Kálmán“ 4. aprillil „Balletiõhtu. Eesti ballett 100“
23. oktoobril „Kratt“ 4. märtsil „Operetikuningas Imre Kálmán“
Foto: Harri Rospu
Viljandi Ugala Teater: 27. oktoobril „Kratt“ 29. aprillil „Viiuldaja katusel“ Tartu Teater Vanemuine: 10. novembril „Põhjaneitsi“ 8. detsembril „Pähklipureja“ 8. jaanuaril „Viiuldaja katusel“ Jõhvi kontserdimaja: 11. detsembril „Pähklipureja“ 1. aprillil „Operetikuningas Imre Kálmán“
7. septembril „Operetikuningas Imre Kalman“ 21. novembril „La traviata“ 8. märtsil „Pipi Pikksukk“ Pärnu kontserdimaja:
Foto: Rünno Lahesoo
Rakvere Teater ja Spordikeskus:
Aastavahetus tangoga 31. detsembril kutsub Estonia teater kõiki osa saama säravaist hetkist, mida pakub rahvusooperi aastalõpuball. Seekordsel galalavastusel etenduvad Eesti Rahvusballeti esituses Jevgeni Gribi lavastatud lühiballetid „Noorusel ei ole vanust“ ja „Tango“. Traditsiooniliselt musitseerivad kontserdisaalis tantsuks nii Rahvusooper Estonia orkester kui ka Mart Sander ja Bel-Etage Swingorkester. Külaliste maitsemeeli kostitavad rahvusooperi peoteenindus ja Estonia restoran. Võtame uue aasta vastu Rahvusooperis Estonia!
8
ESTOONLANE #14
Foto: Rünno Lahesoo
30. oktoobril „Kratt“ 14. novembril kontsertettekanne „Surnud linn“ 11. märtsil „Operetikuningas Imre Kalman“ 19. märtsil galakontsert „Georg Ots 100“
FOOKUS
Armastuslugu ÜHISKONNA KONFLIKTIDE TAUSTAL Tekst: Liina Viru Fotod: Veljo Poom
Sügishooaja esimese uuslavastusena toovad austraalia-inglise juurtega lavastaja Stephen Barlow ja kreeka päritolu kunstnik Yannis Thavoris Estonia lavale Gounod’ ooperi „Romeo ja Julia“. Seatuna meie järjest polariseeruva ühiskonna konfliktide taustale, ulatab armastus käe inimlikkusele, leppimisele ja kompromissidele. Ehk on see just selline sõnum, mida praeguses maailmas vajame? Kumbki teist ei alustanud oma karjääri ooperiga. Stephen tegeles esmalt näitlemisega ning seejärel suundus ooperimaailma ja õppis Melbourne’i ülikoolis laulmist. Yannis õppis Kreekas arhitektuuri, siis stsenograafiat. Kirjeldage oma teekonda ooperiteatrini. Kes või mis teid sellel teel innustas? Millal taipasite, et tahate tegeleda just ooperiga? Stephen Barlow (Stephen): Väiksena meeldis mulle kuulata vanemate plaadikogust salvestusi Broadway muusikalidest ning kujutleda, mis laulude ajal laval ja loos endas toimus. Nii jõudsin teatri ja muusikateatri fantaasiamaailmani. Olen alati tundnud, et muusika lisab loole erinevaid tundetasandeid ning kui teismelisena enda jaoks ooperi avastasin, tundus see loomulik samm muusikalidest edasi liikumiseks. Alguses tahtsin ise näitleja või lauljana loos osaleda. Alles hiljem taipasin, et minu kutsumus on hoopis lavastamine. Mäletan ka, et kuulsin väikse poisina televiisorist kuulsat austraalia sopranit, Dame Joan Hammondit laulmas „Madama Butterfly“ teise vaatuse kuulsat aariat „Ühel päeval näeme“, ja olin täiesti lummatud. Ma ei mõistnud, millest ta laulis, sest ma ei osanud toona itaalia keelt ja tegelikult polnud mul ka aimu, mida ooper endast üldse kujutab, aga selle helimaailm ja ülevad emotsioonid näisid mulle eksootilise ja täiesti erinevana argimaailmast. Sellest ilmutusest arvatavasti kõik alguse saigi.
ESTOONLANE #14
9
FOOKUS
Yannis Thavoris (Yannis): Nagu enamike asjadega elus, ei olnud see teadlik otsus. Minu teekonda mõjutasid mitmed tegurid. Lapsena meeldis mulle klassikaline muusika ja ooper, mängisin ka klaverit. Stsenograafias magistrikraadi omandades oli minu jaoks kõige nauditavamaks ja olulisemaks projektiks kujunduse loomine Stravinski oratooriumile „Oedipus Rex“. See ei ole küll ooper, kuid kuulub ikkagi muusikateatri valdkonda. Tänu sellele võitsin 1997. aastal Linbury lavakujundusauhinna, millega koos sain ka tellimuse teha lavakujundus Donizetti ooperile „Rügemendi tütar“, mida etendas ringreisiteater English Touring Opera. See imeline võimalus tõi endaga kaasa järgmised tellimused ooperilavastuste kujundamiseks ja võiks isegi rääkida teatud spetsialiseerumisest! Nüüd kujundan peaaegu ainult ooperilavastusi. Kuidas teie varasem töökogemus mõjutab seda, mida praegu teete? Stephen: Enamus lavastajaid jõuavad selleni mõne teise teatriga seotud ameti kaudu – nad on eelnevalt olnud kas lavameistrid, koreograafid või kujundajad. Kõige sagemini jõutakse selleni vist aga näitlemise kaudu. Näitlejakogemusest on lavastajale palju kasu ning aitab esinejaid mõista. Näiteks ei paluks ma kedagi laval teha midagi sellist, mida ma ise näitlejana poleks nõus olnud tegema. Ma ei unusta hetkekski, kui keeruline on ooperilaulja töö. Yannis: Arvan, et minu arhitektuuriõpingud andsid mulle oskuse kolmedimensioonilise ruumiga töötada
(või pigem neljadimensioonilisega, kui arvestada ka aega, mis on neist kõige tähtsam). Mõistan paremini, mis strukturaalselt teostatav on. Mis oli teie lähtepunkt „Romeo ja Julia“ lavastuse puhul? Yannis: Kuulasime ooperit ja leidsime, et see on väga prantsuspärane, nii keele kui ka kompositsioonistiili poolest, kuigi süžee ja toimumispaiga järgi võinuks arvata, et selles on rohkem Itaaliat. Niisiis katsetasime, kuidas võiks see lugu kulgeda hoopis Prantsusmaal. Stephen: Teiseks lähtepunktiks oli rõdustseen. See on Shakespeare’i, aga võib-olla teatriloomingu kõige kuulsam stseen üldse, nii et see peab olema hästi läbimõeldud. Mõned aastad tagasi nägin sellist lavastust, kus rõdustseen oli väga nõrk, justkui hiljem juurde lisatud. Rõdustseen on nii näidendi kui ka ooperi füüsiline ja emotsionaalne selgroog. Millal otsustasite lavastuse kaasajastamise kasuks? Yannis: Tundsime, et kui tahame, et publik õnnetu saatusega armastajate looga täielikult samastuks, peame selgitama kahe perekonna vahelise primitiivse viha algeid ja proovima leida seoseid tänapäeva „tsiviliseeritud“ Euroopast. Stephen: Leidsime sellest rohkem kui 400 aastat tagasi kirjutatud loost sarnasusi meie tänapäevase järjest rohkem polariseeruva ühiskonnaga. Sarnasused olid nõnda teravad, et neist ei saanud mööda vaadata.
Kuulasime ooperit ja leidsime, et see on väga prantsuspärane.
10
ESTOONLANE #14
FOOKUS
Niisiis on teie lavastus inspireeritud tänapäevase ühiskonna probleemidest. Mainisite kunagi Brexitit, Grexitit, kollaseid veste... Shakespeare oma inimloomuse kujutamisel on aga ajatu. Kas te ei karda, et inimesed ootavad „Romeo ja Julia“ puhul üliromantilist armastuslugu või et täna poliitiliselt aktuaalsed sündmused aeguvad mõne hooaja pärast? Kui palju mahub teie lavastusse armastust? Stephen: Täiesti õige, et kui inimesed kuulevad nimesid Romeo ja Julia, mõtlevad nad kohe romantilisele armastusloole. Samas teatakse, et nende armastus on hukule määratud ning just see teeb loo niivõrd puudutavaks ja traagiliseks. Üks paljudest asjadest, mis mulle Gounod’ ooperi juures meeldib, on see, et see on väga näidenditruu, mitte nagu Bellini ooper „I Capuleti e i Montecchi“. Gounod’ ooperis on noortel armastajatel neli pikka duetti, mis vastavad neljale kuulsale stseenile näidendis. Neis duettides visandatakse Romeo ja Julia suhte areng: mänguline, romantiline, kirglik/halvaendeline ning meeleheitlik. Need duetid on selle ooperi neli tugisammast. Siin on ooper palju mõjusam kui näidend, sest nagu Shakespeare ise „Kaheteistkümnendas öös“ ütleb, on muusika armastuse toit. Muusika lisab lembestseenidesse väga palju sügavust ja värvinüansse. Sama tegi Bernstein luues „West Side Story“. Yannis: Kas armastus üldse meie maailma mahub? Üritasime teadlikult vältida liigset konkreetsust ja päevakajalisust, aga samas kasutada meie praeguste konfliktide energiat, et armastuslugu esile tuleks.
Milles seisneb teie lavastuses konflikt kahe vaenutseva rühma vahel? Kas saame näha ka äratuntavaid poliitilisi tegelasi? Stephen: On kaks inimest erinevatest leeridest, kelle koos olemist takistavad välised tegurid. Romeo ja Julia esindavad armastuse tervendavat ja kompromisse otsivat jõudu, samas kui ühiskond näeb maailma binaarsena, vastanduvana – olla saab kas vastu või poolt ja kompromiss on nõrkuse tunnuseks. Nagu Yannis ütles, pole meie lavastuses äratuntavaid poliitilisi tegelasi. Me ei taha lavastada kaasaegset poliitdokumentaali! Shakespeare’i kaks majakonda on väljamõeldud, meie omad samuti. Shakespeare ei täpsustanud, miks need kaks suguvõsa nii pikalt ja valusalt tülis on. Teame ainult, et nad seda on ning et see on mõttetu ja enesehävituslik. Tuleb jääda avatuks ning olla võrdselt kriitiline ja empaatiline mõlema väljamõeldud poole vastu. Mis on teie jaoks lauljate valimisel kõige tähtsam? Stephen: Muidugi peavad nad olema võimelised oma partiid laulma. Aga kui arvestada, et tänapäeval on nn ooperiturul väga palju andekaid lauljaid, arvan, et nad peavad tingimata oskama ka näidelda, püsida karakteris ning laval lugu jutustada. Ütlen laulutudengitele alati, et ooper ei seisne ainult laulmises – laulmine on küll peamine, kuid mitte ainus vahend loo jutustamiseks. Ameerika ooperiprimadonna Renée Fleming ütles kord, et kui ooperilaulja laval olles laulmisele mõtleb, ei tee ta oma tööd põhjalikult. Seega otsin lauljaid, kes mõtlevad lisaks kõrgetele nootidele ka tegelaskujule ja loo jutustamisele. Yannis on rahvusooperi lauljatega juba „Lendava hollandlase“ lavastuse aegadest tuttav. Kas sind inspireerivad kostüümide tegemisel vahel ka mõne konkreetse laulja välimus või isiksus? Yannis: Alati on hea, kui olen tuttav mitte ainult laulja kehaehituse, vaid ka nende näitlemisstiili ja isikupärase energiaga. Nii on lihtsam selle põhjal karakterit ning tema omadusi väljendavat kostüümi kavandada.
„Ma ei unusta hetkekski, kui keeruline on ooperilaulja töö.“
Kuidas te selle lavastuse loomiseks kokku saite? Stephen: Oleme 2008. aastast alates rohkem kui 15 ooperi puhul koostööd teinud. Kui tulin Tallinna tema võrratut „Lendava hollandlase“ kujundust vaatama, kohtusin juhtkonnaga, mis viis kutseni lavastada koos Yannisega „Romeo ja Julia“. Nagu alati, saime Yannisega tema Londonis asuvas stuudios kokku, jõime ohtralt kohvi ja rääkisime näidendist, kuulasime ooperit ning lugesime libretot. Jagasime esmaseid mõtteid ja otsisime erinevaid lahendusi. Erinevalt eelmistest lavastustest, kujunes selle loo kontseptsioon üsna kiiresti. Millist osa tööprotsessist naudite kõige rohkem? Mis on kõige raskem? Stephen: Iga ooper on mõistatus, mis tuleb lahendada. Sellise rikka kujutlusvõimega kunstnikuga nagu Yannis, kujuneb mõistatuste lahendamise protsess põnevaks ja enamasti ka lõbusaks ettevõtmiseks. Alguses on alati „valge lehe“ hirm, mis kerkib vajadusest täita leht loovalt ning võimalusel ka originaalselt, kuid selle hirmu korvab õhin, mis tuleb võtmeidee leidmisest.
ESTOONLANE #14
11
ARGIPÄEV
ESTOONLASED
Peterburi reisil Tekst ja fotod: ajakiri Estoonlane
8.00 Päeva alguses kinnitame keha kohvikus
Своя комната. Linnapuhkus pole naljaasi, kuna see eeldab palju kõndimist, mistõttu on mõistlik alustada päeva toeka omleti või vareenikutega. Loomulikult ei tasu unustada kohvi...
Hommikueine hipsterkohvikus, lõuna pontšikubaaris ja õhtul suur teatrielamus Maria teatris – nii võib kokku võtta ühe päeva estoonlaste elamusterohkest reisist Peterburi. Kui tavaliselt oleme Estoonlaste lugejatele pakkunud huvitavaid telgitaguseid ühe estoonlase tööpäevast, siis sel korral võtame teid kaasa hoopis estoonlaste puhkepäevale ühte Tallinnale kõige lähemal asuvasse Euroopa kultuurimetropoli.
9.15 Mis muud kui päikeseprillid ette ja Ermitaaži. Estoonlaste reisiseltskond on väga eeskujulik ja saabub Peterburi peamise vaatamisväärsuse juurde juba suhteliselt varajasel hommikutunnil, kui Talvepalee esisel platsil on veel vähe inimesi.
11.45 Õige estoonlane ei jäta kasutamata võimalust lavastada üks dramaatiline stseen. Erand pole ka see kord, sest pärast paari tundi kunstinautlemist, leiame lemmikskulptuuri ja võtame sisse õige poosi. 12
ESTOONLANE #14
16.20
Terve päev jalutamist võib teha keha pisut kangeks. Nii otsustasid reisiseltskonnas baleriine esindavad Abigail ja Anna end pisut Neeva jõe kallastel… sirutada.
13.50
Jah, see pole kõige tervislikum, aga tõhusamat suutäit äsja fritüüris suplemas käinud pontšikust on raske ette kujutada. Sestap valisime meiegi lõunapausiks tuhksuhkruseid unistusi pakkuva söögikoha.
18.50 Kiire riiete vahetus ja juba leiamegi end
Peterburi Maria teatri neljandal rõdul, uurimas balleti „Bajadeer“ kava. Nii nagu jahimees ei lähe püssita metsa, ei lähe ka teatrisõber kavata saali – eeltöö on vajalik!
21.10 Suur teatrielamus ilmutab end estoonlaste nägudel suure naeratusena. Fototõestus pärast teist vaatust!
22.30 Päev Peterburis oli täis suuri elamusi. Selleks, et ka järgmisel päeval värsked ja puhanud olla, läheme nüüd puhkama. Head ööd, Peterburi!
ELAMUS
„West Side Story“ Estonias – AJATU KLASSIKA MEIE AJALIKUL AJAL Tekst: Lauri Liiv Fotod: Veljo Poom
14
ESTOONLANE #14
Tunnistan kohe alguses ausalt üles, et kirjutan esimest korda teatriarvustust. Üldiselt ei peeta heaks tooniks, kui teatripraktik astub ise kriitiku rolli, ent samas on alati erutav oma isiklikust turvatsoonist välja astuda. Olen Bernsteini legendaarsest lavateosest „West Side Story“ näinud nii aegumatut filmiversiooni kui ka erinevaid lavastusi üle maailma – Tallinnas (1993), Karlstadtis (2004), Tartus (2005), New Yorgis (2009) ja Berliinis (2013). Seega on rahvusooperi lavastus minu jaoks juba seitsmes. Kui siiani pidasin oma vaieldamatuks lemmikuks Berliini Komische Operi ülimalt maitsekat ja stiilset tõlgendust, siis nüüd pean möönma, et Georg Malviuse versioon Estonias astub antud lavastusele tugevalt kandadele. Muusikali „West Side Story“ tuntakse eelkõige kui kaasaegset „Romeo ja Julia“ armastuslugu, ent tundub, et Georg Malvius on lavastuslikult läinud rohkem süvitsi. Kui esimene vaatus leiab originaalitruult aset 1950. aastatel, siis teise vaatuse on lavastaja toonud tänapäeva. Miks? Sest probleemid, mis varitsesid inimesi möödunud sajandi keskpaigas, pole kuhugi kadunud. Sildistamine, rassism, võõraviha – ei midagi uut siin päikese all. Võib vaielda, kas Malviuse otsekohene ja vägivallarohke nägemus Bernsteini muusikalist on õige, kuid minu jaoks see mõjus.
Muusikaližanr on justkui suurem elust enesest, mistõttu on Erakordselt suur rõõm oli laval näha tugevat ja ühtlast ansamblit. Malvius oma lavastajatöös alati armastanud kontraste ja Kogenud muusikalilauljad ning noored talendid moodustasid sentimentaalsust. Ta on siiras ning kohati lapselikult idealistlik ühiselt orgaanilise ja tervikliku trupi. Jade Davies (Maria) ja ja armastav. Hoolimata „West Side Story“ tumedatest Cameron Sharp (Tony) mõjusid veenvalt nii vokaalselt kui ka toonidest kingib ta publikule lootuse helgemast tulevikust. mängulises mõttes. Minu jaoks jäi omavahelisest keemiast Lootuse, et kusagil ootab meid parem maailm, isegi kui me küll pisut vajaka, kuid vahest võib selle lugeda esietenduse seda hetkel ei taju. närvi arvele. Hanna-Liina Võsa (Maria) oli oma rollis särav, Kuid mis saaks muusikalist ilma puudutav ja siiras ning võttis kõrgeid tugeva meeskonnata? Kunstnik ja noote küpselt ja mängleva kergusega. „Hoolimata „West Side kostüümide autor Ellen Cairns on Heldur Harry Põlda (Tony) vokaalne Story“ tumedatest loonud mõjusa fooni kandmaks tõlgendus oma rollist on läbi aegade lavastuse ideed mõranevast üks parimaid. Mänguliselt mõjus toonidest kingib ta maailmast. Leidliku kergusega muutub Põlda veel rabedalt, ent kaunis vokaal publikule lootuse lavapilt trööstitust kõrvaltänavast korvas puudujäägid. mänguväljakuks või tantsusaaliks. Kõige tugevama rollisoorituse helgemast tulevikust.“ Malviuse „ihuvalguskunstniku“ Palle tegid aga mõlemad Anitad – Anna Palmé valguslahendused toetavad Nicole Deon ingliskeelses ja Piret lavastuse dramaturgiat ning maalivad Krumm eestikeelses versioonis. lummavaid valgusvihke Cairnsi lavakujundusele. Kõrvalosadest tõstaksin kindlasti esile ka Actionit mänginud Alahinnata ei saa ka koreograafi tööd – Adrienne Åbjörni käe Kaarel Targo. Tema lavaline kohalolek oli tajutav ja nähtav ka all on sündinud keeruline, ent efektne koreograafia. Suur rõõm siis, kui tegelasel polnud ühtegi repliiki. oli näha, kuivõrd suurepäraselt oli tantsima saadud terve trupp. Rahvusooperi suvemuusikal „West Side Story“ on Nii professionaalsed tantsijad kui ka tantsivad muusikaliartistid kindlasti vaatamist väärt ning paneb väärika punkti esitasid võrdselt hästi nõudlikke tantsunumbreid ning see on Bernsteini 100. sünniaastapäevale. Usun, et elamuse saavutus omaette! Samuti kiidan võitlusstseenide koreograafi saavad nii ajatu „Romeo ja Julia“ armastusloo fännid kui ka Rein Oja, kes on kakluse lavale seadnud usutavalt ja kontseptuaalse muusikaliteatri armastajad. Estonia lavastus vaatemänguliselt. Lavastuse muusikajuht Lauri Sirp on loonud on emotsioonidest ja kirest tulvil ning ei jäta kedagi külmaks. lauljate ja orkestri vahel dünaamilise, emotsionaalselt laetud ning tundliku kooskõla.
ESTOONLANE #14
15
NOORED
Vimkaga Punamütsike PAINUTAB MUINASJUTU REEGLEID novembril esietendub Rahvusooper Estonia kammersaalis muusikaline muinasjutt „Punamütsike“, mida on huvilistel võimalik vaatama tulla käesoleva aasta novembris ja detsembris. Järgnevas intervjuus kirjeldab Mati Undi ja Rein Aguri isemoodi versiooni vendade Grimmide muinasjutu „Punamütsike“ lavalaudadele jõudmist lavastaja Auri Jürna. Kuidas erineb Undi/Aguri versioon vendade Grimmide „Punamütsikesest“? Üldjuhul teavad minuealised ja nooremad lääne kultuuriruumi inimesed Grimmide disneystatud versioone muinasjuttudest, mis on lihtsustatud ja leebed, enamasti õnneliku lõpu ja mustvalge moraaliga. Aga tegelikult on „Punamütsikese“, nagu paljude teiste tuntud juttude algversioon, palju süngem, keerukam ja pikem. Undi ja Aguri versioon on nendega võrreldes midagi hoopis kolmandat. Kuna see on algselt kirjutatud nukulavastuseks ning hiljem ümber seatud kuuldemänguks, on selle aluseks leebe ja lapselik jutt, kuid 1970ndate teatrile omaselt on sellele peale keeratud väike teatraalne vint. Ehk väike mõttemäng „mis siis kui?“
„Punamütsikese“ lavastusmeeskond Lavastaja: Auri Jürna Muusikajuht: Elmo Tiisvald Helilooja: Hans Hindpere Kunstnik: Illimar Vihmar Tekst: Mati Unt, Rein Agur
16 17
ESTOONLANE #14
Kust tuli mõte sellist tükki hakata lavastama? Lavastuse sünni algust on alati raske määrata, sest see sõltub nii paljudest erinevatest kohtumistest, juttudest, ideedest, kokkusattumistest, võimalustest, ajast, tujust, inimestest jne. Lavastaja eriala õpetab pidevalt silmi, kõrvu ja meelt lahti hoidma ning õhus lendlevaid ideid märkama. Aastate jooksul olen märkmikusse kogunud hulga erinevaid autoreid, lugusid ja märksõnu, milles sorin siis, kui vaja uueks lavastuseks materjali leida. Mis hetkel sellesse nimekirja „Punamütsike“ sattus, ei mäleta, aga usutavasti on peasüüdlane „Vanaema laul“, mis väikeste vahedega mind aastaid kummitas. See on üks elujaatavamaid, tantsulisemaid ja kelmikamaid laule, millega üht tegelast kirjeldada ning see lausa ootab lavastamist. Kellele soovitad „Punamütsikest“ vaatama tulla? Kõige kannatamatumalt soovin ma seda tükki ise näha! Usun, et minuga koos naudiks seda kooliealised, huumori- ja fantaasiarikkas kodus kasvavad lapsed, kes juba teavad „Punamütsikese“ lugu. Usun ka, et selliste laste vanemad ja vanavanemad näevad laval innustavat ja helget maailma, mis paneb kujutluspildi ja naljasoolika elavamalt tööle. Mida Punamütsikese lugu meile õpetab? Seda „mis siis kui“ mängu annab mängida iga olukorraga, nii fiktiivses kui ka pärismaailmas, kuid muinasjuttude puhul annab see eriti teravalt aimu, miks mõni jutt on püsiv. Kui ühest vanast tuntud loost üks oluline tükk ära võtta – mida teatriinimesed tihtipeale ka katsetavad – sünnib küll põnev uus kombinatsioon, kuid pikapeale selgub, et tekkinud lünka on keeruline täita. Unt ja Agur mängivad oma „Punamütsikesega“ mängu „mis siis, kui Hunti ei tulegi“. Laiemalt on see mäng „mis siis, kui kurjust ei olegi“, aga kuna inimese sees on rohkem värve kui helged, päikselised toonid, siis jääb ka Hundita lugu veidike üheplaaniliseks ja, kui nii võib öelda, igavaks. Eriarvamusteta pole maailma, draamata pole teatrit ja Hundita pole „Punamütsikest“. Milline on/oli Sinu lemmik muinasjutt? Muinasjuttudest luges algul isa (ooperilaulja Vello Jürna), hiljem juba ise „Eesti rahva ennemuistseid jutte“, Grimmide ja Disney lugusid, aga kuna olen ooperiteatris kasvanud laps, olid just need, sageli küllaltki sünged ja emotsionaalsed lood minu muinasjutud. Printsessid, kangelased ja valusad valikud, mis tihti lõppesid kellegi surma ja suurejooneliste aariatega. Need on siiani mu lemmiklood, sest need on üldinimlikud, sümbolirikkad ja ajatud. Lõpuks oleme me kõik oma eluloo kangelased ning elamekeset losse, draakoneid, kurje takistajaid ja häid nõuandjaid täis seiklustes.
ESIETENDUS
29. NOVEMBRIL
2019
ESITLEB
Alice Imedemaal Gianluca Schiavoni
Koreograaf: Gianluca Schiavoni Alberto Nanetti Dekoratsioonikunstnik: Andrea Tocchio KostŸŸmikunstnik: Simona Morresi Videokunstnik: Sergio Metalli Valguskunstnik: Valerio Tiberi
Estonia teatri kassa avatud TÐP 11Ð19, info 683 1210, estonia@opera.ee. Piletid mŸŸgil ka Piletimaailmas. Soodustused ›pilastele ja Ÿli›pilastele 50%, tund enne etendust ›pilastele, Ÿli›pilastele ja pensionŠridele 8 eurot.
2019 / 29.11, 1.12, 22.12 2020 / 10.01, 2.02, 9.02
opera.ee
MUUSIKA
Erich Wolfgang Korngoldi „Surnud linn“ 14. novembril 2019 Pärnu kontserdimajas 17. novembril 2019 Estonia kontserdisaalis Peaosades Mati Turi, Olga Mykytenko, Rauno Elp, Modestas Sedlevičius Dirigeerib Vello Pähn
19 18
ESTOONLANE #14
Muusika, MIS VÄÄRIB AVASTAMIST Tekst: Liina Viru Fotod: Pille Riin Pettai, SuiradO, Piia Ruber
Rahvusooper jätkab ooperite kontsertettekannete sarja, tuues Pärnu ja Tallinna publikuni Erich Wolfgang Korngoldi „Surnud linna“ („Die tote Stadt”, 1920), mis on järjekorras juba 20 kontserdilavale seatud ooper. Emotsionaalselt haarav, psühhopõneviku vormis teos kõneleb minnalaskmise raskusest ja vajadusest seda siiski teha. Puccini ja Richard Straussi säravlüürilist ja teatraalset loomingut meenutav muusika viib publiku peadpööritavate keerdkäikudega rännakule inimese psüühika tumedale poolele. Pärast naise Marie surma on Paul taganenud täielikult oma mälestuste pühamusse. Välismaailmast eraldatuna elab ta üksnes lahkunut mälestades, kui ühel päeval ilmub välja tantsija Marietta, kes on välimuselt Marie teisik. Paul seob end üha tugevamini kinnisideeks saanud armastusega, kuni saabub katastroof. Või oli kõik ainult unenägu? Vähestele on teada, et Korngold oli ka särav filmimuusika helilooja, kelle looming Hollywoodi filmidele tõi talle rohkelt tunnustust – Ameerika Filmiinstituut asetas tema muusika filmile „Robin Hoodi seiklused“ (1938) 11. kohale kõigi aegade parimate filmimuusikateoste edetabelis.
Vello Pähn (dirigent): Tegemist on kauni muusikaga, mis väärib avastamist ja pakub kuulamisnaudingut. Lauljatele ning orkestrile on see suur väljakutse, kuna tegemist on väga komplitseeritud partituuriga. „Surnud linn“ on psühholoogiline lugu, kuid kindlasti ei pea kartma, et ilma lavastuseta jääb teos arusaamatuks. See on küllaltki tekstipõhine ooper ja on jälgitav ka kontsertettekandes. Edasi tuleks juba usaldada muusikat. Kindlasti võiks eelnevalt lugeda sisukokkuvõtet või isegi libretot, mis kava vahele tuleb. Ooperis on mitmeid aariaid, mida sageli kontsertidel esitatakse. Üks tuntumaid on kindlasti baritoniaaria „Mein Sehnen, mein Wähnen“, mis peaks pakkuma äratundmisrõõmu.
Mati Turi (Pauli osatäitja, tenor): Maailma ooperiteatrite repertuaaris on „Surnud linn“ harv külaline ilmselt selle kahe peategelase Pauli ja Marietta psühholoogilise keerukuse tõttu. Pean Pauli rolli üheks raskemaks partiiks tenorite repertuaaris üldse. See on mõjuv ja ilus ooper, kuigi ilu võib siin kohati väga valus olla. Kogu keerukuse juures on Korngold loonud mahlaka ning ilusa helikeelega ooperi, mis haarab su endasse ja pärast etendust jääb veel kauaks peas keerlema … ja seda heas mõttes. See on ka põhjus, miks kindlasti peaks ühel nendest kahest õhtust igas mõttes kohal olema.
ESTOONLANE #14
18 19
ÜKS KÜSIMUS
Kuidas ma leidsin rahvatantsutrennideks aega? Ise ei leidnudki. Logistilisi ülesandeid täitis rühma direktor Ly, kellel oli olemas nii minu kui ka Tiidu (Tiit Kaljund, Estonia koorilaulja ja minu ema tantsupartner) töögraafik. Kõik meie vabad nädalavahetused planeeriti treeningute alla. Kuna alati oli keegi trennist ka puudu (nt Tuuli ja Arbo olid vahepeal Aafrikas ja Iraanis, mu õde oli kaks kuud Vietnamis), kaasasime rühma oma napilt täisealisi lapsi, kelle tantsupeo ajal asendustantsijatena sujuvalt laiali jagasime. Lõpuks oligi meil üks tore „pererühm“ – vanuses 18–60 aastat, kuigi tantsupeol tantsisime S4 liigis. Kuidas me ülevaatuste sõelast läbi pääsesime? Esimese ülevaatuse kehvade tulemuste (enda arvates tantsisime väga hästi, aga hindajad jäid eriarvamusele) tõttu toimus kõigil järgmistel nädalavahetustel karm trenn. Teada oli, et konkurents on suur ja väljajääjaid palju. Teisel ülevaatusel esinesime juba väga hästi ja ka meie lisapaarid lubati tantsupeole. Mis ma praegu rahvatantsust ja tantsupeost arvan? Rahvatants on ikka üks huvitav valdkond. Pean tunnistama, et tantsida on väga tore. Seltskond peab loomulikult ka hea olema, muidu ma ei mängi. Tantsupidu aga oli ülev ja meeleolu kogu tantsupeonädalal samuti! Kõik elasid samas rütmis ja ka kõige suuremad individualistid tegutsesid koos ühise eesmärgi nimel. Väga turvaline ja soe tunne oli. Isiklikud asjad – käekotid ja telefonid vedelesid tantsuplatsi kõrval, miski ei läinud kaotsi. Võõrad rühmad tervitasid üksteist, palju nalja sai. Mingeid mõttetuid poliitilisi vaidlusi ei peetud. KÕIK oli tore! Kuna tantsu- ja laulupidu tunduvadki korralduslikult olevat pisut kiviajast, siis las nad olla. Kas rahvusooper ka kuidagi minu tantsupeol käimisega seotud on? Eks sai paar „Tuljakut“ ka siin majas läbi tantsitud. Ja kolleegide pead tantsupeojuttude ja -videotega segamini aetud. Järgmine tantsupidu on juba viie aasta pärast – ehk on siis meil endilgi oma rühm, kes peole saata? Rahvatantsuga ma sel sügisel ajanappuse tõttu küll ilmselt ei jätka, aga kui uus tantsupidu on tulekul, siis … eks me näe!
21 20
ESTOONLANE #14
„Järgmine tantsupidu on juba viie aasta pärast – ehk on siis meil endilgi oma rühm, kes peole saata?“ Tekst: Elina Orumaa / Foto: Laur Meldorf
Kuidas sai ooperisolist Juuli Lill-Köstrist nädalaks juubelitantsupeoline? Rahvatants on mulle alati tundunud pisut veider asi, laulmine vastupidiselt loogiline ja pigem isegi loomulik tegevus. Kui mina laulsin terve kooliaja Kullos Ellerheinas, siis sealsamas toimus Sõlekese rahvatantsu trenn – see tundus lapsena naljakas. Käisime seal uksel nende üle itsitamas ja loomulikult ka vastupidi. Umbes kaks aastat tagasi tehti meil sõpruskonnas nalja, et „hahhah-haa, läheks tantsupeole!“. Olles kõik täiesti algajad, pidime treeningutega kohe alustama, et põhisammud enne tantsupeoaastat selgeks saada. Elame-oleme üle Eesti laiali, enamus meist on väga hõivatud inimesed – ühise trenniaja ja -koha leidmine oli paras väljakutse. Aga tehtud see sai – alustasime trennidega, loodud tantsurühma südameks sai Hiiumaa, kust on pärit lisaks mõnele tantsijale ka meie treenerid Rauno Zubko ja Terje Saviauk. Trennid toimusid peamiselt küll Kosel, kuid laagreid korraldasime nii Hiiumaal, Tallinnas kui ka Peipsi ääres. Rühma nimi Matsakad sümboliseeris tõsiasja, et peaaegu igas paaris oli üks matsakas tantsija. Ning et oma nime väärilised püsida ja kurnavates trennides vastu pidada, oli meil pidevalt viiner või sõõrik pihus. Ka laagrid olid meil üldiselt 5* hotelli väärilised – elu peab ikka nautima!
PERSOON
Uus hooaeg toob rahvusooperisse tagasi kaks meest, kes on mõnda aega töötanud väljaspool Eestit, aga kes sellest sügisest alates hakkavad kujundama meie esindusteatri nägu. Dirigent Arvo Volmer (56) pidas Estonia loomingulise juhi ametit ka aastatel 2004–2012 ja nii kujuneb tema tagasitulek vähemalt osaliselt poolelijäänud töö jätkamiseks. Balletijuht Linnar Looris (37) tantsis Estonia laval ajavahemikus 2001–2006, aga kolmteist aastat eemalolekut tähendab noore mehe jaoks seda, et töö balletitrupi eesotsas algab täiesti puhtalt lehelt.
KAKS TAGASITULEKUT, ÜKS EDASIMINEK Tekst: Margit Kilumets Fotod: Mait Jüriado
Teie stardipositsioonid Estonias on erinevad, aga mõlema puhul tahaks öelda, et talendid tulevad koju. Miks selline otsus? Arvo Volmer (Arvo): Minu kodu on kõigi nende aastate jooksul olnud ikkagi Eestis, nii et sõna otseses mõttes tulen ma tagasi ainult Estoniasse. Mul on Eestis pere, alustades emast ja lõpetades pisipojaga, nii et püüd siduda oma igapäevast tööd kodumaaga on loomulik valik nii mulle kui lähedastele. Teiseks olen nüüdseks dirigeerinud erinevates maades ja kontinentidel ja juhatanud väga erinevaid orkestreid, püüdes alati jätta endast maha parima. Nii et olla vahepeal teatri loomingulise juhi rollis ja mitte töötada erinevate orkestritega on mulle enese arendamiseks vajalik vaheldus. Pealegi meeldib mulle muusika, mille osaks on laulmine. Eriti, kui see pole ainult ühehäälne ja kui meloodias on rohkem kui kolm nooti ning saates rohkem kui kolm duuri. Linnar Looris (Linnar): Minu jaoks on tagasipöördumine väga tõsine elumuutus – ikkagi kolmteist aastat võõrsil! Olen viimased kaheksa aastat töö kõrvalt tegelnud intensiivselt ka õpetamise ja pedagoogi ametiga, aga juhiks tõusmise ambitsiooni pole mul väga olnud. Samas pole mul olnud midagi ka selle vastu. Kuna ma ei tahtnud hääbuda tantsijana, kes ei jaksa enam hüpata või kelle keha hakkab lavalt vananemise signaale välja saatma, pidin tegema karmi otsuse ja otsustasin lahkuda olles tipus. Minus oli juba aastaid tiksunud küsimus, mis edasi ja seetõttu tuli pakkumine Estoniast minu jaoks just õigel eluhetkel.
22 25
ESTOONLANE #14
ESTOONLANE #14
24 23
PERSOON
küsimust Teie lemmikteater maailmas? Arvo: Raske öelda, aga majadest, kus ise olen toimetanud, vist Moskva Suur Teater. Kus ainult vaadanud ja kuulanud – La Scala Milanos. Linnar: Lihtne! Loomulikult Rahvusooper Estonia, kuna siit sai minu jaoks kõik alguse. Milline on olnud viimase aasta suurim kultuurielamus? Arvo: Ruben Östlundi film Ruut. See linastus küll mõnevõrra varem, aga sattusin vaatama hiljuti. Ja mõjus. Linnar: Vaatasin Eesti Rahvusballeti etendust „Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi“, mida ma ei olnud kunagi varem näinud. See oli suurepärane esitus, nii et olin võlutud. Elamus, mida olete kogenud Estonia saalis publiku hulgas istudes? Arvo: „Ehmatusest sündinud rahvas“ uuematest ja „Eesti ballaadid“ üle aegade. Linnar: Balletikooli ajal meeldis mulle Estonias tihti oopereid vaatamas käia ja „La Traviata“ lummas mind esimesest korrast alates. See on siiani üks minu lemmikoopereid, just tänu Estoniale. Mäletan, et toona muutsid ohtrad külalissolistid lavastuse veelgi nauditavamaks. Mis jääb meelde sellest suvest? Hetked enne uut algust … Arvo: Retk Hiiumaale. Linnar: Selle suve tunne on olnud ärev: kõik Eestiga seotud lõhnad ja maitsed tulevad taas teravalt meelde ja mõtlen tihti sellele, kui kiirelt ikkagi lendab aeg ...
Mis muudab Estonia-suguse teatri edukaks ehk millisesse suunda hakkate tüürima? Linnar: Päeva pealt ei saa kindlasti midagi muuta, sest paljud plaanid on algavaks hooajaks ammu paigas. Ma ise pakun, et esimese aasta jooksul saab selgeks, kuidas muutub trupp: kes jääb, kellel on aeg edasi liikuda. Hakkan tööle selles suunas, et tõsta trupi üldist taset ja luua töökeskkond, mis neid inspireeriks. Kindlasti võib mind kohata hommikuti proovisaalis. Kui siiani on Estonias olnud hooaeg väga intensiivne ja sellele järgnenud pikk puhkus, siis tantsija elukutse puhul ei ole see minu meelest päris õige. Koormust ja puhkust tuleks aasta peale ühtlasemalt jaotada, siis oleks vähem traumasid ja suve lõpus tööle tulles ka kergem tagasi vormi saada. Selles mõttes on elu USA-s ja töö Houstoni balletitrupis mind õpetanud: karm töögraafik on tasakaalus puhkusega ja nii välditakse traumasid, aga samas ei kaotata tantsuvormi täielikult. Arvo: Estonia muudab edukaks meie oma nägu. See koosneb eri tahkudest, olulisemate hulka kuulub kindlasti meie teatrisaal, selle intiimsem ja kammerlikum mõõde ning akustika. Repertuaarivalik on üks nurgakividest. Rahvusooper peab suutma erinevaid tahke pakkuda – nii maailmaklassikat kui ka originaalloomingut. Sooviksin, et saaksime teha teatrit mõnuga, ükskõik, mis siis teose või lavastuse nimi ka ei oleks. Üks intelligentne riik peab ikka viima ellu sellist kultuuripoliitikat, et rahvusteater ei ahmiks iga päev õhku, proovides kuidagi pinnal püsida või ots otsaga kokku tulla. Ma olen terve paksu kaustiku jagu mõtteid aja jooksul üles kirjutanud, mida kõike Estonias võiks ja tahaks lavale tuua. Repertuaarist ja lavastajatest sõltub väga palju. Palgata välismaalt taskukohase hinna eest keegi lavastama ei ole minu arvates teatrile edasiviiv suund. Vajame lavastajaid nii mujalt kui ka Eestist, aga siiski selliseid, kes oleksid meile kindlad partnerid ja kellega saaks vaadata asju pikemas perspektiivis. Loodan väga, et rahvusooper saaks ka arendada eesti lavastajaid ja kunstnikke, kellega koostööst võiks loota midagi erilist ning algupärast.
Linnar: Kui millessegi investeerida, siis kindlasti väärikasse repertuaari: see on vajalik nii publikule, tantsijale kui ka balletikunsti edasisele arengule Eestis. Iga tantsija ootab osatäitmisi koreograafiliselt põnevates lavastustes. Kui me ei suuda konkureerida palganumbri osas, siis vähemalt saame pakkuda maailmatasemel repertuaari. See tooks „Kui millessegi teatrisse ka hinnatud tantsijaid välismaalt ning investeerida, siis teeks lahkumise trupist kindlasti väärikasse raskemaks. Ma soovin ideaalis repertuaari: see on liikuda selles suunas, vajalik nii publikule, et meie laval oleks tantsijale kui ka George Balanchine’i, Frederick Ashtoni, William balletikunsti edasisele Forsythe’i, Aleksander arengule Eestis.“ Ekmani ja Jiri Kyliani loomingut. Mõistan ja annan endale aru, et need on suured nimed ja võivad tunduda kättesaamatud, aga me peamegi seadma endale kõrged eesmärgid. Kindlasti soovin anda värskeid võimalusi meie oma lavastajatele ning tuua tagasi midagi ka meie oma teatriklassika varasalvest. Oma edusammudest saaks ju kasu lõigata – ei ole mõtet eirata või unustada seda, mis on kunagi hästi välja tulnud.
Milline on teie tööstiil? Kellele plaanite toetuda? Linnar: Plaanin toetuda kogu Estonia loomingulisele kollektiivile eesotsas Arvoga, sest ma näen edu võtit vaid koostöös. Mul on selles ametis palju õppida kogenud kolleegidelt ja ma usun ausasse, intensiivsesse töösse ning annan trupis kõigile võimaluse ennast uues situatisoonis tõestada. Minu meeskonnaga liitub ka Jared Matthews Ameerika Ühendriikidest, kes asub tööle kunstilise juhi assistendi ja pedagoogina. Arvo: Oma senisele kogemusele tagasi vaadates tundub mulle, et minult on tihti oodatud mingite asjade korda Mida tahaksite Estonia mängukavas näha? seadmist. Loomulikult mulle meeldiks, et oleks võimalus Arvo: Hea ooper, mis on huvitavalt lavastatud, kõneleb suuremaks loominguliseks vabaduseks. Vabadus on ise enda eest. Ootan suure põnevusega Charles Gounod’ paraku piiride tajumine ja näib, et vajadus iga hinna eest „Romeot ja Juliat“, mille on lavastanud Stephen Barlow. pileteid müüa on hetkel üpris määrava tähtsusega. Aga Mul on endal ka soovidenimekiri, õigemini mitu nimekirja, esialgu olen rõõmus sellegi üle, et saan nüüd pikemalt aga loomulikult pean arvestama nii olemasoleva proove teha ja rahulikult harjutada. repertuaariga, meie lähiregioonis Pealegi stardime koos ooperijuhi ja toimuvaga kui ka meie oma lauljate balletitrupiga olukorras, kus ei pea ja pillimängijatega. Klassikalise „Sooviksin, et hakkama vigu parandama: Estonia poole pealt kuuluvad nimekirja saaksime teha teatrit on olemasolevate võimaluste piires näiteks Tšaikovski „Jevgeni mõnuga, ükskõik, hästi toiminud ja ma alustan hea Onegin“, Puccini „Madama tundega. Butterfly“, Wagneri „Lohengrin“, mis siis teose või Verdi „Macbeth“, Stravinski lavastuse nimi ka ei „Elupõletaja tähelend“, Britteni „Peter Grimes“, Debussy „Pelléas oleks.“ ja Melisande“, Mozarti „Võluflööt“ – kui nimetada vaid mõned. Kogupere- ja lasteetendused on kindlasti üks tähtis osa repertuaarist, mis vajab suurt tähelepanu. Ka siin on mõned mõtted tekkinud ja ootavad settimist.
ESTOONLANE #14
22 25
MÄNGUKAVA
SEPTEMBER 2019 K 4 kell 19.00
PIPI PIKKSUKK
N. Meckleri/A. L. Ochoa/P. Salemi ballett Külalisena Eve Mutso
N 31 kell 19.00
TSAARI MÕRSJA
L 14 kell 19.00
Kontsertlavastus Rakvere teatris BOHEEM G. Puccini ooper Mare Jõgeva 80! Külalistena Silja Aalto ja Valentin Dytiuk
L 21 P 22 K 25 K 25 N 26
kell 19.00 kell 17.00 kell 12.00 kell 19.00 kell 19.00*
Pärnu kontserdimajas N 31 kell 12.00
OPERETIKUNINGAS IMRE KÁLMÁN
N 19 kell 19.00* R 20 kell 19.00
BURATINO O. Ehala muusikal KRATT E. Tubina ballett Ugala teatris KRATT E. Tubina ballett
TRAMM NIMEGA IHA
L 7 kell 18.00
P 15 kell 19.00
P 27 kell 12.00 P 27 kell 18.00 K 30 kell 18.00
Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal N. Rimski-Korsakovi ooper
TRAMM NIMEGA IHA N. Meckleri/A. L. Ochoa/P. Salemi ballett Külalisena Eve Mutso SAVOY BALL P. Ábrahámi operett ROMEO JA JULIA Ch. Gounod’ ooper Esietendus! LUIKEDE JÄRV P. Tšaikovski ballett ROMEO JA JULIA Ch. Gounod’ ooper BURATINO O. Ehala muusikal LUIKEDE JÄRV P. Tšaikovski ballett BOHEEM G. Puccini ooper Külalistena Silja Aalto ja Valentin Dytiuk
NOVEMBER 2019 R 1 kell 19.00
OPERETIKUNINGAS IMRE KÁLMÁN
L 2 kell 18.00
HINGEDEPÄEVA KONTSERT
Kontsertlavastus
L 2 kell 19.00
Tallinna Jaani kirikus BALLETIÕHTU: T. Helimetsa „Lõng“, E. Mutso „Kaja“, J. Gribi „Valgus aknas“
R 27 kell 19.00
TRAMM NIMEGA IHA
P 3 kell 12.00
LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI
L 28 kell 19.00
N. Meckleri/A. L. Ochoa/P. Salemi ballett ROMEO JA JULIA Ch. Gounod’ ooper Külalisena Nico Darmanin
K 6 kell 19.00 N 7 kell 19.00
KRATT E. Tubina ballett TÜTARLAPS KULDSEST LÄÄNEST
P 29 kell 17.00
OPERETIKUNINGAS IMRE KÁLMÁN R 8 kell 19.00 L 9 kell 12.00
PIPI PIKKSUKK
Kontsertlavastus
L 9 kell 19.00 L 9 kell 19.00 OKTOOBER 2019 K 2 kell 12.00
BURATINO O. Ehala muusikal
Estonia teatribuss 2.–4. oktoobrini K 2 kell 18.00 TSAARI MÕRSJA N. Rimski-Korsakovi ooper N 3 kell 18.00 ROMEO JA JULIA S. Prokofjevi ballett R 4 kell 18.00 ROMEO JA JULIA Ch. Gounod’ ooper Külalisena Valentin Dytiuk L 5 kell 19.00
VIIULDAJA KATUSEL J. Steini/J. Bocki/S. Harnicki muusikal
P 6 kell 17.00
VIIULDAJA KATUSEL
K 9 N 10 R 11 L 12
LUIKEDE JÄRV P. Tšaikovski ballett FIGARO PULM W. A. Mozarti ooper ROMEO JA JULIA S. Prokofjevi ballett PIPI PIKKSUKK
L 12 kell 19.00 P 13 kell 17.00
Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal LINNUKAUPLEJA C. Zelleri operett ROMEO JA JULIA Ch. Gounod’ ooper Külalisena Valentin Dytiuk
K 16 kell 12.00
AKEN ORKESTRIMAAILMA
K 16 kell 19.00 N 17 kell 19.00*
Haridusprojekt teatrisaalis PILVEDE VÄRVID R. Puuri ooper
LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI G. Harangozó/T. Kocsáki lasteballett
R 18 kell 19.00 L 19 kell 19.00 P 20 kell 12.00
FIGARO PULM W. A. Mozarti ooper SAVOY BALL P. Ábrahámi operett LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI G. Harangozó/T. Kocsáki lasteballett
K 23 kell 19.00 K 23 kell 18.00 N 24 kell 19.00 R 25 kell 19.00 L 26 kell 19.00
OPERETIKUNINGAS IMRE KÁLMÁN Kontsertlavastus KRATT E. Tubina ballett Paide Muusika- ja Teatrimajas PILVEDE VÄRVID R. Puuri ooper ROMEO JA JULIA S. Prokofjevi ballett ROMEO JA JULIA Ch. Gounod’ ooper Külalisena Valentin Dytiuk
NB! Mängukavas võib ette tulla muudatusi! * Soodustus pensionäridele
G. Puccini ooper Külalistena Luc Robert, Atlan Karp LINNUKAUPLEJA C. Zelleri operett Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal
ROMEO JA JULIA S. Prokofjevi ballett PÕHJANEITSI R. Kangro rokkooper
P 10 kell 16.00
Estonia kontserdisaalis PÕHJANEITSI R. Kangro rokkooper Vanemuise kontserdimajas
T 12 kell 10.00
SIPSIK JA VANA AJA ASJAD
T 12 kell 12.00
SIPSIK JA VANA AJA ASJAD
T 12 kell 14.00
SIPSIK JA VANA AJA ASJAD
K 13 kell 19.00*
TÜTARLAPS KULDSEST LÄÄNEST
N 14 kell 18.00
J. Steini/J. Bocki/S. Harnicki muusikal kell 12.00 kell 19.00* kell 19.00 kell 12.00
G. Harangozó/T. Kocsáki lasteballett
N 14 kell 19.00 R 15 kell 19.00 L 16 kell 19.00
L. Rei/K. Kivitari/K. Rebase muusikaline lastelavastus teatrilaval Salvestab ERR! L. Rei/K. Kivitari/K. Rebase muusikaline lastelavastus teatrilaval Salvestab ERR! L. Rei/K. Kivitari/K. Rebase muusikaline lastelavastus teatrilaval Salvestab ERR!
G. Puccini ooper Külalistena Luc Robert, Atlan Karp SURNUD LINN E. Korngoldi ooperi kontsertettekanne Pärnu kontserdimajas Külalistena Mati Turi, Olga Mykytenko, Modestas Sedlevičius BALLETIÕHTU: T. Helimetsa „Lõng“, E. Mutso „Kaja“, J. Gribi „Valgus aknas“ LA TRAVIATA G. Verdi ooper
OPERETIKUNINGAS IMRE KÁLMÁN Kontsertlavastus
P 17 kell 19.00
SURNUD LINN E. Korngoldi ooperi
R 22 L 23 L 23 P 24 K 27 N 28
OPERETIKUNINGAS IMRE KÁLMÁN
kell 19.00 kell 12.00 kell 19.00 kell 17.00* kell 12.00 kell 19.00
kontsertettekanne Pärnu kontserdimajas Külalistena Mati Turi, Olga Mykytenko, Modestas Sedlevičius PILVEDE VÄRVID R. Puuri ooper BURATINO O. Ehala muusikal ROMEO JA JULIA S. Prokofjevi ballett LINNUKAUPLEJA C. Zelleri operett BURATINO O. Ehala muusikal Kontsertlavastus
R 29 kell 19.00
ALICE IMEDEMAAL G. Schiavoni ballett
L 30 kell 19.00
TÜTARLAPS KULDSEST
Esietendus!
LÄÄNEST Puccini ooper Külalisena Luc Robert
G.
PARIMATE VÜRTSIDE JA EHTSA RUMMI KOOSLUS
Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada Teie tervist.
SĂœGIS_ 2 019
Estoonlane
opera.ee
2019 #14